Riigitee nr 92 Tartu Viljandi Kilingi-Nõmme km 84,582-92,883 … · 2020-02-07 · 6 Riigitee nr...

1 Riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme km 84,582-92,883 Rihkama – Kõpu lõigu

rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2019.

Riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme km

84,582-92,883 Rihkama – Kõpu lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH)

eelhinnang

Töö tellija: Toner-Projekt OÜ

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

Projektis osalev KMH litsentsiga

isik: Tanel Esperk

Tartu 2019



Publitseerimise üldised andmed:

Töö koostatud: 27.09.2019. a.

Koostajad:

o Elar Põldvere (Alkranel OÜ), projektijuht ja keskkonnaspetsialist.

o Tanel Esperk (Alkranel OÜ), keskkonnaekspert (litsents KMH0157).

o Kaari Susi (Alkranel OÜ), keskkonnakonsultant.

Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) - keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.



Sisukord

Sissejuhatus ............................................................................................................................... 4

1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus, sh seosed paikkonnaga ...................................... 5

2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................... 6

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH vajalikkuse määramine ........ 12

3.1. Maa ja maakasutus ..................................................................................................... 12

3.2. Märgalad ...................................................................................................................... 14

3.3. Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ................................................. 14

3.4. Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale ......... 15

3.5. Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) ........................................ 16

3.6. Maavarade kasutus ..................................................................................................... 16

3.7. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke ................ 16

3.8. Maastik (sh pinnavormid) .......................................................................................... 17

3.9. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) ........................................................... 17

3.10. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline

ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised

väärtused (vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn 19

3.11. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid ............................................ 20

3.12. KMH vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised ........................... 20

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 21

Kasutatud kirjandus ................................................................................................................ 22



Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju (KMH) eelhinnangu (EH) objektiks on Viljandi maakonnas Viljandi

ja Põhja-Sakala valla territooriumil kulgev riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme km

84,582-92,883 Rihkama-Kõpu teelõigu rekonstrueerimise põhiprojekt (Toner-Projekt OÜ,

2019). Eesmärgiks on Rihkama-Kõpu maanteelõigu liiklusohutuse taseme parandamine,

sõidumugavuse tõstmine, teekatte ümberehitus kandevõime tõstmiseks, seisukorra

parandamiseks ning vajadusel tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Projektiga kavandatakse

maanteelõigule uue asfaltbetoonkattega katendi ehitamist, külgnähtavuse parandamist, ristmike

ja mahasõitude korrastamist ning vajadusel sadevete äravoolu tagamiseks vajalikke lahendusi

ning uute liikluskorraldusvahendite paigaldamist.

Eelhinnangu tellijaks on Toner-Projekt OÜ ja töö koostajaks Alkranel OÜ. Käesoleva

eelhinnangu aluseks on riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme km 84,582-92,883

Rihkama-Kõpu teelõigu rekonstrueerimise põhiprojekti töödokumendid.

Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige Maanteeamet (otsustaja) kasutada täiendava

töövahendina rekonstrueerimise põhiprojektiga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates

menetlusprotsessides. KMH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine

toimub mh Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 ja

§ 12 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt ehk

vähemalt Keskkonnaametilt, kui analüüside käigus ei selgu ka teisi olulisi ametiasutusi, kelle

arvamust peaks küsima enne lõpliku otsuse langetamist.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja

väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise

keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

ületada mõjuala keskkonnataluvust;

põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel lähtutakse mh juhendist „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil,

sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud) ja

eelhinnangu ülesehitamisel arvestatakse ka dokumenti „Keskkonnamõju hindamise

eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017).



1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus, sh seosed paikkonnaga

KMH eelhinnangu objektiks on riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme km 84,582-

92,883 Rihkama-Kõpu teelõigu rekonstrueerimise põhiprojekti (Toner-Projekt OÜ, 2019)

töödokumendid. Vaadeldav lõik (joonis 1.1) jääb Viljandi ja Põhja-Sakala valla territooriumile.

Joonis 1.1. Kavandatava tegevuse asukoht (markeerib punane joon). Aluskaart: Maa-amet, 2019.

Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2018. a (Maanteeameti loendusandmed) oli Tartu -

Viljandi - Kilingi-Nõmme põhimaanteel nr 92 (km 81,408-93,187) 2184 sõidukit ööpäevas,

millest sõidu- ja pakiautod moodustasid 92%, veoautod ja autobussid 2% ning autorongid 6%.

Hetkel on antud teelõigul mustkate, kus mulde laiuseks 9-10 m ning katte laiuseks 6,5-7,4 m.

Kogu teelõiku on pinnatud aastatel 2008-2011.

Eesmärgiks on Rihkama-Kõpu maanteelõigu liiklusohutuse taseme parandamine,



maanteelõigule uue asfaltbetoonkattega katendi ehitamist, külgnähtavuse parandamist (puude

ja võsa eemaldamine või okste kärpimine teemaal või sellega külgnevatel kinnistutel), ristmike



Alates Rihkama poolsest rekonstrueeritavast teelõigu osast on kavandatud näiteks:

Puiatu ristmiku muutmist laugemaks, kus ristumine Puiatu alevikku viiva teega viiakse

võrreldes praegusega rohkem lõuna suunda. Vastava ristmiku kurvi õgvendamise järel

korrigeeritakse Ojapere torusilla pikkust.

Kõpu jõe ületuskohas (Puna sild) remonti, mis hõlmab endas betooni parandusi,

koonuste korrastamist ning lisaks põrkepiirete väljavahetust.

Enne Kõpu alevikku rajada liikluskiiruseid aeglustav S-kurv. Vahetult Kõpu aleviku

serva jääva Kõpu kalmistu äärde ning aeglustuskurvi lõigule on kavandatud

tänavavalgustus.



2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus

Peatüki koostamisel on mh arvestatud käesolevat töö ptk 1, juhendmaterjalides ning avalikult

ja erialaselt kasutatavates andmebaasides (nt EELIS, Eesti Looduse Infosüsteem -

Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur (29.08.2019. a) ja Maa-ameti kaardirakendus)

sisalduvat teavet.

Käesolevas töös kirjeldatav Rihkama-Kõpu teelõik paikneb Viljandi ja Põhja-Sakala valla

territooriumitel. Viljandi vald on Viljandi maakonna keskosas asuv rõngasvald (03.01.2019. a

seisuga 13 636 elanikku), mis ümbritseb Viljandi linna ning kus on 126 küla ning 5 alevikku.

Vald on moodustunud kahe haldusreformi käigus (2013. ja 2017. a). 2013. a ühinesid - Paistu,

Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi vallad ning 2017. a liitusid ka Kolga-Jaani ja Tarvastu vald. Põhja-

Sakala vald (01.01.2019. a seisuga 7959 elanikku) kujunes aga vaid 2017. a haldusreformi

käigus Suure-Jaani, Kõo, Kõpu ja Võhma valdade ühinemisel. Põhja-Sakala vallas asub kaks

linna (Võhma ja Suure-Jaani), 2 alevikku (Olustvere ja Kõpu) ning 70 küla.

Alljärgnevas infos kasutatakse lisaks praegusele haldusjaotusele ka varasemas haldusjaotuses

kehtinud andmeid, kuna uutes omavalitsustes rakendatakse varasemaid üldplaneeringuid jm,

kuni ühtsete dokumentide koostamiseni (teelõik paiknes varem Pärsti ja Kõpu valla

territooriumitel). Kohalike omavalitsuste peamiste ja asjakohaste dokumentide ülevaade:

Pärsti valla üldplaneering (ÜP; 2006) kohaselt paikneb teelõik mõlemalt tee poolelt

Kiini külas ning vähesel määral ka Leemeti küla territooriumil rohevõrgustiku alal.

Kõpu valla ÜP (2015) järgselt paikneb teelõik kohaliku tähtsusega väärtuslikul

maastikul Kõpu alevikust kuni Punakülani. Lisaks kuulub teelõik kauni vaatega teede

hulka, eesmärgiks miljööväärtusliku alana olemasoleva maastiku püsiväärtuste esile

toomine.

Viljandi valla arengukava 2019-2025 (2018) mainib elukeskkonna, tehnilise ja

sotsiaalse taristu arendamise ühe eesmärgina taristu (sh maanteede) seisundi

parandamist.

Põhja-Sakala valla arengukava 2019-2025 (2018) kohaselt on üheks omavalitsuse

visiooniks puhta looduse, hea ligipääsetavuse ja arenenud taristu edendamine,

võimaldades vallas elada ja töötada. Visiooni täitmiseks on ühe tegevusena nimetatud

teede seisundi järjekindlat parandamist.

Viljandi maakonnaplaneering 2030+ (2018) järgselt kulgeb Rihkama-Kõpu maanteelõik läbi

rohevõrgustiku ala (vt joonis 2.1). Samuti on välja toodud, et kogu Rihkama-Kõpu

maanteelõik kuulub kauni vaatega teede võrgustiku hulka. Kõpu alevikust kuni Põhja-Sakala

valla piirini ning Rihkama küla territooriumil on maantee ning selle servades paiknev maa-

ala arvestatud kohaliku tähtsusega väärtusliku maastiku hulka. Lisaks paiknevad Leemeti

külas ja maantee servas 40-49 hindepunktiga väärtuslikud põllumajandusmaad. Leemeti külas

kulgeb Rihkama-Kõpu teelõiguga risti ka AS Eesti Gaasile kuuluv Virezi-Tallinn D

kategooria gaasitrass (500 mm ja suurem), mis ühendab Tallinna Lätiga.



Joonis 2.1. Väljavõte Viljandi maakonnaplaneeringu 2030+ „Ruumilised väärtused“ joonisest.

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur,

28.08.2019. a) alusel piirneb rekonstrueeritava Rihkama-Kõpu teelõigu põhjapoolsel teeserval

ja 100 m kontaktvööndis (kilomeetritel 89,54-90,35) Kuninga-Rimmu looduskaitseala,

Kuninga-Rimmu sihtkaitsevöönd (vt ka joonis 2.2). Teisi kaitsealuseid objekte (sh Natura

ala), ega kaitsealuste liikide leiukohti rekonstrueeritava teelõigu servas ega 100 m

kontaktvööndis ei asu. Kuninga-Rimmu looduskaitseala (LKA, KLO1000729) on

moodustatud Vabariigi Valitsuse 26.02.2019. a määrusega nr 11 „Laane- ja salumetsade

kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri“ eesmärgiga kaitsta, säilitada ja

taastada väärtuslikke metsakooslusi.

Rekonstrueeritava Rihkama-Kõpu maanteelõik ristub kahe vooluveekoguga - Kõpu jõgi ja

Ojapera oja. Vastavatest veekogudest täpsemalt:

Ojapera oja (sh Kolga oja, VEE1142600) puhul ei ole tegemist avaliku ega avalikult

kasutatava veekoguga. Oja valgalaks 11,8 km2 ning pikkuseks 8 km. Suubub Kõpu

jõkke. Oja kuulub riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (alates Tartu -

Viljandi - Kilingi-Nõmme mnt sillast 2,9 km ülesvoolu).

Kõpu jõgi (VEE1140900) on avalikult kasutatav vooluveekogu. Jõe valgala on 399,2

km2 ning pikkuseks 75,2 km. Suubub Raudna jõkke ning kuulub osaliste lõikudena riigi

poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu. Lääne-Eesti veemajanduskava (2016)

alusel jäi (lõigul Õisu järvest suudmeni) 2015. a seatud eesmärk „hea“ saavutamata ning

selleni tuleb jõuda 2027. aastaks. Koormuse allikad - kalandus ja vesiviljelus

(kaubanduslik) ning turism ja rekreatsioon. Meetmetena on välja toodud täiendava

järelevalve ja ettekirjutuste tegemine ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks. Lisaks on

nimetatud veekogu ökoloogilise vooluhulga ja veerežiimi tagamist (loatingimuste

seadmine ja järelevalve) paisutatud lõikudel (Helmeti, Kõpu Vanaveski II, Puiatu ja

Rimmu).

Maanteest põhja poole, Kõpu jõe kallastel paiknevad Natura 2000 elupaigatüübid lamminiidud

(6450) ja liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), kuid ükski elupaigatüüp ei asu mnt

servas. Maanteelõigu 100 meetrises kontaktvööndis (Rihkama teeristist Kõpu suunal, mnt-st

põhja pool) esineb ühtekokku 2 hektariline Sosnovski karuputke (Heracleum sosnowskyi; vt

joonis 2.2) registreeritud kasvukoht. Tegemist on hääbuva kolooniaga, kus teostada karuputke

käsitsi mürgitamist (vastava liigiga seonduvatel töödel).



Joonis 2.2. Rihkama-Kõpu teelõigu servas ning 100 m kontaktvööndis ja mujal esinevad

loodusväärtused (alus: EELIS, 28.08.19 ja Maa-amet, 2019).

Mullastiku poolest on tegu mitmekesise teelõiguga, kus esineb nii leetunud kui ka leostunud

muldasid. Samuti leidub glei- ja lammi- ning ka madalsoomuldasid (Maa-amet, 2019).

Põhjavee kaitstuse osas on peamiselt tegemist keskmiselt kaitstud alaga, kuid eranditeks on

Kiini küla territoorium (suhteliselt kaitstud ala) ja Puiatu aleviku paikkond (nõrgalt kaitstud

territoorium), vt joonis 2.3.

Joonis 2.3. Paikkonna põhjavee kaitstus rekonstrueeritava Rihkama-Kõpu teelõigu ulatuses

(märgistatud punase joonega). Alus: Veeveeb.envir.ee ja Maa-amet, 2019.



Maaparandusobjektidena on Rihkama-Kõpu maanteelõigu servas registreeritud mitmed alad

(vt ka joonis 2.4):

- Maaparandusehitised - reguleerivad võrgud;

o Raudna (Puiatu) - ühel tee poolel (süsteemi kood 6113910020150).

o LIGELAVA 002 - mõlemal pool teed (süsteemi kood 6113910020150).

o LIGELAVA 003 - mõlemal pool teed (süsteemi kood 6113910020139).

o PUIATU 002 - mõlemal pool teed (süsteemi kood 6113910020139).

o PUIATU 001 - ühel pool teed (süsteemi koodid 6114260020012 ja

6114260020011).

o PUIATU 001 - mõlemal pool teed (süsteemi koodid 6114260020010 ja

6114260010020).

o PUIATU 002 - mõlemal pool teed (süsteemi kood 6113910010090).

o KÕSSA 001 - ühel pool teed (süsteemi kood 6114240010020).

o KIHU-RAISTIKU 001 – üks süsteem ühel pool teed ja teine teisel pool

(süsteemi koodid 6114240010010 ja 6114090010220).

o JÕEÄÄRNE 001 - ühel pool teed (süsteemi kood 6114090010180).

o JÕEÄÄRNE 002 - ühel pool teed (süsteemi kood 6114090010230).

- Kollektoreesvool < 10 km2 valgala - LIGELAVA 002 - ühel pool teed, pikkus 0,21 km

(süsteemi kood 6113910020150).

- Eesvool 10-25 km2 valgala - OJAPERA OJA 001 - ühel pool teed, pikkus 2,87 km

(süsteemi kood 6114260020000).

- Eesvool < 10 km2 valgala - JÕEÄÄRNE 002 - ühel pool teed, pikkus 2,11 km (süsteemi

kood: 6114090010230).

Joonis 2.4. Maaparandusobjektid ja rekonstrueeritav Rihkama-Kõpu maanteelõik (märgistatud rohelise

joonega). Alus: Maa-amet, 2019.

Projekti teostaja informeeris koostöös Maanteeametiga teega seonduvatest kavadest ka

Põllumajandusametit (27.08.2019. a), eesmärgiga tagada kõikide maaparandusobjektidega

seotud aspektide arvestamist edasises protsessis.

Maanteeameti rakenduse „Eesti maanteed ja loomaohtlikkus“

(http://maanteeamet.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=d0209cb6d4894a6e

a1dcf3c736f7eb54, 2019) kohaselt asub Rihkama-Kõpu maanteelõigul mitmeid

maastikuelementidest tulenevaid ohtlikke lõike (vt joonis 2.5). Üheks selliseks on hetkel nt

Puiatu ristimik (ohuskaala kõrgeim ehk „4“). Teine ohtlik lõik paikneb Punaküla läheduses ning

http://maanteeamet.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=d0209cb6d4894a6ea1dcf3c736f7eb54

http://maanteeamet.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=d0209cb6d4894a6ea1dcf3c736f7eb54



sealseks võimalikuks ohu põhjuseks on lisaks maastikuelementidele ka suurem ulukite

esinemise võimalus (teelõigul 90,7 km kuni 90,9 km, registreeritud ka kokkupõrkeid).

Kolmandaks ohtlikumaks teelõiguks on Puna sillast idas olev lõik (vt joonis 2.5).

A

B

Joonis 2.5. Väljavõte Maanteeameti rakendusest „Eesti maanteed ja loomaohtlikkus“ (allikas:

Maanteeamet ja Maa-amet, 2019), seonduvalt rekonstrueeritava maanteelõiguga.

Pärandkultuuri objekte jääb kirjeldatava Rihkama-Kõpu teelõigu lähedusse mitmeid, kuid

100 m kontaktvööndisse jäävad vaid Puna pood (ärikoht (hästi või väga hästi säilinud)), Puna

trahteri (hävinud) arvatav asukoht ning Sepikoja Punal (hästi või väga hästi säilinud), vt joonis

2.6. Kultuurimälestistest jääb käesolevas töös kirjeldatava teelõigu äärde Kõpu kalmistu, mis

on arvatud muinsuskaitseobjektide hulka (vt joonis 2.6). Muinsuskaitseamet on kirjas nr 5.1-

17.6/609-1 (02.09.19. a) nõustunud mh projektis ettenähtuga. Tähelepanuväärsed nö

külapärandobjektid - Leemeti külas Lohu katastriüksuse (62902:001:0099) servas (Lohu tee

ääres) asub puu (hõberemmelgas), mille varjulist võraalust on pikaajaliselt kasutatud mh

postkastide asupaigana (vt joonis 2.7).



Joonis 2.6. Pärandkultuuriobjektid ja kultuurimälestis – vasakul pärandkultuur – teetrassi (punane joon)

100 m kontaktvööndis; paremal - kultuurimälestis – Kõpu kalmistu (alus: Maa-amet, 2019).

Joonis 2.7. Tähelepanuväärne nö külapärandobjekt - Lohu katastriüksuse (62902:001:0099) servas

(Lohu tee ääres) asuv puu (hõberemmelgas), mille võra alust maad on pikaajaliselt kasutatud mh

postkastide asupaigana (allikas: Google Maps, 2019).



3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH

vajalikkuse määramine

Tegevuse kava elluviimisega seotud - arvestades mõju (otsene või kaudne) suurust ja ruumilist

ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust ehk

tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju ning

õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud

või võidakse ületada) - olulised keskkonnaprobleemid ehk negatiivsed mõjud (mh koos

muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude (ebasoodne olustik)

tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavad võimalused

(määratakse vajadusel). Teemad:

maa ja maakasutus.

märgalad.

jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad.

veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale.

muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale).

maavarade kasutus.

ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke.

maastik (sh pinnavormid).

looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).

elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud alamptk

kaupa. Ptk-de sisustamisel on arvestatud mh ptk 1 ... 2 toodud teavet. Ptk 3.12 võetakse

kokku tulemused ehk antakse suunised KMH vajalikkuse või mittevajalikkuse osas.

3.1. Maa ja maakasutus

Rekonstrueerimistööde käigus seatakse maakasutusele ajutisi piiranguid, mis on tööde

teostamise ajal vältimatud, nagu näiteks liikluskorralduslikud muutused. Samas kirjeldatud

tegevuste mõju on lühiajaline ning eesmärgipärane (suurendamaks nt pikaajalist liiklusohutust).

Alljärgnev pakub ülevaadet tegevustest, mis muudavad maakasutust (rekonstrueeritava tee

vahetus naabruses, seonduvalt mh liiklusohutuse suurendamisega).

Rihkama-Kõpu maanteelõigu rekonstrueerimistööde käigus kavandatakse Puiatu ristmiku

kurvi õgvendamist. Ristmiku asukoht nihkub lõuna suunas ning ristmiku laugemaks muutes

muutub osaliselt ka sealne maakasutust (vt ka joonis 3.1). Ristmiku asukoha muutus puudutab

peamiselt kahte katastriüksust - Teeääre (62902:001:01750) ja Puide (62902:001:0522).

Teeääre katastriüksuse puhul on tegemist 100% maatulundusmaaga, mille kogupindalaks 2,24

ha. Kavandatava maanteelõigu rekonstrueerimise käigus toimub Teeääre kinnistul

ümberkruntimine ca 2900 m2 ulatuses (mh muutmine transpordimaaks). Ümberkruntimine

toimub haritaval maa, mis mh asub maaparandusobjektil (PUIATU 001; MPS kood:

6114260020011). Puide katastriüksuse (14802 m2) puhul on samuti tegemist 100%

maatulundusmaaga, kuid peamiselt on kinnistu metsamaa (sh maantee äärne ümberkrunditav

ning transpordimaaks muudetav maa-ala (ca 3400 m2) all.



Joonis 3.1. Väljavõte põhiprojektist - Rihkama-Kõpu teelõigu rekonstrueerimistööde käigus kavandatav

Puiatu ristmiku õgvendamine ja Ojapere torusild (alus: Toner-Projekt OÜ, Maa-amet, 2019).

Lisaks eelnevale kavandatakse enne Kõpu kalmistut ning Kõpu alevikku sisse sõitu maanteele

aeglustav S-kurv, millega soovitakse parandada liiklusohutust antud teelõigul (vt joonis 3.2).

Täiendavalt on kavas paigaldada S-kurvi ning Kõpu kalmistust mööduvale teelõigule

tänavavalgustus, suurendamaks veelgi maanteelõigu liiklusohutust (vt ka ptk 2 ja 3.10).

Aeglustuslahenduste tegemine mõjutab Lepiku (36001:004:0049, 8,47 ha ha, 100%

maatulundusmaa) ja Kalmisto (36001:004:0530, 3,24 ha, 100% maatulundusmaa) kinnistuid.

Esimesel juhul toimub tegevus ca 185 m2 alal ning teisel juhul ca 410 m2. Tegemist on

enamjaolt põllumajanduslikult haritava maaga, millega seonduvad ka maaparandusehitised

(JÕEÄÄRNE 002 (6114090010230) ja JÕEÄÄRNE 001 (6114090010180)).

Joonis 3.2. Väljavõte põhiprojektist - Kõpu aleviku sissesõidul kiirust aeglustav S-kurv ning kavandatav

tänavavalgustus S-kurvil ning Kõpu kalmistu servas (alus: Toner-Projekt OÜ ja Maa-amet, 2019).



Maakasutus riigitee lähialadel (vt ka joonised 3.1 ja 3.2) muutub. Samas ei toimu maakasutuse

sellist muutust, mis haaraks enamuse kinnistutest, vaid muutused on minimaalsed. Muutused ei

ole ka sellised, mis nt tükeldaksid kinnistuid, halvendades nt maaüksuste hooldustingimusi. St

maaüksuste kasutus- ja hooldusvõimalikkus säilib. Ptk 2 järgselt tehakse projekteerimise käigus

koostööd mh ka Põllumajandusametiga, seega ka maaparanduslike teemade piisav kaetus on

tagatud.

Kokkuvõttes, eelnevalt ehk käesolevas peatükis ning ptk 1 kirjeldatud riigitee nr 92 Tartu –

Viljandi – Kilingi-Nõmme km 84,582-92,883 Rihkama-Kõpu teelõigu rekonstrueerimise

põhiprojekti (Toner-Projekt OÜ, 2019) sisu arvestades ei muudeta ümbruskonna (sh ptk 2)

maad ja maakasutust määral, mis võiks esile tuua negatiivseid mõjusid, sh kinnisvarale ja selle

väärtusele, mis on maakasutusega seostatav. Seega ei ole fikseeritavad ehk määratavad ka

täiendavad meetmed. Samuti puudub vajadus KMH protsessi läbiviimiseks.

3.2. Märgalad

Tegevuskavaga hõlmatud alal ei ole otsest seotust märgaladega. Seega puudub ka mõju.

3.3. Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad

Ptk-s nimetatu seondub projektiga, kuna rekonstrueeritava Rihkama-Kõpu maanteelõik ristub

kahe vooluveekoguga - Kõpu jõgi ja Ojapera oja (vt ptk 2 ning joonised 3.1 (ptk 3.1) ja 3.3). St

seos veekogumite äärsete aladega ja kallastega on olemas. Maanteelõigu rekonstrueerimistööd

ei ole veekogumite juures mahukad (vt ka ptk 1), kuid järgida tuleb järgnevate meetmete

täitmist, et minimeerida ka väheseid potentsiaalseid mõjusid. Meetmed:

vältida veekogumitesse heljumit juhtida võivate tegevuste osas kevadist suurveeaega

(aprill-mai).

vältida ehitustegevusega maaparandussüsteemide toimimise halvendamist.

jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks veekogumite ääres.

Joonis 3.3. Väljavõte põhiprojektist - Puna sild ning maanteelõigu rekonstrueerimistööde käigus selle

ümber kavandatavad tegevused (alus: Toner-Projekt OÜ, Maa-amet, 2019).



3.4. Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht

keskkonnale

Veekogumitega seotut on avatud käesoleva töö ptk-s 3.3. Järgides nimetatud ptk-s esitatud

tingimusi, siis ei saa eeldada negatiivset mõju veestikule kui sellisele ka laiemalt.

Merekeskkonnaga ka seosed puuduvad. Veeressursi kui sellise kasutusloogikat (tarbeveevarud)

ei muudeta.

Projektis on juba ja mh sätestatud, et ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada

mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja

pinnasesse. Nõrga põhjavee kaitstuse korral võib ohufaktoreid suurendada tee süvendisse

rajamine („Keskkonnamõju eelhinnang põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km

122,8-131,6 asuva Põltsamaa ümbersõidu projekteerimisele ja ehitamisele“. Alkranel OÜ,

2019). Selliseid tegevusi siinkohal aga ei kavandata. Eelneva alusel negatiivseid mõjufaktoreid

ja/või täiendavaid leevendusmeetmeid ei tuvastatud.

Sademevesi - AS Maves (2013) Liiklussõlmede sademevete kogumise ja osalise puhastamise

uuringu alusel tuleb liiklusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks sademevett käidelda

alates liiklussagedusest 30 000 autot ööpäevas. Käitlemise vajadust tuleb analüüsida alates 15

000 autost ööpäevas. Vaadeldava maanteelõigu liiklussagedus vastavate määrangute alla ei

lähe. Seega juba vastavatest tingimustest lähtuvalt ei ole sademevesi ning sellega seonduv

temaatika käesoleva objekti puhul olulisi mõjueeldusi põhjustav.

Projektis antud tehnilised lahendused on piisavad, tagamaks sadevete äravoolu teelt ja sellega

seotud taristult viisil, mis ei kahjusta loodus- ja sotsiaalkeskkonda. Seega saab väita, et

tehniliselt on piisavalt lahendatud ka sademevetega seonduv. Eelneva tõttu ei ole fikseeritavad

ehk määratavad ka täiendavad meetmed. Samuti puudub vajadus KMH protsessi läbiviimiseks.

Sõltumatult mõjust (KMH algatamisvajadus või selle puudumine) on Põllumajandusamet

oma kirjas nr. 14.1-1/20490 (30.08.2019. a) välja toonud vajaduse läbi viia eesvoolu

(Koolioja) tehnilise seisukorra uurimise. Samuti on toonitatud, et uurima peab ka truupe,

kraavivõrke ning drenaaže. Vastavaid uuringuid peaks Põllumajandusameti hinnangul

tegema eraldi, Maaparandusseadusest tuleneva korra alusel.

Samas Koolioja valgala teeprojekt sisuliselt ei muuda, tegemist on ainult teelt ja tee nõlvalt

tuleva sademevee kokkujooksu kiiruse vähese muutusega (OÜ Toner – Projekt, 2019). Antud

projektiga projekteeritava vasakpoolse külgkraavi lõigu pikkus on 300 m ja varem väljaehitatud

kraavi pikkus ka ca 300 m. Lähtudes sademevee kanalisatsiooni vooluhulkade arvutamise

juhendist oleks nii teelt kui ka nõlvalt tuleva sademevee arvutuslikuks koguseks kraavis enne

Koolioja 35,4 l/s.

Paremale poole sõiduteed on kavandatud külgkraav pikkusega ca 750 m, mille kaudu juhitakse

vesi läbi projekteeritud teetruubi Kooli ojja. Sademevee arvutuslikuks koguseks enne Koolioja

oleks 24,9 l/s. Truup on kavandatud ca 100 m mahasõidust (PK 920+51) Kõpu poole. Seega

lisandub rajatavast parempoolsest kraavist alates truubist Kooliojja juurde sademevett 24,9 l/s.

Täna mahasõidul oleva r/b truubi läbimõõduks on 1,2 m, pikkuseks 11 m ja kaldeks 1%.

Lähtudes kirjanduse andmetele võiks antud truubi läbilaskevõimeks 70% täituvuse korral olla

ca 3500 l/s. Täiendavaks vooluhulgaks Kooliojja võib lugeda ainult parempoolse kraavi

vooluhulka, milleks on 24,9 l/s ja mis on aga alla 1% truubi läbilaskevõimest. Eelmises lõigus



kirjeldatud vasakpoolne kraav on Koolioja valgalas ja arvutuslikuks vooluhulgaks 35,4 l/s

(samuti ca 1% truubi läbilaskevõimest).

Olemasolevate truupide (r/bet (aastatest 1965-1968)) väljavahetamine on juba kavas, kuna need

on amortiseerunud ja jäävad ka rekonstrueeritava tee taristut arvestades lühikeseks.

Maaparanduse kraavivõrgu ja drenaažide seotus maanteega - kavandatud nii, et

maaparandusega seotud objektid töötavad enamjaolt eraldi ja ei ole seotud teeäärde kavandatud

külgkraavidega. Ristuvate kraavide sisse – väljavoolude puhastamise vajaduse selgitab välja

juba käimasolev maantee projekteerimistöö. Tohvri tee ristmiku juures (maantee õgvendus

drenaažiga alal) - külgkraavide alla jäävad drenaažid asendatakse uutega vastava kraavi

välisnõlvas. Projekti sätestatakse, et ehituse käigus täpsustatakse kaevu sissetuleva olemasoleva

drenaažide kõrgus ning ühendus kaevu tehakse kohapeal. Vastav lahendus on töötav ning

valitud, kuna tegemist ainult maanteeäärsete drenaažide asendusega (mh välistamaks

suurenenud külmumisohtu tulenevalt külgkraavituse teostamisest jms), mida tõendab ka

Põllumajandusametilt OÜ-le Toner – Projekt edastatud varasem kaardiinfo.

Eelneva aluse ja tuginedes ka Maaeluministri 06.05.2019. a määrusele

Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid (nr 45), sh § 11 lg 2 p 1 (Maaparandusseaduse

alusel teostatav projekteerimine vajalik kui selgunud nõuetele mitte vastavus), on

maantee põhiprojekti ulatus ning samas detailsus selline, mis ei eelda, vähemalt otseselt,

eraldiseisva ning Maaparandusseaduse alusel teostatava projekteerimise läbiviimist.

Vajalikud lahendused on seega võimalik tagada ka maantee põhiprojektiga, mis arvestab

ka olemasolevat ja asjakohast teavet, esitades omakorda sellest teabest tulenevad

ehituslikud nõuded (piisavad ja asjakohased).

3.5. Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)

Maantee rekonstrueerimise mõjuvõimalused mullale ja pinnasele on käesoleval juhul

liigitatavad juba ptk 3.4 käsitletud teemade hulka. Viimast ka rekonstrueerimise projekti sisu

tõttu. Seega saab kohaldada ka juba ptk 3.4 esitatud järeldusi.

Õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) - kogutud teabe alusel, lähtudes sh ka rekonstrueerimise

projekti sisust, ei ole alust eeldada negatiivsete mõjude avaldumist. Seega täiendavaid

ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa ning seetõttu puuduvad ka täiendavad meetmed, mida

loetleda.

3.6. Maavarade kasutus

Kavandatav ala ja selle lähiala ei asu teadaolevalt maavararessurssidel. Vajalikke materjale

tarbitakse eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid tarbida

võiksid.

3.7. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke

Tegevus (ptk 1) ei mõjuta asjakohase teemavaldkonnaga seotud aspekte negatiivselt (tulenevalt

ka taustainfost, ptk 1 ja 2 ning nt 3.3). Sealhulgas on juba arvesse võetud jäätmeteke ning selle

asjakohane korraldamine ja käitlemine (kehtivate normide alusel). Tegevuse käigus ei teki

jäätmeid, mille reeglite päraseks käitlemiseks ei oleks ressursse või toimivaid lahendusi. Seega

täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa ning seetõttu puuduvad ka täiendavad

meetmed, mida loetleda.



3.8. Maastik (sh pinnavormid)

Muuhulgas ptk 1 kirjeldatud riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme km 84,582-92,883

Rihkama-Kõpu teelõigu rekonstrueerimise põhiprojekti (Toner-Projekt OÜ, 2019) sisu

arvestades ei muudeta ümbruskonna (sh ptk 2) maastiku (sh pinnavormid) määral, mis võiks

esile tuua negatiivseid mõjusid, sh kinnisvarale ja selle väärtusele, mis on maakasutusega

seostatav.

Pigem suureneb liiklusohutus, mis omakorda võimaldab rohkem väärtustada ja nö tarbida

paikkonna väärtuslikku maastiku (sh sellele avanevaid vaateid). St tegemist on kaudse

positiivse mõjuga.

3.9. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja

kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad)

Toetudes käesolevas ja eelnevates peatükkides esile toodud teabele ning rekonstrueerimise

projekti mahule (ptk 1) ja sellega seotud ümbruskonnale (ptk 2), tuleb siinkohal keskenduda

alljärgnevale.

Kuninga-Rimmu looduskaitseala (LKA; vt ka joonis 3.4) – juba eelhinnangu koostamise ajal

võeti ühendust Keskkonnaametiga, et täpsustada võimalike tegevuste mõjusid looduskaitseala

ning selle kaitse-eesmärkide suhtes. Keskkonnaamet vastas 06.08.2019. a kirjaga nr 7-

9/19/12576-2. Vastavast kirjast nähtub mh järgnevat:

Maantee rekonstrueerimist kaitsealaga piirnevas osas võib käsitleda olemasoleva ehitise

hooldustööna, sest ehitustööd toimuvad valdavalt maantee teekaitsevööndis.

Keskkonnaamet on esitatud materjalide alusel seisukohal, et bussiootekohtade

laiendamine ja äärekividega ääristamine, truupide vahetus ning mahasõitude

korrastamine, samuti teekraavide uuendamine ja rajamine teekaitsevööndisse (kohati

kaitsealal) ei mõjuta oluliselt kaitstavaid loodusväärtusi.

Projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmine on lubatud Keskkonnaameti nõusolekul.

Rekonstrueerimise projektis on piisavalt arvestatud ka loomastiku liikumisega, lähtudes mh

maantee kasutusintensiivsusest. Projektiga ei halvendata liiklusohutust ja loodusliku

mitmekesisuse taset.

Eelnevalt kirjeldatu alusel täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa ning seetõttu

puuduvad ka täiendavad meetmed, mida loetleda.



A

B

Joonis 3.4. Väljavõtted põhiprojektist - Kuninga-Rimmu LKA paiknemine seoses Rihkama-Kõpu

maanteelõigu rekonstrueerimistöödega (A - üldine vaade kogu maantee äärsel lõigul; B - täpsustatud

vaade lõigu keskmisest osast, kus toimub teeservas maapinna täitmine ning tee maa-ala piiri muutused

(alus: Toner-Projekt OÜ, Maa-amet, 2019).



3.10. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh

geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand

ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Tegemist on Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme põhimaantee ühe lõiguga (hajaasustuses), kus

kavandatakse teelõigu rekonstrueerimist, parandamaks liiklusohutuse taset ning

sõidumugavust. Lisaks tavapärasele teekatendi rekonstrueerimisele on kavas (vt ka ptk 1 ja 3.1):

Puiatu ristmiku muutmine laugemaks, kus ristumine Puiatu alevikku viiva teega viiakse

võrreldes praegusega rohkem lõuna suunda.

Enne Kõpu alevikku rajada liikluskiiruseid aeglustavad S-kurv. Vahetult Kõpu aleviku

serva jääva Kõpu kalmistu äärde ning S-kurvile rajatakse tänavavalgustus.

Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2018. a (Maanteeameti loendusandmed) oli Tartu -

Viljandi - Kilingi-Nõmme põhimaanteel nr 92 (km 81,408-93,187) 2184 sõidukit ööpäevas (vt

ka ptk 1). Viljandi vallas elas 03.01.2019. a seisuga 13 636 elanikku ning Põhja-Sakala vallas

01.01.2019. a seisuga 7959 elanikku. Kohalike omavalitsuste arengudokumendid soosivad

selliseid rekonstrueerimistegevusi ning vastuolusid ei ole ka kõrgemate strateegiliste

dokumentidega (vt ptk 2). Tegevus on suunatud ohutustaseme suurendamisele. Inimese heaolu

ja vara mõjutavaid aspekte on analüüsitud juba nt ptk 3.1, 3.3, 3.4 ja 3.8. Vastavate ptk-de alusel

on tegevus lubatav. Maantee rekonstrueerimine, kavandatud ulatuses, ei suurenda mnt

ümbruskonna müra ja vibratsioonitasemeid viisil, mis looks eeldusi negatiivseteks mõjudeks.

Paikkonda häirivat ja negatiivseid mõjusid esile kutsuvaid häiringuid (valgus, soojus, kiirgus ja

lõhn) teadaolevalt samuti prognoosida ei saa (nii ehitus kui ka mnt edasise kasutusaja faasis).

Kõpu kalmistu äärde kavandatav tänavavalgustus suurendab ohutust ega riku

kultuuripärandit (sh toetudes Muinsuskaitseameti kirjas nr 5.1-17.6/609-1 (02.09.19. a)

toodule). Tegevus ei sea ohtu ka muid arheoloogilisi väärtuseid ja pärandkultuuriobjekte.

Viimast tagab ka see, et lähtuvalt muinsuskaitseseadusest tuleb tööd katkestada, kui tööde

käigus avastatakse täiendav arheoloogiline kultuurkiht või kultuuriväärtusega leid. Peale

vastava leiu tegemist tuleb tööd katkestada, jätta leid leiukohta ning teatada sellest

Muinsuskaitseametile. Seega täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa ning seetõttu

puuduvad ka täiendavad meetmed, mida loetleda.

Eraldi tasub siiski välja tuua tähelepanuväärset nö külapärandobjekti, nimelt Leemeti

külas Lohu katastriüksuse (62902:001:0099) servas (Lohu tee ääres) asub puu

(hõberemmelgas), mille varjulist võraalust on pikaajaliselt kasutatud mh postkastide

asupaigana (vt ka ptk 2). Vastava objekti puhul soovitab KMHEH koostaja väärtustada sellist

ajaloolist paika ning säilitada puu ja selle ümbruse maakasutus, kasutades liiklusohutuse

tagamiseks nt asjakohaseid teepiirdeid.

Eelnevast tulenevalt seatakse järgnev meede:

Leemeti külas Lohu katastriüksuse (62902:001:0099) servas (Lohu tee ääres) asuvat

puud (hõberemmelgas, võraalust on kasutatud mh postkastide asupaigana) on soovitav

väärtustada ajaloolise paigana ning säilitada puu ja selle ümbruse maakasutus, kasutades

liiklusohutuse tagamiseks nt asjakohaseid teepiirdeid.

Muid täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa ning seetõttu puuduvad ka täiendavad

ehk muud meetmed, mida loetleda.



3.11. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe) ega

ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh tegevuse mastaabiga.

3.12. KMH vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised

Lähtudes ptk 3.1 - 3.11 esitatud infost ei ole negatiivse keskkonnamõju avaldumist vastava ehk

analüüsitud kava (ptk 1) rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ

seisukohale, et ei ole vajadust KMH protsessi algatada. Käesolev dokument on

otsustajatele (siinkohal eelkõige Maanteeamet) siiski vaid töövahendiks lõplike

seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks.

Eelneva lõigu osas tuleb toonitada, et selles esitatud järeldus kehtib juhul kui projektis ja

sellele järgnevates protsessides arvestatakse käesoleva töö ptk 3.3. esitatud tingimusi.

Soovitav on jälgida ka ptk 3.10 esitatud suunist Lohu katastriüksuse (62902:001:0099)

servas (Lohu tee ääres) asuva puu säilitamise osas, vastavas ptk-s esitatud põhjustel. Ptk-

s 3.3 esitatud meetmed ning ptk 3.10 tulenev suunis on kokkuvõtvalt esitatud ka siinkohal:

Ptk 3.3 (meetmed ehitusaega);

o vältida veekogumitesse heljumit juhtida võivate tegevuste osas kevadist

suurveeaega (aprill-mai).

o vältida ehitustegevusega maaparandussüsteemide toimimise halvendamist.

o jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks veekogumite

ääres.

Ptk 3.10 (suunis mh projekteerimise faasi);

o Leemeti külas Lohu katastriüksuse (62902:001:0099) servas (Lohu tee ääres)

asuvat puud (hõberemmelgas, võraalust on kasutatud mh postkastide

asupaigana) on soovitav väärtustada ajaloolise paigana ning säilitada puu ja selle

ümbruse maakasutus, kasutades liiklusohutuse tagamiseks nt asjakohaseid

teepiirdeid.

Käesoleva töö koostaja hinnangul on vastavad meetmed tõhusad ja täidetavad, täites

seega meetmetele seatud eesmärke piisavalt ning asjakohaselt. Eraldi seiremeetmete

määramist ehk esitamist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

Enne KMH vajalikkuse või mittevajalikkuse lõplikku otsustamist tuleb vastava otsuse eelnõu

ja eelhinnangu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt ehk antud töö põhjal vähemalt

Keskkonnaametilt. Teisi ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti tingimata peaks

küsima, Alkranel OÜ oma töös ei tuvastanud (arvestades siinkohal, et põhiprojekti koostamise

käigus on Põllumajandusametit ja Muinsuskaitseametit ka juba kaasatud (vt täpsemalt ptk 2)).

Samas on Maanteeameti poolne tagasiside näidanud, et seisukohti küsitakse

eelhinnangule ja sellega seotud otsuse eelnõule nii Keskkonnaametilt,

Põllumajandusametilt kui ka Muinsuskaitseametilt.



Kokkuvõte

Käesoleva keskkonnamõju eelhinnangu (KMHEH) objektiks oli Viljandi maakonnas Viljandi

ja Põhja-Sakala valla territooriumil kulgev riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme km

84,582-92,883 Rihkama-Kõpu teelõigu rekonstrueerimise põhiprojekt (Toner-Projekt OÜ,

2019). Eesmärgiks on Rihkama-Kõpu maanteelõigu liiklusohutuse taseme parandamine,



maanteelõigule uue asfaltbetoonkattega katendi ehitamist, külgnähtavuse parandamist, ristmike



Tulemused - lähtudes ptk 3.12 esitatud infost ei ole negatiivse keskkonnamõju avaldumist

vastava ehk analüüsitud kava (ptk 1) rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel

OÜ seisukohale, et ei ole vajadust KMH protsessi algatada. Käesolev dokument on

otsustajatele (siinkohal eelkõige Maanteeamet) siiski vaid töövahendiks lõplike

seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks.

Eelneva lõigu osas tuleb toonitada, et selles esitatud järeldus kehtib juhul kui projektis ja

sellele järgnevates protsessides arvestatakse käesoleva töö ptk 3.3. esitatud tingimusi.

Soovitav on jälgida ka ptk 3.10 esitatud suunist Lohu katastriüksuse (62902:001:0099)

servas (Lohu tee ääres) asuva puu säilitamise osas, vastavas ptk-s esitatud põhjustel. Ptk-

s 3.3 esitatud meetmed ning ptk 3.10 tulenev suunis on kokkuvõtvalt esitatud ka siinkohal:

Ptk 3.3 (meetmed ehitusaega);

o vältida veekogumitesse heljumit juhtida võivate tegevuste osas kevadist

suurveeaega (aprill-mai).

o vältida ehitustegevusega maaparandussüsteemide toimimise halvendamist.

o jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks veekogumite

ääres.

Ptk 3.10 (suunis mh projekteerimise faasi);

o Leemeti külas Lohu katastriüksuse (62902:001:0099) servas (Lohu tee ääres)

asuvat puud (hõberemmelgas, võraalust on kasutatud mh postkastide

asupaigana) on soovitav väärtustada ajaloolise paigana ning säilitada puu ja selle

ümbruse maakasutus, kasutades liiklusohutuse tagamiseks nt asjakohaseid

teepiirdeid.

Käesoleva töö koostaja hinnangul on vastavad meetmed tõhusad ja täidetavad, täites

seega meetmetele seatud eesmärke piisavalt ning asjakohaselt. Eraldi seiremeetmete

määramist ehk esitamist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

Enne KMH vajalikkuse või mittevajalikkuse lõplikku otsustamist tuleb vastava otsuse eelnõu

ja eelhinnangu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt ehk antud töö põhjal vähemalt

Keskkonnaametilt. Teisi ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti tingimata peaks

küsima, Alkranel OÜ oma töös ei tuvastanud (arvestades siinkohal, et põhiprojekti koostamise

käigus on Põllumajandusametit ja Muinsuskaitseametit ka juba kaasatud (vt täpsemalt ptk 2)).

Samas on Maanteeameti poolne tagasiside näidanud, et seisukohti küsitakse

eelhinnangule ja sellega seotud otsuse eelnõule nii Keskkonnaametilt,

Põllumajandusametilt kui ka Muinsuskaitseametilt.



Kasutatud kirjandus

Olulisemad kasutatud allikad (loetelus ei dubleerita kõiki viiteid, mis on antud juba

dokumendi põhiteksti sees):

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur),

29.08.2019. a.

Keskkonnamõju eelhinnang põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 122,8-

131,6 asuva Põltsamaa ümbersõidu projekteerimisele ja ehitamisele. Alkranel OÜ,

2019.

Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend. Keskkonnaministeerium,

2017.

Keskkonnaregister, 2019.

KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine. Riin

Kutsar, 2015.

Kõpu valla üldplaneering (2015).

Lääne-Eesti Veemajanduskava (2016).

Maa-amet, 2019.

Põhja-Sakala valla arengukava 2019-2025 (2018).

Pärsti valla üldplaneering (2006).

Viljandi maakonnaplaneering 2030+ (2018).

Viljandi valla arengukava 2019-2025 (2018).

Riigitee nr 92 Tartu Viljandi Kilingi-Nõmme km 84,582-92,883 … · 2020-02-07 · 6 Riigitee nr...

Documents

Transcript of Riigitee nr 92 Tartu Viljandi Kilingi-Nõmme km 84,582-92,883 … · 2020-02-07 · 6 Riigitee nr...