Saaremaa pu

hkeala

Saaremaa puhkeala

1 M. Ranna dendraarium2 Koigi matkarada4 Kaali puhkekoht5 Loodenina linnuvaatlustorn6 Loode tammiku matkarada7 Mändjala loodusmaja8 Taimeaia puhkekoht9 Keskranna puhkekoht10 Järve puhkekoht11 Sopi metsaonn12 Viieristi matkarada13 Viieristi puhkekoht14 Rauna vaatetorn 14 Rauna puhkekoht15 Audaku matkarada15 Viidumäe õpperada16 Vilsandi rahvuspargi teabepunkt 17 Elda telkimisala19 Käkisilma telkimisala19 Käkisilma linnuvaatlustorn20 Käkisilma-Vilsandi matkarada21 Väike-Vilsandi puhkekoht22 Vikati lõkkekoht22 Vikati teabetuba

23 Vilsandi matkarada24 Kulpri telkimisala26 Harilaiu puhkekoht27 Harilaiu matkarada28 Harilaiu telkimisala29 Veere vaateplatvorm30 Veere telkimisala31 Suure Tõllu kerisekivi puhkekoht33 Dejevo telkimisala34 Kalja matkarada35 Konati matkarada36 Konati telkimisala37 Mustjala looduskeskus/teabepunkt38 Kalasma telkimisala38 Abula matkarada39 Karjääri telkimisala40 Abula telkimisala41 Tuhkana puhkekoht41 Tuhkana telkimisala42 Soela telkimisala43 Meiuste telkimisala44 Laugu metsavahimaja45 Triigi telkimisala46 Ninanuki metsaonn

NR Objekt NR Objekt

Mustjala teabepunkti infotelefonid on 457 9737 ja 676 7521

• Rannikupuhkus. Saaremaa suvine aeg on pandud laulu sisse, kaunid rannad Suure Katla servas, Triigis ja Tuhkanas on Saaremaa puhkeala külastajatele teada-tuntud paigad.

•Linnud ja kivid. Pole saladus, et Saaremaa rannikul pesitsevad hahad on äärmiselt tähelepanuväärsed linnud, et Eestimaa looduskaitsealade ajalugu sai alguse Vaika saartelt, kus tubli majakavaht Artur Toom saartel pesitsevad linnud oma hoole alla võttis. Omaette süvenemist vääriv teema on Saaremaa geoloogiline aluspõhi ja kivimiline koostis Balti Jääpaisjärve ja sellele eelnenud ajast. Karstinähud, mida koha peal kurisuteks kutsutakse, ilmestavad maastikku veelgi.

•taimed ja loomad. Taimeriigi eripära ja reliktiderohkus tuleneb merelisest kliimast, loomariik on paraku liigi-vaene. Kuid nii endeemsest liigist saaremaa robirohust kui ka hall- ja viigerhüljest on siiski kuulnud nii mõnedki.

• Sõjavägede jäljed. Nõukogude aeg ja toonane piiritsooniperiood mõjutas tublisti saarlaste elu-olu. Praegu saab tolleaegsete tegude jälgi kohata mitmel pool Saaremaal, näiteks Dejevo telkimisala ümbruses.

•Ajalooline metsandus. Eestimaise metsanduse häll oli Saaremaal. Juba 1650. aastal kehtestas toonane Liivimaa kuberner oma krahvkonnas esimese metsahoiuseaduse. Saaremaal alustati nii metsakorralduse, metsakultuuride rajamise kui ka kvartalivõrgu nummerdamisega.

SAAReMAA puhkeALAL vääRivAd eSiLe tõStMiSt:

Loodushoiuobjekte ühendavad loodusrajad — looduses liikumise hõlbustamiseks, looduskasu-tuse suunamiseks, loodusteadlikkuse edenda- miseks rajatud ja vastavalt varustatud rajad.

teAbepuNkt — riigimetsa puhke- majandusliku infrastruktuuri-, pärand- kultuuri- ja loodusteabe levitamiseks rajatud või kohandatud ja otstarbe- kohaselt varustatud ehitis või selle osa.

puhkekOht — lihtne pingiga (ja lauaga) varustatud loodushoiuobjekt;

LõkkekOht — lõkke tegemiseks ette valmistatud ja vastavalt varustatud loodushoiuobjekt. NB! eelista kaetud lõkkekohta.

teLkiMiSkOht/-ALA — märgistatud ja vajadusel tsoonideks jaotatud telkimiseks ning ürituste korraldamiseks kohandatud ala. Kui soovid RMK telkimisala kasutada ürituse korraldamiseks, tutvu meie kod-ulehel www.loodusegakoos.ee olevate ürituse korraldamise reeglitega.

MetSAONN — lihtsa konstruktsiooniga, reeglina ühe ruumi ja spartaliku sisustusega lukustamata hoone või rajatis. Metsaonn ei taga kasutajale soovitud ajal omaetteolekut ja kasutus-maks metsaonnil puudub. Metsaonni kasutamisel tuleb järgida igaüheõigusest tulenevaid põhimõtteid:• ööbijärjestühelööl;• teeruuminiijärgmiseletulijale

kui ka juurdetulijale;•jätajärgmiseletulijaletulealustuseks

kuivi puid;•jätaämberlahkudesmaha

tühja ja puhtana;•kasutaküttepuidsäästlikult;• jätalahkudesmahakorrasvarustus

ja puhas maja.

MetSAMAjA — lihtsa konstruktsioo-niga, reeglina ühe ruumi ja spartaliku sisustusega lukustatud hoone või rajatis. Metsamajast leiab kasutaja soovitud omaetteoleku, mille tagab kasutusmaks ehk võtmetasu. Metsamaja kasutaja peab teadma järgmist:• tutvu RMK metsamajade

broneerimistingimustega meie kodulehel www.loodusegakoos.ee;

•majasaadkasutadajärjest ühevõikaksööpäeva;

•kasutaküttepuidsäästlikult;•jätalahkudesmahakorrasvarustus

ja puhas maja; •lahkumiseltoimetavõtieelnevaltkok-

kulepitud kohta.

LOOduSkeSkuS jA LOOduSMAjA — looduskeskus on aastaringselt avatud RMK puhkealakeskus, kus toimub loodusharidustegevus kõikidele sihtrüh-madele (programmid, üritused, teavita-mistöö).Looduskeskusesonteabepunkt,ekspositsioon, teabekogu ning kontoriruu-midtöötajatele.Loodusmaja,kussamutitoimub loodusharidustegevus, on avatud vaid programmide-ürituste toimumise ajal. Rohkem teavet leiad aadressilt www.loodusegakoos.ee.

RMK puhkeala on puhkamiseks ja looduses liikumiseks sobiv määratletud riigimetsa-ala, mis on otstarbe järgi tsoonideks jagatud ja millel on kasutuseks kohandatud sihtotstarbelised rajatised.

Sinust, hea külastaja, oleneb, kas Sind ümbritsev külastuseks ettevalmistatud loodussäilib ahvatlevana ka järgmistele tulijatele. Looduse säästmiseks ning enda ja teiste heaäraolemise nimel käitu looduses mõistlikult.Mets on sõber, hoia teda!

Lõkke teGeMiSeL•kasutaainultettevalmistatudlõkke-

kohta tuletegemist lubaval ajal;•kasutavalmispandudlõkkepuid

või mahalangenud oksi; •kasutaküttepuidsäästlikult,

et neid jaguks ka järgmisele tulijale.

pRÜGi•põletalõkkesainultlooduslikkupäritolu

põlevad jäätmed, kõik teised jäätmed võta endaga kaasa või pane prügikasti;

•eelistakorduvkasutuseganõusid.

teLkiMiSeL• kasutaselleksettenähtudkohta,

selle puudumisel eelista varem telkimiseks kasutatud paika;

• püüategutsedaloodusessejälgijätmata.

veekOGu ääReS• pesenõusidjaennastvaidkuival

maal veepiirist eemal;• rahuldaomaloomulikkevajadusi

ikka selleks ettenähtud kohas.

kAASASOLevAd LOOMAd• valvaomalemmikutejärele,

nende tegude eest vastutad Sina;• loodusesolgukoerrihmaotsasjasuukorviga.

MOOtORSõidukiteGA• liikleteedeljapeatuparklas;• austajalakäijaidjajalgrattureid.