REALISM

Joonas Palm

10B

Realism (ld res – asi; realis – tõeline, esemeline, asine)

19. sajandi 30. aastatel hakkas romantism kõige arenenumate maade

kirjanduses oma mõju kaotama. Põhjused: Napoleoni sõjad

Revolutsioonid Aadelkonna asemel hakkasid domineerima

pankurid, ärimehed ja vabrikandid. See sundis kirjanikel ja kunstnikel loobuma

oma illusioonidest.

Realism vastandus romantismile. Kirjanikud hakkasid uurima sotsiaalset

olustikku. Hakati lähtuma reaalsetest

probleemidest. Romantismi sentimentaalsus ja idealism

heideti kõrvale. Tegelikus loomingus põimusid omavahel

realism ja romantism kogu 19. sajandi vältel. Piir kahe suuna vahel oli tinglik.

Realismi žanrid

Romaan, novell, jutustus. Realistlik draama ja luule tulid alles 19.

sajandi lõpul. Sajandivahetuseks arenes realism

mitmes suunas: naturalism; realistlik filosoofiline romaan; kasvas ka huvi tegelase psühholoogiliste probleemide vastu.

Realismi perioodid

I. 1830–1870: realism areneb paralleelselt romantismiga. Realistlikes teostes leidub palju romantismi sugemeid

II. 1871–1917: realism levib paljude maade kirjandusse ning hakkab samaaegu muutuma ja teisenema üha uute tekkivate kirjandusvoolude mõjul.

Realismi tunnused

Sotsiaalsus Tõepärane pilt tegelikkusest Täpne, usutav, elutruu miljöö Sündmuste asjalik ja rahulik kulg Ülesehituses arvestatakse vaid

nähtavaid fakte Ühiskondlike olude kriitiline käsitlemine. Kaasaja kommete ja elulaadi analüüs.

Realismi tunnused

Objektiivsus Kangelasteks harilikud inimesed Kasutatakse tavalist keelt Välditakse liigset kunstipära Loomingu ainet võetakse arhiividest,

kohtuprotokollidest, teaduskirjandusest, ajakirjandusest jne.

Stabiilsus; kord; argipäevasus.

Gustave Flaubert (1821-1880)

Õppinud Pariisi ülikooli õigusteaduskonnas. Peale ülikooli hakkas kirjandusega

tegelema. Tema loomingus on ka naturalismi elemente. Kuulsuse saavutas esimese romaaniga

“Madame Bovary” (1857). Ta pidas realismi stiili väga tähtsaks. Ta kujutas labasust ja rumalust esteetilises

vormis.

Stendhal (1783-1842) Prantsuse realismi varaseim esindaja. Kodanikunimi: Marie Henri Beyle 17-aastaselt läks Napoleoni teenistusse. Peale Napoleoni langust 1814 läks ta Itaaliasse,

kus alustas kirjutamist. Tõeline tunnustus sai Stendhali loomingule osaks

alles pärast autori surma. Kunst peab lähtuma tõepärasuse nõudest. Mõistus peab kontrollima emotsioone. Tegelased võimelised analüüsima oma tundeid. “Punane ja must” (1830)

Honore de Balzac (1799-1850)

Viljakaim realismi autor. Prantsuse kirjanduse suurkuju. Ta soovis lapsepõlvest peale tegeleda

kirjandusega. Esimene Balzac’i realistlik teos on “Eugénie

Grandet” (1833). Kirjutas peamiselt rahaahnusest. Väga produktiivne autor. Soovis välja tuua maailma pahed. Kuulsaim teos: “Inimlik komöödia”.

Lev Tolstoi (1828-1910) Kirjanduslik loometöö algas

päevikupidamisest. Esimesed teosed: “Lapsepõlv”; “Noorus”;

“Poisiiga”- teosed olid autobiograafilised. Kuulsaimad teosed: „Sõda ja rahu” (1863–

1869); „Anna Karenina” (1877). Iga üksikisik on osa rahvast. Sõjateema. Pärisorjuse kaotamine. Soov väljendada rahva huve.

Fjodor Dostojevski (1821-1881)

Esimene romaan: “Vaesed inimesed” Kuulsaim teos: “Kuritöö ja karistus” Enam tõlgitud ja loetud vene autor

maailmas. Tema tegelased on salapärased,

vastuolulised ja lõhestunud hingega tõeotsijad, kannatlikud, ohvrimeelsed ja kõike andestavad.

Ta kirjutab palju vaeste elu ebaõiglusest ja raskustest.

Teised kuulsad esindajad

Anton Tšehhov Charles Dickens William M. Thackeray õed Bronted

Courbet “Kivilõhkujad”

Repin “Ei oodatud”

Repin “Burlakid volgal”