Rakvere Ametikool 70003840 Piiri 8, Rakvere, 44316 -Virumaa … · 2012. 5. 31. · Õppeasutus:...

Õppeasutus: Rakvere Ametikool

Õppeasutuse kood: 70003840

Aadress: Piiri 8, Rakvere, 44316 Lääne-Virumaa

Telefon/Faks: 329 5030 / 329 5031

e-post: [email protected]

Õppekavarühm: Tehnika, tootmine ja ehitus ISCED 97 liigituse järgi

Õppekava: Koostelukksepp nimetus eesti keeles

Assembler nimetus inglise keeles

Kutseõppe liik: kutseõpe põhihariduse baasil

Õppekava maht õppenädalates: 80 õn

Õppekeel: eesti keel

Kinnitan Hannes Mets kooli direktori nimi, allkiri

käskkirja nr käskkiri nr 1.1-1/102, 13.05.2009 pitsat

Kooskõlastatud

kooli õppenõukogu protokoll nr 4, 22.04.2009 koosoleku protokolli nr, kuupäev

kooli nõukogu protokoll nr 2, 13.05.2009 koosoleku protokolli nr, kuupäev

Kontaktisik Anne Loos nimi, allkiri

õppedirektor amet

[email protected] 3295033 kontaktandmed (telefon, e-post, faks)

Registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis ............................................................. kuupäev

Õppekava kood 85387

mailto:[email protected]

Rakvere Ametikool Koostelukksepp

3

SISUKORD

I ÜLDOSA 4

ÕPPEKAVA KOOSTAMISE ALUS 4

ÕPPEKAVA EESMÄRGID JA ÜLESANDED 4

NÕUDED ÕPINGUTE ALUSTAMISEKS 4

ÕPPEKAVA STRUKTUUR 5

PRAKTIKAKORRALDUS 7

VALIKÕPINGUTE VALIKU VÕIMALUSED JA TINGIMUSED 7

ÜLDISED HINDAMISE PÕHIMÕTTED 7

NÕUDED ÕPINGUTE LÕPETAMISEKS 10

ÕPPEKAVA KOOSTAJAD 10 ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED 11

ÜHISÕPINGUD 11

1. SISSEJUHATUS ERIALASSE 11

2. ARVUTIKASUTUSE JA ASJAAJAMISE ALUSED 11

3. MAJANDUSE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED 13

4. TÖÖSEADUSANDLUSE ALUSED 14

6. TEHNILINE JOONESTAMINE 17

7. ERIALANE VÕÕRKEEL 19

8. MATERJALIÕPETUS 20 III PÕHIÕPINGUD 21

9. LUKKSEPATÖÖD 21

10. ISTUD, TOLERANTSID NING TEHNILINE MÕÕTMINE 24

11. MASINAELEMENDID JA KOOSTETÖÖD 25

12. KEEVITUS - JA JOOTETÖÖD 27

IV VALIKÕPINGUD 29

13. TREIMIS-FREESIMISTÖÖD 29

14. PLEKKSEPATÖÖD 30

15. TUGEVUSÕPETUS 31

16. TEHNOLOOGIA ÜLESANDED 32

17. KLIENDITEENINDUS 33

18. JOONISTAMINE SEPATÖÖL 34

19.SEPATÖÖDE TEHNOLOOGIA 35

20.SEPISTAMINE 36

21. PRAKTIKA 37 V KUTSEHARIDUSLIK LÕPUEKSAM 39

LISA 1 ÕPPEBAASI KIRJELDUS 40

LISA 2 TÖÖALASE TEGEVUSE EELKOKKULEPE 41

LISA 4 PRAKTIKA ARUANNE 43

LISA 5 ÕPITULEMUSTE HINDAMINE PRAKTILISES ÕPPES 44

LISA 6 ÕPPEKAVAGA SEOTUD ÕPETAJAD 44


4

I ÜLDOSA

ÕPPEKAVA KOOSTAMISE ALUS

Õppekava koostamise aluseks on haridus- ja teadusministri 22. jaanuari 2009. a määrus nr 5

„Mehaanika ja metallitöö eriala riiklik õppekava”.

ÕPPEKAVA EESMÄRGID JA ÜLESANDED

Õppekavaga kehtestatud kutseõppe eesmärk on võimaldada õppijal omandada teadmisi, oskusi

ja hoiakuid töötamiseks metallitööga seotud ettevõtetes ning luua eeldused õpingute

jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

Õppekavaga kehtestatud kutseõppe ülesandeks on ette valmistada selline töötaja, kes:

1) väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi;

2) oskab oma tööd planeerida, teostada, hinnata ja arendada;

3) oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates

tööolukordades;

4) on orienteeritud heade õpi- ja töötulemuste saavutamisele;

5) vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades;

6) töötab tervist ja keskkonda säästvalt;

7) oskab teha eetilisi ja seadusekohaseid valikuid ning on vastutusvõimeline;

8) tuleb toime multikultuurses keskkonnas;

9) oskab suhelda ja on valmis meeskonnatööks;

10) oskab hankida ja analüüsida teavet.

NÕUDED ÕPINGUTE ALUSTAMISEKS

Kutsekeskhariduse õppekaval õppija, kellel on üldhariduslikes õppeainetes

õppevõlgnevused, määratakse õpilase avalduse alusel ja kooli õppenõukogu otsusega

õpinguid jätkama kutseõppe õppekava järgselt koolipõhisesse õppevormi. Õpilase

üleviimine kutseõppe õppekavale toimub mitte varem, kui esimese õppeaasta lõpus.

Õpilase õpitulemused erialaõpingutes peavad olema positiivsed ning õppevõlgnevuste

määratlemisel lähtutakse kooli õppekorralduse eeskirjast.


5

ÕPPEKAVA STRUKTUUR

Kutseõppe õppekava maht koostelukksepa erialal on 80 õn.

Praktika maht on 30 õn (37,5 % kutseõppe mahust). Praktika õppekeskkonnas ja laboratoorsete

tööde maht kokku on 19 õn. Praktilise väljaõppe kogumaht on 49 õn (61,25 %) kutseõppekava

kogumahust.

Koostelukksepa õppekava jaguneb õppeperioodideks koolis ja ettevõttes. Koolis toimub

auditoorne väljaõpe ja praktika õppekeskkonnas, laboratoorsed tööd kooli töökojas,

õppeklassides. Praktika toimub ettevõtetes.

Õppekava on üles ehitatud moodulipõhiselt, kusjuures õpinguperioodid koolis vahelduvad

praktikaga - õpinguperioodidega ettevõtetes.

Moodulid jaotuvad ühis-, põhi- ja valikõpingute mooduliteks. Moodulite kirjeldustes esitatakse

mooduli nimetus; mooduli maht; õppe-eesmärgid; nõuded mooduli alustamiseks; õppe sisu;

õpitulemused; hindamise põhimõtted.

Ühisõpingute moodulid (moodulid 1 - 8) on kogu koolitust läbivad moodulid, mis aitavad

tagada õppija sotsiaalse valmisoleku toimetulekuks töös ja elus.

Põhiõpingute moodulid (moodulid 9-12) moodustavad kutse- või erialal tegutsemiseks

vajalike teadmiste ja oskuste kogumi.

Valikõpingute moodulid (moodulid 13-20) laiendavad ja täiendavad põhiõpingutes

omandatud teadmisi ja oskusi.

Teine ja kolmas õppeaasta sisaldavad praktikat juhendaja juhendamisel, reaalses

töökeskkonnas (ettevõttes) tehtavat praktilist tööd. Praktika kogumaht on 30 õppenädalat.

Praktikaetapid jagunevad vastavalt I etapp – 4 õppenädalat ( II õa); II etapp – 10 õppenädalat

(II õa) ja III etapp - 16 õppenädalat (III õa). Õppekavas on määratletud praktika eesmärgid,

oodatavad õpitulemused ning õpilase iseseisvuse ja vastutuse määr erinevatel etappidel.


6

Moodulite nimetused ja mahud

Jrk

nr Moodulite nimetused

Kogu-

maht

(õn)

Maht (õn) 1.

õppeaastal

Maht (õn) 2.

õppeaastal

Maht (õn) 3.

õppeaastal

Au

dit

oo

rne

ja

pra

kti

lin

e tö

ö

Pra

kti

ka

Ko

kk

u

Au

dit

oo

rne

ja

pra

kti

lin

e tö

ö

Pra

kti

ka

Ko

kk

u

Au

dit

oo

rne

ja

pra

kti

lin

e tö

ö

Pra

kti

ka

Ko

kk

u

Ühisõpingud

1 Sissejuhatus erialasse 1 1 1 0 0

2 Arvutikasutuse ja asjaajamise

alused 2 0 1 1 1 1

3 Majanduse ja ettevõtluse

alused 1 0 0 1 1

4 Tööseadusandluse alused 1 1 1 0

5 Töökeskkonna ohutuse

alused 1 1 1 0 0

6 Tehniline joonestamine 3 2 2 1 1

7 Erialane võõrkeel 1 0 0 1 1

8 Materjaliõpetus 2 2 2 0

Ühisõpingud kokku 12 5 0 5 3 0 3 4 0 4

Põhiõpingud

9 Lukksepatööd 12 12 12 0 0

10 Istud,tolerantsid ning

tehniline mõõtmine 2 2 2 0 0

11 Masinaelemendid ja

koostetööd 6 0 6 6 0

12 Keevitus-ja jootetööd 7 0 5 5 2 2

Põhiõpingud kokku 27 14 14 11 11 2 2

Valikõpingud

13 Treimis-freesimistöööd 2 0 2 2

14 Plekksepatööd 1 0 1 1

15 Tugevusõpetus 1 0 1 1

16 Tehnoloogia ülesanded 1 1 1

17 Klienditeenindus 1 0 1 1

18 Joonistamine sepatööl 1 0 0 1 1

19 Sepatööde tehnoloogia 2 0 0 2 2

20 Sepistamine 2 0 2 2

Valikõpingud kokku 11 1 1 3 3 7 7

21A Praktika I 4 4 4 0

21B Praktika II 10 0 10 10 0

21C Praktika III 16 0 0 16 16

Praktika kokku 30 0 14 16

Kutsehariduslik lõpueksam 0 0

Põhiõpingud kokku 80 20 31 29


7

PRAKTIKAKORRALDUS

Praktikaga taotletakse, et õppija oskab rakendada teoreetilise õppe käigus omandatud teadmisi

praktikaettevõttes konkreetsete tööülesannete täitmisel. Tutvub erialale iseloomulike

tööülesannete ja töökeskkonnaga, ettevõtte struktuuri, sisekorra, töökorralduse, meeskonnatöö

põhimõtetega, tehnilisele dokumentatsioonile esitatavate nõuetega, kvaliteedi- ja tööohutuse

nõuetega.

Praktika koosneb 30 õn praktikast ettevõttes, mis on jaotatud kolme etappi.

Praktikad viiakse läbi II (4 +10 = 14 õn) ja III õppeaastal (16 õn).

21. peatükis „ Praktika” on lahti kirjutatud praktika eesmärgid, nõuded mooduli alustamiseks,

õppesisu, õpitulemused ja hindamine.

Lisa nr. 2 sisaldab Tööalase tegevuse eelkokkulepet

Lisa nr. 3 sisaldab Praktikandi iseloomustust

Lisa nr. 4 sisaldab Praktika aruannet

Lisa nr. 5 sisaldab Õpitulemuste hindamist praktilises õppes

VALIKÕPINGUTE VALIKU VÕIMALUSED JA TINGIMUSED

Koostelukksepa kutseõppekava struktuur ei paku võimalust valikõpingute moodulite

vaheliseks valikuks. Kõik toodud õppeained valikõpingute all on kohustuslikud läbimiseks

õpilase poolt.

ÜLDISED HINDAMISE PÕHIMÕTTED

Õpitulemuste hindamise aluseks on Rakvere Ametikooli õppekorralduse eeskiri.

Hindamine toimub kogu õppeperioodi vältel. Hinnatakse õpitulemusi ja nende taset.

Hindamise aluseks on õpitulemused moodulite teemades. Õpitulemusi hindavad aineõpetajad,

õpilane ja praktikajuhendajad.

Hindamise eesmärgid ja ülesanded :

anda teavet õpiedukuse ja käitumise kohta õpilasele, tema vanematele ja õpetajatele;

anda teavet õppekava moodulites määratletud õpitulemuste ja mooduli eesmärkide

saavutatuse kohta;

motiveerida õpilast sihikindlalt õppima;

suunata õpilasel adekvaatse enesehinnangu kujunemist, tema arengut õppinud töötajaks

ja edasist haridustee valikut;

suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja arengu toetamisel;

anda koolile tagasisidet koolitusalase tegevuse tulemustest;

anda teavet tööandjale õpilase ametioskuste tasemest;

suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli

kodukorra nõudeid.


8

Hindamise ülesandeid ja eesmärke, hindamispõhimõtteid, hinde kujunemise aluseid ja nende

rakendamist tutvustatakse kõigile õpilasetele ja hindamises osalejatele õpingute alguses.

Õpilasel on õigus saada teavet hindamise korra ja hinnete kohta õpetajatelt ja klassijuhatajalt.

Hindamise põhimõtted

Õpitulemuste hindamine jaguneb:

Protsessihindamine - igapäevase õppetöö hindamine protsessihinnete ja tulemushinnetega

(kontrolltöö, test, arvestus või muu suuremahuline teadmiste ja oskuste kontroll teema läbimise

järel). Üksiktulemuste hindamisel arvestatakse õpilase arengut ja nõutavate õpitulemuste

saavutatust. Hindamise objektid ja meetodid valib õpetaja. Protsessihinnete alusel pannakse

välja osa kokkuvõtvatest hinnetest (kui moodul/õppeaine läbitakse ühe õppetöögraafikus

määratletud perioodi jooksul).

Perioodi hindamine - toetub protsessihindamisele. Perioodi hindamine toimub

õppetöögraafikus ette nähtud perioodide järel. Hinded kantakse õppetöö päevikusse ja

õpinguraamatusse. Perioodi hinnete alusel pannakse välja osa kokkuvõtvatest hinnetest (kui

moodul/õppeaine läbitakse rohkem kui ühe õppetöögraafikus määratletud perioodi jooksul).

Kokkuvõttev hindamine ehk koondhinne - õpitulemuste saavutatusele hinnangu andmine

mooduli või õppeaine läbimise järel. Koondhinneteks võivad olla aastahinne, moodulihinne,

üldharidusliku õppeaine aastahinnete koondhinne, praktikal ja töökeskkonnas saadud

hinnangute koondhinne. Kokkuvõtvad hinded kantakse õppetöö päevikusse, õppijakaardile,

õpinguraamtusse ning lõputunnistuse hinnetelehele.

Hindamine kavandatakse mooduli/teema ulatuses, selle vormid ja vahendid valivad

mooduli/tema õpetamisel osalevad õpetajad. Nõutavad õpitulemused, nende omandatuse

kontrollimise aja ja viisi ning hindamise põhimõtted tehakse õpilastele teatavaks

mooduli/õppeaine alguses.

Viisid teadmiste ja oskuste omandatuse tõendamiseks

Praktilised/laboratoorsed tööd;

testid, arvestused ja eksamid;

suulised esitlused, audio-, video- või graafilised esitlused;

praktika läbimine, praktikaaruannete koostamine ja nende kaitsmine;

projektülesannete, õpimapi koostamine jm alternatiivsete tõenduste esitamine.

Numbrilise hindamise skaala

Numbriliselt hinnatakse õpitulemusi viiepallisüsteemis, kus „3”, „4”, „5” loetakse positiivseks

tulemuseks ning hinded “1“ ja “2“ mitterahuldavaks tulemuseks ehk õppevõlgnevuseks.

Erivajadustega õpilastele rakendatakse individuaalset hindamisnormi.

Kutsealaste õpingute osas lähtutakse hindamisel eeskätt kutseoskuste tasemetest:

keskendutakse õigetele töömeetoditele, töövahendite ja seadmete käsitsemisele ja tundmisele,

materjalide tundmisele ja töötlemisoskusele, tööprotsesside õigele sooritamisele,

tööohutusnõuete täitmisele ja õpitava tööga seotud teadmistele.


9

Hindega «5» («väga hea») hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd,

praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava

nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse

õpitulemust hindega «5», kui õpilane on saanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide

arvust.

Hindega «4» («hea») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav,

kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse

punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «4», kui õpilane on saanud 70–89%

maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

Hindega «3» («rahuldav») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele

vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust,

hinnatakse õpitulemust hindega «3», kui õpilane on saanud 45–69% maksimaalselt võimalikust

punktide arvust.

Hindega «2» («puudulik») hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele

vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust,

hinnatakse õpitulemust hindega «2», kui õpilane on saanud 20–44% maksimaalselt võimalikust

punktide arvust.

Hindega «1» («nõrk») hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui

õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «1», kui

õpilane on saanud 0 –19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

Kui õpilase suulist vastust, kirjalikku või praktilist tööd on hinnatud hindega «puudulik» või

«nõrk» või hinne on jäänud välja panemata, antakse õpilasele võimalus järelvastamiseks või

järeltöö sooritamiseks.

Koondhinnangu keskkonnatehnika lukksepa eriala õpilase oskuste ja teadmiste tasemele annab

eriala lõpueksam (komplekseksam).

Praktika koondhinne (ettevõttes läbi viidav praktika) kujuneb praktikaaruannete kaitsmisel ja

koondhinde praktikale määrab kooli poolt direktori käskkirjaga kinnitatud komisjon.

Praktikaaruannete kaitsmise kohta vormistatakse protokoll.

Praktiliste tööde hindamisel (õppekeskkonnas) antakse hinnang konkreetsele tööprotsessile ja

tulemusele. Praktika hindamine toimub vastavalt praktika hindamise juhendile.


10

NÕUDED ÕPINGUTE LÕPETAMISEKS

Kutseõppeasutus loetakse lõpetatuks pärast õppekava täitmist täies mahus, sealhulgas erialase

lõpueksami sooritamist positiivsele hindele (väga hea, hea, rahuldav).

Koostelukksepa kutseõppekava täieliku läbimise korral omandab õpilane lõputunnistuse koos

hinnetelehega põhihariduse baasil kutseõppe läbimise kohta.

Õppekavajärgsed eksamid:

I õppeaastal II õppeaastal III õppeaastal

Lukksepatööd Masinaelemendid ja

koostetööd

Kutsehariduslik lõpueksam

Lõpueksam koosneb teoreetilisest osast, kus kontrollitakse tööde tehnoloogia tundmist,

teadmisi töökeskkonnaohutusest ja lahendatakse rakendusliku sisuga ülesandeid ning

praktilisest osast, kus õpilased täidavad eksamipiletiga saadud praktilise ülesande, milline on

koostatud põhiõpingute moodulite alusel. Eksami praktiline osa viiakse läbi kooli õppelaboris

eelnevalt loositud järjekorra alusel.

ÕPPEKAVA KOOSTAJAD

Arne Ild osakonnajuhataja [email protected]

Urmas Asi juhtiv õpetaja [email protected]

Heinar Einla kutseõpetaja [email protected]

Riho Mäe kutseõpetaja [email protected]






11

ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED

ÜHISÕPINGUD

1. SISSEJUHATUS ERIALASSE

1 õn (1T)

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija tutvub valitud erialaga, tehnika ja tootmisega seotud

ettevõtetega, eriala õppekavaga ning õppetöö korraldusega koolis.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Puuduvad

3. Õppe sisu

3.1. ERIALA TUVUSTUS. Õppeekskursioonid ettevõtetesse

3.2. ÕPPEKAVA. Õppekava eesmärk, struktuur. Kohustuslikud üldõpingud. Kohustuslikud

põhiõpingud. Valikõpingud. Õppetöö ajaline jaotus aastate lõikes. Hindamine.

3.3. ÕPPEKORRALDUS. Kooli dokumentatsioon. Tunniplaan.

3.4 KUTSE-EETIKA. Hea ehitustava mõiste

4. Õpitulemused

Õppija teab ja tunneb

erialaga seotud ettevõtteid;

õppekava eesmärki, sisu, nõutavaid õpitulemusi, õpitulemuste hindamist;

õppekorraldust koolis

kutse-eetika mõistet ja olemust

5. Hindamine

Hinnatakse õppesisu omandatust õpitulemustega määratud ulatuses.

Mooduli hinne on perioodihinnete keskmine.

2. ARVUTIKASUTUSE JA ASJAAJAMISE ALUSED

2 õn (2T)

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija:

Omandab teadmised arvuti seadmetest;

Ohutusnõuetest kuvariga töötamisel;

Failidest ja kaustadest;

Arvutivõrkudest

Serverist ja arvutiviirustest

Internetist ja selles peituvatest ohtudest;

E-kirjast

Hea suhtlemistava põhimõtetest elektroonilises keskkonnas


Puuduvad


12

3. Õppesisu

3.1. ARVUTIKASUTUSE ALUSED.

3.1.1. INFOTEHNOLOOGIA JA INFOÜHISKOND

3.1.2. TURVALISUS, ARVUTI HOOLDAMINE:

Küberturve ja -rünnakud. Internetirakendused. Operatsioonisüsteemid. Tarkvara - juriidilised

ja eetilised aspektid tarkvara ja info loomisel ja levitamisel. Arvutiviirused ja võitlus nendega.

Andmekaitse Eestis, autorikaitse. Hea töökeskkond. Oma töökoha kujundamine Arvutite

hooldamine.

3.1.3. TEKSTITÖÖTLUS: WORD’I AKEN Ekraanipildi kujundamine. Dokumendi koostamise

põhivõtted. Lehekülje vaated, -seaded. Teksti sisestamine. Dokumendi salvestamine. Teksti

redigeerimine Märgivormindus Lõiguvormindus, loetelud. Töö olemasoleva dokumendifailiga.

Piltide-, objektide-, diagrammide lisamine. Päise/jaluse määrangud, lk nummerdamine. Tabeli

loomine ja muutmine. Tabeli kujundamine lahtrite ühendamine/jagamine. Töö

automatiseerimine. Vigade automaatne parandamine. Automaatteksti kasutamine. Sisukorra

genereerimine. Dokumentide printimine

3.1.4. TABELITÖÖTLUS:

Tabeli loomine, kujundamine, redigeerimine. Põhihäälestuse ja tööriistariba muutmine.

Andmete sisestamine tabelisse. Andmeseeriate kasutamine. Tabeli kopeerimine, teisaldamine,

kustutamine. Valemite ja põhifunktsioonide kasutamine. Suhteline ja absoluutaadress.

Andmete sorteerimine. Diagrammide loomine, objektide lisamine. Dokumendi printimine.

3.1.5. INFORMATSIOON JA KOMMUNIKATSIOON:

Internet – virtuaalmaailm. Brauser, portaal, aadress . Otsimootorid. Ametialane informatsioon

Internetis. Erialase materjali hankimine ja töötlemine teiste programmidega.

Esitlusrakendused. Andmebaasid. ID-kaardi kasutusvõimalused. Ohutusnõuded kuvariga

töötamisel.

3.2. ASJAAJAMISE ALUSED. Asjaajamise põhimõisted ja –kord. Dokumendi koostamise

põhinõuded. Ametikirja (tellimiskiri, volikiri, kaaskiri) koostamise ja vormistamise nõuded.

Avalduse, CV koostamine. Elektonpost. E-kiri koostamine, nõuded, kasutamine.

4. Õpitulemused

Õppija teab ja tunneb:

infotehnoloogia põhimõisteid ja termineid;

arvuti riistvara ja ohutusnõudeid kuvariga töötamisel;

mis on internet ja selles peituvaid ohte;

mis on e-kiri ning oskab seda koostada ja saata;

teksti- ja tabelitöötluse põhinõudeid;

infootsingu võimalusi erialase teabe hankimiseks;

autorikaitsega seotud sätteid intellektuaalse omandi kasutamisel;

dokumendiplangile ja dokumentide rekvisiitidele esitatavaid nõudeid;

algatuskirja, vastuskirja, tellimiskirja, kaaskirja, volikirja ja vabanduskirja koostamise

nõudeid


13

Õppija oskab:

Arvutit sisse ja välja lülitada

Käivitada programme

Muuta akende suurusi ja kasutada menüüsid

Luua dokumente

Avada dokumente

Trükkida dokumente

Salvestada dokumente

Otsida infot ja seda salvestada

Koostada ja saata e-kirju

Koostada ja vormistada avaldust

Koostada ja vormistada elulookirjeldust

Koostada ja vormistada iseloomustust

Koostada ja vormistada seletuskirja

5. Hindamine

Hinnatakse:

avalduse, elulookirjelduse (CV), iseloomustuse, seletuskirja vormistamise oskust

arvutil ja paberkandjal – arvestuslikud tööd (50 % kokkuvõtlikust hindest);

erialase teabe hankimise oskust interneti vahendusel – arvestuslikud tööd (30 %

kokkuvõtlikust hindest);

materjalikulu arvutusi sisaldava tabeli koostamise oskust – arvestuslik töö (20 %

kokkuvõtlikust hindest).

Hinne kujuneb : arvestuslike tööde hinnete kaalutud keskmisena.

3. MAJANDUSE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED

1õn (1T)

1. Eesmärk


• omandab teadmised majandusalastest põhimõistetest ja seaduspärasustest; valitsuse rollist

majanduses; Eesti majanduse arengusuundadest, turumajanduse põhikomponentidest;

ettevõtluse alustest; ettevõtte finantseerimise ja administreerimise põhimõtetest;

• saab aru ühistegevuse põhimõtetest, ühistulise tegevuse olemusest; äriplaani koostamise

põhimõtetest ja FIEna tegutsemise põhireeglitest

2. Nõuded mooduli alustamiseks : puuduvad

3. Õppesisu

3.1. MAJANDUSE PÕHIMÕISTED Vajadused ja ressursid. Majanduse põhiküsimused.

Nõudluse

ja pakkumise mehhanism. Eraomand, hinnasüsteem ja konkurents.

Ettevõtte juhtimissüsteem (kvaliteet, keskkond, tööohutus – ISO standardid).

3.2 RIIGI ROLL MAJANDUSES. Valitsuse roll ja funktsioonid : riigi eelarve, maksud, ja

nende olemus majanduses. Eesti majanduse arengusuunad.

3.3 MAJANDUSLIK STABIILSUS. SKP, RKP, tööturg, tööpuudus. Pank, pangateenused

3.4. ETTEVÕTLUSE ALUSED. Ettevõte, ettevõtja, ettevõtlus. Ühistegevuse põhimõtted.


14

Äriühing, mittetulundusühing ja füüsilisest isikust ettevõtja. Ettevõtte loomise etapid.

Ettevõtte juhtimine. Tootmine ja teenidus: toode ja toodang, püsiv- ja muutuvkulud, kasum ja

käive. Turunduse põhialused ja turundusmeetmestik. Ettevõtte finantseerimine. Aruandlus.

Väikeettevõtte äriplaan. FIE-na tegutsemise põhireeglid.

4. Õpitulemused


Eesti majanduse arengusuundi ühtses Euroopa Liidu majandusruumis;

ühiskonnas toimuvaid majandusprotsesse ja majandustegevuses osalejate erinevaid

rolle (tarbija ja majapidamine, ettevõte, riik);

erinevate ettevõtlusvormide eeliseid ja puudusi ning turukonkurentsiga seonduvaid

põhimõisteid;

mõistete nõudlus ja pakkumine omavahelisi seoseid;

ühistegevuse põhimõtteid ja ühistulise ettevõtluse olemust;

ettevõtte finantseerimise ja administreerimise üldpõhimõtteid;

äriplaani koostamise põhimõtteid;

ISO- standarditele baseeruva ettevõtte juhtimissüsteemi ülesehituse põhimõtteid

oskab:

Hinnata enda valikuid majandusotsustena;

Seostada nõudlust ja pakkumist igapäevaelus toimuvaga;

Hinnata enda valikuid ettevõtjana või palgatöötajana;

Leida vajalikku infot ja tuge ettevõtlusega alustamiseks ja selles osalemiseks;

Leida enda vajadustele vastavad pangateenused ja investeerimisvõimalused

5. Hindamine

Hinnatakse:

• majanduses ja ettevõtluses kasutatavate mõistete ja FIE-na tegutsemise põhimõtete

tundmist;

• teadmisi ettevõtte äriplaani koostamise põhimõtete kohta.

Moodul lõpeb kokkuvõtliku hindega, mis on õpiprotsessi hinnete ja arvestuslike tööde kaalutud

keskmine hinne. Õpiprotsessi hinded moodustavad 40 % ja arvestuslikud tööd 60 %

kokkuvõtlikust hindest.

4. TÖÖSEADUSANDLUSE ALUSED

1õn (1T)

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab:

• teadmised oma tegevusvaldkonna seadusandliku reguleerimise vajalikkusest; töösuhteid

reguleerivatest õigusaktidest; töölepingu poolte seadusega sätestatud õigustest ja kohustustest;

töölepingu sõlmimise, muutmise ning lõpetamise alustest

• palga ja puhkuse arvestamise alustest, töötingimuste kujundamise alustest, töösuhete pinnal

tekkinud vaidluste lahendamise võimalustest.



15

3. Õppesisu

3.1. LEPINGULISED SUHTED. Füüsilised ja juriidilised isikud. Tehingu mõiste ja vorm.

Lepingu mõiste. Lepingute liigid, sisu ja sõlmimise kord. Volitus ja volikiri. Tähtaeg ja

tähtpäev. Ametijuhend.

Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused Töölepingu kohustuslikud tingimused.

Määratud ja määramata ajaks töölepingu sõlmimine. Katseaeg. Töölepingu peatumine ja

muutmine. Üleviimine teisele tööle. Töölepingu lõpetamine. Töölepingu tühistamine ja

kehtetuks tunnistamine.

Kollektiivleping. Kollektiivlepingu pooled ja selle sõlmimise kord. Töövaidluste

lahendamine. Töötajate usaldusisik. Töötüli liigid. Streik ja töösulg. Seaduslikust streigist

osavõtjate tööalased õigused.

3.2. TÖÖ-JA PUHKEAEG. Töö- ja puhkeaeg. Töönorm, tööpäev, töönädal, töövahetus.

Ületunnitöö. Töötamine puhkepäevadel, rahvus- ja riigipühadel.

Puhkuse liigid: põhi- ja lisapuhkus, palgata- ja osaliselt tasustatav puhkus, vanemapuhkused,

õppepuhkus ja nende andmise kord. Puhkuse tasustamine. Puhkuse kasutamist takistavad

asjaolud ja puhkuse katkestamine.

3.3. TÖÖ TASUSTAMISE ALUSED. Palk, põhi- ja keskmine palk, lisatasu ja juurdemaksed.

Palgatingimuste kehtestamine ja palga maksmise kord. Töö tasustamine eritingimustes.

Tagatised ja hüvitused. Kinnipidamised palgast. Sotsiaalsed tagatised: toetused,

pensionisüsteem. Materiaalne vastutus tööõigussuhetes.

4. Õpitulemused


• peamisi töösuhteid reguleerivaid õigusakte ja tunneb neid ulatuses, mis on vajalik

tööle asumiseks;

• töölepingu poolte seadusega sätestatud õigusi ja kohustusi;

• töölepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise aluseid;

• palga ja puhkuse arvestamise aluseid;

• tööjõukulu kujunemise ja palga arvestamise aluseid;

• töö- ja puhkeaja korraldust ja arvestamise aluseid;

• töötingimuste kollektiivse kujundamise aluseid;

• töösuhete pinnalt tekkinud vaidluste lahendamise võimalusi;

• oma tegevusvaldkonna seadusandliku reguleerimise vajalikkust;

oskab:

lahendada töösuhete pinnal tekkinud vaidlusi

leida vajalikku infot õigusaktide kohta

5. Hindamine

Hinnatakse ja hinne kujuneb:

• õppesisuga määratud õpitulemuste saavutatust töösuhteid reguleerivate õigusaktide

kohta ulatuses, mis on vajalik tööle asumiseks.

Töölepingu sõlmimiseks vajalike õigusaktide tundmist – 60%

Töötaja vastutust puudutavate õigusaktide tundmist – 40%


16

5. TÖÖKESKKONNA OHUTUSE ALUSED

1õn (1T)

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija:

Omandab teadmised tööandja ning töövõtja õigustest ja kohustustest töökeskkonna

ohutuse, tööõnnetuse ja kutsehaiguste vallas; töökeskkonna ohuteguritest; kutsealaga

seonduvatest tööohutus-ja tööhügieeninõuetest, esmaabi üldistest põhimõtetest


3. Õppesisu

3.1. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS. Töökeskkond: üldnõuded, töökoht, töövahendid.

Tööohutuse ja töötervishoiu tagamise meetmed. Töökeskkonna ohutegurid (peamised

ohuallikad töökohal) ja ohutusjuhendid. Tervisekontroll. Tööandja ja töötaja kohustused

õigused ja vastutus. Turvalisus. Isikukaitsevahendid ja nende õige kasutamine. Töötaja

väärtegevusest tulenevad ohud ja nende mõju töökeskkonnale, kaastöötajatele. Õnnetusoht ja

käitumine ohuolukorras. Tööõnnetus ja kutsehaigus. Ergonoomia.

3.2 TÖÖHÜGIEEN. Kutsealaga seotud tööhügieeni ja tööohutuse nõuded. Füsiloogiliselt

õiged töövõtted ja asendid

3.3. ESMAABI. Tegutsemine õnnetuspaigal- vigastuse suuruse kindlakstegemine ja olukorra

hindamine, otsuse langetamine, tegutsemine. Esmaabivõtted: lämbumise, haavandite,

vereringehäirete, põrutuse, venituste, verejooksude, mürgituse, võõrkehade, luumurdude,

põletuse, teadvusekaotuse puhul. Esmaabi vahendid töökohal.

3.4. KESKKONNAHOID JA JÄÄTMEMAJANDUS. Looduslike protsesside seotus ja

tasakaal. Keskkonnareostuse ennetamise ja vältimise võimalusi töökeskkonnas ja olmes.

Keskkonnastrateegia ja säästva arengu põhimõtted. Rahvusvaheline keskkonnakaitsealane

koostöö. Eesti Vabariigi osalus rahvusvahelistes keskkonnalepetes.

Keskkonnaprobleemid Eestis. Säästev areng. Säästva arengu kontseptsioon. Agenda 21 ja

säästva arengu programm.

Jäätmete teke ja liigitus. Ohtlikud jäätmed. Jäätmetekke vähendamine, materjalisäästvad

töövõtted, töökultuur. Jäätmehooldus ja esmane käitlus. Jäätmete ladustamise kohad.

4. Õpitulemused


tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töökeskkonna ohutuse tagamisel, tööõnnetuste

ja kutsehaiguste vallas;

töökeskkonna ohutegureid;

kutsealaga seonduvaid tööohutus- ja tööhügieeninõudeid

esmaabi üldisi põhimõtteid;

üldisi keskkonnaprobleeme ja säästva arengu põhimõtteid;

jäätmekäitluse vajadust;

jäätmekäitluse keskkonnasäästlikest põhimõtetest

keskkonnareostuse ennetamise ja vältimise võimalusi töökeskkonnas ning olmes;

keevitustöödel kasutatavaid elektrilisi käsitööriistu, mehhanisme ja seadmeid ning

nende ohutu kasutamise nõudeid;

elektri- ja tuleohutusnõudeid keevitustöödel ja töötamisel elektriliste masinate ja

mehhanismidega;

nõudeid juhtmestikele (ohutus, pinge, maandus);


17

elektrivoolu mõju inimorganismile;

esmaabi võtteid elektrilöögi korral;

tulekahju levikut takistavate abinõude kavandamise tingimusi;

nõudeid tuleohutuse korraldamisele;

tuleohutusnõudeid elektriseadmetele;

esmaseid tulekustutusvahendeid ja nende kasutamise tingimusi;

ülevaatlikult signaal- ja tulekustutussüsteeme ja nende toimimise põhimõtteid;

ergonoomiliste töövõtete vajalikkust;

oma väärtegevusest tulenevaid võimalikke riske looduskeskkonnale;

teab keskkonnajuhtimissüsteemi põhimõtteid ja vajalikkust

materjalide korduvkasutamise võimalusi ning säästva ja jätkusuutliku arengu

põhimõtteid

oskab:

hinnata töökoha ohutegureid

ohutult käsitseda erinevaid käsitööriistu, väikemehhanisme ja tööpinke

kasutada füsioloogiliselt õigeid töövõtteid ja asendeid

märgata keskkonna reostamise võimalikke ohte, neid ennetada

tegutseda ohuolukorras

5. Hindamine

Hinnatakse töökeskkonnale esitatavate nõuete ja ohutegurite, tööohutuse ja

töötervishoiunõuete, säästva arengu põhimõtete ja keskkonnareostuse vältimise võimaluste

tundmist; töökeskkonna ohutuse tagamisel töövõtja ja tööandja kohustuste, vastutuse ja õiguste

tundmist ja esmaabi andmise oskust. Õpitulemusi hinnatakse õpilase suuliste, praktiliste tööde

ja/või kirjalike tegevuste alusel. Hinnatakse teadmiste ja oskuste omandatust.

Moodul lõpeb kokkuvõtliku hindega, mis on õpiprotsessi hinnete ja arvestuslike tööde kaalutud

keskmine hinne. Õpiprotsessi hinded moodustavad 40 % ja arvestuslikud tööd

60 % kokkuvõtlikust hindest.

6. TEHNILINE JOONESTAMINE

3 õn (1T/2P)

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised detailide ja koostude kujutamisest,

tööjooniste koostamisest ning oskused lugeda tehnilist joonist.

2. Nõuded õpingute alustamiseks

Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1. GEOMEETRILINE JOONESTAMINE. Joonestusalased standardid (ülevaade).

Geomeetrilised konstruktsioonid. Joonestusvahendid ja -materjalid. Jooniste formaadid.

Mõõtkava. Jooned, joonte liigid ja kasutusalad. Joonte laius ja valik. Jooniste vormistamine.

Normkiri. Kirjanurk e. tiitelnurk.

3.2. KUJUTISED. Kujutamise üldpõhimõtted. Kujutiste liigid: vaated, lõiked,

ristlõiked, väljatoodud elemendid. Lihtsustused ja tinglikkused joonisel.


18

3.3. MÕÕTMESTAMINE. Mõõtmestamise põhimõtted. Baasi mõiste mõõtmisel.

Mõõtmestamiselemendid. Mõõtarvude kandmine joonisele. Kujumärgid ja tähised.

3.4. KEERMED. Keermete kujutamine ja tähistamine joonisel. Keerme põhimõõtmed.

3.5. MASINAELEMENTIDE KUJUTAMINE. Lahtivõetavad ja kinnisliited. Polt- ja

tikkpoltliidete kujutamine joonisel. Keevisliidete klassifikatsioon. Keevisõmblused ja nende

tähistamine joonisel. Hammasliide. Hammasülekanded. Vedrud.

3.6. SELGITAVATE ANDMETE MÄRKIMINE JOONISELE. Erinevate materjalide

kujutamine ja tähistamine joonisel. Pinnakaredus, selle märkimine joonisele. Termilise

töötlemise märkimine joonisele. Tolerantsid ja istud joonisel. Pindade kuju- ja asendihälvete

märkimine joonisele. Selgitavad märkused joonisel.

3.7. KOOSTEJOONIS JA TÜKITABEL. Koostejoonis. Tükitabel. Koostejoonisel kasutatavad

lihtsustused. Detailide eskiiside joonestamine koostejooniselt.

.

4. Hinnatavad õpitulemused


tööjooniste tingmärke ja sümboleid;

kujutiste liike ja kujutamise põhimõtteid;

mõõtmestamise põhimõtteid ja mõõtarvude kandmist joonistele;

keermete kujutamist;

masinaelementide kujutamist;

selgitavate andmete ja märkuste märkimist joonisele.

Õppija oskab

lugeda tehnilist joonist;

joonestada lihtsamate detailide ja koostude eskiise.

5. Hindamine

Hinnatakse tööjoonistele esitatavate nõuete ja joonisel kujutatu ruumilist arusaamist ning

tööjooniste lugemisoskust, samuti lihtsamate eskiiside joonestamise oskust.

Õpitulemusi hinnatakse õpilase praktiliste joonestusülesannete lahendamise ja vormistamise

alusel vastavas töövihikus. Hinnatakse teadmiste ja oskuste omandatust.

Ainemoodul lõpeb kokkuvõtliku hindega, mis on õpiprotsessi hinnete ja arvestuslike tööde

kaalutud keskmine hinne. Õpiprotsessi hinded moodustavad 40 % ja arvestuslikud tööd



19

7. ERIALANE VÕÕRKEEL

1 õn (1T)

1. Eesmärk


omandab erialaga seotud sõnavara, mõisted ja terminid;

omandab teadmised tööde tehnoloogilise järjekorra kirjeldamiseks;

omandab erialaste tekstide mõistmiseks vajalike teabeallikate kasutamise oskuse.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. ERIALAGA SEOTUD MÕISTED JA TERMINID. Põhimõisted ja terminid.

3.2. TÖÖVAHENDITE NIMETUSED. Sõnaraamatu abiga erialaste võõrkeelsete tekstide

lugemine: töövahendite nimetused ja kasutusjuhendid.

3.3. MATERJALIDE LIIGITUS JA TÄHISTUSED. Erialaste võõrkeelsete materjalide kohta

käivate kataloogide kasutamine, mõistmine.

3.4 TÖÖTLEMISE TEHNOLOOGIA MÕISTED. Sõnaraamatu abiga erialaste võõrkeelsete

tekstide lugemine: tööülesanded ja töökirjeldused ning nende tähenduse mõistmine.

3.5. SEADMETE KASUTUSJUHENDID.

Sõnaraamatu abiga erialaste võõrkeelsete tekstide lugemine: seadmete kasutusjuhendid.



erialaga seotud võõrkeelset sõnavara, võõrkeelseid erialaga seotud mõisteid ja

termineid

töövahendite, materjalide võõrkeelseid nimetusi, materjalide liigitusi ja tähistusi

töötlemise tehnoloogia mõisteid võõrkeeles

seadmete võõrkeelseid kasutusjuhendeid

Õpija osakab:

lugeda erialast teksti sõnaraamatu abiga

aru saada võõrkeelsetest tööülesannetest ja töökirjeldustest

aru saada võõrkeelsetest materjalide, töövahendite ja seadmete märgistustest

4. Hindamine

Hinnatakse erialase sõnavara tundmist ja tööde tehnoloogilise järjekorra kirjeldamise oskust

võõrkeeles, erialaste tekstide tõlkimise oskust.

Moodul lõpeb kokkuvõtliku hindega, mis on õpiprotsessi hinnete ja arvestuslike tööde




20

8. MATERJALIÕPETUS

2 õn (2T)

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab tedmised:

kasutatavate materjalide mehaanilistest, keemilistestja füüsikalistest omadustest, kasutamisest

ja jäätmekäitlusest.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. MATERJALIDE LIIGITUS JA OMADUSED. Masinaehituses kasutatavad materjalid,

nende liigitus. Materjalide märgistus. Materjalide mehaanilised, tehnoloogilised ja

ekspluatatsioonilised omadused.

3.2. MUSTAD METALLID JA NENDE SULAMID. Mustad metallid ja nende sulamid

masinaehituses. Malmid (liigitus ja kasutamine). Terased (süsinikterased, legeerterased,

tööriistaterased, eriomadustega terased ja nende kasutamine). Teraste markeeringu

rahvusvaheline võrdlus. Esmane jäätmekäitlus.

3.3. MITTEMUSTMETALLID JA NENDE SULAMID. Mittemustmetallid ja nende sulamid

masinaehituses. Rahvusvaheline markeering. Esmane jäätmekäitlus.

3.4. TERASE TERMILINE JA TERMOKEEMILINE TÖÖTLEMINE. Terase termilise ja

termokeemilise töötlemise viisid. Olekudiagrammi mõiste.

3.5. METALLIDE KORROSIOON JA KORROSIOONITÕRJE. PINNAKATTED. Metallide

korrosioon. Metallide kaitse korrosiooni eest. Pinnakatted.

3.6. PULBERMATERJALID. KERAAMILISED MATERJALID. KÕVASULAMID.

Üldteadmised pulbermetallurgiast. Keraamilised materjalid ja nende kasutamine

masinaehituses. Kõvasulamid ja nende kasutamine. Abrasiivmaterjalide klassifikatsioon ja

selle kasutamine.

3.7. POLÜMEERMATERJALID. Liigitus, märgistus ja omadused. Polümeermaterjalide

kasutamine. Klaas- ja süsinikkiudmaterjalide kasutamine. Töötlemisvõimalused. Esmane

jäätmekäitlus.


Õppija teab ja tunneb :

kasutatavate materjalide mehaanilisi, keemilisi ja füüsikalisi omadusi;

masinaehituses kasutatavaid materjale, nende liigitust;

mustade, mittemustmetallide ja nende sulamite kasutusvõimalusi masinaehituses;

korrosiooni olemust ja korrosioonitõrje viise;

terase termilise ja termokeemilise töötlemise viise;

erinevaid pinnakatteid;

pulbermaterjalide, keraamiliste materjalide ja kõvasulamite kasutamist;

abrasiivmaterjalide kasutamisvõimalusi,

polümeermaterjalide liigitust, märgistust ja kasutusvõimalusi;

masinaehituses kasutatavate materjalide esmast jäätmekäitlust.


21

Õppija oskab :

seostada materjali omadusi kasutusalaga

valida materjale vastavalt nende kasutustingimustele

leida infot erinevate materjalide kohta

5. Hindamine

Hinnatakse materjalide omaduste tundmist ja nende kasutamise võimalusi igapäevases

lukksepatöös.

Õpitulemusi hinnatakse õpilase suuliste, praktiliste tööde ja/või kirjalike tegevuste alusel.

Hinnatakse teadmiste ja oskuste omandatust.

Mooduli hinne kujuneb õpiprotsessi hinnete ja arvestuslike tööde kaalutud keskmine hindena.

Õpiprotsessi hinded moodustavad 40 % ja arvestuslikud tööd 60 % kokkuvõtlikust hindest.

III PÕHIÕPINGUD

9. LUKKSEPATÖÖD

12 õn (6T/6P)

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused:

ohutusnõuetest lukksepatöödel; töökoha korraldamisest; materjalide ratsionaalsest

kasutamisest; tasapinnalisest ja ruumilisest märkimisest; lukksepatööde

käsitööriistadest; lukksepatöödel kasutatavatest tööpinkidest

avade töötlemise võtteist; lõikamise ja tükeldamise võtteist; raiumise ja painutamise

võtteist

keermete määramise ja keermetamise võtteist

neetimise, lihvimise ja poleerimise võtteist; kuulide ja liivaga viimistlemise võtteist

soveldamise-, sobitamise-, kaabitsemise võtteist

pingitööde tehnoloogiast, jagamispea ja pöördlaua kasutamisest; tulemuste kontrolli

vajadusest

tõsteseadmete kasutusest ja troppimisvõtteist


Läbitud moodulid: Materjaliõpetus; Istud,tolerantsid ning tehniline mõõtmine.

3. Õppesisu

3.1. MATERJALIDE ETTEVALMISTAMINE. Materjalide valik. Materjalide paigaldamine

töökohale. Materjalide puhastamine. Toormaterjali õgvendamine. Materjali ratsionaalne

kasutamine. Materjalide töötlusvaru arvutamine. Materjali kulu arvutamine.

3.2. TÖÖKOHA KORRALDAMINE.

3.3. TASAPINNALINE JA RUUMILINE MÄRKIMINE. Märkimise jaotamine. Märkimise

tööriistad. Märkimise võtted, järjekord, täpsus. Tööohutus märkimisel.

3.4. RAIUMINE. Raiumine meisliga. Tööohutus raiumisel.


22

3.5. VIILIMINE . Viilide liigid. Töövõtted erinevate pindade viilimisel. Tööohutus viilimisel.

3.6. PUURIMINE. Puuride ehitus, kinnitus. Detailide kinnitamine puurimisel. Puurimisrakised.

Puurimine käsitööriistadega. Puurimine elektri- ja pneumokäsitööriistadega. Töötamine

puurpinkidel (lauapuurpinkidel, vertikaalpuurpinkidel (sammaspuurpinkidel),

radiaalpuurpinkidel). Lõikerežiimide valik. Puurimine ettenihkega. Puurimine piirajaga.

Puuride jahutamine. Suure läbimõõduga avade puurimine. Puuride teritamine. Tööohutus

puurimisel.

3.7. ÕGVENDAMINE (RIHTIMISTÖÖD). Kuju deformatsioonid. Õgvendamise tööriistad.

Metalli õgvendamise võtted käsitsi ja seadmetel. Tööohutus õgvendamisel.

3.8. PAINUTAMINE. Minimaalsed lubatud painderaadiused. Kalestumine painutamisel.

Detaili sirupikkuse ja pinnalaotuse leidmine. Metalli painutamise võtted käsitsi ja seadmetel.

Töötamine painutuspinkidel (lehtmetalli painutuspressil, profiilmetalli painutuspingil,

torupainutuspingil, hüdraulilistel valtspinkidel, käsipainutuspinkidel. Rakiste kasutamine.

Tööohutus painutamisel.

3.9. LÕIKAMINE . Lõiketeooria alused. Lõikamise õiged töövõtted. Materjalide lõikamine ja

saagimine käsitsi ja elektriliste käsitööriistadega. Materjalide lõikamine ja saagimine

seadmetega. Töötamine tükelduspinkidel (lehtmetalli tükeldamine giljotiinkääridega,

tükeldamine abrasiivkettaga, profiilmetalli tükeldamine horisontaallintsael, leht- ja

profiilmetalli tükeldamine vertikaallintsael, profiilmetalli pakis tükeldamine, kontuurdetailide

väljalõikamine vertikaallintsael, tükeldamine ketassaagidel, eriprofiilide tükeldamine

universaalsel tükeldamispingil. Piirajate kasutamine. Tööohutus lõikamisel.

3.10. KEERMETAMINE . Keermete põhitüübid. Keermetamise tööriistad. Keermetamise

töövõtted sise- ja väliskeermetamisel. Keermetamine käsitsi. Keermetamine tööpinkidel.

Tööohutus keermetamisel.

3.11. NEETIMINE. Neetide liigid. Neetimise tööriistad. Neetimise järjekord. Neetimise võtted.

Tööohutus neetimisel.

3.12. SÜVITAMINE. Süvitamine käsitsi. Süvitamine tööpinkidel. Tööohutus süvitamisel.

3.13. AVARDAMINE. Avardite liigid. Töötlusvaru. Avardamise võtted. Tööohutus

avardamisel.

3.14.HÕÕRITSEMINE. Hõõritsate liigid. Töötlusvaru. Hõõritsemise võtted. Hõõritsemine

käsitsi. Hõõritsemine tööpinkidel. Tööohutus hõõritsemisel.

3.15. SOBITAMINE . Sobitamise järjekord. Sobitamise võtted.

3.16. LIHVIMINE JA POLEERIMINE. Abrasiivkäiade klassifikatsioon ja käiade

markeerimine. Käiade teritamine. Detailide ettevalmistamine lihvimiseks. Käsitsi lihvimise

võtted. Käsikäiadega lihvimise võtted. Käsitsi poleerimise võtted. Poleerimine seadmetel.

Tööohutus lihvimis- ja poleerimistöödel.

3.17. KAABITSEMINE. Protsessi kirjeldus. Tööriistad. Töövõtted

3.18. PLANKIMINE. Protsessi kirjeldus. Tööriistad. Töövõtted

3.19. SOVELDAMINE. Protsessi kirjeldus. Tööriistad. Töövõtted

3.20. VIIMISTLEMINE KUULIDEGA JA LIIVAGA. Protsessi kirjeldus. Töövõtted

3.21. GRAVEERIMINE. Graveerimine käsitööriistadega. Graveerimine tööpinkidel.

3.22. TÖÖTAMINE KÄSILINTLIHVPINGIL. Detaili ettevalmistamine lintlihvimiseks.

Abrasiivlindil lihvimise võtted. Pindade paralleelsuse ja täisnurga tagamine lintlihvimisel.

Vajaliku pinnasileduse saavutamine.

3.23. TÖÖTAMINE TASALIHVPINGIL. Detailide ettevalmistamine lihvimiseks. Pingi

ettevalmistamine. Paralleelsete külgedega detailide lihvimine. Tööohutus tasalihvpingil

töötamisel.

3.24. TÖÖTAMINE TERITUSPINGIL. Terituspingi ettevalmistamine. Tööriistade

kinnitamine. Õige teritamise saavutamine. Tööohutus terituspingil töötamisel.

3.25. TÖÖTAMINE FREESPINGIL. Freespingi tööks ettevalmistamine. Detailide

ettevalmistamine ja ülesseade. Lõikerežiimide valik ja pingi häälestamine. Limbi näitude järgi


23

töötlemine. Siirded freesimise ajal. Pöördlaua ja jagamispea kasutamine. Tööohutus freespingil

töötamisel.

3.26. TÖÖTAMINE TREIPINGIL. Treipingi tööks ettevalmistamine. Treiterade teritamine.

Treiterade valik ja õige paigaldamine hoidikusse, kontrollimine tsentri järgi. Tooriku

paigaldamine ja kinnitamine. Lõikerežiimide valik. Tööohutus treipingil töötamisel.



ohutusnõudeid lukksepatöödel;

töökoha korraldamist;

materjali ratsionaalset kasutamist;

tasapinnalist ja ruumilist märkimist;

lukksepatööde käsitööriistu

lukksepatöödel kasutatavaid tööpinke

avade töötlemise võtteid;

peamisi lõikamise ja tükeldamise võtteid;

raiumise võtteid;

viilimise võtteid;

õgvendamise võtteid;

painutamise võtteid;

keermete määramist ja keermetamise võtteid;

neetimise võtteid;

lihvimise ja poleerimise võtteid;

kuulidega ja liivaga viimistlemise võtteid;

soveldamise võtteid;

sobitamise võtteid;

kaabitsemise võtteid;

pingitööde tehnoloogiaid;

jagamispea ja pöördlaua kasutamist;

tulemuste kontrolli vajadust.

Õppija oskab :

ette valmistada oma töökohta;

valida materjali;

teha pinnajaotust;

arvutada materjalikulu;

ohutult töötada lukksepatöödel;

puhastada ja õgvendada materjali;

teha märkimist;

teha lõikamistöid käsitööriistadega ja erinevate tööpinkidega;

teritada lukksepatööriistu;

teritada puure;

teha puurimistöid erinevate seadmetega;

teha raiumistöid;

teha painutustöid;

keermetada sise- ja väliskeermeid;

teha neetimistöid;

graveerida käsitööriistadega ja tööpinkidel

kasutada lukksepatöödel freespinki;

kasutada lukksepatöödel treipinki;

kasutada lukksepatöödel tasalihvpinki;

kasutada lukksepatöödel lintlihvpinki;

tagada tööde teostamisel tööjoonisel esitatud nõuded;


24

töötada tõsteseadmetega ja teostada troppimist;

töötada ennast ja keskkonda säästvalt.

5. Hindamine

Hinnatakse õppija teadmisi ja oskusi erinevate lukksepatööde tegemisel, ratsionaalseid

töövõtteid ja ohutute töövõtete kasutamis ning keskkonnasäästlikku suhtumist materjalide

töötlemisel.


Hinnatakse teadmiste ja oskuste omandatust lõikepinkidel töötamisel.




10. ISTUD, TOLERANTSID NING TEHNILINE MÕÕTMINE

2 õn (1T/1P)

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused mõõtmisest ja tolereerimisest,

mõõteriistade otstarbest ja kasutamisest ning teadmised kvaliteedijuhtimise põhimõtetest

ettevõttes.


Puuduvad

3.Õppesisu

3.1. PÕHIMÕISTED. MÕÕTÜHIKUD. Põhimõisted mõõtmetest, hälvetest ja tolerantsist.

Töötlemise täpsus, võimalike mõõtevigade olemus. Vahetatavuse põhimõte, valikvahetatavus,

standardiseerimi-ne, tüpiseerimine ja unifitseerimine. Masinaehituses kasutatavad mõõtühikud.

Mõõtmise alused. Mõõtmise meetodid. Tehnilise kontrolli olemus.

3.2. MÕÕTE- JA KONTROLLRIISTAD. Pikkusmõõteriistad (nihik, sügavus- ja kõrgusnihik,

kruvik, sügavuskruvik, sisekruvik, indikaatormõõdik, hark- , kork- ja lehtkaliiber, normaal- ja

piirkaliiber). Nurga mõõte- ja kontrollriistad, šabloonid. Lekaaljoonlauad. Keerme mõõte- ja

kontrollriistad. Mõõtemasinad, projektorid. Pinnakareduse mõõteriistad. Mõõte- ja

kontrollriistade valik ja kasutamine. Mõõte- ja kontrollriistade kontroll ja taatlemine.

3.3. SILEDATE JA SILINDRILISTE DETAILIDE TOLERANTSID JA ISTUD.

Piirhälbe, tolerantsivälja, istu mõiste. Lõtkuga, pinguga ja siirdeist. Ava- ja võllisüsteemi

olemus. ISO-tolerantside ja istude ühtsussüsteem, kvaliteet, täpsusaste. Tolerantside tabelid ja

nende kasutamine.

3.4. PINNA KUJU- JA ASENDIHÄLBED. PINNAKAREDUS. Pinna kuju- ja asendihälbed.

Pinnakareduse seos töötlemisviisiga.

3.5. ERINEVATE LIIDETE TOLERANTSID JA ISTUD.Veerelaagrite istud võllile ja

korpusesse. Keermete tolerantsid ja istud. Kiil-, liist- ja hammasliidete tolerantsid ja istud.

Hammasrataste ja tiguülekannete tolerantsid.

3.6. KVALITEEDIJUHTIMINE ETTEVÕTTES. Kvaliteedi olemus, selle tagamine.

Kvaliteedijuhtimissüsteemid.


25



masinaehituses kasutatavaid mõõtühikuid;

mõisteid: ist, hälve, tolerantsiväli, nimi- ja piirmõõt;

ISO istude ja tolerantside süsteeme,

tolerantside tabelite kasutamist;

pinna kuju- ja asendihälbeid;

erinevate liidete iste;

mõõte- ja kontrollriistu;

kvaliteedijuhtimise aluseid ettevõttes.

Õppija oskab:

valida ja kasutada vajalikku mõõte- või kontrollriista;

hinnata mõõtetulemust.

5. Hindamine

Hinnatakse õppija teadmisi ja oskusi mõõtmisest ja tolereerimisest, mõõteriistade otstarbest ja

kasutamisest ning nende kasutamise võimalustest tööstuses, samuti igapäevases lukksepatöös.

Õpitulemusi hinnatakse õpilase suuliste, praktiliste mõõtmiste ja/või kirjalike tegevuste alusel.

Hinnatakse teadmiste ja oskuste omandatust mõõtetöödel.




11. MASINAELEMENDID JA KOOSTETÖÖD

6 õn (4T/2P)

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised masinaelementide ehitusest ja nende

tööpõhimõttest, mehhanismide ja masinate koostamise operatsioonidest, reguleerimisest ja

kontrollimisest ning oskused masinaehituses kasutatavate liidete tegemiseks, sõlmede

koostamiseks, detailide ja sõlmede sobitamiseks, masina, seadme või mehhanismi

koostamiseks , katsetamiseks ja reguleerimiseks.


Läbitud moodulid: Materjaliõpe; Tehniline joonestamine; Tehniline mõõtmine; Lukksepatööd.

3. Õppesisu

3.1. MASINAELEMENTIDE PÕHIMÕISTED. Detail, element, sõlm (koost), agregaat.

3.2. DETAILIDE TUGEVUSE PÕHIMÕISTED. Pinge ja deformatsioon. Tõmme ja surve.

Vääne. Paine. Jäikus. Kulumiskindlus. Väsimustugevus.

3.3. LIITED. Liidete liigid. Lahtivõetavad liited. Kinnisliited.

3.4. KEERMESLIITED. Kinnituskeermed. Keermesliidete elemendid.

3.5. PÖÖRDEMOMENTI ÜLEKANDVAD LIITED. Liist-, kiil- ja tihvtliited. Hammas- ja

profiilliited. Hõõrdumise abil momenti ülekandvad liited. Erinevate liidete teostamise

operatsioonid. Liite elementide valik. Kvaliteedi kontroll.


26

3.6. KOOSTUD. Koostu koostamine detailidest, sobitamine, kontrollimine, reguleerimine.

3.7. LAAGERDUSED. Veerelaagrite liigid, nende ehitus ja töörežiim. Veerelaagrite

markeering ja valik. Veerelaagrite sõlmede ehitus, koostamine, määrimine ja tihendamine.

Liugelaagrite ehitus, materjalid ja töötamine (õlikiil). Liugelaagrite määrimine ja tihendamine.

Laagrite paigaldamine võllile, paigaldusvõtted, laagrisõlme koostamine, lõtkude mõõtmine.

Laagrisõlme töö kontrollimise võtted.

3.8. MEHAANILISTE ÜLEKANNETE TÜÜBID. Ülekande arv. Hammasülekanded

(hammasülekannete geomeetria, hammasmehhanismid, hammasratta geomeetria ja materjalid,

reduktorid, hammasülekannete määrimine). Tiguülekanded (tigu ja tigurataste konstruktsioon

ja materjalid, tiguülekande kinemaatika, tigureduktorid). Kettülekanded (ajamiketid ja

ketirattad, kettülekande kinemaatika, kettülekande määrimine ja hooldamine).Rihmülekanded

(rihmade ja rihmarataste konstruktsioon, rihmülekande kinemaatika, rihmade

pingutusmoodused, rihmülekannete hooldamine, rihmvariaatorid). Hõõrdülekanded

(hõõrdülekannete skeemid ja konstruktsioonid). Ülekannete koostamise tehnoloogiline

järjekord, erinevate ülekannete koostamise kontroll, reguleerimine.

3.9. PÖÖRLEVAT LIIKUMIST TAGAVAD ELEMENDID. Võllid ja teljed. Võllide tugevus,

jäikus ja vastupidavus väsimusele. Võllide ja telgede paigaldamine koos laagrisõlmedega,

paigalduse vastavus nõuetele, kontroll ja reguleerimine.

3.10. SIDURID. Püsisidurid. Lülitatavad sidurid. Automaatsidurid. Sidurite koostamine,

paigaldamine, tööparameetrite kontroll ja reguleerimine.

3.11. VEDRUD. Vedrude materjalid ja ehitus. Vedrude jäikus. Vedrude koostamise ja

paigaldamise võtted. Ohutusnõuded vedrude paigaldamisel.

3.12. KORPUSDETAILID. Korpusdetailide liigitus. Korpusdetailide tehnoloogia.

3.13. MEHHANISMIDE, SEADMETE JA MASINATE KOOSTAMINE JA OSANDAMINE.

Koostamine ja osandamine, kontrollimine, katsetamine, reguleerimine.

3.14. MÄÄRDEAINED JA MÄÄRIMISSEADMED. Määrdeainete liigid. Määrimisseadmed.

4.Hinnatavad õpitulemused


detailide tugevuse põhimõisteid;

liidete liike ja ehitust

laagrite liike ja ehitust;

ülekannete liike ja ehitust;

võlle ja telgi;

sidurite liike;

vedrude liike;

korpusdetailide liike ja valmistamise tehnoloogiaid;

määrdeaineid ja määrimisseadmeid.

liidete teostamise operatsioone;

koostude tööpõhimõtet, nendele esitatavaid nõudeid ja norme;

mehhanismide, seadmete ja masinate koostamise põhimõtteid, katsetamise tingimusi,

reguleerimise võtteid.

Õppija oskab :

eristada detaili, elementi, sõlme ja agregaati;

eristada meeter-, toll- ja torukeermeid;

laagrisõlmede koostamist ja lahti võtmist;

liidete koostamist ja lahti võtmist;

arvutada ülekande arvu;

teostada masinaehituses kasutatavaid liiteid ja määrata nende vastavust nõuetele.

koostada kooste, neid kontrollida ja reguleerida


27

koostada mehhanisme (seadmeid) ja masinaid, neid katsetada, mõõta tööparameetreid,

reguleerida.

avastada mehhanismide, seadmete ja masinate rikkeid, määrata rikete põhjusi ja

kõrvaldada rikkeid

kasutada määrimisseadmeid.

5. Hindamine

Hinnatakse õppija teadmisi masinaelementide ehitusest ja nende tööpõhimõtest ning oskusi

masinate koostamise operatsioonidest ja vajalikest reguleerimistest masinate töösse

rakendamisel. Keskkonnasäästliku suhtumist määrdeainete käsitlemisel.



kaalutud keskmine hinne. Õpiprotsessi hinded moodustavad 40 % ja arvestuslikud tööd 60 %

kokkuvõtlikust hindest.

12. KEEVITUS - JA JOOTETÖÖD

7 õn (3T/4P)

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised metallide keevitusprotsessidest, -

tehnoloogiatest ja -seadmetest, omandab õiged ja ohutud töövõtted ning oskused keevitada

elekterkeevitusseadmetega ning teha pehme- ja kõvajoodisega jootmistöid.


Läbitud on moodulid: Töö- ja keskkonnaohutuse alused; Materjaliõpetus.

3. Õppesisu

3.1. KEEVITUSE ALUSED. Ülevaade keevitusprotsessidest. Metallide keevitatavus, C-

ekvivalent, HCS-parameeter. Põkkõmblus(BW) ja nurkõmblus(FW). Keevisliited (põkk-, nurk-

, vastak-, kattekeevisliide). Pinged ja liitekoha deformatsioonid, nende vähendamise võtted.

Keevitusvead ja nende vältimise võimalused Keevisliidete kvaliteedinõuded ja visuaalne

kontrollimine.

3.2. OHUTUSNÕUDED KEEVITUSEL. Tööohutus- ja töötervishoiunõuded elekterkeevituse

seadmete käsitsemisel, keevitustööde teostamisel ja töökoha organiseerimisel. Kahjulikud

ained, mis tekivad keevitustöödel. Balloonide süttimis- ja plahvatusoht.

3.3. ELEKTERKEEVITUS. Elekterkeevituse olemus. Keevitusprotsessid:

(E111,MIG131,MAG135 TIG 141,G311). Käsikaarkeevituse (MMA-keevitus) tehnoloogia.

Kaitsegaasmetallkaarkeevituse (MIG/MAG-keevitus) tehnoloogia. Keevitusseadmed.

Elektroodid. Abimaterjalid ja töövahendid. Oma töökoha korraldamine. Materjalide valik ja

tööks ettevalmistamine. Tavateraste keevitamine. Kvaliteedi kontroll.

3.4. JOOTMISTÖÖD. Jootmise põhimõtted, erinevus keevitusest. Jootmisel kasutatavad

seadmed, tööriistad ja abivahendid. Jootmisel kasutatavad gaasid. Kõva ja pehmejoodised.

Räbustid. Oma töökoha korraldamine. Töövahendite ja materjalide valik. Jootmine kõva- ja

pehmejoodisega. Tööohutus jootmisel. Kvaliteedi kontroll.

4. Õpitulemused



28

• põhilisi kaarkeevituse protsesse;

• teraste keevitamise võimalusi;

• keevisliidete tüüpe;

• deformatsioonide vähendamise võtteid;

• keevitusseadmeid ja keevitusmaterjale;

• elekter- ja gaaskeevituse tehnoloogiat, kasutatavaid seadmeid, abimaterjale ja –

vahendeid;

• keevitusvigu;

• elekter- ja gaaskeevituse teostamise, seadmete käsitsemise ja töökoha organiseerimise

ohutustehnilisi nõudeid ja abinõusid ning oskab neid rakendada;

• pehmeid- ja kõvajoodiseid;

• jootmisel kasutatavaid räbusteid.

• tööohutusnõudeid ja keskkonnasäästliku toimimise põhimõtteid.

Õppija oskab:

• korraldada nõuetekohaselt oma töökohta;

• valida töövahendeid vastavalt püstitatud ülesandele;

• keevitada tavateraseid MMA ja MIG/MAG meetodil erinevates ruumipositsioonides

/ISO111; ISO135/

• käsitseda gaaskeevituse seadmeid ja teha lihtsamaid gaaskeevituse töid;

• rakendada gaaskeevituse ja gaaslõikamise tehnoloogilised võtted;

• valida õiged keevitusreziimid lähtuvalt konkreetsest olukorrast;

• hinnata keevisliite kvaliteeti ja määrata keevitusvigu erinevate keevitusviiside puhul;

• teostada vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnata tööde vastavust kvaliteedinõuetele

• määrata keevitusvigade tekke põhjusi;

• valida deformatsioonide vähendamise võtteid;

• joota kõva- ja pehmejoodisega;

• valida õiged joodised ja räbustid lähtuvalt joodetavast materjalist;

• töötada ennast ja keskkonda säästes.

5. Hindamine


Tuleb sooritada kaks proovitööd:

• plaadi põkkliite keevitamine positsioonis PF (käsitsi elekter- või MIG/MAG keevitus)

kontroll EN28517 järgi (visuaalkontroll)

• vasktoruühenduse jootmine.

Mooduli hinne kujuneb:

60% - plaadi põkkliite keevitus

10% - vasktoru jooteliide

30% - teooria tundmine

Mooduli hinne on perioodihinnete keskmine


29

IV VALIKÕPINGUD

13. TREIMIS-FREESIMISTÖÖD

2 õn (1T/1P)

1. Eesmärk:

Õpetusega taotletakse ,et õppija:

omandab teadmised ja oskused universaaltreipinkidel ja freespinkidel töötamisel

oskab valida lõikeriistu, kasutada erinevaid mõõteriistu, kinnitada tööpinki tööriistu,

rakiseid,toorikuid; treida lihtsamaid silindrilisi välis -ja sisepindu, freesida tasapindu, hooldada

tööpinke, töötada ohutult.


Läbitud on moodulid: Töökeskkonna ohutuse alused; Materjaliõpetus; Tehniline

joonestamine; Tehniline mõõtmine

3. Õppesisu

3.1 TREI-JA FREESPINGI EHITUS. Universaalpingid, operatsioonipingid. Käigukast,

ettenihkekast, lünett, juhtpinnad, määrimis –ja jahutusseadmed

3.2 TREI –JA FREESPINGI KASUTAMINE, TÖÖVÕTTED. Koorimine, lõikamine,

keermetamine, kujupindade töötlemine, viimistlusoperatsioonid

3.3 RAKISTE, TÖÖRIISTADE, TOORIKUTE KINNITAMINE TÖÖPINKI.

Metallilõikeriistad, tööabinõud- materjali, geomeetria, profiili valik sõltuvalt töödeldavast

detailist

3.4 TÖÖPINGI HOOLDUS JA OHUTUD TÖÖVÕTTED. Jahutusvedelikud, vedelad ja

tahked määrded, hooldevälb, tööohutuse kaitseseadeldised, nõuded valgustusele

4. Õpitulemused


tööpinkide ehitust

treimise ja freesimise tehnoloogiat

ohutuid töövõtteid

töödeldavaid materjale

oskab :

korraldada nõuetekohaselt oma töökohta

valida tööriistu, neid hooldada, teritada

teostada lihtsamaid metallilõikeoperatsioone: koorimine, silumine, lõikamine, keermestamine

teostada lihtsamaid kontrolloperatsioone, ja hinnata teostatud tööde kvaliteeti

töötada ennast ja keskkonda säästvalt

5. Hindamine

Õpilastel tuleb sooritada kaks proovitööd:

-mõõteloodi treimine etteantud joonise järgi

-astmelise risttahuka freesimine etteantud joonise põhjal

Hinnatakse õppesisu omandatust õpitulemustega määratud ulatuses

Mooduli hinne kujuneb lahendatud ülesannete keskmise hindena.


30

14. PLEKKSEPATÖÖD

1 õn (1 P)

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija:

õpib kasutama ja hooldama plekksepatöödel kasutatavaid töövahendeid;

omandab teadmised plekksepatööde tehnoloogiast ja tööohutusnõuetest ja oskused

lihtsamate plekksepatööde teostamiseks.


Läbitud on moodulid : Materjaliõpetus ; Töökeskkonna ohutus

3. Õppesisu

3.1. PLEKKSEPATÖÖD. Oma töökoha korraldamine. Materjalide valik ja tööks

ettevalmistamine. Tasandiline ja ruumiline märkimine. Pleksepa töövahendid. Tööriistade

kasutamine ja hooldamine. Pleki ehk õhukese lehtmetalli lõikamisvahendid (plekikäärid,

vibrokäärid, giljotiin, plasma- ja laserlõikur) ja nende kasutamine. Õhukese lehtmetalli punkt-

ja joonkeevitus. Pleki painutamine/kantimine kantpingil. Ümarvaltsimine. Siketamine.

Ühendusvaltsi tegemine valtsimispingil. Käsivaltsimine. Liite tegemine. Pinnalaotuse

valmistamine. Toruosade koostamine detailidest. Isolatsiooni katteplekid. Töötervishoiu ja

tööohutusnõuded plekksepatöödel. Lõiketööd: pleki- vibro- ja otsakäärid ja ketaslõikur.

Ketaslõikuri lõikeketta valik ja vahetamine. Puurimistööd: akudrelli ohutu kasutamine,

arvestades aukude mõõdu- kuju- ja suunanõudeid ning puuride vastupidavust. Puuride valik ja

vahetamine. Neetimistööd: needitangide ohutu kasutamine, neetide valik. Õiged ja ohutud

töövõtted. Seadmete hooldus. Perforeerimis- ja kinnitustööd. Vibrodrelli ohutu kasutamine,

tüüblite valik arvestades erinevate materjalide omadusi. Tüüblite paigaldamine. Riputite

kinnitamine. Seadmete hooldus. Tõstukid, tellingud ja töölavad. Töötervishoiu- ja

tööohutusnõuded.

4. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb:

plekksepa töövahendeid;

plekksepatöödel kasutatavaid materjale;

plekksepa töövõtteid;

keskkonnasäästliku toimimise põhimõtteid;

tööohutuse ja töötervishoiunõudeid plekksepatöödel;

oskab:

korraldada nõuetekohaselt oma töökohta;

valida ja hooldada töövahendeid vastavalt lähteülesandele;

järgida töökultuuri nõudeid;

valida plekksepatöödeks vajalike tööriistu, neid hooldada ja kasutada;

valida detailide töötlemise mooduseid;

teostada lihtsaid plekksepatöid: lõikamine, painutamine, valtsimine;

kasutada nihikut, kruvikut ja teisi mõõteriistu;

järgida töötervishoiu, tööohutuse, tuleohutuse ja elektriohutuse nõudeid

plekksepatöödel;

anda esmaabi;

teostada vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnata tööde vastavust kvaliteedinõuetele;

töötada ennast ja keskkonda säästvalt.


31

5. Hindamine

Plekksepatöödel tuleb sooritada 2 proovitööd:

õhukesest lehtmetallist prügikühvli valmistamine

etteantud mõõtude järgi ümara vihmaveetoru põlve joonise ja pinnalaotuse koostamine

ning nende alusel detaili valmistamine.

Hinnatakse: õppesisu omandatust õpitulemustega määratud ulatuses

plekksepatöödel kasutatavate materjalide ja töövahendite valikupõhimõtete tundmist;

tööde tehnoloogilise järjekorra, tööohutuse- ja kvaliteedinõuete järgimist ning õigete

töövõtete valdamist plekksepatöödel.

Mooduli hinne kujuneb lahendatud praktiliste ülesannete keskmise hindena.

15. TUGEVUSÕPETUS

1 õn(1T)

1. Eesmärk:

Tugevusõpetuse alused võimaldavad õpilasel omandada algteadmisi ja

ettekujutust staatikas, kinemaatikas ja dünaamikas mõjuvatest jõududest,

kiirustest ja nende koostöö tulemustest pingete, reaktsioonide ja liikumiste

näol.


Puuduvad.

3. Õppesisu:

STAATIKA MÕISTE. Paigalseisvad ja liikuvad kehad

PINGETE JA MÕJUVATE JÕUDUDE ISELOOMUSTUS. Mõisted-jõud,

pinge, ühikud, teisendamised, jõudude vektorid,suunad, jõudude liitmine

EPÜÜRIDE JA REAKTSIOONIDE MÕISTE. Toetuspunktid. Ühtlaselt ja

ebaühtlaselt jaotuv koormus. Määratud ja määramatud raamid.

LIHTSATE TUGEVUSÜLESANNETE LAHENDAMINE. Resonantsi näited;

konsooli arvutus, ühtlaselt jaotuva koormuse arvutus.

KINEMAATIKA JA DÜNAAMIKA MÕISTE. Translatoorne, rotatsioon,

kulgev, perioodiline liikumine, pulseeruv liikumine. Inertsi mõiste ja kasutusala.

4. Õpitulemused:

Õpilane peab teadma jõudude ja reaktsioonide teket, arusaama kinemaatilisest ja

dünaamilisest mõjust massile. Paine, vääne, moment, jõuepüürid.

5. Hindamine:

Hinnatakse õppesisu omandatust õpitulemustega määratud ulatuses sh. epüüride lugemise ja

koostamise oskust. Mooduli hinne kujuneb lahendatud ülesannete keskmise hindena.


32

16. TEHNOLOOGIA ÜLESANDED

1 õn (1T)

1. Eesmärk


• arendab ruumikujutlust praktiliste tööde kaudu ja omandab vilumuse mõõtühikute

teisendamisel SI-süsteemis;

• omandab kogemuse tasandi ja ruumigeomeetria rakendamise võimalustest erialaste

ülesannete lahendamisel sealhulgas etteantud joonise järgi vajalike materjalikoguste

arvutamise oskuse.


Puuduvad.

3.Õppesisu

3.1. MÕÕTÜHIKUD. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI (sh rõhk ja rõhukao ühikud,

soojuse mõõtühikud). Järguühik, järkarv. Pikkuse, pindala ja ruumala mõõtühikud.

Mõõtühikute teisendamine. Seosed harilike ja kümnendmurdude vahel. Tehted harilike ja

kümnendmurdudega.

3.2. PROTSENTARVUTUS. Kahe suuruse suhe, protsentsuhe. Protsendi leidmine tervikust

ja terviku leidmine osa kaudu. Suuruste kasvamise ja kahanemise väljendamine protsentides.

Protsentülesanded – töötasu ja rahaliste väljamaksete arvestus, materjalide mahu arvutused.

3.3. TRIGONOMEETRIA TÄISNURKSES KOLMNURGAS. Täisnurkne kolmnurga

trigonomeetria ja selle rakendamisvõimalused erialaste ülesannete lahendamisel. Siinus- ja

koosinusteoreem ja selle rakendused.

3.4. TASANDI- JA RUUMIGEOMEETRIA. Tasapinnaliste kujundite pindala ja ümbermõõt.

Pikkuse- ja pindalaühikute teisendamine. Erikujuliste pindade pindala ja ümbermõõt.

Materjalikulu arvutused joonise järgi. Geomeetriliste kehade üldpindala. Geomeetriliste

kehade ruumala. Ruumalaühikute teisendamine. Materjali kulunormi mõiste. Materjalikulu ja

mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. Ülesanded ruumilise kujutlusvõime

arendamiseks.

4. Õpitulemused


• mõõtühikute süsteemi SI pikkuse-, pindala- ja ruumala mõõtühikuid;

• protsendi mõistet ja rakendamisvõimalusi materjalikulu ja mahu arvutuste teostamisel;

• trigonomeetrilisi seoseid täisnurkses kolmnurgas ja nende kasutamist erialaga

seonduvate küsimuste lahendamisel;

• tasapinnalisi ja ruumilisi kujundeid, nende pindalade ja ruumalade arvutusvalemeid;

oskab:

• arvutada teisendada harilikke ja kümnendmurde;

• rakendada kümnendsüsteemi materjalide kulu arvutamisel;

• teisendada pikkuse, pindala ja ruumala mõõtühikuid;

• rakendada protsentarvutust materjalikulu ja -mahu arvutuste teostamisel;

• rakendada erinevate tasapinnaliste kujundite ümbermõõdu ja pindala arvutamise

eeskirju erialaga seonduvate ülesannete lahendamisel;

• rakendada geomeetriliste kehade üldpindala ja ruumala leidmise eeskirju

pindalade ja ruumalade ning materjalide kulu ja mahu arvutamisel vastavalt tööjoonisele;

• kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust.

5. Hindamine

Hinnatakse õppesisu omandatust õpitulemustega määratud ulatuses .



33

17. KLIENDITEENINDUS

1 õn (1T)

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised klienditeeninduse olemusest, sisust ja

kliendikeskse teeninduse põhimõtetest, omandab teadmised kalkulatsioonide koostamisest,

toote garantiitingimustest ja tehtud tööle esitatavatest kvaliteedinõuetest, omandab oskused

lahendada edukalt erinevad teenindussituatsioonid ning hinnata tehtud töö kvaliteeti.

2.Nõuded mooduli alustamiseks : puuduvad

3. Õppesisu

3.1. SUHTLEMINE KLIENDIGA. Teenuste ja teeninduse mõiste, olemus, kvaliteet.

Teeninduskultuur. Suhtlemistehnikate kasutamine teenindamisel. Toimetulek erinevate

klientidega. Kaebuste ja probleemide kliendikeskne lahendamine. Erinevate

suhtlemissituatsioonide praktiline lahendamine.

3.2. KALKULATSIOONIDE KOOSTAMINE.

Tööde mahu hindamine ja arvestamine. Materjalide kulu ning tööde järjestuse kavandamine.

3.3. GARANTIITINGIMUSED JA KVALITEEDINÕUDED. Garantiinõuded töödele,

garantiiaeg. Tööle esitatavad kvaliteedinõuded.



klienditeeninduse olemust;

kvaliteetse teenindamise põhimõtteid;

eelkalkulatsiooni koostamist;

materjalide kulu kindlakstegemist;

tööde mahu hindamist ja arvestamist;

tööde järjestuse kavandamist;

tööle esitatavaid kvaliteedinõudeid;

garantiinõudeid tehtavatele töödele.

Õppija oskab :

teadvustada kohusetunde, vastutuse tähtsust klienditeeninduses;

suhelda klientidega;

koostada eelkalkulatsiooni;

teha kindlaks materjalide kulu;

hinnata ja arvestada ettevalmistus- ja põhitööde mahtu;

kavandada tööde järjestust;

hinnata töö kvaliteeti.

5. Hindamine

Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpus kogu

materjali hõlmava lõputestiga. Protsessihinded moodustavad 40 % ja kogu materjali hõlmav

lõputest 60% kokkuvõtlikust hindest.

Praktilisi oskusi hinnatakse näidissituatsioonide läbimisel laboratoorsetes harjutustundides,

saadud hinded on protsessihinded.


34

18. JOONISTAMINE SEPATÖÖL

1 õn (1T)

1. Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab joonega kujutamise võimalusi; ruumilise kujutamise

võtteid; perspektiivi joonistamise aluseid; joonistuse kompositsiooni loomise põhimõtteid

sepiste kujundamiseks.


Puuduvad.

3. Õppesisu:

3.1 JOONISTUSVAHENDID

Pliiatsid, süsi, sangviin. Paberid, formaadid.

3.2 JOONISTUSTEHNIKAD

Joon, joone kasutamine, varjutus, kontrastpinnad, Edwardsi metoodika, kummitehnika, söe- ja

sangviinitehnika, faktuur.

3.3 JOONISTAMISE METOODIKA.

Stiliseerimine, konstruktsioon, lihtsalt – keerulisemale ja tagasi, valgus – vari, kontrast,

perspektiiv, eskiis, visand, kavand, sõlmede – detailide ja ühenduste ideejoonised.

3.4 KOMPOSITSIOON

Kuldlõige, pagupunkt, raskuspunkt, pilgupüüdja, tasakaal, maht, stiil, taustsüsteem.

3.5 NATUURIST JOONISTAMINE

Natüürmort, kooslus, paigutus, rakurss.

4. Hinnatavad õpitulemused:


joonistusvahendeid, joonistustehnikaid, joonistamise metoodika aluseid, kompositsiooni

aluseid.

Õppija oskab :

joonistust komponeerida; kujutada perspektiivi; kujutada erinevate materjalide pindu; kujutada

valgus-varjuga ruumilist efekti; kujutada esemeid natuurist.

5. Hindamine:

Teemakohased praktilised tööd

Iseseisev töö – tutvumine sepistega muuseumi arhiivis

Hinnatakse õppesisu omandatust õpitulemustega määratud ulatuses



35

19.SEPATÖÖDE TEHNOLOOGIA

2 õn ( 1 T / 1 P )

1. Eesmärk:

Õpetusega taotletakse, et õppija teab metallide töötlemise tehnoloogiaid; metallide keemilisi,

füüsikalisi ja mehaaanilisi omadusi; termotöötluse protsesse ja garaafikuid; sepise

pinnatöötluse võimalusi; värviliste metallide töötlemise iseärasusi; sepatöö võtteid ja

töövahendeid, sepistamise temperatuuri intervalle.

2. Nõuded õpingute alustamiseks:

Läbitud valikainemoodul: Joonistamine sepatööl

3. Õpisisu:

3.1 SEPATÖÖ JA SEPIS.

Rauamaak, soomaak, must- ja värviline metall. Sepatöö eriajastutel. Kunstsepis, tarbesepis.

Käsisepistamise tööriistad. Suurvasarad ja masinsepistamine.

3.2 ÄÄSID

Ääside ehitus ja tööpõhimõtted, väli-, koht- ja ringääsid. Lõõtsad ja ventilaatorid. Ääsikolded,

ääsides kasutatavad söed.

3.3 OHUTUSNÕUDED SEPATÖÖDEL

Lokaalsed ja liikuvad tulekolded. Tuleohutus sepikojas ja esmaabi põletuse korral.

Ohutusnõuded käsisepistamise ja elektriliste tööriistadega. Esmaabi elektritraumade puhul.

Pneumaatiliste suurvasarate teenindamise eeskirjad ja ohutud töövõtted. Ohutus ringääsil

töötamisel, logistika sepikojas.

3.4 METALLID JA NENDE SAAMINE

Metalloksiidid, taandamine, valamine. Koldeahjud, kõrgahjud,

martäänahjud.Sulamistemperatuurid, redutseerimine. Värvilised metallid ja nende sulamid.

Mustad metallid ja nende sulamid. Pronks, messing, malm, teras.

3.5 TERASE TERMILINE TÖÖTLEMINE

Metalli struktuur. Teraselisandid. Hõõgvärvused. Terase lõõmutamine, normaliseerimine,

karastamine, noolutamine. Lõõmutushajud, tööpõhimõte, ohutus lõõmutusahjuga töötamisel.



metalle ning sulameid, sepikoja seadmeid, tööriistu ning nende ohutut kasutamist, teab mida

teha traumade korral.

Õppija oskab:

teha metallide termilist töötlemist; vastavalt tööülesandele valida ja kasutada sepatööriistu,

Hinnata metallide omadusi sädeme kuju, värvi ja tiheduse järgi.

5. Hindamine:

Teoreetiliste teadmiste test

Praktilised tööd termotöötluses

Iseseisev töö – raamatukogus ja internetis tutvuda soomaagist raua sulatamisega Eesti

erinevates piirkondades




36

20.SEPISTAMINE

2 õn (1T/1P)

1. Eesmärk:

Õpetusega taotletakse, et õppija teab vabasepistamise tehnoloogilise protsessi põhireegleid,

erinevate sepatööriistade kasutamist ja tööoperatsioonide sooritamise tehnoloogiaid sepiste

valmistamisel; ohutustehnika juhendeid ja eeskirju.

2. Nõuded õpingute alustamiseks:

Läbitud moodulid: Joonistamine sepatööl ja Sepatööde tehnoloogia

3. Õpisisu:

Terase omaduste muutmine kuumutamise ja sepistamise teel.

Plastsus, elastsus, tugevus, kõvadus, rabedus, põlemiskadu. Sepistamise temperatuur ja õhu

lisamise tähtsus. Ülekuumutamine ja raua põlemine.Taondamise võtted.

3.1 MATERJALIDE VORMIMISE VÕTTEDE, SURVETÖÖTLEMINE

Raua pikivenitamine, raua laiusesse venitamine, raua raiumine, raua painutamine, raua

jämendamine, raua väänamine, avade läbilöömine, avade venitamine kasutades erineva

profiiliga toorikuid.

3.2 SEPISLIKUD ÜHENDUSED

Sepakeevitus, tapp- ja neetühendused, nurk-, T-, klamber- ja ristseotised

3.3 SEPISE VIIMISTLEMINE

Harjamine, oksüdeerimine, lakkimine, vahatamine, värvimine. Raua viimistlusmaterjalid.

3.4 SEPIS IDEEST VALMISTOOTENI

Tootedisain, kavandamine, ergonoomilisus, esteetilisus. Toote valmistamine kavandi järgi.


Õppija teab ja tunneb vabasepistamise tehnoloogilisi protsesse, termilise töötlemise

tehnoloogiat ja võtteid.

Õppija oskab kavandada ja valmistada sepiseid vastavalt tööjoonisele kasutades erinevaid

tööriistu ja seadmeid, teostada sepislikke ühendusviise, määrata väliste tunnuste järgi

algmaterjali ja sepise kvaliteeti, kasutada kontroll-mõõteriistu.

5. Hindamine:

Sepise kavandid ja tööjoonised

Praktilised tööd erinevate materjalivormimise võtete omandamisel

Iseseisev töö - käsisepistamise tööriistade korrastamine.




37

21. PRAKTIKA

30 õn (30 P)

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija;

• kinnistab koolis õpitud teadmisi ja oskusi;

• omandab kogemusi kolme praktikaetapi jooksul vähemalt ühes esitatud;

valdkondadest: metallitööd, koostetööd, masinatööd

• tutvub reaalse töökeskkonnaga, praktikakoha töökorraldusega ja sisekorraeeskirjadega

• arendab isikuomadusi ja kutseoskusi ja õpib ennast hindama töövõtjana;

• omandab töövõtted ning iseseisva töö kogemusi meeskonna liikmena

• läbib tööohutusalase esmase juhendamise;

• korraldab oma töökoha ja tuleb toime tööaja planeerimisega;

järgib tööoperatsioonide teostamisel ohutusnõudeid

vastutab töö kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest

arendab suhtlus-ja koostöövalmidust

• praktikal kogetu kaudu suurendada õpimotivatsiooni.


• Esimese praktikaetapi alguseks on läbitud õppekava põhiõpingute moodulid

„ Tööseadusandluse alused”,” Töökeskkonna ohutuse alused,” Materjaliõpetus”,

„Lukksepatööd”.

• Teise praktikaetapi alguseks on läbitud praktika I etapp ja lisaks vähemalt 2/3

põhiõpingute moodulitest.

• Kolmanda praktikaetapi alguseks on läbitud praktika I, ja II etapp ja kõik põhiõpingute

moodulid.

3. Õppesisu

3.1. PRAKTIKA I ETAPP 4 õn Esimese praktikaetapi käigus rakendab õppija õpikeskkonnas

omandatud teadmisi ja praktilisi oskusi metallitöötlemise ettevõtetes; tutvub praktikaettevõtte

töökorralduse ja sisekorraeeskirjadega.Läbib tööohutusalase esmase juhendamise; korraldab

nõuetekohaselt oma töökohta ja tuleb toime tööaja planeerimisega. Töötab meeskonnaliikmena

otsesel individuaalsel juhendamisel; täidab tööülesandeid sarnastes olukordades, rõhuasetus on

tööde tehnoloogia tundmisel ja teostuse kvaliteedi, sh. sooritab tasapinnalise ja ruumilise

märkimise operatsioone. Omandab ratsionaalsed ja õiged töövõtted ning iseseisva töö

kogemuse meeskonna liikmena. Järgib tööoperatsioonide teostamisel ohutusnõudeid; vastutab

töö kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest; arendab suhtlemis- ja koostöövalmidust, kujunevad välja

isikuomadused (hoolikus, püsivus, täpsus ja vastutustunne.) Praktikal kogetu kaudu suureneb

õpimotivatsioon.

3.2. PRAKTIKA II ETAPP 10 õn Teise praktikaetapi käigus arendab õppija õpikeskkonnas ja

praktika I etapil omandatud teadmisi ja oskusi iseseisva töö käigus metallitöötlemise

ettevõttes; õppija tutvub praktika ettevõtte töökorraldusega ja läbib esmase tööohutusalase

juhendamise töökohal. Meeskonna liikmena täidab tööülesandeid erinevates olukordades

(vajadusel juhendamine),sh. koostude käsitlemine, nende kontrollimine ja reguleerimine.

Kasutab isikukaitsevahendeid ja järgib tööohutusnõudeid; rõhuasetus tööde kvaliteedil;

omandab ratsionaalsed ja õiged töövõtted, vastutab töö tulemuslikkuse ja kvaliteedi eest.


38

Kujundab vastutustunnet, suhtlemisvalmidust ja meeskonnatöö oskusi; arendab ruumilist

mõtlemist, koormustaluvust, liigutuste täpsust, kiirust ja vastutustunnet.

.

3.3. PRAKTIKA III ETAPP 16 õn: Kolmanda praktikaetapi käigus õppija süvendab ja

arendab järjekindlalt omandatud kutsealaseid teadmisi ja tööoskusi metallitöötlemise

ettevõttes, tutvub praktikaettevõtte töökorraldusega ja läbib esmase tööohutusalase

juhendamise töökohal; meeskonna liikmena täidab mitmesuguseid tööülesandeid iseseisvalt

(eriolukordades vajab juhendamist), sh. mehanismide koostamine, nende katsetamine ja

reguleerimine, rikete avastamine, rikete põhjuste määramine ja kõrvaldamine,

määrimisseadmete kasutamine.Jälgib tööohutus- ja kvaliteedinõudeid; korraldab

nõuetekohaselt oma töökohta, valib materjale ja töövahendeid ning valmistab neid tööks ette

vastavalt läheteülesandele. Võtab iseseisvalt töötades osa ettevõtte tegevusest; kujuneb

valmisolek ja hoiak asuda tööle õpitud kutsealal.

4. Õpitulemused

Õppijal on:

• kujunenud iseseisva töö oskused, ta valdab tööde teostamise tehnoloogiat ;

• on omandanud oskuse täita tööohutusnõudeid ja tajuda töökeskonnas ilmnevaid ohte;

• kujunenud hoiakud ja vajalikud isikuomadused astumaks tööellu;

• kujunenud valmisolek asuda tööle õpitud kutsealal;

• omandatud kollektiivis töötamise oskused erinevatel töölõikudel;

• tekkinud vastutustunne tehtud tööde kvaliteedi ja töötulemuste osas.

5. Hindamine

5.1. Iga praktikaetapi hindamisel võetakse aluseks allpool esitatud põhimõtetest:

• töökultuur (töövahendite hoidmise ja hooldamise oskus; töökoha organiseerimine, töö

korraldamine

oskus) ja töösse suhtumine;

• materjalide tundmine ja valikuoskus;

• töövahendite ja –seadmete tundmine ja kasutamisoskus;

• tööde tehnoloogilise järjekorra tundmine ja järgimine;

• õigete töövõtete valdamine;

• tööjooniste lugemise oskus;

• teostatud tööde kvaliteet;

• töötervishoiu ja –ohutusnõuete järgimine

• õpilase isikuomadused: vastutustunnet, algatusvõimet ja distsipliini, valmisolekut

meeskonnatööks, initsiatiivkust erialaste probleemide lahendamisel;

• praktikal osalemine.

5.2.Praktika hinne kujuneb:

• 40% ulatuses praktika ettevõttepoolse juhendaja esitatud iseloomustuses toodud

hinnangust (vt. LISA 3),

• 30% ulatuses õpilase individuaalse praktikaülesande põhjal koostatud praktikaaruande

(vt LISA 2) hindest;

• 30% ulatuses praktika aruande kaitsmisel saavutatud tulemustest. Praktikaaruande kaitsmisel

hinnatakse õpilase esinemisoskust, esituse sujuvust, korrektset ja selget väljendusoskust,

eneseanalüüsi oskust omandatud lisateadmiste ja oskuste osas.

5.3.Praktika hindamise kriteeriumid määratletakse lähtudes mitterahuldava, rahuldava, hea ja

väga hea oskuse tasemetest:

• VÄGA HEA (hinne „5”): praktiline töö on teostatud kvaliteetselt ja arvestades tööde

tehnoloogiat; suhtumine töösse on positiivne; ilmutab huvi ja tahet õppida ning


39

areneda; oskab tööd planeerida ja iseseisvalt sooritada; väärtustab enda ja teiste tööd;

suhtub säästlikult materjalide kasutamisse; hoiab eeskujulikult korras tööriistad –ja

vahendid ning töökoha; järgib ohutus-ja töötervishoiunõudeid.

• HEA (hinne „4”): praktiline töö on teostatud hästi, esineb üksikuid kõrvalekaldeid

kvaliteedis ja tehnoloogias; töösse suhtumine on positiivne ja püüdlik; suudab peale

juhendamist iseseisvalt töötada; omab vastutustunnet ja säästlikku suhtumist

materjalide kasutamisel; hoiab korras töövahendid ja töökoha; järgib töötervishoiu- ja

ohutusnõudeid.

• RAHULDAV (hinne „3”): praktiline töö on teostatud rahuldavalt, esineb kõrvalekaldeid

kvaliteedis ja tehnoloogilisi ebatäpsusi; töötab aeglaselt ja töösse suhtumine on ükskõikne;

vajab pidevat juhendamist ja kontrolli; huvi õppida ja areneda on tagasihoidlik; ei hooli töö

tulemusest kvaliteedist; esineb puudusi materjalide, töövahendite ja töökoha kasutamises ning

korrashoius; täidab

töötervishoiu-ja ohutusnõudeid.

• MITTERAHULDAV(hinne „2”): praktiline töö on teostatud ebakvaliteetselt ja rikkudes

tehnoloogilisi nõudeid; suhtub töötegemisse negatiivselt ja ükskõikselt; eirab tööjuhiseid ja

ohutusnõudeid; hoolimatu suhtumine töövahenditesse, materjalidesse

V KUTSEHARIDUSLIK LÕPUEKSAM

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õpilane demonstreerib teoreetilise teadmiste kontrolli ja praktilise

töö käigus:

• üld- ja põhiõpingute moodulite läbimisel omandatud teadmisi ja oskusi;

• tööde tehnoloogilise järjekorra tundmist;

• kvaliteedinõuete tundmist ja järgimist;

• tööseadusandluse ja töökeskkonna ohutuse nõuete tundmist;

• materjalide tundmist, nende õiget valiku- ja kasutamisoskust;

• tööriistade ja seadmete tundmist, kasutamise ja hooldamise oskust;

• kutsealal kasutatavate töövõtete valdamist;

• töötervishoiu ja tööohutusnõuete tundmist ja järgimist tööde teostamisel.

2. Nõuded alustamiseks

Läbitud on kõik ühis- ja põhiõpingute, sealhulgas praktika moodulid.

3. Õppesisu

3.1. TEOREETILINE OSA.

3.1.1. Tööde tehnoloogia: töökoha korraldamise põhimõtted, tööde teostamise tehnoloogiline

järjekord, materjalide ja töövahendite valiku kriteeriumid, tulemi kvaliteedinõuded ja

kontrolltoimingute kirjeldamine; materjalide ja töövahendite iseloomustamine lähtuvalt nende

omadustest, kasutusalast ja –tingimustest.

3.1.2. Rakendusliku sisuga ülesanded: kirjelduse või eskiisjoonise järgi materjalide kulu,

mahu ja maksumuse arvutamine; vastuste esitamisel lähtumine tööde tehnoloogiliset

järjekorrast.

3.1.3. Töökeskkonnaohutus: töötervishoiu- ja tööohutusega seonduvad küsimused;

isikukaitsevahendite kasutamine; keskkonnasäästliku toimimise põhimõtted.

3.2. PRAKTILINE TÖÖ. Kutsealal kasutatavad õiged ja ohutud töövõtted, tööde teostamise

järjekord, materjalide valik, tööriistade ja seadmete hooldamine ja kasutamisoskuse

demonstreerimine iseseisva töö käigus lähtuvalt põhiõpingute moodulite ( Lukksepatööd, Istud,


40

tolerantsid ning tehniline mõõtmine, Masinaelemendid ja koostetööd, Keevitus-ja jootetööd)

õpitulemustest.

4. Õpitulemused

Õpilane teab, tunneb, oskab

• omab kutsealal vajalikke teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi;

• tunneb ja järgib tööde teostamise tehnoloogilist järjekorda ning valdab õigeid ja

ratsionaalseid töövõtteid;

oskab lugeda tööjooniseid / sh. keevitustähiseid/, tunneb tükitabelit,

tunneb masinaehituslike liidete/istude tingtähiseid ja liidete koostamise nõudeid

• oskab valida tööks vajalikke materjale, tööriistu ja seadmeid;

• oskab kasutada õigeid töövahendeid ja valdab ohutuid ja ratsionaalseid töövõtteid;

• tunneb ja järgib kvaliteedinõudeid tööde teostamisel;

• suudab etteantud plaani või eskiisjoonise järgi arvutada materjalide kulu ja vajalikku

materjalide mahtu;

• tunneb töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ja järgib neid tööde teostamisel;

• oskab töötada ennast ja keskkonda säästvalt.

5. Hindamine

5.1.Hinnatakse:

• Tööde tehnoloogia kirjeldamisel: töökoha korraldamise põhimõtete tundmist; tööks

vajalike materjalide ja töövahendite tundmist ja kirjeldamise oskust; tehnoloogiliste

operatsioonide järjestuse tundmist ja kirjeldamise oskust; tulemuste kvaliteedinõuete

tundmist; töökeskkonna ja töötervishoiunõuete tundmist.

• Rakendusliku sisuga ülesannete lahendamisel lahenduse õigsust ja vastuste esitamisel

lähtumist tööde tehnoloogilisest järjekorrast.

• Praktilise töö sooritamisel töö tehnoloogiliselt õiget ja kvaliteetset teostamist vastavalt

lähteülesandele.

5.2. Kutseharidusliku lõpueksami hinne kujuneb:

• 40% ulatuses tööde tehnoloogia tundmise hindest;

• 30% ulatuses praktilise töö hindest;

• 20% ulatuses rakendusliku sisuga ülesande lahendamisel saadud hindest;

• 10% töötervishoiu ja tööohutuse alaste teadmiste hindest.

5.3. Kutseharidusliku lõpueksami võib kokkuleppel kutset omistava organiga (KOO)

võrdsustada koostelukksepp I kutsekvalifikatsioonieksamiga.

LISA 1 ÕPPEBAASI KIRJELDUS

Koolil on koostelukksepa eriala õppeklass (30 kohta) koos vajalike vahenditega õppetöö

läbiviimiseks. On olemas erialased näidisõppevahendid, tööriistade komplektid..

Lukksepatööde õpetamiseks on olemas lukksepatöökoda (30 töökohta) koos vajalike

tööriistadega.

Keevitustööde õpetamiseks on olemas keevitustöökoda (14 keevitusboksi) koos seadmetega

Metallilõiketööde läbiviimiseks on mehaanikatöökoda,varustatuna trei-frees-lihvpinkidega.

Sepatööde läbiviimine toimub sepikojas, milline on varustatud ääsidega, alasidega,

suruõhuhaamritega ning vajalike käsitööriistade ja rakistega 10 töökohta.


41

LISA 2 TÖÖALASE TEGEVUSE EELKOKKULEPE

Praktikaperioodi

kestus:

Õpilane Koolipoolne praktikajuhendaja

Ees- ja perenimi Ees- ja perenimi

Kontaktandmed: Kontaktandmed:

Tööandja ärinimi ja kontaktandmed Planeeritud tööde loetelu, kuhu õpilast on võimalik kaasata

Käesolevaga kinnitan esitatud andmete

õigsust

Tööandja esindaja Nimi ja allkiri Kuupäev

*eelkokkulepe on ettevalmistav etapp praktikalepingu sõlmimiseks


42

LISA 3 PRAKTIKANDI ISELOOMUSTUS

…………………………………………………………….. eriala……………….. kursuse /Kooli nimetus/ /erala nimetus/ kursuse nr/

õpilane ……………………………............................……………, viibis praktikal /õpilase ees-ja perenimi/

…..…………………......……..……………….................................................................... /asutuse- või ettevõtte nimetus/

ajavahemikul ……………… 200… a. kuni ….. ……………… 200… a. /kuupäev/

Kriteerium/ hinnang väga hea hea rahuldav kasin

Töökoha ettevalmistamine

Materjalide tundmine ja valikuoskus

Töövahendite ja –seadmete tundmine ja kasutamisoskus

Tööde tehnoloogilise järjekorra tundmine ja järgimine

Õigete töövõtete valdamine

Tööjooniste lugemise oskus

Tööohutusnõuete järgimine

Teostatud tööde kvaliteet

Erialaste teadmiste tase

Praktiliste oskuste tase

Isikuomadused/hinnang

Tööülesannetesse suhtumine

Meeskonnatöö oskus

Suhtlemisvalmidus

Koostöövalmidus

Kohusetunne ja hoolsus

Uute olukordadega kohanemine

Pinge ja stressitaluvus

Läbisaamine töökaaslastega

Iseseisvus tööülesannete täitmisel

Märkused ja ettepanekud:

Kontaktisik:

............................................................................................................................. ...............................................

nimi, allkiri

.......................................................................................................................................... ..................................

amet

............................................................................................................................................................................

kontaktandmed (telefon, e-post, fa


43

LISA 4 PRAKTIKA ARUANNE

Praktika aruanne on kokkuvõte praktikandi tegevusest ettevõttes. Aruande koostamisel

tuleb lähtuda allpool esitatud struktuurist.

Praktika aruande soovitav maht on 5-10 masinkirja lehekülge. Praktika aruanne

vormistatakse vastavalt kooli kirjalike tööde vormistamise juhendile.

Praktika aruanne esitatakse koos ettevõttepoolse praktikajuhendaja iseloomustuse ja

tööpassiga koolipoolsele praktikajuhendajale.

Praktika aruanne sisaldab järgnevat andmestikku:

1.Tiitelleht

2.Sisukord

3.Sissejuhatus Praktika toimumise aeg ja koht.

Ettevõtte valiku põhjendus.

Ettevõtte ja ettevõttepoolse praktika juhendaja andmed.

4.Aruande sisu

4.1.Ettevõtte

tutvustus Ettevõtte nimetus ja põhitegevus(ed), töötajate arv

Töö organiseerimine objektil.

Tööohutuse alane juhendamine.

4.2.Praktikandi tegevus ettevõttes Esitatakse praktikaperioodil teostatud tööülesannete kirjeldus.

Eneseanalüüs: minu tugevad ja nõrgad küljed. kuidas ülesannete täitmisega hakkama sain?

mis õnnestus? mis tekitas probleeme? Mida uut praktikal olles õppisin?

4.3.Hinnang praktika kohta

Hinnangus kirjeldatakse nii positiivsed kui ka negatiivsed momendid ja oma ettepanekud

järgmiste alalõikude kohta:

Koolipoolne korraldus ( dokumentatsioon, juhendamine jm. ).

Ettevõttepoolne korraldus (juhendamine, sissejuhatav etapp, erialane töö, lisaülesanded,

kindlustamine isikukaitsevahenditega jms.).

Hinnang õppekeskkonnas omandatud teadmistele ja praktilistele oskustele.

5. Kokkuvõte • Hinnang praktikale töökeskkonnas.

6. Lisad: Illustreerivad materjalid ( skeemid, joonised, juhendid jm. ), võimalusel ettevõtet

tutvustavad materjalid.


44

LISA 5 ÕPITULEMUSTE HINDAMINE PRAKTILISES ÕPPES

Hindamisel võrreldakse õppija teadmisi ja oskusi nõutavate õpitulemustega ja nende põhjal

määratletud hindamiskriteeriumitega.

Praktika hindamisel võetakse aluseks:

töökultuur (töövahendite hoidmise ja hooldamise oskus; töökoha organiseerimine, töö

korraldamine oskus) ja töösse suhtumine;

materjalide tundmine ja valikuoskus;

töövahendite ja –seadmete tundmine ja kasutamisoskus;

tööde tehnoloogilise järjekorra tundmine ja järgimine;

õigete töövõtete valdamine;

tööjooniste lugemise oskus;

tööohutusnõuete järgimine;

teostatud tööde kvaliteet;

töötervishoiu ja –ohutusnõuete järgimine viimistlustöödel ; õpilase isikuomadused: vastutustunnet, algatusvõimet ja distsipliini; valmisolekut

meeskonnatööks, initsiatiivi erialaste probleemide lahendamisel.

Hinnatavad tööülesanded (hindamise objektid) võivad olla: kirjalik või praktiline töö, suuline

esitus, audio-, video- või graafiline esitlus, õpimapi koostamine, projektitöö või muu alternatiivse

tõenduse esitamine.

Hindamine on kvalitatiivne. Kokkuvõttev hindamine toetub protsessihinnetele, kuid ei ole nende

aritmeetiline keskmine. Kokkuvõtval hindamisel hinnatakse õppeprotsessi ja õppija teadmisi,

oskusi ning hoiakuid õppeprotsessi lõppedes.

Protsessihindamist kasutab õpetaja vastavalt vajadusele õpilaste motiveerimiseks ja tagasisideme

saamiseks. Protsessihindamisel kasutatakse 5- astmelist skaalat:

hinne 5 (väga hea) 90-100% punktide arvust (õigesti sooritatud)

hinne 4 (hea) 70-89% punktide arvust (õigesti sooritatud)

hinne 3 (rahuldav) 45-69% punktide arvust (õigesti sooritatud)

hinne 2 (puuduluk) 20-44% punktide arvust (õigesti sooritatud)

hinne 1 (nõrk) 0-19% punktide arvust (õigesti sooritatud)

Esitatud skaalast 5% üles- või allapoole moodustab piiritsooni, mille puhul õpetaja võib panna

kas kõrgema või madalama hinde, arvestades töö mahtu ja ülesande keerukust,

vigade arvu ja liiki. Õpilane on sooritanud õppetöö edukalt, kui tema teadmisi ja oskusi on

hinnatud vähemalt rahuldavalt (hinne 3).

Õpetaja antud hinnangute kõrval võib kasutada rühmas täidetavate õppeülesannete puhul

rühmakaaslaste hinnanguid, samuti teiste rühmade või nende liikmete hinnanguid.

Individuaalselt täidetavate õppeülesannete puhul on kaasatud hindamisprotsessi teised rühma

liikmeid.

Enesehinnangu ja väljastpoolt antava hinnangu kriteeriumid on ühtlustatud, mis aitab kaasa õppija

refleksiooniprotsessile.

LISA 6 ÕPPEKAVAGA SEOTUD ÕPETAJAD

Ees- ja

perekonnanimi Õpetatavad ained Haridus Lõpetatud õppeasutus Eriala


45

Eha Vallner Arvutiõpetus kõrgem

TTÜ /1968

Hämeen

Korkeakoulu/1998

Informaatika,

arvutustehnika

kutseõpetaja

Urmas Asi

Joonestamine

Lukksepatööd

Ventilatsioonitööd

Hoonesisesed

küttesüsteemid

kõrgem

tehnikakandi

daat

Tallinna

Tehnikaülikool/ 1968

TTÜ / 2004

Insener/mehhaanika

Mehhaanikavaldkonna

õpetaja

Heinar Einla Keevitustööd kõrgem Eesti Maaülikool/ 1984 Mehhaanikainsener

Leonid Pai

Renoveerimise alused

Hüdraulika alused

Kanalisatsioonitööd

Sanitaartehniliste

seadmete paigaldamine

keskharidus Meremäe Keskkool

1967

Arne Ild

Materjalid

Tehnosüsteemide

hooldustööd

Kesk-eri

kõrgem

TEMT /1959

TTÜ/ 1973

Üldehitus

Mehhaanika

Hanno Jõe

Ehitamise alused

Ehitusmaterjalid ja –

konstruktsioonid

Ehitusmõõdistamine

kõrgem TTÜ / 2000 Ehitusinsener

Mart Lepiksoo

Tehnoloogiaülesanded

Plaatimistööd

Veevärgitööd

kõrgem TpedI / 1980

Üldtehnilised

distsipliinid ja

tööõpetuse õpetaja

Elve Tänavots Arvutiõpetus

Kõrgem,

magister

Tallinna Ülikool

2008

Tallinna Ülikool

bakalaureuseõpe 2005

Haridusteaduste

magister,

informaatikaõpetaja,

infojuht

Kutsepedagoogika

bakalaureus

Rakvere Ametikool 70003840 Piiri 8, Rakvere, 44316 -Virumaa … · 2012. 5. 31. · Õppeasutus:...

Documents

Transcript of Rakvere Ametikool 70003840 Piiri 8, Rakvere, 44316 -Virumaa … · 2012. 5. 31. · Õppeasutus:...