7. Rahvusvaheline kaubandus

Rahvusvaheline kaubandus võimaldab muuta riigi kodanike tegevusvaldkondi. Imporditakse kaupu, mida endal toota ei tasu. Keskendutakse tegevusele, mis on jõukohane. Osa valminud toodangust eksporditakse. Selle tulemusel suureneb tootlikus kõikides riikides.

Teemad:1. absoluutne eelis;2. suhteline eelis;3. palgad ja tootlikus;4. kaubanduspiirangud;5. majandusorganisatsioonid;6. vahetuskursid;7. riigi maksebilanss.

7.1 Absoluutne eelis

Absoluutne eelis – üks riik suudab toota mingit kaupa tõhusamalt, kui teine riik. Absoluutne eelis tähendab võimet toota väiksemate ressurssidega, toota odavamalt.

NäideMikronia Makroland

D-play 1 h 6 hCVD 2 h 3 hKokku 3 h 9 h

Tabel 1: Mikronia riigil on mõlema toote tootmisel absoluutne eelis.

Tabelis on võrreldud toote D-play ja CVD valmistamiseks vajalike töötundide hulk. Riik Mikronia valmistab mõlemat toodet efektiivsemalt kui riik Makroland.

Mikronial on D-play tootmisel absoluutne eelis.Mikronial on ka CVD tootmisel absoluutne eelis.

Millist kasu saaksid riigid, kui nad keskenduksid ühe toote tootmisele? Puuduvaid tooteid ostaksid riigid teineteiselt. Tundub, et Mikronia ei saaks sellest mingit kasu, sest mõlema kauba tootmine on antud riigis soodsam.

Selgub, et kaubandus ei põhine absoluutsel eelisel vaid suhtelisel eelisel.

7.2 Suhteline eelis

Suhteline eelis – mingi riik suudab toota ühte kaupa suhteliselt väiksemate kuludega, kui teised.

Kuna iga riigi ressursid on piiratud, siis iga täiendava ühiku D-play tootmisel tuleb loobuda ühe CVD tootmisest. Seda nimetatakse alternatiivkuludeks. D-play toote hinda võib väljendada tootmata jäänud CVD kogustes.

Näide

Mitu D-play-d maksab üks CVD? Mitu CVD-d maksab üks D-play? See sõltub ka riigi tootmisefektiivsusest

Mikronia MakrolandD-play 0,5 B-d 2 B-dCVD 2 A-d 0,5 A-d

Tabel 2: Mikronial on D-play tootmisel ja Makrolandil CVD tootmisel suhteline eelis.

Mikronial on D-play tootmisel suhteline eelis. D-play tootmine on CVD tootmisest odavam.Makrolandil on CVD tootmine suhteliselt odavam.

Mõlemad riigid saaksid tulu, kui toodaksid ainult suhtelise eelisega tooteid ja impordiksid teisi tooteid.

Näide

Mikronia Makroland1 D-play enda tarbeks 1 h 1 CVD enda tarbeks 3 h1 D-play Mikronia tarbeks 1 h 1 CVD Mikonia tarbeks 3 hKokku 2 h Kokku 6 h

Tabel 3: Tootmistundide võrdlus peale riikidevahelise kaubandussuhete loomist.

Võrdle töötundide summasid tabelis 1 ja 3. Selgub, et rahvusvahelisest kaubandusest võidavad mõlemad riigid.

Mida võiks Eesti toota ja eksportida?..................................................................................................

7.3 Tootlikkus ja palgad

Paljud vaesemad riigid on kurtnud, et nad ei suuda võistelda rikkamate riikidega, kus tootlikus on palju suurem. Eelpool toodud näide tõestas, et ka vaestel riikidel on võimalik osa võtta rahvusvahelisest kaubandusest. Rikkamad riigid on huvitatud toodete ostmisest, mille tootmine on nende jaoks suhteliselt kulukas.

Kõrge tootlikus võimaldab maksta töötajatele ka kõrgemaid palku. Tihti kardetakse, et rahvusvahelise kaubavahetuse tingimustes võtab odavam tööjõud suurepalgalistelt töö. Seda ei juhtu, sest väike palk on üldiselt seotud madala tootlikkusega.

Näide

Arvuta andmed “Kokku” veergudesse.

Mikroonia MakrolandTunnid Tunnitasu Kokku Tunnid Tunnitasu Kokku

D-play 1 15 6 5CVD 2 15 3 5

Tabel 4: Toodete maksumuse võrdlus rahas.

Võrdle tabeleid 1 ja 4. Kas suhteline või absoluutne eelis on muutunud?...........................................

Miks on Lääne-Euroopas tootmisefektiivsus suurem, kui Eestis?.......................................................

7.4 Väliskaubanduspiirangud

Väliskaubandus on riigile tervikuna kasulik. Hea on see, et tootmisefektiivsus suureneb ja tekib juurde uusi töökohti. Halb on see, et uued töökohad tekivad teiste töökohtade arvelt. Näiteks Mikronias luuakse juurde töökohti D-play tootmiseks ja vähendatakse töökohti CVD tööstuses. Seetõttu üritavad paljud riigid väliskaubandust piirata ja oma siseturgu kaitsta.

Väliskaubanduse piiramise vahendid:1. Tollimaksud – sissetoodavatelt kaupadelt võetav maks:

1.1. tulutollid – riigi tulude suurendamiseks;1.2. kaitsetollid – kodumaise tööstuse kaitsmiseks.

2. Kvoodid – imporditava kauba koguse piiramiseks.3. Ekspordi toetus – eksportivale firmale makstav riigi toetus – võimaldab müüa toodet välismaal

kodumaisest hinnast madalama hinnaga. Miks seda tehakse?........................................................................................................................

4. Dumping – toote müümine alla omahinna – ebaseaduslik.

Väliskaubanduse piiramise põhjused:1. Riigikaitse seisukohast oluliste majandusharude kaitse. Näiteks?.................................................2. Vastloodud majandusharude kaitse.3. Piirangud mitmekesistavad majandust. Kuidas?............................................................................4. Kaitse odava välistööjõu eest.5. Teise riigi piirangutele samaga vastamine.

7.5 Majanduskoostöö soodustamine

Spetsialiseerumise ja rahvusvahelise kaubavahetuse kaudu omandavad kõik riigid rohkem rikkusi, kui kõike ise tootes. Seda arvestades üritavad riigid vähendada kaubanduspiiranguid luues vabakaubandus- ning tolliliite.

Liidud:1. EU – European Union - Euroopa Liit;2. EFTA – European Free Trade Association – Euroopa Vabakaubandusliit;3. NAFTA – The North American Free Trade Agreement – Põhja-Ameerika vabakaubandusleping4. WTO – World Trade Organisation – Maailma Kaubandusorganisatsioon;5. Balti vabakaubandusleping.

Millisesse liitu kuulub Eesti?...............................................................................................................

7.6 Vahetuskursid

Rahvusvaheline majandus on tihedalt seotud raha vahetuskurssidega. Näiteks soovib müüja saada kroone, ostja maksab eurodes. Raha vahetamisega tegelevad finantsasutused. Nii moodustub üks finantsturu alamosa – valuutaturg.

Nagu kõikidel turgedel, on ka siin nõudmine ja pakkumine. Valuutakursside kõikumine on tingitud nõudmise ja pakkumise muutumisest.

Tegurid, mis mõjutavad rahakursse:1. eksport ja import;2. monetaarpoliitika;3. intressimäärad;4. ootused.

Kuidas mõjutab ekspordi defitsiit krooni kurssi dollari suhtes?.............................................................

Kummale on krooni langus kasulikum ja miks:

Ekspordile.........................................................................................................................................

Impordile...........................................................................................................................................

7.7 Riigi maksebilanss

Nii nagu ettevõttel on ka riigil bilanss.

Maksebilanss kirjeldab kaupade ja raha liikumist kodumaa ja välismaa vahel.

Maksebilansi osad:

JooksevkontoKaubandus

+ kaupade eksport– kaupade import

Teenused+ teenuste eksport– teenuste import

Kasumid+ Eesti ettevõtete välisriigis teenitud kasumid– välisfirmade Eestis teenitud kasumid

Ülekanded+ välisriikides teenitud töötasud+ välisriikide tasutud toetused– välismaalaste Eestis teenitud töötasud– teiste riikide kodanikele tasutud toetused

Kapitali ja fiskaalkontoInvesteeringud

– välisriikidesse+ Eestisse

Laenud+ Eesti riigi välislaen– laen teistele riikidele

Reservfond+ puudujäägi katmine reservfondist– ülejääk reservfondi

Bilanss peab olema tasakaalus. Kuna Eestil on pidevalt olnud ekspordi defitsiit, siis bilansi puudujääk kaetakse Eestisse suunatud investeeringute arvelt. Kui sellest ei piisa, siis hüvitatakse puudujääk keskpanga reservi arvelt.

Kui bilanss on positiivne, siis keskpanga reservid suurenevad.

Miks on Eestil jooksevkonto puudujääk?............................................................................................

Miks on jooksevkonto puudujääk halb?...............................................................................................