Nr. 165 Veebruar 2012

Rahvaloendajad alustavad töödAlates veebruari kesk-

paigast võivad kõik need, kes e-loendusel osa-leda ei jõudnud või soovi-nud, hakata ootama rah-valoendaja külastust. Üle 2000 rahvaloendaja alus-tavad tööd 16. veebruaril.

„Rahvaloendajad hakka-vad tõepoolest käima alates 16. veebruarist, kindlasti mitte enne seda,“ kinnitas Viljandi ringkonnajuht Kris-ti Siimso. „Loendajad külas-tavad vaid neid inimesi, kes pole osalenud e-loendusel või kui ankeet on jäänud lõ-petamata,“ lisas Siimso.

Rahvaloendaja tunneb ära Statistikaameti poolt väljastatud pildiga töötõen-di, sinise kohvri ja loenduse logoga salli järgi. „Tõendil on loendaja nimi ja pilt, Sta-tistikaameti logo, töötõendi number ja kehtivuse aeg. Rahvaloendaja peab oma töötõendit näitama kohe uksel,“ selgitas rahvaloendu-se välitööde juht Maris Post.

Tuleb arvutigaRahvaloendaja sinises

kohvris on sülearvuti, kuhu ta märgib kõik vastused. Iga leibkonna ja inimese kohta avaneb arvutis ankeet, mida peale täitmist ja kinnitamist

Rahva ja eluruumide loendus 2011:• 31. detsember 2011: kõikrahvaloenduseandmed

kogutakse31.detsembriseisuga.• Küsitlusloendus: 16.veebruar–31.märts2012.• Rahvaloendajanäitabalatitöötõendit,kannabsalli

jasinistkohvrit,Teiepalganumbriteiküsijaenne16.veebruariTeidloendamaeitule.

• E-loendustoimus31.detsember2011–31.jaanuar2012.

• Tulemusiavaldataksealates2012.aastamaist.• Rahvaloendusel osalemine on kohustuslik.

Võhma linna territooriumil on ringi liikumas järgmised loendajad:

Külli Koobas ja Svetlana Mäekivi

enam uuesti avada ei saa. Kõik andmed on loendajate arvutites krüpteeritud. „See tähendab, et kui rahvaloen-daja järel uks sulgub, võite täitsa kindel olla, et teie vas-tused on kindlalt kaitstud,“ kinnitas välitööde juht.

Kui kedagi pole kodus või pole vastamiseks parim aeg, jätab loendaja postkasti teatise oma kontaktandme-tega. „Siis tuleks loendajale helistada ja leppida kokku kohtumiseks sobiv aeg, pi-dades siiski silmas, et loen-daja tööaeg on kell 9–21,“ ütles ringkonnajuht Kristi Siimso.

Vastamiseks tasub val-mistuda

Et loendamine läheks võimalikult sujuvalt, tasub inimestel rahvaloendaja kü-laskäiguks ka veidi valmis-tuda. Valmis tasub vaadata leibkonnaliikmete isikukoo-did ja ametinimetused, sest seda sageli igapäevaselt ei teata. Samuti tuleks täp-sustada eluruumi ehitamise ajavahemik ja suurus. „Kü-simused on täpselt sama-sugused nagu e-loendusel ning vajadusel rahvaloen-daja selgitab, mida täpselt soovitakse teada saada. Näi-

teks tervise küsimuse juures pole sugugi tarvis haiguslu-gu välja otsida, vaid märkida lihtsalt, kas inimesel esineb pikaajalisi terviseproblee-me. See on lihtne „jah-ei“ küsimus,“ selgitas ringkon-najuht Kristi Siimso.

Rahvaloendaja ei uuri üheltki inimeselt ka tema sissetuleku suurust – küsi-takse vaid elatusallika kohta ehk kas selleks on palk, pen-sion, toetus, teiste pereliik-mete poolne ülalpidamine vms.

Andmed turvaliselt kaitstud

Kõik loendusel kogutud isikuandmed on igal juhul kaitstud ja mida keegi vas-tas, teab ainult tema ise. „Rahvaloendusel kogutud andmeid kasutatakse vaid statistika tegemiseks. Neid ei anta edasi teistele riigi-asutustele. Seega ei pea kee-gi ka kartma, et muutuks tema sissekirjutus, sotsiaal-toetused või pensionimak-sed,“ selgitas Viljandi ring-konnajuht Kristi Siimso.

Rahva ja eluruumide loendust on vaja selleks, et kogu ühiskonda puuduta-vaid olulisi otsuseid tehes saaks tugineda värskele tea-bele ühiskonna vajaduste kohta. Võimalikult täpsete andmete saamiseks on loen-dus kõikne – see tähendab, et küsitletakse igat Eestis

püsivalt (alaliselt) elavat inimest ja loendatakse kõik eluruumid.

Lisainfo: www.rel2011.ee ja infotelefonil 625 9100 (küsitlusloenduse ajal E–R kell 8–18).

Karin VolmerStatistikaamet

Foto Aivo Kallas

17. jaanuaril tähistas oma 20. sünnipäeva Viljandimaa Omavalitsuste Liit

Üritusele Pärimusmuusi-ka Aita olid kutsutud valdade, linnade esindajad. Peeti meeles staažikamaid omavalitsuse te-gelasi, võeti vastu õnnitlusi kol-leegidelt. Viljandimaa Omava-litsuste Liidu esimees Ene Saar oli ette valmistanud põhjaliku ettekande liidu tegevusest. Tore oli kuulata Viljandimaa omava-litsuste juhtide poolt deklamee-ritud luuleprogrammi, samuti ettekandeid põllumajandusmi-nister Helir-Valdor Seederilt, majandusgeograaf Hardo Aas-mäelt ja Konsultatsiooni- ja koolituskeskuse Geomedia ju-hatuse esimees Rivo Noorkõi-vult. Meeldejääv õhtu kulges edasi hubases miljöös, kus va-hetati kogemusi tehtust ja peeti plaane edaspidiseks.

Kahjuks ei tea paljud lehelu-gejad omavalitsuste liidu tege-mistest eriti palju, seetõttu an-name võimaluse lugeda sellest järgmisel leheküljel. Nii need meite maakonna “linnaisad” püüne peal kultuuri pakkusid (foto Luule Tiirmaa).

Võhma LinnalehtNR. 165. Veebruar 20122

17. jaanuaril tähistas oma 20. sünnipäeva Viljandimaa Omavalitsuste Liit

Asutajaliikmed olid: 1992. aasta jooksul liitusid: Hiljem ühinesid:1. Karksi-Nuia alev 13. Kõo vald (17.03) 16. Abja-Paluoja linn (21.12.1993)2. Suure-Jaani linn 14. Vastemõisa vald (17.03) 17. Kõpu vald (17.03.1994)3. Tarvastu vald 15. Olustvere vald (12.05) 18. Paistu vald (04.05.1995)4. Halliste vald 19. Pärsti vald (14.06.1995)5. Mõisaküla linn 20. Viiratsi vald (18.12.1996)6. Võhma alev7. Saarepeedi vald8. Viljandi linn9. Kolga-Jaani vald10. Abja vald11. Polli vald12. Suure-Jaani vald

Viljandimaa Omavalit-suste Liit asutati 17.

jaanuaril 1992. aastal Vil-jandi linnas.

18. detsember 1996 olid kõik 20 omavalitsusüksust VOL liikmed. 2011. aastaks on pärast ühinemisi liik-meid järgi 15, kuna aastate jooksul on ümber nimeta-tud ja ühinenud järgmised omavalitsused:• Karksi-Nuia alev nime-

tati 10.08.1993 Karksi Nuia linnaks;

• Polli vald nimetati 14.10.1997 Karksi val-laks.

• Abja-Paluoja linn ja Abja vald ühinesid 11.06.1998.

• Karksi-Nuia linn ja Karksi vald ühinesid 18.10.1999.

• Olustvere, Vastemõisa ja Suure-Jaani vallad ning Suure-Jaani linn ühinesid 21.10.2005.

Liidu esimeesteks on olnud:17.01.1992 – 08.12.1999 Kalevi Kaur, Kolga-Jaani vallavanem08.12.1999 – 23.04.2003 Peep Aru, Viljandi linnapea23.04.2003 – 23.11.2005 Jaan Lukas, Tarvastu valla-vanem23.11.2005 – 27.11.2009 Andres Rõigas, Halliste vallavanem27.11.2009 valiti liidu esi-meheks Paistu vallavanem Ene Saar, kes on ametis tänaseni.

Juhatuse aseesimehed:17.02.1992 – 1993 Helir-Valdor Seeder, Viljandi linnapea kt ja Heino Tiidla, Võhma alevivanem.

Aseesimeesteks on olnud:29.12.1993 – 18.12.1996 Andres Soosaar, Viljandi linnapea18.12.1996 – 08.12.1999 Mati Ilisson, Karksi-Nuia linnapea

Kalevi Kaur (foto Peeter Kümmel)

Ene Saar (foto Peeter Kümmel)

tänaseni väga edukalt, selle alusel toimib ka VOL eestseisuse (juhatu-se) töö.

• 1995 andis VOL väl-ja “Omavalitsustöötaja teatmiku”, mis hõlmas tolleaegset kehtivat oma-valitsusi puudutavat sea-dusandlust.

• 1999 trükkis VOL büroo joonkoodiga sõiduta-longe maakonna koolide õpilastele ühistranspor-dis sõitmiseks.

• Kogu tegevuse jooksul on toimunud 2 erakorra-list vanemate kogu: aastal 2000 (teemaks haldus-reform) ning 2009 (tee-maks 2009–2012 KOIT kava kooskõlastamine).

• VOL tegevusaja jooksul (1992–2012) on ametis olnud 131 omavalitsus-juhti, neist 11 inimest on läinud manalateele.

• VOL kodulehekülg inter-netis loodi 1997.

• Esimeste EL projektide-ga hakkas liit tegelema 2002.

• VOL projektijuht EL fon-didest rahataotluste kir-jutamiseks ja maakondli-ke projektide vedamiseks võeti ametisse 2008.

• 2009. aastal võttis VOL enda alluvusse Viljandi-maa Turismiinfokeskuse ning 2010. aasta lõpuks

08.12.1999 – 11.12.2002 Jaan Lukas, Tarvastu valla-vanem11.12.2002 – 23.11.2005 Andres Vinni, Vastemõisa vallavolikogu esimees23.11.2005 valiti liidu aseesimeheks Kolga-Jaani vallavanem Kalevi Kaur, kes on ametis tänaseni.

Kogu liidu tegevuse aja jooksul on liidu esin-

dajad üksi ning koos teiste liitude esindajatega esita-nud või osalenud paljude seaduseelnõude etteval-mistamisel. Paljusid meie ettepanekuid seaduste ja määruste vastuvõtmisel on arvestatud. Liikmemaksude süsteem on liidu tegevu-se viimaste aastate jooksul olnud püsiv. Liikmemaks oli kõigil liikmetel ühesu-gune. Alates 1998. aastast see muutus. Liikmemaksu-de üks osa suurus on ühine kõigile, teine osa sõltub ela-nike arvust. Viimane liik-memaksu süsteem toimib praeguseni.Seoses liitude järjest suu-renevate ülesannetega on VOL asunud otse suunama maakonnas ühisürituste korraldamist ja finantsee-rimist kultuuri-, hariduse-, noorsoo- ja spordi vald-kondades. Liidu poolt fi-nantseeritakse maakonna ühisürituste läbiviimist juba 1996. aastast.

Huvitavaid fakte ja tähe-lepanekuid VOL tegevu-

sest:• Algselt oli VOL kõrgei-

maks organiks Omavalit-suspäev, kuhu vald/linn/alev esitas 2 saadikut ning valis eraldi juhatuse liikme. Juhatusse kuulu-sid vallavanem, linnapea või alevivanem ja tema personaalne asendaja.

• 1993. aasta lõpus sai VOL kõrgeimaks or-ganiks vanemate kogu, kuhu kuulusid ametiko-ha järgi vallavanem ja linnapea või omavalitsu-se volikogu poolt valitud asendusliige.

• 1995. aastast kaasati ot-seselt VOL töösse ka vo-likogude esimehed, küll esialgu veel ilma hääleõi-guseta.

• Pärast 1999. a kohalike omavalitsuste valimisi olid hääleõiguslikud va-nemate kogu liikmed val-lavanem/linnapea ning volikogu esimees, sellest ajast moodustati ka VOL 7-liikmeline eestseisus (juhatus).

• Esimesed 2 aastat (1992–1994) kinnitati liidu eel-arvet kvartalite kaupa.

• 1994 hakati ühiselt ra-hastama esimesi maa-kondlikke ühisüritusi ning 1996 võeti selleks tööle oma kultuuri- ja noorsoonõunik.

• VOL esimene eelarve 1992. aastal koostati Sak-sa markades.

• Esimene arveldusarve avati Tartu Kommerts-panga Viljandi filiaalis.

• Büroo esimene tööarvu-ti oli Kolga-Jaani koolist laenatud “JUKU”.

• Esimesed bürooruumid renditi Viljandi linnas Väike-Turu tänaval, 1994 koliti üle Maavalitsuse (Vabaduse plats 2) ruu-midesse ning 1996. aas-tast siiani asub büroo Va-baduse plats 4 majas.

• 1995 käivitus Riiklike In-vesteeringute Programm (RIP), mille alusel koos-tati valdkondade kaupa objektide finantseerimise pingeread maakonnas.

• Omavalitsuste koostöö-piirkonnad sündisid 1997 ning too süsteem toimib

sai VOL kaasabil turis-miinfokeskuse ruumid laiendatud ning sisustus ja tehnika uuendatud.

• Viljandimaa omavalit-suste juhid võtsid osa Eesti ajaloos suurimast eraalgatuslikult alusta-tud heategevusprojektist „Elisabeth” ning andsid 18 etendust Halliste valla näitekirjanik Agnes Taari kirjutatud looga „Nais-vallavanem”, millega koguti 80 tuhat krooni. Raha läks liikumispuue-tega lastele kõnniroboti soetamiseks.

Kasutatud allikas: Viljan-dimaa Omavalitsuste Liidu koduleht https://vol.kovtp.ee

* * * * * * * * * * *Võhma alev sai Viljandi-maa Omavalitsuste Liidu liikmeks selle asutamisel 17.01.1992. Linnaõigused sai Võhma 10. augustil 1993. Seega järgmise aasta augus-tis tähistab Võhma linn oma 20. sünnipäeva.Kindlasti tekib inimestel kü-simusi, mida annab omava-litsusliitu kuulumine meie linnale? Olen siiralt veendu-nud, et üheskoos otsustatud projektidel on suuremad võimalused teoks saada.

Aare Järvikabilinnapea

Mõtteid linnaraamatukogu tööstTegin just eelmise aasta

aruannet: numbrid on küll veidi vähenenud, kuid võrreldes eelmiste aasta-tega on ikka nii olnud, et ühel aastal väiksemad, tei-sel aastal suuremad. Tänu linnavalitsusele, kes eraldas meile rohkem raha raama-tute ostmiseks, saime ikkagi 80 raamatut vähem kui eel-misel aastal – nii palju on need kallimaks läinud. Rii-gi poolt oleme ka pidevalt raha vähem saanud, sest seda antakse elanike arvu pealt ja see on kahjuks igal

aastal langenud. Sel aastal tuleb kulutada riigi rahast 50% kultuuriministeeriumi poolt etteantud nimekirjade alusel. Seni on tohtinud sel-le raha eest osta vaid raama-tuid, kuid nüüd tuleb ka aja-kirjandust tellida. Jaotasime nii, et meie viie – Võhma, Kõo, Pilistvere raamatuko-gu, gümnaasiumi raamatu-kogu ja lasteaia peale oleksid kõik need lehed ja ajakirjad tellitud. Nimekirjades välja-toodud raamatutest on osad neist juba meie raamatuko-gus olemas. Ja milleks siis

on loodud RVL (raamatu-kogude vaheline laenutus)? Kuna olen lasteaiaga ühes majas ja kool on lähedal, siis proovin edaspidi orientee-ruda rohkem laste- ja noor-sooraamatutele, mida tellin riigi raha eest.

Lugejate analüüsi põhjal on meie klientidest 80% ko-dused, pensionärid ja töö-lised, seega pean rohkem arvestama tellimisel nende maitset (aimekirjandus: ko-kandus, käsitöö, aiandus, elulood, ajalugu, sport ja ka kergema sisuga ilukir-

jandus). Loomulikult tuleb kindlasti tellida teatmeteo-seid, tõlkekirjandust.

Eelmisel aastal seoses raamatukogupäevadega oli külalislaenutajaks lasteaia juhataja Asta Laas. Seoses kirjanike tuuriga (Maimu Berg, Maarja Kangro, Tar-mo Teder, Rein Põder, Mai-re Liivamets) saime tänu õpetaja Kairile ja kooliraa-matukogu juhataja Marju-le kasutada kohtumiseks kooli aulat. Kuulajateks olid gümnaasiumi vanema ast-me õpilased ja kohalikud

linnaelanikud. Koos kooli raamatukoguga panime väl-ja enamuse nende kirjanike teavikutest. Pärast kohtu-mist kirjutasid kirjanikud neisse oma autogrammid. Enne Viljandisse sõitu kü-lastasid nad ka linnaraama-tukogu, kus vestlesime veel üldiselt eesti kirjanduse tee-madel.

Eelmisel aastal tellitud ilukirjandusest on meie raamatukogus pooled Eesti kirjanike omad. Teiste maa-de ilukirjanduse saamiseks

oleme rohkem kasutanud soodusmüüke.

Meil on lugejatele ka UUDIS: märtsist viime sisse viiviste süsteemi. See ei to-hiks küll kedagi heidutada, sest tagastamistähtaeg on meil kuu aega, hiljem või-malus pikendada, ka tele-foni teel (4377305). Lihtsalt tuleb rohkem jälgida tagas-tamise kuupäeva.

Kõigile ilusat kevade oo-tust ja ärge unustage teed meie raamatukokku.

Eha KlampRaamatukogu juhataja

Võhma Linnaleht NR. 165. Veebruar 2012 3

Noored tegid head Tulemas on isikliku abistaja teenus

Võta enda jaoks aega ja tule lõõgastu!

2011. aasta sügisel o t s u s t a s i d

Noored Sotsiaaldemokraa-did Eesti alarahastatud las-teaedade toetuseks midagi ette võtta. Riigipoolne toe-tus on väike ja lastele loo-dud tingimused on sõltuvalt omavalitsuse võimalustest väga erinevad. Oma panus otsustati anda kogudes las-teaedadele vajaminevad õppe- ja kasvatustegevus-vahendid (pliiatsid, paberid, värvilised paberid, guašš-värvid, liim, plastiliin, savi jne) ning seeläbi parandada lasteaialaste õppevõimalusi. Oktoobrist kuni detsemb-rini viidi läbi tänuväärne kampaania „Aita Lapsel Olla Loov”.

Kaasates mitmeid vaba-tahtlikke teavitati hetkeolu-korrast, korraldati üle Eesti kontserte, teatrietendusi ning muid meelelahutuslik-ke üritusi, osaleti meeleaval-dusel, toetamaks Tallinna elanike poolt esitatud eel-nõud, mis nägi ette suunata Tallinna TV raha lasteaeda-dele, ning seati üles kogu-mispunktid. Viljandimaal said head inimesed vajalik-ke vahendeid annetada Vil-jandi Maksimarketis ning Rimis, Karksi-Nuia kauba-majas ja Võhma kaupluses Aed ja Kodu.

Kampaania Viljandimaa koordinaatori Cätlin Puh-kani sõnul oli töö küll kee-

Kampaania käigus kogutu muutis lapsed uudishimulikuks

Lahmuse mõisaaida keldrikorrusel on avatud taastuskeskus. Kõigil soovijail on võimalus saada lõõgastavaid ja tervislikke protseduure. (foto Internetist)

Pakume abivajajatele re-habilitatsiooniteenust

ning lõõgastavaid, tervislik-ke protseduure:

Soolaravi on tõhus kül-metushaiguste ennetaja. Praegu on just õige aeg or-ganismi talveks ette valmis-tada, et kaitsta end viirus-haiguste eest. Sobib astma, põskkoopa põletike, krooni-liste hingamisteede haiguste ja mitmete nahaprobleemi-de leevendamiseks. Samu-ti saavad abi suitsetajad ja inimesed, kes töötavad tol-muses keskkonnas. Mõjub rahustavalt närvisüsteemile.

Mullivann vähendab li-haspingeid ja liigesevalusid, alandab vererõhku, on hea abivahend unehäirete puhul.

Vibroakustiline muu-sikateraapia on suunatud lõõgastava ja rahustava efekti kaudu meeldiva ene-setunde saavutamisele. So-bib väsimuse, lihaspingete, pingepeavalude, uinumis-häirete korral, leevendab stressi.

Külmakapsel e krüo-saun – võib kasutada reu-maatiliste protsesside, stressi, kroonilise väsimuse, depressiivse seisundi, luu-li-hassüsteemi haiguste puhul.

MTÜ Teeme soovib arendada isikliku abistaja teenust Viljandimaal. Teenuse osutamiseks ole-

me koostanud äriplaani, mida rahastas 90% ulatuses Kodanikuühiskonna Sihtkapitali Šveitsi Vabaühen-duste Fond (KÜSK SVF).

Teenust hakkame osutama selle aasta suvel, kui meie järgmine projekt saab KÜSKilt uue rahastuse. Selle jaoks on meil vaja teada, kui palju on reaalseid teenuse soovijad/vajajaid.

Teenuse saajaks võib olla liikumis- ja/või nägemis-puudega inimene, kes puude tõttu vajab teise inimese abi, ning inimene, kes ajutiselt on kaotanud liikumis-võime (nt autoõnnetuse või infarkti tagajärjel). Tee-nus sisaldab abistamist liikumisel, suhtlemisel (raske kõnepuudega isiku puhul) ja asjaajamisel.

Teenuse saaja peab olema suuteline tegema abis-tajale töögraafiku ja pidama töötundide arvestust. Kui puudega isikul on endal abistaja kandidaat olemas, siis saab MTÜ pakkuda abistajale koolitust ja juhen-damist.

Teenuse eest tuleb puuetega inimestel endal ta-suda minimaalne omaosalus tunnihindest, kuna ena-mus rahastusest tuleb projektist.

Kui Te tunnete, et selline teenus on Teile vajalik, siis andke teada sellest kas oma linna sotsiaaltöötajale või MTÜle Teeme (Jaanika Toome, te. 56673174; jaa-nika.toome@gmail.com).

Samas ootame endast märku andma ka empaa-tiavõimelisi isikuid, kes soovivad väikese koormu-sega teha isikliku abistaja tööd. Täiendav info Lea Ibruselt, 4377170, 56695308.

Arendame koos isikliku abistaja teenust, et see jõuaks abivajajateni.

Jaanika ToomeMTÜ Teeme

ruline ja aeganõudev, kuid esemete laialijagamisel las-te ning õpetajate rõõmsaid silmi ja tänulikke nägusid nähes sai ta aru, et kõik vaev läks siiski asja ette ning teis-te inimeste õnnelikuks tege-mine muudab ka enda elu positiivsemaks.

Võhmas koguti laste heaks värvilist- ja joonistus-paberit, vihikuid, plastiliini, harilikke, värvi- ja viltpliiat-seid ning üks voolimisalus. Kõik siin kogutud vahendid anti jaanuari lõpus üle koha-likule lasteaiale. Kampaania

alguses öeldi Võhma laste-aed Mänguveskist, et nemad vahendite nappust ei kurda, kuid kampaania käigus välja toodud äärmuslike näide-te põhjal võib kampaaniat kindlasti vajalikuks pidada. Vahendeid vastu võttes lei-dis lasteaia direktor Asta Laas, et siiski on hea teada, et ka neid meeles peetakse. Kogutud asju üle vaadates tõdeti, et annetajad on tei-nud väga häid valikuid, sest näiteks pliiatseid ja paberit kulub lasteaias alati. Ka lap-sed uurisid rõõmuga neile

toodut ning vahendid jagati sõbralikult rühmade vahel.

Täname kõiki lahkeid Viljandimaa annetajaid – Print Best Trükikoda, AS Hetika, Viljandi Paalalinna Gümnaasiumi õpilasesin-dus, kauplus Aed ja Kodu ning loomulikult kõik ini-mesed, kes kogumiskam-paaniat oma osalusega toe-tasid.

Tekst ja fotoTiina Tart

Kampaania Viljandimaa vabatahtlik

Infrapunasaun leeven-dab kroonilist väsimust, li-hasevalu, parandab lihaste toonust, on tõhus tselluliidi vähendaja, aitab organismist välja viia jääkaineid.

Erinevad massaažid: üld-, tselluliidi-, veealune duššmassaaž ning mas-saažitool. Massaaž turgu-tab immuunsüsteemi, ta-

sakaalustab närvisüsteemi, leevendab stressi, parandab ainevahetust, peletab väsi-must, aitab kehast välja viia jääkaineid, vähendab lihas-pingeid ning seeläbi ka va-lusid.

Parafiinravi kätele so-bib reumaatiliste vaevuste puhul, stimuleerib vererin-get, niisutab ja toidab nahka,

sobib külmetavatele kätele ja nendele, kes teevad kätega rasket tööd.

Füsioteraapia on keha-listel harjutustel, asendira-vil, massaažil ja füüsikalistel meetoditel (sooja-, külma-, elektriravil) põhinev taas-tusravi osa. Ülesanneteks võimalike tervisekahjustus-te ennetamine, taastamine;

liigeste liikuvusulatuse ja li-haste jõu säilitamine, paran-damine, valu leevendamine.

Kinesioteipimine aitab kaasa ülekoormusest või vi-gastustest kiiremale taastu-misele ja ennetamisele.

Enne protseduure on soovitav konsulteerida oma perearstiga järgnevate hai-guste ja seisundite puhul:

• südame- ja vere-soonkonna haigused

• kõrge või madal ve-rerõhk

• siseelundite haigu-sed

• kasvajad• astma• epilepsia• diabeet• verehaigused• veenilaiendid• trombioht• psüühilised kõrvale-

kalded• HIV, AIDS• nahahaigused

Veresuhkru ja vererõhu mõõtmine.

Rehabilitatsioonitee-nuse osutamine, mille ees-märk on parandada puudega inimese iseseisvat toimetu-lekut, soodustada töötamist, tööle asumist ja suurendada ühiskonnas osalemist, nõus-tada igakülgselt.

Valik on mitmekesine ja loodame, et igaüks leiab endale sobiva. Hoidke ja kaitske oma tervist – en-netada on lihtsam kui ra-vida!

Teenindame eelregist-reerimisel E, T, N, R 9–17, K 12–20. Tulles vastu ini-meste soovile oleme avatud eelregistreerimisega ka iga kuu teisel laupäeval. Vaata kodulehte www.lahmuse.edu.ee/taastuskeskus ja küsi julgelt lisainfot 4341137.

Annelise KoitlaLahmuse taastuskeskuse

juht

Võhma LinnalehtNR. 165. Veebruar 20124

Tore pärastlõuna Võhma uisuväljakulOn külm veebruarikuu

pühapäev. Pakime end perega autosse ja suundu-me Võhma poole. Oleme koos lapsega kutsutud siin-sel parafiinist uisuväljakul peetavale sünnipäevapeole. Et satume sellisesse koh-ta esimest korda, peatume aadressil Kauba 4 asuva kaarhalli juures kerge uu-dishimuga. Olles eeskojas üleriided seljast võtnud ja saapad sisejalatsite vastu vahetanud, tervitab meid uksel mõnus tubane soo-jus. Saalis sibavad juba ringi igas mõõdus rüblikud, olles ametis meelepäraste tege-vustega. Ka meie püsimatu kolmeaastane leiab siit pii-savalt palju huvitavat.

Tulijaid võtab vastu lah-ke perenaine Elve. Tema on selle paiga hing: jagab kätte uisud, väiksematel ai-tab paelu siduda, juhendab uisurauasoojendaja kasu-tamisel, likvideerib kar-diavariisid ning vajadusel noomib, kui lapsed liialt ülemeelikuks kipuvad. Ka täiskasvanuile jagub tege-vust lisaks muusika saatel uisutamisele. Saab mängi-da koroonat ja lauajalgpalli, julgemad vanemad hõiva-vad peo lõpupoole viiest pe-daalidega kartautost kaks ja kihutavad naerulsui lastega võidu. Lisaks on võimalik mängida palli ja lauamänge või hüpata suurel batuudil, kaaslaseks kolm eri värvi hüppepalli. Uisutajate jaoks on olemas isegi hokikepid, -litrid ja -kiivrid. Kel kõht vahepeal tühjaks kipub mi-nema, saab kohapealt osta karastusjooki või näksimist

Võhma kultuurikeskus korraldab24. veebruaril kell 13 kultuurikeskuses Eesti Vabariigi 94. aastapäevale pühen-datud kontsert-aktus.Tervitame ja tunnustame vabadusvõitlejaid, Võhma Linna Aukodanikku ja Võhma linna parima sportlase preemia saajat.

08. märtsil kell 13 Võhma Konsumis väike naistepäeva kontsert noortelt meestelt.

09. märtsil kell 14 kultuurikeskuses eakate klubi Elulõng naistepäeva puhkeõhtu.

10. märtsil kell 20 naistepäeva seltskonnaõhtu.Tantsuks mängib ans XXL. Pilet 5 eurot.

11. märtsil kell 11 kultuurikeskuses mälumäng.

– hinnad on siin odavamad kui poes. Koridoris asub WC.

Perenaine räägib, et aega veetma tullakse siia igalt poolt. Meie pole ain-sad Viljandist saabujad. Siin on käidud isegi Tallinnast sünnipäeva pidamas, kuna koht on tavapärastest män-gutubadest erinev ning hin-natase võrreldes suuremate linnadega tunduvalt mada-lam. Pääsme saab lunastada lapsele 1 ja täiskasvanule 1,50 euroga, ajalist piiran-gut ei ole. Uisulaenutus on kõigile 1 euro, tulla saab ka oma uiskudega. 5 euro eest võib soetada kuukaardi. Li-saks on võimalik soodsalt korraldada lapsele meelde-jääv sünnipäevapidu – enda

söögid-joogid saab kaasa võtta. Suurim siin pidutse-nud seltskond olevat olnud 50-liikmeline.

Pärast 3,5 tundi lustimist asutame end koduteele. Ela-mus oli ainulaadne ja huvi-tav. Esimest korda uisutasin soojas ruumis ning jääl, mis ei ole külm ja millele kukku-da pole valus. Uiskude libe-dust sai ise reguleerida ning tänu sellele libastus meie esmakordselt uiske proovi-nud laps vaid korra. Esimest korda sain uisutamise vahe-peal tegeleda muu huvitava-ga ega pidanud külmetades pidevalt kella vaatama. Riie-tudes jutustavad lapsed üks-teise võidu, kes järgmisena oma sünnipäevapidu siin peab. Tundub, et lõbus oli

kõigil ja kellegi jaoks ei jää tänane elamus viimaseks. On äärmiselt tore, et Viljan-di lähedal asub nii hubane ja vahva koht, kus koos perega aega veeta.

Võhma uisuväljak on avatud N, R kl 14–19 ja L, P kl 12–19, koolivaheaegadel iga päev.

Lisateave: http://www.giftline.ee/et/liuvaeli.html

Agnes Rannulapsevanem Viljandist

SILMADE KONTROLL JA PRILLIDE MÜÜK

02. märtsil 2012 kella 10-st Võhma Linnavalitsuse I korruse saalisNägemisteravusekontrollmaksab6.40eurot

PrillitellijaleonkontrollTASUTA.INFO ja etteregistreerimine telefonil 437 7228.

PAKUMEPrilliraamid:• plastikraamidalates15.90eurot• metallraamidalates54.90eurotPrilliklaasid:• mineraalklaasidalates26.90eurot• plastikklaasidkõvapinnagaalates26.90eurot• plastikklaasidarvutikaitsegaalates39.90eurot• õhendatudplastikklaasalates59.90eurot• bifokaalsedprilliklaasidalates54.90eurot

Pensionäridele prillide tellimisel hinnasoodustus -10%.Prillid saadame kahe nädala jooksul posti teel. Postikulu maksame meie.

FilmiXVVõhmalinnapäevadestjaKesk-Eesti

laadastnäidatakseVõhmatelevisioonis

neljapäeval,1.märtsilalateskella18.00-st.

Võhma Linnaleht NR. 165. Veebruar 2012 5

Seekord lehes:

Saame tuttavaks

Kes olid aeroobikas parimad?

Internet – sõber või vaenlane

Ja muudki

Ko2l ikoorem Veebruar 2012

Kooli tegemised:www.kool.vohma.ee

Saame tuttavaksKoolis näidati aeroobikatMeie sotsiaalpedagoog Heilika Vahtra viibib lapsehoolduspuhkusel. Alates jaanuarist asendab teda Maret Lina.

Kirjutan endast kirjutist.Asusin Võhma kooli alles üsna hiljuti.Sama tööd olen teinud aastat kuus,kuid Võhma koolis ometi midagi uut:

uued näod, nimed, lapsed ja teod –olid kahe nädalaga mul juba peos.Selle töö juures on vaja armastada last,mitte pigistada kui sidrunimahla välja tast.

Iga inimene on isiksus – eriline.Kellelgi õigust pole määrida ta nime.Kui sa tõepoolest armastad last,siis mõistad ja südamest hoolid tast.

Pole tähtis, kust tuled, kuhu viib sinu tee.Oluline, kuidas üldse oma tegusid teed.Mina teen head ja kogema pean:pere, lapsed, mees, hobid teinud kõik selle heaks.

Maret Linasotsiaalpedagoog

Maret Lina (foto erakogust)

27. jaanuaril täitsid koolimaja muu-

sikarütmid – algamas oli traditsiooniks saanud ae-roobikafestival „Näita vor-mi!“. Enne kavade näitamist toimusid aulas loengud, kus TÜ Viljandi Kultuuriaka-deemia tantsukunsti eriala vilistlane Ele Viskus rääkis liikumise kasulikkusest, sobiva ala leidmisest ning sellest, kuidas omale sihid seada ja motivatsiooni hoi-da. Kuna loengud toimusid kahes grupis, siis toimusid samal ajal spordihoones eri-

Võidukas Justin Bieberi fän club (foto Luule Tiirmaa)

Hoogne ühistreening (foto Luule Tiirmaa)

Comeniuse projekt jätkubJärjepidev lehelugeja teab

juba, et alates 2011. aas-ta sügisest osalevad meie kooli õpilased EL Come-niuse projektis „Folkloor ja tants tõkestamaks kiusamist ja vägivalda“, projekti ju-hib õpetaja Heilika Vahtra ja selles osaleb peale meie kooli veel kuus kooli eri-nevatest riikidest. Projektis osalevate koolide esinduste esimene kohtumine toimus 20.–25. nov. 2011 Türgis. Reisimuljeid olete saanud juba lugeda lehe eelmistest numbritest. Siinkohal siis tegevustest, mis reisile eel-nesid, reisi ajal toimusid ja nüüd jätkuvad.

Kohtumisele eelnes et-tevalmistustöö koolides. Esimene ülesanne oli ette valmistada viktoriin. Iga kool koostas oma maa koh-ta mõned küsimused, mil-lele teiste osalevate koolide õpilased internetis vastata said. Järgmine ülesanne oli igal projektis osaleval klassil ette valmistada stend ühe projektis osaleva riigi koh-ta. Kunstiõpetuse õpetaja juhendamisel toimus pro-jekti logo välja mõtlemine, joonistamine. Parimateks osutusid Sandra Ilmjärve (5. klass), Kadi Rohelpuu (8. klass) ja Karmen Roosti (9. klass) kujundatud logod.

Seejärel jäi veel koostada oma riiki, linna, kooli ja oma maa folkloori tutvustav ing-lise keelne esitlus, mis tuli Geal ja Teelel Türgi kohtu-misel ka ette kanda.

Kohtumise esimese päeva hommikupoolik ku-lus õpilaste omavaheliseks tutvumiseks ja tutvumi-

sele kooliga. Pärastlõunal algasid esitlused, mis jät-kusid teisipäeva hommi-kupoolikul. Seejärel asuti õppima Türgi rahvatantse, toimus ka kohaliku hari-dusministeeriumi külastus ja järgmiste kohtumiste planeerimine. Kolmapäev kulus linnaga tutvumise ja külaskäigule linnapea juur-de. Õhtul toimus õpetajate päeva tähistamiseks pidulik õhtusöök. Neljapäeval kuu-

lasime kokkuvõtet viktoriini tulemustest, valisime välja parima logo, milleks ühise arutelu käigus valiti Bulgaa-ria õpilaste variant, mida veidi muudeti ja täiendati. Õpilased harjutasid rahva-tantse, mida nad esitasid õhtul lahkumispeol.

Pärast Türgist tagasi tu-lekut oli esimene ülesanne projekti materjalide veebi-lehele üles panemine ja Tür-gist saadud materjalidest ja kingitustest raamatuko-gusse näituse kujundamine. Projektis osalenud õpilased ja õpetajad tegid vahetult enne jõuluvaheaega veel et-tekande oma reisist ja kirju-

tasid oma muljetest ka koo-lilehes.

Samal ajal algasid juba ettevalmistused järgmiseks kokkusaamiseks, mis toi-mub käesoleva lehenumbri trükioleku ajal 12.–17. veeb-ruar 2012 Poolas. Pidevalt on käinud projekti kodule-hele materjalide lisamine: osalejate pildid, tutvustused ja sissekanded ajaveebi. Pro-jektiga saab igaüks tutvuda http://folkloreanddance.weebly.com/.

Riina Remmeringlise keele õpetaja

nevad sissejuhatavad tege-vused. Alustuseks mängiti soojendusmängu, siis jätkati „aeroobikavõitlusega“, kus võistkonnad pidid vastas-test üle olema efektsemate aeroobikaliigutuste tundmi-ses ning lõpuks pandi oma tervisealased teadmised proovile kiirviktoriiniga.

Lõpuks oli aeg ette näi-data klasside kavad, mida juba nädalaid harjutatud oli. Kokku esitati võistlusel seitsme klassi kavad ning žüriil, mille koosseisu kuu-lusid õpetajad Kairi Laane, Alar Assor, õpilaskodu kas-vataja Enna Tikas, aeroobi-katreener Kristiina London ning Võhma kultuurikes-kuse direktor Riina Pakane, oli vaja teha rasked otsused. Kõik kavad olid eriilmelised ja huvitavad, kuid parimaks tunnistati 8. klassi esitus. Nemad esinesid Justin Bie-beri loo „Baby“ saatel ning olid kohale meelitanud ka kuulsa laulja isiklikult. Li-saks olid neil spetsiaalselt kujundatud kostüümid ja kasutusel ka ostukäru. Väl-ja anti ka eriauhind parima vormi ehk parimate kostüü-mide eest, mille sai 6. klassi võistkond. Eraldi tunnustas žürii liige Riina Pakane ka Teele Vahtrat ja õpetaja Val-dis Naabrit nende esitatud kauni valsi eest.

Aeroobikafestivalil olid Võhma Gümnaasiumis kü-las Kabala Põhikooli õpi-lased, kes tulid kuulama ja vaatama ning Kirivere Põ-hikooli ja Suure-Jaani Güm-

naasiumi õpilased, kes esinesid ka kavadega.

Nagu ikka, järgnes võistlusele ühistreening, mille viis seekord läbi aeroobikatreener Liisa London Viljandi MTÜ-st Dancecall. Treening oli hoogne, kuid treeni-jaid palju ning väsimu-sest hoolimata oldi heas tujus ja peeti lõpuni vas-tu.

Üritus on osalejate seas endiselt väga po-pulaarne ja ka publikust polnud puudust – kohal oli ka nooremaid õpilasi ning linnarahvast. Üri-tust on plaanis läbi viia ka järgmisel aastal ning loodetavasti on huvilisi siis veelgi rohkem.

Aeroobikafestivali korraldamist toetas Kul-tuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupp ning kor-raldamisel olid abiks ka AS Largo ning Spordi-klubi Võhma. Täname kõiki, tänu kellele aeroo-bikafestival teoks sai.

Tiina TartVõhma Gümnaasiumi

huvijuht

Võhma LinnalehtNR. 165. Veebruar 20126

LOODUSNURK

SibulSibul on üks vane-

maid kultuurtaimi, kelle metsikuid esivane-maid tarvitas inimene juba kiviajal. Kultuur-taimena hakati teda viljelema kõigepealt Kesk- ja Edela-Aasias umbes 5000–6000 aas-tat tagasi. Esialgsetelt viljelusaladelt levis sibul kõigepealt Egiptusesse ning sealt Vana-Kreeka ja Rooma riigi valdustesse. Roomlaste vallutusret-kede tulemusena sai ta peagi laiemalt tuntuks ka mujal Euroopas.

Tänapäeval on söögisibul majanduslikult väga tähtis köögivili, mida kasvatatakse kõikjal maail-mas. Kogutoodangult on ta köögiviljadest tomati, peakapsaste ja porgandi järel neljandal kohal maa-ilmas.

Toiduks tarvitatakse nii sibulamugulat kui ka rohelisi lehti (pealseid). Sibulat tarvitatakse põhi-liselt toitude maitsestamiseks ja lisandina mitmeti: toorelt, praetult, keedetult, marineeritult, kuivata-tult jne. Pealseid kasutatakse peamiselt värskelt, eelkõige salatite, aga ka teiste toitude valmistami-sel.

Rahvameditsiinis kasutatakse söögisibulat väga mitmesuguste haiguste, nagu hingamisteede katarride, ateroskleroosi, kõrgveretõhutõve tervi-serikete ning vaevuste profülaktikas ja ravimisel.

Sibul sisaldab rohkesti suhkruid ning inimor-ganismile vajalikke ja väärtuslikke mineraalaineid. Vitamiinidest leidub sibulas C-vitamiini, PP-vita-miini, B-rühma vitamiine jt vitamiine, samuti ka-rotiini. Pealsed sisaldavad C-vitamiini ja karotiini tunduvalt rohkem ning teisi vitamiine ja mine-raalaineid enam-vähem samas koguses kui sibul. Hinnatud on nii sibulas kui pealsetes leiduvad sul-fiidseid ühendeid sisaldavad eeterlikud õlid, mis suurendavad söögiisu ja soodustavad seedimist.

Retsept: sibula-kodujuustupirukasTainas: 250 g võid250 g kodujuustu4 dl jahu0,5 tl soola1 tl küpsetuspulbritTäidis: 1 sl õli1 sl võid3 sibulat1 tl tüümiani300 g kodujuustu200 g riivjuustu2 munaSoola, pipartValmistusaeg:Ettevalmistusaeg 15 minutitKülmkapis 30 minutitKüpsetamiseks 25 minutitTaina valmistamiseks näpi või, kodujuust ja

omavahel segatud kuivained ühtlaseks massiks. Keera tainas kilesse ja pane 30 minutiks külmikus-se. Kuumuta ahi 200°C-ni. Suru tainas suure küp-setusplaadi põhja. Küpseta pirukapõhja 5 minutit. Täidise valmistamiseks kuumuta pannil õli ja või. Lisa viilutatud sibul ning tüümian ja hauta tasasel tulel 5 minutit. Tõsta tulelt ning sega juurde kodu- ja riivjuust ja munad. Maitsesta soola-pipraga. Kata eelküpsetatud põhi täidisega, küpseta veel 20 minutit.

Võrratu pirukas, mis maitseb ka neile, kes mui-du sibulat ei söö. Valmib erilise vaevata ja toidab ära suuremagi seltskonna. Võid valmistada ka poole väiksema koguse ümmarguses pirukavor-mis.

Melany Auspere, Ai-Riin Matero8. klass

Hääletamine – võimalus sõita siia ja sinnaMida kujutab endast hääle-

tamine?Hääletamine on maailma

kõige lihtsam, kuid aeganõud-vaim tegevus. Lähed seisad tee äärde ja tõstad oma käe üles ning osutad like’i. Seejärel jääd ootama, kuni keegi tore auto-juht sind peale võtab.

Arvan, et olin 12-aastane, kui esimest korda sõbraga hää-letasime, et palaval suvepäeval ujuma minna. Praegu hääletan ma tavaliselt Võhma–Tallinn–Võhma, kuid ka Võhma–Vil-jandi–Võhma marsruudil. Kül-madel aastaaegadel hääletan harvem, soojal ajal pea kuus korda kuus.

Hääletamine on mulle roh-kem ajaviide, mille käigus avar-dan enda silmaringi ning tutvun uute inimestega. Mul on mõne inimese number olemas, kes sõidavad tihemini Võhma ja Tallinna vahel ning kui nad just sel ajal sõidus on, kui ma Võhma lähistel hääletama hakkan, võta-vad nad meelsasti mind peale.

Siinkohal kirjeldan üht hil-jutist hääletamist, kui soovisin sõita Tallinnasse.

Oli jahe hommikupoolik, kui ma hääletasin Viljandi maa-nteel Võhma ristis Tallinnasse. Ime kombel sain ma tavapära-tust kiiremini auto peale. Peatu-jaks osutus üks kaubaautojuht. Mees oli umbes 30-aastane,

väga tore ja sõbralik. Rääkisime maast ja ilmast, mis ma Tallin-nas teen ning miks ma hääletan. Küsisin ka ise vastu, kas ta sõi-dab tihti seda teed (vihjates, et mul oleks pea iga nädalavahe-tus küüti vaja, kuid sellest ta vist aru ei saanud) ja miks ta mind peale võttis. Vastuseks sain ma, et ega külma ilmaga keegi ei

taha maanteel külmetada. Vest-lus oli meil sisukas ning ei pan-nud tähelegi, et olime jõudnud Imavere risti, kus ta peatus, et ma saaksin edasi hääletada.

Olin jõudnud hääletada um-bes 10 minutit, kui mind võttis peale järjekordne kaubaauto-juht. Ta tuli sealtsamast Imavere saeveskist, ning vedas saepuru taolist asja. Temaga jutu peale oli saada natukene kergem kui eelmise autojuhiga. Tol päeval oli tulnud vastik lörts maha, autojuht kirus muudkui teed, et tee on lörtsine ja libe. Kui ta hommikul Tallinna poolt tuli oli Tartu–Tallinn maantee puhas, lumest ei olnud kippu ega kõp-pu. Kuid nüüd vaata, et tee peal püsiks.

Tallinnasse jõudmiseks ku-lus aega koos hääletamisega umbes 2,5 tundi.

Erkki Meidla11. klass

Hääletaja meelespea: Hääletada on, nagu Erkki ütleb, väga lihtne. Kuid enne tee äärde kätt tõstma minekut tuleks mõned asjad meelde jätta, et tagada hääleta-ja turvalisus ja heaolu kogu seiklusliku reisi jooksul.• Kuihääletadpaika,kussavaremkäinudpole,teeendalemarsruut

enneselgeks.• Ethääletadesvõibteeääreskuludatunde,valisobivriietusjavaru

natukenäksimist.• Ennehääletamaminekutteavitasellestkindlastikedagilähedast–

sõpravõivanemat,võihangiendaletuttavteekaaslane.• Igaks juhuks saada sind peale võtnud auto number sõnumina

mõnelelähedasele.• Ära mine auto peale, mille juht tundub kummaline või on seal

rohkemkahtlastrahvast.• Äramineautopeale,milleseisukordseabkahtluseallaturvalise

kohalejõudmise.• Nuruvanemateltrohkemtaskuraha,äkkijätkubsellestkabussi-

sõiduks.

TEADEAITAMETSLOOMATALVEL!

Kolmapäeval, 22.veebruaril kell 8.00–12.00asuvadVõhmaGümnaasiumifuajeeskorjanduskastid

Tuuavõib:kartul,õun,teravili,leib/sai(kuivatatult),porgand.

Internetimaailma võlu ja valuKui Pinocchio oleks igapäeva-

ne internetikasutaja, nagu paljud koolinoored tänapäeval, oleks ta nina ilmselt sedavõrd pikk, et Erki Nool võiks selle-ga vabalt teivast hüpata. Seda põhjusel, et anonüümses veebi-keskkonnas kiputakse mõnikord oma tegelikku mina varjama, ka valetama ja vassima. Miks? Salapärases ja anonüümses in-ternetimaailmas on seda ju nii lihtne teha!

Kuigi virtuaalmaailm pakub uusi võimalusi sõpradega suht-lemiseks, tuttavate leidmiseks, ka mängimiseks, võib mõni hooletu arvutikasutaja just in-terneti kaudu sattuda olukorda-desse, mis jäävad teda painama kui halvad unenäod. Aga selle vahega, et kõik toimus päriselt! Kasutades tuntud muinasjutu-tegelasi, toon mõned näited olu-kordadest, millesse Eesti noored on tihtilugu sattunud.

Hans tegi endale rate.ee konto, kuhu lisas valeandmed ja internetist leitud foto. Peagi kirjutas talle Printsess382, kes soovis noormehega jalutama minna. Hans oli nii õnnelik, et läks jooksujalu õe Grete tuppa teatama oma peatsest kohtin-gust. Gretet ei olnud küll pa-rasjagu toas, aga arvutiekraan, millelt paistis rate.ee lehekülg, kutsus Hansu siiski õekese tuppa sisenema. Hans nägi, et Grete arvutis oli avatud konto nimega Printsess382 ... Grete ei saanud-ki kunagi teada, miks noormees pärast kokkulepitud kohtingut oma konto kustutas ja jalutus-käigu temaga ära jättis.

Ole ettevaatlik, internetis võib igaüks sulle valetada. Ne-tituttavatega kohtumiseks vali päevane aeg ja avalik koht, kus vajadusel abi saad kutsuda. Teadlikult teise isiku andmete ja nime kasutamine on suisa kuritegu!

Uinuv Kaunitar laadis oma Facebooki kontole foto, kus ta nappides päevitusriietes päi-kest võtab. Saja aasta pärast, kui prints ta unest äratas, uu-ris kaunitar oma fotole pandud kommentaare. „Kui nunnu!“, „Nii ilus oled!“ kiitsid sõbrad nagu ühest suust. Üks sõpradest oli lisanud lingi muudetud fo-

todest. Esimesel fotol oli Uinuv Kaunitar teist värvi päevitus-riietega, aga teisel fotol sootuks päevitusriieteta! Kuidas ta ka ei üritanud, ei õnnestunud tal neid fotosid enam internetiavarustest kustutada, sest sajad inimesed olid need fotod enda arvutisse juba alla laadinud ja edasi pos-titanud.

Internet on igikestva mä-luga ning iga siivutu foto tõm-bab ligi halbade kavatsustega inimesi. Ära tee ka teistest pilte, milliseid Sa enda kohta internetis näha ei tahaks!

Kolm põrsakest olid suured internetisõbrad. Nif-Nif tellis endale notsuturg.ee lehelt kal-lid saapad, aga kohale need ei jõudnudki. Ei saapaid, ei raha – kõigest jäi ilma. Naf-Naf mängis arvutimängu, kus iga järgmise taseme avamiseks tuli raha maksta. Mängimine lõppes sellega, et tema pangaarvel ei olnud enam sentigi ja mäng oli alles poolepeal. Nuf-Nuf andis vendadele läbi Facebooki konto teada, et läheb nädalaks reisile. Tagasi tulles avastas ta, et Kuri Hunt oli tema majast kogu väär-tusliku kraami vahepeal mine-ma tassinud ja Facebooki seina-le vastuseks kirjutanud „Aitäh teatamast!“.

Kauplemine internetis on kordades riskantsem kui poes käimine. Elektroonilist raha kulutatakse kergekäeliselt ning mänguhoos on raiska-mist keeruline peatada. Suht-lusportaalis jaga vaid infot, mida võõras kurjasti ära kasu-tada ei saaks.

Kui seitse kitsetalle koju jõudsid, oli nende ema päris kuri. Orkutis tallekeste konto-sid vaadates avastas ema pilte, kus neist kolm suitsetavad, kaks joovad õlut, üks sodib värviga koolimaja ust ja üks seisab auto katusel. Järgmisel päeval saa-bus tallekeste koju ka politsei, sest koolidirektor oli esitanud kitsetallede peale kaebuse. Kõik kitsetalled said lisaks koduares-tile ka väärteokorras karistada, pealekauba kirjutasid nende klassikaaslased fotodele paha-seid kommentaare „Noh, olete kiftid kutid omaarust või?“ ja

„Midagi muud mõistlikku pole oma eluga peale hakata?“

Internetis olevat infot ka-sutavad nii lapsevanemad, sinu koolikaaslased, politsei kui ka teised inimesed – näi-teks Sinu tulevane tööandja. Kõik, mida teed, peab posi-tiivselt toetama sinu mainet, mitte seda rikkuma.

Inetu Pardipoeg pidas blogi, mida kõik said kommenteerida. Teised pardipojad kasutasid võimalust ja hakkasid teda seal anonüümselt kiusama. „Toh-man, ise sa ei oska ujudagi!“ ja „Nii palju kirjavigu saab küll ai-nult inetu pardipoeg teha!“, sal-vasid nad üksteise võidu. Kuigi pardipoeg pani oma blogi peagi kinni ja inetuste ütlemine seetõt-tu lõppes, jäid kõigil nägemata need suured pisarad, mida Inetu Pardipoeg öeldud inetuste tõttu valas.

Blogi pidades mõtle, kel-lele ja millist isiklikku infot avaldad. Ära paku anonüüm-sele pahategijale võimalust sulle haiget teha!

Keksu mängimist õues ei asenda ükski arvutimäng ja nae-runägu MSNis ei ole võrreldav sõbra naeratava näoga. Interneti kasutamisega peab kaasnema viisakus, teistest lugupidamine ning ettemõtlemisvõime – mis juhtub pärast selle kommentaa-ri, pildi, video lisamist? Käitu virtuaalmaailmas inimesena, kes lahkudes ei jäta oma isiklik-ke asju vedelema ja kelle tagasi-tulemist jäävad ka teised inter-netikasutajad ootama.

Kui oled internetis hätta sat-tunud, küsi kindlasti abi. Seda võid saada kodus oma vanema-telt, koolis õpetajatelt, tasuta lasteabitelefonilt 116111 või po-litseist. Veebikonstaabel Andero annab nõu Rate.ee ja Facebooki suhtlusportaalides, lisaks ka pe-rekooli foorumis, e-maili teel ja MSNis. Ka virtuaalmaailmas aset leidnud muinasjutul peab olema õnnelik lõpp.

Meelespea:Avalda internetis nii vähe

isiklikke andmeid kui võima-lik. Pane tähele, et pilte tehes ei jääks taustale sinu kodumaja number või et sõbrad ei kasu-taks internetis sinu täisnime.

Teise isiku nimel konto loo-mine ja piltide üleslaadimine on kuritegu!

Tundmatult tulnud kiri jäta avamata, eriti, kui see si-saldab linke. Ära lase end petta lotovõitudega loteriides, milles pole osalenud, kellegi päran-duse transportimisel Aafrikast Eestisse enda pangakonto kau-du ega kuulutustes, milles pa-kutakse võimalust teenida suur summa enda alastipiltide saat-mise eest. See kõik on pettus!

MSNis või erinevates ju-tutubades uute inimestega tutvudes jäta veebikaamera kasutamata. Esiteks, võid selle-ga reeta pahatahtlikele inimes-tele oma asukoha ja teiseks, võid näha asju või tegevusi, mida te-gelikult näha ei soovi. Kindlasti ära mine kaasa kutsetega võtta endalt riided seljast või teha mi-dagi, mis sind alandab.

Videoid ja pilte postitades mõtle, kas see võib sind en-nast või kedagi teist solvata või alandada. Kui vastus on jah, jäta see postitamata, sest selle hilisem kustutamine on inter-netiavarustes võimatu.

Kommenteerides käitu vii-sakalt. Ära lange madalale ta-semele, kus loobid mõtlematult sõnu, mis teevad kellelegi haiget või mõjuvad solvavalt. Arvesta, et sõnal on väga suur jõud, olgu see öeldud või siis kirjutatud.

Uuenda viirustõrjet, tark-vara ja tee koopiaid. Digitaalne teave on kergesti kahjustatav, seega ole valmis, et ükskord võib kogu info su arvutist päe-vapealt kaduda.

Maarja Punak Lõuna prefektuuri

noorsoopolitseinik

Sibulat saab juba praegu potis kasvatada. (foto internetist)

Võhma Linnaleht NR. 165. Veebruar 2012 7

Nagu juba traditsioo-niks on saanud kor-

raldab spordiklubi Võhma aastas kahel korral korvpal-liturniiri – üks suvel ja tei-ne talvel jõulude ajal. See-kord koguneti turniiriks jõulupühal 25. detsembril gümnaasiumi spordihoo-nesse, kuhu Võhma noorte ja vanade meeskondadele lisandusid Vastemõisa ning Põltsamaa meeskonnad.

Juba avamängus said kokku Võhma noored (Magnus ja Kevin Tiitus, Ott Toomsalu, Mart Vin-gissar, Rainer Kongas, Kevyn Mäekivi ja Kardi Krimm) turniiri võitjatega Vastemõisast. Kuigi terve mängu juhtisid meie noo-red, siis lõpp vajus pisut ära ja napi võidu saavutasid siiski Vastemõisa mehed. Võhma noorte jaoks oli see mäng ainus, mis kaotati. Võhma meeste ja noorte mäng kujunes ühepoolseks ja noored võtsid sellest kindla võidu, nagu ka Põlt-samaa meeste vastu.

Kahjuks Võhma mees-tel (Viljo Prantsus, Kuuno

Tiitus, Enno Rohelpuu, Erki Vaikmäe, Marek Kongas, Erko Sepp ja Kalvin Markin) tuli kaotusekibedust tunda kõigis kolmes mängus ja saav uta-da neljas koht tur-niiril Vaste-mõisa, Võhma noorte ja Põltsa-maa järel. Kõigile osalejatele olid kor-raldajad välja pan-nud nägusad medalid ja pikal spordipäeval ei tulnud tühja kõhtu tunda ühelgi osalejal. Selle eest täname Võhma linnavalit-sust ja AS Largot.

Korvpallipäeva lõpuks toimus veel üks mäng, kus osalesid nimetatud turnii-ri parimatest koostatud koondis, kelle vastu as-tus korvpalliklubi Räpina Kotkad, kes mängib Eesti esiliigas tugevamas grupis. Tunda oli jõuluturniiril osalejate suurt väsimust ja kuigi koondislased üritasid palju, ei olnud siiski neist

vastast esiliiga klubile. Ar-van, et sel päeval oli tore ja lõbus korvpallipäev Võh-mas.

Tänan kõiki abilisi, kohtunikke ja spordisõpru, kes sel suurel pühal viitsi-sid sportida ja seda tege-vust organiseerida ning ka jälgida-kaasa elada.

Järgmine turniir Võh-mas toimub suvel.

Aare JärvikSK Võhma

SPORDIST

Jõuluturniir Võhmas

Kergejõustiklased maakonna noorte meistrivõistlustel

Hiilgav nädalavahetus Lasnamäe Hallis

Osalesime XXX Põltsamaa jõe talimängudelTõsi see on, et Põltsamaa

jõe talimängud toimu-vad järjepidevalt juba 30 aastat. Võhma esindus aga osaleb neil mängudel juba 5 aastat eraldi Võhma linna esindusena.

Seekordsed mängud toimusid Adaveres, kus on paikkonna parimad tingi-mused talispordi harrasta-miseks.

Võhma linn osales juu-belimängudel mitmel alal ja kokkuvõttes saavutasime võistkondlikus arvestuses IV koha Põltsamaa linna, valla ja Kolga-Jaani valla võistkondade järel.

Külmal talvepäeval ko-gunes Põltsamaa Kuninga-mäe suusaradadele kokku 58 startijat, kelle hulgast oma vanuseklassis saavutas

meie kooli õpilane Mihkel Rohelpuu tubli III koha.

Ka lauatennises tuli mitu medalit Võhmasse. Mees-te arvestuses võitis Valeri Manukjan, kes finaalis või-tis kindlalt Põltsamaa linna esindanud Aleksandr Kir-put. Noormeestest oli taas parim Rainer Valo, seda juba endast vanematega mängides. Tublilt mängisid ka kaksikvennad Valod.

Meie linna koroona-mängijatel läks seekord taas kenasti, kuigi esikohta ei saavutatud –meie parimad olid Heiti Pent ja Rainer Ahjupera II ja III kohaga, naistest saavutas Tiia Sepp IV koha.

Males oli Teele Vahtra sel aastal kolmas ja sasku-mängijad Raivo Vares – Erik

Veski saavutasid tubli II koha.

Mälumängijatele (Rein Alliksaar, Raivo Ignatov ja Ilmar Roosioks) ei sobinud küsimused Jõgevamaa ja Põltsamaa piirkonna kohta ning kokkuvõttes V koht ei vastanud meie kilvarite või-metele.

Traditsiooniliselt toimu-sid võistlused ka omavalit-susjuhtidele, kus meie linna esindas linnapea Avo Põder.

Järgmised Põltsamaa jõe mängud toimuvad suvel ja talimängud aasta pärast. Loodan, et meie linna esin-dus on neil võistlustel esin-duslikum.

Aare Järvikabilinnapea

18. jaanuaril toimusid Viljandis Paalalin-

na Gümnaasiumi viilhallis maakonna meistrivõistlu-sed noortele. Osa võttis ka rühm Võhma kergejõustik-lasi. Tuli esikohti ja tuli ka teisi ning ka kolmandaid.

Juunioride 40 m jook-sus saavutasid Võhma gümnasistid kogunisti kol-mikvõidu: esimene Martin Männik, teine Aivar Jaanus ja kolmas Elmar Pärs. Mar-tin ja Elmar on meie kooli abituriendid ja Aivar on

Õisust mõned aastad tagasi Võhmasse kooli käima asu-nud noormees ja tema õpib hetkel 11. klassis. Tulemus-teks saavutas Martin 4,8 sekundit, Aivar 5,2 sekun-dit ja Elmar 5,3 sekundit.

Kuulitõukes saavutas isiklikku rekordit tähistava tulemusega 14.28 esikoha Kevyn Mäekivi, alistades sellega igipõlise rivaali Raido Vaani Nuia koolist. Kolmanda koha sai kuuli-tõukes Hermo Linnas, kes elab Võhmas ja treenib

meie treeninggrupis, kuid õpib Suure-Jaani Gümnaa-siumis.

Kauguses võitis esiko-ha Enari Tõnström, kes elab Vändramaal Pärnjõel ja õpib Olustvere TMK-s, kuid alates sellest sügisest treenib samuti meie grupis. Enari oli teine veel ka kõr-gushüppes. Tublid noor-mehed!

Hannes MännikTreener

Martin oli seda juba mõnda aega sihtinud,

oodanud ja lootnud. Seni saatis teda pidevalt pisikene ebaõnn ja ta arvas juba, et on loodud olema igavesti teine. Aga siis see juhtus. Heast minekust andis märku juba eeljooks. Eesti Juunioride Talvistel Meistrivõistlustel võitis Martin Männik oma eeljooksu mängleva kergu-sega ja üle finišijoone „sör-gitud“ aeg näitas 7,05. See oli sajandiku jagu parem kui ta pearivaalil Rait Veesalul Pärnust.

Paar tundi ärevat oo-tamist ja Eesti kaheksa väledamat juuniori kum-mardusid finaaljooksuks stardipakkudele. Püstoli-paugu kõlades sai juba esi-mestest sammudest aimu, et täna Martinile vastast ei ole. Iga jooksusammuga nihkus ta konkurentidel pi-sut eest ja finišis võis võidu-kalt vibutada rusikat – üks unistustest sportlasteel sai teoks. Martinist oli saanud Eesti Meister! Kuldne jooks. Lisaks veel ka suurepärane isiklik rekord 6,90!

Järgmisel päeval, 29. jaa-nuaril osales Martin kau-gushüppes. Starti ei läinud ta rivaalina ja ka võidumõt-teid tal peas ei olnud. Kuna aga üks hetke tugevamaid juuniore Karl-Robert Saluri oli sunnitud kaugushüppest vigastuse tõttu loobuma, siis nägi Martin endal või-malust medalivõiduks. Läks aga sedasi, et viimasel kat-sel hüpatud 6.74 tagas talle

Tähelepanu!

Ootan kõiki huvilisi lauatennise treeningutele Võhma kooli spordihoonesse. Tulge ja tutvuge ühe läbi aegade kiireima ja dünaamilisema spordialaga. Oodatud on nii noored kui vanad spordihuvilised!

Trennid toimuvad : Esmaspäev 18:00 – 19:30 Kolmapäev 18:00 – 19:30 Neljapäev 18:00 – 19:30 Laupäev 15:00 – 16:30 Info tel 59036718 Valeri

teise tiitlivõidu. Üllatusvõit! Kahekordne juunioride meister! Palju õnne, Martin!

Tallinnas jooksis 60 m ka Aivar Jaanus. Esimest korda nii suurel võistlusel osalenud noormees saavu-tas ajaks 7,82 ning saavu-tas sellega 25. koha. Südilt jooksis 800 m ja 300 m Enari Tõnström, kes treeningute-ga on tegelenud vaid mõned kuud. 800 m jooksus näitas kell 2.09,31 ja 13. koht ning

300 m – 39,59 ning 22. koht. Kevyni ilusad kuulikaared kahjuks mõõtmisele ei kuu-lunud, sest tehnika vedas veidi alt ja ta ei suutnud rin-gi püsima jääda. Võimalus oli kuue parema hulka tulla. Sedapuhku aga jäi tulemu-seks null. Mitutpidi emot-sionaalne nädalavahetus oli möödas.

Hannes MännikTreener

Võhma LinnalehtNR. 165. Veebruar 20128

Võhma Linnaleht nr. 165VASTUS:

________________________________________________

________________________________________________

________________________________________________NIMI ja AADRESS:

________________________________________________

________________________________________________

________________________________________________

Ristsõna

Ristsõna vastus tumedalt ääristatud ruutudes.Koostas Heino Laagus.Eelmises numbris ilmunud ristsõna vastuseks oli: ”Kaugele ei jõuta teistest üle käies, vaid teisi edasi viies”. Õigeid vastuseid laekus 38.Loosiõnn naeratas Milvi Leitenile.Õnnitleme võitjat ja ootame uusi lahendusi. Vastusekupon-gid palume tuua linnavalitsusse sekretäri kätte (samast saab kätte auhinna) või panna I korrusel asuvasse postkasti.

Võhma LinnalehtTiraaž950

VõhmaLinnalehteesindab:AngelaHärmtel.4377228

Aadress:Tallinna1570603Võhma

Küljendusjatrükk:ValiPressOÜPõltsamaa,tel.7768877

Nukrus kihutage nurkadesse,koguge kokku kannatlikkus,elurõõm ja hingerikkus,püsivus ja visa tahe –seda kõike väga vaja vahel!

ÕNNITLEME VEEBRUARIKUU SÜNNIPÄEVALAPSI!86 14.02 LINDAKIIMAN83 04.02 HELJOPÄEVA82 06.02 VAIKESAUL81 02.02 HELJUENNUK70 23.02 MATIKÄRT 24.02 LUULETABUR65 03.02 HELIRUUSAKINK 13.02 JAANVEEMERS 15.02 MILVIPÄRN 27.02 ARNORASS

JÜRI LIIGUS 12.02.1930 – 10.02.2012

AITA ASUKÜLL 13.11.1928 – 13.02.2012

Mälestame

JÜRI VILMS Honshu vulkaan

Hollandi rahvuslill

Eesruum

Madu

Ekstrakt

Kõrbetaim

Amper

Piirits

Astaat

Mängu-kepp

Utt-tall Posija

Rumeenialinn

Vana

Rooma 50

Hollandi linn

Vismut

ETV saade

ManguRooma ametnik

La-diees

...pogodi!

Purjeka osa

Hobuse-raud

Ida-Viru vald

Toimik RõhuvLiiter

Laulja

Vesinik

Jubedus Indium Noot

Tulus

Aaker

Soome arhitekt

Sama vokaal

Rooma 1000

Jood Tsoon

Trükk

ETV saade

PlaneetSupilinna

tänav

Aabrami naine

Väävel

Raplamaa vald

Kirjanik

Eurolaul 2004Sina

Rooma 550

Kirjanik

Maja-haldjasSellel

Kaug-Ida jõgi

Okasloom

Statistika valitsus

Arsis

Lai hunnik

Äss

Klass

Liiter

Haigus

Kõrg-klass

Metroo

Millal

Tonn

Raadius

Number

El. 92

Jood

Argoon

Kondid

Moor

Tesla

Karjume

Iriidium

Nikkel

Neljas

Hiidlaine

Objekt

P-Eesti rand

Kaalium

Kurtša- toorium

Kelvin

Taeva-sina

Ilmakaar

Rooma 501

Lõhnav vaik

Senegali pealinn

Puri

Galantne

Müüser

Ohver

Piirkond

Fosfor

Väävel

Lambert

Härra

Välja-heide

Masti peel

Konts

Papagoi

Moes

... -rühm

Titaan

EuroliitTantaal

Aar

Lehtpuu

El. 92

Kodu-loomUljus

Komme

Naerma

Puhkus

Umbes

Silitus

Ajanäi-taja

Lambert Vioola

22.august, L Represseeritute mälestuspäev. Memento Liidu kokkutulek. Algus kivikangrul kell 11.00Mälestusteenistus 13.00

29.august, L Rahvamaja 100 üritused:Tänujumalateenistus koos Bonzokirikukontserdiga kell 13.00

Koguduse täiskasvanute reis Säkylässe 11.-13. sept.Registreerumine ja info Hermann Kalmus tel: 55 32 789

Kõik on kutsutud, kõik on oodatud. Pilistvere kogudus

PILISTVERE KOGUDUSE TEATED

Jumalateenistused Pilistvere kirikus igal pühapäeval kell 13.00

Iga kuu 1. pühapäeval on kaetud armulaud

Kontakt: Hermann Kalmus 55 32 789 hermann.kalmus@eelk.ee

22.august, L Represseeritute mälestuspäev. Memento Liidu kokkutulek. Algus kivikangrul kell 11.00Mälestusteenistus 13.00

29.august, L Rahvamaja 100 üritused:Tänujumalateenistus koos Bonzokirikukontserdiga kell 13.00

Koguduse täiskasvanute reis Säkylässe 11.-13. sept.Registreerumine ja info Hermann Kalmus tel: 55 32 789

Kõik on kutsutud, kõik on oodatud. Pilistvere kogudus

PILISTVERE KOGUDUSE TEATED

Jumalateenistused Pilistvere kirikus igal pühapäeval kell 13.00

Iga kuu 1. pühapäeval on kaetud armulaud

Kontakt: Hermann Kalmus 55 32 789 hermann.kalmus@eelk.ee

18.veebruar, laupäev.Filmiõhtu koos Jaan Tootseniga. Uus maailm.

Algus kell 18.00

24.veebruar, reede. Vabariigi aastapäev koos noorkotkaste ja

kodutütardega.Pidulik aktus kell 18.00

Tule süütamine järvesaarel kell 19.00

TeadeKavasonkäivitadamittetulundusühingVõhma

VabatahtlikTuletõrjeühing/selts.Otsimeasjasthuvitatudisikuidaktiivseltkaasalööma.

Info4377228või56244912(MatiBonder).

Palju õnne, aasta õpetaja!24. ja 25. jaanuaril toimus Läänemaal Roosta puhkekülas traditsiooniline Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) vaimulike konverents, kus konverentsi liikmed otsustasid tunnustada endi seast kaht kolleegi aasta vaimuliku tiitliga. Kolleegide kiituse osaks saanud üks aasta vaimulik on noorema põlve hingekarjane, Pilistvere koguduse diakon HERMANN KALMUS.

Õnnitleme Hermanni ning soovime indu ja armu evangeeliumi kuulutamise kõrges ja ilusas ametis! Et tal jätkuks tahtmist ja ettevõtlikkust ning kind-lasti ka tublisid abilisi väikese maakoguduse hin-gede karjatamisel.

Võhma linnavalitsuse juures kell 11.30–13.30

I kvartalis12. ja 26. märtsil

Suure-JaaniKonsumi kaupluse parklas

I kvartalis20. veebruaril kell 14.15–17.1512. ja 26. märtsilkell 14.30–17.30

Pangabuss peatub:

Bussis saate nõu pangateenuste kohta, telli-da ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, sõlmida hoiuseid ja muid erinevaid lepinguid.

Tutvuge pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega www.swedbank.ee. Lisainfot pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

Kabala rahvamaja juureskell 10.00–11.00

I kvartalis 12. ja 26. märtsil