Puka valla eelarvestrateegia 2017-2021€¦ · Puka valla eelarvestrateegia aluseks on...
Transcript of Puka valla eelarvestrateegia 2017-2021€¦ · Puka valla eelarvestrateegia aluseks on...
Puka valla eelarvestrateegia 2017-2021
Puka 2016
2
Sisukord
SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 3
1 SOTSIAALMAJANDUSLIKU KESKKONNA ANALÜÜS JA PROGNOOS .................................. 3
2 TULUBAASI ÜLEVAADE JA PROGNOOS ........................................................................... 4
3 PÕHITEGEVUSE KULUDE PROGNOOS ............................................................................ 6
4 INVESTEERINGUTE KAVANDAMINE................................................................................ 7
5 FINANTSEERIMISTEGEVUS ............................................................................................. 8
6 FINANTSDISTSIPLIIN ....................................................................................................... 8
KOKKUVÕTE .......................................................................................................................... 9
LISAD ..................................................................................................................................... 9
3
Sissejuhatus
Puka valla arengukavas püstitatud eesmärkide ja vastavate tegevuste elluviimiseks
on vajalik kindlustada valla tulubaasi stabiilsus, jätkusuutlikkus ja finantsiline
iseseisvus. Eelarvestrateegia annab rahalised orientiirid valla võimalustest
arengukavas kavandatud tegevuste realiseerimiseks. Eelarvestrateegia koostatakse
vähemalt neljaks eelseisvaks eelarveaastaks, mida igal aastal tulenevalt
majanduskeskkonnas toimuvatest muututest korrigeeritakse. Seoses
haldusreformiga on Rahandusministeeriumi soovitusel käesolev eelarve koostatud
viieks aastaks.
Puka valla eelarvestrateegia 2017-2021 käsitleb 2015-2021 aasta tegevustulusid,
tegevuskulusid, investeeringuid ja finantseerimistegevust ning nendest lähtuvaid
rahavoogusid. Eelarvestrateegia annab ülevaate omavalitsuse finantsseisundist ning
võimekusest teenindada olemasolevaid kohustusi. Tegemist on töövahendiga, mis
kirjeldab omavalitsuse finantsolukorda ning võimaldab hinnata tulevaste
rahavoogude kujunemist ning seeläbi loob aluse tänastele otsustele, mis mõjutavad
omavalitsuste tegevust.
Eelarvestrateegia perioodi tegevuste planeerimisel on eesmärkideks seatud
positiivne eelarve tulem, investeeringute püsivalt kõrge osakaal kogukuludest ning
erinevate toetusrahade kaasamine vajalike investeeringute teostamiseks. Nimetatud
eesmärkide elluviimisel tuleb arvestada reaalse ümbritseva majanduskeskkonnaga.
Eelarvestrateegia arvulised näitajad on toodud lisades 1-4, mis on koostatud
rahandusministeeriumi 07.07.2011. a määruse nr. 34 „Kohaliku omavalitsuse üksuse
poolt Rahandusministeeriumile eelarvestrateegia, eelarve, lisaeelarve ja eelarve
täitmise andmete esitamise tingimused ning vormid“ kohaselt.
1 Sotsiaalmajandusliku keskkonna analüüs ja prognoos Maailmamajandus
Maailmamajanduse kasv on viimastel kuudel kõikuma löönud, peamiselt just
arenevatel turgudel. Eurotsooni majanduskasv kiirenes 2015.a. 1,6%ni, mis on
viimase viie aasta kiireim, kuid majandusaktiivsuse indikaatorid viitavad euroala
kasvu mõningasele aeglustumisele selle aasta alguses.
Riiklik tasand
Puka valla eelarvestrateegia aluseks on Rahandusministeeriumi kevadine
majandusprognoos ning valla eelarve eelmiste aastate dünaamika. Eesti
sisemajanduse koguprodukt kasvab prognoosi kohaselt 2016. a. 2% ja 2017. aastal
4
3%. Rahandusministeerium on käesoleva ja tuleva aasta prognoose allapoole
korrigeerinud, mille peapõhjusteks on Eesti peamiste kaubanduspartnerite – Soome
ja Venemaa kasvuväljavaadete halvenemine. Majanduskasvu vedajaks jääb
sisenõudlus, kuid ekspordi mõju peaks edaspidi suurenema. Sisenõudluse kasvu
toetab ka 2016.a. kõige rohkem eratarbimine, kuid selle kasvutempo aeglustub
eelneva aastaga võrreldes.2015.a. toetas elanike ostujõudu lisaks kiirele brutopalga
kasvule ka maksuvaba tulu tõus, tulumaksumäära langetamine ning oluliselt
kasvanud peretoetused.
Tabel 1. Makromajanduslikud näitajad 2015 – 2020 (allikas :
Rahandusministeeriumi kevadine 2016. aasta majandusprognoos)
Makromajanduslikud näitajad
2015 2016 2017 2018 2019 2020
SKP reaalkasv ( % ) 1,1 2,0 3,0 3,3 3,9 2,8
Tarbijahinnaindeks ( % ) -0,5 0,3 2,7 2,9 2,8 2,8
Tööhõive kasv ( % ) 02,6 -0,9 -0,1 -0,3 -0,2 0,0
Keskmine kuupalk (EUR) 1 065 1117 1169 1234 1304 1376
Palga nominaalkasv ( % ) 6,0 4,9 4,7 5,5 5,7 5,5
Kohaliku omavalitsuse tasand
Eelarvestrateegia perioodiks ei ole ette näha suuri struktuurseid muutusi. Suurimaks
muudatuseks on Puka Keskkooli gümnaasiumiosa järk-järguline sulgemine. Puka vald
on suutnud eelnevatel aastatel hoida põhitegevuse tulude ja kulude tasakaalu.
Elanike arv on viimastel aastatel vähenenud. Olulisimad tegurid valla arengus on
elanike arv ja tulumaksu laekumine, mida mõjutavad valla maksumaksjate arv ja
keskmine brutopalk. Oluline on kulude pidev jälgimine, tagamaks nende kasvu
inflatsiooniga võrreldaval määral või väiksemas ulatuses. Täiendavast laekumisest
oluline osa kasutatakse olemasolevate tegevuste hinnatõusu finantseerimiseks.
2 Tulubaasi ülevaade ja prognoos KOFS-i järgi jagunevad tulud põhitegevuse ja investeerimistegevuse tuludeks.
Põhitegevuse tulude alla kuuluvad kõik maksutulud, kõik tulud kaupade ja teenuste
müügist, sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks, mittesihtotstarbelised
toetused ja muud tegevustulud. Enamus kasvust koosneb füüsilise isiku tulumaksu
(FIT) laekumise suurenemisest.
5
Tulumaks
Residendist füüsilise isiku elukohaks kalendriaastal loetakse sama kalendriaasta 1. jaanuari
seisuga Maksu- ja Tolliameti peetavasse maksukohustuslase registrisse kantud elukoht.
Maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele laekub 11,6% residendist
füüsilise isiku maksustatavast tulust, eelnimetatud summat ületav tulumaksu osa, samuti
pensionidelt ja vara võõrandamisest saadud kasult makstud tulumaks laekub riigile.
Tabel 2. Tulumaksu laekumise andmed ja prognoos
2015 2016* 2017 2018 2019 2020
Maksumaksjate arv 703 712 700 700 700 700
Maksumaksjate arvu muutus 30 9 -12 0 0
Sissetulek maksumaksja kohta kuus
801 844 886 934 972 1026
Tulumaksu laekumine 807 024 870 000 913 500 968 310 1 007 042 1 047 444
Tulumaksu laekumise kasv 10% 8% 5% 6% 4% 4%
35 000
45 000
55 000
65 000
75 000
85 000
95 000
Füüsilise isiku tulumaksu laekumine aastatel 2009-2016*
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
6
Muude tulude planeerimisel on arvestatud, et:
Alates 01.01.2016 on Puka vallas metsamaa, hoonetealuse ja muu maa ühtseks
maksumääraks 2,5% ning haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksumääraks
2,0% maa maksustamishinnast aastas.
Kaupade ja teenuste müügist laekuv tulu ei suurene. Vastavalt Vallavolikogu
otsusele suletakse Puka KK alates 2019.a., teiste omavalitsuste keskkooliõpilaste
koolitamisteenusest vähemlaekuv tulu on plaanis kompenseerida
põhikooliõpilaste arvu suurenemisega.
Tasandus- ja toetusfondi summad on planeeritud 2016.a. tasemel. Tasandusfondi
eesmärk on ühtlustada omavalitsuste võimalusi avalike teenuste osutamisel.
Tasandusfondi arvestamisel võetakse aluseks kohaliku omavalitsuse tulubaas
(laekuv üksikisiku tulumaks, maamaks) ning arvestatav kuluvajadus (elanike arv,
hooldatavate arv, teede ja tänavate pikkus) Toetusfond toetab kohalikke
omavalitsusi konkreetsete ülesannete täitmisel. Toetusfond jaguneb
hariduskulude toetuseks, toimetulekutoetuseks, sotsiaaltoetuste- ja teenuste
osutamise toetuseks, vajaduspõhiseks peretoetuseks, sündide ja surmade
registreerimise toetuseks. Toetused laekuvad riigieelarvest.
Lisaks tasandus- ja toetusfondile laekub igal aastal eelarvesse ka mitmesuguseid
muid toetusi, põhiliselt moodustavad need valitsussektorisse kuuluvatelt
sihtasutustelt laekuvad toetused mitmesuguste projektide läbiviimiseks,
toetused õppelaenude kustutamiseks, koolipiimatoetused, toetused spordile jne.
3 Põhitegevuse kulude prognoos Põhitegevuse kulud on prognoositud lähtudes eelmise aasta kuludest. Tagamaks
planeeritavate investeeringute tegemiseks vajaliku omaosaluse finantseerimise,
tuleb otsida võimalusi põhitegevuse kulude kokkuhoiuks. Põhitegevuse tulude ja
kulude positiivselt vahet kasutatakse planeeritavate investeeringute omaosaluse
finantseerimiseks ja laenude teenindamiseks.
Kulude planeerimisel on arvestatud, et:
Tegevuskuludeks antavad toetused jäävad samale tasemele 2016. aastaga
Personalikulud vähenevad kõikides valdkondades töö efektiivsuse
tõstmisega, Puka Keskkooli gümnaasiumiosa järk-järgulise sulgemisega ning
elamu-kommunaalteenuste tegevusvaldkonna töötajate üleminekuga OÜ-le
Puka Vesi.
Tehtavate investeeringute tulemusel vähenevad majandamiskulud.
Majandamiskulude kokkuhoiuks kasutatakse kõiki võimalusi.
7
4 Investeeringute kavandamine Investeerimistegevuse eelarveosa koosneb investeerimiseks saadavatest tuludest
ning investeerimistegevuse kuludest. Investeerimistegevuse eelarve on kogu
strateegia perioodil negatiivne ehk investeerimistegevuse kulud ületavad
investeerimiseks saadavaid tulusid. Negatiivset investeerimistegevuse tulemit
võimaldab positiivne põhitegevuse tulem ja võetavad pangalaenud. Investeeringute
finantseerimiseks on võimalik kasutada kolme allikat: omavahendeid, laenude
võtmist ning toetusi. Üldjuhul nõuavad toetused ka omaosaluse olemasolu.
Põhivara soetuseks saadavate toetuste ja põhivara soetuse summade planeerimise
aluseks on prognoositud reaalsed võimalused toetuse saamiseks. Eelarvestrateegias
esitatud numbrid kajastavad iga konkreetse projektiga seotud hetkekavade koondit,
reaalsuses võivad osad toetussummad sõltuvalt konkreetse projekti edenemisest
kaugemasse tulevikku nihkuda. Uute projektide reaalne nimekiri ja maksumus
sõltuvad konkreetsetest rahastamise otsustest
Eelarvestrateegia perioodi investeeringute kava on koostatud 29.juunil 2016.a.
vastuvõetud „Puka valla arengukava aastateks 2016-2024“ alusel.
Eelarvestrateegia perioodil on Puka vallal plaanis järgmised investeerimisprojektid
(prioriteetsuse järjekorras):
Puka Keskkooli hoone rekonstrueerimine (teostamise aeg 2017; maksumus
2 539 757 eurot; rahastus INNOVE, omavahendid)
Aakre raamatukogu ruumide remont (2017; 35 000 eurot; EAS, omavahendid)
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine (2016-2017; 2 822 087 eurot;
KIK, omavahendid)
SA Otepää Tervisekeskuse poolt perearstikeskuse ruumide kaasajastamine
(2017;15 000 eurot; projektid, omavahendid)
Aakre koolimaja remont (2017-2018; 275 000; ühinemistoetus 125 000 eurot,
omavahendid)
Soontaga seltsimaja renoveerimine (2017; 20 000 eurot; omavahendid)
Puka vana koolimaja kogukonnakeskuse ruumide remont (2018-2019;
225 000 eurot; ühinemistoetus 125 000 eurot, projektid, omavahendid)
Puka sotsiaalteenusekeskuse rajamine endise vallamaja hoonesse (2018;
80 000 eurot ; projektid, omavahendid)
Sotsiaalkorterite rajamine endisesse lasteaia hoonesse (2018; 50 000 eurot;
projektid, omavahendid)
Puka aleviku, Aakre, Kuigatsi, Soontaga külakeskuse tänavavalgustuse
rekonstrueerimine (2017; 100 000 eurot; projektid, omavahendid)
Kuigatsi külamaja küttesüsteemi rekonstrueerimine (maaküte,
päikeseenergia), vee ja kanalisatsioonisüsteemide rajamine (2018; 50 000
eurot; ühinemistoetus 25 000 eurot, omavahendid)
8
Soontaga seltsimaja küttesüsteemi ja elektrivarustussüsteemi viimine
taastuvenergiale (2018; 50 000 eurot; ühinemistoetus 25 000 eurot,
omavahendid)
Puka sauna juurdeehitus, vabatahtlike pritsumeeste komandoruumide ehitus
(2018; 65 000 eurot; projektid, omavahendid)
Valdade liitumisel laekuv ühinemistoetus on 300 000 eurot ja kajastub real „muud
saadud toetused tegevuskuludeks“.
Puka valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise projekti omafinantseeringu osa
kajastub OÜ-le Puka Vesi põhivara soetamiseks antava sihtfinantseeringu real.
5 Finantseerimistegevus Eelarvestrateegia perioodil iseloomustavad Puka valla laenukohustusi järgmised
näitajad:
2015.a. lõpu seisuga oli Puka vallal laenukohustusi 174 369 eurot, sellest
124 369 eurot võlg SEB pangale tasumistähtajaga 31.12.2018 ja 50 000
Danske Bank-le tasumistähtajaga 31.12.2020.a.
2016.a. plaanitakse laenu võtta 50 tuh eurot, mille tagasimaksete algus on
01.01.2017.a, tasumistähtajaga 10 aastat. Laenu võetakse ühisveevärgi- ja
kanalisatsiooni arendamise projekti omaosaluse tasumiseks ja Puka
Keskkooli ehituse projekteerimistööde finantseerimiseks.
2017.a. plaanitakse laenu võtta 920 000 eurot, tagasimaksetähtajaga 20
aastat. Laenu kasutatakse Puka Kooli ja Puka ühisveevärgi ehituse
omafinantseeringuks.
6 Finantsdistsipliin
Finantsdistsipliini tagamiseks sätestab Kohaliku Omavalitsuse finantsjuhtimise
seadus finantsdistsipliini tagamise meetmed, milleks on kinnipidamine KOV
põhitegevuse tulemi lubatavast väärtusest ja kinnipidamine netovõlakoormuse
ülempiirist. Netovõlakoormus kujuneb aastalõpu seisuga, kus kohustustest arvatakse
maha likviidsete rahade jääk. Maksimaalne netovõlakoormus ületada 60%
kriteeriumi (lubatud võlakoormus 60% põhitegevuse tuludest) kui põhitegevuse
tulude ja kulude kuuekordne vahe on suurem. Et säilitada võimekus teenindada
laene on jälgitud netovõlakoormuse kriteeriumit, mis lähtub 60% põhitegevuse
tuludest. Puka vald on jätkusuutlik. Valla maksevõime on piisav, et suuta tagada
kohustuste katmine ning tagada olemasolevate teenuste osutamine senises mahus.
9
Kokkuvõte Koostatud eelarvestrateegia puhul saab teha järgnevad põhijäreldused:
Eelarvestrateegiaperioodi põhitegevuse tulud on planeeritud konservatiivselt
tagamaks positiivne tegevustulem.
Eelarvestrateegia seob arengukavas toodud strateegiliste eesmärkide
täitmise ning vastavad tegevused ja investeeringud reaalselt olemasolevate
ressurssidega
Eelarvestrateegia perioodi jooksul püsib valla põhitegevuse tulem positiivne
ning vald saab panustada investeerimistegevusse
Lisad
Lisa 1 Strateegia 2017-2021
Puka Vallavalitsus määrus nr.........
2015 täitmine
2016 eeldatav täitmine
2017 eelarve
2018 eelarve
2019 eelarve
2020 eelarve
2021 eelarve
Põhitegevuse tulud kokku 1 639 303 1 680 931 1 790 200 1 920 532 1 894 409 1 860 465 1 903 164
Maksutulud 891 989 980 000 1 032 200 1 087 532 1 136 409 1 177 465 1 220 164
sh tulumaks 807 124 870 000 922 200 977 532 1 026 409 1 067 465 1 110 164
sh maamaks 84 865 110 000 110 000 110 000 110 000 110 000 110 000
sh muud maksutulud 0 0
Tulud kaupade ja teenuste müügist 89 784 73 414 70 000 70 000 70 000 70 000 70 000
Saadavad toetused tegevuskuludeks 655 624 623 517 686 000 761 000 686 000 611 000 611 000
sh tasandusfond 226 707 212 378 205 000 205 000 205 000 205 000 205 000
sh toetusfond 396 029 406 888 400 000 400 000 400 000 400 000 400 000
sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 32 888 4 251 81 000 156 000 81 000 6 000 6 000
Muud tegevustulud 1 906 4 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000
Põhitegevuse kulud kokku 1 574 540 1 645 333 1 595 000 1 560 000 1 540 000 1 540 000 1 540 000
Antavad toetused tegevuskuludeks 127 551 78 708 80 000 80 000 80 000 80 000 80 000
Muud tegevuskulud 1 446 989 1 566 625 1 515 000 1 480 000 1 460 000 1 460 000 1 460 000
sh personalikulud 897 211 972 337 965 000 920 000 900 000 900 000 900 000
sh majandamiskulud 543 308 576 305 550 000 560 000 560 000 560 000 560 000
sh muud kulud 6 470 17 983
Põhitegevuse tulem 64 763 35 598 195 200 360 532 354 409 320 465 363 164
Investeerimistegevus kokku -46 355 -84 737 -948 926 -502 000 -257 000 -2 000 -2 000
Põhivara müük (+) 0 20 000 20 000
Põhivara soetus (-) -217 835 -3 737 -2 684 757 -490 000 -330 000 0 0
sh projektide omaosalus -47 098 0 -627 426 -200 000 -255 000 0 0
Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 170 737 0 2 057 331 -10 000 75 000 0 0
Põhivara soetuseks antav 0 -100 000 -340 000
10
sihtfinantseerimine (-)
Finantstulud (+) 1 504 0
Finantskulud (-) -761 -1 000 -1 500 -2 000 -2 000 -2 000 -2 000
Eelarve tulem 18 408 -49 139 -753 726 -141 468 97 409 318 465 361 164
Finantseerimistegevus 8 544 -1 310 854 616 54 544 -120 073 -120 146 -120 146
Kohustuste võtmine (+) 50 000 50 000 920 000 170 000
Kohustuste tasumine (-) -41 456 -51 310 -65 384 -115 456 -120 073 -120 146 -120 146
Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) 26 952 -50 449 100 890 -86 924 -22 664 198 319 241 018
Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 65 449 15 000 115 890 28 966 6 302 204 621 445 638
Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 174 369 173 059 1 027 675 1 082 219 962 146 842 000 721 854
Netovõlakoormus (eurodes) 108 920 158 059 911 785 1 053 253 955 844 637 379 276 216
Netovõlakoormus (%) 6,6% 9,4% 50,9% 54,8% 50,5% 34,3% 14,5%
Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 983 582 1 008 559 1 171 200 1 920 532 1 894 409 1 860 465 1 903 164
Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60,0% 60,0% 65,4% 100,0% 100,0% 100,0% 100,0%
874 662 850 500 259 415 867 279 938 564 1 223 085 1 626 948
E/a kontroll (tasakaal) 0 0 0 0 0 0 0
Põhitegevuse tulude muutus - 3% 7% 7% -1% -2% 2%
Põhitegevuse kulude muutus - 4% -3% -2% -1% 0% 0%
Omafinantseerimise võimekuse näitaja 1,04 1,02 1,12 1,23 1,23 1,21 1,24
sh muude vahendite arvelt (omaosalus)
Investeeringuobjektid* (alati "+" märgiga)
2016 eeldatav täitmine
2017 eelarve
2018 eelarve
2019 eelarve
2020 eelarve
2021 eelarve
09 Puka kooli hoone rekonstrueerimine 0 2 539 757 0 0 0 0
sh toetuse arvelt 1 939 831
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 599 926
08 Aakre raamatukogu ruumide remont ja rahvamajas tuleohutusnõuete täitmine 0 35 000 0 0 0 0
sh toetuse arvelt 29 750
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 5 250
07 Perearsti ruumide kaasajastamise omaosaluse katmine 0 15 000 0 0 0 0
sh toetuse arvelt 12 750
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 2 250
09 Aakre koolimaja remont 0 75 000 200 000 0 0 0
sh toetuse arvelt 75 000 50 000
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 150 000
08 Puka vana koolimaja kogukonnakeskuseruumide remont 0 0 75 000 150 000 0 0
sh toetuse arvelt 75 000 50 000
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 100 000
10 Sotsiaalkorterite rajamine endisesse lasteaia hoonesse 0 0 0 50 000 0 0
sh toetuse arvelt
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 50 000
11
10 Sotsiaalteenusekeskuse rajamine endise vallamaja hoonesse 0 0 0 80 000 0 0
sh toetuse arvelt
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 80 000
04 Puka aleviku, Aakre, Kuigatsi, Soontaga külakeskuse tänavavalgustuse rekonstrueerimine 0 0 100 000 0 0 0
sh toetuse arvelt 85 000
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 15 000
08 Soontaga seltsimaja renoveerimine 0 20 000 0 0 0 0
sh toetuse arvelt
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 20 000
08 Kuigatsi külamaja küttesüsteemi rekonstrueerimine 0 0 50 000 0 0 0
sh toetuse arvelt 25 000
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 25 000
06 Puka sauna juurdeehitus, vabatahtlike pritsumeeste komandoruumid 0 0 65 000 0 0 0
sh toetuse arvelt 55 000
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 10 000
08 Soontaga seltsimaja küttesüsteemi ja elektrivarustussüsteemi viimine taastuvenergiale 0 0 0 50 000 0 0
sh toetuse arvelt 25 000
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 25 000
KÕIK KOKKU 0 2 684 757 490 000 330 000 0 0
sh toetuse arvelt 0 2 057 331 290 000 75 000 0 0
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 0 627 426 200 000 255 000 0 0
Lisa 2. Strateegia 2017- 2021 valdkonniti
Põhitegevuse ja investeerimistegevuse kulud valdkonniti (COFOG)* (kõik "+" märgiga)
2015 täitmine
2016 eeldatav täitmine
2017 eelarve
2018 eelarve
2019 eelarve
2020 eelarve
2021 eelarve
01 Üldised valitsussektori teenused 126 246 135 699 126 500 117 000 117 000 117 000 117 000
Põhitegevuse kulud 125 485 134 699 125 000 115 000 115 000 115 000 115 000
sh saadud toetuste arvelt
sh muude vahendite arvelt 125 485 134 699 125 000 115 000 115 000 115 000 115 000
Investeerimistegevuse kulud 761 1 000 1 500 2 000 2 000 2 000 2 000
sh saadud toetuste arvelt
sh muude vahendite arvelt 761 1 000 1 500 2 000 2 000 2 000 2 000
03 Avalik kord ja julgeolek 0 10 274 1 200 1 200 1 200 1 200 1 200
Põhitegevuse kulud 0 10 274 1 200 1 200 1 200 1 200 1 200
sh saadud toetuste arvelt
sh muude vahendite arvelt 10 274 1 200 1 200 1 200 1 200 1 200
Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 0
04 Majandus 164 789 167 094 160 000 250 000 150 000 150 000 150 000
Põhitegevuse kulud 164 789 167 094 160 000 150 000 150 000 150 000 150 000
sh saadud toetuste arvelt 67 620 81 298 80 000 80 000 80 000 80 000 80 000
12
sh muude vahendite arvelt 97 169 85 796 80 000 70 000 70 000 70 000 70 000
Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 100 000 0 0 0
sh saadud toetuste arvelt 85 000
sh muude vahendite arvelt 15 000
05 Keskkonnakaitse 14 224 13 778 13 000 13 000 13 000 13 000 13 000
Põhitegevuse kulud 14 224 13 778 13 000 13 000 13 000 13 000 13 000
sh saadud toetuste arvelt
sh muude vahendite arvelt 14 224 13 778 13 000 13 000 13 000 13 000 13 000
Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 0
06 Elamu- ja kommunaalmajandus 270 457 151 627 380 000 105 000 40 000 40 000 40 000
Põhitegevuse kulud 52 622 47 890 40 000 40 000 40 000 40 000 40 000
sh saadud toetuste arvelt
sh muude vahendite arvelt 52 622 47 890 40 000 40 000 40 000 40 000 40 000
Investeerimistegevuse kulud 217 835 103 737 340 000 65 000 0 0 0
sh saadud toetuste arvelt 170 737 55 000
sh muude vahendite arvelt 47 098 103 737 340 000 10 000
07 Tervishoid 0 0 15 000 0 0 0 0
Põhitegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 0
Investeerimistegevuse kulud 0 0 15 000 0 0 0 0
sh saadud toetuste arvelt 12 750
sh muude vahendite arvelt 2 250
08 Vabaaeg, kultuur ja religioon 126 094 135 280 190 000 260 000 335 000 135 000 135 000
Põhitegevuse kulud 126 094 135 280 135 000 135 000 135 000 135 000 135 000
sh saadud toetuste arvelt
sh muude vahendite arvelt 126 094 135 280 135 000 135 000 135 000 135 000 135 000
Investeerimistegevuse kulud 0 0 55 000 125 000 200 000 0 0
sh saadud toetuste arvelt 29 750 100 000 75 000
sh muude vahendite arvelt 25 250 25 000 125 000
09 Haridus 963 905 999 494 3 599 757 1 170 000 950 000 950 000 950 000
Põhitegevuse kulud 963 905 999 494 985 000 970 000 950 000 950 000 950 000
sh saadud toetuste arvelt 323 576 314 372 300 000 300 000 300 000 300 000 300 000
sh muude vahendite arvelt 640 329 685 122 685 000 670 000 650 000 650 000 650 000
Investeerimistegevuse kulud 0 0 2 614 757 200 000 0 0 0
sh saadud toetuste arvelt 2 014 831 50 000
sh muude vahendite arvelt 599 926 150 000
10 Sotsiaalne kaitse 127 421 136 824 135 800 135 800 265 800 135 800 135 800
Põhitegevuse kulud 127 421 136 824 135 800 135 800 135 800 135 800 135 800
sh saadud toetuste arvelt 4 833 11 301 10 800 10 800 10 800 10 800 10 800
sh muude vahendite arvelt 122 588 125 523 125 000 125 000 125 000 125 000 125 000
Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 130 000 0 0
sh saadud toetuste arvelt
sh muude vahendite arvelt 130 000
KOKKU 1 793 136 1 750 070 4 621 257 2 052 000 1 872 000 1 542 000 1 542 000
Põhitegevuse kulud 1 574 540 1 645 333 1 595 000 1 560 000 1 540 000 1 540 000 1 540 000
sh saadud toetuste arvelt 396 029 406 971 390 800 390 800 390 800 390 800 390 800
sh muude vahendite arvelt 1 178 511 1 238 362 1 204 200 1 169 200 1 149 200 1 149 200 1 149 200
Investeerimistegevuse kulud 218 596 104 737 3 026 257 492 000 332 000 2 000 2 000
sh saadud toetuste arvelt 170 737 0 2 057 331 290 000 75 000 0 0
sh muude vahendite arvelt 47 859 104 737 968 926 202 000 257 000 2 000 2 000
13
Lisa 3. Strateegia 2017-2021 sõltuv arvestusüksus
Puka Vesi OÜ 2015
täitmine
2016 eeldatav täitmine
2017 eelarve
2018 eelarve
2019 eelarve
2020 eelarve
Põhitegevuse tulud kokku (+) 20 462 27 500 28 875 30 319 31 835 33 427
sh saadud tulud kohalikult omavalitsuselt 3 201 3 301 3 400 3 500 3 600
sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed
sh saadud tulud muudelt arvestusüksusesse kuuluvatelt üksustelt
Põhitegevuse kulud kokku (+) 21 602 23 773 26 150 28 765 31 066 32 000
sh alates 2012 katkestamatud kasutusrendimaksed (arvestusüksusesse mitte kuuluvatele üksustele)
Põhitegevustulem -1 140 3 727 2 725 1 554 769 1 427
Investeerimistegevus kokku (+/-)
Eelarve tulem -1 140 3 727 2 725 1 554 769 1 427
Finantseerimistegevus (-/+)
Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) -1 281 3 727 2 725 1 554 769 1 427
Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+/-)
Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 955 4 682 7 407 8 961 9 730 11 157
Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 0 0 0 0 0
Netovõlakoormus (%) 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0%
Lisa 4. Strateegia 2017-2021 arvestusüksus
Arvestusüksus (nimi) 2015
täitmine
2016 eeldatav täitmine
2017 eelarve
2018 eelarve
2019 eelarve
2020 eelarve
2021 eelarve
Põhitegevuse tulud kokku 1 659 765 1 680 931 1 790 200 1 920 532 1 894 409 1 860 465 1 903 164
Põhitegevuse kulud kokku 1 596 142 1 645 333 1 595 000 1 560 000 1 540 000 1 540 000 1 540 000
sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed 0 0 0 0 0 0 0
Põhitegevustulem 63 623 35 598 195 200 360 532 354 409 320 465 363 164
Investeerimistegevus kokku -46 355 -84 737 -948 926 -502 000 -257 000 -2 000 -2 000
Eelarve tulem 17 268 -49 139 -753 726 -141 468 97 409 318 465 361 164
Finantseerimistegevus 8 544 -1 310 854 616 54 544 -120 073 -120 146 -120 146
Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) 25 671 -50 449 100 890 -86 924 -22 664 198 319 241 018
Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+/-) -141 0 0 0 0 0 0
Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 66 404 15 955 116 845 29 921 7 257 205 576 446 593
Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 174 369 173 059 1 027 675 1 082 219 962 146 842 000 721 854
sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära (arvestusüksuse väline) 0 0 0 0 0 0 0
Netovõlakoormus (eurodes) 107 965 157 104 910 830 1 052 298 954 889 636 424 275 261
Netovõlakoormus (%) 6,5% 9,3% 50,9% 54,8% 50,4% 34,2% 14,5%
Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 995 859 1 008 559 1 171 200 1 920 532 1 894 409 1 860 465 1 903 164
Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60,0% 60,0% 65,4% 100,0% 100,0% 100,0% 100,0%
Vaba netovõlakoormus (eurodes) 887 894 851 455 260 370 868 234 939 519 1 224 040 1 627 903