Puhja päästekomando detailne analüüs
-
Upload
estonianfirefighters-forum -
Category
Documents
-
view
282 -
download
0
description
Transcript of Puhja päästekomando detailne analüüs
PUHJA PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
1
Puhja päästekomando
Päästeteenistujaid:
11
Sõidukid: põhiauto -1
tulekustutusauto -1
paakauto-1
roomiksõiduk-1
ametiauto-1
PUHJA PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
2
1. Ümberkorralduse eesmärk, tulemus ja kriteeriumid
Päästekomandode võrgustiku ümberkorralduse laiemaks eesmärgiks on riikliku elupäästva
päästetegevuse kättesaadavuse suurendamine riigis, eesmärgiga vähendada hukkunute ja
vigastatute arvu ning tagada päästesündmusel kiirem ja professionaalsem abi, päästeteenistujate
ohutus riskikeskkonnas ning vabatahtlike päästekomandode kaasamisel abikaugetes piirkondades
päästetöö tegemine ja kogukonna turvatunde suurendamine.
Puhja päästekomando ümberkorralduse tulemusena suurendatakse naabruses asuvate
päästekomandode päästetöö baasteenuse osutamise võimekust ning valmisolekut reageerida
päästesündmusele.
Riiklike päästekomandode võrgustiku planeerimise kriteeriumid
Päästetöö teenuste võrgustiku arendamise kriteeriumid riiklike päästekomandode võrgustiku
planeerimisel:
1) Riiklik päästekomando peab osutama päästetöö baasteenust, reageerima päästesündmusele
24/7 vähemalt 1 põhiauto ja 4-liikmelise päästemeeskonnaga (ründava taktika kasutamine,
elupäästevõime tagamine , 2011 tase 26);
2) Riiklik päästekomando peab olema piirkonnas, mille elanike arv on vähemalt 5000 elanikku
(2011 aasta tase 57);
3) Riiklik päästekomando tagab väljasõiduvalmiduse kuni 1 minuti jooksul alates
Häirekeskuselt väljasõidukorralduse saamisest;
4) Riikliku päästekomando sündmuskohale jõudmise aeg on keskmiselt 9 minutit (2011 aasta
tase 8.50 minutit);
5) Riiklike päästekomandode baasteenus tagatakse kuni 15 minuti jooksul vähemalt 90%
elanikkonnast (2011 tase 4-liikmelise komando (26) piirkonnas 72,86% elanikest);
6) Elupäästevõime ja ründava taktika kasutamise tagab kuni 10 minuti jooksul sündmuskohal
olev päästeressurss, mis on üle 25 000 elanikuga piirkonnas 5- liikmeline ja 1 põhiautoga
päästemeeskond ning üle 50 000 elanikuga piirkonnas 9 liikmeline ja 2 põhiautoga
päästemeeskond.
Puhja päästekomando ümberkorraldamise kriteeriumid
Puhja päästekomando ümberkorraldamise põhjused on:
1) Päästekomando ei taga aastaringset elupäästevõimet (4-liikmelist valvet) (Päästetöö
infosüsteem OVA);
2) Elanike arv komando teeninduspiirkonnas on alla 5000 (SiM, Rahvastikuregister);
3) Päästekomando töökoormus ja piirkonna riskide tase on ülejäänud riiklike
päästekomandodega võrreldes alla keskmise (Päästetööde valdkonna analüüs ja hindamine,
ekspertarvamus);
4) Lähim ning suurem riiklik päästekomando asub 16 minuti ajatsoonis.
PUHJA PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
3
2. Analüüs
Ümberkorraldusest mõjutatud piirkond
Puhja päästekomando ümberkorraldamine puudutab peamiselt Puhja valda, aga mõjutab veel
Rannu ja Konguta valla põhjaosa. Konguta, Nõo, Tähtvere vald ja Rannu valla lõunaosa jäävad
suuremate päästekomandode teeninduspiirkonda.
Kaart: Kohalikud omavalitsused Puhja päästekomando tööpiirkonnas
Puhja vald
Puhja vald pindalaga 166,1 km2 asub Eesti keskosas, Tartumaa lääneosas ja lõunapool Emajõge;
Tartust 25 km Viljandi suunas, piirnedes Laeva, Rannu, Kolga-Jaani, Tähtvere, Nõo ja Konguta
vallaga. Suur osa valla territooriumist on kaetud soodega. Valla lääneosas on Sangla soo, idaosas
Laugesoo. Suuremad sood on valla lääneosas asuv Sangla soo (osa sellest) ning idaosas asuv
Laugesoo (Ulila), lisaks veel Vilka, Keeri ja Siberinurme soo. Põhjaosas, Emajõe ülemjooksul
on luhad, sood ja metsad. Valla territooriumist 18,9% moodustavad kaitsealad, Alam-Pedja
looduskaitseala ja Keeri-Karijärve looduskaitseala (asuvad mitme valla maadel).
Valla peamiseks maavaraks on turvas. Puhja valla ettevõtetest suurimaks on Sangla Turvas AS, kus
leiab tööd ca 60-70 inimest. Puhja vallas on kokku 123,809 km teid, millest riigimaanteid 59,720 km
ja vallateid 64,089 km - kokku moodustavad küllaltki tiheda teedevõrgu. Pinnatud teede osakaal on
PUHJA PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
4
suhteliselt väike,ca 15,6% (2008). Puhja valda läbib liikumismagistraal Tartu– Viljandi– Kilingi–
Nõmme maantee. Rohkem infot valla kohta võib leida valla kodulehelt: www.puhja.ee ja valla
arengukava leiab:
http://www.puhja.ee/public/files/Puhja_valla_arengukava_2008_2021_terviktekst.pdf.
Rannu vald
Rannu vallas domineerivad mitmed põllumajandusühistud, kus põhiharuks on piimatootmine.
Muud tegevusalad on teravilja- ja rapsikasvatus, juustutootmine, palkmajade ehitus ning
järveteadus. Vallasiseseid teid on kokku ca 115 km, mis enamjaolt on kruusakattega.
Piirkonna ohud
I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted
Mõisted tulenevad kemikaaliseadusest ja tähistavad teatud alammäärast (ohtlik ettevõte) või
künniskogusest (A-kategooria suurõnnetuse ohuga ja B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte)
suuremas koguses ohtlikke aineid käitlevaid ettevõtteid. Nimetatud ettevõtetele on viidatud ka
hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Ulatuslik tulekahju, plahvatus või varing
tööstus-või laohoonetes“ riskianalüüsis. NB! Andmed pärinevad Maa-ameti ohtlike ainete
kaardirakendusest. 1. oktoobrist 2011 muutusid teatud ohtlike ainete kemikaaliseadusest
tulenevad alammäärad, mistõttu näiteks tanklad ei kuulu enam kemikaaliseaduse mõistes ohtlike
ettevõtete alla. Seda uuendust Maa-ameti kaardirakenduses veel ei ole ja tulemus annab hetkel
ka tanklate ohu kategooriaks ohtlik. Samas jäävad ka tanklad hädaolukorra „Ulatuslik tulekahju,
plahvatus või varing tööstus-või laohoonetes“ mõistes ohtlike ainete käitlejateks ning seetõttu on
nende äratoomine ohtliku objektina siinkohal ikkagi põhjendatud.
II Metsatulekahjud
Hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Ulatuslik metsa- või maastikutulekahju“
riskianalüüsis on kajastatud kahte metsade tuleohuga seotud kaarti:
A Metsatulekahjude esinemissagedus – metsatulekahjude esinemissagedust arvestades on
vastavalt keskkonnaministri 21.02.2007 a määrusele nr 14 „Suure, keskmise ja väikse tuleohuga
maakondade jaotus“ jaotatud Eesti erineva tuleohuga maakondadeks. Tegemist on maakonna
täpsusega, sellest tulenevalt on kõik ühe maakonna vallad ühesuguse tuleohuga.
B Tuleohtlik mets – tulenevalt metsade kasvukohast, vanusest ja seal kasvavatest puuliikidest on
Eesti vallad jagatud metsade tuleohtlikkuse osas kolme kategooriasse (madal, keskmine ja
kõrge).
III Üleujutusalad
Hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Üleujutus tiheasustusalal“ riskianalüüsis on
toodud üleujutusohuga seotud olulised riskipiirkonnad Eestis, kus üleujutus võib mõjutada
rohkem kui 500 inimest. Ükski nimetatud valdadest ei kuulu olulise riskipiirkonna hulka.
Mõnedes toodud valdades võib küll esineda üleujutusi (eelkõige kevadisest suurveest
põhjustatud), kuid kuna seeläbi mõjutatud inimeste hulk ei ole suur, ei ole neid olulise
riskipiirkonnana nimetatud.
IV Rannikureostus
PUHJA PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
5
Kõik rannikul asuvad vallad on ära nimetatud potentsiaalse rannikureostuse riskipiirkonnana,
mida saab seostada ka hädaolukorra seadusest tuleneva hädaolukorra „Ulatuslik
rannikureostus“ riskianalüüsiga.
V Raudteeõnnetused
Kõik vallad, mida läbib raudtee on ära nimetaud potentsiaalse raudteeõnnetuse kohana. Antud
oht on seotud hädaolukorra seadusest tulenevate hädaolukordade „Paljude kannatanutega
õnnetus reisirongiga“ ja „Paljude kannatanutega või suure looduskeskkonna kahjuga õnnetus
ohtlikke aineid vedava rongiga“ riskianalüüsidega.
VI Maanteed
Ära on toodud põhimaanteede (nimeliselt) ja tugimaanteede olemasolu vallas. Oht seotud
hädaolukorra seadusest tuleneva hädaolukorra „Paljude kannatanutega õnnetus maanteel“
riskianalüüsiga.
Puhja vald
I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted:
Ett
evõtt
e
nim
i
Ohu
kat
egoori
a
Kem
ikaa
lid
(t)
Aad
ress
Asu
la
Om
aval
itsu
s
Maa
kond
Kudina Tankla
OÜ Puhja
tankla Ohtlik
bensiin;diislikütus;
propaan-Butaan(0,42)
Kavilda
tee 2a
Puhja
alevik Puhja vald
Tartu
maakond
II Metsatulekahjud:
A Metsatulekahjude esinemissagedus – Keskmine tuleoht
B Tuleohtlik mets - Madal
III Üleujutusalad:
A Oluline riskipiirkond - EI
IV Rannikureostus – EI
V Raudteeõnnetus - EI
VI Maanteed
A Põhimaantee – JAH, 92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme
B Tugimaantee - EI
Rannu vald
I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted - EI
PUHJA PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
6
II Metsatulekahjud:
A Metsatulekahjude esinemissagedus – Keskmine tuleoht
B Tuleohtlik mets - Madal
III Üleujutusalad:
A Oluline riskipiirkond - EI
IV Rannikureostus – EI
V Raudteeõnnetus – EI
VI Maanteed:
A Põhimaantee – JAH, 92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme
B Tugimaantee - JAH
Konguta vald
I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted - EI
II Metsatulekahjud:
A Metsatulekahjude esinemissagedus – Keskmine tuleoht
B Tuleohtlik mets - Madal
III Üleujutusalad
A Oluline riskipiirkond - EI
IV Rannikureostus – EI
V Raudteeõnnetus - EI
VI Maanteed
A Põhimaantee – JAH, E264 3 Jõhvi-Tartu-Valga
B Tugimaantee - EI
Kolga-Jaani vald
I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted:
Ett
evõtt
e
nim
i
Ohu
kat
egoori
a
Kem
ikaa
lid
(t)
Aad
ress
Asu
la
Om
aval
itsu
s
Maa
kond
Levax JK
OÜ Leie
tankla Ohtlik
bensiin(8); diislikütus(8);
erimärgistatud diislikütus(8);
propaan-butaan(0,3)
Leie
küla
Kolga-
Jaani vald
Viljandi
maakond
II Metsatulekahjud:
A Metsatulekahjude esinemissagedus – Väike tuleoht
PUHJA PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
7
B Tuleohtlik mets - Madal
III Üleujutusalad:
A Oluline riskipiirkond - EI
IV Rannikureostus – EI
V Raudteeõnnetus – EI
VI Maanteed:
A Põhimaantee – JAH, 92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme
B Tugimaantee - JAH
Tuleohutusjärelevalve poolt kontrollitavad piirkonna objektid
Käesolevas analüüsis on toodud objektide loetelu, mis kujutavad riski tulekahju sündmuse puhul
ning seavad ohtu rohkem elanikke ja võivad põhjustada suurema varalise kahju. Nimetatud
objektidele viiakse päästeasutuse poolt tuleohutusülevaatusi vastavalt riskihindamistele kord ühe
kuni viia aasta jooksul.
Objekti nimetus Omavalitsus Aadress Liik
Konguta Kool ja-
Lasteaiarühmad Konguta vald Annikoru haridus
Puhja Gümnaasium Puhja vald Puhja, Viljandi tee 28 haridus
Puhja Lasteaed Pääsusilm Puhja vald Puhja, Nooruse 6 haridus
Sangla Turvas AS Puhja vald Puhja tööstus
Rannu Keskkool Rannu vald Rannu haridus
Rannu Lasteaed Rannu vald Rannu haridus
Rannu Rahvamaja Rannu vald Rannu kogunemis
Kolga- Jaani Põhikool Kolga-Jaani vald Kolga-Jaani, Viljandi mnt 1a haridus
Leie Põhikool Kolga-Jaani vald Leie haridus
Leie Lasteaed Sipelgapesa Kolga-Jaani vald Leie haridus
Kolga-Jaani Lasteaed
Naksitrallid Kolga-Jaani vald Kolga-Jaani, Aia 1 haridus
Kolga-Jaani Hooldekodu Kolga-Jaani vald Kolga-Jaani, Aia 1 hoolde
Veenus Kinnisvara OÜ Vaibla
Puhkekeskus Kolga-Jaani vald Vaibla majutus
Kullisoo OÜ,Veldemani
puhkemaja Kolga-Jaani vald Vaibla majutus
Tabel: Kõrgendatud riskitasemega objektid Konguta, Puhja, Rannu ja Kolga-Jaani vallas
Tulekahju häireedastusteenusega liitunud objektid
Häireedastusteenus on mõeldud kõrgendatud riskiga objektidele. Kõrgendatud riskiga
objektideks loetakse objekte, kus tulekahju korral võivad ohus olla inimeste elu ja tervis ning
PUHJA PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
8
võivad tekkida suured varalised kahjud. Sellisteks objektideks on näiteks laste- ja
majutusasutused, ravi- ja hooldusasutused, büroohooned, kaubanduskeskused, tööstusobjektid ja
laohooned, kultuuriasutused, jne. Vastavalt siseministri määrusele "Nõuded automaatsele
tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, millelt tuleb automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse" on teatud objektidel
kohustuslik tulekahjuteadete edastamine Häirekeskusesse.
Maakond Linn-vald Aadress Objekti nimetus
Tartumaa Puhja vald Viljandi tee 23/1, Puhja Puhja Gümnaasium
Tabel: Piirkonna kõrgendatud riskiga objektid, milledel on kohustuslik tulekahjuteadete
edastamine Häirekeskusesse
Piirkonna elanikud
Puhja valla eripäraks on inimasustuse paiknemine kesk- ja lõunaosas ning ulatuslik liigniiske
inimasustuseta territoorium põhja- ida- ning loodeosas. Suur- Emajõgi üleujutatavate
kaldaaladega on looduslikuks tõkkeks ühendusele põhjapoolsete aladega.
Praegu kehtivate piiride järgi on Puhja vallas 19 asulat, sealhulgas 2 alevikku ja 17 küla.
01.01.2011 seisuga elab Puhja vallas 2401 inimest tihedusega 14,5 in/km² (Eesti keskmine 31,3
in/km2
). Neljas suuremas asulas elab ca 70% kogu valla elanikest. Suurima elanike arvuga
asulad on Puhja alevik, Ulila alevik, Rämsi küla, Kaimi küla ja Mõisanurme küla, ülejäänud
asulates jääb elanike arv alla saja. Puhja valla elanike arv on pidevas vähenemises (2001. a oli
Puhja vallas 2547 inimest). Peaaegu pooled valla elanikest elavad kortermajades, kokku on vallas ca
600 korterit.
Puhja päästekomando on esmareageerija piirkonnas, kus on vähem kui 5000 elanikku. Puhja
päästekomando on lähimaks komandoks 4417 püsielanikule, mis jaotub järgmistesse
ajatsoonidesse:
- 5 minuti tsoonis elab 1628 inimest;
- 10 minuti tsoonis elab 3487 inimest;
- 15 minuti tsoonis elab 3893 inimest;
- 20 minuti tsoonis elab 4294 inimest;
- 22 minuti tsoonis elab 4417 inimest.
Puhja päästekomando ümberkorraldamisel tuleb olemasolevad asustusüksused jaotada järgmiste
lähimate komandode vahel, mistõttu 5 minutiga vaadeldavat piirkonda ei kaeta. Riiklike
päästekomandode piirkonnas paiknevaid elanikke kaetakse peale muudatust elupäästeteenusega
järgmistes ajatsoonides:
- 10 minuti tsoonis elab 331 inimest;
- 15 minuti tsoonis elab 753 inimest;
- 20 minuti tsoonis elab 3437 inimest;
PUHJA PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
9
- 30 minuti tsoonis elab 4318 inimest;
- 31 minuti tsoonis elab 4417 inimest.
Nimi Vald Maakond Komando
Puhja PK
aeg (min)
2 komando
(min)
2 komando
aeg
Elanike
arv
Annikoru küla Konguta Tartu PUHJA 7 Elva 10 331
Mäeotsa küla Konguta Tartu PUHJA 5 Elva 13 52
Rõhu küla Tähtvere Tartu PUHJA 9 Tartu 13 167
Kobilu küla Konguta Tartu PUHJA 4 Elva 14 49
Järvaküla küla Puhja Tartu PUHJA 3 Elva 15 80
Mäeselja küla Puhja Tartu PUHJA 3 Elva 15 74
Ridaküla küla Puhja Tartu PUHJA 6 Tartu 16 53
Lembevere küla Konguta Tartu PUHJA 10 Elva 16 59
Noorma küla Rannu Tartu PUHJA 12 Elva 16 57
Kapsta küla Konguta Tartu PUHJA 8 Elva 17 53
Utukolga küla Rannu Tartu PUHJA 16 Elva 17 17
Puhja alevik Puhja Tartu PUHJA 0 Elva 18 980
Tännassilma küla Puhja Tartu PUHJA 2 Elva 18 46
Kaimi küla Puhja Tartu PUHJA 4 Elva 18 105
Kureküla küla Puhja Tartu PUHJA 8 Tartu 18 34
Võsivere küla Puhja Tartu PUHJA 8 Elva 18 72
Kureküla alevik Rannu Tartu PUHJA 8 Tartu 18 140
Vallapalu küla Rannu Tartu PUHJA 15 Elva 18 49
Mõisanurme küla Puhja Tartu PUHJA 2 Tartu 19 196
Neemisküla küla Rannu Tartu PUHJA 9 Elva 19 101
Kaarlijärve küla Rannu Tartu PUHJA 11 Elva 19 145
Rämsi küla Puhja Tartu PUHJA 6 Tartu 20 249
Ulila alevik Puhja Tartu PUHJA 10 Tartu 20 311
Härjanurme küla Puhja Tartu PUHJA 14 Elva 20 17
Sangla küla Rannu Tartu PUHJA 6 Elva 21 25
Vihavu küla Puhja Tartu PUHJA 4 Elva 22 27
Võllinge küla Puhja Tartu PUHJA 5 Elva 22 19
Väike-Rakke küla Rannu Tartu PUHJA 7 Elva 22 121
Nasja küla Puhja Tartu PUHJA 8 Tartu 23 34
Poriküla küla Puhja Tartu PUHJA 6 Elva 24 33
Suure-Rakke küla Rannu Tartu PUHJA 8 Elva 24 71
Teilma küla Puhja Tartu PUHJA 13 Tartu 24 45
Leie küla Kolga-Jaani Viljandi PUHJA 16 Viljandi 24 252
Vehendi küla Rannu Tartu PUHJA 22 Elva 24 94
Järveküla küla Rannu Tartu PUHJA 14 Elva 25 51
Saare küla Puhja Tartu PUHJA 8 Elva 26 5
PUHJA PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
10
Tamme küla Rannu Tartu PUHJA 21 Elva 27 29
Verevi küla Rannu Tartu PUHJA 13 Elva 28 42
Vaibla küla Kolga-Jaani Viljandi PUHJA 16 Viljandi 28 33
Meleski küla Kolga-Jaani Viljandi PUHJA 19 Viljandi 31 99
Tabel: Puhja piirkonna asustusüksuste ajaline katmine riiklike päästekomandode poolt.
Riiklike ja vabatahtlike päästekomandode võrgustik
Lähimad riiklikud päästekomandod Puhjale on:
- Elva ( 17,7 km, 16 min);
- Tartu ( 26 km, 21 min);
- Tõrvandi ( 27 km, 22 min).
Lähimad vabatahtlikud päästekomandod Puhjale on:
- Rõngu (28 km, 22 min);
- Kambja (38 km, 29 min);
- Laeva (40 km, 30 min);
- Kolga-Jaani (38 km, 35 min).
Puhja päästekomandol on iseseisev teeninduspiirkond, kuid komandol puudub elupäästva
päästetegevuse võimekus. Puhja väljasõidu piirkonda katavad baasteenusega Elva, Tõrvandi ja
Tartu päästekomandod. Põhiteenuse osas ümberkorraldamine muudatusi kaasa ei too.
Ümberkorralduse tulemusena jaotatakse endine Puhja päästekomando tööpiirkond Elva,
Tõrvandi ja Tartu päästekomandode väljasõidupiirkondade vahel. Riiklikele päästekomandodele
lisanduvad antud piirkonnas neli vabatahtlikku päästekomandot ja planeeritav Puhja vabatahtlik
päästekomando.
Piirkonna päästesündmuste analüüs
Peamised sündmused Puhja vallas aastail 2008 - 2010 on olnud tulekahjud (37) ja
liiklusõnnetused (14 korral). Komando on reageerinud tuletõrjealarmile 2010 seitsmel korral.
Nimetatud perioodil veeõnnetustes uppunuid ja tulekahjus hukkunuid ei olnud.
Vald Sündmuse liik 2008 2009 2010 Kokku Puhja TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL 6 9 4 19
LÕHKEKEHA 2 3 2 7
LIIKLUSÕNNETUS 4 1 9 14
ÕPPUS 14 3 5 22 ÕNNETUS VEEKOGUL 0 0 2 2
LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS 2 0 1 3
MUUD 3 2 6 11
TULEKAHJU 13 12 12 37 ELEKTRIVÕRKUDE AVARII 1 0 0 1
PUHJA PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
11
TULEKAHJUALARM 0 0 7 7
GAASIAVARII 0 0 1 1 NAFTASAADUSTEGA SAASTUMINE 0 2 0 2
LOOM/LIND 0 0 2 2
Puhja vald kokku 45 32 51 128
Tabel: Pääste sündmused Puhja vallas perioodil 2008-2010
2010 aasta suuremad päästesündmused Puhja vallas:
- II astme sündmus 7.01.2010, hoone tulekahju Järveküla külas;
- II astme sündmus 13.01.2010, hoone tulekahju Rämsi külas;
- II astme sündmus 4.05.2010, hoone tulekahju Puhja alevikus;
- II astme sündmus 11.05.2010, hoone tulekahju Puhja alevikus;
- II astme sündmus 11.05.2010, õnnetus veekogul Ulila külas;
- II astme sündmus 24.07.2010, hoone tulekahju Puhja alevikus;
- II astme sündmus 12.10.2010, hoone tulekahju Ulila külas.
Peamised sündmused Rannu vallas 2008 - 2010 on olnud tulekahjud (28). Tulekahjudes ei
hukkunuid antud perioodil ei olnud. Veeõnnetustes uppus 2008. aastal 1 inimene.
Vald Sündmuse liik 2008 2009 2010 Kokku
Rannu LIIKLUSÕNNETUS 2 2 4 8 LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS 3 3 6 ELEKTRIVÕRKUDE AVARII 2 2 LOOM/LIND 0 LÕHKEKEHA 3 3 1 7 MUUD 2 1 2 5 NAFTASAADUSTEGA SAASTUMINE 1 1 TULEKAHJU 9 11 8 28 ÕNNETUS VEEKOGUL 1 1 ÕPPUS 2 1 3 TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL 3 6 9 TULETÕRJE ALARM 0
Rannu vald kokku 24 20 26 70
Tabel: Pääste sündmused Rannu vallas perioodil 2008-2010
2010 aasta suuremad päästesündmused Rannu vallas:
- II astme sündmus 23.05.2010, metsa- ja maastiku tulekahju Rannu alevikus;
- II astme sündmus 6.06.2010, tulekahju Kulli külas;
- II astme sündmus 26.07.2010, metsa- ja maastiku tulekahju Sangla külas.
Peamised sündmused Konguta vallas 2008 - 2010 on olnud tulekahjud (24). Tulekahjudes ei
hukkunuid ja veeõnnetustes uppunuid antud perioodil ei olnud.
Vald Sündmuse liik 2008 2009 2010 Kokku
Konguta LIIKLUSÕNNETUS 2 2 4 LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS 2 2 ELEKTRIVÕRKUDE AVARII 1 2 3
PUHJA PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
12
LOOM/LIND 1 1 PLAHVATUS 1 1 LÕHKEKEHA 1 1 MUUD 3 2 6 11 NAFTASAADUSTEGA SAASTUMINE 1 1 TULEKAHJU 7 6 11 24 ÕPPUS 3 2 2 7 TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL 2 1 3 TULETÕRJE ALARM 0
Konguta vald kokku 19 16 23 58
Tabel: Pääste sündmused Konguta vallas perioodil 2008-2010
2010 aasta suuremad päästesündmused Konguta vallas:
- II astme sündmus 19.01.2010, hoone tulekahju Kurelaane külas;
- II astme sündmus 12.04.2010, tulekahju Pööritsa külas;
- II astme sündmus 5.06.2010, metsa- ja maastiku tulekahju Mäeotsa külas;
- II astme sündmus 26.07.2010, tulekahju Mälgi külas;
- II astme sündmus 25.10.2010, hoone tulekahju Kobilu külas;
- II astme sündmus 12.11.2010, hoone tulekahju Külaaseme külas.
Peamised sündmused Kolga-Jaani vallas 2008 - 2010 on olnud tulekahjud (28). Tulekahjudes ei
hukkunuid ei olnud. Veeõnnetustes uppus 2009 aastal 1 inimene.
Vald Sündmuse liik 2008 2009 2010 Kokku Kolga-
Jaani TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL 4 2 1 7
LÕHKEKEHA 4 1 1 6
LIIKLUSÕNNETUS 1 1 3 5
ÕPPUS 32 7 39 LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS 1 1 2
MUUD 3 5 8
TULEKAHJU 11 10 7 28 KEMIKAALIDEGA SAASTUMINE 1 1
NAFTASAADUSTEGA SAASTUMINE 1 1
LOOM/LIND 1 1
Kolga-Jaani vald kokku 57 22 19 98
Tabel: Pääste sündmused Kolga-Jaani vallas perioodil 2008-2010
2010 aasta suuremad päästesündmused Kolga-Jaani vallas:
- II astme sündmus 9.09.2010, hoone tulekahju Kolga-Jaani külas.
Puhja päästekomando väljasõitude analüüs
Kuu keskmine väljakutsete arv perioodil 2008-2010 oli 11,6 väljasõitu. Eesti keskmine näitaja
antud perioodil on 35,4 väljasõitu kuus.
PUHJA PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
13
Joonis: Puhja piirkonna riiklike päästekomandode töökoormus 2008-2010.
SÜNDMUSE LIIK KO
LG
A-
JA
AN
I
VA
LD
KO
NG
UT
A
VA
LD
LA
EV
A
VA
LD
NÕ
O V
AL
D
PU
HJA
VA
LD
RA
NN
U
VA
LD
RÕ
NG
U
VA
LD
TÄ
HT
VE
RE
VA
LD
KO
KK
U
ABITUS SEISUNDIS LOOM/LIND 1 2 1 4 ELEKTRIVÕRKUDE AVARII 2 7 9 GAASIAVARII 1 1 KOMMUNAALAVARII 1 1 LIIKLUSÕNNETUS 3 10 11 9 4 4 19 60 LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ.
SÜNDMUS 1 6 1 3 1 12 LÕHKEKEHA 1 1 4 2 2 1 7 18 MUUD 5 5 3 4 3 1 4 1 26 NAFTASAADUSTEGA
REOSTUMINE 1 1 1 2 5 TEENUS 1 1 TULEKAHJU 15 44 15 63 47 18 61 18 281 TULEKAHJU
METSAS/MAASTIKUL 1 5 1 4 7 24 4 46 TULETÕRJE ALARM 23 7 24 7 61 UPPUMINE 2 2 ÕNNETUS VEEKOGUL 6 7 13 ÕPPUS 4 1 14 8 1 1 29
KOKKU 27 61 37 124 100 61 101 58 569
0
50
100
150
200
250
0 4 8 12 16 20 24 28 32 36
ELVA PÄÄSTEKOMANDO
PUHJA PÄÄSTEKOMANDO
TARTU PÄÄSTEKOMANDO
TÕRVANDI PÄÄSTEKOMANDO
Eesti keskmine
PUHJA PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
14
Tabel: Pääste väljasõidud Puhja ja ümberkaudsete valdade sündmustele 2010.
Puhja päästekomando oli 2010. aastal esmareageerija, st jõudis sündmuskohale esimesena Puhja
valla 51 sündmusest 48 korral. Naabervaldadesse (Rõngu, Nõo vald) Puhja päästekomando
esmase reageerijana ei sõitnud.
VALLA NIMETUS PUHJA 11 PUHJA 21 KOKKU
ELVA LINN 1 1 KOLGA-JAANI VALD 8 8 KONGUTA VALD 7 3 10 PUHJA VALD 44 4 48 RANNU VALD 12 1 13 TÄHTVERE VALD 2 2
VIIRATSI VALD 1 1
KOKKU 75 8 83
Tabel: Puhja päästekomando esmareageerimine Puhja valda ja naabervaldadesse 2010.
VALLA NIMETUS PUHJA 11 PUHJA 21 PUHJA 31 KOKKU
ELVA LINN 10 7 17 KOLGA-JAANI VALD 8 8 KONGUTA VALD 12 10 22 NÕO VALD 2 1 3 PUHJA VALD 47 14 1 62 RANNU VALD 17 6 23 RÕNGU VALD 1 1 2 TARTU VALD 13 1 14 TÄHTVERE VALD 2 1 3 VIIRATSI VALD 1 1
ÜLENURME VALD 1 1 2
KOKKU 114 42 1 157
Tabel: Puhja päästekomando sõidud ümberkaudsetesse valdadesse 2010.
Aasta 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
Väljasõitude arv aastas 119 133 107 122 92 124 135 157
Tabel: Puhja päästekomando väljasõidud perioodil 2003-2010.
Puhja päästekomando tööpiirkond kuulub Eesti mõistes madala väljasõidukoormusega piirkonda.
Väljasõitude arv perioodil 2008-2010 oli 416. Lähimatel, Elva päästekomandol oli 1184,
Tõrvandi päästekomandol 1418 ja Tartu päästekomandol 7460 väljasõitu. Eesti keskmine näitaja
perioodil 2008-2010 on 1045 väljasõitu.
PUHJA PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
15
Joonis: Perioodi 2008-2010 päästekomandode töökoormuse võrdlus
Piirkonna ajalise katmise analüüs
Piirkonna ajalise katmise hindamiseks analüüsiti Eesti territooriumi kaetust päästekomandodega.
Analüüsi tulemusena hinnati, millistes piirkondades oleks vaja rajada uusi komandosid või kas
kusagil on komandopunktide teeninduspiirkonnad liialt kattuvad. Teeninduspiirkondade
kattuvuse korral saab hinnata, milline päästekomando on õnnetuse toimumiskohale ajaliselt
lähemal.
Analüüsiti Eesti territooriumi kaetust päästekomandode poolt osutatavate teenustega. Analüüsi
tulemusena saab hinnata:
millistes piirkondades oleks vaja rajada uusi komandosid või kas kusagil on
komandopunktide teeninduspiirkonnad liialt kattuvad. Teeninduspiirkondade kattuvuse
korral saab hinnata, milline päästekomando on õnnetuse toimumiskohale ajaliselt lähemal
(alus väljasõiduplaani koostamisel).
Elanike (aluseks elanike arv asustusüksuses) ja piirkonna katmist päästetööde teenustega.
Päästeamet edastas AS Regiole komandopunktide loendi koos aadressi kirjega XLS kujul. Regio
geokodeeris, st sidus tabeli kaardiga, saades igale komandopunktile asukoha kaardil.
Järgnevalt genereeriti kõigile riiklikele komandopunktidele kaugustsoonid kasutades Regio
käsutuses olevat logistikamaatriksit ja MapInfoga ühilduvat tarkvara G Route. Logistikamaatriks
on teedevõrgustik, mille lõikudele on antud tunnused (laius, kate, tähtsus) ning vastavalt
tunnustele keskmised kiirused. Samuti on maatriksis kirjeldatud teede ja tänavate suund ning
eksisteerivad teesulud.
Puhja piirkonna ajaline kattuvus on märgitud alljärgneval analüüsi kaardil. Oranž värv tähistab
10 minuti, kollane 15 minuti ja roheline värv 20 minuti riiklike päästekomandode kaugustsoone.
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
7000
8000
ELVA PÄÄSTEKOMANDO
PUHJA PÄÄSTEKOMANDO
TARTU PÄÄSTEKOMANDO
TÕRVANDI PÄÄSTEKOMANDO
KESKMINE
PUHJA PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
16
Puhja vald kaetakse riiklike päästekomandode võrgustikuga selliselt, et päästemeeskond jõuaks
sündmusele 10 - 31 minuti jooksul. Lähimad riiklikud päästekomandod on Elva, Tartu ja
Tõrvandi, nende valvekoosseis tagab järjepideva elupäästevõimekuse. 2012 aastal planeeritakse
suurendada Elva ja Tõrvandi ning ka Mustla päästekomando baasteenuse võimekust.
Puhja piirkonna ajaline kattuvus on märgitud alljärgneval analüüsi kaardil. Helepruun värv
tähistab 15 minuti ja roheline värv 30 minuti riiklike päästekomandode kaugustsoone.
Katkendliku joonega heleroosa värv tähistab 5 minuti ja helebeež värv 20 minuti vabatahtlike
päästekomandode kaugustsoone.
Kaart: Piirkonna ajaline katmine lähimate riiklike ja vabatahtlike päästekomandode poolt.
PUHJA PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
17
Kaart: Piirkonna ajaline katmine riiklike ja vabatahtlike päästekomandode poolt peale
ümberkorraldamist.
3. Valvekoosseis
Puhja päästekomando koosseisu - 11 päästeteenistujat (sh komandopealik). Päästeameti
kohalike päästeasutuste väljasõidukorra punkti 4.1.1. alusel peab I astme sündmusele reageerima
vähemalt 2- liikmeline päästemeeskond. Puhja komandol on iseseisev teeninduspiirkond, kuid
isikukoosseis ei taga I astme sündmusele reageerimise võimekust (vähemalt kaheliikmelise
päästemeeskonnaga).
Päästekomando, mille valvekoosseis kokku on alla 11 päästeteenistuja, ei taga pidevalt
nimetatud nõude täitmist. 10 päästeteenistujaga ei ole võimalik tagada 2- mehelist valvet.
Komandode inimressursi arvestamine valve tagamiseks on toodud alljärgnevas tabelis:
24h valvekooseis komandos 1 2 3 4
Arvestuslik koosseis 5,2 10,3 15,4 20,5 Valvekoosseis kokku 6 11 16 21 Valvekoosseis kokku koos komandopealikuga 7 12 17 22
Tabel: Päästekomando koosseisu planeerimine
PUHJA PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
18
Päästekomando 10 - liikmelise valvekoosseisuga ei ole võimalik tagada järjepidevat riiklikku
päästeteenust, rääkimata elupäästeteenuse osutamisest, mille tarvis peaks päästekomando
kogukoosseis olema minimaalselt 22 päästetöötajat.
Näiteks perioodil l. mai 2011 – 31. august 2011 (123 päeva) oli meeskonna suurus ja
komplekteeritus - 8 ööpäeval oli valves 1 töötaja, 109 ööpäeval oli valves 2 töötajat ja 6
ööpäeval oli valves 3 töötajat. Meeskonna vanem oli valves 112 päeval.
Samas, 22 päästeteenistujaga riikliku päästekomando loomine Puhjas on väljakutsete mahtu
arvestades selgelt ebaproportsionaalne ning seetõttu on otstarbekam tagada piirkonna päästealane
teenindamine lähedalpaiknevate päästekomandode baasil.
Puhja päästekomandos on 2011.09 seisuga 11 päästeteenistujat. Kõigile töötajatele on kavas
pakkuda töökohta piirkonna päästekomandodes.
4. Komandohoone
Puhja päästekomando paikneb Siseministeeriumi omandis olevas hoones. Ühekorruseline
silikaat- telliskivist ehitatud hoone üldpinnaga 330,20 m2 on plaanis renoveerida CO2 projektist
(välisseinte soojustamine, kahe garaažiukse vahetamine).
Päästekomandos on renoveeritud köök, magamistuba/toad, pesuruum, aga garaaž vajab
täiendavat remonti ning komando vajab kaasaegset küttesüsteemi. Kaugküte saadakse kõrval
asuva turbatööstuse katlamajast. Väljasõidutee on ebarahuldav, kuna läbib turbatööstuse
territooriumi.
PUHJA PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
19
5. Päästetehnika
Puhja päästekomandos on kasutusel alljärgnev päästetehnika:
Reg. nr Sõiduki liik Sõiduki alaliik Sõiduki
mark Sõiduki
mudel Väljalaske
aasta Omanik
258 KAE Päästeauto Paakauto SCANIA R142 HL 1984 LÕEPK 053 TAZ Päästeauto Tulekustutusauto GAZ 66 1983 LÕEPK 112 ASR Päästeauto Põhiauto SCANIA P94GB4X2 2003 LÕEPK 502 AAA Päästeauto Roomiksõiduk Bandwagn 206A MT ------- LÕEPK 619MNK Ametiauto sõiduauto Citroen Berlingo 2010 Liisitud
Tabel: Puhja päästekomando päästetehnika 2011 seisuga
Lõuna-Eesti Päästekeskusele kuuluv päästetehnika on kavas anda rotatsiooni korras teistele
riiklikele ja vabatahtlikele päästekomandodele.
6. Puhja vabatahtlik päästekomando
Puhja piirkonda on päästetöö teenuste osutamiseks vajalik edaspidi toetada ja arendada
vabatahtlikku päästekomandot, kuna piirkond asub riiklikust päästekomandost kaugemal kui 15
minutit.
Päästetöö teenuste võrgustiku arendamise kriteeriumid uue Puhja vabatahtliku päästekomando
planeerimisel on järgmised:
- Vabatahtlik päästekomando peab osutama tulekustutusteenust, reageerima
päästesündmusele 1 tulekustutusauto ja 4-liikmelise päästemeeskonnaga;
- Vabatahtlik päästekomando tagab väljasõiduvalmiduse kuni 10 minuti jooksul peale
väljakutse saamist Häirekeskuselt;
- Vabatahtliku päästekomando sündmuskohale jõudmise aeg on keskmiselt 10 minutit.
PUHJA PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
20
Päästeamet loob rahastamise tingimused Puhja vabatahtliku päästekomando tekkeks ning on
valmis toetama ka tehnika ja varustuse vabatahtlike kasutusse andmisel, vabatahtlike päästjate
koolitamisel jm toetavateks tegevusteks samadel alustel nagu seda tehakse juba täna 84
lepingulises vabatahtlikus päästekomandos üle Eesti. Puhja päästekomando hoone võimaldab
tagada vabatahtliku päästekomando aastaringse valmisoleku.
Antud hoone ei ole sobilik vabatahtlikule päästekomandole, kuna asub Puhjast eemal 2,5 km
(reageerimisaeg kodusest valvest on pikem ja valve tagamine hoones on raskendatud). Puhja
hoone on planeeritud osaliselt renoveerida CO2 projektist, kuid paiknemisest tuleneval põhjusel
tuleks sellest loobuda.
Piirkonna kogukondlik aktiivsus
Piirkonna kogukondlik aktiivsuse analüüsi tulemused leiab kokkuvõtlikult alltoodud tabelist:
Pii
rkon
d
Kü
la-
ja
ku
ltu
uri
selt
sid
e h
ulk
pii
rkon
nas
Kogu
kon
na ü
ldis
e
ak
tiiv
suse
näit
aja
d –
laad
ad
, tu
rud
jm
s
Koh
ali
ku
om
avali
tsu
se
ak
tiiv
sus
kogu
kon
dli
ku
tegev
use
toet
am
isel
Mu
ud
kogu
kon
dli
kk
u
ak
tiiv
sust
isel
oom
ust
ava
d
näit
aja
d
Puhja 39,
nendes 10
on väga
aktiivsed
Laadad, kontserdid,
vabaõhu etendused,
teeme ära talgud,
rattapäevad, jaanituli,
Jürituli, jne
KOV alati,
võimaluse piires
toetab
kogukondlikku
tegevuse.
Igas külas (vallas 19
küla) on huvikeskus
Tabel: Puhja valla piirkondlik aktiivsus