Programm „Integreeritud mere- ja siseveekogude korraldus“ · - tugevdada kahepoolseid suhteid...
Transcript of Programm „Integreeritud mere- ja siseveekogude korraldus“ · - tugevdada kahepoolseid suhteid...
Programm „Integreeritud mere- ja siseveekogude korraldus“
Krista TõnissonKeskkonnaministeeriumVälisfinantseerimise osakond
8. märts 2017
Doonorid - Island, Liechtenstein ja Norra
Abisaajariigid – 15 Euroopa riiki
Euroopa Majanduspiirkonna toetuste kaudu aitavad Island, Liechtenstein ja Norra:
- vähendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust Euroopa Majanduspiirkonnas ning
- tugevdada kahepoolseid suhteid doonor- ja abisaajariikide vahel.
EMP programmid Eestis 2009-2014
Programm EEA toetus (eurot)
Kultuuripärand 4 510 000
Riskilapsed ja -noored 6 505 000
Stipendiumiprogramm 600 000
Vabaühenduste fond 2 300 000
Keskkonnaprogramm 6 900 000
EMP 21,3 miljonit + Norra 23,7 miljonit = 45 miljonit eurot
EMP keskkonnaprogramm 2009-2014
• Eesmärk on parandada Eesti mere- ja siseveekogude keskkonnaseisundit ning valmistuda kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks.
• Programmi partner on Norra Keskkonnaagentuur.
• Projektide elluviijad on avaliku sektori asutused ja teadusasutused.
08.06.201 vastastikusemõistmise
memorandumiallkirjastmine
22.12.2012 kiideti programm heaks
28.03.2013allkirjastati
programmileping
30.08-4.11.2013 I ja II avatud taotlusvoor,
projektilepingud sõlmiti mai-august
2014
12.08-13.10.2014 III avatud taotlusvoor,
projektilepingud sõlmiti jaanuar-veebruar 2015
31.12.2017 –programmi lõpp
20.06.2013avaüritus
8.03.2017lõpuüritus
Programm koosneb 13 projektist (4 eelmääratletud projekti ja 9 avatud taotlusvoorude projekti)
Eesmärk: Mere- jasiseveekogude
keskkonnaeesmärkide jakorralduskavade väljatöötamine
• 1. Eesti merealadeloodusväärtuste inventeerimineja seiremetoodikaväljatöötamine (TÜ Eesti Mereinstituut)
• 2. Rannikuelupaikade soodsaseisundi kriteeriumite jaseiremetoodika väljatöötamine (TLÜ Ökoloogia Keskus)
• 3. Hinnangu andminemerekeskkonnaökosüsteemipõhisekskorraldamiseks Soome lahemerepõhja ja setete näitel(Eesti Geoloogiakeskus)
• 4. Eesti merestrateegaväljatöötamine (EKUK)
Esmärk: keskkonnaalase teabeparandamine mõju, seisundi ja
suundumuste osas
• 5. Mere ja siseveekogudeökosüsteemiteenustemääramise ja kaardistamisemetodoloogia väljatöötamine(Peipsi Koostöö Keskus)
• 6. INSPIRE direktiivi elluviimine(Maa-Amet)
• 7. Ebapärlikarbi elupaikadetaastamine (Keskkonnaamet)
• 8. Lõve jõe suudmeala avamineja jõesilmu elupaikadetaastamine (MTÜ LaidevaheLoodus)
• 9. Mudelite süsteemi ning töövahendi loomine mere jamaismaa pinnaveteintegreeritud haldamiseks(EKUK)
Eesmärk: Kliimamuutustegakohanemise arengukava ja selle
rakendusmeetmeteväljatöötamine
• 10. Kliimamuutuste mõjugakohanemise arengukava jarakendusplaani ettepanekuväljatöötamine (EKUK)
• Kliimamuutuste mõjudehindamine jakohanemismeetmeteväljatöötamine:
• 11. planeeringute jamaakasutuse ning inimterviseja päästevõimekusevaldkondades (KATI) (TÜ)
• 12. looduskeskkonna ning biomajanduse valdkondades(BioClim) (EMÜ)
• 13. taristu ja ehitiste ning energeetika ja energiavarustusevaldkondades (ENFRA) (SEI Tallinn)
1. Eesti merealade loodusväärtuste inventeerimine ja seiremetoodika väljatöötamine
Projekti elluviija: Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut
Partnerid: Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut, MTÜ Pro Mare ja MTÜ Balti Keskkonnafoorum ning GRID-Arendal Norrast
Tulemused:
• Määratleti soodsa seisundi kriteeriumid ja võrdlusväärtused ning töötati välja ja katsetati seire- ja hindamismetoodikat EL loodusdirektiivi mere-elupaigatüüpide jaoks. Lisaks viidi läbi mere-elupaigatüüpide inventuur valitud aladel Eesti majandusvööndis ja seni inventeerimata Natura 2000 aladel territoriaalmeres.
• Arendati ja täiustati veelindude lennuloendusmetoodikat.
• Testiti viigerhüljeste seiremetoodikat
Projekti maksumus kokku 515 980 €
Sh EMP toetus 397 400
Sh Eesti riigi kaasfinantseering 41 183
Sh TÜ omafinantseering 77 397
2. Rannikuelupaikade (luited, rannad, liivanõmmed) soodsa seisundi kriteeriumite ja seiremetoodika väljatöötamine
Projekti elluviija: Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut
Tulemused:
• Uuendati andmeid rannikuelupaikade leviku ja seisundi kohta.
• Töötati välja pikaajaline kulutõhus metoodika rannikuelupaikade looduskaitselise seisundi hindamiseks, mis arvestab maastikku kui muutuvat süsteemi.
• Tehti testseire, mis näitas, et elupaigad on enamasti soodsas seisundis.
Projekti maksumus kokku 168 374 €
Sh EMP toetus 129 679
Sh Eesti riigi kaasfinantseering 13439
Sh TÜ omafinantseering 25 256
3. Hinnangu andmine merekeskkonna ökosüsteemipõhiseks korraldamiseks Soome lahe merepõhja ja setete näitel
Projekti elluviija: Eesti Geoloogiakeskus
Partnerid: TTÜ Geoloogia instituut, TLÜ Ökoloogia keskus, TTÜ Meresüsteemide instituut, Norra Geoloogiakeskus
Tulemused:
• Koostati ettepanekud merepõhja seireks ja meetmekavasse kaitsmemeetmeteväljatöötamiseks.
• Koostati varasema andmestiku ja projekti jooksul kogutud info alusel merepõhjadigitaalsed kaardikihid koos seletuskirjaga järgnevatele teemakaartidele:
aluspõhja geoloogline kaart;
kvaternaarisetete kaart;
geomorfoloogiline kaart;
maavarade kaart (sh raua-mangaani levikualade kaart);
põhjasetete litoloogiline kaart ning geokeemilised kaardid.
Projekti maksumus kokku 488 600 €
Sh EMP toetus 376 312
Sh Eesti riigi kaasfinantseering 38 998
Sh TÜ omafinantseering 73 290
4. Euroopa Liidu merestrateegia raamdirektiivi kohase Eesti mereala meetmekava väljatöötamine, k.a. saastuse vähendamiseks veeldatud maagaasi (LNG) kui alternatiivse laevakütuse kasutamise tasuvusuuringu teostamine
Projekti elluviija: Eesti Keskkonnauuringute Keskus
Partnerid: Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Norra Mereuuringute Instituut (IMR), Norra Õhu-uuringute Instituut (NILU)
Tulemused:
• Töötati välja Eesti mereala jaoks merestrateegia, mis koosneb mereseire programmi ettepanekust ja meetmekavast.
• Valminud merestrateegia aitab parandada mere ja sisevete poliitika juhtimissüsteeme.
• Lisaks Eesti mereala jaoks merestrateegia välja töötamisele viidi projekti käigus läbi LNG laevakütusena kasutamise tehnilise- ja majandusliku teostatavuse uuring ning LNG kasutamise mõju hindamine keskkonnale.
Projekti maksumus kokku 547 507€
Sh EMP toetus 496 096
Sh Eesti riigi kaasfinantseering 51 411
5. Mere ja siseveekogude ökosüsteemiteenuste määramise ja kaardistamise metodoloogia väljatöötamine
Projekti elluviija: Peipsi Koostöö Keskus
Partnerid: Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskus, SEI Tallinn, Keskkonnaagentuur, Norwegian Institute for Nature Research
Tulemused:
• Töötati välja jõgede, järvede ja rannikumere ökosüsteemiteenuste (ÖST) määramise ja hindamise metodoloogiad.
• Erinevas seisundis jõgede, järvede ja rannikumere potentsiaalsete ÖST-e määratlemiseks koostati juhis ja töötati välja ÖST-e indeks, mis annab informatsiooni veekogu suuruse, loodusläheduse ning teenuste pakkumise omavaheliste seoste kohta.
Projekti maksumus kokku 376 281 €
Sh EMP toetus 306 853
Sh Eesti riigi kaasfinantseering 31 800
Sh TÜ omafinantseering 37 628
6. INSPIRE direktiivi elluviimine
Projekti elluviija: Maa-amet
Partner: Norvegian Mapping Agency
Tulemused:
• Projekti käigus töödeldi ruumi- ehk asukohaandmeid nii, et need on vastavuses Euroopa Liidu INSPIRE direktiivi nõuetega ja haakuvad üle-euroopalise ruumiandmete infrastruktuuriga.
• Lisaks maakatte andmetele viidi üle-euroopaliste nõuetega vastavusse ka paljude teiste teemavaldkondade andmed koos nende kasutamiseks vajalike teenustega. Näiteks saab Eesti geoportaali kaardirakenduse kaudu vaadata ja allalaadimisteenuse kaudu alla laadida aadressi- ja kohanimeandmeid, andmeid maapõue, haldusüksuste jt INSPIRE teemade kohta.
Projekti maksumus kokku 1 471 499 €
Sh EMP toetus 1 333 325
Sh Eesti riigi kaasfinantseering 138 174
7. Ebapärlikarbi elupaikade taastamine
Projekti elluviija: Keskkonnaamet
Partner: Norwegian Institute for Nature Research
Tulemused:
• Projekti käigus selgitati välja ebapärlikarbi kui Eesti ühe ohustatuima loomaliigi arvukus, seisund
• Parandati elupaiga seisundit: vähendati settekoormust paigutades jõkke settelõkse, kütiti kopraid, suurendati jõe läbitavust peremeeskaladele, suurendati jõelõigu looduslikkust.
• Õpiti karpide tehistingimustes kasvatamist ning planeeriti edasised tegevused.
• Projekti tegevusi kajastati kaks korda saates Osoon.
Projekti maksumus kokku 227 116 €
Sh EMP toetus 174 921
Sh Eesti riigi kaasfinantseering 18 127
Sh TÜ omafinantseering 34 067
8. Lõve jõe suudmeala avamine ja elupaikade taastamine
Projekti elluviija: MTÜ Laidevahe Loodus
Partner: Jätkusuutlik Saaremaa MTÜ
Tulemused:
• Parandati Euroopa Liidus kaitstava jõesilmu ning rannikumeres elunevate siirdeliseeluviisiga mageveekalade rändevõimalusi.
• Projekti käigus puhastati setetest Lõve jõe ja Silmajõe suudmealad, kujundatilooduslikuks Silmajõe säng alamjooksul, taastati kalade rändevõimalused läbi Oessaarelahe, puhastati Lõve jõkke suubuvad kraaviotsad ja rajati puistangud Enima ojale jaMõrrasilmadele.
• Projekti tulemusena paranes Lõve ja Silmajõe ning Oessaare ja Laidevahe lahtedeökoloogiline seisund, paranesid kalade rändevõimalused ja potentsiaal kalastikuelupaigana.
Projekti maksumus kokku 237 045 €
Sh EMP toetus 193 308
Sh Eesti riigi kaasfinantseering 20 033
Sh TÜ omafinantseering 23 704
9. Mudelite süsteemi ning töövahendi loomine mere ja maismaa pinnavete integreeritud haldamiseks
Projekti elluviija: Eesti Keskkonnauuringute Keskus
Partnerid: Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon, KEMIT, Norwegian Institute of Bioeconomy Research (NIBIO)
Tulemused:
• Projekti käigus uuendati veekeskkonna seisundit iseloomustavaid andmestikke, liidestati olemasolevad andmekogud loodud infosüsteemiga ja lisati olemasolevasse modelleerimissüsteemi dünaamiline hüdroloogiline ja ärakandemudel HYPE.
• Loodi toimiv mudelite süsteem, mis võimaldab paremini kätte saada mere- ja maismaa pinnavetega seotud seisundi, koormuse ja meetmete mõjuga seotud teavet ning teha sellel teabel põhinevaid otsuseid.
Projekti maksumus kokku 2 340 660 €
Sh EMP toetus 2 120 872
Sh Eesti riigi kaasfinantseering 219 788
10. Eesti riikliku kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava ja rakendusplaani ettepaneku väljatöötamine
Projekti elluviija: Eesti Keskkonnauuringute Keskus
Partnerid: Keskkonnaagentuur, Norra Tsiviilkaitse Direktoraat
Tulemused:
• Projekti tulemusena valmis kliimamuutuste mõjuga kohanemise tegevusraamistik ja rakendusplaani ettepanek, mille eesmärk on suurendada Eesti riigi valmidust ja võimet tulla toime kliimamuutuste mõjuga.
• Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava elluviimise maksumuse prognoos aastateks 2017-2030 on 43,8 miljonit eurot.
Projekti maksumus kokku 426 804 €
Sh EMP toetus 386 727
Sh Eesti riigi kaasfinantseering 40 077
11. Kliimamuutuste mõjude hindamine jakohanemismeetmete väljatöötamine planeeringute jamaakasutuse ning inimtervise ja päästevõimekuse
valdkondades (KATI)
Eelarve: 253 015 € (EMP 194 868 €)
Projekti elluviija: Tartu Ülikool
Partnerid: Sisekaitseakadeemia, Eesti Maaülikool, Norra Linna- ja Regionaaluuringute Instituut (NIBR)
12. Kliimamuutuste mõjude hindamine jakohanemismeetmete väljatöötamine
looduskeskkonna ning biomajanduse valdkondades(BioClim)
Eelarve: 358 285 € (EMP 275 946€)
Projekti elluviija: Eesti Maaülikool
Partnerid: Tartu Ülikool, SEI Tallinn, Eestimaa LooduseFond, Agricultural University of Iceland
13. Kliimamuutuste mõjude hindamine jakohanemismeetmete väljatöötamine taristu jaehitiste ning energeetika ja energiavarustuse
valdkondades (ENFRA)
Eelarve: 300 725 € (EMP 245 238 €)
Projekti elluviija: SEI Tallinn.
Partnerid: Eesti Maaülikool, Balti Keskkonnafoorum, Fridtjof Nanseni Instituut (Norra)
EKUKi hange: Kliimamuutuste mõjude hindamine jakohanemismeetmete väljatöötamine majanduse ja
ühiskonna ning teadlikkuse ja koostöö valdkondades
Eelarve: 152 455 € (hanke summa kajastub EKUKi poolt elluviidava projekti eelarves)
Elluviija: TÜ Sotsiaalteaduslike rakendusuuringutekeskus koostöös Umeå Ülikooli (Rootsi), Washingtoni
Ülikooliga (USA)
Kliimamuutste mõjuga kohanemise arengukava
alusuuringud
Kahepoolsete suhete arendamine• Programmi avarüritus 20. juuni 2013
• Partnerluspäevad projekti partnerite leidmiseks (12 doonorpartnerlusega projekti)
• Ekspertkohtumised
• Norra õppereis
• Programmi infomaterjal eesti ja inglise keeles
• Lõpuüritus 8.03.2017
• 66 eestlast on osalenud kogemuste vahetamise reisides
Periood 2014-2021
Plaanerimine algas 2016 a kevadel
EMP + Norra toetused Eestile = 68 miljonit eurot
Vähem ja suuremad programmid
Prioriteetsed valdkonnad:
1. Ettevõtluse arendamine, innovatsioon ja teadus
2. Keskkond, energeetika, kliimamuutused ja madala süsinikuga majandus
3. Sotsiaalne kaasatus ja haridus
4. Kodanikuühiskond
Vastastikuse mõistmise memorandumi ettevamistamine
Aitäh!Krista Tõ[email protected]