PR NLE MembersECA - European Parliament...multikultuurses keskkonnas, kus ma saan kasutada oma...
Transcript of PR NLE MembersECA - European Parliament...multikultuurses keskkonnas, kus ma saan kasutada oma...
RR\1089903ET.doc PE576.857v02-00
ET Ühinenud mitmekesisuses ET
Euroopa Parlament 2014-2019
Istungidokument
A8-0059/2016
17.3.2016
RAPORT
ettepaneku kohta nimetada Mihails Kozlovs kontrollikoja liikmeks
(C8-0411/2015 – 2015/0814(NLE))
Eelarvekontrollikomisjon
Raportöör: Igor Šoltes
PE576.857v02-00 2/20 RR\1089903ET.doc
ET
PR_NLE_MembersECA
SISUKORD
lk
ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS ................................... 3
LISA 1. MIHAILS KOZLOVSI ELULOOKIRJELDUS .......................................................... 4
LISA 2. MIHAILS KOZLOVSI VASTUSED KÜSIMUSTIKULE ......................................... 7
VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS ................. 20
RR\1089903ET.doc 3/20 PE576.857v02-00
ET
ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS
ettepaneku kohta nimetada Mihails Kozlovs kontrollikoja liikmeks
(C8-0411/2015 – 2015/0814(NLE))
(Konsulteerimine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel
nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0411/2015),
– võttes arvesse kodukorra artiklit 121,
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0059/2016),
A. arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas esitatud kandidaadi kvalifikatsiooni,
pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud
tingimusi;
B. arvestades, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 15. märtsi 2016. aasta koosolekul
ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi;
1. toetab nõukogu ettepanekut nimetada Mihails Kozlovs kontrollikoja liikmeks;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise
eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja
liikmesriikide kontrolliasutustele.
PE576.857v02-00 4/20 RR\1089903ET.doc
ET
LISA 1. MIHAILS KOZLOVSI ELULOOKIRJELDUS
Sõltumatu kvalifitseeritud ja motiveeritud professionaal, kellel on rohkem kui 15 aastat
kogemusi riikliku ja ELi majanduspoliitika kujundamise, ELi eelarve, riigirahanduse, avaliku
halduse, institutsioonidevaheliste suhete, arengupanganduse, diplomaatia, esindustegevuse,
kommunikatsiooni ning inimeste, muutuste ja projektide juhtimise alal ning kes on oma
karjääri jooksul loonud sidemeid kõigis ELi institutsioonides ja omab tippülikooli
magistrikraadi ärijuhtimises.
TÖÖKOGEMUS
Asedirektor (majandus, rahandus, ELi eelarve – ECOFIN), nõunik
Läti rahandusministeerium ja Läti alaline esindus Euroopa Liidu juures
Alates aprillist
2012
Brüssel
Peaministri, rahandusministri ja alalise esindaja nõunik.
Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ja Ukrainale suunatud rahalise abiga
seotud komplekssete mitmepoolsete kõrgetasemeliste läbirääkimiste juhtimine.
ELi majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) igakuiste istungite strateegiliste
kavade koostamine ja sisuline ettevalmistamine.
Osalemine Läti euroalaga liitumise strateegia kavandamises ja elluviimises.
Direktorite nõukogu liikme (Soome, Norra ja Läti esindaja) nõunik
Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank
Oktoober 2010 –
aprill 2012
London
Strateegiliste ja lühiajalise mõjuga ettepanekute hindamine direktorite nõukogu eesmärkide
suhtes. Osalemine eelarve- ja halduskomitee ning rahandus- ja juhtimiskomitee tegevuses.
EBRD projektide tulemuslikkuse ja lisandväärtuse EBRD mandaadile vastavuse hindamine.
Töö auditikomitees.
Investeerimisprojektide täieliku analüüsi tegemine.
Nõunik (majandus, rahandus, ELi eelarve, maksupoliitika)
Läti alaline esindus Euroopa Liidu juures
Mai 2003 –
oktoober 2010
Brüssel
Euroopa Ülemkogu, ECOFINi, majandus- ja rahanduskomitee ning alaliste esindajate komitee
Läti saadikute erakorraline ja kohapealne nõustamine ECOFINi poliitika ja
protseduuriküsimuste alal.
Direktor, rahandusministeeriumi ELiga integreerumise osakond, Riia
Osakonnajuhataja, rahandusministeeriumi ELiga integreerumise osakond, Riia
Jaanuar 2002 –
mai 2003
Veebruar 2001 –
RR\1089903ET.doc 5/20 PE576.857v02-00
ET
jaanuar 2002
Praktikant
Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste direktoraat
Jaanuar 2000 –
aprill 2000
Brüssel
Mitmesugused algtaseme töökohad era- ja avalikus sektoris ning teadus- ja
haridusasutustes
Juuni 1996 –
detsember 1999
HARIDUS
Magistrikraad ärijuhtimises, City University London, Cass Business
School, London.
Lõpetatud kiitusega.
2011–2014
Magistrikraad ühiskonnateadustes, Läti Ülikool.
Majandus, rahvusvaheline majandus, ärijuhtimine, raamatupidamine
1997–1999
Bakalaureusekraad ühiskonnateadustes, Riia Tehnikaülikool.
Majandus, rahvusvaheline majandus, ärijuhtimine, raamatupidamine
1994–1997
Euroopa õpingud, Läti Ülikool
Erikursused majanduse, rahanduse ja õigusteaduse alal
1996–1997
KEELEOSKUS
Inglise keel – kõrgem tase
Prantsuse keel – kesktase
Saksa keel – algtase
Läti keel ja vene keel – emakeele tase
SAAVUTUSED, TUNNUSTUSED
Aukiri Läti Vabariigi valitsuselt, november 2015.
Aukirjad peaministrilt isikliku panuse eest 1) Läti ELi eesistumise õnnestumisse (2015) ja 2)
Läti euroalaga liitumisse (2014).
Isiklik tunnustus ECOFINi avalikul istungil komisjoni asepresidendilt Katainenilt ja
president Hoyerilt olulise panuse eest Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi loomisesse
(juuni 2015).
Aukiri Läti välisministrilt Läti euroalaga liitumisele kaasaaitamise eest (2014).
Teenetemärk Läti rahandusministrilt silmapaistva töö eest Läti majandus- ja
rahanduspoliitiliste huvide esindamisel ja edendamisel ELis (2008).
Sport: endine Läti meister veesuusatamises.
PE576.857v02-00 6/20 RR\1089903ET.doc
ET
PUBLIKATSIOONID
Kozlovs M, „Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI): läbirääkimised“; Läti huvid
ELis, november 2015 (läti keeles).
RR\1089903ET.doc 7/20 PE576.857v02-00
ET
LISA 2. MIHAILS KOZLOVSI VASTUSED KÜSIMUSTIKULE
Töökogemus
1. Palun loetlege oma ametialased kogemused riigi rahanduse valdkonnas eelarve
planeerimise, täitmise või haldamise, eelarve kontrolli või auditeerimise alal.
Alates magistrikraadi omandamisest 1999. aastal olen ma kogunud töökogemust riigi
rahanduse, majanduse, fiskaalpoliitika ja finantsjuhtimise alal Läti valitsuses
(rahandusministeeriumis) ning rahvusvahelises keskkonnas Brüsselis (Läti alalises esinduses
Euroopa Liidu juures) ja Londonis (Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas). Oma
isiklikku elukestva õppe kava järgides omandasin 2014. aastal ärijuhtimise magistrikraadi
Cass Business Schoolis (City University London), lõpetades kiitusega.
Aastate jooksul olen kogunud töökogemust Euroopa Liidu rahanduse valdkonnas selle mõiste
kõige laiemas tähenduses. Minu esimene tõsine katsumus oli seotud ühinemisläbirääkimistega
kümnes läbirääkimiste majandus- ja rahaliidu, finantsturgude ning rahandus- ja
eelarvesätetega seotud peatükis (kokku oli läbirääkimiste peatükke kolmkümmend üks). Läti
toonaseid valitsemis-, finantsjuhtimise ja -kontrolli ning riigikontrolli standardeid praegustega
võrreldes võin heal meelel öelda, et mul on õnnestunud teadmussiirdele ja suutlikkuse
arendamisele kaasa aidata.
Saabusin Brüsselisse 2003. aastal vahetult pärast ühinemislepingu allkirjastamist ühena
esimestest Läti huve ELis esindavatest nõunikest ning keskendusin kahte liiki ülesannetele.
Esmalt olulistele majandus-, rahandus-, eelarve- ja maksupoliitilistele ning ELi eelarvega
seotud küsimustele ning teiseks suutlikkuse arendamisele meie riigi huvide paremaks
esindamiseks neis valdkondades. Mõistes ELi eelarve vahendite olulisust Läti majanduse
arengule, andsin ma poliitikakujundajatele nõu tugevdada meie rahandusministeeriumi ja
Brüsseli esinduse haldussuutlikkust seoses ELi eelarve haldamisega.
Järgnevate aastate jooksul kogusin põhjalikke teoreetilisi teadmisi ja vahetuid praktilisi
kogemusi ELi institutsioonide toimimise, neis toimuvate otsustusprotsesside ja nende
probleemide kohta. Mitmes ELi institutsioonis eri tasemetel mitmesuguseid töökohustusi
täites kogutud eesliinikogemused ELi asjades on andnud mulle enesekindlust ja oskusi, mis
on vajalikud tõhusaks tegutsemiseks poliitiliselt mitmetahulises ja dünaamilises ELi
keskkonnas. Arusaam ELi toimimisest on võtmetähtsusega, sest see võimaldab näha
tervikpilti praegusest olukorrast, potentsiaalsetest probleemidest ja võimalikest lahendustest.
Need teadmised on kontrollikoja jaoks ja tema ülesannete täitmiseks väga kasulikud.
Majandus- ja rahanduskomitee tööd järelkontrollides ning selles Läti delegatsiooni liikmena
alates 2003. aastast osaledes õppisin ma tundma aluslepingu mitmepoolset majandus- ja
rahandusjärelevalvet käsitlevate artiklite praktilist rakendamist. Sellele järgnesid stabiilsuse ja
kasvu pakti esimene reform (2005), rahandus- ja majanduskriis, euroala uued
rahanduspoliitika koordineerimise mehhanismid (sh fiskaalkokkulepe, Euroopa
stabiilsusmehhanism ning esimene ja teine majanduse juhtimise pakett) ja pangandusliit. Neil
aastatel osalesin Läti delegatsiooni liikmena majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu
(ECOFIN) töös, kus arutati kõiki neid küsimusi ja võeti vastu neid puudutavaid otsuseid,
mitmel puhul koos Euroopa Parlamendiga. Meie järgmiseks väljakutseks on tõelise majandus-
ja rahaliidu loomine, mis muu hulgas peaks tagama demokraatliku legitiimsuse ja vastutuse.
PE576.857v02-00 8/20 RR\1089903ET.doc
ET
Eelnevale tuginedes rõhutan, et mul on laialdased kogemused mitmepoolse majandus- ja
fiskaaljärelevalve alal ja finantssektoris. Eriti asjakohane on minu kogemus kriisijärgses
keskkonnas, mis tõi kaasa ulatuslikke ja pikaajalist mõju avaldavaid muudatusi, millest
mõned mõjutavad ka Euroopa Kontrollikoja aluslepingutest tulenevaid ülesandeid. See on
nähtav kontrollikoja hiljutises tegevuses, näiteks ülevaatearuannetes1. Loodan, et saan
kontrollikoja liikmena kasutada oma teadmisi ja kogemusi selles valdkonnas mõningate
kontrollikoja ees seisvate ülesannete täitmisel.
Rahvusvahelise rahandusasutuse EBRD direktorite nõukogus töötades oli mul suurepärane
võimalus õppida tundma auditeerimise ja mõjuhindamisega seotud küsimusi. Osalesin
alaliselt direktorite nõukogu auditikomitee töös. Auditikomitee kontrollib EBRD
finantsaruannete ning raamatupidamis-, finantsaruandlus- ja avalikustamispoliitika ja -
praktika terviklust, EBRD sisekontrollisüsteemide usaldusväärsust ja efektiivset rakendamist,
EBRD vastavustagamise, siseauditi, hindamise ja juhtimisriskide alaste ülesannete täitmist
ning EBRD välisaudiitori sõltumatust, kvalifikatsiooni ja kohustuste täitmist.
Nende ülesannete täitmisel pakkus mulle erilist huvi küsimus, kas EBRD poolt koostatud ja
EBRD meetmete sihtriikides rakendatud investeerimis- ja poliitikaprojektide raames kasutati
aktsionäride kapitali säästlikult, tõhusalt ja efektiivselt kooskõlas EBRD mandaadiga ning kas
EBRD-l õnnestus saavutada projektide sihtriikides soovitud ja vajalikku mõju ja
lisandväärtust.
Tänu EBRD direktorite nõukogus omandatud kogemustele mõistan ma vajadust ettevõtete
juhtimise, finantsjuhtimise ning kontrolli- ja siseauditisüsteemide kvaliteetse hindamise järele,
aga ka vajadust koostada aruanded õigeaegselt, seada selgelt piiritletud prioriteete, anda
arengut toetavaid soovitusi ja aidata kaasa nende soovituste rakendamisele. Olen alati olnud
seisukohal, et auditi- ja hindamisfunktsioonide sõltumatus ei tohiks tähendada nende
eraldatust. Audiitorid peavad olema küll sõltumatud, kuid samas osavõtlikud, panustades oma
sõltumatute hinnangute ja soovitustega tulemuste parandamisse.
Oma teenistuskäigu vältel olen omandanud selleks olulisi oskusi, näiteks saanud ülevaate ja
üksikasjaliku arusaama ELi tegevusest (ka muudes valdkondades peale majandus- ja
rahandusküsimuste), oskuse leida seoseid muutuste vahel eri poliitikavaldkondades, põhjaliku
arusaama ELi institutsioonide tegevusest ja rollist otsustusprotsessis ning selge arusaama ELi
eelarve haldamisest. Siinkohal märgin, et hoolimata institutsioonide pidevast tööst ELi
eelarve haldamise parandamiseks, mis annab pikkamisi tulemusi, sh tulemusnäitajate ja
lisandväärtuse paranemise näol, on selles valdkonnas veel puudujääke. Põhjusteks on
õigusraamistiku komplekssus, planeerimis-, täitmis- ja kontrollsüsteemide mitmetasandilisus,
vastutusalade ebatäpne piiritlus ning mõnel juhul kahjuks ka poliitilised tegurid.
Samuti on ELi eelarvevahendite nappust ning pidevalt lisanduvaid uusi probleeme arvesse
võttes selge, et tuleb leida uusi võimalusi vähemate vahenditega paremate tulemuste
saavutamiseks. Hiljutise Läti eesistumisaja jooksul Euroopa Liidu Nõukogus oli mul meeldiv
võimalus juhtida Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ajutist töörühma ning
täita ühte juhtivrollidest mitmes kolmepoolses poliitilises läbirääkimises Euroopa
Parlamendiga. Neis läbirääkimistes õnnestus meil saavutada rekordiliselt lühikese ajaga
kompromiss, mis muu hulgas tugevdas EFSI auditikorraldust. Järgmiseks väljakutseks on
määratleda EFSI määrusel põhinevate tegevuste ning EIP-le ja EIFile antava ELi
1 Ülevaatearuanne „Lüngad, kattuvused ja väljakutsed: ELi aruandekohustus ja avaliku sektori
auditeerimiskord“, III osa, 2014.
RR\1089903ET.doc 9/20 PE576.857v02-00
ET
eelarvegarantii auditeerimiskord. Kontrollikoja võimaliku liikmena kavatsen sellesse debatti
panustada.
Läti eesistumisaeg nõukogus oli tõeline proovikivi nii minule kui ka minu ECOFINi
meeskonnale Brüsselis. Korraldasin ja juhtisin keerulist ettevalmistusprotsessi ning viisin
selle edukalt lõpule, mida näitab meie eesistumise tulemuslikkus ECOFINi valdkonnas.
Arvukate toimikute sisusse süvenedes, menetlusküsimusi lahendades ja võrgustikke luues
tõestasin, et tunnen seda poliitikavaldkonda põhjalikult. Olen valmis kasutama neid oskusi ka
kontrollikojas.
Loodan, et küsimustiku käesolev osa veenab komisjoni, et ma olen oma karjääri arendamisel
lähtunud eesmärgist saada ulatuslike teoreetiliste teadmiste ja rikkaliku praktilise
kogemustepagasiga professionaaliks. Usun, et kontrollikoja kui esinduskogu tugevus rajaneb
mitte ainult selle liikmesriikide paljususel, vaid olulisel määral ka selle liikmete mitmekesistel
ametialastel kogemustel.
2. Millised on olnud kõige tähtsamad saavutused Teie ametialase karjääri jooksul?
Usun, et minu teenistuskäigus on saabunud pöördepunkt, kuna ELi eesistumine märgib
loogilist lõppu ELi asjadega tegeleva riigiteenistuja ühele kogemustetsüklile:
ühinemisläbirääkimised, ELiga ühinemine, suutlikkuse suurendamine, euroalaga liitumine
ning lõpuks ELi eesistumine.
Panustasin nendesse minu riigi jaoks märgilise tähendusega projektidesse oluliselt. Minu rolli
tunnustasid aukirjadega Läti valitsus ning kaks peaministrit ja rahandusministrit. Pean seda
tulemuslikku ja tunnustust leidnud panust oma senise teenistuskäigu olulisimaks saavutuseks.
Hiljutiseks kõrghetkeks oli Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (mis on Euroopa
Parlamendi ja nõukogu jaoks märgilise tähtsusega projekt) ettevalmistustöö lõpuleviimine
kuue kuuga. Veel üks saavutus, mis näitab tulemuslikku koostööd Euroopa Parlamendiga, oli
kokkuleppe saavutamine suurima Ukrainale pakutava finantsabipaketi osas, mis ühtlasi oli
Riias toimunud ELi idapartnerluse tippkohtumise üks peamisi tulemusi.
Euroopa Liidu eesistumise ettevalmistamine ühes keerulisematest poliitikavaldkondadest
(ECOFIN) oli proovikivi nii Lätile kui ka mulle isiklikult. Läti eesistumise suurepärased
tulemused ECOFINi valdkonnas põhinesid suures osas minu Brüsseli meeskonna heal tööl
tihedas koostöös Riia kolleegidega.
Viimane – kuid kindlasti mitte teistest vähem oluline – näide on minu panus
ühinemisprotsessi Läti rahandusministeeriumi ELiga integreerumise osakonna juhatajana. Ma
osalesin ELi eelarvet ning ELi finantshuvide kaitset käsitlevate läbirääkimiste peatükis,
aidates levitada aastatuhandevahetusel Läti jaoks uudseid teadmisi ELi eelarvest, ettevõtete
juhtimisest, riskijuhtimisest, sisekontrollist ning sise- ja välisauditist.
Minu järgmine eesmärk tugevdada Euroopa Liidu projekti, millel on minu siiras poolehoid.
Kuna Euroopa Kontrollikoja roll ELi ühe- ja mitmeaastaste eelarvete kujundamises peaks
senisest tulemuskesksema käsitlusviisi ja vahendite vähenemise tõttu tugevnema, oleks mul
kontrollikoja liikmena suurepärane võimalus kasutada oma kogemusi Euroopa Liidu
hüvanguks.
3. Milliseid ametialaseid kogemusi on Teil oma päritoluriigist väljaspool asuvate
rahvusvaheliste multikultuursete ja mitmekeelsete organisatsioonide või
PE576.857v02-00 10/20 RR\1089903ET.doc
ET
institutsioonidega?
Suurem osa minu ametialastest kogemustest pärineb väljastpoolt Lätit. Esiteks töötasin
karjääri alguses kolm huvitavat kuud praktikandina Euroopa Komisjonis (DG-ECFIN).
Minu karjääri nn Brüsseli perioodi (ECOFINi direktori nõunik ja hiljem Läti alalise esinduse
ECOFINi osakonna asedirektor) vältel töötasin ma väga mitmekesises töökeskkonnas,
suheldes sageli ja rõõmuga kolleegidega eri liikmesriikidest, Euroopa Parlamendist,
komisjonist ja EIPst ning sektorite esindajatega.
Töö EBRD direktorite nõukogus lisas tänu sagedasele koostööle EBRD kolmandate riikide
sidusrühmadega minu kogemustele globaalse mõõtme. Suhtlus EBRD kolmandate riikide
sidusrühmadega aitas mul näha meid, eurooplasi, ning meie mõtteviisi, otsustusprotsesse ja
muid aspekte nende silmade läbi.
Tunnen, et minu oskused leiavad tõelist rakendamist just mitmerahvuselises ja
multikultuurses keskkonnas, kus ma saan kasutada oma eelnimetatud kogemusi seatud
eesmärkide saavutamiseks. Euroopa ajalugu on keeruline, kuid minu arvates pakub
mitmekesisus Euroopa projektis võimsaid sünergiaid.
4. Kas olete eelnevate juhtimisülesannete täitmisel läbinud heakskiidumenetluse, juhul
kui sellist menetlust kohaldati?
Minu eelnevatele juhtimisülesannetele ei kohaldatud heakskiidumenetlust.
5. Millistele Teie eelnevatest ametikohtadest on Teid nimetatud poliitilise otsusega?
Mitte ühelegi. Kõigile minu eelnevatest ametikohtadest määrati mind kvalifikatsiooni või
objektiivsel hindamisel põhinenud juhtimisotsuse põhjal.
6. Millised on kolm kõige olulisemat otsust, mille tegemisel olete oma ametialase
karjääri jooksul osalenud?
Mul on hea meel, et minu ametialane karjäär on langenud ajale, mil Läti riigil tervikuna ja
Läti kodanikel individuaalselt tuli tõsiselt järele mõelda ning teha meie riigi tulevikku
määravaid olulisi otsuseid. Kahtlemata tegime õiged otsused, mis tõid meie riigi jäävalt
Euroopa perre tagasi. Olen uhke, et läbisin keerulise üleminekuperioodi edukalt ning sain ka
ise neisse võtmetähtsusega otsustesse panustada.
Siinkohal pean eelkõige silmas otsuseid, mis viisid ELi eelarvet ja ELi finantshuvide kaitset
käsitleva ühinemisläbirääkimiste peatüki sulgemiseni. Karjääri alguses Läti
rahandusministeeriumis vastutasin ma ELi omavahendite süsteemiga liitumise
ettevalmistamise eest ning valitsemis-, finantsjuhtimise ja -kontrolli ning sise- ja
välisauditisüsteemide arendamise järelmeetmete ja aruandluse eest. Samuti koordineerisin ja
aitasin sooritada järelmeetmeid komisjoni soovitustele meie ELi vahendite kasutamise
süsteemide valmisoleku tagamiseks pärast ELiga ühinemist. Pean seda perioodi oma karjääri
väga tähtsaks osaks.
Teiseks arvan, et täitsin olulist rolli protsessis, mille lõppeesmärk oli euroala liikmeks
kandideerimine ja Euroopa ühisraha kasutuselevõtt alates 1. jaanuarist 2014. Teekond selle
eesmärgi saavutamiseni oli pikk, Läti komistas selle aja jooksul mitu korda ning me
ühinesime euroalaga selle ristteel. Praegu, kui oleme paar aastat euroala liikmed olnud,
RR\1089903ET.doc 11/20 PE576.857v02-00
ET
kahtlevad tehtud valikutes vaid vähesed vaatlejad.
Kolmandaks toon välja, et majandusteadlased, akadeemiline ringkond ja üldsus näivad olevat
ühel meelel, et investeeringute suurendamine Euroopas on Euroopa ja siseriikliku poliitika
kujundajatele kõige pakilisem ja esmatähtis ülesanne. Olen kindel, et Euroopa Strateegiliste
Investeeringute Fondi peamiseid elemente käsitlev kompromissotsus, milleni mina ja minu
meeskond koostöös Euroopa Parlamendi läbirääkimismeeskonna ja komisjoni asepresidentide
Georgieva ja Kataineniga 28. mai 2015 aasta varastel tundidel pärast kolmteist tundi kestnud
poliitilisi läbirääkimisi jõudsime, on minu ametialases karjääris väga oluline. Nagu eelnevalt
öeldud, on välisauditit käsitlev säte üks parandustest, mille suutsime komisjoni ettepanekusse
sisse viia.
Mul on hea meel, et komisjon ja Euroopa Investeerimispank on ELi eelarvega tagatud
Euroopa investeerimiskava rakendamisel juba häid tulemusi saavutanud. Ma loodan, et
investeerimiskava edukas rakendamine aitab kaasa ELi eelarve tuleviku teemalisele arutelule.
Olen märganud, et kontrollikoja liitumine on oodatud ja ta on valmis arutelusse oma panuse
andma. Ma loodan, et minu kogemus aitab kontrollikoja tööle kaasa.
Sõltumatus
7. Aluslepingus on sätestatud, et kontrollikoja liikmed peavad olema oma kohustuste
täitmisel „täiesti sõltumatud“. Kuidas kavatsete seda tingimust oma tulevaste
kohustuste täitmisel järgida?
Kuigi audiitori kutseala on suhteliselt uus, vähemalt kindlasti uuem kui valitsuse liikmete
amet, ei ole juhus, et auditi läbiviijate või selle eest vastutavate isikute sõltumatuse käsitus
sätestati pikka aega tagasi kindlalt esimesse kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelisse
standardisse (ISSAI 1). Eetikakoodeks on välja toodud standardis ISSAI 30. Olen nõus, et
sõltumatuse ja eetika põhimõtted on kõrgeimate kontrolliasutuste tegevuse eeldus.
Euroopa Kontrollikoja liikmete sõltumatus on üheselt mõistetavalt aluslepingus ette nähtud,
kus sätestatakse, et „[l]iidu üldistes huvides on kontrollikoja liikmed oma kohustuste täitmisel
täiesti sõltumatud“ (artikkel 285) ja et „[n]ende sõltumatus peab olema väljaspool kahtlust“
(artikli 286 lõige 1).
Neid olulisi põhimõtteid täpsustatakse nii kontrollikoja eetikakoodeksis, kontrollikoja
liikmete käitumisjuhendis kui ka kodukorras, samuti kodukorra rakenduseeskirjas.
Tahaksin väljendada oma täielikku pühendumist sõltumatuse põhimõttele, kuna see on
eelduseks kontrollikoja ja selle liikmete kohustuste täitmisele kooskõlas aluslepinguga. Veelgi
enam, kodanike usaldus kontrollikoja tegevuse vastu oleneb sõltumatuse põhimõtte rangest
järgimisest.
Lisaks finants- ja muude tegevuste täielikule avalikustamisele ning aruandekohustusele on
minu arvates väga oluline liikmesriikide valitsuste või muude osapoolte mis tahes juhiste
ignoreerimine. Sõltumatuse põhimõte on auditi keskmes, seetõttu peaks seda rakendama nii
igapäevaste kohustuste täitmisel kui ka strateegiliste otsuste tegemisel. See on oluline mitte
ainult kontrollikoja kuvandi ja maine kujunemisel tema põhikliendi ‒ ELi kodanike ‒ ja
välismaailma jaoks, vaid ka kontrollikoja liikmete endi seas. Need on peamised ideed, mis
minu arvates kinnistavad sõltumatuse põhimõtet ja mida ma järgiksin ka oma edaspidises
töös.
PE576.857v02-00 12/20 RR\1089903ET.doc
ET
Arvan, et olen oma töös alati eelnimetatud põhimõtetest juhindunud. Näiteks olen viimase
kaheteistkümne aasta jooksul nõustanud mitmeid peaministreid, rahandusministreid ja
riigisekretäre poliitilise spektri erinevatelt poolustelt. Minu nõuanded on tänu kvaliteedile, aga
eelkõige tänu erapooletusele ja objektiivsusele, olnud tunnustatud ja hinnatud. Minu
ametikohustuste täitmisel ei ole konformism kunagi olnud lahendus. Selle asemel olen alati
eelistanud esitada reaalseid fakte ja teha objektiivseid järeldusi, seda isegi juhul, kui need on
olnud ebameeldivad, ebapopulaarsed või ei ole ühtinud üldise arvamusega.
Ma ei ole kunagi olnud seotud ELi fondidest saadavate vahenditega ega tegutsenud
toetusesaaja huvides.
Kokkuvõtteks ütlen, et Lätis valitakse tulevased kontrollikoja liikmed avaliku konkursi abil,
mis koosneb mitmest etapist.
8. Kas Teil või Teie lähisugulastel (vanematel, vendadel või õdedel, seaduslikul
elukaaslasel või lastel) on äri- või finantshuvisid või muid kohustusi, mis võivad
sattuda vastuollu Teie tulevase tööga?
Ei, ma ei ole teadlik ühestki asjaolust, mis võiks sattuda vastuollu minu tulevase tööga.
9. Kas olete valmis avaldama kontrollikoja presidendile kõik oma majanduslikud
huvid ja muud kohustused ning need avalikustama?
Jah, ma olen valmis täitma kõiki kontrollikoja liikme suhtes kohaldatavaid
avalikustamiskohustusi.
10. Kas olete praegu seotud mõne kohtumenetlusega? Kui jah, andke palun selle kohta
lähemat teavet.
Nagu on märgitud 7. küsimuse vastuses, valitakse Lätis tulevased kontrollikoja liikmed
mitmest etapist koosneva avaliku konkursi abil, mis tagab valimiskorra läbipaistvuse ja
erapooletuse.
Sel korral algatati menetlus ministrite kabineti (valitsuse) otsusega alustada valikuprotsessi ja
luua valimiskomisjon. Menetlus koosnes konkursiteate avaldamisest Läti Riigi Teatajas,
valimiskomisjoniga vestlusele pääsevate kandidaatide väljavalimisest, valimiskomisjoni
vestlusest väljavalitud kandidaatidega, valimiskomisjoni otsusest kõige sobivama kandidaadi
valikul ja kõige lõpuks valituks osutunud kandidaadi heakskiitmisest valitsuse poolt ning
kandidaadist nõukogu peasekretariaadile teatamise juhendamisest. Menetlus algatati seega
valitsuse poolt 2015. aasta augustis ja viidi lõpule 19. novembril 2015. aastal, kui ministrite
kabinet langetas lõpliku otsuse. Seejärel teatati otsusest nõukogu peasekretariaadile.
Täieliku läbipaistvuse kinnitamiseks sooviksin ma Euroopa Parlamendile teada anda, et üks
kandidaat, kes ei osutunud valitsuse heakskiitmise etapiks valituks, algatas 5. jaanuaril 2016.
aastal halduskohtumenetluse. See isik, hageja, palus halduskohtul panna ootele valitsuse
otsuse rakendamine minu kandidatuuri esitamiseks Euroopa Kontrollikoja liikme
ametikohale, vaidlustades selle õiguspärasuse. Läti Vabariik, mida esindavad Läti Vabariigi
ministrite kabinet ja rahandusministeerium, kellele ministrite kabinet andis volitused algatada
valikumenetlus, on käesolevas kohtuasjas süüdistatava rollis.
Halduskohtu otsusega anti mulle haldusasjas kolmanda isiku staatus, kuna kohtu arvamuse
kohaselt võib menetluse tulemus minu õigusi mõjutada. Seega olin halduskohtu otsusega ja
RR\1089903ET.doc 13/20 PE576.857v02-00
ET
sõltumatult oma eelistustest kaasatud sellesse haldusasja, mille algatas teine pakutava
ametikoha taotleja, kelle kandidatuur ei osutunud valituks.
Süüdistatav esitas halduskohtule oma selgitavad väited ministrite kabineti 12. jaanuari 2016.
aasta istungil, kus süüdistatav kinnitas oma algset otsust väljavalitud kandidaadi kohta.
27. jaanuaril 2016 otsustas halduskohus täielikult tagasi lükata nõude panna ootele valitsuse
otsuse rakendamine minu kandidatuuri esitamiseks ELi ministrite nõukogu ametikohale,
konsulteerides Euroopa Parlamendiga. Kohus leidis ka, et kõnealune valitsuse otsus oli juba
esmapilgul õiguspärane ja et kohaldatavat õigust järgiti täielikult.
11. Kas täidate aktiivset või täidesaatvat rolli poliitikas ning kui see nii on, siis millisel
tasandil? Kas olete viimase 18 kuu jooksul tegutsenud poliitilisel ametikohal? Kui
jah, andke palun selle kohta lähemat teavet.
Ei, ma ei täida poliitikas ei aktiivset ega täidesaatvat rolli. Samuti ei ole ma tegutsenud ühelgi
poliitilisel ametikohal. Ma ei ole praegu ja ei ole kunagi olnud ühegi erakonna liige.
12. Kas astute kontrollikoja liikmeks nimetamise korral tagasi kõikidelt valitavatelt
ametikohtadelt ja loobute igasugusest aktiivsest tegevusest vastutaval ametikohal
poliitilises erakonnas?
Ma ei ole üheski valitavas ametis ega oma mingisugust aktiivset rolli üheski poliitilises
erakonnas.
13. Kuidas toimiksite tõsise eeskirjade eiramise või koguni pettuse ja/või
korruptsioonijuhtumi korral, millesse on segatud isikud Teie päritoluliikmesriigist?
Tõsised eeskirjade eiramised, pettus ja korruptsioon on nõuetekohaselt toimivale
demokraatlikule ühiskonnale tõsine oht. Nendega kaasnevad vahendite väär jaotumine,
moraalne oht, kaotatud võimalused ja valed stiimulid. Kõige ohtlikum tõsiste rikkumistega
kaasnev mõju on kodanike kasvav umbusaldus, mis võib viia jõuetustundeni, selliste
meetodite järkjärgulise tunnustamiseni ja lõpuks nende iseenesest mõistetavana võtmise ning
kasutuselevõtmiseni. Kuigi sellised suundumused on kahjulikud iga riigi arengule, on
Euroopa projekt eriti haavatav, kuna inimesed eeldavad õigustatult, et rahvusvahelised ja
rahvusülesed asutused on seda tüüpi ebaseaduslikust käitumisest vabad.
Arvan, et oma ülesannete täitmisel ei ole ükski kontrollikoja liige kaitstud selle eest, et ta võib
sattuda silmitsi tõsiste eeskirjade eiramise, pettuse või korruptsioonijuhtumitega, millesse on
segatud isikud tema päritoluliikmesriigist. Sellisel juhul hindaksin ma esmalt kiiresti kogu
olemasolevat teavet, et teha kindlaks antud juhul parim teguviis, mis aitaks tagada, et see
teave jõuab nii kiiresti kui võimalik liikmesriikide pädevate asutusteni. Kui kaalul oleksid ELi
finantshuvid, konsulteeriksin OLAFiga suhtlemise eest vastutavate teenistuste ja vastutava
kontrollikoja liikmega ning veenduksin seejärel, et pettusekahtlusest on OLAFile viivitamata
teatatud. Arutaksin teemat ka kontrollikoja presidendiga.
Usun ka, et sellised juhtumid väärivad tõsist analüüsi, et mõista nende põhjuseid ja püüda
sarnaseid juhtumeid edaspidi vältida. Üldjuhul on süsteemne ennetustegevus osutunud
tõhusamaks, kuna see vähendab tõsiste eeskirjade eiramiste, pettuse ja korruptsioonijuhtumite
esinemissagedust ning suurendab seeläbi kodanike usaldust.
Kohustuste täitmine
PE576.857v02-00 14/20 RR\1089903ET.doc
ET
14. Millised peaksid olema usaldusväärse finantsjuhtimise kultuuri põhijooned avaliku
sektori asutuses? Kuidas saaks Euroopa Kontrollikoda selle tõhustamisele kaasa
aidata?
Ümberjaotamisfunktsioon on iga valitsuse tähtis ülesanne. Kodanikud annavad nõusoleku
panustada teatud osa vahenditest majanduse tarbeks, näiteks läbi maksustamise, lähtudes
õigustatud ootusest, et vahendeid kasutatakse parimal võimalikul viisil kogu ühiskonna
huvides, näiteks ühiste hüvede pakkumiseks ja turutõrgete kõrvaldamiseks. Mõiste „parimal
võimalikul viisil“ on tähtis, kuid seda tõlgendatakse kahjuks erineval moel.
Liidu õiguse, s.t rahvusvaheliste standarditega kooskõlas oleva finantsmääruse kohaselt tuleb
ELi eelarvet kasutada vastavalt usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetele. Eesmärk on
pakkuda ELi kodanikele-maksumaksjatele kindlustunnet, et nende vahendeid kasutatakse
Euroopa projekti positiivse mõju suurendamiseks. Kuna me päris kindlasti ei ela enam nn
külluse ajastul, on usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtted olulisemad kui kunagi varem.
Vajadus kulutada liidu ühist raha targalt, saavutades planeeritud tulemused, on ülimalt tähtis,
kui EL soovib taastada ja suurendada oma kodanike usaldust.
Seetõttu mõeldakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte all vahendite säästlikku, tõhusat
ja mõjusat kasutamist. Säästlikkus, tõhusus ja mõjusus on usaldusväärse finantsjuhtimise
kolm peamist elementi, millest tuleks kinni pidada igas avalikus teenistuses.
Selleks, et edendada usaldusväärse finantsjuhtimise kultuuri ELis või mis tahes muus
avalikku teenust osutavas asutuses, on kõige olulisem teha juhtkond vastutavaks talle
usaldatud avaliku sektori vahendite eest. Nappide avaliku sektori vahendite ajastul tuleb ühist
raha kasutada vaid kooskõlas eeskirjadega, mis on hädavajalik tingimus, kuid samas viisil,
mis viib planeeritud tulemuste, väljundite ja mis kõige tähtsam, saavutusteni.
Lisaks vastutuse võtmisele pean usaldusväärse finantsjuhtimise kultuuri peamisteks
tunnusteks järgmisi omadusi: selged eesmärgid, tõhus juhtimissüsteem ja tulemuslikkuse
kultuur, tõhus sisekontrollisüsteem, süsteemsed tulemusnäitajad, usaldusväärne järelevalve ja
läbipaistev aruandlus. Ja viimasena, kuid kindlasti mitte vähim olulisena, toon välja
tähelepanu keskpunkti ümbersuunamise „raha kasutamiselt“ tulemuste saavutamisele.
Minu koduriigi kogemust võib siin kasutada näitena. Pärast finants- ja majanduskriisi on
avaliku halduse rahastamine vähenenud, kuid samas kinnitatakse, et avaliku sektori jõudlus ei
ole sellest mõjutatud või on isegi paranenud.
Seoses eelöelduga hindan kontrollikoja 2013. ja 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu
andmise menetluste raames tehtud tugevat üleskutset suunata rõhuasetus lihtsalt raha
kulutamiselt ja ümber raha targale investeerimisele. Arvan, et see idee väärib tõsist kaalumist
poliitikakujundajate poolt, millele peaks järgnema sellekohane põhjalik tegevuskava.
Arusaadavalt ei saa selline rõhuasetuse muutmine toimuda üleöö, eriti arvestades asjaolu, et
käesoleva eelarveperioodi jooksul eraldatud vahendite mis tahes põhjusel kulutamata jätmise
ainus üldine tulemus on vähem vahendeid järgmisel perioodil. Seega peaksid ELi
institutsioonid ja liikmesriigid väärtushinnangute muutmise hõlbustamiseks tegema omavahel
koostööd.
Kontrollikoda täidab olulist rolli usaldusväärse finantsjuhtimise kultuuri edendamises. Ta
pakub poliitikakujundajatele, nagu Euroopa Parlament, sõltumatuid auditiaruandeid, mida
kasutatakse juhtkonna (komisjoni) eelarve täitmisele heakskiidu andmiseks. Usun, et viimase
RR\1089903ET.doc 15/20 PE576.857v02-00
ET
paari aasta jooksul on kontrollikoda asetanud oma töös rohkem rõhku usaldusväärse
finantsjuhtimise aruannetele (tulemusaudititele). Praegune Euroopa Komisjon asepresident
Georgieva eestvedamisel teeb kõvasti tööd, et arendada välja tulemuslikkusel põhinev
eelarvestus. Tugev tõuge Euroopa Parlamendilt, kontrollikojalt ja komisjonilt on tervitatav
areng, mida tuleks samamoodi jätkata.
15. Aluslepingu kohaselt peab kontrollikoda aitama Euroopa Parlamendil kasutada oma
volitusi eelarve täitmise kontrollimisel. Kuidas parandaksite veelgi kontrollikoja ja
Euroopa Parlamendi (eelkõige selle eelarvekontrollikomisjoni) koostööd, et
suurendada nii avalikku järelevalvet kulude üle kui ka kulutõhusust?
Aluslepingu nõue aidata Euroopa Parlamendil kasutada oma volitusi eelarve täitmise
kontrollimisel on kontrollikoja ülesannete väga oluline osa. Kuna kontrollivolituste
kasutamise alased ülesanded on ajas muutuvad, peaks muutuma ka Euroopa Parlamendi ja
kontrollikoja töösuhe. Seega on see pidevalt muutuv protsess, mida võib lihtsalt järgida, või
veelgi parem, seda saab ennetada.
Arvan, et selle nõude täitmise parandamise protsessi alguspunkt on parlamendi vajaduste
täpne mõistmine. See tähendab regulaarset ja põhjalikku dialoogi, mille vältel mõlemad
pooled saavad esitada oma seisukohad. Olen märganud, et mõne viimase aasta jooksul on
sellel alal juba tehtud edusamme (nt kontrollikoja ja eelarvekontrollikomisjoni regulaarsed
kohtumised, kontrollikoja institutsioonidevaheliste suhete liikme ametikoha loomine,
kontrollikoja suhtlus komisjonide esimeeste konverentsiga enne kontrollikoja iga-aastast
tööprogrammi).
Kontrollikoja aruandva liikme kohalolek tema aruande läbivaatamisel
eelarvekontrollikomisjonis on iseenesest mõistetav element Euroopa Parlamendi
abistamisprotsessis. Iseenesest mõistetav peaks olema ka kontrollikoja järelmeetmete võtmine
eelarvekontrollikomisjoni või Euroopa Parlamendi selles valdkonnas tehtud järeldustele.
Olen ka märganud, et mõningaid kontrollikoja eriaruandeid on esitletud Euroopa Parlamendi
valdkondlikes komisjonides. Usun, et selline tava võib suurendada kontrollikoja töö
lisaväärtust ning viia seeläbi parlamendi tõhusama abistamiseni. Lõpuks peaks see koostöö
avalduma õigusloomealases tegevuses ise, kajastades kontrollikoja järeldusi ja soovitusi.
Arvan, et on äärmiselt oluline ühendada aluslepingu nõuded olla sõltumatu audiitor ja
abistada Euroopa Parlamenti (ja nõukogu). Kui kontrollikoda ei ole viimasele nõudele
vastamises edukas, tekib oht, et see võib viia parima kvaliteediga auditiaruannete
koostamiseni, mis teema ja/või ajastuse tõttu on nende sidusrühmade jaoks ebaolulised.
Sõltumatus peab olema kooskõlas asjakohasusega. Kontrollikoda ELi finantsküsimuste
järelevalvajana on oluline osa ELi finantsjuhtimise ökosüsteemist, mis peaks rõhutama tema
rolli erapooletu ja usaldusväärse partnerina.
Olles regulaarselt jälginud mõlema eelarvepädeva institutsiooni kontrollikoja dokumentide
teemalisi arutelusid, olen arvamusel, et neis aruteludes on ruumi esiteks parlamendi ja
nõukogu tihedamale koostööle ELi eelarve täitmise kontrollimisel, ja teiseks rohkem
kooskõlastatud tööle kontrollikoja eriaruannete ja ülevaatearuannete analüüsimisel. Samuti
peaks kontrollikoja töö sagedamini ja nähtavamalt nõukogu päevakorras esindatud olema.
Samuti sooviksin märkida ära kaks konkreetset punkti, milles tehtavad edusammud võivad
viia kontrollikoja aruannete tõhusama kasutamiseni: õigeaegsus ja suhtlus.
PE576.857v02-00 16/20 RR\1089903ET.doc
ET
Ajal, kui Läti oli Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik, muudeti finantsmäärust, nii et
eriaruanded tuleb vastu võtta kolmeteistkümne kuu jooksul. Kontrollikoda peaks püüdma
sellest sättest kinni pidada ja seega parandama eriaruannete õigeaegsust. Samal ajal hindan ka
vastutusekoormat, kui kontrollikoda kui ELi välisaudiitor teeb järeldusi ja annab soovitusi,
samuti olen teadlik kiiruse ja kvaliteedi vahelise tasakaalu leidmise keerukusest.
Suhtlusest rääkides on mul hea meel, et avalike suhete strateegia on üks kontrollikoja
reformikava alustaladest. Nii põhjalik teave kontrollikoja rollist ja tegevusest kui ka selle
järeldustest ja soovitustest suurendaks läbipaistvust ja avalikku järelevalvet.
Usun, et need kaks tegurit on olulised, sest kokkuvõttes sõltuvad kontrollikoja töö lisaväärtus
ja mõju kontrollikoja tehtud järelduste kasutamisest sidusrühmade poolt.
Lõpetuseks, austades täielikult kontrollikoja sõltumatust, tuleb meil kaaluda selle tihedamat
kaasamist õigusloomeprotsessi, nt läbi õiguslike arvamuste, mis tahes olulist finantsmõju
omavate õigusaktide puhul. Läti eesistumise ajal Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi
ja finantsmääruse valdkonnas tehtud töö näitas kontrollikoja panuse lisaväärtust. Muidugi,
kõnealune lähenemisviis ei ole iseenesest uus, aga selle kasutamist võiks üldistada.
16. Millist lisaväärtust tulemusaudit Teie arvates annab ja kuidas tuleks selle järeldused
juhtimisse kaasata?
Kontrollikoja tulemusauditi käsiraamatus tuuakse välja järgmine määratlus: „Tulemusaudit
tähendab selle sõltumatut, objektiivset ja usaldusväärset uurimist, kas ettevõte, süsteem,
toiming, programm, tegevus või organisatsioon vastab mõjususe, tõhususe ja säästlikkuse
põhimõtetele ning kas olukorda on võimalik parandada.“
Minu arusaamise kohaselt mõeldakse selle määratlusega seda, et tulemusauditi lisaväärtus on
suurim selgete järelduste ja soovituste korral, ning mis veelgi olulisem, audit viib auditi
läbinud üksuste ja süsteemide toimimise tõhusamaks muutumiseni. Näiteks isegi kui ELi
eelarve 5. rubriigi (Haldus) veamäär ei ole oluline, võiks kodanike jaoks õigustatud küsimus
olla see, kas nad ikka saavad ELi avalikult teenistuselt ligikaudu üheksa miljardi euro eest
aastas parimat teenust. Mul on hea meel märkida, et käesoleval aastal pakuvad Euroopa
Parlament ja nõukogu oma tuge tulemusauditi laiendamiseks ka mitmeaastase
finantsraamistiku teistele rubriikidele.
Kui tulemusauditi peamine tulem on auditiaruanne, milles hinnatakse, kas need, kes
vastutavad avaliku sektori vahendite kasutamise eest, on seatud eesmärgid täitnud, siis
igapäevast tegevust hindavad audiitorid saavad samuti hulgaliselt olulist teavet juhtimis- ja
haldusmenetluste toimimise kohta. Seega selleks, et tulemusaudititele väärtust lisada, tuleks
audiitoreid julgustada nii auditiaruannetes kui ka suhtluses auditi läbinud üksusega rõhutama
haldusmenetlustes esinevaid puudujääke ja tegema parandusettepanekuid.
Kontrollikoja tegevusaruandes on välja öeldud, et kui kontrollikoda valib tulemusauditite
teemasid, võetakse ühe asjaoluna arvesse kontrollikoja poolt läbi auditi väärtuse lisamise
potentsiaali. Lisaväärtuse kriteerium on seega osa menetlusest juba selle päris algusest peale.
Väga tähtis on küsimus, kuidas tagada, et auditiaruannete tulemused kaasatakse
haldusmenetlustesse. Niisiis, järelmeetmed on võtmetähtsusega. Kui auditiaruanne ja selle
tulemused on avaldatud, peaksime püüdma saavutada järgmist:
– esiteks, kõrgema tasandi poliitikakujundajad peaksid järeldusi arvesse võtma ja
RR\1089903ET.doc 17/20 PE576.857v02-00
ET
vajaduse korral viima eelarve paremasse kooskõlla (pikaajaliste) strateegiliste
prioriteetidega;
– teiseks, seadusandjad peavad tagama, et kulusüsteemidel on selgelt väljendatud
eesmärgid;
– kolmandaks, haldusmenetluste puhul tuleb juhtkonnal veenduda mitte ainult selles, et
raha kulutatakse kooskõlas eeskirjadega, vaid ka selles, et saavutatakse kavandatud
tulemused.
Lõpuks tahaksin ka öelda, et tulemusauditi lisaväärtust saab suurendada, nagu kontrollikoda
tõestas oma 2014. aasta aastaaruandes. Uus katseprojekt, milles tulemuslikkusega seotud
küsimusi hinnatakse vastavusauditi kontekstis, on väga teretulnud algatus. Seda tuleks
kindlasti jätkata ja laiendada ka teistesse ELi eelarve valdkondadesse, planeerides hoolikalt
nende vahendite hulka, mis on eraldatud vastavus-, finants-, tulemusauditite ja teiste
kontrollikoja toimingute jaoks.
17. Kuidas saaks parandada kontrollikoja, liikmesriikide kontrolliasutuste ja Euroopa
Parlamendi (eelarvekontrollikomisjoni) koostööd ELi eelarve auditeerimisel?
Arvestades seda, kuidas ELi eelarvet täidetakse, peaksid tihedam koostöö ning kogemuste ja
teabe vahetamine määrama kindlaks kontrollikoja, liikmesriikide kontrolliasutuste ja Euroopa
Parlamendi (eelarvekontrollikomisjoni) suhtluse.
Mis puudutab kontrollikoda ja riikide auditeerimisasutusi, tuuakse aluslepingu artikli 287
lõikes 3 välja kaks olulist põhimõtet.
Esiteks märgitakse selles, et „[l]iikmesriikides kontrollitakse koostöös riigi
auditeerimisasutustega“. See säte annab peaaegu piiramatud võimalused koostöö edasiseks
arendamiseks, mida võib vaadelda nii kahepoolselt kui ka mitmepoolselt.
Teiseks sätestatakse, et „[k]ontrollikoda ja liikmesriikide auditeerimisasutused teevad
usalduslikult koostööd, säilitades samal ajal oma sõltumatuse“. Usun, et Euroopa Kõrgeimate
Auditiasutuste Organisatsioon (EUROSAI) ja selle kontaktkomitee paneb hea aluse
suhtlemise parandamisele ja ühiste projektide arendamisele.
Arvan, et Euroopa Parlamendi korrapärane teavitamine kontrollikoja ja riikide
auditeerimisasutuste tihedama koostöö üksikasjadest, edusammudest ja takistustest ning
Euroopa Parlamendi konstruktiivne tagasiside võiksid lõpuks viia ELi eelarve täitmise parema
analüüsini.
18. Kuidas arendaksite edasi kontrollikoja aruandlust, et anda Euroopa Parlamendile
kogu vajalik teave liikmesriikide poolt Euroopa Komisjonile esitatud andmete
täpsuse kohta?
Kontrollikoja tähtsaim panus, nagu on sätestatud aluslepingus, on mõlemale eelarvepädevale
institutsioonile esitatav aastaaruanne ELi eelarve täitmise kohta, mis viib nii nõukogu
soovituseni Euroopa Parlamendi heakskiidu kohta Euroopa Komisjoni tegevusele ELi eelarve
täitmisel kui ka parlamendi otsuseni heakskiidu andmise kohta. Aastaaruanne loob aluse
Euroopa Parlamendis ja nõukogus toimuvatele aruteludele, seega on kontrollikoja antava
teabe sügavus ja laiaulatuslikkus hädavajalik.
PE576.857v02-00 18/20 RR\1089903ET.doc
ET
Kuna ligikaudu 80 % ELi eelarvest täidetakse koostöös liikmesriikidega, määrab
liikmesriikide esitatava teabe terviklikkus, kvaliteet ja õigeaegsus suuresti ära edasise
analüüsi kvaliteedi ja lõpuks ka komisjoni antavate tagatiste kvaliteedi.
Nagu paaril viimasel aastal on tehtud ja nagu oli kirjas kontrollikoja aastaaruannetes,
kasutavad komisjoni peadirektoraadid iga-aastaste tegevusaruannete koostamisel
liikmesriikide asutuste esitatud teavet, näiteks kontrolliaruandeid (nt ühtekuuluvuspoliitika ja
liikmesriikide kontrolliasutuste valdkonnas). Kontrollikoja iga-aastased aruanded toovad
kontrolliasutuste töös esile teatud puudused (k.a täpsus), mida komisjoni kontrollidega ei ole
hetkel võimalik vältida.
Kontrollikoja aruandlusega tuleks jätkata nõrkuste esiletoomist, tulenegu need siis puudustest
liikmesriikide esitatud teabes või komisjoni läbiviidavas kontrollis. Kontrollikojal tuleks
selgitada nii selgelt ja põhjalikult kui võimalik, millised on puudused ja kuidas neid
likvideerida.
Minu arvates peaksid liikmesriigid olema võimelised pakkuma terviklikku, asjakohast ja
õigeaegset teavet oma valitsemise, finantsjuhtimise, sisekontrolli ja siseauditi süsteemi kohta.
Komisjon peaks puuduste kõrvaldamiseks tegema tihedat koostööd liikmesriikidega, et tagada
kogu vajaliku teabe kättesaadavus ja olla võimeline teadlikult hindama liikmesriikide ELi
eelarve täitmise süsteeme.
Ma hindan kulude ja tulude ümber toimuvate arutelude väärtust teabe pakkumisel, kuid kui
meie ühine eesmärk on tagada, et eelarvepädevatel institutsioonidel on olemas
rahvusvaheliste standarditega nõutud kõrge kvaliteediga auditihinnang, ei peaks me
jõupingutuste pealt kokku hoidma. Seda enam, et probleem ei seisne tihti mitte
teabepuuduses, vaid liikmesriikide kontrolliasutuste või lepinguliste audiitorite suutmatuses
seda õigel viisil kasutada.
Üks peamistest aastaaruande auditileidudest, mida nii parlamendis kui ka nõukogus laialdaselt
arutatakse, on kontrollikoja esitatud hinnanguline veamäär. Olles jälginud viimase aja eelarve
täitmisele heakskiidu andmise teemalisi arutelusid, tunnen heameelt, et kontrollikoda
parandab igal aastal esitatavas teabes ilmnevate vigade tekkepõhjuseid. Oluliste veamäärade
põhjused (ja mitte vaid nende endi tasemel) peaksid minu arvates olema eelarvepädevate
institutsioonide tähelepanu keskpunktis.
Muud küsimused
19. Kas võtate oma kandidatuuri tagasi, kui Euroopa Parlament ei poolda Teie
nimetamist kontrollikoja liikmeks?
Mind valiti Läti valitsuse poolt mitmest etapist koosneva avatud valimismenetluse abil. Läti
valitsus usub minu kandidatuuri ja ma olen kindel, et täidan nende kõrgeid ootusi.
Kui Euroopa Parlamendil oleks tõsiseid kahtlusi seoses minu pühendumise ja võimega
panustada Euroopa projekti läbi Euroopa Kontrollikoja liikme staatuse ning kui Euroopa
Parlament arvaks, et minu pühendumus ja võimed ei ulatu parlamendi seatud piirini, võtaksin
ma oma kandidatuuri tagasi.
Minu arvates on ELi eelarve kõrgeima väärtuse tagamiseks vaja esiteks mõlema
eelarvepädeva institutsiooni toimimist viisil, mis suurendaks vastastikust usaldust, ja teiseks
peaksid nad tegema tihedat ja avatud koostööd Euroopa Kontrollikoja, Euroopa Komisjoni ja
RR\1089903ET.doc 19/20 PE576.857v02-00
ET
liikmesriikidega. Kui mõni osapool arvab, et praeguses aluslepingus on institutsionaalse
tasakaalu osas puudujääke, peaks neid analüüsima ja kui see osutub vajalikuks, need
likvideerima niipea, kui toimub aluslepingu läbivaatamine.
Oma hiljutises kootöös ELi institutsioonidega olen alati lähtunud sellest avatud koostööle ja
vastastikusele usaldusele tuginevast lähenemisviisist, mis on suunatud Euroopa ühise
eesmärgi saavutamisele. Kui mind valitakse kõnealusele ametikohale, võtaksin selle
suhtumise endaga kindlasti kontrollikotta kaasa.
PE576.857v02-00 20/20 RR\1089903ET.doc
ET
VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
Vastuvõtmise kuupäev 15.3.2016
Lõpphääletuse tulemus +:
–:
0:
14
4
8
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed Louis Aliot, Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Ryszard
Czarnecki, Tamás Deutsch, Martina Dlabajová, Jens Geier, Ingeborg
Gräßle, Bogusław Liberadzki, Monica Macovei, Georgi Pirinski, Petri
Sarvamaa, Claudia Schmidt, Igor Šoltes, Bart Staes, Marco Valli, Derek
Vaughan, Anders Primdahl Vistisen, Tomáš Zdechovský, Joachim
Zeller
Lõpphääletuse ajal kohal olnud
asendusliikmed
Richard Ashworth, Karin Kadenbach, Andrey Novakov, Julia Pitera,
Miroslav Poche
Lõpphääletuse ajal kohal olnud
asendusliikmed (art 200 lg 2)
Xabier Benito Ziluaga