Eesti Keele Instituudi osakondade aruanded 2016

Eesti keele ajaloo, murrete ja soome-ugri keelte osakond

Keeleressursside ja keeletehnoloogia osakond

Keelekorraldusosakond

Sõnaraamatute osakond

Terminoloogiaosakond

Personali- ja haldusosakond

Eesti keele ajaloo, murrete ja soome-ugri keelte osakond

Juhataja Tiina Laansalu

1. Eesti murrete sõnaraamat. Jätkus eesti murrete sõnaraamatu koostamine ja toimetamine: toimetati ja seati trükivalmiks eesti murrete sõnaraamatu 28. vihik (mütsatama–ninaõrs), mis läheb trükki käesoleval aastal. Peale selle korrastati trükivalmiks eesti murrete sõnaraamatu 27. vihik (muskama–mütsakas), mis ilmus trükisena 2016 (2016 ilmus ka 26. vihik, mis trükivalmiks oli seatud aasta varem). 2016. aasta lõpus liideti aastaga valminud 28. sõnaraamatuvihiku materjal ka veebisõnastikku (http://www.eki.ee/dict/ems/), mis nüüdseks sisaldab sõnavahemikku lõpetis–ninaõrs. Sõnaraamatu koostajad-toimetajad on Mari Kendla (töörühma juht), Mari-Liis Kalvik ja Tiina Laansalu. EELexi sõnastikusüsteemis toimetati ka „Eesti murrete sõnaraamatu“ I köite 1. vihiku sinna varem sisestatud materjali (a−ahjuvars), eesmärgiga see peatselt veebisõnastikuga liita. Lõpetati Eesti Keele Instituudi murdearhiivi koondkartoteegi korrastamine: liideti üksikkogusid koondkartoteegiga (lisati 26 kartoteegikasti ulatuses lisasedeleid 994 koondkartoteegi kasti), ühtlustati sedelite jaotust kogu kartoteegi ulatuses ning vahetati sildid 1350 kastil. (Marit Alas)

2. Etümoloogiasõnaraamat. Jätkati uue, akadeemilise etümoloogiasõnaraamatu koostamist ja toimetamist (peatoimetaja Iris Metsmägi, toimetaja Meeli Sedrik, töövõtulepinguga koostajad-toimetajad Vilja Oja ja Lembit Vaba). Koostamise lõpu märge on lisatud 704 märksõnale. Lisaks on põhjalikumalt tegeldud umbes 270 märksõnaartikliga. Eel- ja järeltööna on tegeldud veel mitmesaja artikliga (pms lisatud kirjandusviiteid ning täpsustatud esmamainimisi). Täiendati ka kirjandusallikate elektroonilist kogu ja kirjandusallikate üldnimekirja, samuti sõnaraamatu andmebaasi struktuuri (esmamainimiste ja tuletiste esitamine).

3. Idamurde sõnastik. 2016. aasta alguses ilmus “Idamurde sõnastik”, mis on 1994. aastal ilmunud sõnaraamatu (autor Valdek Pall) 2., täiendatud ja parandatud trükk. Märksõnastikku on lisatud sõnu eesti põhisõnavarast (nt aja- ja arvsõnu), kokku on sõnastikus märksõnu 7000. Toimetaja: Ellen Niit. Sõnaraamat on koostatud EKI sõnastikusüsteemis EELex. Sõnastik on vabalt kasutatav ka veebis: http://www.eki.ee/dict/ida/.

4. Seto sõnastik. Veebisõnastik (http://www.eki.ee/dict/setosonastik/) ilmus juunis 2016, autor Inge Käsi. Sõnastikus on kokku üle 6000 märksõna, materjal lähtub 2011 ilmunud „Vanapärases Võru murde sõnaraamatus“ esitatud Setu sõnavarast.

5. Kihnu sõnaraamat. Valmis kihnu sõnaraamat (esitlus jaanuaris 2017). Kihnu sõnaraamat esitab Kihnu murdekeele põhisõnavara ja murdesõnu Kihnust ja Manijast, sõnaraamatus on üle 6000 märksõna. Sõnaraamat valmis Tartu Ülikooli, Eesti Keele Instituudi ja Kihnu Kultuuri Instituudi koostöös. Koostajad: Ellen Niit, Reene Leas, Reti Könninge ja Silvi Murulauk. Toimetajad: Karl Pajusalu ja Jüri Viikberg. Sõnastikusüsteemi konsultant: Ülle Viks. Sõnastiku põhiosale järgnev nimeosa esitab valikuliselt Kihnu isiku- ja kohanimesid. Rahvakultuuri seisukohast olulisi mustreid ja rõivadetaile aitavad arusaadavaks muuta nii oskussõnad kui ka illustreerivad värvitahvlid.

6. Muud väikesed piirkondlikud murdesõnaraamatud. Koostöös teiste asutustega (Tartu Ülikool, Mulgi Kultuuri Instituut, Seto Instituut, MTÜ Juminda Poolsaare Selts) alustati koostamist või koostati jätkuvalt väikeseid piirkondlikke murdesõnaraamatuid:

1) Mulgi sõnastik (koostamine EELexis; konsultandid Jüri Viikberg, Ülle Viks) 2) Seto sõnaraamat (koostamine EELexis; koostajad Inge Käsi, Maeve Leivo; konsultandid

Jüri Viikberg, Ülle Viks) 3) Rannamurde sõnastik (koostamine EELexis; konsultandid Jüri Viikberg, Ülle Viks) 4) Saaremaa sõnastik (koostamine EELexis; konsultandid Jüri Viikberg, Ülle Viks)

7. Alamsaksa sõnastik. Septembris 2016 ilmus veebisõnastik “Alamsaksa laenud eesti keeles” (http://www.eki.ee/dict/asl/), autor Jüri Viikberg. Sõnastik on esimene katse võtta ammendavalt kokku eesti keelde laenatud ja sellesse püsima jäänud alamsaksa laenud, mis moodustavad eesti keeles ühe arvukama laensõnarühma. Sõnastik sisaldab 1150 kirja- ning murdekeele sõna.

8. Eesti-mari sõnaraamat. Koostati sõnaraamatu käsikirja ca 9000 märksõnaartikli ulatuses (kogumaht ca 9500), neist toimetatud oli aasta lõpus ca 6100 märksõnaartiklit. Sõnastik on koostamisel instituudi sõnastikusüsteemis EELex. Peatoimetaja ja töörühma juht on Sven-Erik Soosaar, koostajad Tatiana Alybina, Elena Lastochkina ja Valentina Semenova. Sõnastikusüsteemi konsultant on Ülle Viks. Sõnaraamatu koostamist rahastab riiklik hõimurahvaste programm.

9. EMSUKA. Eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiivi (EMSUKA) lisandus umbes 3000

kohanimesedelit ja 3,5 h helifaile (intervjuud Mari Mustaga). Korrastati üle 500 tunni digitaalseid helifaile. Skaneeriti 389 köidet (13 491 lk) vihikkogusid ja umbes 80 000 sedelit sedelkogusid, sealhulgas lõpetati Wiedemanni kartoteegi põhiosa skaneerimine. Arhiivihoidlasse koliti terminoloogia koondkartoteek ‒ 576 000 sedelit.

Veebiandmebaasi http://emsuka.eki.ee sisestati 1658 kirjet (sarjad SUHK ‒ soome-ugri keelte helikassetid; EF ‒ ekspeditsioonifotod); parandati ja täiendati olemasolevaid kirjeid; andmebaasikirjetega seostati 1052 faili. Sügisel toimus veebiandmebaasi administreerimisliidese ja otsingusüsteemi edasiarendus BitWeb OÜ poolt. Kohanimekartoteegi veebilehe otsingusüsteemi jaoks indekseeriti üle 163 000 sedeli.

EKI ja Tartu Ülikooli ühisesse murdekorpusesse lisati 16 tundi sarja EMH salvestisi. 2002. aasta Eesti-Läti ühisprojekti ”Randakeel - Livonian” salvestiste kohta koostati infokataloog, uuendati faile Eesti ja Läti Rahvusraamatukogus, failid annetati ka Eesti Kirjandusmuuseumile. EMSUKA murdefaile, fotosid ja sedelkogusid (Paul Ariste vadja keele sedelid) kasutatakse Eesti Rahva Muuseumi uues püsiekspositsioonis. Murdearhiivi tutvustati mais toimunud teaduskollektsioonide konverentsil (Liis Ermuse ja Liina Lindströmi ühisettekanne).

EMSUKA läbis teaduskollektsioonide perioodilise hindamise.Arhiivi haldab Liis Ermus.

10. Soome-ugriteemalise seminari/konverentsi korraldamine. Korraldati kaks rahvusvahelist soome-ugriteemalist seminari:

1) 7. novembril 2016 toimus Eesti Keele Instituudi seminar “Uurali keelte süntaks”. Osa võtsid eesti, soome ja ungari keeleteadlased, seminari kava leiab siit: http://portaal.eki.ee/koik-syndmused/details/250.html.

2) 28.−29. novembril 2016 toimus Haapsalus EKI doktorikooli raames korraldatud rahvusvaheline sügisseminar „Soome-ugri keelte sõnavara ja etümoloogia“. Osa võtsid eesti ja soome keeleteadlased, peeti 16 ettekannet ja viidi läbi 1 töötuba. Osalejaid oli kokku üle poolesaja (Helsingi Ülikoolist, Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist ja EKIst).

11. Vadja sõnaraamatu veebiversiooni loomine. Sõnaraamatu veebiversioon asub aadressil http://vadja-vadja.rhcloud.com/ ja on hetkel mõeldud töörühmasiseseks kasutamiseks. Päringuid saab teostada märksõnalahtrist, samuti saab otsida vastet kogu kirjest ehk märksõnaartiklist. Edaspidi on võimalik arendada päringuliides, mis võimaldab otsida rohkem eri infoühikuid, samuti lisada metainfot.

12. Eesti piiblitõlke ajaloolise konkordantsi lõpuleviimine. Riikliku programmi “Eesti keel ja kultuurimälu II” raames täitis osakond projekti EKKM14-316 “Eesti piiblitõlke ajaloolise konkordantsi lõpuleviimine”

(1.01.2014−31.12.2018). Juht Kristiina Ross, põhitäitjad Inge Käsi, Maeve Leivo, Ahti Lohk, Heiki Reila. Tulemused 2016: lisati üks alamkorpus (Georg Mülleri piiblitsitaadid). Üldsõnastiku alfabeetilise ühistoimetamisga jõuti L-täheni (toimetatud on 43,5% sõnastikust ehk 8178 märksõna 18 817st). Üldkättesaadavaks tehti 1739. aasta piiblitõlke mustandkäsikirja “Õpetussõnade ja Iiobi raamat”. Kokku peeti 6 töökoosolekut. Eesti Uuringute Tippkeskuse raames arendati konkordantsi tehnoloogilisi lahendusi, et kohaldada neid võimaliku regilaulusõnastiku tarvis.

13. Personaalne uurimisprojekt PUT550 “Kultuurinihe eesti keeles 17./18. sajandil” (2014−2017). Juht Kristiina Ross. Tulemused 2016: projekti teemal ilmus 2 artiklit, avaldamiseks on loovutatud 2 artiklit; peeti 4 ettekannet. Arendati edasi kirikulaulude ja regilaulu keeleliseks analüüsimiseks koostatavat andmebaasi: alustati 1656. aasta lauluraamatu ning Mulgi murde alalt üleskirjutatud rahvalaulude lemmatiseerimist ja morfoloogilist analüüsi. Kirjandusmuuseumiga jätkusid läbirääkimised regilaulu sõnastiku ühisprojekti asjus.

14. Teaduspublikatsioonid ja -ettekanded. Ilmus 20 artiklit (neist 1.1/1.2 klassis 6 artiklit), toimetati 0 teaduskogumikku, esineti 19 ettekandega (täpsem info ETISes).

15. Välis- ja ühisprojektid ● Koostöös Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudiga täiendati Eesti murrete ja

sugulaskeelte andmebaasi. (Liis Ermus) ● Osaleti Euroopa e-leksikograafia võrgustiku (ENeL) 4. töörühmas, töörühma raames

võeti osa Landlex Zotero sõnaraamatute andmebaasi koostamisest. (Iris Metsmägi, Vilja Oja)

● Koostöös Eesti Rahva Muuseumi (ERM) jt asutustega viidi lõpule ERMi uue püsinäituse kultuuriloo- ja keelealaste ekspositsioonide kureerimine. (Kristiina Ross)

● Koostöös Riia ülikooliga jätkuprojekt „Common Steps“ (eesti ja läti kirjakeele tekkelugu). (Kristiina Ross)

● Eesti Teaduse Tippkeskuse raames jätkati koos Kirjandusmuuseumiga regilaulu sõnastiku projekti. (Kristiina Ross)

● Eesti Teaduse Tippkeskuse raames jätkati koos UTKK, TÜ ja välisuurijatega “Balti kirjakultuuri ajaloo” koostamist. (Kristiina Ross)

● Koostöös Turku ülikooliga rahvusvaheline projekt “Languages in the Lutheran Reformation”. (Kristiina Ross)

● Koostöös Halle-Wittenberg Martin-Luther-Universitätiga rahvusvaheline projekt “Die Ausstrahlung der Schriften Luthers auf die Sprachen Mittel- und Osteuropas” (Kristiina Ross)

● Keelehooldekeskuse koolitus „Eesti õigekeelsus ja ametitekstide koostamine“ (6 t) Tartu linnavalitsuse töötajatele 07.04.2016; keelehooldekeskuse koolitus „Eesti õigekeelsus ja ametitekstide koostamine“ (5 t) Tartumaa Omavalitsuste Liidu töötajatele 02.11.2016;

Keelehooldekeskuse koolitus „Eesti õigekeelsus ja ametitekstide koostamine“ (5 t) välisministeeriumi töötajatele Tallinnas 15.11.2016. (Meeli Sedrik)

16. Muu teadus- ja arendustegevus● Jätkati tervikkäsitluse „Eesti murrete grammatika“ koostamist. 2016. aastal valmisid

ülevaated liht- ja liitarvsõnade ja asesõnade kasutamisest ning liitsõna käänamisest; alustatud on verbimorfoloogia ülevaatega (põhimõistestik, pöörded), kokku 35 lk; täiendatud on asjaomast kirjandusnimestikku. (Jüri Viikberg)

● Toimetati raamatut “Hiiu keele raamand” (autor Järvi Kokla, toimetaja Meeli Sedrik) ● Oponeeriti Mihkel Tõnnovi magistritööd „Foru i aina oy wiþr Aistland”: soome keeles

puuduvatest muinaspõhja laenudest eesti keeles, TÜ. (Sven-Erik Soosaar) ● Korraldati EKI väljaannete esitlusi: „Idamurde sõnastiku“ esitlus Alatskivil 06.03.2016;

„Seto sõnastiku“ esitlus Tallinnas 02.06.2016; „Alamsaksa laensõnad eesti keeles“ esitlus Tallinnas 12.10.2016. (Tiina Laansalu)

17. Doktorandid. Osakonnas on 4 doktoranti: Marit Alas (Tallinna Ülikool), Liis Ermus (Tartu Ülikool, ekstern), Tiina Laansalu (Tartu Ülikool) ja Sven-Erik Soosaar (Tartu Ülikool, ekstern).

18. Teaduse populariseerimine ● Osaleti (EKI ja ERRi koostööna) populaarteaduslike teleklippide valmistamisel:

keelekillud “Piibli silma-väljenditest” (Kristiina Ross), “Kaks keelt kõrvu keele peal” (Jüri Viikberg), “Kust ja kuidas tulevad spordisõnad” (autor Tiina Paet, esitaja Jüri Viikberg), “Pall või hoopis mätsik?” (Tiina Laansalu), “Saksa juurtega kohanimed” (Tiina Laansalu).

● Osaleti EKI õppevideote valmistamise projektis (Tiina Laansalu). ● Postimehe rubriigis “EKI keelekool” ilmusid järgmised kirjutised: “Kust on pärit eesti

keele tüved?” (Iris Metsmägi, Meeli Sedrik 29.10.2016), “Eesti keele piiblipilk” (Kristiina Ross 26.08.2016), “Meie murretest” (Tiina Laansalu 02.09.2016).

19. Teaduspreemiad ja tunnustused● Ajakirja „Keel ja Kirjandus“ aastaauhind. (Kristiina Ross) ● 2015. aasta keeleteo rahvaauhind − „Hiiu sõnaraamat“, koostaja Paul

Kokla, toimetaja Meeli Sedrik. ● Eesti teaduse populariseerimise riiklik auhind: peapreemia kategoorias „Teaduse ja

tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil”, projekt „Eesti Keele Instituudi keeleklipid“ (projektijuhid Tõnu Tender, Tiina Laansalu)

Keeleressursside ja keeletehnoloogia osakond

Juhataja Tõnis Nurk

Jooksvalt on tegeletud osakonna põhiülesandega on arendada ja hooldada sõnastiku- ja terminibaasisüsteeme ning nendega seotud andmebaase ja tarkvara (Ülle Viks, Ain Teesalu, Indrek Hein Elgar Kudritski, Kaur Männiko).

Osakonnaga on seotud 3 projekti:

● Institutsionaalse arendusprogrammi TA asutustele ja kõrgkoolidele raames on käivitatud projekt EKI-ASTRA, projektijuht Tõnis Nurk. Projektil on kolm põhitegevust:

● Õppe- ning teadustöö infrastruktuuri soetamine ja kaasajastamine, mille raames arendatakse välja uus sõnastiku- ja terminibaasisüsteem EELex2. 2016. a põhitegevuseks on EELex2 eelanalüüs koostöös praeguste süsteemide kasutajate ja arendajatega. Analüüsi tulemiks on AS IS ja TO BE kaardistus, mis on aluseks süsteemiarenduse tellimiseks. Eelanalüüsi läbiviimise eest vastutab Rene Altrov.

● Doktoriõppe kvaliteedi ja efektiivsuse parandamine, mille raames viidi läbi 28.-29. novembril rahvusvaheline doktorikooli seminar (vt eesti keele ajaloo, murrete ja soome-ugri keelte keelte osakonna tegevus nr 9). Doktorikooli seminaride eest vastutab Hille Pajupuu.

● Instituudi rahvusvahelise konkurentsivõime parandamiseks toetatakse teadlaste mobiilsust ning kutsutakse EKI-sse väliseksperte. Tegevuse eest vastutab Jelena Kallas. 2016. a toetati järgnevaid teaduslähetusi:

a. Heete Sahkai lähetus Budapesti Ungari Teaduste Akadeemia Keeleteaduse Instituudi juurde (10.-14.10.16), kus tutvus akadeemias tehtava prosoodia ja infostruktuuri uurimisega ja kohtus kaasautori Anne Tammega ja

b. Ene Vainiku lähetus Madriidi UNED ülikooli (The National Distance Education University) (17.-30.11.16). Lähetuse eesmärk oli luua sidemed ülikoolis tegutseva töögrupiga EMO-FunDETT (FFI2013-47792-C2 - http://www.uned.es/proyectofundett/), ning osaleda konverentsil "International conference of language and emotion".

Rahvusvaheliselt tunnustatud teadlasi kaasati Eesti Keele Instituudi seminaril “Uurali keelte süntaks” (7.11.16): Éva Dékány (Ungari TA Keeleteaduse Instituut), Erika Asztalos (Ungari TA Keeleteaduse Instituut), Ekaterina Georgieva (Ungari TA Keeleteaduse Instituut), Anne Tamm (Ungari TA Keeleteaduse Instituut), Elena Vedernikova (Helsingi Ülikool),, Saara Huhmarniemi (Helsingi Ülikool), Taija T. Saikkonen (Helsingi Ülikool) ja Svetlana Edygarova (Helsingi Ülikool).

● Leksikaalsete ressursside tööriistad, projektijuht Ülle Viks; põhitäitjad Indrek Hein, Tõnis Nurk. Projekti tegevused 2016. a:

● Kogu ÕS 2013 materjal on ümber struktureeritud ja oluliste üksuste osas standardiseeritud. Grammatilise info esitus on viidud vastavusse muude sõnastike grammatilise info esitusviisiga. Tulemuseks on ÕS 2018 andmebaas, mis on üle antud sõnastiku toimetajatele. Uus struktuur võimaldab siduda ÕS 2018 andmed morfoloogilise andmebaasiga ja selle kaudu morfoloogilise sünteesi tarkvaraga. Sõnastikus esitatav morfoloogiline info on sisendiks morfoloogilise sünteesi tarkvarale, mille abil genereeritakse ja kuvatakse veebis iga märksõna juures kõik muutevormid (täisparadigma).

● Põhisõnavara sõnastik (PSV), seletav sõnaraamat, eesti-vene õpilase ÕS ja Eesti WordNet on PSV mahus programselt ühestatud.

● Üheköitelise seletussõnaraamatu põhjal on tehtud eesti-soome suursõnaraamatu baas (sõnastik valmib 2017/2018). Lähtebaasi on automaatselt lisatud soome vasted, mis on saadud Soome-eesti suursõnaraamatu baasist (2003) selle pööramise teel (märksõnad said vasteteks). Toimetajate töö kiirendamiseks on EELexi kõrvale loodud liides soome vastete kopeerimiseks, ümberpaigutamiseks ja kustutamiseks: http://eelex.eki.ee/__shs_test/angrywords/.

● Põhisõnavara sõnastiku põhjal on tehtud eesti-hiina sõnastiku baas (hiinakeelsed tõlkekandidaadid inglise-eesti ja hiina-inglise sõnastike kaudu) ja sisestamise liides: http://eelex.eki.ee/__shs_test/miniedit/aw_psv_hiina.cgi.

● Veebisõnastike päringuliidestele on lisatud funktsionaalsus, mis kuvab päringu sisestamisel otsiaknas indeksist otsingusoovitusi (märksõna, kohanimed, sõnaliik jm). Lubatud on mitmesõnaline päring, kuid praktikas saab seda kasutada vaid näitelausete või definitsioonide otsimiseks (väljastatakse artiklid, kus otsingusõnad esinevad samal väljal).

Eesti Keeleressursside Keskus, projektijuht Tõnis Nurk; põhitäitja Kairi Tamuri. EKI on Eesti Keeleressursside Keskuse kontserni üks kolmest partnerist Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi kõrval. Projekti tegevused 2016. a:

1. Tegeletud on olemasolevate keeleressursside litsenseerimisega ning välja töötatud põhimõtted, mille alusel soovijatele andmeid väljastatakse ja vajadustele vastavaks kohendatakse.

2. Kogutud, täiendatud ja kaasajastatud on keeleressursside metaandmeid.3. EKRK tutvustamine on toimunud seminaride ja ettekannete raames; Kairi Tamuri ja

Tõnis Nurk on läbi viinud mitu temaatilist õpituba; Facebooki kaudu on läbi aasta reklaamitud keskust, selle teenuseid, ressursse ja üritusi.

4. Tegeletud on projekti “Eesti Keeleressursside Keskuse ühendatud sisuotsing” ettevalmistamisega.

Kõneuurimise ja kõnetehnoloogia osakond VALMIS

Juhataja Meelis Mihkla

Osakond keskendus oma esimesel tegutsemisaastal eelkõige kõne uurimisele ning eestikeelse kõnesünteesi arendamisele ja selle rakendustele.

Teadus- ja arendustöö vallas olid meie 2016. aasta kõige olulisemad tulemused ja saavutused järgmised:

1. Edukas uurimistöö (kõnestiilid, lauseprosoodia ja fonoloogiline varieerumine) kõnetehnoloogiliste rakenduste teenistuses: uuriti hääle meeldivuse ja kõnestiili seoseid, lauseprosoodia aspekte ning fonoloogiliselt varieeruvaid nähtusi kõnes. Avaldati 8 teaduslikku artiklit ja esineti ettekannetega 8 rahvusvahelisel ja Eesti-sisesel konverentsil.

2. Liitumine “Eesti uuringute tippkeskusega - CEES" lõi IUT35-1 uurimisrühmale oluliselt paremad eeldused rahvusvaheliselt kõrge kvaliteediga teadustegevuseks ja avardas teadurite võimalusi eestisiseseks ja rahvusvaheliseks koostööks.

3. Valmis võrumurdeline kõnesüntesaator kahe sünteeshäälega, vt http://www.eki.ee/~indrek/voru/index.php.

4. Eestikeelse kõnesünteesi esimene kommertsrakendus Elisa Raamat äpi Iselugeja, mis valmis Elisa Eesti AS-is koostöös Eesti Keele Instituudi kõneuurimise ja kõnetehnoloogia osakonnagaga vt https://www.elisa.ee/et/eraklient/teenused/elisa-raamat/elisa-raamatust.

5. Valmis teisendaja e-raamatute sünteeskõnes esituseks ePub3-vormingus, tekstide helindaja ja heliraamatute genereerija Vox populi http://heliraamat.eki.ee/voxpopuli/ lisafunktsioonina.

Osakond töötab projektipõhiselt. 2016. aastal täitsime ühe uurimisprojekti, kahe arendusprojekti ja ühe baasfinantseerimisprojekti ülesandeid. Institutsionaalse uurimistoetuse projekt IUT35-1: Kõnestiilid, lauseprosoodia ja fonoloogiline varieerumine: kirjeldus, teooria ja modelleerimine (IUT35-1) 2015-2020, teemajuht dr Meelis Mihkla; põhitäitjad: Rene Altrov, Mari-Liis Kalvik, Hille Pajupuu, Liisi Piits, Heete Sahkai.Uurimistulemused:

1. Loodi korpus hääle meeldivuse ja kõnestiili seose uurimiseks. Sellega seoses on korraldatud tajukatsed 100 kõnelõigu märgendamiseks meeldivuse infoga, tulemused analüüsitud, interpreteeritud ning vormistatud ettekandeks ja artikliks. On korraldatud tajukatseid sünteeshäälte meeldivuse hindamiseks. Katsete tulemusena tuvastati, et hääle meeldivus sõltub kõnestiilist. Kõige enam meeldivad hääled, kus kõneleja loeb teksti, mis on ette valmistatud, kõige vähem hääled, kus kõneleja on teema ette valmistanud, kuid kannab seda ette vabalt (nt loengud). Sünteeshääle meeldivus sõltub doonorhääle meeldivusest, aga ka sünteesimeetodist.

2. Uuriti järgmisi teemasid: kitsa fookuse väljendamine spontaanses dialoogis; referendi staatuse mõju lauserõhule; deklinatsioon loetud ja spontaanses kõnes; ühendverbide prosoodia. Analüüsi tulemused näitasid, et spontaanses dialoogis kasutatakse kitsa fookuse väljendamisel strateegiaid, mille puhul nii prosoodiline kui süntaktiline struktuur on markeerimata, kuigi kitsast fookust on võimalik väljendada nii markeeritud prosoodia kui süntaksi abil. Referendi aktiveeritus ja identifitseeritavus ei kuulu eesti keeles lauserõhkude distributsiooni ja realiseerimistugevust mõjutavate tegurite hulka. Nii eesti keele spontaanse kui loetud kõne andmed viitavad deklinatsiooni etteplaneerimisele; loetud ja spontaanne kõne erinevad oodatust vähem. Prosoodiline analüüs on sobiv meetod eesti keele ühendverbide morfosüntaktilise staatuse uurimiseks ning viitab sellele, et ainukordsed ja korrapärased ühendverbid moodustavad ühtse kategooria.

3. Uuriti fonoloogiliselt varieeruvaid nähtusi: väldet, palatalisatsiooni, sõnaalgulist h-d. Analüüsi tulemusel leiti välte varieerumist ja h hääldamist mõjutavaid tegureid ning tehti rakenduslikke järeldusi kõnesünteesiks. Välitöödel täiendati kõnekorpust salvestistega, eesmärgiga luua eraldi korpus, mille materjalil lähemalt uurida ametlikku ja mitteametlikku kõnesituatsiooni ning kõneleja piirkondlikku päritolu ja elukoha kui fonoloogilise varieerumise mõjureid.

4. Liitumine teaduse tippkeskusega „Eesti uuringud“ lõi uurimisrühmale paremad eeldused rahvusvaheliselt kõrge kvaliteediga teadustegevuseks ja avardas teadurite võimalusi eestisiseseks ja rahvusvaheliseks koostööks.

5. Uurimisteema saadud tulemusi rakendati kõnesünteesi erinevates rakendustes.

Jätkusid arendustööd riikliku programmi „Eesti keeletehnoloogia (2011-2017)“ projektide raames:

Kõnesünteesi täiustamine ja kasutusvõimaluste laiendamine (EKT84) 2015-2017, projektijuht Indrek Kiissel; põhitäitjad: Indrek Hein, Sulev Iva, Meelis Mihkla ja Liisi Piits. Vt https://www.keeletehnoloogia.ee/et/ekt-projektid/konesunteesi-taiustamine-ja-kasutusvoimaluste-laiendamine. Projekti EKT84 põhitulemused:

1. HTS-sünteeshäältel on paranenud nii signaali kui ka teksti eeltöötluse kvaliteet. Hääled on treenitud viimase (HTS 2.3) versiooniga ja kasutusele on võetud värskeim (1.10) HTS-engine API.

2. HTS-süntees on jõudnud koostöös Elisa ja Mooncascade OÜga ka kommertskasutusse.

3. On toimunud töö HTS-häälte ja Windowsi ekraanilugejate koostöö parandamiseks.

4. Valmis võrumurdeline kõnesüntesaator kahe sünteeshäälega (https://github.com/ikiissel/synthts_vr). Koostati võrukeelne kõnebaas 1133 lausungiga. Salvestati meeshääl ja lapsehääl. Demo on kättesaadav aadressil http://www.eki.ee/~indrek/voru/index.php . Süntees on allalaetav https://github.com/ikiissel/synthts_vr

5. Valmisid GlottHMMi meetodil põhinevad Ossian sünteeshääled. Häälte näiteid saab kuulata http://heli.eki.ee avalehel.

6. Valmis 4000 lausungist koosnev tekstibaas suure kõnekorpuse salvestamiseks. Baas on foneetiliselt analüüsitud ja tasakaalustatud. On tegeletud algoritmide valimisega meile sobivaima leidmiseks üksuste valikul põhineva hääle valmistamiseks.

7. Alustatud on närvivõrkudel (NN) põhineva eestikeelse süntesaatori arendusega https://github.com/CSTR-Edinburgh/merlin

Multimeedia vormis e-raamatute publitseerimine (EKT95) 2016-2017, projektijuht Meelis Mihkla; projekti põhitäitjad: Indrek Hein, Indrek Kiissel ja Liisi Piits; ühisprojekt Eesti Digiraamatute Keskuse, Elisa Eesti AS ja Kirjastusega Varrak; vt https://www.keeletehnoloogia.ee/et/ekt-projektid/multimeedia-vormis-e-raamatute-publitseerimine.Projekti EKT95 põhitulemused:

1. Andmevoogude ja failivahetuse loogika ning turvalisuse ülesehitus ja testimine EKI kõnekeskuse ja partnerite serverite vahel.

2. Töötati välja teksti leksikaalse analüüsi ja tekstiliigenduse moodul, mis püüab prognoosida numbrite tekstiks teisendamisel arvsõna õiget käänet.

3. Võrreldi erineva pikkusega kõne ja teksti sünkroniseerimisüksuste sobivust meedia sujuvaks esitluseks. Elisa Raamatu Iselugeja rakenduses on sünteesitavaks üksuseks praegu valitud viie lause pikkune lõik.

4. Loodi toimetajaliides e-raamatute esituseks ePub3-vormingus, tekstide helindaja ja heliraamatute genereerija Vox populi http://heliraamat.eki.ee/voxpopuli/ lisafunktsioonina.

5. Eesti Digiraamatute Keskus uuris autonoomseid ja serveripõhiseid ePub-raamatute esitlusvorme ja leidis nende jaoks sobivaima audiofailide serveripõhise esituse striimimise vormis (EDRK).

6. Tekstiliigenduse markeerimiseks sünteeskõnes uuriti näitlejate loetud heliraamatukatkendeid. Tehti järeldusi nii pauside pikkuse muutmiseks kui otsekõne esiletoomiseks ilukirjanduse lugemisel.

7. E-raamatute ettelugemise katsetamine toimub Elisa Raamatu Iselugejas, mille kasutajad annavad otsest tagasisidet Elisale, kes omakorda edastab selle EKI-le.

Baasfinantseerimisprojekt:

Kõneemotsionaalsuse tuvastus (2016), projektijuht dr Rene Altrov; põhitäitjad Hille Pajupuu, Jaan Pajupuu.

1. Alustatud on emotsionaalse kõne korpuse pilve viimist. Esimene etapina on pilve viidud emotsioondetektor www.ekorpus.ee ja dokumenteeritud GitHub-is, vt https://github.com/EKT1/valence_server.

2. On teostatud emotsionaalse kõne korpuse arendustöid emotsionaalsuse ja hääle meeldivuse tuvastuse eesmärgil.

3. Korpus on täienenud märgendatud kõnematerjaliga (110 kõnelõiku).

Osakonna töötajad on osa võtnud Eesti Keele Instituudi ning partnerite koostööna valmivast keeleteadust populariseerivast tegevusest. L. Piits esines Eesti Keele Instituudi keelekillus „Miks on vaja eestikeelset kõnesünteesi?“ (koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga). Postimehe rubriigis Keelekool ilmusid järgmised kirjutised: „Emotsioonid keeleteaduses“ (R. Altrov), „Mis siin keerulist – loe, nagu kirjutatud“ (I. Hein) ja „Raamat sünnib kuulata“ (M. Mihkla).

Keelekorraldusosakond

Juhataja Peeter Päll1. Keelekorraldusallikad. 2016. aasta põhitöö oli ÕS 2018 ja sellega seotud õigekeelsuskäsiraamatu koostamine, põhiliselt lõpetati õigekirjaosa koostamine. Täiendati ÕSi uute sõnade loendit ja instituudi uute sõnade ja tähenduste vahebaasi (osakonna töötajad lisasid 1126 uut sõna). Ilmus Maire Raadiku “Õigekirjaspikker” ning 3 publikatsiooni keelekorralduse teemal (sh ajaloosündmuste algustähereeglist ja eksonüümidest).

2. Keelehoole. Keelehooldepublikatsioone ilmus kokku 32, neist suur osa Postimehe “Keelekooli” rubriigis, lisaks Oma Keeles, Õiguskeeles jm, avalikke esinemisi keelehoolde

teemal oli 43. Esinemiskohaks olid mh Eesti Pank, Rahvusraamatukogu, Politsei- ja Piirivalveamet, Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, Eesti Teatri Agentuur, Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioon, Eesti Keeletoimetajate Liit, Emakeele Seltsi noortelaager, Tuglase selts. Telefonitsi keelenõu anti 5587 küsijale, vastati 3587 meilile ja 1 kirjale, kokku seega 9175 pöördumisele. Pöördumiste arv näitab kasvu, viimati oli üle 9000 pöördumise 2008. a (9219), eeskätt on kasvanud meilinõuande koormus. Keelenõu andmebaasis on 165 389 kirjet, neist 7610 on avalikud (Keelenõuvakk, Argo Mund). Keelenõuande veebilehel ilmus 23 lühiartiklit, keelenõusoovitusi propageeriti ka sotsiaalmeedias (Facebook, Tuuli Rehemaa) ja EKI keeleklippides (Maire Raadik, Tiina Paet). Täiendati isikunimede andmebaasi (Maire Raadik). Jätkus õpetajate koolitus iga-aastaste konverentsidega septembris 2016 Tartus ja Tallinnas vormi- ja sõnamoodustuse teemal; lisaks anti kaks koolitust emakeeleõpetajatele ja muude ainete õpetajatele (korraldaja Sirje Mäearu). Koostöös Tartus tegutseva keelehooldekeskusega ilmus üks väljaanne (Tuuli Rehemaa “Arvukirjutus”) ja toimetati samuti üks väljaanne (Argo Mund), panustati keskuse koolitusse (kaks koolitust; Argo Mund, Tuuli Rehemaa).

3. Koostöö ja üritused. Keelenõuande 50 aasta juubeli tähistamiseks toimus 15. septembril 2016 sümpoosion “Keelenõuandeteenuste tulevik”, millel osalesid Eesti, Leedu, Läti, Soome, Rootsi ja Vene keelenõuandjad. 15. novembril korraldati veebiülekanne keelenõuandetoast, “Keelenõuandeöö”, mille jooksul tutvustati nõuande ajalugu, peamisi keeleküsimuste teemasid ja tulevikukavasid (esinesid kõik keelekorraldajad).

4. Eurokeelehoole ja selge keele edendamine. ELi tõlkijatele anti keele-, sh termininõu. Septembris 2016 korraldati Luxembourgis ja Brüsselis eesti tõlkijatele ja terminoloogidele keelekoolitus “Termini ABC”. Koostamisel on uus eurokeelekogumik. Uuendatud on eurokeelehoolde kodulehte. Jätkus selgele keelele pühendatud üritused, millest tegi otseülekande ka Postimees: 26. mail 2016 korraldati selge kommunikatsiooni seminar Tallinnas ning koostöös Euroopa Komisjoni Eesti-esinduse jt-ga anti välja selge sõnumi auhind neljas kategoorias (võistlustöid esitati 138). Selge keele tegevust kajastati veebilehel selgesonum.ee, Facebookis, mitmes meediaväljaandes ja esinemistes. Loodi selge keele koolituskava, mida hakatakse pakkuma ametnikele jt huvilistele. (Katrin Hallik, Katre Kasemets)

5. Kohanimed ja perekonnanimed. ”Eesti kohanimeraamat” (6211 artiklit, 1112 lk) valmistati ette trükiks, loeti korrektuur; raamat ilmus juunis 2016 (esitlus 16.06); raamatut tutvustati ulatuslikult meedias. Alustati Eesti perekonnanimeraamatu koostamist: näidisena on tehtud paarsada artiklit, korraldati üks tööseminar (Marja Kallasmaa, Peeter Päll; projektis osalevad ka teised instituudi töötajad, sh Udo Uibo, Tiina Laansalu, Marit Alas). Perekonnanimeraamatu koostamine toimub koostöös teiste asutustega, eeskätt Võru Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumiga, ja mitmest asutusest nimeuurijatega.

6. Oskuskeele- ja nimekorraldus. Osakonna töötajad osalevad mitme terminikomisjoni töös (botaanika, aiandus, laborimeditsiin, lennundus, sõjandus, merendus, imetajanimetused, käsitöö), vastavad keelenõuande raames paljudele terminiküsimustele. Nimeküsimustest on aktuaalsed

(isiku)nimeseaduse ja kohanimeseaduse rakendamisel tekkinud keelelised probleemid (eesnimede vastavus seadusele, kohanimede korrastamine). Normitud kohanimede andmebaasi KNABi täiendati 3315 uue kirjega (Peeter Päll).

Osakonnas on 1 Tartu Ülikooli doktorant: Tiina Paet, teema: võõrsõnad.

Sõnaraamatute osakond

Juhataja Margit LangemetsOsakonnas jätkus eesti üldkeele sõnaraamatute koostamine ja toimetamine.Sõnaraamatute osakonna tegevus kuulub peaaegu täies mahus halduslepingu kaudu rahastatavate tegevuste hulka. Üht sõnaraamatutööd (eesti keele kollokatsioonisõnastik) toetas 2016. aastal lisaks programm „Eesti keel ja kultuurimälu”.

1. 2016. a ilmunud sõnaraamatud ja monograafiad

Ene Vainik. Eesti tunded. Sõnaportreed. [Estonian Emotions. Word Portraits.] Eesti Keele Instituut. Eesti Keele Sihtasutus, 2016. 327 lk.

(2016. aastal sõnaraamatute osakonnas sõnaraamatuid ei ilmunud.)

2. Jätkuvad sõnaraamatutööd1) Üheköiteline eesti keele (seletav) sõnaraamat (valmib 2018, Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aastal). Sõnaraamat sisaldab 80 000 kuni 100 000 märksõna. Sõnaraamatut koostavad ja toimetavad: Margit Langemets (projektijuht), Mai Tiits, Tiia Valdre, Piret Voll, Udo Uibo (etümoloogia). Sõnaraamatut koostatakse uusima, (kuni 2013. a) veebitekste kaasava eesti keele ühendkorpuse EstonianNC (563 mln sõna) põhjal, kasutades Sketch Engine’i tarkvara.2016. a koostati ja toimetati kokku 17 749 sõnaartiklit (vrd 2015: 18 087; 2014: 18 389). 2016. a lõpu seisuga on sõnaraamatus kokku koostatud ja toimetatud 92 921 artiklit (vrd 2015: 75 310; 2014: 57 610).Etümoloogilisi kirjeid on 2016. a koostatud 3137 sõnaartiklile (vrd 2015: 2677; 2014: 3017). Etümoloogilisi kirjeid on kokku koostatud 15 722 artiklile.

2) Eesti keele kollokatsioonisõnaraamat (osaliselt rahastab seda riiklik programm “Eesti keel ja kultuurimälu”). Projekt algas aastal 2014, sõnastik valmib 2018 (veebis, võimalusel ka raamatuna). Sõnastiku sihtgrupp on eesti keele õppijad (nii emakeele kui ka teise keele või võõrkeelena). Märksõnu on umbes 10 000, valikus arvestatakse sõnade esinemissagedust eesti keele ühendkorpuses (563 mln sõna) ja vajalikkust igapäevases elus. Materjali analüüsitakse programmi Sketch Engine abil. Sõnaraamatut koostavad ja toimetavad: Jelena Kallas (projektijuht), Maria Tuulik, Kristina Koppel.2016. a tehtud tööd:

- koostati ca 6000 sõnaartiklit (vrd 2015: 2200, koostamine algas maist 2015)- süvitsi tegeldi adjektiivide polüseemia esitusega ja õppesõnastiku jaoks sobivate näitelausete parameetrite väljatöötamisega.

3) Uute sõnade ja tähenduste baas (koostöös keelekorraldusosakonna leksikograafidega).2016. a lõpus sisaldas baas umbes 10 000 kirjet (vrd 2015: 8800 kirjet; 2014: 7000 kirjet).

4) Eesti keele assotsiatsioonisõnastik (valmib 2019). Sõnaraamat sisaldab umbes 800 märksõna. Projektijuht Ene Vainik.2016. aastal tehtud tööd:- töötati välja sõnastiku koostamise põhimõtted- valiti märksõnastik (1000 sõna)- alustati veebipõhiste testide läbiviimist, kodanikuteaduse algatuse kaudu osaleb veebis 400 katseisikut.

3. Sõnastikusüsteem EELex ja leksikograafiline tarkvara

Kõik sõnaraamatutööd tehakse sõnastikusüsteemis EELex, koostöös keeletehnoloogidega arendatakse selle funktsionaalsust (Jelena Kallas, Margit Langemets).

ASTRA projekti raames alustati EELex2 eelanalüüsiga: leksikograafid on üks kasutajarühm, keda arendajad intervjueerisid.

EKI kodulehel avaldati 4 uut (või varem paberil ilmunud, sh ühistöös tehtud) sõnaraamatut: alamsaksa laensõnad eesti keeles, Seto sõnastik, idamurde sõnastik, huviharidussõnastik.

4. Teaduspublikatsioonid ja -ettekanded

Ilmus 5 artiklit, toimetati 3 teaduskogumikku, esineti 10 ettekandega (täpsem info ETIS-es).

5. Välis- ja ühisprojektid

Osalemine rahvusvahelises leksikograafide ühingu EURALEX juhtkomitees (Jelena Kallas).

Osalemine rahvusvahelise elektroonilise leksikograafia konverentside (eLex 2013, 2015, 2017) korralduskomitees ja teaduskomitees (Jelena Kallas, Margit Langemets).

Osalemine Euroopa elektroonilise leksikograafia võrgustikus ENeL (European Network of e-Lexicography) (Maria Tuulik, Jelena Kallas, Kristina Koppel).

Osalemine keeleõppe ja rahvahanke ühendamise Euroopa võrgustikus (European Network for Combining Language Learning with Crowdsourcing Techniques) (Jelena Kallas).

Koostöö ettevõttega Lexical Computing Ltd. (Inglismaa) ja Trojina Instituudiga (Sloveenia) (Jelena Kallas, Kristina Koppel).

6. Muu teadus- ja arendustegevusToimetati „Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamatu” 12. köidet (eelretsenseeritav sariväljaanne, üks toimetajaid Margit Langemets).Korraldati 15. rakenduslingvistika konverents (koos Eesti Rakenduslingvistika Ühingu ja Tallinna Ülikooliga).Korraldati rahvusvaheline noorte rakenduslingvistide konverents “Re:Thinking applied linguistics: mobility, diversity and communication”. The 8th Junior Researchers Meerting in Applied Lingustics, Tallinn, 19-21 May 2016 (koos Eesti Rakenduslingvistika Ühingu ja Tallinna Ülikooliga).Juhendamisel kaitstud doktori- ja magistritööd: Anna-Liisa Männik “Sõnade assotsiatsioonid eesti ja inglise keeles” (kaitstud Tallinna ülikoolis, juh Ene Vainik, kaasjuhendaja Mari Uusküla).

7. Teaduse populariseerimineAjakirjas Horisont ilmus 6 Udo Uibo populaarteaduslikku artiklit (sõnade päritolust).Ajakirjas Õiguskeel ilmus Ene Vainiku populaarteaduslik artikkel (karistusest).Osaleti ETV populaarteaduslike klippide valmistamisel (Ene Vainik, Udo Uibo, Maria Tuulik), samuti õppevideote valmistamisel (Margit Langemets, Jelena Kallas, Maria Tuulik).Algatati rahvahange eesti keele assotsiatsioonisõnastiku koostamiseks (Ene Vainik).

8. DoktorandidOsakonnas on 2 Tartu Ülikooli doktoranti:

1) Maria Tuulik, doktorant (2013–, ekstern 2012), Adjektiivide polüseemia eesti keeles leksikoloogilisest ja leksikograafilisest aspektist, Tartu Ülikool, (juh) Margit Langemets, Renate Pajusalu.

2) Kristina Koppel, doktorant (2015–), Näitelausete parameetrid eesti õppesõnastikele, Tartu Ülikool, (juh) Jelena Kallas, Raili Pool.

Terminoloogiaosakond

Juhataja Tiina Soon

Terminibaaside täiendamine. Terminibaasi Estermi lisati 1542 uut termini- ja allikakirjet, uuendati 5477 kirjet.Terminibaasi Militermi lisati uusi kirjeid 216, uuendati 960.Haridusterminoloogia komisjon arutas 730 terminikirjet. Päringud. Estermi kaudu laekus päringuid kokku 223 mõiste kohta, Militermi kaudu 46 termini kohta ja hariduskomisjonile saadeti 21 päringut.

Osalemine terminitöörühmade tegevuses. Terminoloogid osalesid teraapialoomi kaasavate organisatsioonide terminikomisjoni, geoloogia terminoloogia komisjoni, meditsiiniterminoloogia komisjoni, sõjanduse ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika terminoloogiakomisjoni ja NATO Sõjalise Komitee terminoloogiakomisjoni (Military Committee Terminology Board, MCTB töös. Terminitöörühmade nõustamine. Nõustati Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia terminoloogia töörühma, muuseumiterminite kogu koostajaid, õigusterminite viipekeelesõnastiku töörühma, poliitika ja valitsemise terminoloogia töörühma, tegevusteraapia rakendusuuringu töörühma ja kiirguskaitse sõnastiku koostajaid terminitöö korraldamise, terminiloendite koostamise ja terminikirjete struktuuri ning Justiitsministeeriumi Riigi Teataja talituse töötajaid õigusaktide tõlkimise ja terminoloogiatöö küsimustes. Esinemised ja koolitused. Terminitöö aluste ja töövahendite kohta tehti ettekanded Wiedemanni keelepäeval ja Tallinna Ülikooli ELU (Erialasid Lõimiva Uuenduse) kursuse üliõpilastele ning koolitati ELi institutsioonide eesti tõlkijaid ja terminolooge Brüsselis ja Luxembourgis ning esineti Eesti Keele Instituudi suveseminaril.

Terminoloogid osalesid Kopenhaagenis korraldatud koolitusel 12th International Conference on Terminology and Knowledge Engineering + Workshop on Terminology Teaching & Training ja terminihaldusprogrammi Termeki koolitusel, samuti nõustasid soovijaid Termeki kasutamisel. Avaldati kaks artiklit: „Mis on mõistel pistmist terminiga?“ 2017. aasta eurokeele kogumikus ja „Estermi teine tulemine“ ajakirjas „Õiguskeel“.

Koostööprojektid. Alustati koostööd IATE (Euroopa interaktiivne terminibaas) koostajatega, et vastastikku teavitada vastuoludest Estermi ja IATE terminikirjete vahel ja Baltimaade juhtiva tõlketeenuse pakkujaga Tilde masintõlkekonsortsiumi loomiseks eesmärgiga liita Eestis loodud terminibaasid automaattõlkeplatvormiga eTranslation (2016 CEF Telecom Call -- Automated Translation (CEF-TC-2016-3)) ning jätkati koostööd Eesti Ettevõtluskõrgkooliga Mainor ärikeele arendamise interaktiivse keskkonna loomisel.

Personali- ja haldusosakond

Juhataja Kai Oro

2015. a personali- ja haldusosakonna olulisemad tegevused:

Personalijuhtimine ja -arvestus

2016. a toimus liitumine programmiga SAP, samuti koolituste, puhkuste ja varade arvestuse

üleminek riigitöötaja isteenindusportaali RIP. Sellega seoses tuli ette valmistada ja koondada instituudi personali ja varasid puudutav info. Kuna eelpoolnimetatud programmid ei kata kõiki personaliarvestuse vajadusi, otsustati paralleelselt jätta kasutusele ka personaliprogramm Taavi. (Kai Oro, Maia.Pärnsalu).Hetkeolukorra kaardistamiseks ning uute sihtide seadmiseks korraldati Laulasmaal Instituudi juhtkonna väljasõiduistung (Kai Oro).Seoses otsusega määrata doktorandid nooremteaduriteks ning rahastusmudeli eripärade tõttu tegeldi töölepingute optimaalsete lahenduste leidmisega, töötajate nõustamisega (seadusandlus, õigused-kohustused) (Kai Oro) ning uute töölepingute vormistamisega (Maia Pärnsalu).

Toetudes maineuuringu tulemustele värvati osalise koormusega tööle teabejuht, kelle ülesandeks on instituudi avaliku suhtluse korraldamine.

Korraldati kaks töötajate ühisüritust (suveseminar-suvepäevad, jõulupidu) ning mitmeid instituudi töökorraldust puudutavaid üritusi nagu teadusnõukogu koosseisu valimine, töökeskkonna volinike valimine jpt.

Riigihanked2016.a. viidi edukalt läbi kaks riigihanget: resiteenuste ja lennupiletite hanked. (Kai Oro). Koostööpartnerid valiti kolmeks aastaks.

Koolitused 2016. a osalesid instituudi töötajad paljudel põhiliselt otsese tööga ja töövaldkonna uuendustega seotud koolitustel nagu SAP aruandluskeskkonna koolitus (keskkonna seadistamine, tehnilise poole ülevaade), RTIP puhkuste portaali administraatorite koolitus, personalijuhtimine, personaliarvestus, muutused riigihangete seadusandluses, uuendused finantsjuhtimises, programmeerimise alused, stressijuhtimine, keeltekursused jt.

EriprojektidEesmärgiga liituda Euroopa teadlaste hartaga ning taotleda organisatsioonile kvaliteedimärki analüüsiti instituudis läbi viidud töötajate küsitluse tulemusi, kaardistati organisatsiooni hetkeseis ning võrreldi tulemusi Euroopa teadlaste harta põhimõtetega (Kai Oro).

Kollektsioonide ja andmebaaside täiustamine Instituudi raamatukogu täienes uute annetatud raamatutega, mis võeti lugemissaalis arvele. Jätkus eesti keele ajaloo, murrete ja soome-ugri keelte alase kirjanduse süstematiseerimine ning integreerimine instituudi kirjanduse andmebaasi. (Kai Raud).