21. septembril kogunes parki lisaks kooli-noortele hulgaliselt uudistajaid, sest kate suurelkivil Vabadussamba taga oli juba nädalapäevadpeitnud tähtsaid daatumeid Kanepi ajaloost.Mälestustahvli avamisel kõneles vallavanemAivar Luts, ta eemaldas ka mälestuskivilt katte.

Kivil on kirjas: ,,425 aastat Kanepi esmamai-nimisest 1582 Kanapieza külana, 4.08.1675 Ka-nepi kihelkond, 1.04.1939 Kanepi vald.”

Lillekimbu asetas mälestuskivile Milvi Hirv-laane, kelle initsiatiivil kogu üritus teoks sai.

Mälestuskivi õnnistasid Võrumaa praost UrmasNagel ja Kanepi koguduse õpetaja Margit Lail.Seejärel suundus rahvas Kanepi kirikusse, kustoimus kontsertaktus. Ettekandega esines MilviHirvlaane, Kanepi nimede ajaloost andsid üle-vaate gümnaasiumi 11. klassi tüdrukud EgleRüütli, Hip Kõiv ja Kadi Seeme (pildil). Läbiajaloo on Kanepil olnud mitu nime, praegunenimi valiti 1925. aastal toimunud rahvaküsitlu-sel. Nimede muutumise kohta saab lugeda MilviHirvlaane koostatud Kanepi kultuuriloolisest

kalendrist 2007–2008.Kutse üritusele oli saadetud ka Poola suur-

saadikule Tallinnas, temalt tuli tervitustele-gramm. Vallavanem luges selle ette. Suursaadiksoovis õnne Kanepi esmamainimise aastapäevapuhul, nentis kahetsusega, et ei saa tervislikelpõhjustel üritusel osaleda ning soovis Kanepileviljakat koostööd ja arengut ning heaolu.

Kontserdi andis Põlva E-Stuudio tüdrukute-koor.

Veel on võimalik Kanepi vallamajas vaadatafotonäitust Kanepi vanemast ajaloost, samastsaab osta kultuuriloolist kalendrit.

TIIU LEPPIKUS

Oktoober 2007 Hind 2 krooni Vallavalitsuse ja volikogu ajaleht Nr 8 (43)

Vallavanema veergSügis on täies hoos, maaelanikel saak

salves, koolilapsed õppimas ja õpetajad õpe-tamas. Septembrikuus külastas volikoguvalla koole ja lasteaedu, et tutvuda olukorra-ga ning valmisolekuga uueks õppeaastaks.Vajadused arutatakse läbi ja lisatakse voliko-gus täiendamisel olevasse valla arengu-kavasse aastani 2015.

Valla üldplaneeringut kooskõlastataksenaabervaldade ja keskkonnateenistusega,vajaduse korral tehakse täiendusi. Seejäreltoimub veel kord üldplaneeringu avalik väl-japanek ja nelja nädala jooksul on veel või-malik ettepanekuid ja muudatusi teha.

Kavas on valla ühe suurema asutuseErastvere hooldekodu reorganiseerimine,alates 1. oktoobrist on uueks nimeks ASiHoolekandeteenused Erastvere hooldekodu.

Tähistasime Kanepi esmamainimise 425.aastapäeva ja Põlgaste koolimaja 70. sün-nipäeva.

11. oktoobril ilmus Eesti Postilt esimeneKanepi-teemaline mark, millel on kujutatudKanepi kirik.

Edu kõigile töödes ja tegemistes!

AIVAR LUTS Kanepi 42520. septembril toimusvallavolikogu istung

Toimus väljasõiduistung. Külastati Kanepigümnaasiumi, Põlgaste lasteaed-algkooli jaKanepi lasteaeda.

Päevakord:1. Koolide valmisolekust algavaks õppeaas-taks.2. Jäätmekava vastuvõtmine.Otsustati jäätmekava vastu võtta (määrus nr23). 3. Detailplaneeringute algatamine.Otsustati algatada detailplaneering Kella-Mihkle I, Weizenbergi 36 ja 38 ning Piiri kin-nistul.4. Vallavara valitsemise korra muutmine.Otsustati muuta vallavara valitsemise korraparagrahvi 109 lõike 2 sõnastust järgmiselt:(2) Vallavara võõrandamise otsustuskorrasotsustab:1) vallavara puhul väärtusega üle 50 000krooni – volikogu;2) vallavara puhul kuni 50 000 krooni –vallavalitsus.5. Maa munitsipaalomandisse taotlemine.Otsustati taotleda Hurmi külas asuv elamu jaelamut teenindav maa munitsipaalomandisse.6. Katastriüksuse sihtotstarbe määramine.Otsustati määrata katastriüksuse Koolipõllusihtotstarbeks maatulundusmaa; katastriük-suse Hinno sihtotstarbeks elamumaad; ka-tastriüksuse Tuulejärve sihtotstarbeks maa-tulundusmaad; katastriüksuse Peratsjärvesihtotstarbeks maatulundusmaad ning katast-riüksuse Õllekoja sihtotstarbeks maatulun-dusmaad. 7. MTÜ Päri Seltsi avaldus.8. Kanepi lasteaia töötajate avaldus.

Istungi ettekannete ja jäätmekavagasaab tutvuda valla kantseleis ja kodule-hel www.kanepi.ee.

Väljavõtte on koostanud vallasekretär ÕIE PÕDER

Milvi Hirvlaanele anti 29. augustilOtepääl toimunud hariduskonve-rentsil „Eestikeelne keskharidus maal– juured ja tulevik” B. G. ForseliuseSeltsi kõrge autasu – Ignatsi Jaagumedal koos tänukirjaga. Sellega hin-nati tema tänuväärset tööd koolia-jaloo raamatute ja kodu-uurimusliketööde koostamisel.

Viimastel aastatel on temalt trüki-valgust näinud „Kanepi kool läbikahe sajandi” (2004. aastal kooli 200aasta juubeliks) ning 2005. aastal

„Põlva Ühisgümnaasium ajast aega”(Põlva Ühisgümnaasiumi 55. aasta-päevaks).

Konverentsiks valminud ajakirjasForseliuse Sõnumid nr 15 oli MilviHirvlaane artikkel „Kanepi koolidkäsitööõpetuse ajaloolise taimela-vana”.

Ignatsi Jaagu medali andis MilviHirvlaanele üle B.G. Forseliuse Seltsiesimees Madis Linnamäe.

KT

Ignatsi Jaagu medal Milvi Hirvlaanele

Põlgaste kool tähistab omaaastapäeva Arnold Matteuse pro-jekti põhjal valminud koolimajasünnipäeva järgi. Käesoleval aastalsai selle maja ehitamisest 70 aastatja koolipere kutsus selle tähistami-seks kokku nii kooli vilistlased kuika endised õpetajad ja koolijuhid.Üritusel osalejaid oli 225. Eriti täh-tis oli kokku saada auväärses easvilistlastel ja neid oli kohal hulga-liselt. Pikema ajaloolise ülevaatetegi kooli kauaaegne direktor Lin-da Pugast (Mägi), ta andis koolileüle omakoostatud kroonika.

Kontserdi andsid lasteaed-alg-kooli õpilased Kaja Kerneri juhatu-sel. Mälestati ka meie seast lah-kunuid, Amanda Feigenbaumi luu-letuse luges ette Kaja Kerner.

Väga südamlikult rääkis kooli-elust 50 aastat tagasi kooli lõpe-tanud Malle Leis. Ta oli üles otsi-nud ka oma klassijuhataja Valen-tina ·ulgina ja klassikaaslased.Malle Leis meenutas, kuidas suhtustollane koolipere Siberist saabunudeesti tüdrukusse, kellel oli vaja kii-resti selgeks saada eesti keeles lu-gemine ja kirjutamine. Tema arva-tes oli kooli motoks ,,a kuubis” ehk

austus, armastus ja arusaam. Kuigiriietust ja toitu ei saa praeguse aja-ga võrrelda, olid lapsed rahuliku-mad ja rahulolevamad, ka õnneli-kud. Eriti tore oli tema arvates ke-vadine koolilõpuaeg. Siis käis ükssuur munakloppimine: raha pol-nud, kodudest toodi munad ja tehtiuhked tordid. Malle Leis tunnebsuurt uhkust, et tema ema neiupõl-venimi oli Matteus ning ta on koo-limaja arhitekti Arnold Matteusesugulane.

Vallavanem Aivar Luts märkisoma sõnavõtus, et laste arvu vähe-nemise tõttu tuli vallal kaks aastattagasi teha raske otsus ning muutapõhikool lasteaed-algkooliks. Alg-kooli osas on küll vähe õpilasi, agalootust annab lasteaiarühm: seekasvab pidevalt.

Kooli aastapäeval anti kätte hulktänukirju pikaajalise töö eestPõlgaste kooli heaks. Tänukirjasaid Linda Pugast (Mägi), PilviRammul, Elvi Koppel, Kaja Ker-ner, Eha Sööt, Külli Oja, Eha Par-ras, Neidi Ulst, Tiiu Tagel, ArnoldTellmann, Helju Tellmann, TeaSohar, Heli Raudnagel, Ilme Rööp-son, Anne Kuusik, Merle Põllu-

veer, Rein Põdder, Eve Paloson,Õie Lokk ja Helve Lokk.

Tervitused Põlva maavalitsuseltandis edasi haridusnõunik MatiSikk, Kanepi gümnaasiumilt õpe-taja Tiiu Leppikus, Põlgaste kul-tuurimajalt Asta Puru.

Rõõmsaid taaskohtumisi ja

äratundmisrõõmu oli sellel ürituselväga palju. Kooli kokkutulekud on-gi olulised, et mäletada, meenutadaja järgmistes kohtumistes kokkuleppida.

TIIU LEPPIKUS,õpetaja Põlgastes 1994-2001

Kanepi kirikus toimus kontsertaktus. Kanepi pargis avati mälestuskivi Kanepi esmamainimise 425.aastapäeva puhul.

Põlgaste kooli aastapäev

Põlgaste kooli endised ja praegused töötajad.

TEADEKanepi Vallavalitsus kuulutab välja vähempakkumise Kanepi valla teedel talihooldustööde tegemiseks 2007/2008. aasta talvel.Pakkumised saata 26. oktoobriksKanepi Vallavalitsusse (Turu 2, 63101Kanepi).Info tel 506 6567 või 510 6989.

nr8 kanepi 0kt2007 16.10.2007 11:15 Page 1 (Black plate)

OKTOOBER 20072 Kanepi Teataja

Kasutan vastuvõtule eelregist-reerimist juba teist aastat, kuidpraktikas ei taha see eriti toimida.Suurimaks stressi tekitajaks onmeile telefonil helistajad ja retsep-ti soovijad. Algatuseks mõnedpildikesed meie igapäevasest tööst.

Patsient on vastuvõtul ja arstuurib tema vaevusi, siis aga helisebtelefon. Telefonihelin on üsnanõudlik ja sellele lihtsalt peab vas-tama. Järgneb mõneminutiline te-lefonivestlus, et helistaja murelelahendus leida.

Arst jätkab vastuvõtul oleva pat-siendi läbivaatust, sättides kõrvakuuldetorud. Siis heliseb taas tele-fon. Kõik kordub. Arst üritab jätka-ta läbivaatust, kuid telefon helisebjälle, nüüd juba kolmandat korda.Ja taas kordub kõik: telefonipat-siendi küsitlemine, mingi lahendu-se või tegevusplaani leidmine. See-järel pistab keegi pea ukse vaheltsisse ja soovib ainult rääkida, tege-mata välja vastuvõtul viibijast. Arstohkab sügavalt ja püüab rahulikuksjääda, paludes patsiendil veel veidiukse taga oodata. Lõpuks püüabarst teha kokkuvõtteid vastuvõtulviibiva patsiendi tervisemuredest,määrab uuringud, väljastab saate-kirjad, lepib telefoni teel kokkukonsultatsiooni ja uuringute ajadning määrab raviplaani. Tulebkõvasti pingutada, et ei läheks sassitelefonipatsiendid, vastuvõtul vii-bija ja uksetagune rääkida soovija.

Käib pingeline vastuvõtt. Re-gistreerunud patsiendid tulevad jalähevad nii, nagu on enne kokkulepitud. Kõik sujub päris hästi. Siisaga astub sisse patsient, kes kurdabhalba ennesetunnet või mõndamuud vaevust, mis on kestnudnädal või kaks, ja soovib kohe vas-tuvõtule tulla. Ooteruumis on agapatsiendid, kes on end vastuvõtuleregistreerinud. Keeruline olukord,kannatavad registreerunud pat-sient, uksest sisseastuja ja meedikunärvikava. Lahenduseks on muidu-gi vastuvõtule pöördujale aja leid-mine, kuid selleks peab patsientootama nii mõnedki tunnid, see agaei meeldi kellelegi. Aega oleks saa-nud kasutada hoopis kasulikumalt,

kui patsient oleks vaevunud tele-foni teel aja kinni panema.

Käib arsti vastuvõtt. Siis avanebuks ja sisse astub valust kõver,näost hall või koguni verine pat-sient. Siin on tegemist erakorraliseseisundiga ja meedikud asuvad ko-he tegutsema, nagu olukord nõuab.Nüüd saab ooteruumis keegi vägapahaseks, miks see inimene võetikohe vastu ja miks läheb nii kauaaega. Rahulikult selgitame oota-jatele, et patsiendil on tõesti rasketerviseseisund ja see nõuab kiirettegutsemist.

Taas arsti vastuvõtt. Korraga onooteruum täis käratsevaid koolilap-si. Selgub, et üks neist on veidihaiglane või on käsi või jalg vigasaanud ning õpetaja soovitas tullaarstile näitama. Aega kokku lepitudmuidugi pole ja ülejäänud selts-kond on niisama kaasas. Patsiendidooteruumis on aga väga pahurad.

Veidi ka retseptidest. Mäletatak-se aegu, kui ühele retseptilehelekirjutati kaks või ka rohkem ravi-meid. Ei olnud mingeid isikukoo-de, pensionitunnistuse numbreid,puudeastmeid, diagnoosikoode, ra-vikindlustust ja selle kontrollimist.Kuid nüüdsel ajal on kõik olemasja see teeb ravimikirjutamisestomaette ettevõtmise. Kui mõninumber või kood läheb valesti, siispeab liigselt rahakotti kergendamapatsient või arst. Tavaliselt tulebkuu või kaks hiljem haigekassastnõudeavaldus, summad on üsnakorralikud.

Peaaegu iga vastuvõtu ajalilmub ooteruumi keegi, kes soovibainult ühte retsepti. Kuid ühelejärgneb teine ja kolmaski retsepti-soov. Siis esitatakse veel naabriteja tuttavate soovid. Kõik see võtabumbes pool tundi, sest haige kaar-dil peab arst põhjendama ravimiväljakirjutamise vajadust ja lisamasinna ka retsepti numbrid. On juhu-seid, kui retsepti kirjutamine lõpebveel saatekirjade trükkimisega.Viimased peavad olema väga põh-jalikud. Enne erialaspetsialistijuurde saatmist peab perearst tege-ma igasugused uuringud. Ka väl-jaspool tööaega, tänaval, kaupluses

ja kodus soovitakse sageli telefoniteel arsti juurde aega kinni panna.Me ei kanna ju kaasas registreeri-misvihikut!

Need on vaid mõned pildid meiemeedikute töömailt. Soovime, etkui haige on registreerinud endvastuvõtule, saaksime temaga kõikvajaliku ilma segamiseta ära teh-tud.

OLULINE INFO•Eelregistreerimine on hädava-

jalik, soovitatav on registreeruda1–3 päeva varem, hommikutun-didel kella 8–10.

•Vastuvõtuks leiame aja esime-sel võimalusel, veidi kauem on va-ja oodata tervise- ja muude tõendi-te väljastamist.

•Korduvretseptide soov andkepereõele telefoni teel või paberil,ooteajad ei ole pikad. Kaugemakandi rahvale saadame retseptidkoju ka postiga. Sageli saadameretseptid ka lastele linna, et nadsaaksid oma vanemaid maalekülastama tulles ka rohud kaasatuua. Seda viimast võimalust eitohi aga kuritarvitada.

•Erakorralise terviseseisundi,tugeva valu, verd jooksva haavajms korral tuleb pöörduda koheperearsti poole tööaegadel.

Paar päeva tagasi väljaväänatudjalg, nädal aega kestnud seljavaluvõi mitu nädalat kestnud köha eiole erakorraline seisund.

•Ootamatu haigestumise võivigastuse korral helistage häire-keskusesse telefonil 112.

•Eestis töötab edukalt perearstiinfoliin. See on avatud ööpäevringi numbril 1220. Sealt saabhead meditsiinilist nõu, vajadusekorral suunatakse kõne häirekesku-sesse.

Kallid patsiendid! Hoiame kinninendest reeglitest, siis sujub meiekoostöö märksa paremini ja leiameteie tervisemuredele kiiremini la-henduse. Ka meedikud on siiskivaid inimesed.

Kõigile head tervist soovides

VAIKE MEESAK,perearst

Töökorraldusest Kanepiperearstipraksises

1910. aastal rajati Eestis esimene looduskaitsealaning seda tähtpäeva peetakse looduskaitse alguseksEestis. Eesti Vabariigi algusaastail hakkas looduskait-sega tegelema loodusuurijate selts. Tartu Ülikooli pro-fessori Fedor Bucholtzi eestvedamisel asutati seltsijuures looduskaitse sektsioon. 1929.a töötas professorA. Mathiesen välja looduskaitse seaduse projekti, kuidrahapuudusel seda ei kehtestatud. Professor TeodorLippmaa töötas välja uue projekti ja 1935. aastal antisee välja seadusena. 1940. aastaks oli Eestis loodud 47kaitseala, kaitse alla oli võetud 80 parki, 40 metsaosa,202 põlispuud, 210 rändrahnu, hulgaliselt taime- jaloomaliike. Riiklikuks looduskaitse inspektoriks oliGustav Vilbaste. Laiahaardelise tegevuse eest võlg-neme talle suure tänu.

50 aastat tagasi, 7. juunil 1957 võttis Eesti NSVülemnõukogu vastu Eesti NSV looduskaitse seaduse,see oli esimene kogu NSV Liidus. 1957.a sügisel asu-tati ENSV ministrite nõukogu juures looduskaitse val-itsus – looduskaitse administratiivne keskus. Ametissemäärati looduskaitse usaldusmehed, kelleks Kanepipiirkonnas olin mina. Ülesandeks oli kohapealt infoedastamine valitsusele.

45 aastat tagasi, 10. aprillil 1962 reorganiseeriti va-bariigi looduskaitse süsteem ja loodi Eesti NSV met-samajanduse ja looduskaitse peavalitsus. Selle etteotsasai Heino Teder, ta juhtis seda süsteemi väga oskuslikult25 aastat. Minul oli võimalus töötada tema alluvusesriiklikus metsavalvesüsteemis ning pean neid väga vil-jakateks aastateks metsanduse ja looduskaitse vallas.Looduskaitsesüsteem üha täienes ja ülesanded laie-nesid, oli vaja veelgi võimsamat keskorganit. 1966.aastal loodi ENSV metsamajanduse ja looduskaitseministeerium. Metsaülem koos riiklikku metsavalve-süsteemi kuuluvate metsnike ja metsavahtidega olidneed, kes jälgisid seaduste täitmist ja vajaduse korralrakendasid meetmeid, tehes ettekirjutisi ja koostadesrikkumiste kohta akte.

Metskondade õigused ja kohustused laienesid jalooduskaitse oli metsade majandamise kõrval olulinetegevus. Meie suurimateks hooldusobjektideks saidpiirkonnas asuvad metsapargid: Erastvere, Tilsi, Lahe-da ja Valgjärve. Seal keelati omavoliline tegevus ninghooldustööd toimusid metskonna juhendusel. Lisaksparkidele oli meie hoole all Tilleoru maastikukaitseala.See oli ka enim külastatud objekt ning 1962. aastalloodi siin esimene looduse õpperada. Eriti palju käiskevadeti kooliekskursioone Eestist ja kaugemaltki.Vaatamisväärsusteks olid Varbuse metsapark omapõlispuudega, Merioos oma karastava allikaveega.Töötas Tille veski, kaitse all olid mitmed põlispuud jarändrahnud.

Meie tegevusala oli ka jahinduse, kalanduse jaheakorraeeskirjade järgimise kontrollimine. Abiks olidmeile vabatahtlikud, nn ühiskondlikud inspektorid.Probleeme, mida lahendada, oli küllaga, eriti majan-ditega, nende si-lo-, sõnniku- ja väetisehoidlatega, pu-hastusseadmete korrashoiuga jms. Ühiskondlikest ins-pektoritest on meelde jäänud Leo Lõhmus, GustavMaat, Harri Kelt, Julius Harju.

Tänapäeval räägitakse palju kodanikuaktiivsusest,aga see ei taha hoogu sisse saada. Viimasel ajal on juh-tunud häbiväärseid tegusid ka Kanepis. Nii võis 22. au-gustil telesaatest kuulata- vaadata, missuguste vahen-ditega salakütid karusid kütivad. Tänu julgele Kanepinoormehele toodi see lugu päevavalgele. Oleks rohkemselliseid noori, kes märkavad väärtegusid ja julgevadneed ka üldsuse ette tuua.

Sellel aastal on looduskaitse vallas päris paljuümmargusi tähtpäevi, nende meenutamiseks saigi seeartikkel valla lehe jaoks kirjutatud.

JAAN TIIVOJA,looduskaitsja

Põlgaste kool tähistab oma 70. sünni-päeva vilistlaste kokkutulekuga. Tege-likult on sünnipäev koolimajal, sest1937. aastal valmis uhke koolihooneArnold Matteuse projekti järgi.

Kooliharidust on Põlgastes jagatud128 aastat ja võib-olla kauemgi, kuimõelda tagasi eesti koolihariduse aja-loole. Vanimad koolid tekkisid ligi nelisajandit tagasi. 17. sajandil tekkis vaja-dus usuõpetust levitada ja siis kohustatipastoreid õpetama talupoegadele kate-kismust ja palveid. Kuna pastoritel käissee üle jõu, pandi neile abiks köstrid.Sellest ka nimetus köstrikoolid. 1765.aastal kohustas Liivimaa maapäev kõikimõisaid avama koole. Nii loodi mõisa-ja külakoolid, kus õpetati lugemist kate-kismuse ja käsuraamatute järgi, õhtu- jahommikupalveid. Õpetajateks olid mõ-ned ärksamad talupojad, sageli kõrtsmi-kud. Kooli peeti enamasti mõisarehte-des, mõne talupoja suitsutares või kõrt-sis. Kirikuarhiivi materjalides on kirjas,et Kanepi kihelkonnas oli seitse kooli.Põlgastes oli õppetööks küll ruumikastuba, kuid samas majas asus ka mõisakõrts ning õpetajaks olnud kõrtsmik.Põlgaste mõis asus Lahedal. Koolishakati õpetama ka kirjutamist ja rehken-damist. Võis ka kodus lugema õppida,neid iseõppijaid käis pastor kodus kon-trollimas.

19. sajandi talurahvaseadustega saidtalupojad pärisorjusest priiks, kujunesvälja valla- ja kihelkonnakoolide võrk.1850. aastast on teada kool ka Põlksisehk Põlgastes. Kanepis oli 1804. aastastkihelkonnakool, mille lõpetajatest saidkooliõpetajad. Nii on märgitud, et Põl-gaste vallakooli õpetaja Aadam Kudusai hariduse Kanepi kihelkonnakoolis.

Põlgaste hariduselu on kujundanudpaljud viljakad õpetajad, koolijuhid.1935. aastal asus Põlgaste algkoolis töö-le äsja Võru Õpetajate Seminari lõpe-tanud energiline Arnold Tiru. Pärastkoolijuhatajaks valimist asus ta vallava-litsust veenma, et tarvis on ehitada uuskoolimaja. Kogu ümbruskonna ühistejõududega valmiski 1937. aastal uushoone, mis pühitseti sisse 70 aastattagasi, 3. oktoobril 1937. aastal. Endineõpetaja, õppealajuhataja ja direktorAmanda Feigenbaum oli tollal pisikekoolitüdruk. Ta meenutas, et koolijuha-taja Tiru ajal tuli nagu valgus kooliellu.Algas suur muudatuste periood. Õpilas-te igapäevaellu ilmusid saapaharjad, kä-tepesu, käterätid, peeglid, saalis võim-lemine, soe tee võileiva kõrvale. Kõikjaloli puhtus ja kord, kaugematel lastelvõimaldati kooli internaati jääda. Ku-jundati kooli ümbrust, õpilaste abigarajati koolimaja ette terrass.

Kool sai ka kultuurielu keskuseks.Tegutsesid näitering ja lastekoor,toimusid vaidlusõhtud, eesotsas kakstublit õpetajat Rosalie Koppel jaElfriede Sild. Viimane neist oli kooli-juhataja aastail 1944–1951. Ta tagaseduka õppetöö ja hea distsipliini, ükskikorrarikkumine ei jäänud avastamata.

1954. aastal sai minust koolijuhataja.

1957. aastal jõudis kooli ruumidesseelektrivalgus. See oli suur sündmus. Onmeeles esimene valgustuse sisselülitus,samas suitses veel petrooleumilamp.

1962. aastast muutus kool 8klassili-seks, õpilasi oli 116. Õppealajuhatajanaasus tööle Riho Joassoone. Tema eest-võttel kujundati uued sildid, uued sten-did, rajati kiviktaimla. Ta arendas õpi-lastes kunstimeelt. Algklasside õpeta-jateks olid kaks noort ja püüdlikkuõpetajat Elvi Koppel ja Eha Parras. ElviKoppel töötas koolis ligi 40 aastat jaõpetas lapsi väga ilusa käekirjaga kirju-tama ning koolipidudel esinema. EhaParras õpetas matemaatikat, treenispeastarvutamist, õpetas tütarlastele kä-sitööd. Valmis palju näidistöösid.

Noorte muusikalisel harimisel tegipalju õpetaja Arvo Joa. Ta õpetas poiste-koori ja lastekoori, pillimängu, juhatasklubis puhkpilliorkestrit, koolis õpilastekeelpilliorkestrit. Lisaks õpetas poistelekäsitööd.

Muusikaõpetajaks tuli Rita Tobre-luts, avati muusikaklass, kus sai õppidaklaverit ja akordioni, jätkus muusikalinekasvatus sügavuti. Meelde on jäänudrõõmsameelne pioneerijuht Pilvi Pee-mot, kes istus klaveri taha ja lapsed üm-berringi laulsid. Ta organiseeris huvita-vate kohtumiste klubi, kus käis paljukülalisi. Mitmekülgne pedagoog AarenPillesaar korraldas sisukaid õppeeks-kursioone. Tublisid õpetajaid oli palju.

1972. aastal lahkus Riho Joassoone,õppealajuhatajaks edutati Amanda Fei-genbaum. Aastail 1983–1984 juhtis takooli direktorina. Koolis oli kõrgel tase-mel metoodiline töö, pandi kirja kooliajalugu, korraldati esimene vilistlastekokkutulek. Hiljem jõudis AmandaFeigenbaum välja anda kaks luulekogu.

Väga tublid olid lapsevanemad Hel-mut Kivi, Milvi Kivi, Mõistus, MalleJärv, Albert Pihooja, Aino Sohar, LeiliHuul.

Põlgaste koolist on võrsunud paljueri elualade juhte, ametnikke, insenere,õpetajaid, raamatupidajaid, muusikuid,põllumehi jne.

1984. aastal asus kooli juhtima JaanRööpson, perspektiivitundega peda-goog. Omades ehitajavaimu, asus talaiendama õpitingimusi: pööninguleehitati internaadiruum, vanast aidast saipoiste töökoda, asfalteeriti kooliõu, ku-jundati kooli ümbrust, algas koolimajajuurdeehitus, tehti ettevalmistusi uuespordisaali ehituseks.

1986. aastal muutus kool 9klassili-seks, kooli tulid kuue-aastased lapsed.Pärast Jaan Rööpsoni surma asus direk-torina tööle Tiiu Tagel, seejärel 1994.aastast kuni 2005. aastani juhtis kooliKülli Oja.

1. septembril 1994 valmis juurde-ehitis. Koolimajas on palju ruumi, kuioleks vaid lapsi.

LINDA PUGAST (Mägi),kooli direktor 1954–1981

Looduskaitsest läbi aegade

Kokkutulekul oli hea vaadata albumeid möödunud aegadest. Meenu-tavad Tea Sohar (paremal) ja Linda Pugast.

Põlgaste kooli ajaloost

nr8 kanepi 0kt2007 16.10.2007 11:15 Page 2 (Black plate)

Traditsiooniliselt algas õpetajate päevaktusega aulas. 12. klass võttis enda vastu-tada koolipäeva korraldamise, andiskooliperele teada asendusõpetajad ningpärast väikest pantomiimimängu viisõpetajad bussiekskursioonile Sri Jayawar-denepura Kottesse.

Igatahes oli õpetajate üllatus suur, kuipeatuti Erastvere hooldekodu ukse ees.Esimene mõte oli: ega asi veel nii hull ole,ehkki tulevikus võib selle asutuse teeneidvaja minna ükskõik kellel meist. Hoolde-kodu töötajad tegid meile väga toredaekskursiooni mööda asutust. Kahjuks koh-tuti ka endiste õpilastega, praeguste hoole-alustega. Majas oli väga palju kunstiloo-mingut. Olid toredad töötoad, ilus kabel javäga tublid töötajad.

Järgmine peatus oli Kanepi aiandis, kusMeelis Vahtramäe tutvustas oma valdusi jategemisi üle riigi. Saime teda, et Kanepiaiandi lillepostamendid kaunistasid suvelpaljusid Eesti linnu, ka pealinna ja Kanal2 ,,Suvereporteri” stuudiot. Enne aiandistlahkumist pidid õpetajad tegema tunni-kontrolli nähtud taimede kohta, näidis-lilled said aga kooli kaasa tuua. Õpetajadlootsid juba oma veerandkaheteistküm-nest kohvi saada, kuid kiirliin Sri Jayawar-denepura sõitis läbi Põlgaste ja peatus AvoKruusla kuulsa lüpsifarmi ees, et vaadata,kuidas tänapäeval piima saadakse.

Tagasi Kanepisse. Kuid ka nüüd ei lõp-penud sõit koolimaja juures, vaid buss võt-tis suuna Antsla poole. Õnneks me kodu-valla piiridest välja ei sõitnud. Lõpp-pea-tuseks olid abituriendid valinud Mesipuu

talu. Perenaine Maie ja peremees Henntervitasid meid lahkelt ning tutvustasidoma tegemisi ja valdusi. Kaetud oli pidu-laud, kaminas põles tuli.

Kui koolimajja jõudsime käis veelviimane õppetund ja õpilased olid omauute noorte õpetajatega rahul. Oleme tänu-likud 12. klassi õpilastele, kes selle õpeta-

jate päeva nii suurepäraselt korraldasid.Kindlasti otsustab nii mõnigi noor kaõpetajakutse kasuks. Sellest sügisest õpibseda ametit kolm kevadel kooli lõpetanudnoort.

TIIU LEPPIKUS,õpetaja

Kanepi Teataja 3OKTOOBER 2007

Sellel õppeaastal korraldame Kanepi gümnaasiumis nädalaõpsi valimised. See ettevõtmine peaks tõstma ka noorte huviõpetajatöö vastu. Nähes pedagooge natuke tavatus rollis,muutub ehk nii mõnegi õpilase arvamus õpetajatest. Alates10. septembrist kuni kevadise koolivaheajani on iga nädal tä-helepanu keskpunktis üks õpetaja. Kuna tegemist on temalekuuluva nädalaga, siis peaks õpetaja eriliselt silma paistma:riietuma tavapäratult, muutma imagot, käituma teistmoodi.Praeguseks on nädala õpsi rollis olnud Merike Kaste, AinoMõttus, Eda Tarend, raamatukogu juhataja Rita Ziugand.

Sellel nädalal toimuvad kindlad tegevused, tehakse pilte,videolõike, intervjuusid. Õpilased esitavad küsimusi, midanad tahavad õpetaja kohta teada. Hiljem avaldatakse see ma-terjal Kanepi Gümnaasiumi Aasta Õpetajate ajalehes. Kõigesellega tegeleb kooli õpilasesindus.

Kevadel valivad õpilased parima nädala õpsi. Võitjat ootabauhind.

ANDRE LAINE, Kanepi gümnaasiumi õpetaja,

idee autor

Õpilased valivad nädala õpsi

6. oktoobril Tallinnas Eesti maakoolide finaalmängus sai1993.a sündinud ja nooremate Kanepi tüdrukute võistkondteise koha.

Võistkonnas olid Lisanne Tamm, Sixtina Ladva, HelikaAigro, Jane Hiop, Kersti Veskemaa, Heret Adamson, EleriPärna ja Helene Leht.

Samas vanusegrupis poiste võistkond jäi neljandaks. Kasee on väga tubli saavutus. Võistkonnas olid Mareka ja JanarTamm, Mark ja Kris Finagin, Gerald ja Gerret Kivirand,Raido Reest ja Mathias Lail.

9. oktoobril sõidavad Kohilasse jalgpalli finaalturniirile6.–9.klassi tüdrukud Lisanne Tamm, Sixtina Ladva, HelikaAigro, Jane Hiop, Kätlin Hani, Kersti Veskemaa, JevdokijaPopova, Jane Kirsipuu, Heidi Ingver.

Mitu õpilast käib Põlvas FG Lootos Allegro treeneri KaidoKukli treeningrühmades, koolis mängivad nad jalgpalliõpetajate Kadri Tulevi ja Maiken Keldu juhendusel.

Õpetajad Kanepi aiandis.Kanepi noortekeskuse

esimest sünnipäeva tähistatakse 13. oktoobrilOktoobris saab Kanepi noortekeskusel tegutsetud aasta.

Noored ise korraldavad sünnipäeva ürituse 13. okoobril. Selpäeval mängime, võistleme, vaatame filme, sööme torti jamuidugi on ka üllatusi.

Septembris külastasime Otepää seiklusparki (pildil).Järgmine väljasõit on noorte soovil Pühajärvele bowlingutmängima ja ujuma.

Teeme ettevalmistusi ka advendiürituseks alevi jõulukuusejuures, 16. detsembri üritus on noorte korraldada.

Terve oktoobrikuu jooksul on võimalik noortekeskusesnäha noorte endi valmistatud näitust esimese aasta tegemis-test. Tule ja tutvu!

ANNIKA LADVA

Huvijuht Aino Mõttus ja noor kolleeg Andre Laine.

Kanepi kodutütarde rühmaõppelaager

Sügisesel koolivaheajal kogunevad Kanepi kodutütredõppelaagrisse. Laagris on päevakorras teate- ja rahvastepalli-võistlused, loodusviktoriin, matkatarkuste õppimine.

Keskkonnakaitsest räägib keskkonnatehnoloog Kät Mõt-tus. Õhtul loetakse luuletusi isadest, toimuvad isadepäevaluulekonkurss ja moeshow „Sügis 2007”. Teisel päeval õpi-takse veel matkatarkusi ning seejärel toimub matkatarkustetundmise võistlus Latiku mäel.

AINO MÕTTUS,kodutütarde Kanepi rühma vanem

Õpetajate päeval oli üllatusi

Raamatukogus kohtusid õpilased Rita Ziugandiasemel Oskar Lutsuga.

Uus õppeaasta on hoo sissesaanud, lasteaed ja kool on täislaste rõõmsaid kilkeid ja tõsi-seid tegemisi. Koolimaja saisuvel uued aknad, lasteaedvärskendatud põrandad ja ma-gamistoa, söökla rõõmsamavärvilahenduse, arvutiklassnüüdisaegsema ruumilahendu-se ja sanitaarremondi, spordi-väljaku jooksurada uue katte.

20. septembril külastasidmeie maja Kanepi vallavo-likogu ja -valitsuse liikmed.Tõdeti, et lastel on siin igatiturvaline mitmekülgselt arene-da.

Aga maja vajab remonti jasoojustamist.

Meie lapsed teevad igapäe-vast rasket koolitööd, osalevadspordivõistlustel ja ainekon-

kurssidel, arendavad end huvi-ringides, õpivad muusikakoo-lis, valmistuvad tähtpäevadeksjne.

Selle õppeaasta eesmärki-deks on ohutusalane kasva-tustöö, emakeele väärtustami-ne, tugiõppe tõhustamine, õp-pe-kasvatustöö mitmekesista-mine, arvutikasutusoskuse pa-randamine.

Õppekäigud on õppetöö la-hutamatu osa, kus kinnistatak-se õpitut või omandatakse uusioskusi.

Meie lastele meeldib tehakäsitööd ja palju liikuda. Pois-te tööõpetuse ruumid on talvelkülmad. Unistame valgetest ja

tänapäevastest tööruumidest,kus saaksid käsitööd teha poi-sid-mehed. Koolimaja 70aas-tased põrandad, millel on sel-ged aja jäljed, ootavad uuenda-mist. Koolimaja piiras maan-tee poolt betoonpostidega lipp-aed, mis on praeguseks lagu-nenud. See ootab taastamist.

Lasteaias tegelevad 14 lapsearendamisega sellest õppeaas-tast Kairit Kolpakov ja HeliKalk.

Igapäevase õpitegevuse jamängu kõrval on käidud mat-kal sügist tervitamas, onorienteerumismänguga reipaltpäeva alustatud, mihklipäevalaata peetud, Põlva talurahva-

muuseumis Karilatsis leiva-teoga tutvutud ning kooskringlit küpsetatud.

Septembrikuu jooksul tehtiettevalmistusi koolimaja sün-nipäeva pidustusteks: kaunis-tati ruume ja valmistuti kont-serdiks.

6. oktoobril kogunes meiemajja 225 inimest, kes on seo-tud Põlgaste kooliga.

Oktoobris toimub raamatu-päev, novembris isade-, liik-lusohutus- ja kadripäev.

Me püüame elada täisväär-tuslikult, juhindudes mõttest:ära tee teisele kunagi seda,mida sa ei taha, et sulle tehak-se.

ENE VEBERSON,lasteaed-algkooli juhataja

Kanepi jalgpallurid Tallinnas A. Le Coqi jalgpalliväl-jakul.

Foto Urmas Kivirand

Kanepis mängivadjalgpalli nii tüdrukud

kui poisid

Sügis Põlgastes

nr8 kanepi 0kt2007 16.10.2007 11:15 Page 3 (Black plate)

4 Kanepi Teataja OKTOOBER 2007

Kanepi vallavalitsuse ja volikogu ajaleht.Toimetuse aadress: Turu 2, Kanepi alevik , 63101 Põlvamaa. Koostaja Tiiu Leppikus, tel 797 6312, 797 6323. Kirjastanud AS Võru Teataja, pk 1, 65602 Võru.KANEPI TEATAJA

OKTOOBRIS89

Elsbeth Sikk18.10. Soodoma küla

Georg Tiisler24.10. Kanepi alevik

83Aino Sohar

27.10. Põlgaste küla 81

Hilja Sool11.10. Jõgehara küla

80Daisy Pokk

12.10. Kaagna küla75

Leili Hüsson17.10. Kaagvere küla

70Vello Karu

4.10. Hurmi külaMairi Hanni

16.10. Sõreste küla 65

Matti Holter5.10. Varbuse külaMaria Kirillova

10.10. Soodoma küla60

Linda Eglit29.10. Kanepi alevik

NOVEMBRIS 93

Pärja Kongo6.11. Koigera küla

92Veera Põder

17.11. Heisri küla90

Johannes Põder9.11. Kanepi alevik

87Friedrich Plado

23.11. Piigandi küla86

Ella Patrael 7.11. Erastvere küla

Linda Tagel27.11. Lauri küla

85Dagi Mõttus

22.11. Kanepi alevik84

Kalju Padar1.11. Erastvere küla

Endla Mürk 28.11. Kanepi alevik

83Ella Rätsep

7.11. Jõksi küla Kalju Roht

13.11. Karste küla Keena Helekivi

15.11. Kanepi alevik82

Vilma Kurusk 22.11. Põlgaste küla

81Erich Rootslane

2.11. Kanepi alevikArnold Liivamägi22.11. Kaagna küla

Kalju-ValentinSiinmaa

26.11. Karste KülaValter Sults

26.11. Erastvere küla Laine Lõo

27.11. Rebaste küla 80

Ester Kukk 15.11. Erastvere HK

75Virve Hõbejärv23.11. Jõksi küla

Helga Ehte29.11. Erastvere küla

70Maie Koorm

4.11. Magari külaEnno Plakso

4.11. Sõreste külaÕie Sisask

14.11. Närapää küla65

Villu Koch3.11. Erastvere HKHelve Gescheimer26.11. Hurmi küla

60Rein Müürsepp

2.11. Erastvere HKJaak Kõiv

11.11. Erastvere külaArno Raudla

16.11. Erastvere HKUuno Verrev

29.11. Soodoma külaMare Oja

27.11. Koigera küla

ANTS KÄSIK9.12.1939–3.09.2007

Soodoma küla

ELFRIEDE VÄRV30.05.1928–9.09.2007

Karste küla

LEIDA SILD9.05.1923–30.09.2007

Soodoma küla

JAAN HORN28.08.1926–6.10.2007

Kooraste küla

Vastsündinud vallakodanikudKiirelt kasva ja harjuda püüa iga maailma imega.Elu ise sind endasse hüüab uue ilusa nimega.

Õnne ja tervist lastele ja vanematele!

Järgmine Kanepi Teataja ilmubnovembris 2007. Artikleid ootanvallamajja või e-posti aadressil: kanepi.teataja@mail.ee, Tiiu Leppikus.

MÄLESTAME

Õnnitleme juubilare ja eakaid sünnipäevalapsi!

Kas märkad koltund murul säravvalgeid õisi? Kas kuuled sinikellukeste kõlinat?Kas igatsema paneb kureparve hõige?Või merelainekohin vere äratab?Kui jaa, siis oled valmis uueks eluaastaks jarõõmsalt, püstipäi sa seda eluaastat käi!

Soovime tugevat tervist ja jõudu edaspidisekskõikidele sünnipäevalastele!

KANEPI VALLAVOLIKOGU ja VALLAVALITSUS

Kanepi kultuurimaja segakooralustab uut hooaega. Koor on kooslaulnud juba 13 aastat ja selle ajajooksul on osa võetud väga paljudestlaulupidudest, ka väljaspool maakon-da, üldlaulupidudest Tartus ja Tallin-nas rääkimata. Sellel aastal jõudsimeka Soome. Reis oli katsumusterohke,kuid huvitav.

Kõiki neid laulupidusid saab lahtimõtestada sõnadega: igal peol onoma võlu. Kes kordki on saanud lau-lust hingelise laengu, võib öelda, et tapole asjata elanud. Esinemised omavalla üritustel on meid liitnud.

Oleme tänulikud oma dirigendileMeeli Rammulile. Kõik kaunid het-ked on talletatud kroonikasse. Soovi-me Meelile laulurõõmu tema uutestegemistes!

Paraku aeg muutub, elu teeb omakäigud ja nõnda alustab Kanepi sega-koor sel hooajal uue dirigendi KalevLindali taktikepi all. Meie uus juht ontunnustatud Haaslava meeskoori diri-gent, seepärast ootame laulma ka

mehi, kes tahavad oma võimsalhäälel kõlada lasta. Aga ka õrnemasoo esindajatele leiduvad vabad ko-had meie ridades. Kooris on varemlaulnud gümnaasiuminoored, ootameneidki meie koori täienduseks! Usku-ge, teid ootavad ees toredad elamusedühislaulmisest, kontsertidest ja välja-sõitudest, kindlasti ka laulupidudest.

Loodame, et uus dirigent toobjuurde uut hoogu ja indu, mis sütitabja liidab lauljaid Kanepi mail, sestsegakooril on oma ajalugu ja Kanepilaulutraditsioonidelon üldse vägapikk ja kuulus ajalugu.

Tulge laulma! Laul teeb meele rõõmsaks!

Ootame kõiki lauluhuvilisi igalneljapäeval kell 19 Kanepi kul-tuurimajja segakoori proovile.

VAIKE KOTTISSE,koorivanem

KultuuriüritusedKanepi kultuurimajas1. novembril kell 19 traditsiooniline hingedepäeva õhtukülalisesinejatega. Tasuta.9. novembril kella 21–01 mardipäeva disko noortele. DJKepu. Pääse 25 krooni.17. novembril kell 14 tantsutrupi Valtser viie aasta sünni-päevapidu (kutsetega).2. detsembril kell 16 Kanepi alevi jõulukuusel küünalde süütamine. Advendiaja sisseõnnistamine (kirikuõpetaja Margit Lail).Vallavanema sõnavõtt. Laulab Kanepi kultuurimaja segakoor.Põlgaste kultuurimajas17. oktoobril kell 13 lasteteater Mäng esituses ,,112 aitab”.Kõik mudilased on oodatud. Tasuta.19. oktoobril kella 21–02 sügisõhtu tantsutrall ansambligaKondor Mulgimaalt. Pääse 35 krooni. Puhvet.23. oktoobril Kanepi valla pedagoogide töö tunnustamine:vallalt pääsmed Tartusse ABBA muusika kontserdile.26. oktoobril kella 21–01 noorteõhtu. DJ Kepu. Pilet 25 kr.16. novembril kell 20 Kanepi valla põllumeeste pidu (kut-setega). Üles astuvad tantsuansambel Kihnu Poisid, Sirje jaVäino Puura jt. Info Rain Rekkerilt ja Jaak Kõivult.23. novembril kella 21–02 kadripäeva pidu ansambligaErgo-bänd. Kostüümides sissepääs kella 21.45ni prii. Kell22 kadride etteasted. Pääse 35 krooni. Puhvet.2. detsembril kell 18 Põlgaste küla jõulukuusel küünaldesüütamine. Advendiaja algus. Kirikuõpetaja Margit Lail jakohalikud päkapikud.Õmblustööd

E–R kella 9–12; L,P suletud

Uus aadress: Weizenbergi 4 (Abeli ait)Info tel 5451 3380, Viive.

Ilusa kodu konkursi võitjadKanepi Valla Seltsi eestvõttel ja Kanepi Vallavalitsuse toetusel

toimus ilusa kodu konkurss juba viiendat korda. Parimate tunnusta-mine toimus 5. oktoobril Kanepi kultuurimajas.

Võitjad said Kanepi Aiandilt kinkekaardi ja Kanepi Vallavalitsu-selt raamatu Eestimaa kaunimatest kodudest. Kõik osalejad saidtunnistuse ,,Ilusaim kodu 2007”.

Parimad selgitati kolmes kategoorias. Suvilad/suvekodud: I koht – Marju Praksi Jõeveere talu Hino

külas; tunnustatakse Riho ja Liivi Zupsoni Jõetare talu Koigera

külas ja Ülle Kallase, Karin Oja, Viivi Lokki Kallaste talu Jõksikülas.

Eramud: I koht – Enn Tõnissoni ja Lii Pähni Peetrimäe taluJõksi külas; tunnustatakse Inge ja Tiit Rebase kodu Niidu 9 Kanepialevis, Sirje ja Aare Lille kodu Jõe 1 Kanepis.

Ühismajadest: I koht – Kooli 6a. Fotod: KILLU KALEVA

Tiina ja Riho perre Põlgaste külassündis 29. augustil tütar

Luisa Läll

Merle ja Agu perre Peetrimõisa külassündis 12. septembril tütar

Kätriin Punmann

Kariina ja Kaido perre Kanepi alevikussündis 17. septembril tütar

Kristella Kängsep

Riina ja Heineri perre Põlgaste külassündis 23. septembril poeg

Heiko Kuristik

Kauneim suvekodu on Marju Praksi Jõeveere talu Hinokülas.

Ilusaim eramu on Enn Tõnissoni ja Lii Pähni Peetrimäe taluJõksi külas.

Ühismajadest pälvis ilusaima kodu tiitli Kooli 6a. Suvekodude hindamisel pälvis tunnustuse Riho ja LiiviZupsoni Jõetare talu Koigera külas.

Tulge segakoori laulma!

ESMASPÄEVITI kella 19–21 korvpallkooli võimlas (Tanel Pettai);kell 19 kepikõndkirikuplatsilt (Vaike Meesak).KOLMAPÄEVITI kella 16–17 kõhutants lasteaia saalis (Riina Schotter);kell 19 kepikõnd kirikuplat-

silt (Vaike Meesak);kella 19–21 korvpall(Tanel Pettai).NELJAPÄEVITIkell 16.45 aeroobikagümnaasiumi võimlas (Andre Laine).PÜHAPÄEVITIkella 18–19 võimlemine gümnaasiumi võimlas (Maiken Keldu).

Sportimisvõimalused Kanepis

nr8 kanepi 0kt2007 16.10.2007 11:15 Page 4 (Black plate)