pilved ja sademed
description
Transcript of pilved ja sademed
![Page 1: pilved ja sademed](https://reader033.fdocument.pub/reader033/viewer/2022061203/547d86e5b379596a2b8b52c6/html5/thumbnails/1.jpg)
Pilved ja sademedPilved ja sademed
Kaire Sumberg
Tartu Veeriku Kool
![Page 2: pilved ja sademed](https://reader033.fdocument.pub/reader033/viewer/2022061203/547d86e5b379596a2b8b52c6/html5/thumbnails/2.jpg)
Kuidas tekivad pilved?Kuidas tekivad pilved?
• Vesi aurub maapinnalt ja veekogudelt. Aurunud vesi muutub veeauruks.
• Veeaur tõuseb üles ja seguneb õhuga. Kõrgel õhus on külm. Veeaur jahtub ja
kondenseerub.
• Tekivad väikesed veepiisad, mis jäävad õhku hõljuma. Nendest moodustuvadki
PILVED.
![Page 3: pilved ja sademed](https://reader033.fdocument.pub/reader033/viewer/2022061203/547d86e5b379596a2b8b52c6/html5/thumbnails/3.jpg)
![Page 4: pilved ja sademed](https://reader033.fdocument.pub/reader033/viewer/2022061203/547d86e5b379596a2b8b52c6/html5/thumbnails/4.jpg)
• Pilvedel on looduses suur tähtsus.
• Suvel varjavad pilved tugevat päikesekiirgust.
• Talvel kaitsevad pilved maapinda liigse jahtumise eest.
![Page 5: pilved ja sademed](https://reader033.fdocument.pub/reader033/viewer/2022061203/547d86e5b379596a2b8b52c6/html5/thumbnails/5.jpg)
• Pilved taevas on erineva kujuga. Vastavalt kujule on pandud pilvedele nimed.
![Page 6: pilved ja sademed](https://reader033.fdocument.pub/reader033/viewer/2022061203/547d86e5b379596a2b8b52c6/html5/thumbnails/6.jpg)
RünkpilvedRünkpilved
• RÜNKPILVED on väikesed ja kohevad nagu vatitombud. Rünkpilved tekivad taevasse tavaliselt suvel sooja ilmaga. Keskpäeval, kui maapind on soojenenud, on neid kõige rohkem. Õhtuks nad enamasti hajuvad.
![Page 7: pilved ja sademed](https://reader033.fdocument.pub/reader033/viewer/2022061203/547d86e5b379596a2b8b52c6/html5/thumbnails/7.jpg)
KihtpilvedKihtpilved
• KIHTPILVED ilmuvad sombuse ilmaga. Need pilved asuvad maapinnale väga lähedal. Tavaliselt on nad tumedad ja me nimetame neid vihma- või lumepilvedeks. Suvel sajabki nendest vihma ja talvel lund.
![Page 8: pilved ja sademed](https://reader033.fdocument.pub/reader033/viewer/2022061203/547d86e5b379596a2b8b52c6/html5/thumbnails/8.jpg)
KiudpilvedKiudpilved
• KIUDPILVED tekivad kõrgel taevas, kus õhk on väga külm. Nad koosnevad väikestest jääkristallidest. Kiudpilved on hõredad ega varja päikest.
![Page 9: pilved ja sademed](https://reader033.fdocument.pub/reader033/viewer/2022061203/547d86e5b379596a2b8b52c6/html5/thumbnails/9.jpg)
Ülesanne Ülesanne
1.Kirjelda pilvede teket.
2.Millise kujuga pilvi oled taevas märganud? Kas oskad neile nime anda?
3.Joonista erineva kujuga pilvi ja kirjuta juurde nimetused.
![Page 10: pilved ja sademed](https://reader033.fdocument.pub/reader033/viewer/2022061203/547d86e5b379596a2b8b52c6/html5/thumbnails/10.jpg)
SademedSademed
• Sademeteks nimetatakse õhust maapinnale langevat vedelat või külmunud vett.
• Eestis sajab aastas keskmiselt 500-700 mm. Maailma keskmine sademetehulk =1000 mm.
• Eesti kõige sademeterikkam kuu on august.
![Page 11: pilved ja sademed](https://reader033.fdocument.pub/reader033/viewer/2022061203/547d86e5b379596a2b8b52c6/html5/thumbnails/11.jpg)
Sademed on:Sademed on:vihm
uduvihm
kaste
lumi
rahe
jäide
härmatis
lume- ja jääkruubid
![Page 12: pilved ja sademed](https://reader033.fdocument.pub/reader033/viewer/2022061203/547d86e5b379596a2b8b52c6/html5/thumbnails/12.jpg)
VihmVihm
• Vihmapilv tekib, kui väikesed veepiisad ühinevad suuremateks veepiiskadeks.
• Suuremad veepiisad on rasked ja hakkavad allapoole langema. Langemisel ühinevad nad teiste piiskadega ja tekivad veelgi suuremad veepiisad. Meie nimetame neid vihmapiiskadeks.
![Page 13: pilved ja sademed](https://reader033.fdocument.pub/reader033/viewer/2022061203/547d86e5b379596a2b8b52c6/html5/thumbnails/13.jpg)
VihmVihm • Kui sajab kerget seenevihma, on ka
vihmapiisad väikesed. Kui sajab tugevat paduvihma, on vihmapiisad palju suuremad.
![Page 14: pilved ja sademed](https://reader033.fdocument.pub/reader033/viewer/2022061203/547d86e5b379596a2b8b52c6/html5/thumbnails/14.jpg)
Udu Udu
• Udu tekib, kui veeaur koguneb madalal õhus imepisikesteks
veepiiskadeks.
• Udu tekib öösel ja hommikul veekogude kohale ja madalatesse kohtadesse.
![Page 15: pilved ja sademed](https://reader033.fdocument.pub/reader033/viewer/2022061203/547d86e5b379596a2b8b52c6/html5/thumbnails/15.jpg)
UduUdu• Udu koosneb
pisikestest veepiiskadest, mis on nii väikesed, et ei lange maa peale, vaid hõljuvad õhus.
• Udu tekib enamasti öösel. Öösel õhk jahtub.
• Õhu jahtumisel hakkab veeaur piisakesteks kogunema.
• Uduses õhus on piisku nii palju, et nende vahelt ei paista valgus otse läbi. Sellepärast polegi udus kaugele näha.
![Page 16: pilved ja sademed](https://reader033.fdocument.pub/reader033/viewer/2022061203/547d86e5b379596a2b8b52c6/html5/thumbnails/16.jpg)
Kaste Kaste
• Kaste tekib, kui veeaur koguneb tilkadena jahedatele esemetele.
![Page 17: pilved ja sademed](https://reader033.fdocument.pub/reader033/viewer/2022061203/547d86e5b379596a2b8b52c6/html5/thumbnails/17.jpg)
KasteKaste • Kaste tekib tavaliselt
öösel, kui maapind jahtub. Jahtub ka maapinna kohal olev õhk.
• Jahtuvast õhust hakkab eralduma veeaur. See koguneb tilkadena jahedatele esemetele.
• Tekib kaste. Kuna rohi on öösel jahe, koguneb kaste rohule.
• Päikese käes vesi aurub ja rohi kuivab.
![Page 18: pilved ja sademed](https://reader033.fdocument.pub/reader033/viewer/2022061203/547d86e5b379596a2b8b52c6/html5/thumbnails/18.jpg)
LumiLumi
• Maapinnalt aurunud vesi tõuseb üles külmadesse õhukihtidesse.
• Veeaur koguneb jääkristallideks.
• Kristallid ühinevad omavahel, tekivad lumehelbed.
• Lumehelbed on rasked ja liuglevad alla.
• Kõik lumehelbed on kuueharulised.
![Page 19: pilved ja sademed](https://reader033.fdocument.pub/reader033/viewer/2022061203/547d86e5b379596a2b8b52c6/html5/thumbnails/19.jpg)
Rahe Rahe
• Raheterad tekivad, kui pilve ülemises osas vesi külmub ja pilve alumises osas jälle ära sulab.
![Page 20: pilved ja sademed](https://reader033.fdocument.pub/reader033/viewer/2022061203/547d86e5b379596a2b8b52c6/html5/thumbnails/20.jpg)
RaheRahe • Suure paksu pilve ülemises osas on külm.
Seal tekivad lumehelbed. Lumehelbed langevad allapoole.
• Pilve alumises osas on soojem. Lumehelbed sulavad. Igast lumehelbest jääb järele veepiisk.
• Veepiisk liigub pilves jälle ülespoole ning külmub uuesti.
• Veepiisast saab pisike rahetera. • Rahetera suureneb, muutub raskemaks ja
sajab lõpuks alla.
![Page 21: pilved ja sademed](https://reader033.fdocument.pub/reader033/viewer/2022061203/547d86e5b379596a2b8b52c6/html5/thumbnails/21.jpg)
MAAPIND
Jääkristallid Jääkristallid ühinevad
lumeks ja raheks
![Page 22: pilved ja sademed](https://reader033.fdocument.pub/reader033/viewer/2022061203/547d86e5b379596a2b8b52c6/html5/thumbnails/22.jpg)
JäideJäide
• Jäide tekib, kui talvel vihma sajab.
• Vihmapiisad satuvad maapinnale, mis on külm.
• Vesi külmub ja tekib jää - kiilasjää ehk jäide.
![Page 23: pilved ja sademed](https://reader033.fdocument.pub/reader033/viewer/2022061203/547d86e5b379596a2b8b52c6/html5/thumbnails/23.jpg)
HärmatisHärmatis
• Niiske õhk jahtub.
• Veeaur muutub külmas õhus jääkristallideks.
• Kristallid kinnituvad puuokstele jne. Seda nimetatakse härmatiseks.
![Page 24: pilved ja sademed](https://reader033.fdocument.pub/reader033/viewer/2022061203/547d86e5b379596a2b8b52c6/html5/thumbnails/24.jpg)
Lõpp