Piirist Piirini 1

Uudised

Eesti piirivalve ajakiri nr 3 (4)2008

Tõnu Reinup – südames ja hinges piirivalvur

Koerajuhi amet lisab tavatööle vürtsi Ülipõnev Erna retk suutis võistlejaid üllatada

Uus rubriik: teisel pool piiri

Piirist Piirini2

Piltuudis

Piirivalve osales 23. juunil toimunud Maakaitsepäeval

Piirist Piirini 3

Sisukord

P iirist Piirini neljas ajakiri on Kagu piiri-valvepiirkonna eriväljaanne. Edaspidi

ongi plaanis igas numbris rohkem artikleid kirjutada ühest kindast piirkonnast. Spor-diosas kajastame Erna retke, kagupiirkon-nas tutvume kolmikpunktiga ning koerajuh-tide tegevusega. Räägime Eesti piirivalvurite tegemistest laias maailmas ja tervitame külalist Venemaalt. Rubriigis teisel pool piiri näitame mida huvitavat kirjutavad meie naabrite samalaadsed väljaanded – järg-mises numbris lisandub ehk ka lugu Lätist. Lisaks teeme kummarduse piirivalvelaevale „Valvas“. Ajakirja toimetus tänab taas piirivalvureid, kes on olnud varmad meile kaastöid kir-jutama või on meid muul moel abistanud. Ootame jätkuvalt mõtteid, teemasid, artik-leid ja niisama kirjutisi kõikidelt piirivalvuri-telt, me ei heida midagi kõrvale. Head lugemist ja kohtume detsembris, Piirist Piirini toimetus

Pärnu mnt 139/1, Tallinn 11317 Telefon: 614 9025

press@pv.ee

Peatoimetaja: Tanel Saarmann

Oliver Prits Janne Mets

Kaisa Pungas, Kaja Rand Riin Kiik

Fotod: Jaan Rõõmus

Makett: Indrek Sarapuu

Küljendus: Walter Agentuur

Uudised lk4• Inmemoriam:JüriKreek• Piirivalvuridtoimetasidsaarelesattunud

seltskonna mandrile• Haapsalukordonsaiappikutsemerehädasolnud

rootslaselt• Piirivalveamet ning KMA uuendasid koostöölepet• Piirkondlikud uudised • Piirivalveauastmete andmine

Merepäevad lk6• Piirivalvurid tutvustasid Kuressaare merepäevadel oma tööd • Meri, Muusika ja Muinastuled!

Arvamus lk8• Sekretäriversusdokumendihaldurirollorganisatsioonis

Ajalugu lk9• PiirivalvelaevValvaseüheksaametit

Teenistus piiril lk11• Koerajuhiametlisabtavatöölevürtsi• Kolmikpunkt-ainulaadnekohtEestis• Värskakordonisvalvataksepiirijaarheoloogiamälestist• Schengenivälispiiriljuhtubniimõndagi• PiirivalvelennukigaEestimaakohal

Persoon lk17• TõnuReinup-südamesjahingespiirivalvur

Euroopa piiri valvates lk18• EestijaSoomepiirivalvedtõhustavadkoostööd• Piirivalveameti peadirektor käis visiidil Saksamaal• PiirivalvemissioonGruusiasjätkub• Intervjuu Vene Föderatsiooni loode ringkonna ülema

kindral-leitnantNikolaiKozikuga

Haritud piirivalvur lk20• Tervitused Kosovost!• Ühisõppustelharjutamineannabkindlustunde• Toimus korruptsioonivastane koolitus• Piirivalvurid said päästekutsungi Läti territoriaalvetest

Teisel pool piiri lk24• Soomemerepiirivalvuridteostavadhüljesteseiret• Vastutusepiirkond-kaugeimpõhi

Noor piirivalvur lk25• Piirivalvekolledžis on 110 uut õppurit• Piirivalvekolledži raamatukogu uusi raamatuid

Sport lk26• Ernaretk2008algasdessandiga• ÜlipõnevErnaretksuutisvõistlejaidüllatada• RatastegaHiiumaal• KirdePVPviisläbiIXEduardSereninimelised

mälestusvõistlused• PiirkonnaparimadjalgpalluridonKoidulamaantee-

piiripunktis

Summary lk31

Toimetuse veerg Sisukord

Toimetus

Uudised

Piirist Piirini4

Uudised In-memoriam: Jüri Kreek20. augustil lahkus 72-aastasena meie seast endine Piiri- valveameti mereosakonna ülem ja peadirektori nõunik kaptenleitnant Jüri Kreek.

Jüri Kreek sündis 21. aprillil 1936.aastalLihulas.Taolitunnustatud merenduse jurist niiEestikuiEuroopamas-taabis.KreeklõpetasTallin-na Merekooli 1955. aastal laevajuhtimiseerialal.Huvijuura vastu viis teda Tartu Ülikooli, kus lõpetas 1963. aastal õigusteaduse.

EestiPiirivalvestöötasJüriKreek alates 1992. aastast:

algusesRemnikuõppekeskusesningsamaaastamärtsi- kuust Piirivalveametis, kus oli kümne ja poole aasta jooksul tegevmereosakonnaülemaasetäitja,piiriosakonnamere-jaoskonna ülema, mereosakonna ülema ja nõunikuna. Ennepensionileminekut2006.aastajuunikuuspidasta ligi neli aastat peadirektori nõuniku ametit.

Jüri Kreek oli inimene, kes innustas kaastöötajaid, sisendas tur-vatunnetninghoidiskõrgelpiirivalveaujainimlikkeväärtusi.

Piirivalvurid toimetasid saarele sattunud seltskonna mandrile

21. augustil sai Kuressaare Merevalvekeskuse korrapidaja abipalve toimetada üksteist inimest Osmussaarelt mandri-le. Seltskond sattus saarele triivivalt kaatrilt.

21.augustilkell18.34saiKuressaareMerevalvekeskusekorrapidaja teate Tallinna Merevalvekeskuselt, kust teatati, etOsmussaarerannikulolikividelesõitnudEestikaaterVLD-563,millepardalviibinud11inimestvajavadabisaarelt mandrile pääsemiseks.

Olukorra täpsustamisel selgus, et kaatril oli merel seilates kütus otsa lõppenud ning seetõttu triivis kaater Osmus-saarerannikule.Üksteistkaatripardalviibinudinimestjõudsidsaarele,kusjuuresmitteühelgineistmingeidtervisehädasideitähel-datud.SaarelesattunutelesõitisDirhamisadamastappiHaapsalupiirivalvekordonikaatri-meeskond.

Inimesedvõetipiirivalvekaatripardaleninghinnatesolu-korda,võetisleppikakividelesõitnudVLD-563.

Kell 23.25 sildusid mõlemad kaatrid Läänemaal asuvas Dirhamisadamas.

Haapsalu kordon sai appikutse merehädas olnud rootslastelt

7. augustil said Haapsalu kordoni piirivalvurid abipalve merehätta sattunud Rootsi jahi meeskonnalt. Alus koos meeskonnaga pukseeriti Dirhami sadamasse.

Kell11.55helistasLäänePiirivalvepiirkonnaHaapsalupiiri-valvekordoniDirhamiteenistuspaikaRiiklikuMeresidesõlmekorrapidaja,kesteatas,etDirhamisadamastumbes3,5kilo-meetrikauguselmerelonhättasattunudrootslastejahiRödeOrmkaheliikmelinemeeskond.AbivajajateletõttasotsekohepiirivalvekaatrigaappiHaapsalukordonitoimkond.

HiiumaalasuvastLehtmasadamastDirhamisseteelolnudlõbusõidulaevamootorisolitekkinudrikeningpiirivalvuridpukseerisidjahikoosmeeskonnagaDirhamisadamasse.Jahipardalolnudmeeskonnaliikmeteltervisegaprobleemeeiol-nud.JahikapteniseletusekohaseltnäitasEestipiirivalvealusepukseerimiselülesmeisterlikkustningühtlasijärgitihäidmeretavasidohtusattunudinimeludepäästmisel.

Vintsimine

Piirist Piirini 5

Uudised

Piirivalveamet ning Kodakondsus- ja Migratsiooniamet uuendasid koostöölepet

1. juulil uuendasid Piirivalveamet ning Kodakondsus- ja Migratsiooniamet koostöökokkulepet.

Lepinguuuendamiseeesmärkonkehtestadareeglidamet-kondadevaheliseinfovahetusehõlbustamiseks,etparandadaveelgiPiirivalveametijaKodakondsus-jaMigratsiooniametivahelistkoostöödpõhiülesannetetäitmisel.Uuendatudleping reguleeribeelkõigekaheametkonnadokumendikeskusteomavahelistkoostööd.KunaniiPiirivalveametiskuiKoda-kondsus-jaMigratsiooniametistegeldaksedokumendieks-pertiisiningisikuteEestistväljasaatmisekorraldamisega,siisuuendati lepingut just neis valdkondades.

Leppele kirjutasid alla Piirivalveameti peadirektor, piirivalve-kolonelRolandPeetsjaKodakondsus-jaMigratsiooniametipeadirektorEneRebane.

EsimenekoostöölepePiirivalveametiningKodakondsus-jaMigratsiooniametivahelsõlmiti15.märtsil2007.aastal.

Kagu Piirivalvepiirkond

Võidupüha Vastse-Roosa kordonis.

NiinagukoguEesti,tähistaskaKaguPiirivalvepiirkond23.juunilVõidupüha,millepuhulkorraldaspiirkonnaülempii-rivalvekolonelleitnantTõnuReinupvastuvõtuendisesVastse-Roosa piirivalvekordonis maalilise Vaidva jõe kaldal. Kauni looduse rüpes anti kätte teenistusristid ja tänati kolleege ning koostööpartnereidtehtudtööningantudpanuseeest.Sellinekohavalikoliküllmõnevõrraebatraditsiooniline,kuidjustsee lisas erilisust ja tegi ürituse kordumatuks ning meeldejää-vakskõigilekohalviibijatele.

Piirivalve Lennusalk

Lennusalk täiendab teadmisi ja arendab koostööd

PiirivalveLennusalk3noortpilootipv-n-ltnTarmoMust,pv-n-ltnJaanAnnusjapv-n-ltnJanarAasmaläbisid20.07.-02.08.2008ItaaliasSestoCalendesAGUSTATRAININGACADEMYA.MARCHETTIkursuse:kopteriAW139tüübikoolitusemaapealseosa.Kursuselosalejadsooritasidedukalttestijaonlubatudsimulaatori-ning lennutreeningutele.

26.08–28.08.2008leiabHelsinkisasetLäänemeremaadepiirikontrollikoostööraamestoimuviga-aastanelennundus-ekspertidekohtumine.EestipiirivalvetesindabkohtumiselPiirivalve Lennusalga ülem piirivalvekapten Allan Oksmann. Kohtumiselantakseülevaadelennuüksusteolukorrastjaarutatakseekspertidekohtumistetulevikku.Samutiräägitakse2008.aastaFRONTEXühisoperatsioonidelosalemistlennu-üksusteseisukohast,reostusvõimekusetõstmisevõimalustestningFRONTEX`iplaneeritavastkoolitusestlennunduseks-pertidele.FRONTEXkutsublennunduseksperdidesmakord-seltkokkuseptembrikeskel,plaanigaarutadaliikmesriikideekspertidega lendurite koolitamise vajadusi ja võimalusi.

Põhja Piirivalvepiirkond

Piirivalve päästis merehätta sattunud purjeka meeskonna

25.augustipäevalsaipiirivalveoperatiivinformatsiooni-jamereseirekeskusteatemerehättasattunudEestialuse“Helga”kohta.

PiirivalvesaiNaissaarestlõunasuunaspurunenudpurjeja mootoririkke tõttu triivima jäänud alusest teate eile kell 13.22. Aluse pardal oli kuus inimest, kellest üks oli laps. Sündmuskohalesõitnudpiirivalvekaatertoimetashädas-olijad koos alusega Pirita sadamasse. Vigastatuid õnneks ei olnud ja kõik pardal olijad kandsid ka päästeveste.

Operatiivinformatsiooni-jamereseirekeskuseülemapiirivalvemajor Madis Järve sõnul on viimasel ajal olnud probleemikspuudulikpääste-jaavariivarustus.“Inimestelpuudubinformatsioonilmastikuoludestjasellemuutus-testningkakorralikudsidevahendid”.

Piirivalve auastmete andmine

1. Piirivalvemajor

1.1 piirivalvekapten Kalle Dammann 1.2 piirivalvekapten Toomas Pindis 1.3 Indrek Jõgi

2. Piirivalvekapten

2.1piirivalveleitnantAhtoJutt 2.2 piirivalveleitnant Indrek Püvi 2.3piirivalveleitnantErkiTimusk

3. Piirivalvenooremleitnant

3.1piirivalvevanemveebelKlausArmenson 3.2piirivalvevanemveebelAndrusReimaa 3.3piirivalvevanemveebelHelenNeider-Veerme 3.4piirivalveveebelIgorBogdanov 3.5piirivalveveebelArviSuvi 3.6piirivalveveebelRainLääne 3.7piirivalveveebelJanisKindlam 3.8piirivalveveebelTanelNuut 3.9piirivalveveebelKatriinPikk 3.10piirivalvenooremveebelReinViiol 3.11piirivalvenooremveebelMerleTomson 3.12piirivalvenooremveebelTarmoTomson 3.13piirivalvenooremveebelSanderKukk 3.14piirivalvenooremveebelReneRadalaP iirivalvekopter Agusta Westland 139

Merepäevad

Piirist Piirini6

Pv-kol-ltn Alvar Vallau visati tundmatus kohas vette Foto: Lääne PVP

1.-3. augustini toimunud Kuressaare XII Merepäevadest võttis osa ka piirivalve esindus. Seekord sai piirivalve tegevusega tutvuda nii Roomassaare sadamas, Kuressaares Raiekivi säärel kui ka Kuressaare Merevalvekeskuses.

Kolmel päeval said merepäevade külastajad tutvuda Roomas-saaresadamasbaseeruva,äsjaremondisttulnudpiirivalvelae-vaga Maru. Maru meeskond tutvustas laeva ning rääkis oma tööstjatöövahenditest.

Kuressaarejahisadamalähedal,Raiekivisäärekaiäärestut-vustas Kuressaare piirivalvekordoni toimkond piirivalvekaat-ritMP-40.Lahkelaevameeskondnäitashuvilistelekaatrisleiduvatpiirivalvuritetööksvajalikkutehnikatjapäästeva-rustustningandisinformatsioonisellekohta,kuidaspeaksmerele minnes ja merel olles käituma.

EelnevalkolmelnädalalvõisKuressaareKultuurikeskusesnähapiirivalverändnäitust„EestiPiirivalve85“,miskolisviimastellahtiolekupäevadelRaiekivisääreleehitatudMere-külla ning oli piirivalve telgis avatud kõigil kolmel merepäeval. Näitustkülastasmitusadainimestningnähaoli,etinimesedtundsidpiirivalvetöövastusuurthuvi.Viimaselmerepäevalsadaskõvastivihmaningseepärastkujunespiirivalvetelgivarjualusestpopulaarnekoht,kuhutulinäitustuudistamarahvastigastmaailmanurgast–olijutänavustemerepäevadeteemaks„Ülemaailmnesaarlastekokkutulek“.

Huvilistelolivõimaluskaasavõtta„PiiristPiirini“kolmasväljaanne,samutibrošüür,mismõeldudohutumeresõidu

Janne Mets LäänePiirivalvepiirkonnaavalikesuhetespetsialist

Piirivalvurid tutvustasid Kuressaare Merepäevadel oma tööd

tagamiseks.Samasolivõimaluspiltitehajaposeeridakoostänapäevasesvormiskips-piirivalvuriga.

Merepäevalistele olid avatud ka Lääne Piirivalvepiirkonna staabihoonesasuvaKuressaareMerevalvekeskuseuksed,kussaitutvudatehnikaga,milleabigatoimubmerepiirivalvamineEestiläänepiiril.Kahepäevajooksulkäismerevalvekeskustkülastamasligisadakondmerepiirivalvamisesthuvitatuduudistajat.

Merepäevadekolmaspäev,pühapäev,kujunespõnevaksise-äranisneile,kestundsidhuvi,kuidasviiakseläbipäästeope-ratsioonimerel.TäpseltkeskpäevalvõisrahvasRaiekivisääreljälgida,kuidastoimubhelikopterigamerepinnaltinimesepäästmine. Piirivalve Lennusalga kopteri ja pinnaltpäästja DenissPervuniniabigapäästetimerel„ohtlikkuolukorda“sattunudLäänePiirivalvepiirkonnaülempv-kol-ltnAlvarVallau. Pärast piirkonnaülema päästmist maandus kopter Titerannalähedal,kuskohaletormanudhuvilisedsaidkalennusalgakopterigalähemalttutvuda.

“Piirivalveonalatiolemasegajätakedagihätta,”ütles„mere-hädasolnudjapäästetud“piirkonnaülem,rõhutadessamas,etigainimenepeabtegemaomaltpooltkõik,ettasellisesseekstreemsesse olukorda ei satuks.

LäänePiirivalvepiirkondtänabkõiki,kesvõtsidosaEestiPiirivalvetutvustamisestKuressaareXIIMerepäevadel.

Piirist Piirini 7

Merepäevad

Ilm oli sügiseselt tormine ja külm, kuid see ei seganud Kirde Piirivalvepiirkonna meeskonnal osa võtmast tuleskulptuuride valmistamisefestivalist,kusSillamäepiirivalvekordonipv-vblAlarKirk´ijapv-n-srsLiiviLember´iideevalmistadakooko-nisolevaliblikatuleskulptuursaiteostatud.Õhtupimedusessüüdatituleskulptuurid.Tuleskulptuurideehitamisevõistlusolihuvitavjakaasahaarav,seetekitassoovikajärgmiselaastalvõistlusestosavõtta,kuidsiisjubakorralikumaeeskavaga,nii nagu seda tegi Ida Politseiprefektuur. Kirde Piirivalvepiir-kond sai Toila vallalt tänukirja, milles tänati piirivalvepiirkon-da meeldiva koostöö eest.

Augusti lõpus on paljudes Läänemere-äärsetes riikides traditsiooniks mererannas tuld teha ja see ettevõtmine kannab muinastulede öö nimetust. Toila vald korraldas 30. augustil teist aastat järjest üritust nimega Meri, Muusika ja Muinastuled.

AntudüritusestvõtsidosaerinevadIda-Virumaapiirkonnaettevõtted,nendeseaskaKirdePiirivalvepiirkond,Ida-Po-litseiprefektuur ja Viru Vangla. Ürituse raames tutvustas piirivalveomategevustniiõhus,veeskuikamaal.PiirivalveLennusalga„Augusta“AW-139helikopterimeeskonnapooltteostati mere peal näidis pinnaltpäästmise operatsioon. NäidisoperatsioonikäigusnäidatikuidasPiirivalvekopte-rimeeskondteostabtormiselmerelvettekukkunudinimesepäästmist.

Narva–JõesuupiirivalvekordonimootorpaadiMP44mees-kond,pv-vblRaulJannojuhtimisel,teostasnäidispääste-operatsioonitormiselmerelümberläinudpaadimeeskonnapäästmiseks. Sillamäe piirivalvekordoni ülem piirivalveleit-nantKertUustalututvustasToilaJahtklubiskohaletulnu-telepiirivalvetegevustjaesitassellekohaseslaidprogrammi.Narvapiirivalvekordonikoerajuhidpv-n-srsUrboVogtteenistuskoeragaJasjapv-n-srsVadimMjakiševteenistus-koeragaÕnneseentutvustasidteenistuskoertetöödjaesitasidpaarikümneminutilise koerakuulekuse esitluse. Iga ürituse külastaja võis sõita piirivalve kaatriga.

Gerry Kass piirivalvenooremveebel KirdePVPpersonalijaoskonnastaabiallohvitser

Meri, Muusika ja Muinastuled!

„Agusta“ AW-139 teostas pinnaltpäästmise operatsiooni

Eesti Piirivalve kaatriga võis igaüks sõita Foto: Jaanus Kiil

Foto: Jaanus Kiil

Piirist Piirini8

dokumendihaldussüsteemiväljaarendamisevõimalusijaarhiivihaldust,oskamakoostadaniiasjaajamiskordajadokumentideloetelukuikaomaametijuhendit,samutitulebtalkoordineeridainfovahetust,aidatakorraldadakoosolekuid,ametikohtumisijavastuvõtteningnõusta-daorganisatsiooniliikmeidasjaajamisejaarhiivialastesküsimustes.

Loetletud erialased teadmised ja oskused muutsid sek-retäri ametiprofiili, pädevust, võimekust, tõstes sekretäri rolliorganisatsioonisstrateegiliselttähtsalekohale.Di-gitaalse asjaajamise levikuga omandas ka sekretäri vana klassikalineametikohanimetuskaasaegsematähendusejanüüdsestnimetataksetedadokumendihalduriks.Võrrel-desaastakümnetetaguseajagaonjuhistjadokumendi-halduristsaanudkoostööpartnerid,sestsisuliseltteevadnadtöödühisteeesmärkidenimel.

Seetõttuvõibjuhtijadokumendihalduritvõttakuituulelohekahtepooltvõisiisüheteemandikahterine-vatkülge.Juhijadokumendihaldurirollidvaieldamatulttäiendavadteineteist.Hästitoimivasorganisatsiooniseisaaükslihtsaltilmateisetaeksiteerida.Dokumendihal-duritööonsamatähtiskuijuhioma,sestomasrollisonta asutusele ainuvajalik.

Paikapeabkakõnekäänd,etkuikeskpäraseljuhilonesmaklassilinedokumendihaldur,siisvõibtaväljapaistapäristublijuht,agakuiesmaklassiliseljuhilonkeskpä-ranedokumendihaldur,siispaistabtemagiväljapigemkeskpärase,mittetippjuhina.

(Kasutatud on ka Debra Allcocki raamatut “Juhi koostöö sekretäriga”, mille on välja andnud TEA kirjastus)

Arvamus

Dokumendihalduse jaoskonnas käib töö täie hooga

Sekretäriamet on juba ammustest aegadest olnud hinnatud elukutse, mis on ajaloo vältel teinud läbi suuri muutusi.

Jubakuningadjakuningannadpidasidsekretäre,kesolidhästikursisniiriiklikekuivalitsejateeraelulistesala-dustega(seeseletabka,kustontulnudsekretäriameti-nimetus:„secretkeeper”ehksaladusehoidja).Aristok-raadid pidasid sekretäre, kes aitasid neil kirju koostada, kutsetelevastatajaarvepidamisegategeleda.Enamastiolidsekretärideksmehedjakunasekretäripeetikõrgeksametnikuks,oliseetöövägagimainekas.EntEsimesemaailmasõjaajalolukordmuutus.Kunaenamikmehiolisõjas,asusidpaljudeleametikohtadelenaised,sealhul-gas ka sekretäriametisse. Pärast sõda pöördusid paljud mehedtagasiomaendisteletöökohtadele,väljaarvatudsekretärid. Kuna sekretäritööd tegid valdavalt naised, siis ei peetud seda enam nii prestiižikaks ametiks. Pealegi hakatisekretäridepalkukärpima,sestarvati,etnaistemeessoost pereliikmed peavad neid üleval ning ajapikku vähenesidkaneileesitatavadnõudedjatöömaine.Sek-retäripõhitöökssaiülemuseeesthoolitseminejatemakülaliste teenindamine ning suuremat vastutust nõudvaid ülesandeid neile enam ei antud.

Möödunud aegadega võrreldes on sekretäri roll organisatsioonis oluliselt muutunud.

Veelmõnedaastadtagasiolisekretäripõhilistekstööko-hustustekseestijainglisekeelesametlikedokumentidekoostamine, telefonikõnedele vastamine ja nende suuna-mine,samutikohvikeetminejaülemakorraldusteedas-tamine teenistujatele. Sekretäriamet on saanud taas po-pulaarseks erialaks ning selle kutse esindajad on suutnud kummutada eelarvamused, nagu teeksid sekretäritööd ainultnaised,kespolehuvitatudeikarjääristegakõrgha-ridusest. Paljud kõrgetel ametipostidel olevad naised on oma tööalast karjääri alustanud just sekretäridena.

Infotehnoloogiakiirearengtõiendagakaasamuuda-tusi asjaajamise õiguskeskkonnas, mis omakorda tingis muutusiniiorganisatsiooniskuikasekretäriametikohaltöötavaisikuametiprofiilis.Sekretärikohaltöötavatestinimestestsaidlaiapõhjaliseettevalmistusegaasja-tundjad, kellel on teadmisi ja oskusi nii asjaajamisest jaarhiivitööstkuikainfotöötlusestja-tehnoloogiast.Sekretäriltnõutaksesüvendatudteadmisidokumendi-jaarhiivihaldusest:tapeaborienteerumakaasaegsesdoku-mendihalduseõiguskeskkonnas,tundmaorganisatsiooni

Ingrid Põder Piirivalveametidokumendihaldusejaoskonnajuhataja

Sekretäri versus dokumendihalduri roll organisatsioonis

navalvesadamas.EnnelaevaEestissetoomistsaid20meeskon-naliigetUSAskahenädalaseväljaõppe.LaevsainimeksValvas.

6.septembrilalustaslaevEestilipuallja20-liikmelisemees-konnagateekondaüleAtlandiookeaniTallinnasuunas,kuhujõuti27.septembril.IlmastikutingimusedAtlandiookeanilolidpärisrängadningookeanijaokssuhteliseltväikelaevjäitugeva tormi kätte.

Kogu selle aja vältel, mil me ookeanil sõitsime, oli meil kannul orkaanErika.KõikläksagaõnnelikultjaValvasestsaiesime-neEestiriigilaev,misületasAtlandiookeani.

EestiskasutatakseValvastpatrull-laevana.Alusemeeskonnaülesanneteks on praegu merepiiri valve, SARi ülesannete täit-

Piirivalve isikkooseisus on lugematul arvul inimesi, kellest siin ajakirjas kirjutada võiks, kuid ära ei tohi unustada ka meie olulisi abilisi merepiiri kaitsmisel – piirivalvelaevu. Järgnevalt koorubki lahti PVL-109 Valvase huvitav elulu-gu. Valvas sai äsja 65aastaseks. Valvas on olnud selle laeva nimi vaid pisut üle kümne aasta,ennesedakandistanimeBittersweet.WLB-389Bittersweetehitamistalustati16.septembril1943.aastalZenithDredgeCompanypooltDuluthilinnas,Min-nesotasjaaluslastivettesamaaasta11.novembril.Taoliomaseeria19.laev.KasutussevõetiBittersweet11.mail1944.aastal.Hüdrograafialaevaks(poilaevaks)ehitatudaluskuulusUSArannavalvele.

Hüdrograafiaalastetöödekõrvalkasutatilaevakaarvu-katelpäästeoperatsioonidel,narkokaupmeestetabamisel,naftareostuste likvideerimisel ja kalapüügieeskirjade täitmise kontrollretkedel; sõjaajal osales see ka laevakon-voidesBeringimerel,missaatsidsõjalistabiNSVL-ile.

Kuni1976.aastaniolidlaevateenistuskohaksAlaska,KodiakijaKetchikanipiirkonnad,kussedarakendatipõhiliselthüdrograafilistetöödeeesmärgil.Omateekon-nalMinnesotastAlaskaniläbisBittersweetkaPanamakanali.

Laevarenoveeritipõhjalikult1976–1978aastatel.1991.aastalvahetativäljalaevapea-jaabimasinad.

Kuna tegu on multifunktsionaalse alusega, on ta aastate jook-sulmänginudtähtsatrollikainimeludejavarapäästmisel.

Vägiteod enne Eestisse saabumist

1990.aastal.päästista882inimestmadalikulesõitnud reisilaevaltRegentStar.Kaksnädalathiljemjuhtista682 inimesepäästmistreisilaevaltBermudaStar.

1992.aastaleskortistasadamasseQueenElizabethII.

1994.aastaljaanuarispäästistauppumisestkakskala- laeva,pukseeridesnadohutultsadamasse.

Üle andmine Eesti Piirivalvele

KuiUSA-shakatilaevastikuuuendama,kingitiBittersweetEestiPiirivalveametile.USArannavalveandisWLB-389BittersweetEestileüle5.septembril1997.aastalWoodsHole’is,USAran-

Piirist Piirini 9

Piirivalvelaev Valvase üheksa ametit

Ajalugu

Bittersweet aastal 1987

Eesti lipu all

Jaanus Tamm Piirivalveleitnant PVL-109vanemmehhaanik

mine, merereostuse avastamine ja lokaliseerimine, kalakaitse ülesannete täitmine koos Keskkonnaameti spetsialistidega japaljumuud.Laevsaabpardalevõttakuusrulliõlitõkkeid(poome).

Sellestajastpeale,kuialuskuulubEestiPiirivalvele,onuuendatudnavigatsiooni-jasidesüsteemeningelu-jaolme-ruume.1998.aastalkasutatilaevaPärnulahesjäämurdjana,kustapäästis21hättasattunudalust.

LaevonolnudkasutuselkaEestiMereakadeemianing Muraste Piirivalvekooli õppelaevana.

Piirivalvelaevaigapäevaellukuulublaevadetuvastamineningkontroll, patrullimine merepiiril, piirivalvekordonite varus-tamineinimestejakaupadega,osavõttlaskeharjutustest,abiosutamine rasketes jääoludes ning päästeoperatsioonidel.

PVL-109ValvaselonviibinudEestijaPoolapresidendid ningUSA,AustriajaUkrainakõrgedriigiametnikud.

Laeva tehnilised andmed:

Endinenimi: WLB-389Bittersweet

Veeväljasurve: ~1000 tonni

Pikkus: 54,9 m

Laius: 11,3 m

Süvis: 3,7 m

Kiirus: 13 sõlme, ökonoomne 9 sõlme

Sõumootor: WestinghouseDCelektrimootor1200hj

Peamasinad: 2x750hj;EMD

Abimasinad: 2x315hj.DetroitDiesel;AG50kWDD; 250hj.DD(põtkur)

Korpus: jääklassigakuni3’(90cm)

Meeskond: 2x15

Ehitatud: 1943ZenithDredgeCompany,USA

Piirist Piirini10

Ajalugu

Tuukribaasina Runner 4 juures Foto: Jaan Tamm

Osa on võetud järgmistest rahvusvahelistest õppustest:

Aprill-mai2000 SAREX2000Bornholmil

Juuni2000 Eesti-Soomemerepäästeõppus „Keri2000”

August-november BALTRON-istaabilaev 2000 Läänemerel

Eesti-Soome-Venereostustõrje-jamerepäästekompleks ühisõppus“Puhasmeri2002”

Aug2003 ErnaretkedessandiviimineKolga lahte

Sept2003 “OpenSpirit2003”

Märtsis 2006 osales Valvas Runner 4 uppumise tagajärjel tekkinud reostuse tõrjeoperatsioonis koordinaatorina ja järgnevatelaastatelkõigisselleõnnetusegaseotudoperat- sioonides.SamutiosalesValvasPVK-018päästmisel pärastsellekokkupõrgetPVL-111Pikkeriga

Piirist Piirini 11

Teenistus piiril

Koerajuht on piirivalvur, kes on saanud vastava koolituse ja kellel on üks või mitu teenistuskoera. Koeraga peab küll palju tegelema, kuid sellel, kes loomi armastab, ei saa ju selle vastu midagi olla. Järgnevas artiklis üritan välja uurida, kui-das saada koerajuhiks ning mida see amet endast kujutab. Selleks sõitsin Kagu Piirivalvepiirkonda Saatse ja Värska kordonitesse ning vestlesin kohalike asjatundjatega.

Koerajuht pv-srs Rainer Lang, Saatse Koerajuhtsaiminustõietipoolkogemata.Mainisinkordajateenijana, et kui mulle koer antakse, siis jään üleajateeni-jaks.Ühelhetkelöeldigi,etkahepäevapärasttuleNeemelejaniimakoerajuhikssaingi.Seeoli1999.aastal.Nüüdonmuljubateinekoer.Esimenekoeronnüüderakätes.Reaalsetkoerajuhitöödonolnudsiiskivähe–eelmisekoeraga,kellegatöötasin ligi neli aastat, käisin väljas vist viis korda ja uuega kaksvõikolmkorda.KoerÜtherelabSaatsekordonis.Kut-sikana oli ta mul kodus, aga nüüd ei pea ma teda enam enda pool pidama. Pealegi on mul kodus väikesed lapsed ja pole ka niipaljuruumi.Kuiminutööpäevvõitööaegläbisaavad,siisonkatemakohustustestvaba.

ÜtheronSaksalambakoer.Minukoeronseitsmeaastane.Kui kutsikaeas on koer korraliku väljaõppe saanud, siis ei pea hiljemenamkaniipaljuharjutama,agaminateentemagatrenniüsnatihti.Onolnudjuhtumeid,kuskoeronhakkamasaanud,agasamutineid,miseioleniiedukadolnud.Needonolnud korrad, mil koer on võtnud jäljeajamise teiselt koeralt üle,siisonkeeruline.Kuialgusestpealeisesaabjälgeajada,siisonenamastikõikkorras.Selleks,etühesttasemest,näitekspõ-hiklassisttšempionikssaada,pidikoersuutmajälitadaendisestsuuremaidjavanemaidjälgi.Uussüsteemonagakeerulisem.

Tanel Saarmann

Koerajuhi amet lisab tavatööle vürtsi

Saatse kordoni ülem pv-kptn Andres Vesselov Saatse kordonis on neli teenistuskoera, kolm nendest on tšempionklassijaükspõhiklassikoer.Teenistuskoeradjagu-nevadkikolmeklassi:algklass,põhiklassjatšempionklass,kusjuures algklassi kuuluvad ainult kutsikad. Klasside pealt makstaksekoerajuhtidelelisaraha,kunanadonvõtnudtäiendavakohustusehoolitsedakakoeraeest.Selviisilsaabnendevaevtasutud.Etkoerajuhikssaada,peabennekäimaSisekaitse Akadeemia teenistuskoerte koolis. Piirivalvur saabväljaõppejasiismuretsetaksetallekutsikasvõitäiskas-vanudkoer.Algajateleantaksenoorkoer,niiumbeskuue-kuune,etinimenejatemahoolealunesaaksidjubavarakultteineteisttundmaõppida,agavanadkoerajuhidvõivadvõttakateistekoerajuhtidekoeri.

Saatsekordononerilinesellepoolest,etsiinonharjutusväl-jak,kusonsellisedelemendid,etsaabtreenidanäitusteksjaetendusteks,agatreeningumõttesonseeheakoht.Kuu-lekustjakõrgusekartustsaabsiinsamutiedukalttreenida.Väljak pandi püsti eelmise aasta alguses ning sestsaadik on siinläbiviidudkaõppepäevi.EnneolisamaväljakülevalValgas.RohkemselliseidväljakuidEestiseiole.Kagupiirilonteatavastisuurimmaismaapiirilõik,seegalähebsiinkakoerikõigerohkemvaja.Saatsesonrõhkjäljekoertel,kõikkoerad on meil jäljekoerad. Piiripunktis töötavad narko-koeradjaveekogudejuuresotsingukoerad.Jubaaastaküm-neid on Saatse kordonis rakendatud teenistuskoertena Saksalambakoeri.Igalekoeraleonpäevarahaksmääratud32krooni,miskulubainulttoidule.Toiduksvõibtellidaniikuivtoitukuikalihavõikonserve.Endataskusserahapanna ei saa, toit tellitakse ära, arve esitatakse piirkonnale ja sellealuseltoimubmaksmine.

pv-srs Rainer Lang teenistuskoeraga Üther

Saatse harjutusväljakul saab koer hea füüsise

Piirist Piirini12

Koerajuht pv-vbl Rainis Oper, Värska

Värskametsadeskäibpaljuseenelisijasellepärastonvägaraskekoeraljälgeajada.Koereijagaära,kesonpahajakeshea,kõikjäljedontemajaoksühtviisihuvitavad.Kuijälgonagajubaavastatud,siissedasaabajamaminnaküll.Piirilolenolnud12aastatjakoerajuhinategutse-nud11aastat.MinuhoolealuneonviieaastanepõhiklassijäljekoerHarry.Mulontulnudeluskokkupuutudakaveterinaariaga ja mulle loomad meeldivad. Koer on ilus loomjaamettundushuvitav.Koerajuhikspeakskihakka-mainimene,kesennekõikearmastabkoeri.

Kindlastionseeametvaheldusrikas.Onpõnev,kuisaabjälgiajadajakoeragategeleda–koerajuhieluontava-piirivalvuri elust paljuski erinev. Võimaluse korral peaks harjutamaigapäev,vähemaltpeakskoeragategelema–tedasöötmajatemaeesthoolitsema.Koolitusegaonaganii,etsedaonraskeetteplaneerida,kõikolenebilmast–iialgieitea,millaltulebnäitekssügisellumimahajamillalsajabvihma.Lisaksendatujuletulebjälgidakakoera meeleolu ja need siis vastavalt töögraafikuga kokku sobitada.Sedaontihtikeerulineteha.Kuikoermõnelpäevalkeeldubtöödtegemast,siiseiaitasiinmitteükskivahend.

Algus on raske ja just sel ajal on ka kõige kergem vigu teha.Ütelus,etesimenevasikaslähebaiataha,võibpaikapidadakakoertepuhul.Eiosatamärgata,mil-lalnii-öeldavintülekeerataksejaomaviguonraskekõrvaltmärgata.Kõigeparemongiharjutadakoosteistekoerajuhtidejakoertega,selliseidkoosviibimisivõiksrohkemolla.(toimRainisOperilonkateinekoer,ka-heksa-aastanepõhiklassijäljekoerRex).

Teenistus piiril

pv-vbl Rainis Oper teenistuskoeraga Harry

Kagu PVP teenistuskoerad TeenistuskoerionKaguskokku23ningkoerajuhte20 (3koerajuhilonkaksteenistuskoera).Tõultonkõikkoe- rad hundikoerad,väljaarvatudüks,kesonInglisesprin gerspanjel, tema on narkokoer.

Teenistuskoerteston:16jäljekoera,kellestneliontšem-pionklassi,seitsepõhiklassijaüksalglassikoerningnelikutsikatehkklassitakoera.

7narkokoera–nelitšempionklassi,ükspõhi-,algklassijaklassita koer.

Osalemine võistlustel 2008

25.–28.06.2008 XI rahvusvahelised piirivalve teenistus-koerte meistrivõistlused Läti piirivalvekolledžis.

KaguPVPstosalesidnarkokoertejuhidPeeterPaloteenistuskoeragaMax(Luhamaamaanteepiiripunkt)jaHeiliMetsteenistuskoeragaJesper(skktliikuvüksus).

16.–18.06.2008 politsei ja piirivalve patrullkoerte kutse-meistrivõistlused SKA Teenistuskoerte koolituskeskuses Murastes.

KaguPVPstosalesidjäljekoertejuhidAreVaarmantee-nistuskoeragaJim(Mehikoormapiirivalvekordon),AinTannebaumteenistuskoeragaOonajaRaunoRammoteenistuskoeragaComoVikar(mõlemadSaatsepiirival-vekordonist),tulemuseksvõistkondlikIIIkoht.

25.–27.04.2008 teenistuskoerte rahvusvahelised võistlu-sed Läti piirivalvekolledžis.

Kagu PVPst osalesid Janar Klement teenistuskoeraga Istwan(Saatsepiirivalvekordon)jaJüriTroitskitee-nistuskoeragaRonaldo(skktliikuvüksus),J.KlementiteenistuskoerIstwansaavutaskuulekusesIkoha.

Siiskieijääkoerajuhilisavaevtasumata–kunikvalifikatsiooniklassi

saamisenisaabkoerajuht600kroonikuuslisatasu.Täiendavaltvõib

tunnistuse esitamisel lisakoolituse eest saada 600 krooni kuus. Alg-

klassikoeraomavkoerajuhtsaab1200krooni,põhiklassikoerajuht

1900kroonijatšempionklassikoerajuht2500kroonikuuslisatasu.

Sellesummasaabkoerajuhtpuhtaltkätte.

Selleksetkoerajuhiksüldsesaada,peavadkõigepealtolemavastavad

tingimused.Onneidki,keshoiavadkoerakorteris,agaparemoleks,

kuikoeralonsiiskikuut.Tulebarvestadakasellega,etkoeravõtmisel

saabtemastpereliige,takäibjuhigaigalpoolkaasas,tapeabharjuma

muuhulgaskavõõrastekeskelolema.Koervajabhoolitsustnaguväike

laps.Koerajuhtidetööonvägatähtis,sestneiltulebpiiririkkujaid

jälitada ja kinni püüda. Kui avastatakse jälg, kutsutakse kordonisse

kohalekoer,keshakkabjälitama.Teenistusonkindlastihuvitavam.

Andmed kogus Kagu PVP teenistusgrupi allohvitser pv-v-vbl Tarmo Rebane

Piirist Piirini 13

Laigupe. Ala ise on nii suurvete ajal kui ka talviti äärmiselt raskesti läbitav.OlukordkolmikpunktismuutusagakeerukamaksEestijaLätiliitumiselSchengeniga,kunasiismuutuskaheriigivahelinepiirsisepiiriks,agaVeneFöderatsioonigaonmõlemalEuroopaLiiduvälispiir.Niisiismuutubühespunktisniipiirirežiimomanõuetegakuikakodanikeliikumisegaseotudolukord,üheskohasonvabaliikumine,teisesrakenduvadagavälispiiriületamisegaseostuvadnõuded.Piirkondonüldiseltvägarahulik,asustustihe-dushõre,selleslõiguspoleesinenudühtegivahejuhtumit.

Valehäire

Minaiseolenkolmikpunktikontrollimaskäinudühelkorral,kuiolinveelteenistusesMissokordonis,nüüdsesLuhamaapiirivalvekordonis.ÜkskordtuliVenepooleltvahetuinfo,etesimese piiriposti juures on piiriületusjäljed. Oli talvine aeg ja tol ajal oli lund väga palju. Sõitsime kordoniülema asetäitjaga Parmu külla ja sinna jätsime ka auto, sest edasi ei olnud sellega võimaliksõita.Pärastpikkaaegaläbilumesumpamistjõudsi-meviimakskohale,agasealpolnudnähaühtegijälge.Niisiisolialgne info olnud kas vale või kontrollis Vene pool, kas oleme valmiskaniiekstreemsessekohtakontrollimaminema.

Teenistus piiril

Kolmikpunkt - kaardil tähistatud punase ringiga

Misso vallas asuva Kagu piirivalve piirkonna Luhamaa piirivalve kordoni vastutusalal asub üks eriline koht. See asub Eesti ja Vene piiri tähistava Pedetsi jõe ja Lai-gupe oja (Läti oja) suudmest 70 meetrit ülesvoolu. Tegu on Eestis ainulaadse paigaga, mida nimetatakse kol-mikpunktiks. Selles kohas ristuvad Vene Föderatsiooni, Läti Vabariigi ja Eesti Vabariigi piiri kohad.

Ajaloost

Kolmikpunktitekkealguseksvõibpidada20.märtsi1992aas-tat,milsõlmitiEestijaLätipiirijoonetaastamiselepingjasamaaastamaikuushakatikaheriigivahelistpiiriväljaehitama.TöidteostasriiklikaktsiaseltsEestiMaaparandus.Valmistatiettepiirisihidningpaigaldatipiirimärgid.TolajalsaiEestijaLätivahelisepiirinii-öeldaviimasekspiiripostikspiirimärknr47.1994.aastalandisBorissJeltsinväljakorralduseVeneFöde-ratsioonipiiritähistamiseks,midateatavastitehtiühepoolselt,piirilepingutsenisõlmitudeiole.Venemaapooltmärgitimahapiir ja paigaldati piiripostid. Algselt saigi kolmikpuutepunkti Venemaa-poolsekspiirimärgikspostnumber1.Seeolukordkestis aastani 2001. 1997. aastal toimus Läti ja Venemaa töö-gruppidekohtumine,kuslätlasedtõstsidülesküsimuse,millesmainiti,etVenemaapiiripunktnumber1asuvatLätiterritoo-riumil.Niisiisesitatiprotest.Vaidlusedkestisidkuni2001.aas-tani, siis kõrvaldas Venemaa oma piiriposti Läti territooriumilt jalähimakspiiripostiksjäinumber2.SellestajastpealepolegiVene Föderatsioonil esimest piiriposti. Samas liikus Läti piir 70meetrijagumöödaPedetsijõgeülespoole.AastahiljempaigaldatiEestipoolepealeuuspiirimärk,millenumberon76+1379.Seeongiuuskolmeriigikokkupuutekoht.Niisiisonkolmikpunktajaloosnihkunud.

Kohalik olukord

Tegemist on äärmiselt soise alaga, piiriveekogud on Pedetsi ja

Toomas Pindis piirivalvemajor Kagu Piirivalvepiirkonna piiriturvalisuse jaoskonna ülem

Kolmikpunkt – ainulaadne koht Eestis

Värska piirivalvekordon asub looduskaunis kohas Värska lahe kaldal. Kordon valvab järve- jõe- ja maismaapiiri Piusa jõest Pihkva järve ja Värska laheni ning siin asuvad kuulsad Saatse saabas ja Kersna lõik. Haruldaselt kaunil suvepäeval korral-das ringkäigu piirilõigu tähtsamates kohtades kordoni ülema asetäitja pv-ltn Igor Sepp.

Riin Kiik

Värska kordonis valvatakse piiri ja arheoloogiamälestist

VaidpaariaastavanunekordonihooneasubVärskalahekal-dal.Majaasukohtoneriline,kunaselleehitamiseleeelnespikkarheoloogilisteväljakaevamisteperiood.Riiklikukaitseallavõetudarheoloogiamälestisekson11.-13.sajandistpäritasulakoht. Esmaltsuundumevaatamavenepiiritähist537,miskuulubkordonijaokstähtsalealale.Lahekallasonsiitpaarisajameetri

Piirist Piirini14

Teenistus piiril

Vaade üle piiri

Kordoni ülema asetäitja fikseerib kalastaja piiritähise nr 518 juures

kauguseljasiinlähedalonelumajad,millejuurdetoobkaau-togaläbitavtee.Toimkondkäibsiitläbi1-2kordaööpäevas.Selletõestusenakohtumekaheliikmelisejalgsipatrulliga,kesonjalgrattadümbrusejälgimisekspuunajaletoetanud.Vaate-ulatusestoimetabomaaiaskohalikkunstnik,kesleitnantSepasõnulonpiirivalvuritelehästiteadaningkesonkaheainformaator,kuimidagikahtlastpiirilähedusespeakstoimu-ma.“Piirivalveonjapeabolemakohalikegaomajasõber,agamitteliigalähedane,”räägibSepp. PiiritähiselähedusonvarustatudliikumisanduriteganingkohesaabubkiORS-ilekontrollkõne,etanduridontuvastanudmeiekohaloleku.“Sellepärasttulebkivajadusestjaplaanistpiiriribalelähenedaalatikorrapidajaleteadaanda.Igasugunetegevuspii-riäärselalal,missegabpiirivalvekordonitegevust,onpiirirežii-miseadusealuselkaristatav.„Kuipiirivalvepeabreageerima,onseejubarahuhäirimine,”seletabSepp.

Kohtumine kalamehegaSõidamevaatamakaVenepiiritähist,miskannabnumbrit518.PiirjooksebsiinmöödaKuljelahte,kuhuonhiljutipaigaldatud4lisapoid,etpiirinatukenegiselgemalttähistada.Siinkäiaksepatrullimasautopatrullijavaatlusbussiga.

Piiritähisejuuresülelahepaistabsinisetaevataustalõigeusukirikja piirivalve vaatlustorn. Kodanik siia reeglina omavoliliselt tulla eitohi.Ometisatubsiiaaeg-ajaltnn.piiripostituriste,kesületõkkepuuvenepiiritähisenilipsavadjapildistamiseksposeerivad.“Kohalikudselliseidasjueitee,pigempiirkondasattunudkülalisedjaturistid,keseitea,kuidaspiirilkäituda,”ütlebSepp.

Meieüllatusekseiolnudmepiiritähisejuuressiiskiainsadkülali-sed.IgorSeppagasaikaugeltaru,kellegaontegu:“Seeonjukol-ltnOrav!Võimasöönomamütsiära!”Selgus,etsellekstarvidustei olnud, sest kirglik kalamees oli end tõesti laupäeval õngedega ühteomalemmikpaikasisseseadnud.Saagigapiirivalveametistaabiülempärisrahuleiolnud,agatujuolisellegipoolesthea.

Põhimureks piiriposti- ja seeneturistidPiiritähise496juurdeviibsamutiautogaläbitavtee,sellelähedusseonagakerkinud“kahtlaseltsuur”maja.“Jusiiaonturisteoodata,”arvabSepp.Ilmselttulebtulevikussinnarohkempatrullesuunata.

Lisaksonsiinheadmarja-jaseenemetsad.Needmeelitavadliginiikohalikkekuiinimesikaugemalt.Justviimastepuhulonprobleemiksteadmatuskäitumisreeglitestpiiritsoonis,samutikipuvadnadvaheläraeksima.Siinsetesmetsadesasubka mitmeid matkaradu, mille kaardid on koguni metsa üles riputatud.Probleemiksagaon,etnendeleikajasturiigipiir,misinimesikuidagihoiatadavõiks.MeiepiirivalvuridhoiavadomaltpooltSaatsesaapalõiguläheduselhoolegasilmapeal.

PiiripostonhuviobjektiksjatekitabtahtmistpildistadakakuulsasSaatsesaapas.Nimeltviibmaantee1kmpikkuseltVeneFöderatsioonipiiritsoonistläbiningsiinonigasugunepeatumineningkõndiminekeelatud.VahelejääjategategelebjubaVenepiiri-valve ja seda kogemust ei ole tavakodanikul küll tingimata vaja.

Koostöös vene kolleegidega tuleb selgitada piiri-vahejuhtumite asjaolud

ÜldiseltonkoostööVenepiirivalvegapiiriesindajateabideta-sandilhea.Igajuhtumituuritakseühiselt,selgitatakseasjaoludjavormistatakseühisuurimisakt.Kordonpeabtagama24hpiiriesindajaabikohaloleku.Hiljutiolijuhtum,kusandurandissignaalikorrapidajale,etpiirilähedalonliikumine.HäiregrupptuvastaspiiriribaltjäljedEestipooltVenemaapoolejahiljemleiti jäljed ka vastupidises suunas. Isik õnnestus kätte saada, ise ta ei teadnud, kas ta käis Vene Föderatsiooni poolel. Seejärel toimuskipiiriesindajatekohtumine,kusselgitati,etajutisekont-rolljooneületamisteitoimunud,kuidtoimusliikumineEestipiiriribal.Karistusekssaiisikrahatrahviriigipiiriseaduserikku-miseeest.Seegaeiolemõtetilmaasjatariigipiirilähedalkäia.

Radaripilt Mehikoormast

Jõejajärvepealmeseekordeikäinud,kunapaatolihiljutijust kummalisel moel kai ääres ära uppunud. Informatsiooni veeltoimuvakohtasaadakseagahoopismitteomakorrapi-dajaruumistekraaniltvaidhoopisMehikoormakordonist,milleradar“näeb”kasiinpiirkonnastoimuvat.

Värskakordononhinnatudteenistuskohtkapiirivalvuriteendiseas.Setudsuhtuvadmundrikandjatesseaustusejamõistvuseganingseegaonkeskkondtöötamiseksigatihea.Üksheatöökeskkonnapõhjusionilmseltagamitmekesisus,midasiinnegeograafilinejalooduslikeripärapakuvad.

Piirist Piirini 15

võltsitudBelgiaelamisload.„Invasioonjätkus“täiehooga...

09.05.2008üritasidNarvaMNTpiiripunktikaudusisendaliinibussigaviisColombiakodanikku(kaksperekonda).JubapassikontrollikäigustekkisHispaaniaSchengeniviisasidvaadateskahtlus,etnendegapolekõikkorras.Täiendavkontrollkinnitas,ettegemistonvõltsitudHispaaniaviisadega.Hiljeminformeerisidmeidkalätlased,etavastasidüheksapäevapärastEestipiiripunktistoimunudvahejuhtumitseitsekolumbialast,kellepassidestleitisamasugusedvõltsitudHispaaniaviisad.

12.05.2008proovisidNarvaRDTpiiripunktikauduriikisisenedaneliHiinakodanikku,kellepassidestavastastähele-panelikpiirivalvurBeneluxiviisad,milleülemisedservadolidimelikult lõigatud. II astme kontroll tuvastas taas, et tegu on võltsitudviisadega.NädalapäevadhiljemteavitasidkolleegidSoomestjaLätist,etavastasidsamasugusedvõltsitudBeneluxiviisadHiinakodanikepassidestkaSoomejaLätipiiril.Võiböelda, et meie Soome kolleegide ennustus on täide läinud.

Sündmusianalüüsidesvõibtõdeda,etsurvemeiepiirideleonmärgatavalt kasvanud, samal ajal on muutunud ka võltsitud doku-mentidekasutamiseliigid.KuieelnevatelaastatelproovitiEestissesisenedavõltsitudpassidejaID-kaartidega,siislähikuudelonriikiüritatudpääsedapigemvõltsitudSchengeniviisadejaelamisluba-dega.Kuigikõikviisavõltsingudolidtehtuderinevatetrükitehnika-tega, olid need eksperdi silmis enamasti “kirvetööd“ ja üsna kergesti avastatavad,agaasjagavähemtegelnuteltasuksvõltsingukirjeldusivaadates mõelda, kas tema oleks originaalist erinevad kõrvalekal-dedavastanud...Enimtähelepanutulekspööratapiiriljustbussideja rongidega sõitvatele isikutele, kuna piiriületajate kontrollimine ühissõidukitesonraskendatud–tulebarvestadatranspordivahen-ditesõidugraafikutega,aegonpiiratud,valgustushalbjne.Senionpraktikanäidanud,etsealonohtkõigesuuremningvõltsituddokumentidega isikud kasutavad võimalust meie piiride turvalisu-se kompamiseks. Aga kindlasti ei tasu unustada ka üksiküritajaid, sestinfoallikatepõhjalvõiboletada,etsaabumasontuhandeidinimesi, kes parema elujärje nimel siia õnne otsima tulevad.

2008.aastaIpoolelonseegaNarvasuunalavastatudsamapaljuvõltsdokumente kui kogu 2007. aasta jooksul kokku. Kõigi nende juhtumitekohtaonülevaatlikudvõltsingukirjeldusedkaTEPI-solemas.Erititähtsakspeankolleegidevahelistinfovahetustpiiriltoimuvakohtaniimeilkuikapiiritaga,siinonmeilveelpaljuarenemisruumi. Samuti pean ülioluliseks kõigi piirivalvurite infor-meeritust ning iseseisvat enesearendamist, sest magavale kassile üldjuhulhiirsuhueijookse.

Soovin kõigile piirivalvuritele energiat ja selget silma, avasta-maks piiriületuseks mittevastavaid dokumente ja tagamaks nii meie endi kui ka teiste liikmesriikide turvalisus.

Teenistus piiril

1. mail 2004 astus Eesti Euroopa Liitu ja poolteist aastat hiljem, jaanuaris 2006, otsustati enne Schengeniga liitu-mist luua Kirde Piirivalvepiirkonnas Narva MNT piiri-punkti ülema korraldusega II astme kontrollgrupp.

Esimesedtulemusedeilasknudendkauaoodata.Kuieelnevatelaastateljuhtusharva,etmõnedendisteliiduvabariikidekodanikudläbisidvõltsitudpassidegaNarvaMaanteepiiripunkti,siis2006.aastaltabatijubakolmvõltsitudRumeeniapassigaisikut(kesolidtegelikultMoldovakodanikud).2007.aastalavastatiisikkoosseisuvähenemisesttulenevateraskustekiuste15võltsituddokumenti.Küllaltki olulise panuse valedokumentide avastamiseks on andnud 2006.aastalReisidokumentideHinnanguKeskusekorraldatudnädalanespetsiaalneõpetrükitehnikastjavõltsinguteuuematestliikidest,midajuhendasdokumentidespetsialistMichaelTernesSaksamaalt. Samuti andis uusi teadmisi mõneaastane koostöö Soomekolleegidega,kellegaolemevahetanudhuvitavatjavaja-likku operatiivset infot võltsitud dokumentide ning illegaalsete kodanikepiiriületustemarsruutidejaiseloomukohta.

Eestivõeti21.12.2007Schengeniliikmesriikidehulka.Sellegasuurenesmeievastutusidapiiril,misonnüüdkaSchengenivälispiiriks.JubameieheadkolleegidKagu-SoomepiirivalvepiirkondajäävatestVaalimaa,Imatra,NuijamaajaVainikalapiiripunktidesthoiatasidmeidenneSchengenigaliitumist,etpärastSoomeliitumistSchengenigakasvasneilvõltsituddoku-mentidehulkmärkimisväärselt,lausakordades.

Eitulnudmeilgikauaoodata...EsimeneeksinudpääsukeoliNigeeriakodanik,kes18.01.2008üritasvõltsitudPrantsuseSchengeniviisagaLätikauduEestissepääseda.MeestabatiTal-linnaReisisadamas,kustaSoomesideohvitseriabigakinnipeeti.

26.01.2008proovisidKirdePiirivalvepiirkonnasNarvaRaudteepiiripunkti kaudu riiki siseneda kaks Peruu koda-nikku,kessuunatiIIastmekontrolli,jakiirepilguheitSaksaSchengeniviisalenäitas,ettegemistonvõltsinguga.OmaSoomekolleegidegainformatsioonivahetadesselgus,etsamasuguste võltsingutunnustega viisasid olid eelmisel aastal kasutanud ka teised peruulased Soome piiril.

6.03.2008proovisidkolmJordaaniakodanikkuvõltsitudBelgiaelamislubadegapääsedaEestisse,enttänutähelepanelikelejakohusetundlikelepiirivalvuritelenendesisenemineriikipeatati.

AprillikeskelavastatijubaVeneFöderatsioonipoolelIvangoro-di-NarvasuunaljaKunitsaGora-KoidulasuunalkaksGhanakodanikku,kellelolidvõltsitudVeneviisad.KoostöösEesti-pool-seteekspertidegatuvastatiGhanakodanikelmõnipäevhiljemka eespool mainitud Jordaania kodanikega üldjoontes sarnased

Lauri Hein piirivalvenooremveebel KirdePiirivalvepiirkonnaNarvaMaanteepiiripunkti II astme kontrollgrupi ekspert

Schengeni välispiiril juhtub nii mõndagi…

Piirist Piirini16

Teenistus piiril

mainida, et vaade nende meeste tööruumist on midagi kirjelda-matut–ilusrohetavEestimaaumbeskilomeetrikõrguselt.Pat-rull-lennuajalnägimeniimerd,siseveekogusidkuikamaismaad.Sellistvaadetjubaigaüksomatööpostilteinäe.Võrdluseksminukabinetiaknastseevastuvõibnautidapiiratudalagaautoparklatkivimajadevahel.

Vallatud kurvid

Kuiolimeenam-vähemjõudnudlendamisegaäraharjuda,andis fotovarustuse äkiline kukkumine lennuki teisele küljele märku sellest, et olime kurssi muutnud. Sellist manöövrit nal-jaltreisilennukiseikoge,kuskaptenKutuzoveiolnudkadelennukitüür-tiivakeeramisel.Vastavaltmarsruudiletulimeilselliseidäkilisimanöövreidtehaveelmitmelkorral.

Töö on põnev, täpsust nõudev ning olenevalt ilmast ja missioo-nistvaheldusrikas,misvõibkadedakastehaniimõnegipäevadläbikontoristöötavainimese.Operaator-vaatlejanäitasmeilemoodsaSLAR-ivõimalusijakuiaknastväljaeivaataks,oleksidjustkuiBondifilmidesttuntudsalajasesjälgimiskeskuses.Kuidaeg-ajaltpeabkaaknastväljavaatama,sestomasilmonkunin-gas. Võtsin põneva lennupäeva jaoks kaasa fotoaparaadi, mida kausinastikasutasinliikudeskägarkükisüheaknajuurestteisejuurdejaotsidesparimatpildistamisnurka.KuldarHanstinüt-lesmeile,etmidarohkemmelennuajalliigume,sedakiireminihakkabmeilpaha.Võtsimesedahoiatustkatõsiselt,etmitteülejäänudlenduveetalennukitagaosasasetsevasWC-s.

MõnetunniselennujäreljuhtisidkaptenKutuzovjaabipilootmeielennukielegantsekaaregataasTallinnakohaletagasi.Huvi-tavolinähaülevaltomakodujailusatTallinnavanalinna.Jasamajärsku,kuiolimeõhkutõusnud,olimekamaandunud.Tunneolinaguorbiidiltnaasnudkosmonaudil.Tänasimelendureidjatoibusimepõnevastkogemusest.Lendasimereedeselpäevaljasõitsinsamapäevaõhtulmaale.Olilahe,kavalmuienäolteatadavanaemale,etmatänajubakäisinsiin.Mälestusekslennustsainlummavad fotod, millest üks paremaid on mul senini arvuti-ekraanil taustafotoks.

ÜhelilusalsuvepäevalasusimeteelePiirivalveLennusalgapoole,kuhumepärasttüütuidummikuidviimakskajõudsime.Õnneksonilmvähemaltlennusõiduksilus,sõnasinkuumastautostningliikluskaosestvabanenunaningnautisinavarallennuväljalpuhunudtuult.Minusõnadepealemuigasoperaa-tor-vaatlejaKuldarHanstinkavalalt,öeldes:„Vastupidi,tänasaamekõvastiraputada”.Päikeseliseilmagaolevatnimelttõus-vateõhuvooludekiirusederinevad.NimetatudefektsaavutabagaHanstinisõnulomaharipunktilõunaajaks.„Merekohalseevasturaputabmeidtuulningseegatulebmeilõhuaukudegatänakõvastitegemistteha,“lisasHanstin.Mõnusatuulekäestsuundusimelennusalgahoonesseootamapatrull-lennualgust.

Tõus kodumaa kohale

Oligiaeglennukisseistuda.Väikekiirendushoovõturajalninghetkepärastolimegitaevalaotuses–kakspilooti,ope-raator-vaatlejajakakspiirivalveametnikku.

Miljonärina ma ennast selles väikelennukis siiski ei tundnud. Jäisilmahoopispiirivalvuriteprofessionaalnesuhtumineomatöösseningnendepooltkasutatavtehnoloogia.Sellellennukilonsõnaotsesesmõtteskullipilk.Seda,midaonvajanäha,sedatakamärkab.Samutitalletabseelennukmitmesugustinfotmereltoimuvakohta.LennukonvarustatudRootsipäritoluSLAR-igaehkmerereostuseavastamiseseadmega.Meie lennu missioon oli avastada võimalikku reostust.

Piloodidolidomakohadsissevõtnudjaoperaator-vaatlejajälgismonitori,avastamaksmerelmidagiebakorrapärast.Meiepiiri-valveametnikena olime niisama kogemusi omandamas. Meeste omavahelinesidepidaminekäibkõrvaklappidevahendusel,kuidlennukisonvõimalikrääkidakailmanendeta.Tahakssiinkohal

Piirivalvelennukiga Eestimaa kohalOliver Prits

Lendamas käisid (Pildil vasakult): Piirivalveameti avalike suhete vanemspetsialist Oliver Prits; pv-kol-ltn Valeri Kutuzov, lennukite es-kadrilli ülem; pv-kpt Martin Põder, II piloot; pv-v-srs Kuldar Hanstin, operaator-vaatleja; Piirivalve laev Valvas komandör Peeter Vesselov

(Autori fotod)

ValgaPiirivalvepiirkonnasrühmaülemaks,juba1992.aastalsaitemastValgaPKPkompaniiülemja1994.aastalstaabi-ülem.MõneaastagajõudisReinupValgaPVPülemakohaleja sealt samale ametipostile Kagu PVPs.

„Ei ole tahtnud ära minna, eestlane on juba selline, et on kümne küünega oma kodukohas kinni,“ ütleb Reinup uhkelt.

Kodukoha patrioot ja loodusemees

TõnuReinuponomakodukohapatrioot,tatöötasValgaskuni sealne piirivalvepiirkond optimeeriti, sellest perioodist räägibReinupselgelttuntavaigatsusega,„sealolitorekollek-tiivjajäidheadmälestused,samasonsiinKaguPiirivalve-piirkonnaskivägamõnusadinimesed,“ütlebReinup.Ometipoletakolinudtöökohalelähemale,igalargipäevalsõidabtatundaegatööleVõrussejasamakauatagasi,ikkaValgast.„Eioletahtnudäraminna,eestlaneonjubaselline,etonkümneküünegaomakodukohaskinni,“ütlebReinupuhkelt.

Reinuponläbijalõhkimaamees,paistab,ettatunnebennastlooduseshästijasuurlinnaelutalleeisobiks.Kapiirivalvesolevatkohenäha,kesonmaalt,keslinnast.„Maainimeneteab,miksvaresmetsaskraaksub,oskabkuulataloodusehäälijanähakatkistämblikuvõrku,linnastpäritpiirivalvureioskaselliseidasjutihtimärgata,kuidsamasontainimestegasuhtlemisesjulgemningsobibseetõttupiiripunktiparemini,“räägibReinup.Kuimeeseiolekspiirkonnaülemjasaaksvalida,misametitpidada,siislähekstakindlastirohelistpiirivalvama,etolekslooduselelähemal.

Piirist Piirini 17

Tallinnast ligi 256 km kaugusele jäävas Võru linnas asub Kagu Piirivalvepiirkonna staap. Kagu piirkonna staapi jagatakse kohaliku päästeteenistusega. Väljas on Eesti suvi oma vihmase ja morni olekuga, selja taga on üle nelja-tunnine bussisõit, aga staabimajja sisenedes läheb seest kuidagi soojaks ja eelnev ununeb kiirelt. Selline on Kagu Piirivalvepiirkonna õhkkond ja selle eest vastutab peaas-jalikult piirkonna ülem, piirivalvekolonelleitnant Tõnu Reinup.

Tõnu Reinup on pärit Valgamaalt Tagula külast, tema vane-mad on elu aeg olnud talupidajad, rasket talutööd on pidanud tegemakaReinupise.HaridusesaitaAntslakeskkoolisningoliendasõnulüpriskorralikõpilane,„ekssaikoerusttehtudka,niineedpoisidkordjubaon,“lausubta.„Teekondkoolistkoju oli 9 km pikk, selle ajaga jõudis nii mõndagi korda saa-ta,“lisabReinup.JutukäigusmainibReinupmitukordaomavanemaid ning on siiralt tänulik, et nad temaga kannatlikud olid,„kooliteelläkstihtimütsvõisallkaduma,emakudusjärgmisekshommikuksjubauue,etkülmpoissiäraeivõtaks,“meenutabReinup.

Esimesed aastad piirivalves

PärastkooliläksTõnuReinupkaheksaastaksNõukokudeLiidusõjaväkke,teenimiskohaksoliGruusiapealinnThbilisi,kusReinupilseninihäidsõpruon.PärastEestissenaasmistkäistaerinevatelkursustel,kuninägiajaleheskuulutust,etloodavasseEestipiirivalvesseotsitaksetublisidjapatrioot-likkemehi.Kunavanavanemadolidtedaeestlusepisikuganakatanud,eimõelnudReinuppikaltjaläks–ningjäi.

Tõnu Reinup on piirivalves töötanud alates 1990. aastast. „Tänapäevalotsivadinimesedametit,vanastiotsisametinimesi,“rõhutabReinup.Seeoligialussellele,etkokkutulidteotahtelisedjamotiveeritudinimesed.„Meileiolnudalgusessuurtmidagi,visatiautopealtmaha,näidatikruusahunnikutjakahtekõveratlabidatningöeldi,etmidakiireminiteete,sedakiireminitulevadsoojakud,“meenutabReinup.Kuisoojakudlõpukspaikasaid,olidtingimusedneispehmeltöeldeskehvad,„mitumeestmagasühessoojakusjaigalõhtulise voodis, võite arvata, et selle tulemusel liikus ringi igasugu lutikaid,kuigikirbutõrjettehti,“ütlebReinup.„Loomulikulteisaaalgusaeguvõrreldatänapäevaga,“lisabReinupkiirelt.

Provokatsioonilise küsimuse peale, et kuidas tal õnnestus piirivalvesjubaalgaastateljuhtivatelekohtadelesaada,vastabReinup järsult, endal nägu muigel, et see polevat päris täpne. „Õigepiirivalvurpeabtegemareaalsettöödkapiiril,siismõis-tabtatulevikusinimestemuresidparemini,“ütlebReinup.„Minaolenkatoimkonnasolnud,kuigijah,saatusmängismullekiireltvõimalusekätte,“möönabta.AlgseltoliReinup

Tõnu Reinup – südames ja hinges piirivalvur

Persoon

Tanel Saarmann

Valga PVP ülem kpt Tõnu Reinup

endale,kuidhalbonseekaorganisatsioonile,“lisabta.Reinuptunnebmuretkatänapäevanoortetervisepärast,sestonnäha,etfüüsiliseltollaksetihtiviletsamadkuieelnevadpõlvkonnad.Siiskisoovibpiirkonnaülemkõi-gilepiirivalvuriksõppijailejõudujajaksu.„Olenkaomanoorematelekaastöötajateleöelnud,etnendeseastpeabtulema see inimene, kes mind ükskord siin piirivalves asendab,“ütlebReinup.

Kuidas kordoniülemat poriseks teha?

Muidugi palusin Tõnu Reinupil meenutada teenistusajast midaginaljakat.Meesmõtlebveidijaräägibloo,millegatemalendalküllotsenesidepuudus.„Metsaskäisidkont-rollretkel kaks piirivalvurit, üks vanem, austatud mees, kordoni ülem, teine noorem ja kogenematum, ajateenija, piirivalvur.Nooremkõndisveidiees,vanemtemajärel.Ühtäkkiviskusnooremmeespikalijaroomasküünar-nukkidel vanema juurde ning teatas, et nägi eespool karu. Vanem mees teadis küll, et karusid on selles kandis üpris harvaliikumasnähtud,agaviskasendsamutikõhuli,janõndanadkahekesisealporisroomasid.Mõneajapärastnähti,etpatrullrajalistubkobras,noorlinnameesolihealtoidulolevatkobrastkarukspidanudjanõndasaidkakshambunirelvastatudvormismeesttaasporispüherdada.

Piirist Piirini18

Persoon

OmapiirkonnakohtaütlebReinup,etseeonerilinekohtkasvõi seetõttu, et siin elavad mulgid, võrokesed ja setud. Lisaks ühinevadsiinühespunktiskolmeriigipiirid(millestonmeilajakirjaskajuttu–kolmikpunkt,toim).

Tõnu Reinup on olnud nooruses päris kõva spordimees, nüüd jäävataegaküllväheseks,agalaskmisesontaomapiirkonnasikkaesimestehulgasolnud.„Spordipisikolikunagilausaniisuur,etvõtsinsagelikoolistkojuminnes(9km)aega,kuikiirestisuudandistantsiläbida,sellekohtapidasintabelitki,“

räägibReinup.

„Olen ka oma noorematele kaastöötajatele öelnud, et nende seast peab tulema see inimene, kes mind ükskord siin piirivalves asendab,“ ütleb Reinup.

Oluline on haridus, kuid ka tugev tahe

Koolitee oli küll ammu selja taga, aga 2002. aastal asus TõnuReinupõppimaEestiPõllumajandusülikoolikaug-õppesjasai2005.aastalbakalaureusekraadimaamajan-duslikuettevõtlusejafinantsjuhtimiseerialal.„Magistrisseeioleveelplaanisminna,“naljatlebReinup.Siitpöördub-kimeiejuttõppimiselejanoortele.„Olenalativalmisomaalluvaidkõrghariduseomandamiseltoetamajamõistan,kuirakseontöökõrvaltsellegategeleda,paljusttulebloobuda,“ütlebReinup.

NoorteleütlebReinup,etpiirivalvuriametitvalidesjasedaerialaõppidestulebsügavaltendasissevaadatajaküsida,kasselleksollaksevalmis.„Kurbonvaadatanoori,kes äsja kooli lõpetanud piirivalvuritena tulevad tööposti-le ja paari nädala pärast taipavad, et see pole ikkagi nende koht,“räägibReinup.„Seeoneelkõigetraagikainimesele

1994. aasta suvel Eesti-Läti piiril 180. piirimärgi juures. Foto: erakogu.

Valga Piirivalvepiirkonna ülemaks saamisest allkirja kaugusel: üleand-mise-vastuvõtmise akti allkirjastamine 1998. aastal.Foto: erakogu.

koostööprojektplaani,millealuselvahetavadpooledkogemustesaamise eesmärgil ametnikke. Projektplaanis tuuakse välja ka mõlema poole kontaktpunktid informatsioonivahetamisetagamiseks24/7tõhustamaksEestijaSaksakodanikepiiriületustninglahendamakssellegaseonduvaidprobleeme.Protokollsisaldabühistegevusi2008/2009andesvõimaluseniiPVAkuiPVP-deohvitserideletutvudapiirikontrolliparimatepraktikatejakoostööganiiSaksamaalkuiEestis.

Piirivalvemissioon Gruusias jätkubMöödunud aasta märtsist alates viibib Thbilisis Eesti piirivalvur, kes lähetati Gruusiasse Euroopa Liidu pii-rivalvemissiooni koosseisus. Euroopa Liidu piirivalve-missiooni raames Gruusiasse saadetud piirivalvekapten KALLE KANDROO rääkis ajakirjale „Piirist Piirini“ lühidalt oma missioonist ja Thbilisis valitsevatest olu-dest.

Missioon,milleraamesThbilisisviibin,algas2005.aastasep-tembrisningsellevalmistasettemeieendinekolleegHarlyTalts.EnnemindviibissellelmissioonilTamarTamm.Praeguomabmissioon mandaati 2009. aasta märtsini, kuid eeldatavasti seda pikendatakse.Minulähetusalgaseelmiseaastamärtsisningkestabplaanikohaselttulevaaasta20.veebruarini.

Missiooni eesmärk on nõustada Gruusia piirivalvet ja abistadaEuroopaLiidueriesindajatGruusias.Arvan,etmissioonist on Gruusia piirivalvele suur kasu, seni on meie tegevustvägakõrgelthinnatud.

PraeguviibinThbilisis,kuidenneVene–Gruusiakonfliktialgustolimeiemeeskondjagatudkaheks:ükstiimtöötasThbilisisjavalmistasdokumenteette,teinetiim,kuskaminavälisvaatlejanatöötan,viibissuuremaosaajastväljas-poolThbilisit,külastadesGruusiapiirivalvekordoneid. Tavaliseltööbisimekohapeal,telkides.

SõjategevusetõttuGruusiasonmeiepõhitegevushetkelpeatatud, kuid valmistame ette uut vaatlejate missiooni.

Piirist Piirini 19

Euroopa piiri valvates

Piirivalveameti peadirektor käis visiidil Saksamaal26. augustil viibisid Piirivalveameti Peadirektor pv-kol Ro-land Peets ja staabiülema asetäitja rahvusvahelise koostöö alal pv-mjr Inge Lindsaar visiidil Saksamaal Potsdamis.

Visiidi raames andsid Saksa Föderaalpolitsei esindajad üle-vaateSaksaLiitvabariigipolitseiorganisatsioonistoimunudmuudatustest. Piirivalveameti peadirektor ja Saksa Föderaal-politseiRahvusvahelisteAsjadejaEuroopaKoostööDirekto-raadiÜlemallkirjastasid2008.-2009.aastakahepoolse

Eesti ja Soome piirivalved tõhustavad koostööd25. juulil allkirjastasid Piirivalveameti peadirektor kol-ltn Roland Peets ja Soome Vabariigi Piirivalveameti ülem viitseadmiral Jaakko Smolander Eesti ja Soome piirivalve-ametite uue koostööprotokolli.

Koostööeesmärgiksonpiirivalveametitepiirikontrolli-,järel-valve-jakuritegevusetõkestamiseressurssideplaneeriminenii,etEestijaSoomevahelkuritegelikeleesmärkidelliikuvateisi-kute,gruppidejaujuvvahenditesuhtesvõibmassilisepiirikont-rolliasemelrakendadavajalikuksosutuvaidmeetmeidühiseolukorrahinnangu,riskianalüüsijaprofileerilmisepõhjal.

Piirivalveametitevahelineoperatiivnekoostööseisnebteabejakogemustevahetamises,piirikontrolliarendavastegevuses,sise-piiridel toimuva ametkondliku koostöö arendamises, kontakti-sikutevahetamisesningkriminaalluurealaseskoostöös.

KoostööprotokolligatihendatakseSoomejaEestipiirival-vealast koostööd nii peadirektorite kui ka staapide tasandil, samutipiirkondadejaallasutustevahel.Pooledvahendavadtea-vetjakogemusimuuhulgasväljaõppejaarendustegevusekohta.

Kuidas hindate Eesti Piirivalve koostööd Vene Föderat-siooni Piirivalve loode ringkonnaga? Millistes valdkonda-des loodate koostöö paranemist?

Intervjuu Vene Föderatsiooni loode ringkonna ülema kindral-leitnant Nikolai KozikugaKaisa Pungas

KõigepealtsoovintänadaEestiPiirivalvetkutseeest,tänumillelesaabusidVeneFöderatsioonipiirivalvuridjaVeneFöderatsiooniTolliteenistusEestisse.Küllakutsenäitabseda,et mõlema riigi ametkonnad teevad oma ülesannete täitmisel tihedatkoostööd.Meievahelinekoostöökinnitabseda,

Piirist Piirini20

Euroopa piiri valvates

Kindral-leitnant Nikolai Kozik

Haritud piirivalvur

Lausahämmastav,kuikiirestiaeglendab!Kuimaõigestimäletan,kirjutasinomaeelmisekirjalõpussellest,kuidasmaPristinaskahemeieKFOR-iohvitserigakokkusain.PeagiolimenendegajubakontaktidloonudningjuuniskutsusidnadmeidMitrovicalähistelasuvasseTaaniKFOR-ilaagrisse(camp)jaani-javõidupühatähis-tama,sestsealpaiknebkaEestiKFOR-irühm.Mõistagioliminuüllatussuur,kuiselgus,etsellerühmakoosseisusteenibkakolmendist piirivalvurit ja üks praegu teenistuses olev piirivalvur, nimelt AinarRajuVastse-Roosapiirivalvekordonist.„Meie“allpidasinaga silmas seda, et siin Kosovos, täpsemalt Pristinas, on veel teisigi eestlasi,naguminumissioonikaaslaneKristiina,EL-igalõimumise

Vaino Kõva piirivalvekapten

Tervitused Kosovost!

et valitud tegevussuund on õige. Oleme loonud oma koda-nikele soodsad tingimused piiriületuseks, võttes kasutusele maksimaalsedabinõudneutraliseerimaksohtusid,misvõiksidniiVenekuiEestipoolelpiiriäärsetelaladeltekkida.Põhiseisukohad,millelekoostöökäigustähelepanupöörame,onsalakaubavedu,narkootikumidjaillegaalseimmigratsioonitõkestamine,otsingu-japäästetegevus.Tulemusenaonnähapositiivsetdünaamikat,seststatistikanäitabkuritegevusvähenemistpiiril.Kindlastiotsimekauusiteidkoostööks.

Kas Vene Föderatsiooni Piirivalvel on Eesti Piirivalvelt ka midagi õppida?

Mitmed Vene Föderatsiooni Piirivalves toimunud reformid kinnitavad,etorganisatoornejuhtimisstruktuuronlõpli-kult paigas ning muutunud on piirivalveteenistuse staatus Venemaal. Samuti on uuenenud personali ettevalmistamise kord–nüüdonVeneFöderatsiooniPiirivalvestäielikultuusläheneminepersonalikoolitamisele:loobusimeajateenijatestningläksimeülekutseliselekomplekteerimisele,mistähen-dablepingualuseltöötamistreamehestvanemohvitserinijakõrgemal.Muudetudonkaümberõppeprogramminendele,kes varem piiril töötasid.

Tehnilisevarustatusekohapealtolemesuuriedusammeteinudvõrreldes selle ajaga, mil piiril olid traataed, metallväravad ning mehhaaniliseltmahamärgitudpiir,needolideelmise sajandi igandid,millesolemeloobunud.Olemesiirdunuduutetehno-loogiate juurde, seejuures oleme kogemusi saanud nii Soome kuiEestikolleegidelt.Samutijagameomateadmisieestlastega.Teavetsellest,mistoimibparemini,saabomavahelvahetada.Misonmeilhead,saavadülevõttaEestipiirivalvuridjamisonEestipiirivalveshead,saamemeieeeskujuksvõtta.

Eesti liitus eelmise aasta lõpus Schengeni viisaruumiga, see tõi kaasa mitmeid muudatusi Eesti Piirivalve töös. Kui-võrd on Eesti liitumine Schengeni viisaruumiga mõjutanud Vene Föderatsiooni Piirivalve tööd?

ViimasepooleaastajooksulsuurenespiiriületajatearvVene–Eestipiiril10-12%.Sellegasuureneskapotentsiaalsetepiiri-rikkujatearvkolmandatestriikidest,kestahavadillegaalseltEestissepääseda,etsealtedasimujaleEuroopasse,näiteksSkandinaavia maadesse minna. See on sundinud Vene Föde-ratsioonivalvetpiiriltugevdamajakoostöödEestiPiirivalve-gatihendama.Samaskuiseadusekuulekaskodaniksaabubpiiripunkti,võibtapiiriületadahoolimatasellest,kasteguonkolmandateriikidekodaniku,VenekodanikuvõiEuroopaLiidukodanikuga.Piirivalvuriteletähendabseelisakoormust,kunakodanikeliikumisestpeabüksteistoperatiivseltteavita-ma.Kõigetähtsam,millesträägitikatänaselkohtumiselonoperatiivne teavitamine ja sama kiire reageerimine.

Kirjeldage palun oma eredaimat mälestust seoses Eestiga.

Kõige meeldejäävamad on eilsed ja tänased sündmused, kunaolenesimestkordaEestis.OlihuvitavvaadataTallinnalinna, eriti vanalinna. Veendusin veel kord, et siinsed inime-sed töötavad innukalt, et oma maad propageerida. Inimesed teevad tööd selleks, et meelitada siia investeeringuid, turiste ja tutvustada siinseid ilusaid paiku. See on väga oluline.

töögruppijuhtivMailisjasamassetöögruppikuuluvAnneli.14.augustil sõidame taas samasse laagrisse, et uuele tulijale tere tule-mastöeldajateenistustlõpetavaeestlasterühmagahüvastijätta.

Juuli algul käisin korra kodus ära, kusjuures tagasi lendasime jubakoosabikaasajapojaga,kestulidminujuurdeomapuhkustveetma,etilusatilmanautidaningKosovosjasellenaaberriiki-desveidiringivaadata.Esimenenaaberriik,midakülastasime,oliMakedoonia.Jäimesellesõidugavägarahule.KuidmöödunudnädalavahetuselkäisimeAlbaanias,täpsemaltKukeselinnas,jaseereisjäimeeldejubapaljueredamalt.

Piirist Piirini 21

Haritud piirivalvur

Vaade meie hotelli aknast

EnamastiteatakseAlbaaniatkasEuroopavaeseimamaavõisiispunkritejavanademersudevabariigina.AlustasimeomareisiMorinapiiripunktist,kuhujätsimeminukäsutusesolevadžiibi,kunamiskipärastpuudussellelAlbaaniakindlustus.Kosovopiirivalvuriteltkuuldudjutudsellekohta,etpiiripunktissaabAlbaaniapoolelkohetaksovõttajailmasuuremateprobleemide-ta Kukese linna sõita, ei pidanud siiski paika. Kuna meil polnud vähimatkisooviotsekoheringikeeratajatagasiminna,alustasi-meomareisijalgsilootuseshäälegakohalejõuda.

Jalutasimeomapooltundilõõmavapäikeseall,hääletadesmöödu-vaidsõidukeid,misagakülmarahugaomateekondajätkasid.MeieüllatusekspeatusäkkiükspäevinäinudMercedes,misolikindlastiülekolmekümneaastavana,tublistiroostesjailmaüheesituleta.Autos oli kokku neli meest ja pärast pisukest kauplemist võeti meid20€eestpeale.Nüüdolisellesmersuskokkujubaseitseinimest,kolmeesjanelitagaistmel.Autojuhtoliilmselgeltrahul,ettalõnnestusturistidpealevõttajaveidilisarahateenida.Mõneajapärastjõudistajäreleühelemeistkülmarahugamöödunudmikrobussile,sundissellekäevibutusegapeatuma,käsutasomaesialgsedreisijadautostväljajapressisneedniigiülerahvastatudbussipeale.Onütlematagiselge,etegateisederitirahulpolnud,aga ega omaniku vastu saa. Mind paluti istuda esiistmele ja sõit jätkus.Ilmseltsaiautojuhtsellestvalestiaru,kuimaühelhetkelturvavöökinnitasin,agavahepealkippuskiirusikkaülearusuureksminemaningmöödasõidumanöövridläksideritiohtlikuks.Albaa-nia teeolude kirjeldamine on tänamatu ülesanne, sest need ei vasta vähimalgimääralmeiearusaamaleteestvõimaanteest.

Pärast seda, kui olime elusate ja tervetena Kukesse jõudnud, asusi-meotsemaidendaleööbimispaikaotsima.Viimaksjäimepeatuma

ülimaltmoodsasjailusashotellisnimegaAmerika,kusme40€eestühesimekenastoasendsisseseadsime.Kukesonainuslinnmaailmas,milleleonantudNobelirahupreemia,sestBalkanisõjaajal sai seal peavarju üle poole miljoni Kosovo sõjapõgeniku. Kuigi Kukesasublooduskauniskohas,onseevaieldamatultükskoleda-maidlinnukogumaakeral.Vähemaltmulletundus,etkohalikeinimesteelukvaliteetjääbKosovoalbaanlasteomaletunduvaltalla.Sealsed elanikud näisid kuidagi kinniste ja rusututena, nagu ka 1970.aastatelehitatudKukeselinnise.Seeolikuidagiräämasjahall,majadolidarmetusseisus,kõikjalvedelesprahtjasodiningtänaval sõitsid ringi ülivanad, roostes, logisevad ja tossavad mersud.

Kui me järgmisel päeval Kosovosse tagasi jõudsime, tundus, nagu olekspäikepilvetagantväljatulnud.Kõikpaistisniiilusjahelge.

8.–10. juulini osales Eesti piirivalve Vene Föderatsiooni vetes toimunud rahvusvahelisel merepäästeõppusel, mil-lest võtsid osa Eesti, Soome ja Venemaa piirivalvelaevad ja helikopterid.

Üldjuhulpeetakseõppustekäiguskõigeolulisemaksüles-andeksraadiosideloomistosapooltevaheljaselleproblee-midetaülalpidamistoperatsioonivältel.EsmaltantiEestijaSoomepiirivalvelaevadeleülevaadeolukorrast,ühtlasisaidnadMRCC-ikauduloasisenemiseksVeneFöderatsioonivetesse ning tegid koostööd Vene piirivalvele kuuluva alusega Korolev.

Simuleeritiolukorda,kusväikelaevkoossealviibivateillegaal-sete immigrantidega sõitis madalikule, mille tagajärjel osa pardal olnud inimesi sattus vette, laev ise lekkis ja masina-ruum süttis põlema.

Ühisõppusel harjutamine annab kindlustundeTomas Kazlas piirivalveleitnant PLV-106komandör

Õppus merel Foto: Jaak Tamm

Foto: Vaino Kõva

Piirist Piirini22

Haritud piirivalvur

Juuni oli Eesti Piirivalve siseaudiitorite ja teabeohvitseride jaoks eriline kuu, kuna Eestise saabusid meie koostöö-partnerid Hubertus Wollny ja Carsten Scharnberg Saksa Föderaalpolitseist, et jagada oma teadmisi korruptsiooni-vastase võitluse ja selle ennetamise kohta.

Koolitus toimus Piirivalvekolledžis, mis andis võimaluse nau-tidailusatloodust,värsketõhkujavaikustninglõiosalejatelehubasemiljööteadmistejakogemustevahetamiseks.

Mis on korruptsioon?

Igaltsiviliseeritudjamajanduslikultedukalriigilonprobleem,misonerititeravalttundajustavalikussektoris–selletume-da,entinimliku,õigusteiravanähtusenimionkorruptsioon.

Toimus korruptsioonivastase võitluse koolitusHeikki Meejärv Piirivalveameti siseauditi jaoskonna peaspetsialist

Vastuoluline „kannatanu“

Kuisideoliloodud,jagasOSCKorolevlaevadeleotsingurajoonid,etleidaveesolevaid“inimesi”.Otsingustvõtsidosakakõigiõppuselosalenudriikidehelikopterid,millepealtharjutatiinimesteveestvintsimistjahiljemnendeüleandmistOSCpardale.Meieoma-kordasuundusimelaevagaotsingupiirkonda,kusilmastiklubasveesatakamootorpaadi,etoperatsioonitõhustada.Ilmastikuoludolid isegi liiga soodsad ning polnud võrreldavad reaalsete tingimus-tega,milõnnetusedtavaliseltjuhtumakipuvad.Puhusidakaaretuul3–6m/s,taevasolipeaaegupilvitu,nähtavusolihea,õhutem-peratuuroli21°C.

Peatseltleidismeiepaaditiimveestühe“kannatanu”,kellejuurestleitiingliskeelnemärge„jalaluumurd“,misvenekeelesoliagahoo-pis„käeluumurd“.Seegaasetasimeigaksjuhukslahasedmõlemalejäsemele.See„kannatanu“olimeieesimenejaviimanepäästetu.Helikopterigaagapäästetikaksnukku.

Hiljemtulimeielaevatiimsaata“kannatada”saanudlaevaleveegavõitlema.Neljaliikmeliseltiimilolikaasasportatiivnemootor-veepump, millega imiteeriti vee väljapumpamist. Soomlased said ülesandeks suitsu sukelduda ja otsida kadunuks jäänud inimesi laeva pardalt.

Üldiselt jätsid merepäästeõppused igati positiivse mulje, mõnin-gaidraskusivalmistasidsideprobleemidlaevajamerevalvekeskuse/helikopteri/meietoimkonnavahel.Meeldejäävakstegidneedpäevad soodsalt soe ja päikesepaisteline ilm, kaunis loodus ning meeldiv vestluspartner lootsi näol, tänu kellele võisime veenduda, etlihtinimesesoovidjaarusaamadonrahvusestjariigipoliitikastsõltumata paljuski sarnased.

Merepääste kogemusi on alati vaja

Õppusedaitavadtäiendadajasüvendadateadmisi,sestkaugeltki

kõik piirivalvelaevadel teenivad ametnikud pole veel sedalaadi õppustest osa saanud. On õpetlik jälgida, kuidas keegi eri üles-andeidteostabjamissugusttehnikatsellekskasutab.Selliseidõppusitulebkorraldadajärjepidevalt,sestainultniisaadakseuusikogemusijatekibkindlustunne.Samutiannabseeheavõimaluse õpitud võõrkeelt praktiseerida.

Olenosalenudmitmetelerinevatelõppustel,näiteksBaltops2000,kuspaljudeülesannetehulgastulikaotsingu-japääste-tegevustharjutada,samutiolenkolmelkorralosalenudõppuselSAREX.Saadudkogemusionomaigapäevatööstulnudsagelirakendada.OsaletudonCopterline´iõnnetuseskannatanuteotsinguteljaturvamises.Onolnudkakurioosseidjuhtumeid,nagunäiteksluguühepurilauduriga,kessõbraväitelolimerelkadunuksjäänud.Hiljemselgus,etsamalajal,kuitoimusidpurilauduriotsingud,jõimeesiseomasuvemajaskohvi.SamutiotsisimekordtihedalumesajugaSuur-Pakristläändejäävatesvetes inimesi, kes olevat lennuõnnetuse tagajärjel merre sattu-nud.Hiljemosutusseeagavalehäireks.

Eestimerepäästevõimekusthindaksinpigemkehvapoolseks.Laevad ei vasta kaugeltki kaasaja tingimustele ja remondid neelavad niigi väikese eelarve juures suuri summasid. Samas peetakse ülal kulukaid vanu laevu, mille päästetööks vajalik eri-varustus(niitehnilinepoolkuispetsiaalsedriietuskomplektid)jääbmõneljuhulallaisegiväikestelepiirivalvemootorpaatidele.

Lisaksmeremeestekohustuslikulekoolituselemerekoolidesoleks kõigil laevadel ja ka merevalvekeskuses töötavatel inimes-telvajarohkemmerepraktikatjapiirivalvuritetöögaseonduvattäiendkoolitust.Eeskujusideiolevajakaugeltotsida–Soomepiirivalveltonõppidarohkemkuiküll.Eestiinimesedmuu-tuvadühajõukamaksningsuudavadsoetadaendalekaatreid,paate,jahte,millegamöödameresidsõita.Aukartusmereeesjarannarahvaleomaneteadlikkusagapuuduvadningseepärastongiõnnetusedkergedjuhtuma.

Korruptsioonivastase seaduse järgi loetakse korruptiivseks teoks ametiisiku poolt oma ametiseisundi ärakasutamist omakasusaamiseeesmärgil,tehespõhjendamatuidjaõigus-vastaseid otsuseid või toiminguid. Korruptsiooni enimlevi-nudelemendidonpistisjaaltkäemaks,millekohtaolemekõikajalehtedestüht-teistlugedasaanud.

Koolitajad ja koolitus ise

Koolitusepuhulpaistiskõigilesilma,kuisüdamestjahingegakoolitajadomatöösträäkisid.Neidoliheajälgidajakuulata,tekkisidvägaelavaddiskussioonid,kusEestiPiirivalveamet-nikud jagasid praktilise töö käigus saadud kogemusi oma kolleegidega Saksa Föderaalpolitseist.

Piirist Piirini 23

Haritud piirivalvur

Toodi esile korruptsiooni kui mõiste formaalsed ja materiaalsed tunnused,misaitasidpareminimõista,midatähendabkorrupt-sioon ja kuidas seda praktikas ära tunda. Vaadeldi ka korrupt-siooniinimlikkupooltpsühholoogilisestjasotsiaalsestaspektistningantisuuniseid,kuidaskorruptsiooniennetada.Läbivteemakogukoolitusevältelolikorruptsiooniärahoidmine.

ElavatarutelutekitasriigihangeteregulatsioonierinevusEes-tis ja Saksamaal, mistõttu tekkis mõlemal vestluse osapoolel paljuküsimusijamõtteidriigihangetesüsteemivõimalikekontrollaspektideüle,aidatesseeläbiolukordaparandadajavõimaldadapreventiivsetkontrollikaEestis.

Rõhutativajadusttöötadakorruptsiooniärahoidmisepuhulmitteainultinternselt,vaidkapööratasuurttähelepanueksternsetele aspektidele, mis Saksa Föderaalpolitsei prakti-kakohaseltontõhusamkorruptsioonivastuvõitlemiseviis.Eksternsepreventiivsetegevuseallpeetaksesilmasnäitekskaaskodaniketeavitamistkorruptsioonitunnustest,vihjetele-foni olemasolu, korruptsioonile viitavate andmete esitaja ano-

nüümsuse tagamist ja muud analoogset tegevust.Preventiivne töökorruptsioonivastuvõitlemiselontähtisriigikodanikeusaldusevõitmiseks.Hilisemtagajärgedelikvideerimineonkahjulikjademoraliseeriv,kunariigiaparaadijaametnikemainekaaskodanikesilmislangeb.

Huvitavakstegieelnimetatudkoolituseennekõikesee,etoli võimalik omandada nii eesrindliku riigi nagu Saksamaa korruptsioonivastase võitluse kogemusi nii teoreetilisel kui ka praktilisel tasandil.

Sedalaadikoolitusolekskindlastiharivjahuvitavigalta-sandil teenistujale. See omakorda aitaks kaasa preventiivse korruptsioonivastasevõitluseefektiivsuseleEestis.Seeläbisaaksimekõikandaomapanuseõigusriigipõhimõttearenda-miselEestis.

SuurtänukoolitusekorraldajatelePiirivalveametikoolitus-aren-dusjaoskonnasthuvitavatelektorite,looduskaunitoimumiskohavalimise ja meeldiva seltskonna komplekteerimise eest.

2. juulil sai Lääne Piirivalvepiirkonna Kuressaare Mere-valvekeskuse piirivalvekorrapidaja teate Läti rannavetes uppumisohtu sattunud mootorlaeva kohta.

Kell10.22edastasRiiaMerepäästekeskusabikutsungiKures-saareMerevalvekeskusele,teatades,etLätirannikustumbes16,5kilomeetritläänesjaRuhnusaarest46,5kilomeetritidasuunasonuppumisohtusattunudmootorlaevMonami.

Laevlekkisjaoliigahetkmerepõhjavajumas,mistõttumees-kond oli sunnitud päästeparvedesse ronima. Kolm meeskonna-liiget aga sattusid vette ja neid ei õnnestunud päästeparvedesse tõmmata.Kunaveetemperatuursündmuskohalolisuhteliseltmadal(+15º),olidkolmmeeskonnaliigetalajahtumisohus.Laevapereliikmeid päästis vaid kiire tegutsemine. Tuule tugevus sündmuskohaloli6meetritsekundis,õhutemperatuur+18º…

NiialgaseileLätijaEestiühisõppusLiivilahel,milleeesmärgiksoli Riia, Kuressaare ja Tallinna merevalvekeskuste korrapidajate ningpäästeoperatsioonilosalejateomavahelisekommunikatsioo-niharjutamineningpäästeoperatsioonijuhtimisejakoordinee-rimise alase koostöö arendamine.Päästeoperatsioonil osalesid LäänePiirivalvepiirkonnastKuressaare,RuhnujaPärnupiiri-valvekordonitetoimkonnad.PäästeoperatsiooniüldjuhtoliRiiaMerepäästekeskus, kelle algatusel õppus ka korraldati.

Pärastabikutsungiedastamistantikäskvalmisolekuksnr1kolmelepiirivalvekaatrile,mistolhetkelasusidRuhnujaKihnusadamates.Edasiasutitegutsemavastavaltsündmustekäigule.

Piirivalvurid said päästekutsungi Läti territoriaalvetestJanne Mets LäänePiirivalvepiirkonnaavalikesuhetespetsialist

VälisvetestoimunudõppustkoordineerisEestipooltKures-saarepiirivalvekordonivanemallohvitserpv-vblJanekKop-limäe. Koplimäe sõnul jõudis Kuressaare piirivalvekordoni kaatersündmuspaikakell12.15,misjärelalustati„kannatanute“otsinguid.Kell12.32leidisRuhnukordonitoimkondesimeseotsitava, samal ajal kui Kuressaare kordoni toimkond avas-tasjubakateise„kannatanu“.Kolmanda„kannatanu“leidsidlätlasedkell13.03.Kannatanutetervislikseisundoliheaninglätlaste piirivalvelaevaga toimetati nad Lätimaa randa.

Õppuseraamesantivalmisolekukäskkalennusalgahelikop-terile,kuidhelikopterimeeskonnaabiseekordvajaeiläinud.AmetkondadevahelisedkokkuvõttedõppusestarutatakseühiseltläbiRiiastoimuvalnõupidamisel.

Kutsung Läti territoriaalvetest – „Kannatanu“ päästmine Foto: Lääne PVP

Piirist Piirini24

Teisel pool piiri

Juba kaheksa aastat on Soome piirivalvurid viinud Meren-kurkus läbi hüljeste seiret. Esimestel aastatel, kui talviti oli meri enamasti jäätunud, tehti väljasõite patrull-laevadega. Viimastel aastatel on toetutud Vallgrundi ja Valassaarte merepiirivalve varustusele ja isikkoosseisule.

Iga-aastaselhüljestepaljunemiseperioodiltegeldakseviigrivaatlusega, samuti jälgitakse merikotkaste, kajakate ja hangelindudetegemisi.Seireajalmõõdetaksejääpaksustjaseadistatakse Inglismaalt remondist tulnud laevale elektroo-nikat.

Soome merepiirivalvurid võivad tõdeda, et kui mõned erandidväljaarvata,eisaahülgedkaselaastalMerenkur-

Arktika on põhjapolaarpiirkond, millele on iseloomulikud karm kliima, miinuskraadides aasta keskmine õhutem-peratuur ning jääliustikud. Siin asub Franz Josephi maa – saarestik, mis koosneb enam kui 190 saarest. Nendest on elamiskõlblikud ainult kolm – sealhulgas ka Aleksandra maa. Sellel saarel asub Vene Föderatsiooni Föderaalse Jul-geolekukomitee (FJK) Arhangelski oblasti piirivalvepiir-konna Nagurskoje osakond – Venamaa kõige põhjapool-sem eelpost. Vene Föderatsiooni piirivalve tegutseb Franz Josephi maal alates 1984. aastast.

OsakonnahooneonhiljutivalminudningselleehitamistkureerisidFJKjuhtivadametnikudjaVenemaapresident.Uuekompleksiruumidonkorralikultköetud,korteridonprojekteeritudnii,etakendestavanebvaadeniivälja,talvele,kuikahoonesisemisele“suvele”–kompleksisisseonprojek-teeritudaatrium,midakaunistabkunsttaimedegatalveaedning taevasse kujundatud pilvedega. Samuti on aatriumis laternategapingid,malelaud,hiiglaslikakvaariumkaladega,kohvik,kodukinojalastemänguväljak.Kompleksonvarusta-tudkõigemoodsamatehnikaga.

Teenistuse eripäradOsakonnaülemakaptenMaksimNossoviväitel,kesonomaametikohaltöötanudjubakolmaastat,onsiinsepiirivalvetee-nistusepõhieesmärgikskohalolekningVeneFöderatsioonilipuhoidmine.Taarvab,etkuiVenepiirivalvureidsealeioleks,olek-sidnendekohahõivanudnorralased,ameeriklasedjainglased.

TeenistusArktikasonraskeningsellegatulevadtoimevähe-sed.Kuigiolemasolevadmateriaalsedhüvedjasoodustused

Soome merepiirivalvurid teostavad hüljeste seiret

Vastutuse piirkond – kaugeim põhi

Refereeris ja tõlkis: Diana Dubas

Refereeris ja tõlkis: Georgi Skorobogatov

kuspoegida.Jääoludonaastaajakohtauskumatultkehvadningpoegimisekssobivatjäädlihtsaltpole.Vaatlejadeioletäheldanudkaühtegijuhtumit,kushülgedoleksidtulnudmaismaale poegima, nii nagu nad teevad seda lõunapoolsetel aladel.

Samasuguseid tulemusi on Merenkurkus toimunud vaatlustel saadudkaneljalvarasemalaastal.Põhjalahepõhjaosa (Perämeri)jääsupispeabtoimumamärkimisväärnemuutus,ethallhüljestearvukussuurenemahakkaks.

Refereeritud artikli täisversioonid leiate: SoomePiirivalveajakiriRajavartiolaitos,märts2008(lk16-17)

onahvatlevad,seabteenistuskohaeripäraomadtingimused.Kuluspaljuaega,etluuasellinemeeskond,millekohtamitteainult ülemused, vaid ka tavalised piirivalvurid võivad öelda, et“meiekõikolemeükssuurpere”.Kõigetähtsamad,kohus-tuslikudnõudedpiirivalvurileontäielikeneseohverdaminejaabsoluutnekorrektsuskõiges.

Enamikteenistujatestonnooredmehed,kesonhiljutipere-konnaloonudvõiplaanivadtehasedalähitulevikus.Loodudonsellisedtingimused,etnadsaavadteenistuskohaseladakoos perega igati täisväärtuslikku elu.

Ilmastikutingimusedonkarmidjamuutlikudning“edasi-tagasi”komandeeringvõibkujunedahoopiskuuajaliseks.Lumetormiajalvõibtuulollaniitugev,etlükkablennukistardirajaltmaha.MaksimNossovonisesattunudlumetormikätte–taolisunnitudveetmakaksteisttundilumeall,kattesennastkooskahekaaslasegaBuranilumesaanidega.

TeenistusonvabatahtlikningüldiseltonArktikateenistuko-hanapopulaarne.See,kesotsustabomateenistusajajustsealläbida,teebvalikuisejaseetõttukaväärtustabomatöökohta.Viimased neli aastat on osakonna isikkoosseis komplekteeri-tudainultohvitseridejalipnikutega.Pärastsedaparanestun-duvalt ka sõjaline kord ning suuresti tänu sellele on osakond kuulunudjubamitmendataastatparematehulka.

Refereeritud artikli täisversioonid leiate: VeneFöderatsiooniPiirivalveteenistuseajakiriPogranichnik,mai2008(lk8-13)

Piirist Piirini 25

Noor Piirivalvur

Huvi piirivalvuri karjääri vastu on suur

HuvitöövastuEestiPiirivalvesnäitabkõnekaltasjaolu,etkõrghariduseõppe25kohaleoliesitatud100sooviavaldust.Kalve sõnultulenebkõrghariduseõppekohtadeseesugunearvpersonalipoliitikastja-vajadusest.„Eiolemõtetkoolitadaneliaastatohvitseri,kesonkülllõpetanud,agakelleleeiolekohtapakkuda,”selgitasKalve.

Kohtadearvonplaanitudväikeseülejäägiga,sestarvestatudonakadeemilisepuhkusevõtjatega,keserinevatelpõhjustellõpetavadplaanitusthiljem.Suurkandideerijatehulk,misületabtublistikohtadearvu,sunnibpingutamaningsõelalejäävadparimatestparimad.Koolitusliigubsellessuunas,etaastatepärastolekskohadpiirivalvespaigas.Koolieripäraonselles,eteranditultkõiklõpetajadlähevaderialaseletööle,sestpiirivalvespetsiifikagaväljaspoolpiirivalvetmidagitehaeiole,”laususKalve.

Tulevaseühendasutusejaokson2011.aastaksplaanisluuannuniversaalnesisekaitseametnik–niipiirivalve-kuipo-litseiametnik, kes on saanud süvendatud piirivalvekoolituse. Ühendatudkutseõppegaplaanitaksealustadajuba2009.aastal.„Vastavtöörühmjubategelebselleasjaga,”sõnasKalve.

SelaastalalustabSisekaitseakadeemiaPiirivalvekolledžikutseõppeskolmrühma:kakskaug-jaükspäevasesõppes,kokku85õppurit.Kõrgharidusõppesalustab25õppurit.

„Noore piirivalvuri” rubriigis teeme seekord juttu Piiri-valvekolledži direktori, piirivalvekolonel Jüri Kalvega ning räägime Piirivalvekolledži õppekorraldusest ja kolledžisse astumisest. Juttu tuleb karjäärivõimalusest ja kolledži tulevikuplaanidest.

„Värbamineläksselaastalvägahästi,sestsaimekõiksuunadkaetud,”ütlesKalve.Kaugõppepiirivalvekutseõppessevõetitänavuvastu60õppijat,ehkkaheõpperühmajagu.„Need,kellele sel ja eelmisel aastal kursusi korraldati, anti kutsekva-lifikatsioonpiirivalveametnik1janadkõikvõetitööle.Paljudtulevad piirkondliku suunamisega piirivalve kutset tõstma, oma teadmisi täiendama, õppima või eksameid tegema piirivalveametnik2kvalifikatsioonisaavutamiseks,misannabõigusejubapiiritegelikultvalvata,”selgitaskolledžidirektor.

Piirivalveametnik1tähendab,etpiirivalvurileioleveeljõujaerivahenditekasutamiseõigust.Taontoimkonnakolmasliige.Samutieitohitalleandaiseseisvaidülesandeid.Samaprogrammi õpetatakse gümnaasiumides riigikaitseõpetuse raames.Piirivalveametnik1kehtibkolmaastatjaseetähen-dab,etametnikvõibastudateenistussejasaadapalka.Kolmeaastajooksulpeabtaomandamapiirivalveametnik2kutse,mistähendabseda,etpiirivalvuronsaanudkutseningseegaontajubaelukutseline.

MitmesEestigümnaasiumis,näiteksAbja,IisakujaOris-saare gümnaasiumis on vastavat koolitust andmas piirivalve ohvitserid.Nendelnoortelonvõimalikastudapiirivalvekutseõppessevõikõrgharidusõppesseningsedaarvestataksevastuvõtukatsetel.„Talonsisseastumiseleelisedningsedaarvestabvastuvõtukomisjon,”sõnasKalve.

Piirivalvekolledžis on 110 uut õppuritOliver Prits

Lõpuaktus

Noor Piirivalvur

Piirist Piirini26

6. augustil kella 9–10 vahel kogunes Tallinna Miinisa-damasse suur hulk laigulises mundris sõjaväelasi. Algas järjekordne Erna retk.

Selaastaloliregistreerunud27võistkonda,kellest18olidpäritEestistja9välismaalt.Kõigekaugemadvõistkonnadolidsaabu-nudAmeerikaÜhendriikidest,BelgiastjaSaksamaalt.Retkelosalesid samuti kaks naistest koosnevat võistkonda, kuid õrnema sooesindajaidleiduskateistesvõistkondades.KohalolidkogunivaatlejadHiinaRahvavabariigist,keskogusidvajalikkuteavet,etjärgmisel aastal tulla võistlema ka oma meeskonnaga.

Erna retk 2008 algas dessandigaMarek Luts piirivalveseersant PõhjaPiirivalvepiirkonnapersonalijaoskonnastaabiallohvitser

Sport

EnnelaevaleminekuttoimusMiinisadamasvarustusekontrolljavõistlejadvõtsidveelviimastkehakinnitust.Ilmoliilusjapäikesepaisteline, kuigi alles eelmisel päeval oli sadanud kõvasti vihmajapuhunudvalituul.Meeskondadelaevadelepaigutami-nevõttisomajaguaega,sestkõigiloliohtraltvarustust.Lisakstuli laevadele viia ka meredessandiks mõeldud kummipaadid. Laevu,kuhumehedjavarustuspaigutati,olikaks:piirivalvelaevPVL-107KõujaEestikaitsejõududelaevAdmiralPitka.

Kell11.40olidkõikosalejadpardaljasõitKolgalahtevõisalata.Sõidulekulusumbesnelitundi,midavõistlejadtargasti

KahtlemataonJohanLaidonerükstuntuimaidealeselanudeestlasi.Tasündis1884ViljandimaalViiratsis,pärastkarjääriVenesõjaväesnaasisEestissejasaiVabadussõjasEestivägedeülemjuhatajanarahvuskangelaskes.1934.aastalsooritaskoosKonstantinPätsigariigipöörde.1940.aastalküüditatikoosabikaasagaVenemaalejapärast pikka vanglateed suri 1953 Vladimiris.

Tuntud ja kuivad faktid. Milline oli Laidoner inimesena? Milline poliitikuna?KasVabadussõjakangelanereetishiljemomarahvahuvid?KasEestipidanuks1940.aastalNõukogudeLiidulevastuhakkama?Neidlõputuidvaidlusipõhjustavateleküsimusteleotsibselles raamatus vastuseid soome ajaloolane Martti Turtola.

Selgesõnaline ja ülevoolavalt illustreeritud raamat. Populaarse koeratõu ajalugu ja kasvatusnõuanded on edasi antud väga detail-selt.EraldionpeatükidAmeerikaÜhendriikideKennelliidustjaKanada Kennelliidust.

Eetikaonreeglitejajuhtnööridekogumik,midamekasutameõigejavalemääratlemisel.Psühholoogidpeavadomatöösarvestamaeetikaküsimus-tega, kuna puutuvad igapäevaselt kokku inimeste ja nende käitumuslike probleemidega.Eetikapsühholoogiavaldkonnasonüksraskemaid,kunaeioleüheseltmõistetavaidvastuseid.Sellesraamatuspakutaksevõima-lustkujundadaendaarvamuseetikajapsühholoogiavahelistestseostest.

Turtola, Martti.

KINDRAL JOHAN LAIDONER JA EESTI VABARIIGI HUKK 1939-1940. –Tallinn:Tänapäev,2008

Nicholas,AnnaKathrine.

THE BOOK OF THE LABRADOR RETRIEVER –NewYork:Redhill,1983

Piirivalvekolledži raamatukogu uusi raamatuid

Juhidpanevadinimesedtöölejaloovadorganisatsiooni.Igaüksnatukeisemoodi.Sõltubolukorrastjajuhiisiklikusteelistusest.

Raamatustutvustatakse,kuidaserinevadmõttemudelidjuhatavaderinevate organisatsioonideni. Kui võtame eeskujuks masina, siis kujundameühtemoodiorganisatsiooni.Kuivõtameeeskujuksajuvõiorganismi,siissünnibhoopisteistsuguneorganisatsioon.Kuinäemeorganisatsiooniseelkõigeisikutejahuvirühmadepoliitilistkoostöödjavastuseisu,kujunebkolmandatmoodiorganisatsioon.Mõttemudelid ja metafoorid on olulisemad, kui me oskame arvata.

Morgan,Gareth.

ORGANISATSIOONI METAFOORID –Tallinn:EestiPäevaleht,2008

Banyard,Philip.

ETHICAL ISSUES AND GUIDELINES in PSyCHOLOGy. –London:Routledge,2005

Kuidas me eraldame õige valest? Mille alu-sel me hindame teiste inimeste käitumist?

Märkimisväärne raamat labrador retriiveritest

Milline oli Laidoner inimesena? Milline poliitikuna?

Praktiline käsiraamat õpetajatele, administraatoritele, strateegidele ja visionääridele

Piirist Piirini 27

Sport

5.–9. augustini Harjumaa metsades, soodes ja lagendikel toimunud Ernal osales sama koosseis, kes kevadisel eel-Er-nal: pv-v-vbl Olar Petersell (Team Leader), pv-kpt Indrek Püvi, pv-n-ltn Rain Lääne ja pv-n-srs Tarmo Hütt. Tugi-isikuteks olid pv-kpt Lembit Mitt, sel sügisel Sisekaitse Akadeemias piirivalvealast kõrgharidust omandama asuv Romet Niilus ning abiks pv-ltn Eva Mitt.

Ennemilitaarsetsuurvõistlustkorraldatisuvelnädalanetree-ninglaagerSaaremaal,kusharjutasimetäiskoosseisuspeaaegukõikiülesannetetäitmiseksvajaminevadoskusi,sealhulgaslaskmist,esmaabi,orienteerumistjamiiniväljaltegutsemist.VõitlusvalmidusesaavutamisekskorraldasimevahetultennevõistlustTallinnasMännikutiirusneli-viispäevakestnudtreeninglaagri.

Võistlusalgas5.augustilmandaadigaKautlas.6.augustihom-mikultoimusjubatraditsioonilineavarivistusTallinnasJüriööpargis, millele järgnes varustuse kontroll ja laevadele minek Miinisadamas.Kunameiestardinumberolikolm,siisolimeilrandajõudmisegarutttaga.Startisaabusimegiesimestenajasaimetänusellelepaljudemeediakanalitetähelepanuosaliseks.

Võistlustrassile startisime kell 17.30. Võrreldes varasematega aastatega oli tänavune retk mõneti erinev, nimelt eelmistel kor-dadelpõhjapoolTallinn-Narvamaanteed“vaenlast”eiolnud,selaastalalgasvarjatudliikumineagakohe.Samutioliselaastalpooleväiksemkontrollpunktideümbruse“vabatsoon”,kus“vaenlane”eitohtinudtegutseda.Kogutrassivältelmeilvastas-tega otseseid kokkupuuteid ei olnud. Oskusliku kaardilugemise ja maastiku ärakasutamisega suutsime neid vältida. Tänu sellele tulimeilläbidaagaohtraltlisakilomeetreid.

Värvikuulidega vaenlase vastu

Õhtupimedusesjõudsimeesimessekontrollpunkti,kus“vaen-lase”tuleallolivajaleidajaevakueeridahaavatudlendur.Relvastuseks anti meile värvikuulidega laskmiseks mõeldud püstolid.Kunaolijubapimejanägemistsegasidkaitse-maskid,läksmeilpisutkauemaega,kuioleksimetahtnud.Samutisaimepaartabamust“vaenlaselt”,miskohtunikepoolt

Ülipõnev Erna retk suutis võistlejaid üllatadaOlar Petersell piirivalvevanemveebel Fotod: Eva ja Lembit Mitt

Kiirustades järgmisesse kontrollpunkti

ärakasutasid.Enamikmehiheitiskohelaevadekilepikalijamagas peaaegu sõidu lõpuni.

KuiKolgalahtejõuti,hakkaspihtasuursagimine:kesveelsõi, kes vaatas oma varustuse kriitilise pilguga üle, lisaks tegi suurem osa osalejatest veel endale sõjamaalinguid. Kell 16.00 lasid võistlejad kummipaadid vette ja ronisid ka ise kogu varustusegapaatidesse.Kuidessandialguseaeghakkaskättejõudma,sõudsidmõlemadlaevadühelejoonele.

Kell 16.30 kõlas laevalt Admiral Pitka vile ja võistlus algas. Kuiosalejadolidjubarannalelähenemas,hakkaspihtavaenlasetulevärk.Merestkerkisidkõrgedveesambad,mistähistasidkohta,kuhuvaenlasemürskolilangenud.PeagiolidvõistlejadSalmisturannasjaavasidsamutivaenlasepihtatule, millele too omapoolse tulega vastas.

Niialgasligi100-kilomeetrinekaugluurepatrullidevõistlusErnaretk2008.

hiljemüleloetijatrahvipunktideksarvestati.

Kell23.00alustasimejubaliikumistjärgmissekontroll-punktiningvaravalgesjõudsime“teetõkestusehävitamise”kontrollpunkti.Vahetasimeomarelvastusepaintball-relvadevastujaasusimekohtunikeantudstardipaugupealeteetõkethävitama.Vaenlaneoliennastküngastevahelepositsioo-nidele seadnud. Vaenlasteks olid kuulipilduja pesa, mille pidimelõhkepaketiga“elimineerima”jakaksvõitlejat,kellepidimevärvikuulidegakahjutukstegema.Meidtulistatikavastu,kuidseekordpääsesimepuhtalt.Pärastsedategimelühikesepuhkepausi,sesthommikuneheinolimärgjaööseltuli ületada nii mõnigi kraav ja soo, seega sai sokkidest sõna otsesesmõttesvettväljaväänatud,kakõhtnõudisoma.Seda kõike pidi tegema kiiruga, kuna meie enda aeg jooksis –kontrollpunktidespeabnimeltolemakindlaajagraafikualusel.Lubatudoliviisminutithilinemist,pärastsedahakatitrahvipunkteandma.

Arusaamatuste tõttu raiskasime aega

Vahetultennejärgmistkontrollpunktisattusimekaitseväeväljaõppe alale, kus parasjagu oldi ametis ajateenijate treeni-misega.Meiepidasimesedaalgselt“vaenlaseks”jakulutasimeseal väärtuslikku aega. Pärast seda muutus ka maastik raske-miniläbitavamaksegaühtinudhästikaardiga.

Piirist Piirini28

raskekstehtud.Rajapikkusoliumbes1,7kilomeetrit.Algasseekoheveessumpamisega,järgnesiderinevadtakistused:seinad,köied, erinevatel kõrgustel poomid, roomamised okastraadi all nii tasasel maal, tõusudel kui ka langustel, ronimine võrgus, mitu veetakistust,kusolivajalausaujuda.Lisakstulimudassumbata,visatanuga,heitakirvest,ületadaveetakistus,kustulipalkidealtläbiujudaningmitmedväiksemadtakistused.Pealtvaatajatejaoksoli see põnev etendus, kuid meie saime lugematul korral märjaks, mustaks,lausakaelaniporiseksjaliivaseks,seejärelujudespuhtaks,uuestimustaksjalõpuksjällepuhtaks.Finišisolimeküllrampvä-sinud,kuidõnnelikud,etseekannatusteradaläbisai.Läbimisajaksfikseerisidkohtunikud49minutitja40sekundit,misandismeileselhuvitavalrajal27startinudvõistkonnaseasviiendaaja.

Raske maastik

Sport

Takistusrada oli publikumagnetiks

Kontrollpunkti“meditsiin”jõudsimeväganapiltjaküllaltväsinutena.Legendijärgiolieelmiselõhtultoimunudõppusveetakistuseületusega,misoliagaebaõnnestunud.Haava-tutejaalajahtunutejutujärgiolineidkokkuolnudviisteistinimest,kohapealtleidsimeainultseitse.Keerulisekstegiolu-korrasee,etkohtunikekäsujärgipidimetoomakõikkanna-tanudettenähtudkohta.Reaalseõnnetusekorralpoleksmeiialennekiirabitulekutkannatanuidtransportimahakanud.Ülesanneoliagakontrollajaga(7minutit)jakõikkannatanudtuli kokku koguda. See tekitas meis alguses veidi segadust, sestmõnekannatanupuhulpolnudmekindlad,kastedaüldsetohibliigutadavõimitte.Seetõttueijäänudmekoguülesandesooritusegaeritirahule.

Järgmine ülesanne oli luure. See on igal aastal olnud kõrgete karistuspunktidega ala, kus on võimalik saada koguni pooled kogu võistluse karistuspunktidest. Kuna meditsiini ülesanne toimusPaunkülaveehoidlaääresjaluurealaasusteiselpool,oli sinna jõudmiseks valida kaks teed: kas mitu tundi ja mit-meidkilomeetreidhõlmavrännakvõiveehoidlastüleujumi-ne.Enamikvõistkondivalisotsetee,niikameie.Kõigepealtriidestlahti,seejärelvarustuskokku,veekindlalttelkmant-lisse ja vette. See ujumine osutus nii mõnelegi võistkonnale rängaks katsumuseks ning mitmed neist tegid lõpuks ikkagi rännakuümberveehoidla.

Võimalus puhata

Luure alal ei lasknud me aega raisku minna, ülesande täitmi-sekskoosluureraportiesitamisegaolikokku19tundi.Tahtsi-me selle aja sees ka natuke magada, sest see oli kogu võistluse vältelainukehetk,milsaimesilmakinnilastajasedagitegimevaheldumisi,etmittejärgmisekontrollpunktiaegamahamagadajatrahvipunkteteenida.LuureobjektasusvanasVenesõjaväehoonetekompleksisjahõlmasüheruutkilomeetrisuu-rust ala. Kuigi olime esimeste seas, kes luurealale läksid, oli “vaenlane”asunudjubavarakultsedaägedaltkaitsma.Sainisepäris mitu korda vaenlasega kontakti ja seetõttu pidin tegema mituspurti,etmitte“vaenlase”kättevangilangeda.N-srsHü-tilläksnatukekehvemini,sesttemajaoksoliErnaesmakord-nekogemus.Niipiditaloovutamakolm“elu”talongi,misvõrduskolmkordaüheksatrahvipunkti.Plussiksoliagasee,ettasaisellekäigusvastasekohtaohtraltinformatsiooni.

Jätkasimeliikumistreedel.Pärastlõunatjõudsimekompleks-kontrollpunkti, mis oli kõigile pealvaatajatele avatud. Viimased kilomeetridennekohalejõudmistolideritikurnavad,sesttoimusaktiivnevastutegevusjateelejäiohtraltsoidningjõgesid.Pidimetegemaringejajõudsimekontrollpunktiväiksehilinemisega,kuidõnnekslubatudviieminutipiires.Viimasedkraavidjaojadläbi-simeilmapikemaltmõtlemata,sestaegsurustagant–eiolnudaegaehitadasildaegaotsidakohta,kustkuivaltülesaadajaeganeed ojad nii laiad ning sügavad olnudki.

Järgmiseks ülesandeks oli miiniväljal miinide leidmine, mille juuresoliabivahendikskaitsejõududemiiniotsija,midaagakeegi meist polnud varem kasutanud. Maasse paigaldatud viiest miinist leidsime ja märgistasime ära kolm, lisaks leid-sime kõik viis pettemiini, mis osutusid konservikarpideks. Pärast sedatuliläbidatakistusrada,misolikorraldajatepooltoskuslikult

Piirist Piirini 29

Sport

Piirist Piirini29

Väsinud, kuid õnnelikud

Nõukaaegne kaart ja täielik pimedus

Reedel,8.augustiõhtuljätkasimepärastpausiteekonda,ilmoli üllatavalt soe. Järgmiseks ponnistuseks oli orienteerumine, mis osutus komistuskiviks peaaegu kõigile võistkondadele. Edukaltsooritasselleainultüksvõistkond,kesosutuslõpukskaErnaretkevõitjaks.Pooltele,meiesealhulgas,olivähemaltmillegiülerõõmustada,ülejäänudpõrusidagatäielikult.Ni-melt tuli orienteerumisel kasutada 1957. aastast pärit vene-keelsetkaarti,miseitahtnuderitimaastikugaklappida.Veel-giraskemakstegiülesandesaabunudöö,mismadalapilvisusetõttuolikottpime.Taskulambivalgelmuutuskorraldajatepoolt valitud niigi raske maastik tundmatuseni. Punktide leidmine oli raske, veel keerulisem oli etteantud kontrollajaks finišissejõuda.Saimemeiegisealthilinemiseeesttrahvipunkte.Öiseraskekatsumusetõttuebaõnnestusmeilvarahommikuleelviimaneülesanne–komplekslaskmine,millesmeietulemusoliprotokollisallesüheteistkümnes.

Naguigalaastal,niiolikanüüdfinaalalakslõpujooks.Lõpptu-lemusegavõibrahulejääda–saimejuneljandakoha.VõrreldeseelmiseaastagaoliErnaretkpäevavõrralühem,kuideiütleks,et võistlus seetõttu kergem oli. Igal konkreetsel võistlusel män-givad rolli nii ilm kui ka ülesannete keerukus ja kontrollpunkti-devaheliseksliikumiseksantudajakava.

Jalgrattamatk “Tahan sõita ohutult“ toimus tänavu 10.-12. juulil Hiiumaal. Kolme päevaga sõideti üheskoos läbi 250 kilomeetrit. Võitjaks tulid kõik.

NeljandatkordatoimunudrattamatkakorraldajateksolidEestiPost,EestiPolitsei,EestiPiirivalve,Coca-ColaHBCEesti,EestiAutoabijaRegio.Omapanuseandiskailmataat,kes kinkis osalejatele kolm kaunist päikeselist päeva.

Ratastega HiiumaalTõnu Tänav piirivalveleitnant PVAhaldusjaoskonnavanemohvitser

126+1 retkelist: tähelepanu-valmis olla-start!

Kõigeolulisemvõistluseedukaläbimisejuuresonomavahelinelä-bisaaminejakoostöö.Loomulikultpakubseevõimalustmilitaarse-te oskuste ja teadmiste rakendamiseks ja nagu ikka spordis on vaja headfüüsilistvormi,vastupidavustjasportlikkuõnne.Muidugijääbneljaskohtveidihingekripeldama,agateades,etesikolmikusolidvägatugevadkonkurendidningmeievõistkonnasoliseen-ltnR.Läänelejan-srsT.HütileesimeneErna,onseeheasaavutus.

Piirivalvestosales10inimest–TõnuTänav,JanekMägi,GeorgiSkorobogatov,HannesJaanimäe,ÜloMadissoon,Viivi Toomla, Arne Sirel, Velve Põldoja, Kalle Kaljuste ja Kerli-KatrinHirvningmeieendinekolleegRaivoTerve.

Distantsikogupikkus–250kilomeetrit–osutusüpriskiraskeks katsumuseks ka kogenud ratturile. Samas oli tempo paras,keskmiselt17–20km/h,niietkõikjõudsidriviskoos

Piirist Piirini30 Piirist Piirini 30

Sport

2000. aastal pani Peipsi PVP aluse endise Omedu kordoni üle-ma Eduard Sereni (Saarepere) mälestusvõistluste traditsioonile.

EduardSerensündis23.mail1900.aastalHarjumaal.1927.aastallõpetastaEestiSõjaväeÜhendatudÕppeasutusteAllohvitserideKoolivanemallohvitserinaningasustöölepiirivalvurina. 1939. aastal nimetati ta Peipsi Piirivalvejaos-konna Omedu kordoni ülemaks. Pärast Teise maailmasõja puhkemistsaiSerenistOmeduPerametsajõeümbertegutse-vatemetsavendadejuht.VeebelSerenlanges26.juulil1941Hallikukülalähistel,kuitaoliSaaremetsastväljatulemas.Ta kaitses ennast vapralt ega andnud alla enne, kui oli Mad-seni kergekuulipildujast tulistanud välja viimase padruni. LahingupaigastleitihiljemEduardSerenimoonutatudlaip.

Kirde Piirivalvepiirkond viis läbi IX Eduard Sereni mälestusvõistlused Juhan Voist piirivalvemajor Kirde Piirivalvepiirkonna piiriturvalisuse jaoskonna ülem

püsida. Suur osa teekonnast kulges mööda asfalti, mis tegi kasõitmiselihtsamaks.Vaidmetsavahelistellõikudelvenisseiklejate rivi pisut pikemaks. Ratturite kolonni turvas nii selleeeskuitagajulgestus- politsei, kes suurematel ristmikel liikluse ka vajadusel sulges.

Retkelistemugavusjaohutusolidigatitagatud.Koguretkeajal sõitiskaasasautoabi,misandisjalgratasteleesmaabikummi või keti purunemise korral. Suure väsimuse leevenda-miseks oli võimalus ratas korraks auto peale tõsta ja mõned kilomeetrid autoga edasi sõita. Seda võimalust kasutasid eel-kõige need, kel lapsed kaasas. Valdav osa matkaseltskonnast pidassiiskivägahästivastu.

Esimene päev: 55 kilomeetrit

Kella11.30sõitsimepraamigaRohukülastHeltermaale.Meid võttis vastu maavanem, kellel oli edastada ka tervitus-sõnadpresidendiproualt.EestiPostolikorraldanudkõigiratastetranspordiHeltermaale,seegasaidkõikomateelepandud rattad kätte alles sadamas. Kõik 126+1 (üks oli veel sündimata)osalejatrivistatiüles,kellestsaikokkuüllatavaltpikkrida.Jasõitvõisalata.EsimesedsihtkohadoliKärdlajaTahkunapoolsaarelasuvManguküla,missaikamatkalisteesimeseksööbimispaigaks.Igavallapiiripealkohtusimekohalikuomavalitsuseesindajaga,kesmeidomahaldusalapiires jalgrattal saatis. Tee peal tegime ka mitmeid peatusi külades,kusEestiPostolikorraldanudpidulikupostkas-tide üleandmise külaelanikele. Kõikjal oli külalisi uudista-matulnudhulkkohalikkeinimesi,lastelejagatihelkureid,kaelapaelu,helkurvestejapalleningjalgratturilubadeganoortele koguni kiivreid.

Teine päev: 109 kilomeetrit

Kunaesimeneõhtulaagrisolimöödunudvaikselt,eivalmist-nudkella8-kshommikusöögilejõudminekellelegierilistraskust. Kell 9 aga olid kõik taas rataste seljas ning ees ootas retkepikimpäev–läbidatulitervelt109kilomeetrit.

Päeva peamine eesmärk oli jõuda Kõpu poolsaarele. Kõpu tuletornijuurespuhastasimehoogtöönaväikesekohalikusur-nuaiaumbrohustjalehesodist.Tänuspetsiaalseltmeiejaoksvalmispandudtööriistadele,suureletahtmiselejausinateletöökätele sai kalmistu paari tunniga ilusama ilme.

Neil,kelpärastkoristamistjalõunasöökiveelrammuvaruksoli,saidsõitakaKõpupoolsaaretippu.Niinäitekskasutasidpiirivalvurid võimalust vaadata endisi piirivalverajatisi, mis praeguseks on müüki pandud. Pärast lõunat startisime Sõru suunas.Õhtulkellapoole8paikujõudsimeKäinalähedalasuvassePuulaiupuhkekeskusesse,kusjagatikättekamaga-miskotidjamadratsid,milleolikohalesõidutanudspetsiaalnebuss.Nendekasutamisegaeiolnudagakellelgikiiret.

Puhkekülasläkspeagilaulukslahti,tehtiagaralttutvustteistest organisatsioonidest osalejatega. Toimus ka väike võrk-palliturniir,milletulemusieipeapiirivalvesugugihäbenema.Magamaminekkippushilisteõhtutundide,võiõigeminivarastehommikutundidepealejääma.Seeagaeitakistanud

kedagijärgmiselhommikulkell9taasstartiasumast. Eesootasidviimased86kilomeetrit.

Kolmas päev: 86 kilomeetrit

KolmandalpäevalmõõdetiHiiumaaidapoolsemaküljeteid.Eesmärkolikülastadaesmalt“pealinna”KärdlatningseejäreljõudaSuuremõisakaudutagasiKäinassejaPuulaiupuhke-külasse.

Kuna Kärdla linnaplatsil korraldas politsei lastele jalgra-taste vigursõidu, jäädi paigale pooleteiseks tunniks. Käinas agakorraldatiõhtulrannavõrkpalliturniirrattamatkajatejasealseteelanikevahel,millemeievõitsime2:1.Kohalikestoliürituselekogunenudumbes30inimest,misonKäinakohtapäris palju.

Neljandapäevahommikultoimusretkepiduliklõpetamineningväsinud, kuid õnnelikud ratturid asusid taas kodu poole teele.

Üritusolivägahästiorganiseeritudjajättisigatipositiivsemulje.Järgmiselkorraltahansellestkindlastiosavõtta.Üldinemeeleoluolitäiestilaesjakõigilolivägalõbus.Ainulttulejasõida!

Puhkepaus

Piirkonna parimad jalgpallurid on Koidula maantee- piiripunktis Merle Vaab, Kagu Piirivalvepiirkonna personalijaoskonna dokumendihaldusespetsialist

Sport ja aktiivne tegevus on Kagu Piirivalvepiirkonnas alati au sees olnud.

Läbiaastateonpeetuderinevaidvõistlusiniikorv-javõrk-palliskuiorienteerumises.Niikasellelaastal.4.juulilpeetiVärska Gümnaasiumi staadionil Kagu Piirivalvepiirkonna meistrivõistlusedjalgpallis.Jubamitmendataastattoimuvastvõistlusestonkujunemastraditsioon.Igalaastalavaldabühaenam töötajaid soovi sellest turniirist osa võtta. Seekord osales 6 võistkonda ja võitjana väljus Koidula maanteepiiri-punkti meeskond. Võitjaid autasustati rändkarikaga, millele graveeritiosalejatenimed.Auhindjääbstruktuuriüksusessekuni järgmise aasta jõukatsumiseni.

Piirist Piirini 31

Summary

ThefourtheditionofthePiiristPiiriniisaSoutheastBorderGuardDistrictspecial.Itmeansthatourfocusismoreonsoutheastern-boundstories.TõnuReinupistheheadoftheSoutheastBorderGuardDistrictandhegaveaninterviewinourpersonasection.Alsofromsoutheastborderwehaveastoryabout„Kolmikpunkt“(triplepoint),whichconnectsEstonian,RussianandLatvianbordersinonecirtainplace.TheEstoniansoutheasternborderdistrictiswellknownforit’suseofborderguarddogs,wetalktopeoplewhoknowaboutborderguarddogsandwhoownthem.

Therearealsostoriesfromotherborderguarddistricts.Borderguardship„Valvas“hasanexcitingpastandhassavedmanylives.AlsoTheEstonianBorderGuardhastakenpartinmanyinternationalpracticesandseminarsandhasshownit’sworkandmachieneryinvariousplacesaroundEstonia.

ThesportssectionconcentratesmoreonErnaraid2008whichisoneoftheworld’slongestandmostdifficultmilitarycompeti-tion.TheBorderGuardteamcamefourthinaheroicbattle.ButasusualtherehavebeenalotofotherphysicalactivitiesaroundtheEstonianBorderGuarddistricts.

ThedirectorgeneraloftheEstonianBorderGuard,RolandPeets,visitedGermanyandFinlandtosignimportantdocu-mentswhichhelptobetterco-operationbetweenTheEstonianBorderGuardandit’sforeignfriends.Fromthiseditiononwetrytolookwhatourneighbourswriteintheirrespectiveborderguardpublications–thistimewehavestoriesfromRussiaandFinland,nexttimewemaybeabletoaddaLatvianstoryaswell.

ThePiiristPiirinialsointerviewedtheRussianlieutenantgene-ralNikolaiKozikwhovisitedEstoniaacoupleofweeksago.

Estonianborderguardsareondifferentmissionsaroundtheworld–oureditionhastwostoriesofmenwhoworkunderhardconditions–oneborderguardmemberisinKosovodist-rictandtheotheroneworksinThbilisi.

Unfortunatleyoneofourlong-servingmemberspastawayrecently.JüriKreekwasaformerheadofTheEstonianBorderGuard’smaritime-departmentandtheadvisoroftheheadofborderguard.

Summary1930. aastate algul innustus Seren laskespordist ning temastsaiEestipiirivalvelaskurringkonnaparimlaskur.1935.aastalosalestaEestivõistkonnakoosseisusRoomastoimunud laskespordi maailmameistrivõistlustel ja tuli uue maailmarekordiga maailmameistriks. 1936. aastal täitis SerenesimesepiirivalvurinaEestiLaskurliidusuurmeist-rinormi.Tateeneidhinnatikõrgelt–Eestivabariigi20.aastapäevapuhulsaiEduardSerensõjavägedeülemjuhata-jaltkindralJohanLaidoneriltriigihoidjaautasu–riigivapiminiatuurkujutusega kuldkäekella.

1.augustiltoimusidIisakusnüüdseksjubaIXEduardSereni mälestusvõistlused Makarovi teenistuspüstolist laskmises,milleviisläbiKirdePiirivalvepiirkond.Võist-lustel osales 9 võistkonda. Lisaks Kirde ja Kagu Piirivalve-piirkondade võistkondadele osalesid võistlustel ka Lõuna ja Ida Politseiprefektuuride ning Kaitseliidu Tartu ja Saka-la malevate võistkonnad. Võistluste edukamaid autasustas Kirde Piirivalvepiirkonna ülem piirivalvekolonel Aimar Köss.

VõistkondlikultolijubakolmandataastatjärjestparimLõunaPolitseiprefektuurivõistkond408punktiga.Tei-seks tuli Kirde Piirivalvepiirkonna võistkond 367 punk-tiga ja kolmandaks Kaitseliidu Tartu maleva võistkond 355 punktiga. Individuaalselt oli 94 punktiga parim Kert KotkasLõunaPolitseiprefektuurist,IIjaIIIkohtajäid85punktiga jagama Kalvi Randmaa Kagu Piirivalvepiirkon-nast ja Olev Kookla Kaitseliidu Sakala malevast.

Võistluste kordaminekule aitas suuresti kaasa Iisaku Gümnaasiumihästiettevalmistatudlasketiir,milleeesttänu riigikaitse õpetajale Kalvi Kivimäele.

Osaleda võivad kõik piirivalve praegused ja endised töötajad. Võistlustöö esitaja peab olema ise töö autor. Autori nimi on kinnises ümbrikus,mille peale on kirjutatud märgusõna. Üks osaleja võib esitada ühes kategoorias kuni 5 võistlustööd.

Konkursi kategooriad on:1. Eesti riigipiir – looduskaunid vaated Eesti piirialadelt.2. Piiri valvurid – piirivalvurid tööülesannetes, võib olla koos tehnikaga, koertega, kodanikega, partneritega, jms.3. Pildid sahtlipõhjast – fotod piirivalve tööst 1990-2006.4. Seltsielu ja sport – piirivalvurid ühisüritustel, spordivõistlustel, suvepäevadel, pidulikel koosviibimistel jms.

Nõuded võistlustööle:Paberkandjal formaat A5, võimalusel lisada elektrooniline fail .tif formaadis. Kategoorias “Pildid sahtlipõhjast” on formaat vaba.Varustatud märgusõnaga, pealkirjaga ja/või andmetega kes? mis? kus? millal? on pildil ning kategooria nimega, kuhu võistlustöö esitatakse.Pildid ei tohi olla tehniliselt töödeldud.

Võistlustööd esitada Piirivalveameti välis-ja avalike suhete jaoskonna pressiteenistusse Pärnu mnt 139/1, 15183 Tallinn, kabinet 112.Korraldajal on õigus võistlustöid kasutada piirivalve trükistes ja võistlustööde näitusel koos autori nime ja foto allkirjaga.Konkursitööde viimane postitamise kuupäev on 10. oktoober 2008.

Osale fotokonkursil “Riik algab piirist” ja

võida peegelkaamera Olympus

ning teisi auhindu!

Osale fotokonkursil “Riik algab piirist” ja

võida peegelkaamera Olympus

ning teisi auhindu!

Milline on Sinu teenistuse tipphetk?Milline on Sinu teenistuse tipphetk?