PEAPOSTKONTORI DOKUMENTEERIMINEregister.muinas.ee/file/architecture/1372.pdf · Linnahall, Olümpia...
Transcript of PEAPOSTKONTORI DOKUMENTEERIMINEregister.muinas.ee/file/architecture/1372.pdf · Linnahall, Olümpia...
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
Harjumaa, Tallinn, Narva mnt 1
PEAPOSTKONTORI
DOKUMENTEERIMINE
Koostaja: Karen Jagodin (Doomino Arhitektid OÜ)
Tellija: EKA Muinsuskaitse- ja restaureerimise osakond
Tallinn 2012
Eesti XX sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
SISUKORD
Dokumenteerimine 3
Joonised 8
Fotod 12
Fotode nimekiri 19
CD-l lisatud fotode nimekiri 20
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
EHITISE DOKUMENTEERIMINE
1 ÜLDANDMED
Nimetus Tallinna Peapostkontor
Aadress Harjumaa, Tallinn, Narva mnt 1
Katastritunnus: 78401:114:0035
Koordinaadid -
Praegune funktsioon - Hoone on hetkel kasutusel ärihoonena
- Enamik hoone üldkasutatavatest ruumidest on välja renditud erinevate
firmade kontoriteks, osaliselt on säilinud algne funktsioon
- Osad ruumid ja hooneosad seisavad kasutuseta
2 AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE
Rajamisaeg - Projekt valmis 1975, projekteerimisperiood 10 aastat
- Valmis 1980
Autor - Arhitekt Raine Karp (RPI Eesti Projekt)
- abiprojekteerija Mati Raigna (RPI Eesti Projekt)
- Konstruktor Heiki Meos
- Sisearhitekt Kirsti Laanemaa
Projekti asukoht ERA T-14. 4-6. 19313
Algne funktsioon Hoone ehitati Tallinna Peapostkontoriks
Ümberehitusetapid - Hoonet ei ole ümber ehitatud, hoone välisilmes on säilinud algsed mahud ja
viimistlusvõtted.
- Plaanilahendust on muudetud osaliselt pärast postkontori funktsioonide
väljakolimist ning hoone bürooruumideks kohandamisega
- Üldkasutatavad siseruumid on alates 2000. aastast täielikult ümber ehitatud.
Teise korruse teenindussaal on jagatud vaheseintega väikesteks kontoriteks,
keldrikorruse plaanilahendust on muudetud korduvalt erinevate
toitlustusasutuste pidamiseks.
Muu ajalooline teave Tallinna peapostkontor on üks olulistest avalikest hoonetest Tallinna
kesklinnas, mille on kavandanud 1970.-80.aastate mõjukamaid arhitekte Raine
Karp. 1980.aastal Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregati ajaks
valminud postkontor oli osa suurest regati võõrustamiseks korraldatud
ehitustegevusest, mis jättis olulise jälje nii Tallinna linnaplaani kui
ehituspärandisse. Seoses regatiga ehitati Tallinnasse uus peapostkontor,
Linnahall, Olümpia hotell, Pirita TOP keskus, veel mitmed elamud ning rajati
laia promenaadina Piritale kulgev Pirita tee. See annab postkontorile olulise
tähenduse Tallinna linnaplaneerimise selles etapis.
Tallinna peapostkontor projekteeriti algse idee järgi postkontoriks ja
Sideministeeriumi hooneks. Algne kavand nägi ette kolmanda korrusega
identse neljanda korruse, kuhu oleks paigutatud ministeeriumi ruumid, kuid
viimane jäeti realiseerimata seetõttu, et suuremas mahus hoone
ehitusmaksumus oleks ületanud 3.miljoni rubla piiri. Sellest piirist kallimate
hoonete püstitamine tuli aga kooskõlastada Üleliidulises Ehituskomitees
Moskvas, mistõttu riskide hajutamiseks sellest loobuti ning hoone projetkeeriti
väiksemas mahus vaid postkontori funktsioonis.
Veel enne Raine Karbi projekteeritud postkontorit kavandasid arhitektid Mart
Port ja Agnes Vulp samale krundile modernistliku postkontori hoone, millele
oli ette nähtud üle tee asuva Viru hotelliga sarnane kõrge kitsas plokk, kuid
see oleks paiknenud Viruga risti. Projekt saadi RPI Eesti Projektis korraldatud
„seltsimeheliku konkursi“ käigus 1964. aastal.
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
3 ASUKOHA KIRJELDUS
Tallinna peapostkontor asub Tallinna kesklinnas, linna ühe peaväljaku – Viru väljaku – veerel. Hoone
projekteeriti kolmest küljest vaadeldavana, mistõttu moodustab tema asukohast olulise osa paiknemine
kesksete tänavate ääres. Hoone lõunakülg avaneb Narva maanteele, läänekülg Hobujaama tänavale, idakülg
pidi algse kavandi järgi hakkama avanema tulevikus rajatavale ja sadamasse suunduvale promenaadile, kuid
on nüüdseks jäänud kõrvale kerkinud hotelli varju, põhjakülg on aga suletud kaubaõu, mida piirab kobarkino
Coca-Cola Plaza.
Postkontorit ümbritsevast hoonestusest on silmapaistvaim 1972.aastal valminud Viru hotell ning mitmete
ehitismälestistega täidetud Rotermanni kvartal. Teisalt piirab postkontorit ka mitu nüüdisaegset ehitist, millest
olulisemad linnaruumikujundajad on üle Hobujaama tänava paiknev Foorumi kaubanduskeskus (arhitektid
Hanno Grossschmidt ja Tomomi Hayashi) ning kõrvalkrundil olev Nordic Forum Hotel (arhitektuuribüroo
PLUSS). Hoone mõjub ümbritsevas keskkonnas pigem väikese ja tagasihoidlikuna, seda osaliselt juba
valmimisjärgselt (eelkõige Viru hotelli kõrge mahu tõttu), kuid seda tunnet on veelgi süvendanud hilisemad
valminud ärihooned.
Tallinna peapostkontor asub Rotermanni kvartali kinnismälestiste kaitsevööndis, alal paikneb kokku ca 20
mälestist. Hoonega piirneb ja hoone ka vähesel määral asub arheoloogiamälestise alal – asulakoht 13.-
16.sajandist (reg. Nr. 2599). Hoone jääb Majaka tänavalt avanevale Tallinna vanalinna muinsuskaitseala
vaatesektorile.
Seoses hoone paiknemisega kesklinna tiheda hoonestusega piirkonnas, on hoone ümbrus heakorrastatud,
tänavatega piirnevad krundi osad kas asfalteeritud või sillutatud tänavakiviga. Põhjapoolset kaubahoovi piirab
metallist sepisaed, sissesõit sinna toimub Hobujaama tänava poolelt läbi värava.
4 ARHITEKTUURNE VÄLIS- JA SISELAHENDUS
Mahuline ülesehitus Ruudukujulise põhiplaaniga (60x60m) 3-korruseline hoone. Väliselt
sümmeetrilise ja kompaktse mahuga hoone nurkades asuvad diagonaalselt
etteulatuvad trepikojatornid. Hoone fassaad on astmeliselt ülespoole laieneva
liigendatud fassaadiplastikaga.
Lamekatus.
Ehitusmaterjal Hoone karkass on seeria ja monteeritavatest teraskonstruktsioonidest,
välisseinad mittekandvatest paneelidest, vahelaed monteeritavatest
raudbetoon-paneelidest. Vaheseinad on kärgtellistest.
Hoone asub savipinnasel ning on seetõttu projekteeritud vaialusele.
Katus on algselt olnud kaetud ruberoidiga, hoonel on vahetatud ca kümne
aasta eest katus, kaetud katuse rullkattematerjaliga.
Hoonel on algselt olnud puitaknad, tänaseks osad aknad vahetatud
pakettakende vastu, osaliselt säilinud originaalaknad. Algsed peasissepääsude
uksed ei ole säilinud.
Hoone fassaadi peamine kattematerjal on dolomiit, millega on viimistletud II
korrus, trepikojatornid ning ka treppide vahelised tugimüürid. III korruse
välisseinu katavad raudbetoonplaadid. I korrus on avatud suurte
klaaspindadega. II ja III korruse akendevahelised pinnad olid kaetud
alumiiniumplekiga. Hoonet kolmest küljest ümbritsevad trepid olid tehtud
graniitastmetest, algsed trepid on 2000.aastate alguses välja vahetatud.
Väliskujundus ja
iseloomulikud detailid
Hoone fassaadid on lahendatud sümmeetriliselt: need on astmeliselt ülespoole
laienevad ja reljeefsed, hoone nurkades on diagonaalselt etteulatuvad
trepikojatornid. Hoone kolme külje fassaadid on identsed, nendes mängivad
olulist osa linnaruumiga liituvad laiad trepid, mille kaudu saab siseneda hoone
esimesel korrusel asuvatesse ruumidesse. Tänaseks on hoone Hobujaama
tänava ning Narva mnt poolse külje trepistikku suurel määral muudetud, sinna
on 2000.aastate alguses ehitatud sisse betoonist kaldteed ratastoolis liikujatele.
Olulise osa hoone aktsendist moodustas Narva mnt poolsel küljel, esimese
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
korruse tasandil asunud lahtine sammastik, mis 1990.aastate teises pooles
ehitati kinni (kohandati kaubanduspindadeks).
Hoone fassaadi iseloomulikuks detailiks on kasutatud fassaadimaterjal –
dolomiit, aga ka kolmanda korruse ruudukujuliste akendega paralleelselt
jooksev, nõgus ruudukujuline raudbetoonplaat. Teise korruse eendumisest
tekkiv varikatus on kaetud metallribidest laega.
Peapostkontori kolme fassaadi avade paigutus: esimesel korrusel suured
klaaspinnad teenindussaalidesse, teisel korrusel pikad ja kitsad,
ristkülikukujulised püstised aknad, mille vahel kitsas riba dolomiiti ning
kolmandal korrusel pika reana ruudukujulised aknad, millega ülal ja all
paralleelselt raudbetoonplaadid.
Hoone põhja poole jääv teenindusõud piirav fassaad on ülemiste korruste osas
identne teiste fassaadidega, kuid esimese korruse tasandil asuvad garaažid
ning postilaadimise platvorm.
Plaanilahendus I korrusel on olnud tänavapinnaga funktsionaalselt seotud ruumid:
postivahetuse ruum, peakassa, sõjaväe posti ruumid, sissepääsu vestibüülid ja
ööpäevaselt avatud telefonikaugkõnede saal. Tänasel päeval on
postifunktsioonidega seotud neist vaid üksikud ruumid lääne poolses osas,
enamik korrusest on ümberehitatud nind kohandatud kaubandus- ning
äripindadeks.
Kuigi kõigilt teenindusega seotud külgedelt toimus otse sissepääs saalidesse,
on hoone mõttelise peasissepääs edelanurgas, kust pääses II korrusel asuvasse
operatsioonisaali.
II korrusel asusid operatsioonisaalid ning tootmisruumid. Tänasel päeval on
operatsioonisaal jagatud ajutiste vaheseinte abil väiksemateks büroo- ja
äripindadeks.
III korrus on võru kujuline kabinettide plokk, mille keskele oli projektis ette
nähtud majale palju juurde andev roheline katuseterrass, kust ei puudunud ka
bassein kolmanda korruse saali akende ees peegeldava veesilmaga. Viimast
siiski kunagi otstarbekohaselt kasutama ei hakatud, kuid detailina on see
valmis ehitatud nagu ka katusaia diagonaalseid käiguteid markeerivad
madalad barjäärid. Tänaseks on korrus tühjaks kolitud, veel 2011. aasta
alguses olid mitmed kabinetid välja üüritud erinevatele firmadele.
Soklikorrusel asusid hoonet ja personali teenindavad ruumid: olmeruumid,
saal, söökla, puhvet, kinosaal, tehnilised ruumid ja varjend. Täna seisab
valdavalt tühjalt, ühes ruumis on postipaki kapid.
Hoone nurkades asuvad trepikojad olid funktsionaalselt jaotatud järgnevalt:
Narva mnt ja vanalinna poolne trepikoda (trepp A) oli mõeldud
operatsioonisaali pääsemiseks eskalaatorite avarii korral, hoone
vanalinnapoolne tagumine trepikoda ning Hobujaama ja Narva mnt
nurgapeale trepikoda (trepp B ja D) olid valve all ning mõeldud personalile,
hoone Hobujaama tänava poolne tagumine trepikoda (trepp C) oli külastajatele
administratiivsetesse ruumidesse pääsemiseks. Kõiki treppe oli ette nähtud
kasutada evakuatsiooniks.
Sisekujundus ja
iseloomulikud detailid,
sisustus, mööbel
Hoones ei ole säilinud algset siseviimistlust ega sisustust mujal, kui üksikutes
teisejärgulistes ruumides (soklikorruse laoruumid või kaubahoovist
ligipääsetavad garaažid).
Hoone sisekujunduslikult silmapaistvaimaks osaks on olnud II korrusel
paiknev pearuum – avar operatsioonisaal. Ruumi sisseehitatud mööbel ei ole
säilinud, ruumis on teostatud euroremont. Ruumi piirasid seintega paralleelselt
paigutatud pikad teenindusletid ning ruumi keskel olid mitmed
kahhelplaatidega ning nahaga viimistletud lauad ja pukid. Operatsioonisaali
viisid Eesti esimesed eskalaatorid, pärit Armeenia NSVst. Kuna eskalaatorid
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
tõrkusid pidevalt ning olid juba ette vananenud mudel (eskalaator oli väga
kitsas, praktiliselt ühe inimese laiune), samuti põhjustasid tohutut elektrikulu,
siis vahetati nad juba 1988.aastal välja K. Laanemaa projekteeritud esialgset
lahendust markeeriva kahemarsilise trepiga. 1990.aastate lõpul/ 2000.aastate
algul vahetati see trepp välja laia paraadtrepi vastu.
Ruumi kujundamisel oli suurt rõhku pandud laekujundusele, mille
valgusribadega vooderdus oli kiirte-kujuline ning tekitas kontrasti muidu
tumedates toonides interjöörile. Eskalaatorite vahel teenindussaalis lülitus
hoone tervikusse Kaarel Kurismaa koostöös klaasikunstnik Rait Präätsaga
tehtud kineetiline vertikaalne postiinfoteemaline pasunatega skulptuur.
Stiililine kirjeldus Hilismodernism
5 ÜLDSEISUKORD JA HOOLDUSASTE
- Vundament: hea. Esmasel vaatlusel ei ole tähendada hoones suuri pragusid vm vajumisest tulenevaid
kahjustusi. Seoses hoone paigutumisega vaialusele, on hoone vundamendi seisukord kindlasti oluline
faktor hoone edasise käekäigu aspektis.
- Tarindid (seinad, laed, katusekonstruktsioon): hea. Kõik kandvad konstruktsioonid on korras. Hoones
pole teostatud kapitaalremonti, seega kõik tarindid on algsed.
- Avatäited: rahuldav. Hoonel on osaliselt avatäited vahetatud uute vastu – esimese korruse suured
klaasuksed ning –pinnad ning ka osades kontorites on vahetatud uued plastikaknad. Osades ruumides on
säilinud algsed puitaknad.
- Viimistlus: rahuldav. Hoone fassaadi katab algne viimistlus, osaliselt on see kulunud, osades kohtades
esineb lahti tulnud, ära kukkunud või pragunenud dolomiitplaate.
- Hoone ümbrus on hooldatud, hoone tänavale avanevad trepid on aga kohati lagunenud ning esineb palju
lahtisi trepiplaate ning trepivahedes purunenud kahhelkive.
- Hoone korrused ja ruumid on erinevas seisundis: soklikorruse endised abi- ja tootmisruumid on
remontimata, algse kulunud viimistlusega. Avalikult kasutusel olevad ruumid I, II ja III korrusel on
enamasti euroremonditud. Kuna hoones on palju väikeseid kontoreid, siis on nende ruumide hooldusaste
sõltuvuses sellest, kui palju konkreetne rentnik on oma pinda korrastanud.
6 HINNANG ARHITEKTUURSELE SÄILIVUSELE
Tallinna peapostkontor on ühe Nõukogude-perioodi silmapaistvama arhitekti Raine Karbi loomingu näiteid
ning üks olulisemaid olümpiaehitisi Tallinna kesklinnas. Hoonet tuleks hinnata väärtuslikuks nii arhitektuurse
lahenduse kui ka seisukorra tõttu- hoonet ei ole ümberehitatud või muudmoodi tema välist mahtu muudetud.
Hoone tulevik on lahtine. Dokumenteerimise käigus hoone omaniku esindajaga suheldes kinnitati, et hetkel
puuduvad omanikel konkreetsed plaanid, mida või millal hoonega ette võtta (hoone kuulub rootsi firmale
Promethean). Hetkel kehtib alale 2005. aastal vastu võetud detailplaneering (R-Konsult, Narva mnt 1 ning
Viru väljak 2 ja 2a kruntide detailplaneering, nr 6694DP), mis ei luba hoone lammutamist, kuid lubab ümber
ehitamist ning hoone kõrguse tõstmist 24 meetrini (selle järgi annaks lisada hoonele kolm korrust). 2009.
aastal on alale alustatud uue detailplaneeringu koostamist, kuid sellega pole lõpuni jõutud.
Viimastel andmetel on hoone ümberehituseks kooskõlastatud 2011. aastal eskiisprojekt, mis näeb ette hoone
ümberehitamise kaubamajaks. Projekteerimisega tegeleva arhitekt Martin Aunini sõnul toimub hoone
ümberehitamine olemasoleva hoone mahu sees, juurde- ning pealisehitisi ei ole planeeritud. Postimaja
ümberehitusprojekt kaubamajaks peaks valmima 2012 sügisel, arendajate praegune plaan on hoone
ümberehitatud kujul avada 2013 sügisel.
7 VÄLITÖÖDE TEOSTAMISE AEG 11. märts 2011 ja 1. november 2011
8 Koostaja andmed: Karen Jagodin
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
JOONISED
1. Asukoha skeem
2. Asendiplaan
_________ Kinnistu piir __________ Ehitis
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
3. Projekti joonised
Fassaadijoonis
Soklikorruse põhiplaan
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
Esimese korruse põhiplaan
Teise korruse põhiplaan
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
Kolmanda korruse põhiplaan
Katusekorruse põhiplaan
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
FOTOD
1. Ajaloolised fotod
1. Tallinna peapostkontori Narva mnt poolne fassaad.
2. Operatsioonisaal.
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
3. Vaade peapostkontori nurgale Narva mnt-lt.
4. Operatsioonisaal ning Kaarel Kurisma kineetiline objekt selle keskel.
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
2. Fotod
1. Vaade Tallinna peapostkontorihoone ida- ja lõunafassaadile Narva mnt-lt.
2. Peapostkontori põhja- ja läänefassaadid. Tagakülg ehk läänekülg on kinnine
teenindushoov.
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
3. Vaade peapostkontorihoonele Narva mnt-lt (lõunakülg).
4. Vaade peapostkontorihoonele Hobujaama tänavalt (idakülg).
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
5. Hoone lõunafassaadi trepistiku keskele ehitatud betoonist kaldtee.
6. Vaade operatsioonisaalile.
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
7. Vaade keldris asuvale kinosaalile
8. Vaade operatsioonisaali viivale peatrepile
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
9. Originaalakendega kabinett
10. Algsete puitpaneelidega kaetud seinad operatsioonisaalis
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
FOTODE NIMEKIRI
Ajaloolised fotod
1. Tallinna peapostkontori Narva mnt poolne fassaad. Valmimisjärgne foto. Eesti
Arhitektuurimuuseum
2. Operatsioonisaal. Valmimisjärgne foto. Eesti Arhitektuurimuuseum
3. Vaade peapostkontori nurgale Narva mnt-lt. Valmimisjärgne foto. Eesti
Arhitektuurimuuseum
4. Operatsioonisaal ning Kaarel Kurisma kineetiline objekt selle keskel. Valmimisjärgne foto.
Eesti Arhitektuurimuuseum
Fotod
Fotode autor: Karen Jagodin
1. Vaade Tallinna peapostkontorihoone ida- ja lõunafassaadile Narva mnt-lt.
2. Peapostkontori põhja- ja läänefassaadid. Tagakülg ehk läänekülg on kinnine teenindushoov.
3. Vaade peapostkontorihoonele Narva mnt-lt (lõunakülg).
4. Vaade peapostkontorihoonele Hobujaama tänavalt (idakülg).
5. Hoone lõunafassaadi trepistiku keskele ehitatud betoonist kaldtee.
6. Vaade operatsioonisaalile.
7. Vaade keldris asuvale kinosaalile
8. Vaade operatsioonisaali viivale peatrepile
9. Originaalakendega kabinett
10. Algsete puitpaneelidega kaetud seinad operatsioonisaalis
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
CD-L LISATUD FOTODE NIMEKIRI
Ajaloolised fotod
1. Tallinna peapostkontori Narva mnt poolne fassaad. Valmimisjärgne foto. Eesti
Arhitektuurimuuseum
2. Operatsioonisaal. Valmimisjärgne foto. Eesti Arhitektuurimuuseum
3. Vaade peapostkontori nurgale Narva mnt-lt. Valmimisjärgne foto. Eesti
Arhitektuurimuuseum
4. Operatsioonisaal ning Kaarel Kurisma kineetiline objekt selle keskel. Valmimisjärgne foto.
Eesti Arhitektuurimuuseum
5. Vaade peapostkontorile 1980.aastal Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregati ajal.
Eesti Arhitektuurimuuseum
Projektijoonised
1. Soklikorruse põhiplaan
2. Esimese korruse põhiplaan
3. Teise korruse põhiplaan
4. Kolmanda korruse põhiplaan
5. Katusekorruse põhiplaan
6. Fassaadivaade
7. Fassaadivaade
Fotod
Fotode autor: Karen Jagodin
1. Vaade Tallinna peapostkontorihoone ida- ja lõunafassaadile Narva mnt-lt.
2. Peapostkontori põhja- ja läänefassaadid. Tagakülg ehk läänekülg on kinnine teenindushoov.
3. Tagakülg ehk läänekülg koos teenindusosaga
4. Vaade peapostkontorihoonele Narva mnt-lt (lõunakülg).
5. Vaade peapostkontorihoonele Hobujaama tänavalt (idakülg).
6. Hoone lõunafassaadi trepistiku keskele ehitatud betoonist kaldtee.
7. Lõunakülje trepistiku detail
8. Vaade katusele
9. Vaade katusele
10. Vaade katusele
11. Vaade operatsioonisaalile.
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
12. Operatsioonisaali suubuv peatrepp
13. Operatsioonisaali katuseaken
14. Operatsioonisaali originaal puitviimistlusega sein
15. Operatsioonisaali peatrepp
16. Vaade keldris asuvale kinosaalile
17. Originaalakendega kabinett
18. Vaade kabinetile
19. Vaade kabinetile originaalakendega
20. Kolmanda korruse kabinettide vaheline ruum
21. Vaade kolmanda korruse koridorile
22. Vaade kolmanda korruse koridorile
23. Vaade teenindusruumidele keldrikorrusel
24. Vaade endisele teenindussaalile keldrikorrusel
25. Teenindushoovist hoone soklikorrusel ligipääsetav garaaž
26. Soklikorruse originaal-raudustega turvaruumid-hoiuruumid
27. Soklikorruse originaal-raudustega turvaruumid-hoiuruumid, võisid olla ehitatud ka
varjendina kasutamiseks
28. Tehniline ruum soklikorrusel
29. Hoiuruumi rauduks