Janne AndresooPeadirektor / Director General

HEA LUGEJA!

Teie ees on aastaraamat, mis heidab pilgu Eesti Rahvus-raamatukogu 2015. aastasse, meie viieaastase strateegia-perioodi teise aastasse.

Kuidas meil läks?

Minu hinnangul läbisime olulise teelõigu Rahvusraamatu-kogu visiooni – olla uue põlvkonna raamatukogu Euroopa haridus- ja kultuurimaastikul – elluviimisel.

2015. aasta märksõnaks teeninduses oli meie teenuste ja teeninduse jätkuv avatumaks muutmine kasutajaile. Rahvusraamatukogu külastusstatistika näitas kindlat suundumust e-raamatukogu kasuks. See kinnitab meile, et e-raamatukogu arenguks tehtud investeeringud ja jõupingutused on end ära tasunud.

Meie e-rahvusraamatukogu edenes jõudsasti. Tublilt täienes DIGARi ajalehtede portaal, oluliselt uuendati lugemisala. Teenusekvaliteedi tõstmise eesmärgil tehti20 rakendusuuringut. Lõppenud aastal jätkus Rahvus-raamatukogus ka kirjastajaportaali arendamine, mis võimaldab meil tulevikus toime tulla säilituseksemplari seadusest tulenevate kohustustega. Rahvusraamatu-kogule loodi uus visuaalse identiteedi kontseptsioon, mis toetab meie visiooni ja püüdlusi uue põlvkonna raamatukoguna toimimisel.

2015. aasta oli muusika-aasta ja paistab, et see mõjus Rahvusraamatukogule inspireerivalt.

Tänan teid, head kolleegid, koostööpartnerid ja lugejad, möödunud aasta eest ning jään põnevusega ootama meie uue aasta plaanide õnnestumist!

DEAR READER!

You have opened the National Library of Estonia’s Yearbook 2015. I am glad to share with you the 2nd year of our 5-year strategy.

So, how did we do in 2015?

In my opinion we took signifi cant steps towards carrying out the Library’s vision – to be a new generation library in the educational and cultural fi eld of Europe.

Our keyword in services and service providing was the continuing development towards openness. The Library’s visitor statistics showed an ongoing trend towards online visits, thus confi rming that the investments and eff orts in the development of the e-library have served their purpose.

Our electronic national library kept expanding, the portal DIGAR Estonian newspapers grew at a good pace. The Library’s reading area was renewed, 20 user surveys were carried out to help raise service quality. The Library continued to work on the publisher portal which is going to be an essential tool for fulfi lling the tasks that we acquire under the new Legal Deposit Act. A new visual identity concept was created for the Library, supporting our vision and endeavour to act as the new generation library.

2015 was the Year of Music in Estonia which seems to have fi lled the Library with a lot of positive inspiration.

I am very grateful to all colleagues, cooperation partners and readers for the successful 2015 and I look forward to new exciting achievements!

4 RAAMATUKOGU LIBRARY

10 KOGUD JA E-KOGUD COLLECTIONS AND E-COLLECTIONS

16 ERIALANE KOOSTÖÖ PROFESSIONAL COOPERATION

20 KULTUURIELU CULTURAL CENTRE

26 ORGANISATSIOON ORGANISATION

4 5

Raamatukogu külastused Library visits

OLEME LUGEJASÕBRALIKUD

Rahvusraamatukogule on tähtsad avatus, teeninduse kvaliteet, pikaajalised kliendisuhted ja lugejate rahulolu. Kasutajate tagasisidest selgus, et Rahvusraamatukogu teenindus on sõbralik, kiire ja usaldusväärne. Meil on hea meel, et oluliselt kasvas Rahvusraamatukogu e-teenuseid ja andmebaase kasutavate lugejate hulk. Tõdeme e-raamatukogu kasutamise jätkuvat kasvu. Oleme rõõmsad, et kliendid olid rahul nii e-raamatukogu kui ka tavaraamatukogu teenustega. Kõige rohkem on meie lugejate hulgas õppijaid ja spetsialiste.

Eri huvirühmade vajadustest lähtudes kujundasime 5. korruse lugemisalast mugava töö- ja kohtumispaiga. See on suhtlusala, kus on kasutajail võimalik koosolekuid pidada, kohtuda sõpradega ja tulla koos lastega. Suhtlus-ala hõlmab värviküllase teatmesaali ja rühmatööruumid, lasteala ning salongi, mis kannab eesti raamatuteadlase ja lastekirjaniku Voldemar Milleri (1911–2006) nime. Milleri salong on meil ka uus kultuuriürituste toimumis-koht. Teatmesaalis on lugejail nüüd võimalik tutvuda uudiskirjanduse iganädalase väljapanekuga. Uuendatud lugemisala sai tuleproovi oktoobris toimunud kultuuri-nädalal. Sisutiheda programmiga nädal kujunes lõppenud aasta oluliseks õnnestumiseks, mida kinnitas publiku enneolematult suur huvi ürituste vastu.

WE ARE USER-FRIENDLY

The National Library of Estonia values openness, high-qualityservice, long-term client relationships and user satisfaction.User feedback revealed that our service is considered friendly,fast and reliable. We are very happy about the increasing useof the Library’s e-services and databases which is proof of oure-library’s continuous popularity. Our users, most of them specialists as well as school and university students, were satisfi ed with both the e-library and traditional library services.

Uuendatud teatmesaalis saab iga lugeja konsultandilt vajalikke nõuandeid.

Librarians in the refurbished Reference Reading Room off er advice to all visitors.

Õdusas teatmesaalis on hea süveneda. Cosy Reference Reading Room provides excellent working environment.

Üks selleaastaseid eesmärke oli raamatukoguruumi kui teenuse kujundamine. Soovime, et iga kasutaja leiaks meilt oma vajadustele sobivad tingimused. Ühendasime koduselt mugava miljöö töise keskkonnaga ja lõime ka väikseile külastajaile eraldi lasteala.

Kristel Veimann, teenindusjuht

One of this year’s aims was to develop the Library’s space as a service. We wish to off er each user the environment best suiting their needs. We have combined cosy and comfortable surroundings with good working conditions and opened a special Children’s Area for our small visitors.

Kristel Veimann, Director of Library Services

RAAMATUKOGU LIBRARY

6 7

Kasutajakoolitused User training courses

Raamatukogu 51 477 m2 Net fl oor space pindala

Lugemissaale 15 Reading rooms

Lugejakohti 552 Seats for users

sh arvutitöökohti 78 incl computer workstations

Kasvatasime kasutajaile suunatud koolituste mahtu. Tuntud headuses jätkus ülemaaline koolitustuur E-rahvusraamatukogu tuleb külla, mis ületas möödunud aastal esmakordselt riigipiiri: tutvustasime oma e-raamatu-kogu ka Helsingi eesti kogukonnale. Pakkusime lugejaile koolitusi, mis arendasid teadmisi infootsingust nii inter-netis, traditsioonilises kui ka e-raamatukogus. Koos aine-õpetajatega korraldasime õpilastele temaatilisi infootsingu õppusi.

Koostöös Tallinna Ülikooli üliõpilaskonnaga korraldasime mais esmakordselt ööraamatukogu All-nighter 2015, mil Rahvusraamatukogu oli avatud kella 23ni. Ööraamatukogu oli mõeldud nii üliõpilastele kui ka lihtsalt õpihimulistele külastajatele. Kõigil kolmel toimumispäeval kuulus prog-rammi ka Rahvusraamatukogu e-teenuseid ja andmebaase kasutama suunav koolitus. Kavas olid ka mälutreeningu koolitus ja virgutusvõimlemine.

RAHVUSRAAMATUKOGU ON PARLAMENDI-RAAMATUKOGU

Parlamendiraamatukoguna tagame Riigikogu ning teiste põhiseaduslike institutsioonide ja riigiasutuste infoteenin-duse. Parlamendi lugemissaalis Toompeal tutvustasime 2015. aastal valitud Riigikogu XIII koosseisu liikmeile süvitsi raamatukoguteenuseid, avati stendinäitus XII Riigikogu kõnes ja kirjas.

Suurenes Riigikogu komisjonide esitatud infopäringute hulk. Päringuid esitasid ka Riigikantselei, Tallinna Ülikooli doktorandid, Kaubandus-Tööstuskoda, Julgestuspolitsei ja Euroopa Parlament.

Koostöös Riigikogu Kantseleiga ilmusid nii Riigikogu XII koosseisu tegevust kokku võtvad kui ka uut, XIII koosseisu tutvustavad väljaanded. Avaldati Riigikogu XII koosseisu viimane aastaraamat (2013–2015), mis toob esile tähtsa-mad Riigikogu otsused, seaduseelnõud ja tegevused, ning perioodi 2011–2015 hõlmav statistikakogumik Riigikogu XII koosseis. Statistikat ja ülevaateid. Ilmusid Riigikogu XIII koosseisu tutvustavad 101 lühielulugu ning 101 biographies,

The needs of diff erent target groups drove us to develop the 5th fl oor into a comfortable meeting and research environment whose new concept is to act as a commu-nication area, inviting users to hold meetings and spend quality time with their friends or children. The communica-tion area comprises the colourful Reference Reading Room and diff erent size meeting rooms, the Children’s Area and the Miller Lounge, the latter named a er Voldemar Miller (1911–2006, Estonian bibliologist and writer for children). The Miller Lounge also serves as a new venue for cultural events. The Reference Reading Room now off ers a weekly display of new acquisitions. The newly refurbished com-munication area was tested during the cultural week in October. This week packed with exciting events was a true success of 2015, drawing an unparalleled number of visitors.

The Library increased the number of training sessions for users. The popular training on tour Discover the Electronic National Library continued to travel across the country, thistime also crossing the border and introducing our e-library in Helsinki to the local Estonian community. Our users couldattend training sessions teaching to carry out search in the internet, e-library and traditional library. Our collaboration with subject teachers produced for school students nume-rous training sessions on thematic information search.

Partnership with the Tallinn University Student Union enabledto open our fi rst time ever night library All-nighter 2015, wel-coming not only university students but all curious visitors andallowing to stay in the Library until 11 p.m. All three library nights off ered training sessions on the use of the Library’s e-services and databases. The visitors could also enjoy me-mory training instruction and supervised energising workout.

Raamatukogu külastusi 537 068 Library visits

sh füüsilisi külastusi 133 274 incl on-site visits sh e-külastusi 403 794 incl website visits

Registreeritud kasutajaid 47 479 Registered users

Raamatukogu oli avatud 282 päeva Library was open days

Sildid ja viidad on Eesti Rahvusraamatukogu uue visuaalse identiteedi osa.

Indoor location and directional signs are part of the Library’s new visual identity.

Värviküllases lastealas on tüdrukute-poiste lemmikraamatud ja palju muud huvitavat.Colourful Children’s Area invites small visitors to enjoy – browse their favourite books, draw, play.

Ööraamatukogus esines mälutreener Tauri Tallermaa.

At the night library users could listen to the instructions of memory coach Tauri Tallermaa.

Lasteala avamisel kohtuti lastekirjaniku Ilmar Tomuskiga.

The opening of the Children’s Area was celebrated with a meeting with children’s writer Ilmar Tomusk.

E-rahvusraamatukogu tuleb külla oli üle-eestiline koolitustuur, mis kaasas koolilapsi ja täiskasvanuid.The training on tour Discover the Electronic National Library engaged school students and adults.

8 9

Õigus olla unustatud

Selliselt pealkirjastatud arutelu käsitles mullusel Paide arvamusfestivalil interneti ja sotsiaalmeedia kasutamisega seotud privaatsusküsimusi ajaloo ja isikuand-mete talletamisel. Arutelu lähtus EuroopaKohtu 2014. aasta otsusest, mille alusel on isikuil õigus nõuda, et Google eemal-daks nende andmed otsingumootori tulemitest. Mäluasutuste ülesanne on oma kogusid ka digitaalsena kättesaa-davaks teha. Ka Rahvusraamatukogu arhiveerib aktiivselt veebi. Digiteeritud andmed ja võimalus uurida vanu veebi-lehti teevad huviliste elu lihtsamaks, kuid kahetisse olukorda satub säilitaja, sest inimesele ei pruugi veebi vahen-dusel tema kohta leitav info meeldida. Diskussioonis küsiti, kas üksikisiku õigus olla unustatud hakkab tsenseerima ja muutma ajalugu? Kuidas peab käituma andmeid kättesaadavaks tegev mälu-asutus? Tõdeti, et ühelt poolt üritatakse seadustega isiku privaatsuse kaitset suurendada, teisalt on inimeste pri-vaatsussfäär digitaalajastul hoopis kahanenud.

parlamendis. Riigikogu paremaks teenindamiseks koosta-takse parlamendiinfo keskuses ka 9 perioodilist võrguvälja-annet. Uue väljaandena hakkas mullu septembris ilmuma Riigikogu liikmete kirjutisi tutvustav Dixi. Riigikogu liige on öelnud, mis koondab väljaandeid Nädal meedias ja Riigi-kogu liikmete kirjutised.

Rahvusraamatukogu parlamendiinfo keskus osales esma-kordselt Paide arvamusfestivalil. Koos partneritega lõimeseal sektsiooni Väärtuste ala. Koostöös Tartu Ülikooli eetika-keskusega korraldasime selles sektsioonis arutelu Õigus olla unustatud.

THE NATIONAL LIBRARY ALSO ACTS AS A PARLIAMENTARY LIBRARY

As a parliamentary library, we provide information services to the Riigikogu and other constitutional institutions and state authorities. The Library operates the Parliamentary Reading Room in Toompea Castle where the XIII Riigikogu, elected in 2015, received from our staff a detailed overview of our services and could enjoy the panel exhibition Said and written by XII Riigikogu.

The Library received an increasing amount of enquiries from the Riigikogu Committees, our other clients included the Government Offi ce, PhD students of the Tallinn Uni-versity, the Estonian Chamber of Commerce and Industry, Personal Protection Service and the European Parliament.

In partnership with the Chancellery of the Riigikogu the Library prepared publications summing up the work of the XII Riigikogu as well as those introducing the newly elected XIII Riigikogu. Other publications included the last year-book of the XII Riigikogu (2013–2015) containing its most signifi cant decisions, dra Acts and activities; a statistical collection XII Riigikogu. Statistics and overviews, covering the period of 2011–2015; 101 biographies in Estonian and English introducing the new XIII Riigikogu; the fi rst issues No 31 and 32 of the redesigned version of the Transactions of the Riigikogu. The Library compiled an overview News from Foreign Parliaments. The online publication Women

in the Estonian Parliament was updated with information on the XII Riigikogu. The 9 online periodicals compiled by the Library featured a newcomer Dixi. Said by the Members of the Riigikogu which merged two previous publications A Week in the Media and Writings by the Members of the Riigikogu.

For the fi rst time the Library’s Parliamentary Information Centre took part in the Opinion Festival, held in Paide. At this discussion venue for the active-minded community, the Library in collaboration with the University of Tartu Centre of Ethics organised a discussion The Right to be Forgotten.

Avariiulitel raamatuid ja jätkväljaandeid

8016 Books and serials on the open shelves

Päringuid 1428 Enquiries sh incl õigus- ja poliitikaalaseid 971 on law, politics ajaloo- ja kultuurialaseid 285 on history, culture majandusalaseid 101 on economics EL 57 on the EU muid 14 other

PARLAMENDI LUGEMISSAALIS / IN THE PARLIAMENTARY READING ROOM

samuti Riigikogu Toimetiste uuendatud väljaande esimesednumbrid (31. ja 32.). Rahvusraamatukogu töötajad koostasidülevaate Rahvusvahelised parlamendiuudised. Riigikogu XII koosseisu kajastava täienduse sai e-väljaanne Naised Eesti

The Right to be Forgotten Last year during the Paide Opinion Festival, a discussion took place under this title about the questions of privacy concerning saving the history and personal data when using the internet and social media. The talk was based on the 2014 decision of the European Court of Justice, which states that a person has the right to ask Google to remove their data from the search engine results. One of the tasks of memory institutions is to also make their collections available digitally. The National Library is actively archiving the web as well. Digitised data and the possibility to study old web pages make life much easier, if you are interested in something, but the one storing the information is in an irresolute position, because a person may not like the information that can be found about them on the web. The question of whether the individual’s right to be forgotten will censor and change history was posed during the discussion. How should a memory institution act which makes data available? It was acknowledged that on the one hand, the law aims to better protect the privacy of a person, but on the other hand, people’s private sphere has decreased with the digital age.

Paide arvamusfestivalil. Opinion Festival in Paide.

10 11

Meie kogude ja e-kogude põhimikuks on Eesti välja-anded ning humanitaar- ja sotsiaalteaduste väljaanded.

RAHVUSTEAVIKUTE KOGU TÄIENES JÕUDSALT

Rahvustrükiste kollektsiooni kuuluvad Eesti, Välis-Eesti ja Estonica teavikud.

Haruldaste raamatute kogule oli märkimisväärseks täien-duseks kooliõpetaja ja vennastekoguduse kirjamehe Johann Reinhold Masingu (1768–1824) vaimulik laste-raamat Lappsekeste söber (ilmumiskohata, 1820ndad). Olulisteks ostudeks olid hardusraamat Usklik Lambakarjane Josep (Tallinn, 1838) ja koolilastele mõeldud Jesusse Siraki Tarkusse ramat (Tallinn, 1837). Omandati ka täiendav eksemplar lõunaeestikeelsest vennastekoguduse käsi-raamatust Palwe, Palwusse, Eenpalwe nink Kittusse Laulo (Tartu, 1820). Selle eksemplari teevad eriliseks juurde köidetud käsikirjalised noodid.

Haruldaste raamatute kogule hangitud võõrkeelsetest Estonica trükistest on tähtsaiks kaks Tartu ja Turu Ülikoolis kaitstud dissertatsiooni: Kenicius Kenicii (1666 – u. 1707) De columnis Herculis dissertatio... (Dorpat, 1692) ja Carl Petter Lindahli (1775–1848) Dissertatio academica de expeditione Johannis I. Svercheridae in Livoniam,… (Aboae, 1798).

Möödunud aastal Eesti kaartide kogusse hangitust on kõige põnevamad Strassenkarte der Baltischen Länder: Blatt 2, Estland (1941) ning Eesti merekaartide tingmärgid ja lühendused (1936).

Vanimaks Eesti nooditeavikuks, mis Rahvusraamatukogulemullu soetati, on Tartus 1871. aastal ilmunud Vierundzwan-zig Volkslieder mit ihren Singweisen.

Eesti helisalvestiste kogusse laekus 579 salvestist. Hangiti Arvo Pärdi juubeliaasta puhul ilmunud salvestised, 30 CDd Paavo Järvi dirigeerimisel, samuti omalaadse täiendusena Jaapanist 11 Tõnu Naissoo jazzmuusika ülesvõtet. Hea koostööpartner perekond Mäemets Soomest annetas Sibeliuse kogutud segakoorilaulud Eesti Filharmoonia Kammerkoori esituses. Vaiko Eplik täiendas meie kogu ansambli Virmalised erakordselt haruldase plaadiga.

Kunstikogu täienes Kadi Kurema 38 illustratsiooniga raamatule Väike võlur Mattias ja Paul Luhteina loomingut sisaldava 14 mapiga. Lisandusid Ott Kangilaski ja Ebba Parviste illustratsioonid ning Natalie Mei lasteraamatute illustratsioonid 1920.–1930. aastatest.

Estonian national publications and material on the humanities and social sciences form the core of our traditional and e-collections.

NATIONAL IMPRINT COLLECTION RECEIVED NUMEROUS SUPPLEMENTS

The national imprint collection comprises publications issued in Estonia, Estonian exile publications and Estonica.

Noteworthy supplements to the rare book collection includedpublications of religious nature: children’s book Lappsekestesöber (by teacher and writer Johann Reinhold Masing (1768–1824), without publication place, 1820ies), Usklik Lamba-karjane Josep (Tallinn, 1838) and a book for schoolchildren Jesusse Siraki Tarkusse ramat (Tallinn, 1837). An additional copy was obtained of a religious handbook in the South Estonian language Palwe, Palwusse, Eenpalwe nink Kittus-se Laulo (Tartu, 1820). This copy is exceptional due to the handwritten sheet music bound with the book.

Foreign-language Estonica purchased for the rare book collection features two theses defended in the University of Tartu and Turku respectively: De columnis Herculis dissertatio... (Dorpat, 1692) by Kenicius Kenicii (1666 – ca 1707) and Dissertatio academica de expeditione Johannis I. Svercheridae in Livoniam,… (Aboae, 1798) by Carl Petter Lindahl (1775–1848).

The most exciting acquisitions for the Estonian map collectionwere Strassenkarte der Baltischen Länder: Blatt 2, Estland (1941) and Eesti merekaartide tingmärgid ja lühendused (Symbols and abbreviations of Estonian nautical charts, 1936).

The oldest sheet music document acquired for the Library in 2015 was the Vierundzwanzig Volkslieder mit ihren Singweisen, published in Tartu in 1871.

The collection of Estonian sound recordings grew by 579 pieces. New acquisitions included the recordings issued on

E-teavikuid 179 975 Electronic items võrgu vahendusel online sh e-raamatuid 87 486 incl e-books Eesti e-raamatuid 11 838 Estonian e-books

Rahvusraamatukogu 12 Databases compiled andmebaase by the Library

Litsentsiandmebaase 35 Licensed databases

Füüsilisel kandjal teavikuid 3 389 471 Items on hard copy

Riiulipinda (laudimeetreid) 83 000 Shelf space (linear metres) sh teavikutega täidetud 67 % incl fi lled with items kasvuruumi 33 % collection growing capacity

Hoidlate maht (teavikuid) 5 000 000 Stacks capacity (items)

The integrity of collections is ensured by exhaustive acqui-sition of both traditional and e-publications, we consistent-ly supplement our collections with both. Our axcquisitions include an increasing amount of digital copies of Estonian national imprint.

Kaire Lass, Keeper of Collections

Kogude terviklikkuse seisukohalt on oluline komplek-teerida võimalikult ammendavalt nii traditsioonilisi kui ka e-väljaandeid. Täiendamegi oma kogusid järjepidevalt mõlemaga. Üha rohkem oleme hankinud digitaalkoopiaid Eestis puuduvaist rahvustrükistest.

Kaire Lass, peavarahoidja

COLLECTIONS ANDE-COLLECTIONS

KOGUD JA E-KOGUD

Meie varamud said olulist täiendust nii kodumaalt kui ka raja tagant. Üks annetajaid oli laulja ja helilooja Vaiko Eplik.

New acquisitions were obtained from Estonia and abroad. One of the donors was singer and composer Vaiko Eplik.

Ansambli Virmalised kauamängiv heliplaat. LP of Estonian band Virmalised

(Stockholm : Terra Records, 1980).

12

DIGITEERITUD (lk ) 383 500 DIGITISED (pages)

Perioodika (lk ) 236 000 Periodicals (pages)

Hävimisohus teavikuid (nimetust) 33 Endangered items (titles)

Rahvustrükise ainueksemplare 620 Single copies of national imprint (nimetust) (titles)

Plakateid, illustratsioone, 1800 Posters, illustrations, photos (pcs) fotosid (tk )

Digiteeritud lehekülgede arv Number of digitised pages

OLULIST TÄIENDUST SAADI NII ANNETUSTEST KUI KA VARUKOGUST

2015. aastal saime Rahvusarhiivilt kogude täienduseks eesti- ja võõrkeelseid jadaväljaandeid ning Eesti- ja Liivimaa patente sisaldava mahuka annetuse.

Ka Eesti Raadio Estraadiorkestri ajalooline noodikogu leidis möödunud aastal meie juures uue kodu.

Eesti Kultuurkapital annetas rohkesti Traducta tõlkestipen-diumiprogrammi raames ilmunud teoseid. Peamiselt anne-tusena komplekteeriti ka väliseesti kirjandust. Annetused moodustasid Estonica teavikuist 45%. Vahetuse teel saabusenim Estonica teavikuid Rootsist, Soomest, Lätist ja Leedust.

Väärtuslikeks annetusteks on ka Tallinna Keskraamatu-kogu varukogu 5 inventariraamatut aastatest 1924–1927 ja 1927–1939. Need inventariraamatud on varustatud märkustega raamatute üleandmise kohta Riiklikule AvalikuleRaamatukogule – praegusele Eesti Rahvusraamatukogule –21. mail 1951.

2015. aasta lõpus oli Rahvusraamatukogu isikuarhiivide registris arvel 35 arhiivi ja korrastatud arhiividokumentide registris 8260 dokumenti. Möödunud aastal saadi ühe isiku-arhiivi võrra rikkamaks: siin asub nüüd ka eesti dirigendi ja pianisti Peeter Sauli (1932–2014) fond (F 39).

Mullu jõudis Rahvusraamatukogu varukogus lõpule kirjandus-loolasele ja -kriitikule Rein Kruusile (1957–1992) kuulunud trükiste läbivaatamine ning kasutuskogusse võtmine. Möödunud aastal alustati ka endise Raamatupalati trüki-graafi kakogu läbivaatamist ja seal olevate plakatite, post-kaartide ja pisitrükiste vastuvõtmist arhiivkogusse.

the occasion of Arvo Pärt’s jubilee, 30 CDs with music conducted by Paavo Järvi, and 11 Japanese recordings of jazz music composed by Tõnu Naissoo. The family Mäe-mets, our good cooperation partner from Finland, donated a collection of songs for mixed choir performed by the Estonian Philharmonic Chamber Choir. The Estonian singer and songwriter Vaiko Eplik gave for our collection a very rare LP of a local band Virmalised.

The art collection was supplemented with 38 illustrations by Kadi Kurema for the book Väike võlur Mattias and 14 portfolios with the works by graphic artist Paul Luhtein. We also acquired illustrations for children’s books by Natalie Mei dating from the 1920s-1930s and book illust-rations by Ott Kangilaski and Ebba Parviste.

RESERVE COLLECTION AND DONATIONS – A SIGNIFICANT ACQUISITION SOURCE

In 2015 the Library received a voluminous donation from the National Archives, comprising Estonian and foreign language serials and Estonian and Livonian patents. Anothernotable gi was the historical sheet music collection of the former Light Music Orchestra of the Estonian National Broadcasting.

The Estonian Cultural Endowment handed over a large number of books published under the Traducta translation grant programme. Estonian exile literature was mostly acquired as donations. 45% of Estonica was received as gi s, the main exchange partners here coming from Sweden, Finland, Latvia and Lithuania.

Valuable items were received from the Tallinn Central Libraryreserve stock – 5 stock books kept during 1924–1927 and 1927–1939 which contain notes dated 21 May 1951 on thedelivery of books to the State Public Library, the predecessorof the present National Library of Estonia.

The Library is storing 35 personal archives, the register of organised archival documents lists 8260 documents. Last year we received the personal archive of the Estonian conductor and pianist Peeter Saul (1932–2014).

The personal library of a literary critic and historian Rein Kruus (1957–1992) was reviewed in 2015 which helped to supplement the circulating collection. Reviewing of the print graphic collection of the former Raamatupalat (a Soviet-time body registering and storing Estonian print production) also began; its posters, postcards and pamph-lets are handed over to the archival collection.

MISSING NATIONAL IMPRINT ACQUIRED AS DIGITAL COPIES

The Library strives to build a comprehensive collection ofEstonian publications, including the digital copies of nationalimprint. In 2015 we obtained digital copies of 11 unique printed works, crowned by the copies of three previously unknown books: Kurtze Catechismus-Fragen (Reval : C. Bren-deken, 1696), Monningad Kaunid Laulud (Tallinn : J. Köhler,

HANGIME PUUDUVATEST RAHVUSTRÜKISTEST DIGITAALKOOPIAID

Püüame oma rahvusteavikute kollektsiooni võimalikult ammendavalt täiendada seni puuduvate väljaannetega. Üha rohkem digitaalseid võimalusi hindavad lugejad innus-tavad meid pürgima võimalikult täiusliku rahvusteavikute digitaalkoopiate kogu loomisele. 2015. aastal telliti Rahvus-raamatukogule 11 unikaalse trükise digitaalkoopiad. Eelkõigeväärivad märkimist kolme seni teadmata trükise digitaal-koopiad: Kurtze Catechismus-Fragen (Reval : C. Brendeken, 1696), Monningad Kaunid Laulud (Tallinn : J. Köhler, 1718) ja Missugused Need waimolikkud södda-riistad on... (Tallinn : J. Köhler, 1727). Väga olulised on digitaalkoopiad seni leidumuseta Katekismusse Öppetusse Selletuse esitrükist (Tallinn : J. Köler, 1718) ning Johann Wolfgang Boecleri (u 1645 – 1717) laulude kogumikust Teutsch-Ehstnische Andachts-Flamme (Reval : C. Brendeken, 1678). Sissekirju-tuste poolest väärib esiletoomist digitaalkoopia Halle peda-googile ja teoloogile Heinrich Mildele (1676–1739) kuulunudeesti keele grammatikast Kurtzgefaszte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache (1732). Turu Ülikooli Raamatukogust hangiti digitaalkoopia vanimast eestikeelsest illustreeritud raamatust Tarto-Ma Kele Kässi Ramat (Riga : J. G. Wilcken, 1690–1691) ning Helsingi Ülikooli Raamatukogust 18. sajan-dist pärit kirjastuskonvoluudist Eesti-Ma Rahwa Koddo- ja Kirko-Ramat (Tallinn : J. J. Köhler, 1752).

Eestis ilmunud raamatu keskmine hind (13.67 eurot 2014)

14.12 eurot/euros

Average price of a book published in Estonia (13.67 euros in 2014)

Välisraamatu keskmine hind

49.95 eurot/euros (47.13 eurot/euros in 2014)

Average price of a foreign book

Mullu lisandus 11 Jaapanis ilmunud CD-plaati jazzpianistilt Tõnu Naissoolt. 11 Japanese recordings of jazz music composed by jazz pianist Tõnu Naissoo.

Kadi Kurema illust-ratsioon raamatule Väike võlur Mattias.

Illustration by Kadi Kurema for the book Väike võlur Mattias.

Hangiti seni raamatukogus puudunud maakaart Strassenkarte der Baltischen Länder: Blatt 2, Estland (1941). Ka väljaannet Eesti merekaartide tingmärgid ja lühendused (1936) meil varem polnud. Two previously missing map documents were acquired: the map Strassenkarte der Baltischen Länder: Blatt 2, Estland (1941) and publication Eesti merekaartide tingmärgid ja lühendused (1936).

1 Jaapanis ilmunud CD-plaati

R erb.nlib.ee T E N B erb.nlib.ee

Teaviku andmeid 322 244 Items

Lisatud 2015 (teavikuid) 12 500 Added in 2014 (items) sh raamatuid 7183 incl books perioodilisi väljaandeid 540 periodicals auviseid 724 audiovisual documents noote 455 printed music documents kaarditeavikuid 1043 cartographic items ja muid 2555 other

15

Nimetuste arv DIGARis

Number of titles in DIGAR

DIGARi maht (TB)

Capacity (TB) of DIGAR

E-ressursside kasutamine Use of E-resources

HUMANITAAR- JA SOTSIAALTEADUSTE KOGU ARENDAMINE

Oleme eelisarendanud õigus- ja kunstikirjanduse kogu ning e-väljaannete hankimist. Just see on olnud kogude arendamisel meie strateegiline eesmärk. Rahvusraamatu-kogu kasutajatele on otsinguportaali kaudu kättesaadavad 71 913 e-ajakirja ja 75 494 e-raamatut. 2015. aastal oli lugejate käsutuses 35 andmebaasi, sh 31 välis- ja 4 Eesti andmebaasi.

Kogude arendamine toimub jätkuvalt koos Eesti teadus-raamatukogude, mäluasutuste ja erialaekspertide ning rahvusvaheliste organisatsioonidega. 2015. aastal taas-tasime teadusnõukogu eesmärgiga teha koostööd Eesti sotsiaal- ja humanitaarteadlastega Rahvusraamatukogu kogude kujundamise põhimõtete muutmiseks.

Rahvusvaheline koostöö komplekteerimise alal põhineb raamatuvahetusel, mis toimub 37 institutsiooniga üle maailma. Lisaks 19 rahvusraamatukogule vahetame publikatsioone ülikoolide, teadusinstituutide ja riigiasu-tustega. Koostöö Eesti teadusraamatukogudega põhineb ühisel komplekteerimiskaval.

E-KOGUDE JA TEENUSTE ARENDAMISE HEAKS

Täienes DIGARi ajalehtede portaal: kõik digitaalarhiivis olevad 2015. aastal ilmunud Eesti ajalehtede artiklid tehti lugejaile kättesaadavaks. Tänu Rahvusraamatukogu ja valdade tulemuslikule koostööle on DIGARisse lisandunud rohkelt vallalehti. Ajalehtede portaal on osutunud popu-laarseks: osa rahvaraamatukogusid on oma bibliograafi lised

teenused rajanud just sellele. DIGARisse lisandus senisest arvukamalt e-raamatuid. Praegu saab DIGARist leida ligi 2000 plakatit, samuti on kättesaadavad Eesti vanemad koolilaulikud. DIGARist on võimalik kuulata ka muusikat: alustati šellakplaatide digiteerimist ja kasutajaile juurde-pääsu loomist. 2015. aastal sai DIGAR uue vaaturi.

Rahvusraamatukogu valmistus nii mõtteis kui ka tegudes säilituseksemplari seaduse jõustumiseks: tehti ümber-korraldusi, tõhustati töövooge, arendati kirjastajaportaali ja sellega seoses muudeti ISBN-keskuse töökorraldust, algatati digitaalarhiivi uue visiooni koostamine.

Eesti pagulaskunst RahvusraamatukogusSee möödunud aastal korraldatud näitus pakkus esmakordselt ülevaate raamatukogu kunstikogus leiduvast eesti pagulaskunstist.Ekspositsioonis oli esitatud valik, mis kajastaskõigi kogus esindatud pagulaskunstnike loo-mingut. Meie pagulaskunsti kui terviku ilme on määranud kolm kunstnikepõlvkonda: esi-teks need, kes jõudsid Teise maailmasõja ajalpagulusse tegevkunstnikena, seejärel Eestissündinud, kuid paguluses kunstnikeks õppinud-kujunenud ja kolmandaks juba paguluses sündinute põlvkond. Nendest kunstnikest, kes Eestis olid lõpetanud tähtsaima kunsti-õppeasutuse – Kõrgema Kunstikooli Pallas, on näitusel eriti silmapaistvalt esindatud üks eesti rahvuskunsti tippmeistritest Eerik Haamer. Tema kolmest teosest vanim, 1957. aastal valminud Põhjapõdrad omab kunstniku loominguloos olulist kohta kui üks varasemaid Põhja-Rootsist ammutatud ainevalla näiteid.

1718) and Missugused Need waimolikkud södda-riistad on...(Tallinn : J. Köhler, 1727). The digital copies of books missingin our collections were also a very important addition: the fi rst edition of Katekismusse Öppetusse Selletus (Tallinn : J. Köler, 1718) and the song collection Teutsch-Ehstnische Andachts-Flamme (Reval : C. Brendeken, 1678) by Johann Wolfgang Boecler (ca 1645 – 1717). The digital copy of a grammar book of the Estonian language Kurtzgefaszte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache (1732), once owned byHeinrich Milde (1676–1739, a pedagogist and theologist in Halle), has a distinctive inscription. Two digital copies were ordered from Finland: the oldest Estonian-language illust-rated book Tarto-Ma Kele Kässi Ramat (Riga : J. G. Wilcken, 1690–1691) from the Turku University Library and the 18thcentury bundle Eesti-Ma Rahwa Koddo- ja Kirko-Ramat (Tallinn : J. J. Köhler, 1752) from the Helsinki University Library.

HUMANITIES AND SOCIAL SCIENCES COLLECTION

According to the Library’s strategic aims our aquisition policy focuses on law and art literature with a preference for e-publications. Via the Federated Search Portal our users had access to 71 913 e-journals and 75 494 e-books, in 2015 they could consult 35 databases – 31 of them foreign and 4 compiled in Estonia.

In collection development the Library continues to col-laborate with other Estonian research libraries, memory institutions and experts as well as international organi-sations. In 2015 we resumed the work of the Research Board in order to use the competence of Estonian experts in the humanities and social sciences to modify collection development principles.

In acquisition, international cooperation goes in the form of book exchange, carried out with our 37 partner institutions worldwide which include 19 national libraries and various universities, research institutes and state authorities. Collaboration with Estonian research libraries lies on a shared acquisition plan.

CONTRIBUTING TO E-COLLECTIONS AND E-SERVICES

The portal DIGAR Estonian newspapers expanded: all articles of Estonian newspapers stored in the digital archive were made accessible to users. Cooperation with rural municipalities has enabled the Library to add numerous municipality newspapers to DIGAR. The newspaper portal has proved popular: some public libraries have chosen this as a platform for their bibliographic services. A larger than

average portion of e-books was added to the digital archive DIGAR. The archive also enables to browse nearly 2000 posters and older Estonian school songbooks. DIGAR now off ers to listen to music: the Library has started to digitise shellac records which are added to the archive. In 2015 DIGAR was supplied with a new viewer.

Preparations made in the Library to be ready for the new Legal Deposit Act included more effi cient workfl ows, further development of the publisher portal which also brought along changes in the work of the ISBN Centre, and fi rst steps to prepare a new vision for the digital archive.

Estonian Exile Art in the National LibraryThis exhibition, which was held last year, was the fi rst to present an overview of the Estonian exile art from the art collection of the National Library. The selection on display refl ected the artwork of all the refugee artists represented in the collec-tion. The general character of our exile art has been determined by three gene-rations of artists: fi rstly those who le Estonia as refugees during World War II, secondly people who were born in Estonia but studied art or became artists abroad, and thirdly the generation born abroad. One of the most noteworthy Estonian artists living in exile, Eerik Haamer, graduated the most important art school in Estonia, the Higher Art School Pallas, and was represented at the exhi-bition with three paintings. The oldest of those works, Põhjapõdrad (Reindeer) from 1957, holds a special place in the creative development of the artist, as it is one of the earliest examples of his work infl uenced by Northern Sweden.

Eerik Haameri suureformaadiline õlimaal Põhjapõdrad (1957).Large format oil painting by Eerik Haamer Põhjapõdrad (1957).

◄ Näituse kuraator Jüri Hain ja peadirektor Janne Andresoo. Exchibition curator Jüri Hain and Director General Janne Andresoo.

Monningad Kaunid Laulud (Tallinn : J. Köhler, 1718). Selle raamatu digitaalkoopia on meile väärtuslik täiendus.

Monningad Kaunid Laulud (Tallinn : J. Köhler, 1718). The digital copy of this book is a valuable addition to our collections.

16 17

Osaleme 28 ühenduse ja asutuse otsustuskogudes

sh 10 rahvusvahelises organisatsioonis 18 Eesti organisatsioonis

The Library participates in the deciding bodies of 28 associations and institutions

incl 10 international organisations 18 organisations in Estonia

RAHVUSVAHELINE PARTNERLUS

Rahvusvahelisel tasandil on olulised nii pikaajalised koostöö-suhted kui ka osalus innovatiivsetes projektides. E-raamatu-kogu arendamisel ja arendustegevuses tervikuna on suur tähtsus rahvusvahelisel, iseäranis Eesti, Läti ja Leedu rahvus-raamatukogu koostööl. Baltimaade rahvusraamatukogude direktorid ja arendusjuhid kohtusid möödunud suvel Eestis, mil lepiti kokku lähiaastate koostöö põhifookus – ühiste e-teenuste kavandamine.

9. märtsil allkirjastasid Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond,Goethe Instituut, Austria Suursaatkond, Šveitsi Suursaatkondja Rahvusraamatukogu koostööprotokolli, mis tagab raamatu-kogu Saksa, Austria ja Šveitsi lugemissaali töö jätkumise ningsaksakeelsete saalide teavikute komplekteerimistoetuse.

Rahvusraamatukogu osales Euroopa Komisjoni teabevahe-tuse peadirektoraadi (DG COMM) algatatud Euroopa doku-mendikeskuste esindajatest koosnevas töörühmas (Pan-Euro-pean Working Group), mille eesmärk on sõnastada Euroopa dokumendikeskuste võrgustiku missioon ja ülesanded.

2015. aastal lisandus Rahvusraamatukogule kaks uut rahvus-vahelise organisatsiooni kontaktraamatukogu rolli. Nendeksorganisatsioonideks on BIE (Bureau International des Expo-sitions / Rahvusvaheline Maailmanäituste ja -messide Büroo)ja IRENA (International Renewable Energy Agency / Rahvus-vahelise Taastuvenergia Agentuur).

Rahvusraamatukogu korraldas eelmisel aastal järjekordse rahvusvahelise seminari sarjas Digital memory / Digitaalne mälu. Mulluse seminari teemaks oli veebiarhiveerimine pealkirja all International seminar on web archiving.

KODUMAINE KOOSTÖÖ

Rahvusraamatukogul on sujuv koostöö Kultuuriministeeriumikui tähtsaima strateegilise partneriga. Märkimisväärseimanapaistab 2015. aastast silma säilituseksemplari seaduse eel-nõu väljatöötamine, mis toimus Kultuuriministeeriumi eest-vedamisel.

Väga oluliseks on Rahvusraamatukogu ja Kultuuriministee-riumi partnerluses algatatud dialoog raamatukoguteenuse arenduskeskuse loomise vajaduse üle, mida peetakse koos teiste seotud osapooltega, esmajoones Eesti Raamatukogu-hoidjate Ühinguga. Rahvusraamatukogu esindajad osale-sid aktiivselt ka ühingu eestvedamisel koostatava visiooni-dokumendi XXI sajandi raamatukogu töörühma aruteludel.

Jätkus koostöö Vabariigi Presidendi Kantselei, Justiitsminis-teeriumi ja Kaitseväe Peastaabiga. Tihe ühistegevus oli Riigi-kogu Kantseleiga lisaks väljaannete koostamisele õigusalaste

INTERNATIONAL PARTNERSHIPS

International collaboration is characterised by long-term partnerships and involvement in innovative projects. Deve-lopment activities, particularly those related to the e-library,benefi t from international cooperation, and partnership bet-ween the national libraries of Estonia, Latvia and Lithuania has been especially valuable to us. Directors and developmentmanagers of the three Baltic national libraries met in Estonialast summer and decided that the development focus for thecoming years would be the designing of shared e-services.

On 9 March the Embassy of the Federal Republic of Germany,Goethe-Institut Tallinn, Austrian Embassy in Tallinn, Embassyof Switzerland in Riga and the National Library signed a coo-peration protocol ensuring that the German, Austrian and Swiss reading rooms carry on their services in the Library and continue to receive acquisition funding.

The Library took part in the Pan-European Working Group, initiated by the European Commission DG COMM and aimingto prepare a document with the mission and tasks of the network of European documentation centres.

In 2015 the Library became the deposit library of another twointernational organisations – BIE (Bureau International des Expo-sitions) and IRENA (International Renewable Energy Agency).

Last year also saw another seminar in the series Digital me-mory, this time titled International seminar on web archiving.

NATIONAL COOPERATION

The National Library has established an eff ective coope-ration with the Ministry of Culture as its most important strategic partner. The most noteworthy development in 2015 was drawing up the new dra of the Legal Deposit Act, headed by the Ministry of Culture.

A signifi cant outcome in the partnership between the National Library and the Ministry of Culture is the dialogue about the need to create a development centre for library services. This dialogue also includes other interested parties,most importantly the Estonian Librarians Association. The representatives of the National Library also actively partici-pated in the discussions of the working group compiling the vision paper 21st Century Library, spearheaded by the association.

Cooperation with the Offi ce of the President of the Republic of Estonia, Ministry of Justice and Headquarters of the EstonianDefence Forces continued. The Library cooperated closelywith the Chancellery of the Riigikogu to review the legal databases and other materials, organise exhibitions and

Rahvusraamatukogu roll kompetentsikeskusena on lai: digitaalsest säilitamisest valdkonna standardite loomiseni. Arendame neis valdkondades koostööd heade partneritega nii Eestis kui ka piiri taga.

Raivo Ruusalepp, arendusjuht

The National Library has an extensive role as a competence centre, ranging from digital preservation to preparing the standards of LIS fi eld. In these areas we have good cooperation partners in Estonia and beyond.

Raivo Ruusalepp, Director of Development

ERIALANE KOOSTÖÖ PROFESSIONALCOOPERATION

Eesti Rahvusraamatukogu sarja Digitaalne mälu raames korraldati rahvusvaheline veebiarhiveerimise seminar.

Under the Digital Memory series the Library organised an international seminar on web archiving.

18 19

Koolitusi 29 Training courses raamatukoguhoidjatele for librarians

Osalejaid 715 Participants

Raamatukogusõnastikus 4823 Glossary of library terms (termineid) (terms)

Avaldatud 1 Published standards infostandardeid

andmebaaside ja muude materjalide ülevaatamisel, näitusteja koolituste korraldamisel. Riigikantselei kaasrahastusel toimib Rahvusraamatukogus Euroopa Liidu infokeskus.

Kordaminekute hulka saab lugeda ka rekordarvulise osa-võtuga mäluasutuste suveseminari Mäletamise talumatu kergus korraldamise. Seminari põhiteemadeks olid mälu-asutuste kogude moodustamise ja komplekteerimise põhimõtted ning parema koordineerimise võimalused.

Rahvusraamatukogu osales Eesti teaduse infrastruktuuri teekaardi projekti e-Varamu arendusprojektis e-Varamu portaal, mis koondab ja teeb kättesaadavaks Eesti mälu-asutuste digitaalsed kogud.

ARENDAME RAAMATUKOGUNDUST JA ERIALAKEELT

Rahvusraamatukogu korraldab raamatukoguhoidjaile kutse-ja avatud koolitusi. Mullu alustasime kutsekoolituse pakkumistuuendatud programmi Raamatukoguhoidja, tase 6 alusel. Meie spetsialistid aitasid kaasa uue programmi koostamisel.

Raamatukoguhoidjaile organiseeriti 30 koolitust, korral-dati rahvusvaheline seminar Kuidas oma tööd hinnata, et ka teised mõistaksid? ja teabepäev Haldusreformi mõju raamatukogudele. Seminaril Kuidas oma tööd hinnata, et ka teised mõistaksid? räägiti uutest raamatukogustandar-ditest ja statistikast. Osavõtjad oli Eesti teadus-, eriala- ja rahvaraamatukogudest ning ülikoolidest, samuti Läti ja Leedu rahvusraamatukogust. Teabepäev Haldusreformi mõju raamatukogudele andis ülevaate haldusreformist riigi ja omavalitsuste tasandil ning selle võimalikest mõjudest omavalitsuste struktuuriüksustele, sh raamatukogudele.

Eesti mäluasutuste suveseminar 2015Seitsmendat korda teoks saanud üle-maaline arhiivide, muuseumide ja teadus-raamatukogude suveseminar kandis MilanKunderat parafraseerivat pealkirja Mäle-tamise talumatu kergus: mida kogume, seda mäletame. Augusti 26. ja 27. päeval Jäneda mõisas toimunud üritus kesken-dus mäluasutuste kogude moodustamise

põhimõtetele ning nende parema koordi-neerimise võimalustele. Seminari 21 ette-kannet käsitlesid kogumispõhimõtete seoseid mäluasutuste ülesannete ja riik-like regulatsioonidega, mäluasutuste tule-vaste kasutajate vajaduste ning kultuuri-pärandi digiteerimise prioriteetidega, mison fi kseeritud Eesti kultuuripärandi digitee-

rimise rakenduskavas (2015–2020). Samutianti 112 osalejale laiaulatuslik ülevaade mäluasutustes aasta kestel saavutatust. Olulisemateks teemadeks olid muuseu-mide kogumispõhimõtete hindamine ja säilituseksemplari seaduse eelnõu. Suve-seminari korraldas Rahvusraamatukogu koostöös Kultuuriministeeriumiga.

trainings and compile publications. The European Union Information Centre operates in the National Library thanks to the co-fi nancing by the Chancellery of the Riigikogu.

Achievements also include organising the summer seminarof memory institutions The Unbearable Lightness of Remem-bering, which had a record number of participants this year.The main topics of the seminar were the principles of collec-tion development and the possibilities for better coordination.

The National Library took part in the development project e-Varamu portal. This development project is part of the e-Varamu (e-Repository) project of the Estonian Research Infrastructure Roadmap and the aim of the portal is to centralise and make available the digital collections of the Estonian memory institutions.

DEVELOPING LIBRARIANSHIP AND THE SPECIALISED LANGUAGE

The National Library organises vocational and open train-ings for librarians. Last year we started to organise voca-tional training based on the renewed programme Librarian, level 6 which was drawn up with the help of our specialists.

30 trainings were organised for librarians, as well as the international seminar Kuidas oma tööd hinnata, et ka teised mõistaksid? (How to demonstrate the results of our work to society, community and everyone? New in library standards, statistics and research) and info day Impact of the Administrative Reform on Libraries.

The seminar How to demonstrate the results of our work to society, community and everyone? covered new library standards and statistics. The participants included repre-sentatives from Estonian research libraries, special libraries,public libraries and universities, also from the National Libraries of Latvia and Lithuania. Info day Impact of the Administrative Reform on Libraries presented an overview of the administrative reform on the state and local govern-ment level and outlined its possible impact on the struc-tural units of local governments, including libraries.

Publishing specialised publications helps to spread infor-mation about library aff airs in Estonia. The National Library publishes the professional journal Raamatukogu (Library) six times a year together with the Estonian Librarians Association.

The beginning of the year saw the publishing of the articlecollection Libraries and librarianship in Estonia during 2002–2012, which provides an overview of the fi eld of librarian-ship during those ten years. The collection was put together

in cooperation with many libraries and includes articles from more than 25 specialists. The central topic was the changing role of libraries caused by the digital revolution and the development of information technology.

The Library values standardising as an important tool to further promote the e-state. We are an active member ofthe technical committee EVS/TK 22 Informatsioon ja dokumentatsioon (Information and Documentation) that compiles the Estonian standards for information and docu-ment management. Our Library acts as an administrator of its secretariat. Terminology is an equally important fi eld, the Estonian Librarians Association has been our valuable partner in promoting LIS terminology.

The specialised language seminars and also the Native Language Day seminars help to value the Estonian languageand culture. The seminar that took place during the day dedicated to specialised language covered terminology issues of diff erent fi elds and the participants talked about the latest changes in the developments of Estonian and language planning.

Erialaväljaannete kirjastamine aitab kaasa raamatukogundus-teabe levitamisele Eestis. Koos Eesti Raamatukoguhoidjate Ühinguga anname kuuel korral aastas välja erialaajakirja Raamatukogu. Aasta algul ilmus artiklikogumik Raamatu-kogud ja raamatukogundus Eestis 2002–2012, mis annabülevaate raamatukogunduse valdkonnas kümne aasta jook-sul toimunust. Kogumik valmis koostöös paljude raamatu-kogudega ja sisaldab artikleid enam kui 25 spetsialistilt. Läbivaks teemaks on digitaalsest pöördest tulenev raamatu-kogude rolli muutumine ja infotehnoloogia areng.

Rahvusraamatukogu väärtustab standardimist e-riigi eden-damise olulise vahendina ja on aktiivselt tegev info- ja doku-mendihalduse Eesti standardeid koostava tehnilise komiteeEVS/TK 22 Informatsioon ja dokumentatsioon liikmena ning sekretariaadi haldajana. Sama oluline valdkond on terminiloome. Oskuskeele edendamisel on meile heaks partneriks olnud Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing.

Rahvusraamatukogu korraldatavad oskuskeele ja emakeele-päeva seminarid aitavad väärtustada eesti keelt ja kultuuri. Juba 10. korda toimunud oskuskeelepäeva seminaril arutletierialade terminoloogiaküsimusi, kõneldi viimase aja muu-tustest eesti keele arengus ja keelekorralduses.

The 7th national summer seminar of archives, museums and research libraries was titled The Unbearable Lightness of Remembering: We Remember What We Collect, paraphras-ing Milan Kundera. The event, held from 26 to 27 August in Jäneda Manor, was focused on the memory institutions’ principles of compiling collections and the possibility to better coordinate these. The 21 presentations held at the seminar addressed the connections between the principles of collect-ing and the tasks of memory institutions and state regulations, between the principles and the needs of the future users of

memory institutions and the priorities of digitising the cultural heritage, which are established in the implementation plan of digitising the Estonian cultural heritage (2015–2020). The 112 participants were also given a thorough overview of that year’s achievements of memory institutions. The most important topics were the evaluation of museums’ principles of collecting and the new dra of Legal Deposit Act. The summer seminar was organised by the National Library in cooperation with the Ministry of Culture.

2015 summer seminar of Estonian memory institutions

Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkonna, Goethe Instituudi, Austria Suursaatkonna, Šveitsi Suursaatkonna ja Eesti Rahvusraamatu-kogu koostööprotokolli allkirjastamine 9. märtsil.

Embassy of the Federal Republic of Germany, Goethe-Institut Tal-linn, Austrian Embassy in Tallinn, Embassy of Switzerland in Rigaand the National Library signed a cooperation protocol on 9 March.

20 21

NäitusedExhibitions

KULTUURIELU

Rahvusraamatukogu avatust näitab mitmel suunal toimiv kultuurikeskkond: mitmekülgne näituseelu, Tallinna raamatumess ja jõulukuu raamatunädal. Toimusid muusika-aasta üritused, esmakordne oli Rahvusraamatukogu kultuurinädal. Mitmekesiseks saab pidada kirjastustegevust. Konverentsikeskuses toimus mullu ligi 500 üritust. Neist laiaulatuslikumad olid konverents Scripta manent V, Tallinna tarbija-õiguste päev ning geograafi a ja geoinfosüsteemide (GIS) teabepäev.

MITMEKÜLGNE NÄITUSEELU

Elavat publikuhuvi pälvinud näitusteks olid Balti keti 25. aastapäevale pühendatud Leedu, Läti ja Eesti kunst-nike liidu näitus KELIAS / CEĻŠ / KETT, Balti raamatu-kunsti biennaal 2014 Köidetud sõna, Eesti nüüdisgraafi ka näitus – Eduard Wiiralti kunstiauhind 2015 ning meie kunstikogu tutvustav Eesti pagulaskunst Rahvusraamatu-kogus. Eesti kultuuriruumis ainulaadse Eduard Wiiralti graafi kaauhinna konkursi näitust ja auhinna üleandmist võib nimetada meie 2015. aasta näitusetegevuse täht-sündmuseks.

Menukaiks kujunesid samuti Eesti Genealoogia Seltsi 25. aastapäeva tähistuseks korraldatud näitus Suure südame ja ärksa vaimuga, Eesti Piibliseltsi näitus Pühakiri. Käsikirjast Gutenbergini ja Eesti Kaitseliidu näitus Kaitse Kodu! 90. Ajalugu kaitseliitlase pilgu läbi.

Tähtsaks teetähiseks oli näitus 50 köidetud aastat, millega tähistasime poolsajandi möödumist raamatuköitmise ja köitekunstiga järjepideva tegelemise algusest meie raamatu-kogus.

Jätkuprojektidest leidis aset konkurss ja näitus 25 kauneimatEesti raamatut 2014, mis sündis koostöös Eesti Kirjastuste Liidu, Eesti Kujundusgraafi kute Liidu ning Eesti Lastekirjan-duse Keskusega.

Rahvusraamatukogu kuues galeriis toimus mullu 39 näitust,sh 11 isikunäitust. Eesti kunsti- ja kultuurinäitusi avati kokku 30, rahvusvahelist koostööd tehti 9 korral. Rahvus-raamatukogu headeks partneriteks olid Gruusia Suursaat-kond, Goethe Instituut, Hispaania Suursaatkond ja Soome Instituut.

2015. aastal alustati sarja Kohtumised, mis kujutab endast kohtumisi kultuuritegelastega näitustel.

CULTURAL CENTRE

The openness of the Library shows in its manifold cultural environment: diverse exhibitions, the Tallinn Book Fair and the December Book Week. Various events were dedicated to the Year of Music, and the National Library’s Cultural Week took place for the fi rst time. The year also saw nume-rous literary activities. Almost 500 events were held at the conference centre in 2015, like the conference Scripta manent V, Tallinn Consumer Rights Day, and the Geographyand Geographic Information System (GIS) Info Day.

DIVERSE EXHIBITIONS

The exhibitions that attracted the liveliest interest in visitorswere the exhibition KELIAS / CEĻŠ / KETT by the Lithuanian,Latvian and Estonian Artists’ Association dedicated to the 25th anniversary of the Baltic Way, 2014 Baltic Book Design Biennale Bound Word, Exhibition of Estonian Contempo-rary Graphic Art – Eduard Wiiralt Art Award 2015 and the exhibition introducing our art collection Estonian Exile Art in the National Library. The exhibition presenting the works submitted for the Eduard Wiiralt Art Award and the award ceremony was the highlight of our exhibitions in 2015.

Popular events also included the exhibition With a Big Heart and an Agile Mind which celebrated the 25th anni-versary of the Estonian Genealogical Society, an exhibition

Tegevuskunstnikud võlumas publikut Eesti nüüdisgraafi ka näituse avamisel. Performance artists captivating the audience at the opening of Estonian modern graphic art exhibition.

Eduard Wiiralti kunstiauhinna võitjad Mari Prekup ja Marje Üksine. Winners of the Eduard Wiiralt Art Award Mari Prekup and Marje Üksine.

Muusika-aasta andis väga hea võimaluse Rahvusraamatu-kogu kui kultuurikeskuse mitmekesise rolli esiletoomiseks. Usun, et meie muusikakogu tutvustamine eriilmeliste ettevõtmiste kaudu pakkus külastajaile nii avastamis- kui ka äratundmisrõõmu.

Janne Andresoo, peadirektor

The Year of Music gave a good opportunity to foreground the National Library as a versatile cultural centre. I hope that the many-sided events introducing the Library’s music collection off ered to discover or rediscover our musical treasures.

Janne Andresoo, Director General

KULTUURIELU CULTURAL CENTRE

22 23

K C C

Üritusi 613 Events

Külastajaid 51 000 Visitors

MUUSIKA-AASTA JA RAHVUSRAAMATUKOGU

Muusika-aastal oli hea võimalus tutvustada Rahvusraamatu-kogu muusikakogu, toomaks esile selle unikaalsust. Koostati15 muusikakogu ja -saali tutvustavat näitust, mida saatsid loengud ja ettekanded. Rahvusraamatukogu muusika-aasta ettevõtmiste vastu tundis huvi ka meedia: ilmus 7 artiklit ja eetrisse läks pikem raadiosaade heliplaatide ajaloost. Esiletõstmist väärivad koostööprojektid Välis-Eesti muusika, Eesti muusikaauhind ja Klassikaalbum. Muusika-aasta pärliks oli muusikaõpetuse ajaloo näitus Teele, teele,

kurekesed... Muusikaõpetus Eesti koolides kuni 1940, midakultuurilehes Sirp iseloomustati sõnadega ’ajavaimu pee-geldus, esmakordselt niivõrd ülevaatlik näitus’. Olulised muusika-aastale pühendatud näitused olid ka Eesti muusikaplakatitel ja Muusikainstrumente Sven Lõhmuse erakogust.Auhinnatud plaate Rahvusraamatukogu muusikakogust,samuti Eldor Renter 90. Töid isikuarhiivist Eesti Rahvus-raamatukogus. Väljapanekutega tähistati eesti heliloojateAleksander Lätte (1860–1948), Eduard Tubina (1905–1982),Veljo Tormise (1930), Arvo Pärdi (1935) ja Alo Põldmäe (1945) ning bariton Georg Otsa (1920–1975) tähtpäevi. Muusika-aasta näituste korraldamisel olid headeks koos-tööpartneriteks Rahvusooper Estonia ning Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum.

TALLINNA RAAMATUMESS. JÕULUKUU RAAMATUNÄDAL

9.–11. aprillil toimunud Tallinna raamatumessil, mille pea-korraldajaiks olid Eesti Kirjastuste Liit ja Rahvusraamatu-kogu, osales üle 30 kirjastuse. Raamatumessil toimus üle 30 ürituse, sh tüpograafi dele suunatud seminar Kirjak 3 ning Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorum Nordic Noir, mis keskendus Põhjamaade kriminaalkirjandusele. Esma-kordselt olid kavas venekeelsed üritused, mis tõid majja ca 200 vene keelt kõnelevat last ja suure venekeelse meediahuvi. Kirjastuste tagasiside oli positiivne, sest raamatute läbimüük ületas ootused. Kolmandat korda toimunud Tallinna raamatumessi külastas üle 3000 inimese.8.–12. detsembril organiseeris Rahvusraamatukogu taas jõulukuu raamatunädala, mil toimus 60 kirjastuse raamatu-müük ning leidis aset Eesti Kirjanike Liidu foorum Paabeli raamatukogu, mis kandis pealkirja Aja vaim ja vari.

R

• Eesti pagulaskunst Rahvusraamatukogus

• 50 köidetud aastat

• Teele, teele, kurekesed... Muusikaõpetus Eesti koolides kuni 1940

• Eesti muusika plakatitel

• Eldor Renter 90. Töid isikuarhiivist Eesti Rahvusraamatukogus

• Muusikainstrumente Sven Lõhmuse erakogust. Auhinnatud plaate Rahvusraamatukogu muusikakogust

by the Estonian Bible Society Scripture. From the Manu-script to Gutenberg and an exhibition by the Estonian Defence League Protect Your Home! 90. History through the Eyes of a Member of the Defence League.

An important milestone was the exhibition 50 Bound Years celebrating the 50th anniversary of the continuous practice of bookbinding and binding art in our library.

The contest and exhibition 25 Best Designed Books in Estonia 2014 was traditionally carried out in cooperation with the Estonian Publishers’ Association, the Estonian Graphic Designers Association and the Estonian Children’s Literature Centre.

The Library’s six galleries displayed 39 exhibitions, including11 personal exhibitions. 30 exhibitions introduced Estonian art and culture, 9 exhibitions were prepared in international cooperation. Valuable partners of the National Library were the Embassy of Georgia, the Goethe-Institut, the Embassy of Spain and the Finnish Institute.

2015 saw the beginning of the series Meetings where visitorscan meet important cultural fi gures at exhibitions.

THE YEAR OF MUSIC AND THE NATIONAL LIBRARY

The Year of Music was a wonderful opportunity to bring outthe uniqueness of the Library’s music collection which was introduced by 15 exhibitions with lectures and presentations.The media also took interest: 7 articles were published and

a longer show about the history of records aired on the radio.Noteworthy cooperation projects were Music of Expatriate Estonians, Estonian Music Award and Best Classical Music Album. The highlight of the Year of Music was the exhibitionThe History of Teaching Music in Estonian Schools up to the Year 1940, which was characterised in the culture newspaper Sirp as “a really thorough exhibition refl ecting the spirit of the time”. Important exhibitions dedicated to the Year of Music were also Estonian Music on Posters and Musical Instruments from the Private Collection of Composer Sven Lõhmus / Award-winning Albums from the Music Collection of the National Library, and Eldor Renter 90. The Works from his Personal Archive at the National Library. Smaller displays mostly celebrated the anniversa-ries of Estonian composers Aleksander Läte (1860–1948), Eduard Tubin (1905–1982), Veljo Tormis (1930), Arvo Pärt (1935) and Alo Põldmäe (1945) and the baritone Georg Ots(1920–1975). Valuable partners in organising the exhibitionsof the Year of Music were the Estonian National Opera, and the Estonian Theatre and Music Museum.

TALLINN BOOK FAIR. DECEMBER BOOK WEEK

More than 30 publishers took part in the Tallinn Book Fair from 9 to 11 April, organised by the Estonian Publishers’ Association and the National Library and off ering over 30 events, e.g. the seminar Kirjak 3 for typographers, and the Nordic-Baltic Literature Forum Nordic Noir which focused on Nordic crime novels. The programme also included Russian events for the fi rst time, inviting about 200 Russian-speaking children to the library and sparking a serious interest in the Russian media. Feedback from the publisherswas positive, as the book sales surpassed all expectations.

Helilooja Sven Lõhmus esinemas oma kogus olevate muusika-instrumentide näitusel.

Composer Sven Lõhmus performing on his musical instruments exhibited in the Library.

Näitus Teele, teele, kurekesed... Muusikaõpetus Eesti koolides kuni 1940 oli muusika-aasta pärl.

The exhibition History of Teaching Music in Estonian Schools up to the Year 1940 was a highlight of the Year of Music.

Näitus Eesti muusika plakatitel pakkus külastajaile avastamis- ja äratundmisrõõmu.

The exhibition Estonian Music on Posters off ered the opportunity to discover and rediscover Estonian musicians.

24 25

ESIMENE KULTUURINÄDAL

26.–30. oktoobrini toimus Rahvusraamatukogus esma-kordselt kultuurinädal, kus huvilistel oli võimalik osaleda 30 üritusel. Kultuurinädala üks eesmärke oli Rahvus-raamatukogus sisalduva kultuuripärandi tutvustamine. Toimunud loengutel, seminaridel ja aruteludel olid teemadeks muusika, kirjandus, kujutav kunst, arhitek-tuur ning poliitika. Ekskursioonidel sai tutvuda Rahvus-raamatukogu hoone, kunstiteoste ja hoidlatega ning Tõnismäe piirkonna ajalooga. Koolitustel õpiti kasutama tänapäeva raamatukogu võimalusi. Pisemaid külastajaid ootasid töötoad 5. korruse lastealal ja kohtumised laste-kirjanikega.

MITMEKESINE KIRJASTUSTEGEVUS

Jätkuvalt osales Rahvusraamatukogu koos Eesti Kirjandus-muuseumi ja AS Digiraga Kultuuriministeeriumi toetatud programmis Eesti kirjandus, mille raames ilmus ja sai digi-taalarhiivi DIGAR kaudu kättesaadavaks 52 eesti kirjandus-klassika EPUB-vormingus raamatut, sh Betti Alveri poeemi-kogumik Mõrane peegel, A. H. Tammsaare Põrgupõhja uus Vanapagan, Tõde ja õigus (V osa), Hiina ja hiinlane, Mait Metsanurga Ümera jõel. Esmakordselt ilmusid EPUB-vormingus ka A. H. Tammsaare teoste Imeline päev ning Poiss ja liblik venekeelsed tõlked.

Kultuurinädal ehk tere tulemast meile! 26.–30. oktoobril korraldati Rahvusraamatukogu esimene kultuurinädal. Kommunikatsiooni- ja turundusosakonna eestvedamisel toimunud üritusel oli mitu eesmärki: tutvus-tada meie maja kogusid, tuua Rahvusraamatukogusse inimesi, kes pole siin varem käinud, ning algatada arutelusid raamatute, kirjanduse, muusika, poliitika ja kultuuri üle laiemalt. Rohkem kui poolsada esinejat pakkusid viiel päeval säravaid mõttekäike,köitvaid lugusid ja põnevaid helisid – see oli nii hariv kui ka meelelahutuslik ühtaegu. Oluline oli, et üritused leidsid aset lugemisalas, mis tekitas külastajas kindlama seose raamatu-koguga. Kultuurinädalal said ristsed lasteala ja raamatukogun-duskorüfee Voldemar Milleri nimeline salong. Turvaväravast saadud statistika näitab, et raamatukogu külastas kultuuri-nädala jooksul päevas üle 300 inimese rohkem kui tavapärasel raamatukogu lahtiolekuajal. Nii töötajatelt kui ka külastajatelt saime palju positiivset tagasisidet.

Konkursi 25 kauneimat Eesti raamatut 2014 võiduraama-tute hulka jõudis Rahvusraamatukogu ja Riigikogu Kantse-lei koostöös kirjastatud ning Tuuli Aule kujundatud raamat Parlamendi parem käsi. Mullusel Vilniuse raamatumessil jõudis see raamat ka Baltimaade kauneimate raamatute sekka. Rahvusraamatukogu kirjastatud Piret Lotmani monograafi a Heinrich Stahli elu ja looming tunnistati parimaks 2014. aastal ilmunud ajalooteoseks ja pärjati 14. mail 2015 ajalookirjanduse aastapreemiaga.

R T L

• Aleksander Läte 155

• Eduard Tubin 110

• Georg Ots 95

• Veljo Tormis 85

• Arvo Pärt 80

• Alo Põldmäe 70

• Eino Baskin (1929–2015)

T L

• Estonian art in exile from the National Library’s art collection

• 50 years in bindings

• Music teaching in Estonian schools before 1940

• Estonian Music on Posters

• Eldor Renter 90. The Works from his Personal Archive at the National Library

• Musical Instruments from the Private Collection of Composer Sven Lõhmus. Award-winning Albums from the Music Collection of the National Library

The third Tallinn Book Fair enjoyed over 3000 visitors. Once again the National Library organised the December Book Week from 8 to 12 December, which included a book sale with 60 publishers and the Estonian Writer’s Union forum The Babel Library titled The Spirit and Shadow of Time.

FIRST CULTURAL WEEK

October saw the fi rst Cultural Week of the National Library with its 30 events for visitors, aiming to introduce the culturalheritage stored in the Library. The lectures, seminars and discussions held during the Cultural Week were focused on music, literature, fi ne arts, architecture and politics. The guided tours introduced the building, artworks, and book stacks of the Library, and the history of the Tõnismägi area. Visitors were taught how to use the possibilities of the modern library. Workshops and meetings with children’swriters were organised for younger visitors in the Children’s Area on the 5th fl oor.

DIVERSE PUBLISHING ACTIVITIES

Together with the Estonian Literary Museum and AS Digira,the National Library continues to participate in the pro-gramme Estonian Literature supported by the Ministry of Culture. Last year, 52 EPUB documents were published and made available via the digital archive DIGAR thanks to the programme, including Estonian classical literature

by Betti Alver, A. H. Tammsaare and Mait Metsanurk. TheRussian translations of two short stories by A. H. Tammsaarewere published for the fi rst time as EPUB documents.

One of the winning books of the competition 25 Best De-signed Books in Estonia 2014 was the Right Hand of the Parliament, published in cooperation by the National Libraryand the Chancellery of the Riigikogu and designed by TuuliAule. Last year, this book was also elected as one of the bestdesigned books in the Baltics during the Vilnius Book Fair. Monograph The Life and Work of Heinrich Stahl by Piret Lotman was acknowledged as the best historical book of 2014and was awarded the Annual Award of History Literature.

The fi rst Cultural Week of the NationalLibrary was held from 26 to 30 October.The event was organised by the Market-ing and Communications Department and it had multiple aims: to introduce our collections, attract people who have not been in the National Library before, and to start more general discussions about books, literature, music, politics

and culture. More than 50 speakers shared their brilliant ideas, captivating stories and fascinating sounds during the fi ve days. This was both educational and entertaining. One of the most important aspects was that all the events took place in the reading area, which strengthened the visitors’ connection with the library. During the Cultural Week, the Children’s

Area and the Voldemar Miller Lounge were opened. The statistics from the security gate show that the number of visitors per day increased by more than 300 during that week, compared to the usual opening hours of the library. We received a lot of positive feedback both from the library employees and the visitors.

Cultural Week – welcome to our house!

Rahvusraamatukogu peanäitusesaal rõõmustab näitustega aasta ringi.

The Library’s Main Exhibition Hall presents enjoyable exhibitions all year round.

26 27

Eelarve (eurot) 6 485 742 Budget (euros)

Töötajaid 309 Employees sh raamatukoguhoidjaid 253 incl librarians muid kvalifi tseeritud 27 specialists with spetsialiste other qualifi cations

R R

spetsialisti-juhendajat 50 specialists-supervisors kolleegi-osalejat 24 colleagues-participants

ORGANISATSIOON

Märtsis toimunud Riigikogu valimine tingis Eesti Rahvus-raamatukogu nõukogu vahetumise. Juunis alustaski tööd uus koosseis. Nii eelmise kui ka praeguse koosseisu puhul on meeldiv tõdeda, et raamatukogu juhtimist on iseloo-mustanud asjalik koostöövaim.

Rahvusraamatukogu tulude kogusumma on viimase 2 aasta jooksul suurenenud 6%. Kasv tulenes riigieel-arvest eraldiste suurenemisest. Kulude ja investeerin-gute kogusumma on jäänud 2014. aasta tasemele. Kolme viimase aasta jooksul on oluliselt suurenenud IKT maht, mis on võimaldanud uuendada riistvara ja investeerida e-raamatukogu arendusse. Renoveeriti ja sisustati 5. korruse lugemisala, teostati laiaulatuslikke elektritöid, uuendati väikese konverentsisaali sisustust ja seadmeid.

Olulisimaks tegevuseks kommunikatsiooni ja turunduse vallas oli Rahvusraamatukogu uue visuaalse identiteedi (CVI) kontseptsiooni väljatöötamine.

MEIE INIMESED

2015. aasta 31. detsembri seisuga töötas Rahvusraa-matukogus 309 töötajat, neist 222 kõrg- ja 83 kesk- või keskeriharidusega. Töölt lahkus 32 ja tööle asus 18 töötajat. Toimus 15 avalikku konkurssi, kandideeris kokku ligi 330 inimest.

Organisatsioon korraldas oma töötajaile rohkelt sise-koolitusi. Toimusid uutele töötajatele mõeldud sisse-elamisprogramm Tunne oma raamatukogu ja rotat-siooniprogramm Kolleegilt kolleegile. Samuti leidsid aset koolituskeskuse korraldatud toodete-teenuste sisekoolitused. Esmakordselt sai teoks 6-nädalane kursus Avalik esinemine. Koolituse ettevalmistamine, läbiviimine ja hindamine, milles kasutati aktiivõppe meetodeid ja e-õppekeskkonda Moodle. Oluliseks tegevuseks töötajate arendamisel–koolitamisel oli 2016. aasta alguses startiva juhtide pikaajalise arengu-programmi ettevalmistamine.

Suve lõpus toimusid esmakordselt Rahvusraamatukogu talgud, millel raamatukogu pere korrastas hoone ümbrust ja siseruume. Ühise talgusupi söömise järel kuulati Aleksei Turovski loengut loomariigist.

ORGANISATION

The new Riigikogu was elected in March which also brought the Library its new Supervisory Board, commencing work in June. Both the previous Board and the present one have provided the Library effi cient cooperation and support.

Larger state allocations have increased the total income of the Library by 6% in the past two years. Expenditure and investment have remained on the level of 2014. The last three years have witnessed a considerable growth in ICT funding which has enabled to purchase new hardware and invest in e-library developments. The Library renovated and refurbished the 5th fl oor reading area, completed extensive electrical renovations, updated the furnishing and equipment in the Small Conference Hall.

A new visual identity concept (CVI) was prepared for the Library, doubtlessly being the 2015 landmark in the fi eld of communication and marketing.

OUR PEOPLE

As of 31 December 2015, the total staff of the Library was 309, of them 222 employees with higher education and 83 with secondary or vocational secondary education. 32 people le the organisation and 18 new members joined the staff . Nearly 330 people applied for vacancies via 15 open competitions.

The Library provided its staff numerous in-house training opportunities, like a staff induction programme Get to Know Your Library for new employees, a rotation prog-ramme From Colleague to Colleague, various program-mes instructing to use and promote our own products and services. A 6-week training programme Public Appear-ance. Preparing, Conducting and Evaluating a Training Session used active studying techniques and the online learning platform Moodle. Plans for the next year featured preparations for a long-term development programme for top and middle managers, to start at the beginning of 2016.

At the end of summer the staff gathered to a cleanup day and tidied the rooms inside and area surrounding the Library building, a er that enjoying hot soup and a lecture on animal life.

Raamatukogule kui organisatsioonile oli oluline uue visuaalse identiteedi loomine. Väljendame sellega näo pööramist iga inimese poole, suundumist pärandi hoidmiselt pärandi jagamisele.

Janne Andresoo, peadirektor

An important step for the library as an organisation was its new visual identity. Our new logo is a symbol of turning face towards each and every one and shi ing from storing the heritage to sharing the heritage.

Janne Andresoo, Director General

ORGANISATSIOON ORGANISATION

Meie naisvõimlemisrühm nautis osavõttu Tallinna XVII võimlemispeost.Our women’s gymnastics team participated in the Tallinn XVII Gymnastics Festival.

2828

Tulud 2013–2015 (tuhandetes eurodes)Income 2013–2015

(thousand euros)

Kulud ja investeeringud (tuhandetes eurodes)

Expenditure and investment

(thousand euros)

2015. AASTA LÕPUS TUNNUSTASIME TUBLIMAID

Aasta inimeseks valiti kunstide teabekeskuse juhataja Katre Riisalu, kes energiliselt ja särasilmselt tutvustas muusika-aastal Rahvusraamatukogu muusikakogu, andmebaase ja teenuseid ning korraldas ja koostas näitusi.

Aastate inimese tiitli sai parlamendiinfo keskuse töörühmajuht Katrin Ordlik, kes on olnud aastaid edukalt tegev õigus-info ja rahvusvaheliste organisatsioonide info vahendamisel.

Parimaks nooreks töötajaks valiti Ivi Smitt, kes töötab parla-mendiinfo keskuse juhtiva spetsialistina autoriõiguse alal.

Aasta teoks kuulutati esmakordselt toimunud kultuurinädalakorraldamine.

Väärt kolleegi tiitli pälvis kogude osakonna vanemraamatu-koguhoidja Ene Ots.

Teist korda välja antud Ivi Eenmaa Sihtkapitali preemia saidkirjastamise peaspetsialist Marika Kuldkepp ja kunstide teabe-keskuse juhataja Katre Riisalu. Sihtkapital on loodud Rahvus-raamatukogu töötajate kraadiõppeks ja enesetäiendamiseks.

Hea teeninduse kuu raames valisid lugejad parimaks teenin-dajaks teatri- ja fi lmisaali juhataja Kaja Loeli, tugipersonalist sai külastajatelt kõige rohkem kiitust riidehoidja Maime Murs.

AT THE END OF THE YEAR WE ACKNOWLEDGED THE BEST

The Best Employee 2015 was Katre Riisalu, Head of the Fine Arts Information Centre, whose energy and enthu-siasm greatly contributed to introducing the Library’s music collection, databases and services, and organising exhibitions during the Year of Music.

The Best Long-Term Employee was Katrin Ordlik from the Parliamentary Information Centre who has for years been a pillar in disseminating info on law and international organisations.

The Best Young Employee was Ivi Smitt, Specialist on Copyright in the Parliamentary Information Centre.

The Achievement of the Year was the fi rst Cultural Week.

The Most Valuable Colleague was Ene Ots from the Collection Maintenance Department.

The Ivi Eenmaa Endowment awarded its grants to Marika Kuldkepp, Publishing Activities Coordinator, and to Katre Riisalu, Head of the Fine Arts Information Centre. The Endowment has been established by former Director General Ivi Eenmaa to support the post-graduate studies and individual development of the Library’s staff .

March has traditionally been the Month of Good Service in Estonia – Kaja Loel, Head of Theatre and Film Reading Room was voted Best Service Provider by the readers. Cloakroom attendant Maime Murs was voted Best Support Staff Member.

Katre Riisalu

Kaja Loel Katrin Ordlik Maime Murs Ivi Smitt Marika Kuldkepp

Ene Ots

▲ Eesti Rahvusraamatukogu naiskoori meeleolukas esinemine muusika-aasta üritustesarja pidulikul avamisel.

The National Library’s Women’s Choir launching an event series to celebrate the Year of Music.

30

Mida sümboliseerib Rahvusraamatu-kogu uus logo?Läinud aastal loodi meie raamatukogule uus visuaalne identiteet. Rahvusraamatukogu märk kujutab inimese pea profi ili ja sellesse avanevat ust. See uks, mõtteline raamatukaas, avaneb kahes suunas. Valgus langeb nii sisse kui ka välja: inimese pea sisse, et avardada tema maailmapilti, ja vastupidi, valgustatud inimese peast välja, et jagada meiega tema teadmisi ning ideid. Inimpea stili-satsioonis on kasutatud detaile raamatukogu arhitektuu-rist. Meie raamatukogu korporatiivseks värviks on oranž, sinise vastandvärvus.

Rahvusraamatukogu uus logo väljendab strateegilist suunda positiivsetele muutustele: liikumist pärandi säili-tamiselt pärandi jagamisele, ümbersündi paljutahuliseks kultuurikeskuseks, mis eksisteerib võrdselt aktiivsena nii füüsilises ruumis kui ka e-maailmas. Samuti seda, et meil on alati lahtiste uste päev.

Raamatukogu asukoht Tõnismägi on saanud nime Püha Antoniuse ehk Tõnise järgi, sestap kutsumegi oma uut logo Tõniseks.

What does the new logo of the National Library symbolise?The National Library got a new visual identity last year. The logo of the National Library depicts a profi le of a person’s head and a door opening into it. This door, a symbolic book cover, opens to both sides. The light falls on both sides: into the person’s head to widen their horizons and to the outside, from the person’s head to share their knowledge and ideas with others. Details from the library’s architecture have been used in stylising the human head. The corporate colour of our Library is orange, the opposite of blue.

The new logo of the National Library represents the strategy towards positive changes: from preserving the heritage to sharing it, the rebirth as a multifaceted cultural centre, which is actively present both in the physical and the electronic world. But this also means that our doors are always open.

The location of the National Library, Tõnismägi, has been named a er St. Anthony or Tõnis and thus we have named our new logo Tõnis. Riigikogu liige / Member of the Riigikogu Igor Gräzin (esimees / Chairman), Riigikogu Kantselei

direktor / Secretary General of the Riigikogu Maria Alajõe (aseesimees / Deputy Chairman), Riigikogu liikmed / Members of the Riigikogu Aadu Must, Mark Soosaar, Riigiarhivaar / State Archivist Priit Pirsko, Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu direktor / Director of Tallinn University of Technology Library Jüri Järs, Kultuuriministeeriumi asekantsler / Undersecretary, Estonian Ministry of Culture Tarvi Sits

Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu

Supervisory Board of the National Library of Estonia

Andmed seisuga 1. mai 2016 / Data at 1 May 2016

Koostanud ja toimetanud / Compiled and edited by Mihkel Volt • Vahetekstid / Extra texts by Sirp (lk / p 15), Holger Berg (lk / p 30) • Keeleliselt toimetanud / Estonian language text edited by Inna Saaret • Tõlkinud / Translated byMari Kannusaar and Mariliis Tamm • Fotod / Photos by Teet Malsroos, Kristina Rood (lk 7 all / p 7 below), Karmen Linask (lk / p 9), Stanislav Stepaško (lk 15 paremal / p 15 on the right), Mihkel Volt (lk / p 26) • Kujundanud / Designed by Margit Plink

Esi- ja tagakaas on kujundatud Eesti Rahvusraamatukogu uue visuaalse identiteedi võtmes.Front and back cover design uses elements of the National Library’s new visual identity.

Eesti Rahvusraamatukogu, 2016 / National Library of Estonia, 2016

Rahvusraamatukogu uue visuaalse identiteedi kavandit tutvustati töötajaile juunis toimunud infohommikul.

The new visual identity design of the National Library was introduced to the staff on the info morning in June.

EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU

NATIONAL LIBRARY OF ESTONIA

Tõnismägi 2 15189 Tallinn Estonia

nlib@nlib.ee

www.nlib.ee

facebook.com/rahvusraamatukogu

twitter.com/nationallibrary

Info +372 630 7611 Information

Juhtkond +372 630 7501 Administration

Infospetsialistid +372 630 7100 Information specialists

Komplekteerimine +372 630 7590 Acquisitions

Kommunikatsioon ja turundus +372 630 7260 Communications and Marketing

Konverentsikeskus +372 630 7262 Conference Centre

Näituste osakond +372 630 Exhibitions Department

www.nlib.ee

www.rahvusraamatukogu.eewww.nlib.ee

www.nlib.ee www.rahvusraamatukogu.ee