PDF-dokument; 771 KB

SEB Eesti Ühispanga arvelduskontokasutusvõimalused on alates selleaasta algusest oluliselt laienenud.Peamiseks muudatuseks on see, etnüüd saab ühel arvelduskontol hoidakõiki valuutasid, mida pank noteerib.Seega ei ole enam vaja avada igavaluutaga arveldamiseks eraldi ar-velduskontot. Suhtlemine nii pangakui ka partneritega peaks muutumalihtsamaks, sest meeles on vaja pi-dada vaid ühte kontonumbrit.

Kui soovite laiendatud funktsionaalsuse-ga arvelduskontot kasutada, ei pea te sel-leks uut arvelduskontot avama. Võite va-lida olemasoleva konto, mida sooviteedaspidi kasutada. Teie valitud arveldus-kontole lisatakse valuutad, milles arvel-dada soovite. Valuutade lisamiseks või-te pöörduda kas pangakontorisse või saa-ta teate U-Neti või U-Net Businessi va-hendusel. Soovi korral võite avada ka uuearvelduskonto, mis on tasuta. Samuti eivõeta teenustasu valuutade lisamise eestjuba olemasolevale kontole.

Mitme valuutaga arvelduskonto kasu-tamiseks on kaks võimalust:

Esimese variandi puhul võite kasuta-tavad valuutad enne kindlaks määrataning uusi valuutasid automaatselt juur-de ei lisata.

Teise variandi puhul on valuutadehulk piiratud vaid panga poolt noteerita-vate valuutadega, see tähendab, et välis-laekumisel lisab pank kontole uue valuu-ta automaatselt.

Järgnevalt pisut lähemalt neist kahestvõimalusest.

Esiteks, võite kindlaks määrata valuu-tad, milles arveldada soovite ning kontovaluutadest erineva valuuta laekumiseltoimub konverteerimine kas põhivaluu-

tasse või teie määratud konverteerimis-reeglite alusel. Põhivaluuta tähendab va-luutat, millesse konverteeritakse valuutalaekumisel juhul kui laekuv valuuta ei olekontole lisatud.

Näiteks võite avada arvelduskontoning määrata valuutadeks, milles soovi-te arveldada, Eesti krooni, USA dollari jaeuro. Põhivaluutaks määrate näiteks Ees-ti krooni. Juhul, kui toimub laekumineRootsi kroonides, toimub konverteerimi-ne põhivaluutasse ehk Eesti kroonideks.Põhivaluuta saate panga poolt noteerita-vate valuuta hulgast ise valida.

Jätkub lk. 2

Uuendatud arvelduskontolsaab hoida kõiki valuutasid

Väljaanne nr. 14 | 2005

Aasta algusest on SEB Eesti Ühispangaarvelduskonto kasutusvõimalusedoluliselt laienenud ja ühel kontol saabhoida kõiki valuutasid. Foto: Corbis

Balti riikide areng euroliidusEsimene aasta euroliidus on Balti riikidemajandusele igati positiivselt mõjunud.Aktiivsemaks on muutunud väliskauban-dus, suurenenud eksport ja turistide arv.Edasistest arenguvõimalustest ja komis-tuskividest loe lk. 4-5.

Ühisliising tähtsustabteenindust ja terviklikke lahendusiSEB Ühisliisingu uued juhid ei karda sea-da kõrgeid eesmärke. Ühisliisingu turuo-sa on praegu 25,3% ning turgu plaani-takse kindlasti juurde võita. Võtmesõna-deks on eesmärgi saavutamisel SEBgruppi kuulumisest tulev sünergia ja lait-matu klienditeenindus. Indrek Julge jaTaavi Lauri mõtetest ning tegemistestloe lk. 12-13.

Turvaline jamugav ID-kaartID-kaardi kasutamine pole mitte ainuük-si turvalisem, vaid võrreldes koodikaardi-ga palju mugavam. Pole vaja toksida pa-roole ega koode. Seetõttu võiks ühaenam mõelda turvalisema tuvastusvahen-di, ID-kaardi, kasutamisele. ID-kaardi ee-listest ja kasulikkusest pikemalt lk. 6-7.

Uued võimalusedSEB Eesti Ühispangas11. aprillist on Eesti Ühispanga uueksärinimeks SEB Eesti Ühispank. Koos uuenimega laieneb lahenduste valik klienti-dele. See puudutab nii välisarveldamistkui ka valuutakontot, nõustamist, inter-netipanka kui ka uuenenud pangakaar-te. Täpsemalt kõige selle kohta saatelugeda lk. 11.

S E B E E S T I Ü H I S P A N G A I N F O L E H T Ä R I K L I E N D I L E

Portfolio 2005 Nr. 14

2

Samas on võimalik määrata kontole kakonverteerimisreeglid. Mis tähendab se-da, et saate kindlaks määrata, mis valuu-ta laekumine millisesse valuutasse kon-verteeritakse. Nii saate ennast kaitsta va-luutahindade kõikumise riski eest.

Teiseks võimaluseks mitme valuutagakontot kasutada on see, et kõik välislae-kumised jäävad alati valuutasse, millesalgselt laekusid.

Kui te veel täpselt ei tea, millistes va-luutades teie kontole raha võib laekuda,siis igaks juhuks kontole valuutasid lisa-da ei ole mõtet. Arvelduskonto tingimus-te juures saab määrata tingimuse, millekohaselt lisatakse täiendav valuuta kon-tole automaatselt, kui uues valuutas vä-lislaekumine toimub, nii säilibki raha ala-ti valuutas, milles see laekus. Selle tingi-muse saate samuti kehtestada kas panga-kontoris või U-Neti või U-Net Businessivahendusel.

Küsimusi võib tekitada see, kuidas võe-takse selliselt kontolt, millel hoitakse mi-tut valuutat, teenustasusid või kuidas toi-mub intressiarvestus. Reeglina võetakseteenustasu selles valuutas, milles tehin-gut sooritatakse. Näiteks kui toimubmakse USA dollarites, siis toimub ka tee-nustasu debiteerimine dollarites. Samas

on võimalik määrata ka nii, et teenustasuvõetakse alati vaid põhivaluutas või mõ-nes teises kontol olevas valuutas. Näitekstoimub makse eurodes, kuid teenustasuvõetakse hoopis Eesti kroonides. Tingi-mused on väga paindlikud, seega saabneed seada just nii, nagu kliendile kõigeparemini sobib.

Intressiarvestus toimub ühe konto pii-res iga valuuta kohta eraldi. Ühe kontopiires saab seada ka erinevaid intressiar-vestuse tingimusi. Näiteks saab ühe va-luuta muuta üleöödeposiidiks, teised agajätta tavalise arvelduskonto tingimustelevastavaks.

Lisaks kõigele heale muudab arveldus-konto laienenud funktsionaalsus lihtsa-maks ka ülemineku eurole. Eurole ülemi-nekul lisatakse kõikidele Eesti kroonikontodele automaatselt euro ning Eestikroonides olev raha konverteeritakse au-tomaatselt eurodeks. Samuti seotakse ole-masolevad lepingud euroga. Kliendijaoks on hea see, et kontonumber jääb sa-maks ning kõik tooted ja teenused toimi-vad edasi samuti, nagu toimisid enne eurole üleminekut.

Mida peaksid tegema kliendid, kellelon juba mitu arvelduskontot erinevatesvaluutades avatud? See jääb kliendi en-

da otsustada, kas ta soovib jätkata arvel-damist olemasolevatel tingimustel ehkmitme arvelduskontoga või soovib kasu-tusele võtta ühe arvelduskonto. Klientsaab kasutada kontot või kontosid just nii,nagu on sobivam.

Head uue arvelduskonto kasutamistsoovides

Ühe kontonumbrigaarveldamise plussid:� üks kontonumber panga ja partnerite-ga suhtlemisel;� raha laekub just selles valuutas, millessoovite;� teenustasud debiteeritakse valuutas,milles soovite;� erinevatele valuutadele saab seda eri-nevaid intressiarvestuse tingimusi.

Margit Pugale-tehnoloogia jaoperatsioonide divisjoni direktoriasetäitja

Tallinna Ülikool sõlmis 24. mail SEB Ees-ti Ühispangaga laenulepingu 100 miljonikrooni ulatuses.

100 miljonist kroonist moodustab 55miljonit pikaajaline laen, mille tagasimak-se tähtaeg on 15 aastat ning millega fi-nantseeritakse Uus-Sadama 5 õppehoo-ne ehitamist.

Lisaks võtab ülikool pangalt 45 miljonitkrooni lühiajalist laenu, mille tagasimak-se tähtaeg on üks aasta. Lühiajalise laenumaksab ülikool pangale tagasi kinnisvaramüügist saadud tuludest. Uus-Sadama 5õppehoone ehitamine ja sisustamine mak-sab kokku 130 miljonit krooni.

Uue õppehoone ehitamise kuludest 20miljonit krooni on katnud riik, 55 miljo-nit krooni katab Tallinna Ülikool omava-henditest (Estonia puiestee 5 ja Raadiku8 hoonete ning Ökoloogia Instituudi va-rade müügist) ning puuduoleva 55 mil-joni krooni saamiseks võtab ülikool pi-kaajalist pangalaenu.

Uus-Sadama 5 õppehoone ehitamine al-gas 2004. aasta novembris, kavade koha-selt valmib õppehoone 2005. aasta lõpuks.

Tallinna Ülikool laenab Ühispangalt 100 miljonit krooni

Hea lugeja,Eesti Ühispanga äriklientidele suunatud infolehe Portfolio

venekeelne versioon on kättesaadav aadressil www.seb.ee

LLjjhhjjuujjqq xxbbnnffnnttkkmm^̂Ghtlyfpyfxtyyjt lkz ,bpytc-rkbtynjd

SEB Eesti Ühispank bplfybt $Gjhnajkbj$ ljcnegyj yf heccrjv zpsrt d Bynthytnt gj flhtce% www.seb.ee

Foto: EPL

2005 Nr. 14 Portfolio

3

S E B Ü H I S P A N G A I N F O L E H T

SEB Russian Leasingkavatseb liisingu-portfelli kahekordistadaSEB Eesti Ühispanga tütarfirma SEB Rus-sian Leasing loodab oma 110 miljoni dol-larilise liisinguportfelli kasvatada käes-oleva aasta lõpuks vähemalt 180 miljonidollarini. “Aasta lõpuks prognoosime lii-singuportfelli mahuks 180 kuni 200 mil-jonit dollarit,” ütles SEB Russian Leasin-gu juht Mart Grünvald. Grünvaldi sõnulon ettevõtte 2005. aasta kasumiprognoospool miljonit dollarit.

SEB Russian Leasing on 1997. aastal asu-tatud Eesti Ühispanga tütarfirma, mis onspetsialiseerunud peamiselt Skandinaaviaja Baltimaade ettevõtete finantseerimise-le. Ettevõte asub Peterburis, peamisekssihtturuks on Loode- ja Kesk-Venemaa.Umbes 40 protsenti ettevõtte liisinguport-fellist on Grünvaldi sõnul ka Eesti klien-did Venemaal.

Fitch kinnitas SEB EestiÜhispanga toetavareitingu tasemel “1”Rahvusvaheline reitinguagentuur FitchRatings kinnitas SEB Eesti Ühispanga(SEB EÜP) toetava reitingu tasemel “1”.Antud reiting näitab, et Fitchi arvamusekohaselt on suur tõenäosus, et SEB EÜPsaab vajadusel toetust oma 100-protsen-diliselt omanikult SEB-lt.

SEB Grupp on vastu võtnud strateegi-lise otsuse oma kohaloleku kohta Kesk-ja Ida-Euroopas ning omab nüüd kõigiskolmes Balti riigis olulise turuosaga pan-ku kui ka väiksemaid esindusi Venemaalja Ukrainas ning keskmise suurusega si-duspanka Poolas. Re-brändingu kampaa-nia osana muutsid SEB Balti pangad 2005.aasta aprillis oma nimed ja logod, sisal-dades nüüd tähekombinatsiooni “SEB”.

SEB Eesti Ühispank on Eesti suuruseltteine pank 26% turuosaga bilansimahupoolest ning suuruselt kolmas pank Balti-kumis.

Aastaid väldanud läbirääkimisedEesti ja Soome vahelise merekaablirajamise osas tipnesid aprilli lõpulfinantseerimislepingu allkirjas-tamisega.

Lepingule andsid allkirjad NordicInvestment Bank (NBI) asepresidentErkki Kamilla, SEB Eesti Ühispanga korporatiivpanganduse divisjoni di-rektor Allan Parik ja AS Eesti Energiafinantsdirektor Sandor Liive.

Nordic Energy Linki aktsionärid onEesti Energia, Latvenergo, LietuvosEnergija ja Finestlink. Loodud ettevõttepeamiseks ülesandeks on Skandinaaviamaade energiaturu varustamine Balti-maades toodetud elektrienergiaga.

“Meil on hea meel, et SEB Eesti Ühis-pank saab olla osaline nii suures ja täht-sas projektis. Samuti ühtib see meie

strateegiaga olla oma regioonis juhtivpank panbaltic-nordic ettevõtete teenin-damisel. Nordic Energy Link on esi-mene samm Baltikumi ja Skandinaaviaelektriturgude integreerimisel. Elektri-võrkude ühendamine suurendabtöökindlust ning aitab vältida elekt-rikatkestusi. Samuti parandab see ko-halike majandusharude konkurentsi-võimet ning toob kasu tarbijaile, luuesenergiaturul konkurentsi,” ütles SEBEesti Ühispanga korporatiivpangan-duse divisjoni direktor Allan Parik.

Projekti kogumaksumus ulatub 110miljoni euroni, millest 53 miljonit võe-takse laenu Nordic Investment Bankiltja 31 miljonit eurot SEB Eesti Ühispan-galt. Viiendiku projekti maksumusestkatavad aktsionärid.

Merekaabli finantseerimineon allkirjastatud

Seoses panga nimevahetusega võttisSEB Eesti Ühispank kasutusele kauued kaardikujundused, mis nüüd-sest on kõikides SEB Baltikumi pan-kades ühesugused. Sarnastele kaardi-kujundustele lähevad lähiajal üle kakõik ülejäänud riikide SEB pangad.

Eesmärk on kaartide ühtlustaminekõikides SEB pankades, mis tooks tu-levikus meie klientidele veelgi suure-maid lisavõimalusi. Tegelikult alusta-ti selle protsessiga juba varem, kuiEesti, Läti, Leedu ja Rootsi SEB pan-kade automaatidest sularaha väljavõt-misel kehtestati kodumaises automaa-dis sularaha väljavõtu hinnakiri. Li-saks uutele kaardikujundustele lisatijuriidilistele isikutele pakutavate kaar-tide nimekirja ka Maestro kaart. Teguon rahvusvahelise deebetkaardiga,mis on seotud firma arvelduskontoganing mis väljastatakse kaardi valda-ja nimele. Tegu on põhimõtteliselt VI-SA Business Electroni sarnase toote-ga, kuid Maestro kaubamärgi all. Ees-märgiks on anda kliendile suurematvalikuvõimalust pangakaartide vahel.

Uuenevad ka SEB Eesti Ühispanga pangakaardid

Väljaandja: SEB Eesti ÜhispankTornimäe 2, 15010 Tallinn

Tel: 665 5256, e-post: [email protected]/portfolio

Teostus: AS Inreko Press, tel: 631 1180


4

Ilmselt on Eesti ettevõtjate hulgasüha rohkem neid inimesi, kellele pelgalt koduturg kitsaks jääb ninghuvi pakub ka naabermaades toimuv. Sest enamasti alustatakseeksportimist-laienemist ikka naaberturgudest. Seekord siis kiire pilguheit Balti riikide viimase aja majandusarengule.

Paljud välisinvestorid ning suured välis-firmad näevad Balti turgu ühtsena. Kui-gi erinevusi jagub, on arengusuunad pal-juski tõepoolest sarnased. Regioon tervi-kuna paistab atraktiivne oma kiire majan-duskasvu, suhteliselt väikese makroma-jandusliku riskitasemega ning EL mada-laimate palgatasemetega. See soodustabkapitali sissevoolu, mis aitab finantseeri-da majanduste kasvu.

Kui Eesti majanduskasv 2004. aastal oliküllalt tugev (6,2%), siis Läti ja Leedu SKPkasvud on juba teist aastat järjest ülikii-red. 2003. aastal oli eesotsas Leedu 9,7%SKP kasvuga ning 2004. aastal võttis juht-positsiooni üle Läti (8,5%). Majanduskas-vu allikad olid seejuures kõigil Balti riiki-del suuresti samad – tööstus ning sellelpõhinev eksport; teisalt tugev sisenõud-lus, millele pakkusid jätkuvalt turgutustsoodsad tingimused laenuturul. Samution kõigis Balti riikides kiiremini kasva-vate sektorite seas transport, side ja lao-majandus, ilmselt kasutades ära omageograafilist asukohta.

2004. aastale jättis oma jälje kindlasti Euroopa Liiduga liitumine. Esimene aas-ta EL-is seljataga, võib öelda, et liitumisemõjud olid väga ootuspärased ning sarna-sed kõikides Balti riikides. Kõige selgemaltoli positiivne efekt nähtav väliskaubandu-ses ning turistide hulga suurenemises.Eksport sai uue täiendava tõuke ning suu-renes Eestis 19%, Leedus 17% ning Lätiskoguni 29%. Seejuures Lätis ning Leedusjätkas ekspordi kasv kiirenemist terve2004. aasta jooksul. Enne liitumist oli siin-seal kahtlusi, et kohalikud tööstused onehk liiga nõrgad, kuid nähtavasti on nadväga hästi toime tulnud; mõne erandiga,mis on mõjutatud näiteks globaalsetestsuundumustest. Kindlasti kasvab võime-kus suurenenud ekspordipotentsiaali ära

Balti tiigrikutsikad – veidikeebakindlad, kuid vilkad

kasutada veelgi ning ka sel aastal näemeBalti riikides tugevaid ekspordikasve. Ees-ti puhul aitab sellele kaasa ka optimistlikprognoos meie põhiliste väliskaubandus-partnerite Soome ja Rootsi majandustekohta, millele ennustatakse 3% SKP kas-vu käesolevaks aastaks. Huvitav on mär-kida, et märgatavalt on elavnenud Baltiriikide sisene kaubavahetus.

Tööjõu väljaränne väikeNegatiivsema poole pealt tõi EL-iga liitu-mine kaasa kiirenenud inflatsiooni Balti rii-kides. See oli samuti varasemalt oodatud.Tarbijate reaktsioon inflatsioonikartuseleoli kõikjal ühene – ebakindluse vastu tuliend kindlustada täiendavate varudega.Aprillikuus toimus järsk hüpe impordis niiEestis, Lätis kui Leedus. Tõele au andes kateisteski liituvates riikides. Tarbijate kind-lustunne oli enne EL-iga liitumist lange-nud väga madalale, kuid hakkas õige vars-ti taas tõusma, kui tõdeti, et midagi hullupolegi juhtunud. Leedus ja Eestis on tarbi-jad taas oma endise kõrge kindlustundesaavutanud. Lätis ei jäänud aga inflatsioo-nihüpe ühekordseks, vaid kiirelt kasvav si-senõudlus on inflatsioonispiraali veelgiedasi kerinud. Lätis meenutab olukord ju-ba kergelt ülekuumenemist – majandus-kasv 8,5%, inflatsioon 6,2%, lisaks buumlaenu- ja kinnisvaraturul.

Sarnane on mure tööjõu väljarände pä-rast Balti riikides. Siiani pole see laiaula-tuslikke mõõtmeid omandanud. Põhjustkartuseks aga on – on ju Balti riigid ma-dalaima palgatasemega riigid EuroopaLiidus. Statistiliselt oli Lätis keskminepalk 2004. aasta neljandas kvartalis 329eurot, samal ajal Leedus 380 eurot ningEestis 492 eurot. Kindlasti kajastuvad siin ka statistilised moonutused ning eri-nev varimajanduse osakaal, viimast hin-natakse Lätis kõige suuremaks.

Tööjõu mure vähendamiseks ning et-tevõtete konkurentsivõime suurendami-seks on valitsused jõudnud arusaamale,et tööjõu maksustamist tuleb vähendada.Eestis on plaanis üksikisiku ning ettevõt-te tulumaksu vähendamine nelja aastajooksul 20 protsendile. Leedus alandatak-se üksikisiku tulumaksu praeguselt 33%-lt 27%-le 2006. aastal ning 24%-le

2008. aastal. Kuna eelarvetasakaalu poo-le püüdlemine on eurole üle minna soo-vivatele maadele võtmetähtsusega, toobotseste maksude vähendamine aga kaa-sa kaudsete maksude tõusu, mis omakor-da suurendab inflatsiooni.

Euro lisab usaldustJärgmine siht Balti riikide ees on Euroo-pa ühisraha tsooniga liitumine ning seeon seatud kõrgeks prioriteediks valitsus-te ja keskpankade poolt. Kui Eestil ja Lee-dul läks ERM2-ga liitumine kiirelt ningvalutult, siis Lätil oli veidi enam problee-me. Esimeseks sammuks oli, et eelmiselaastal seoti lati kurss ümber valuutakor-vilt eurole. ERM2-ga liitus Läti selle aas-ta maikuus. ERM2-ga liitumisega viivita-ti, kuna inflatsioon püsis kõrge ning eri-list lootust selle vähenemiseks soovitava-le tasemele (ehk alla 3%) ei ole ette nähaka järgneval kahel aastal. Seega võib euro kasutuselevõtt Lätis 2008. aastastveelgi edasi lükkuda. Kui Leedul pole inf-latsiooniga erilisi probleeme (2004. a 2,9%ning 2005. a oodatav 2,8%), siis ka Eestilon oht inflatsioonikriteeriumi mittetäit-miseks olemas.

Majandusse täiendavalt suunatav rahakaldub suurendama inflatsiooni. Selleleaitavad kaasa valitsuse suuremad sot-siaalset laadi ülekanded kodumajapida-mistele, aktsiaturul realiseeritud varaväärtuse kasv (nt Hansapanga müük)ning jätkuvalt agressiivne laenuvõtmine,mis kõik suurendavad sisemaist nõud-lust ning seega ka inflatsiooni.

Positiivse stsenaariumi korral on Ees-ti koos Leedu ja Sloveeniaga eurot kasu-tusele võtmas 2007. aasta alguses. Õige-aegne üleminek eurole on vajalik, et säi-liks usaldus Eesti majandusse.

Ruta Eiermakroanalüütik


5

Tulemusaudit ja sisekontrolli-süsteem toetavad organisatsioonieesmärkide saavutamistAjalooliselt on auditid tegelenud ek-sisteeriva informatsiooni kinnitami-sega (näiteks raamatupidamisearuannete kohta arvamuse avalda-misega). Kuna juhtide infovajadustpole seda tüüpi auditid rahuldanud,on kasutusel infot genereeriv laien-datud auditi liik – tulemusaudit (performance auditing).

Tulemusaudit kui juhtimisauditi funkt-siooni laiendus tekitab uut informatsioo-ni ja annab sellest aru. Uus teave ei katamitte ainult finantsteavet, vaid mitmeidärivaldkondi, nagu klientide rahulolu, ta-suvus ja efektiivsus, kvaliteet, väljunditekogus, säästlikkus, tähtaegadest kinnipi-damine. Tulemusaudit muutub üha po-pulaarsemaks koos praktikas järeleproo-vitud meetodite laiema rakendamisegakvaliteetjuhtimise eesmärgil. Tihti tule-vad uued juhtimismudelid turule laine-tena – uue teadmise otsinguil leiab ühelajahetkel üks ja siis jälle teine juhtimis-teooria või selle rakendus aktiivset vas-tukaja ja tulihingelisi järgijaid. Tulemus-te saavutamist ja ressursside kasutamiston aga vajalik mõõta iga juhtimismeeto-di rakendamise korral.

Tulemusaudit on suunatud objektiiv-se lähenemise kaudu rahuldama nii juht-konna kui ka (nõukogu tasandil) omani-ku informatsioonivajadust huvipakkuvategevuse-üksuse kohta. Lisaks võimaldabanalüüsi tulemus saada pädevaid jakonstruktiivseid soovitusi ettevõtte tule-musnäitajate (kiiruse, kvaliteedi, tähtae-gade, kulude, klientide rahulolu) paran-damisvõimaluste kohta ning tõsta kriiti-lise tähtsusega äriprotsesside toimimiseefektiivsust, kavandades neid ümbervaldkonna parima praktika suunas. Ilm-selgelt soovivad nii ülesande täitjad (ju-hatus) kui ka kontrollijad (omanikud)saada sõltumatut infot kokkulepitud ees-märkide saavutamise võimaluste ja mit-tesaavutamise põhjuste osas.

Tulemusaudit võimaldab saada detail-se ülevaate näiteks selle kohta, kas� eesmärgid on saavutatud ja mis on ol-

nud väljundite mõju (nt turuosale) võimiks oodatud mõju ei tulnud (nt klienti-de osakaal, kes on teadlikud ja suhtuvadpositiivselt uude tootesse);� sama hulka sama kvaliteediga väljun-deid oleks saanud toota ka väiksema hul-ga või odavama sisendiga;�oleks võinud absoluutselt vähem kulu-tada, ressursse kokku hoida;� kannatame välja võrdlust (ja kui mitte,siis miks) meie majandusharu parimapraktikaga või võrreldavate ettevõtetega.

Paljude auditite eesmärgiks on pakku-da kindlustunnet, et organisatsioon onseesmiselt hästi kontrollitud, süsteemidtoimivad häireteta tavapärastes tingi-mustes ja ka muutuste puhul, varad onkaitstud, seadusi ei rikuta ning eesmärgidsaavutatakse planeeritud ulatuses. Kuiühekordse auditi tulemusel on võimaliktuvastada puudujäägid ja võimalusednende parandamiseks, siis pikemas per-spektiivis on organisatsiooni tõrgetetatoimimise toetuseks ja oluliste riskidemaandamiseks vajalik tõhus sisekontrol-lisüsteem. Mida suurem ja keerulisem onorganisatsioon, seda rohkem aega ja kom-petentsi sisemiste kontrollide arendaminenõuab ning seda tõenäolisem on, et au-ditifunktsiooni täitmisel vajatakse abi-

jõudu nii funktsiooni ülesehitamisel,riskide juhtimisel kui ka funktsiooni täit-misel. Kuid ka väiksemates organisat-sioonides ei pruugi spetsiifiliste vald-kondade osas puududa mitte niivõrd aja-line ressurss, kuivõrd just kompetents.

Üks tuntumaid ja tunnustatumaidlähenemisi organisatsiooni sisekontrollisüsteemile on COSO (Committee ofSponsoring Organisations of Tradeway

Commission) mudel. Nimetatud mudelpakub välja süsteemse lähenemise jaarusaama organisatsiooni sisekontrollisüsteemi ülesehitusest ja toimimisest.Mudel järgib loogilist ahelat eesmärk –risk – kontroll ning pigem on tegemistlähenemisega, mis tugineb üldtunnus-tatud arusaamale sisekontrollist kui prot-sessist, mida mõjutavad organisatsiooninõukogu, tegevjuhtkond ja personal ningmis on loodud selleks, et tagada piisavatkindlust eesmärkide saavutamiseljärgnevates kategooriates:� tegevuse tõhusus ja säästlikkus;� finantsaruandluse usaldusväärsus;� vastavus õigusaktidele ja regulat-sioonidele.

Organisatsiooni vajadusi arvestavaltüles ehitatud sisekontrollisüsteemiedukus tagab organisatsiooni ressurssidesihipärase, efektiivse ja seadusliku kasu-tamine, oluliste riskide maandamise jaeesmärkide elluviimisele kaasaaitamise.

2004. aasta II pooles avalikustati COSOmudeli integreeritud variant ERM-iga(Enterprise Risk Management). COSOERM-i üheks olulisemaks täienduseks onteadvustatult planeerida kontrollikohti,mis aitavad kaasa sisekontrollisüsteemitoimimisele juba organisatsiooni stra-teegilistel tasanditel ja strateegiates, aidates seeläbi organisatsiooni juhtkon-da riskide juhtimise eest vastutamisel.

Heikko Mäe,PricewaterhouseCoopers Advisorsi

siseauditi konsultantwww.pwc.ee

Tulemusauditi protsess

Vajaduse tuvastamine

1. Lähtekohamääratlemine

2. Parimapraktika defineerimine

3. Teie praktika

4. Parimapraktika rakendused

Andmete kogumine

Andmete analüüs

Põhjus ja lahendused


6

Võrreldes koodikaardiga on ID-kaardil mitmeid eeliseid:� Ei ole vaja sisse toksida tülikaid paroole koodikaar-dilt. Kui kasutate ID-kaarti, siis on sisselogimisel vaja si-sestada ainult oma U-Neti kasutajatunnus ja ID-KaardiPIN 1 kood. Ära jäävad U-Neti salasõna ning parool koo-dikaardilt.

� Puudub kohustuslik salasõna vahetusSee on eriti oluline eeskätt kasutajatele, kes kasutavad

internetipanka sageli – iga 30 sisestatud koodikaardi koo-di järel nõuab U-Net salasõna vahetamist, kasutades ID-kaarti jääb ära tülikas uue salasõna nuputamine.

� Internetipanga sessioon ei aeguVõite rahumeeli avada internetipanga akna hommikul

tööle tulles ning hoida seda lahti kuni töökohalt lahkumi-seni – seni, kuni ID-kaart on kaardilugejas, on ka U-NetBusiness alati Teie käsutuses.

� Kasulik mitmete teenuste kasutamiselID-kaarti saab kasutada lisaks U-Net Businessile ka mit-

mel pool mujal – nii saate näiteks majandusaasta aruandedigitaalselt allkirjastada ja esitada äriregistrile elektrooni-liselt. Riik on loonud mitmeid võimalusi ID-kaardi kasu-tamiseks suhtlemisel kohalike omavalitsuste ja muude rii-giasutustega. Digitaalallkirja võite kasutada ka lepingu-te allkirjastamiseks oma koostööpartneritega.

Lisaks sellele, et ID-kaardiga saab siseneda erakliendiU-Netti ja ärikliendi U-Net Businessi, on teil ühed paroo-lid erinevate pankade internetipankadesse sisselogimiseks– enam ei ole vaja kaasas kanda mitut paroolikaarti ningmeeles pidada suurt hulka salasõnu.

� ID-kaart on turvalisem kui koodikaardi koodidKoodikaardi kasutamise puhul esitab oma elektroonili-

se isikutunnistuse ehk sertifikaadi ainult pank. Klient peabselle põhjal otsustama, kas ta usaldab oma paroolid sel-lele internetilehele või mitte. See on tülikas ning tavaliseltei vaevu ükski kasutaja seda tegema ning avab seeläbi teekõikvõimalikele kräkkeritele, kes on otsustanud teie inter-netipanga paroolid välja peilida.

ID-kaardi puhul aga esitavad oma elektroonilised isiku-

Kasutage Kindlasti olete tähele pannud, et viimasel ajal onajakirjanduses üpris sageli juttu olnud Interneti tur-valisuse teemadel. Nimelt on internetipanga kasuta-jatelt kas pettuse või varguse teel kätte saadud koo-did ning neid kasutades kontodelt raha ära kantud.Tehnoloogia arenedes saavad koodivarguseid või-maldavad vahendid ja oskused kättesaadavaks ühalaiemale ringile. Seetõttu oleks aeg hakata mõtlemakoodikaardist turvalisema tuvastusvahendi, ID-kaardi kasutuselevõtule.

2005, ettevõtte aastaOleme 21. sajandi esimese kümnendiga poole peale jõudnud jamida me oleme teinud? Enamik on oma harukontorite võrgu kaa-sajastanud ja viinud oma kauplemistegevuse globaliseeritud võr-ku. Millised on 2005. aasta võtmetehnoloogiad jaekaubanduse jainvesteerimisturgude vallas ja kuhu nad meid viivad?

2004. aastal arutasid enamik pangandustehnoloogia spetsialis-te harukontorite uuendamist, tuumiksüsteeme, SwiftNeti, Comp-liance ja Basel II (ikka veel!), algoritmilist kauplemist, isiku tuvas-tamist hääle alusel, Linuxit, teenuste tellimist offshore ja nii edasi.2005. aastal arutletakse endiselt samade asjade üle, aga muutusedon palju suuremad ja põhjalikumad ning nendega võrreldes onneed spetsiifilised teemad vähetähtsad.

Finantsinstitutsioonid kulutavad 2005. aastal IT-le eeldatavalt362 miljardit dollarit. See võrdub maailma suuruselt 17. riigi rah-vusliku koguproduktiga ja ületab Singapuri, Ungari, Uus-Mere-maa ja Tðiili rahvuslike koguproduktide summat.

Mida sellise summa kulutamisega saavutatakse? Sel aastal onsee põhiliselt suunatud ülemaailmse panganduse 2 triljoni dol-lari suuruse tegevuskulu kärpimisele ning kindla orgaanilise kas-vu otsingutele. Tegevusefektiivsus ja globaalse kasvu toetaminenõuavad üleminekut taktikalt manööverdamisele ning just sedastrateegilist fookust loodavad TowerGroupi spetsialistid sel aas-tal otsustavates turusuundades näha.

2004. a avas paljude panganduskogukonna otsustajate silmadtehnoloogiaalase mahajäämuse tagajärgede osas. Tehnoloogia onnüüd, nagu juba mitu aastat on ennustatud, tõusnud teisejärguli-sest küsimusest üheks olulisemaks. Selle pärast seisavad tehno-loogiagrupi ees suuremad väljakutsed kui iial varem. Lõpuks saabjuhatus aru, kuidas tehnoloogiat on kahe viimase aastakümnejooksul kasutatud ning on teinud kaks olulist järeldust.

Esimene järeldus ütleb, et tehnoloogia on oma taktikalise raken-duse tõttu töötanud tugevalt allpool oma võimeid. Paljud teh-noloogiarakendused ei võimalda ettevõtte muutmist ning on teos-tamatud. Selle tulemusena muudab tehnoloogia juurutamine pan-gaoperatsioone ainult väikese osakonna või funktsiooni niðis.Nüüd saavad pangad aru, et väikese protsessi muutmine organi-satsioonis annab palju väiksema tulemuse kui muutuse läbiviimi-ne kõikides funktsioonides.

Teiseks hakkavad pangandusäri juhid aru saama, et tehnoloo-gilisi rakendusi ei ole sisse viidud firma tingimustel. Suured sum-mad on tehnoloogiasse investeeritud usus, et selle tulemuseks ontõhusus, kuid neid lubadusi pole täidetud. Sellele on sageli eelne-nud firma ja tehnoloogiakogukonna ühine otsus investeeringu te-gemiseks, kuid pärast seda on IT-grupp jätnud tehnoloogia oma-päi toimima ilma kõnealuste osakondade või funktsioonideta“projektide tõttu”. Tulemuseks on põhimõtteline firma ootuste jareaalsuse sobimatus.

Seegi muutub 2005. aastal, kui IT-valitsemisprogrammid muu-tuvad üldiseks ja peavad kindlustama tehnoloogia ühilduvuse fir-ma strateegiaga. Need programmid toovad kokku IT-võtmejuhidning juhid funktsioonidest, mida IT-muudatused puudutavad.Need funktsionaalsed juhid hakkavad vastutama muudatuste eestsamamoodi, nagu IT-grupp varem nende muudatuste osas aruandis. Kui juhid mõistavad juriidilise vastutuse ulatust ja prog-rammide raames pakutavaid boonuseid, muutub firmastrateegiaja tehnoloogiastrateegia ühildamine lihtsamaks. See ei muutu liht-saks, vaid ainult lihtsamaks.

Allikas: Finextra.com


7

ID-kaarti!

tunnistused nii pank kui ka klient. Selle abil saab ka pank kont-rollida, et internetipanka sisenete ikka teie, mitte keegi kolmasisik teie teadmata. Kasutades ID-kaarti, võite olla kindlad, et si-senete ikka õigesse internetipanka, mitte U-Net Businessiga ära-vahetamiseni sarnaseks tehtud veebilehele, ning et keegi ei jäl-gi salaja teie tegevust Internetis.

Kuidas hakata ID-kaarti kasutama?Esmalt tuleb hankida kiipkaardilugeja. Seda saab osta enamu-sest arvutikaupu müüvatest ettevõtetest. Tasub eelistada USB-liidesega kaardilugejat, sest see on perspektiivikam.

Kõige lihtsam võimalus hakata ID-kaarti oma arvutis kasu-tama on hankida 295 krooni maksev ID-kaardi stardikomplekt,mis on kättesaadav Elioni esindustes üle Eesti, Elioni e-poes jasuuremates kaubanduskeskustes.

Arvutit on kõige mugavam seadistada ID-kaardi paigaldus-tarkvara abil. Seadistamise käivitamiseks tuleb avada Interne-ti-aadress http://www.id.ee/installer/ ja jälgida ekraanile ilmu-vaid juhiseid.

Kui soovite kasutada ID-kaarti Firefoxi ja/või Linuxi all, siisleiate asjalikke juhiseid aadressilt: http://www.ideelabor.ee/id-kaart/

Internetipanga lepingus midagi ümber tegema ei pea – võiteparalleelselt kasutada nii ID-kaarti kui ka koodikaarti (nt koh-tades, kus puudub ID-kaardi jaoks vajalik kaardilugeja).Sisselogimisel peate lihtsalt näitama, et soovite siseneda ID-kaardiga.

ID-kaardi abil sisenemine U-Net Businessi1. Kõigepealt sisestage ID-kaart kaardilugejasse.

2. U-Net Businessi sisenemisel tehke linnuke lahtrisse “sise-nen ID-kaardiga” ja sisestage oma U-Neti kasutajatunnus.

3. Seejärel palub internetilehitseja valida Teie isiku tuvastamiseks mõeldud sertifikaadi.

4. Lõpuks sisestage autoriseerimiseks PIN 1- kood.

Tehingute kinnitamiseks tuleb vajutada nupule “Allkirjastan digitaalselt”.

Seejärel sisestage digitaalallkirjastamiseks PIN 2 kood.

Ragnar Toomlae-teenuste arendus-osakonna juhataja

ID-kaardil on mitmeid eeliseid. Foto: EPL


8

Uue ettevõtte sünd on põhjalikult läbimõeldud otsus. Ka pangandus-partner saab kaasa aidata uue ettevõtte edule. Nüüdsest on kõikidele SEB Eesti Ühispangas alustavatele ettevõtetele loodudveelgi soodsamad kasvutingimused.Järgnevalt esitame lühikese ülevaate, mida ja kuidas SEB EestiÜhispanga võimalustest kasutada.

Et iga algus oleks sujuv ja edukas, paku-me stardipaketti, mis katab ettevõtte põ-hivajadused igapäevastes arveldustes.Stardipakett on mõeldud uuele ettevõt-tele ka selleks, et teil oleks võimalik tut-vuda meie teenustega ning veenduda, etSEB Ühispanga pakkumised on teie fir-ma jaoks sobivaimad.

Stardipakett:� Internetipank U-Net Business on loo-dud spetsiaalselt ettevõtjale, ettevõtte ju-hile ja töötajatele. See võimaldab teil su-helda Ühispangaga ja olla kursis oma fir-ma rahaga ükskõik millise internetiühen-dusega arvuti kaudu mugavalt, lihtsalt jaturvaliselt.� VISA Business Electron deebetkaardivaldaja saab mugavalt kasutada oma ar-velduskontol olevat raha kasutajale keh-testatud limiidi ulatuses – maksta teenus-te või ostude eest, teha pangaautomaadisülekandeid, vaadata kontoinfot või võttavälja sularaha. Deebetkaart on seotud U-Net Businessiga, mis tagab hea ülevaatekaardikasutajate sooritatud tehingutest.�Kiirteavitamine hoiab teid pidevalt kur-sis teie kontoseisu ja rahade liikumisega.Teated muudatustest kontol jõuavad mo-biiltelefonile või e-posti.

Toodetest olulisem on perso-naalsete vajaduste mõistmineKuidas pangaga mugavalt suhelda?

Operatiivne info: Pangasuhtlus on jär-jest enam e-kanalikeskne, kuid kliendi va-jadusi saab lõpuni mõista ainult inimene.Meie nõustajad on toeks pangatoodetevõimaluste tutvustamisel ning korralda-vad kokkusaamisi spetsialistidega põh-jalikumateks nõustamisteks.

Mugavaim stardivõimalus alustavale ettevõttele

Ärikliendi nõustamistelefoni numberon 66 55 444, klienditeenindajad vastavadteie küsimustele tööpäeviti kella9.00–18.00.

Kliendihaldur: Kas soovite nõustamistfinantseerimiselahenduste leidmiseks võivajab teie finantsjuht igapäevast suhtlus-partnerit pangas? Teie ettevõtte eripäraarvesse võttes leiab kliendihaldur paind-likud lahendused terve pangagrupi ula-tuses.

Igapäevane pangasuhtlus:U-Net BusinessKõige efektiivsema kanalina soovitameteile meie internetipanka, kus saab lisaksenamiku pangatehingute sooritamise või-

malustele sõlmida mitmeid lepinguid. Sa-muti võimaldab ärikliendi internetipankhallata elektrooniliselt ettevõtte töötajatekasutajaõigusi tehingute sooritamisel jalepingute sõlmimisel.

Põhjalik info meie toodete ja nende tin-gimuste kohta on kättesaadav kodulehelt:www.seb.ee

Esimese arvelduskonto avajale soodustusedKõikidele oma esimese arvelduskonto SEB Eesti Ühispangas avavatele äriklientidelekehtivad soodsad stardipaketi hinnad konto avamise kvartalile järgneva kvartali lõpu-ni.Visa Business Electron� Kontoga seotud esimene ja iga järgnev kaart – tasuta� Kuuhooldustasu 10 kr� Sularaha väljavõtmine SEB Eesti Ühispanga sularahaautomaatidest – tasuta

Tehingud makseautomaadis ja U-Net Businessis� Pangasisene ülekanne Eesti kroonides – tasuta� Siseriiklik ülekanne Eesti kroonides – tasuta

Internetipank U-Net Business� Liitumine tasuta� PIN-kalkulaatori aktiveerimine – tasuta

Mart Maasikmarketingi projektijuht

SEB Eesti Ühispanktuleb turule uudse investeerimis-teenusega FondifondSEB Eesti Ühispank pakubuudset investeerimisteenustSEB Ühispanga Fondifond,mis paigutab investori rahahoolikalt valitud fondidestkoosnevasse portfelli.

Fondifondi investeerides an-nab klient kogu fondiportfelli-ga seotud haldamise üle fon-divalitsejale, SEB ÜhispangaFondidele.

“Eestis uudne, kuid mujalmaailmas juba populaarneFondifond on mõeldud eelkõi-ge inimestele, kellel ei ole aega, tahtmist või kogemust oma sääs-tude haldamisega iseseisvalt tegeleda,” ütles SEB ÜhispangaFondide juht Sven Kunsing. “Meie eesmärk on leida regioonid,sektorid, varaklassid ja investeerimisteemad, mis pakuvad pa-rimat tootlust optimaalse riskitaseme juures, ning parimad fon-dihaldurid. See tähendab, et Fondifondi portfelli hakkavad li-saks SEB Grupi juhitavate fondide kõrval kuuluma ka fondidjuhtivatelt globaalsetelt fondihalduritelt, nagu ACM, Fidelity,Merrill Lynch. Sellisel moel saab investori raha ühe tehingugahajutatud globaalselt ning samas parimate fondihaldurite kau-du – ilma, et ta ise peaks midagi täiendavalt tegema. Investorijaoks on selline lahendus turvaline, lihtne ja mugav,” kirjeldasKunsing Fondifondi.

Fondifond on loodud investorite soove arvestades, ehk ees-märgiga teenida suurimat tulu mõistlike riskide juures. Seetõt-tu ei koosne Fondifond ainult aktsiafondidest, vaid ligi 30 prot-senti fondi varadest paigutatakse võlakirjafondidesse. Varaklas-side osakaaluprotsendid ei ole rangelt fikseeritud, vaid kujune-vad sõltuvalt nende lühiajalisest 6–9 kuu tulupotentsiaalist.

Erinevalt tavalisest fondidesse säästmisest ei kaasne Fondi-fondi sees tehtud fondide vahetusel tulumaksu ega enamikuljuhtudel ka tehingutasusid.

22. juunini 2005 pakuvad AS SEB Ühispanga Fondid kõigileinvesteerimishuvilistele võimalust omandada SEB ÜhispangaFondifondi osakuid ilma sisenemistasuta (tavapäraselt 1% in-vesteeritavast summast).

SEB Ühispanga Fondid on100% SEB Eesti Ühispangatütarfirma, mis kuulub Balti rii-kide juhtivate varahaldusfirma-de hulka, juhtides aktsia- ja võ-lakirjafonde, pensionifondening institutsionaalseid inves-teerimisportfelle, mille kogu-väärtus 2005. aasta aprilli lõ-pus oli 5 miljardit 83 miljonitEesti krooni (372,6 miljoniteurot)

Sven Kunsingjuhatuse liige, SEB ÜhispangaFondid


10

Laofinantseerimine on hea abiva-hend täiendavate varude soetamisel,mis omakorda võimaldab kliendilsuurema kaubakoguse pealt saadaparemat hinda.

Iga vahendus- või tootmisettevõtte ärite-gevus eeldab, et normaalseks tegutsemi-seks on vaja omada piisavaid toor- ja/võivalmistoodangu varusid. Varude suurussõltub muidugi majandusharu eripärastning hetke ärikaalutlustest.

Igatahes, olgu varud suured või väike-sed, finantseerimist vajavad need ikkagi.Kui aga tekkib võimalus suurema kauba-koguse ostul allahindlust saada, siis võiblaofinantseerimine osutuda just vajali-kuks abivahendiks täiendavate varudesoetamisel.

Teatud eeldustel on varude kõigepaindlikumaks ja sobivamaks finantsee-rimise viisiks laofinantseerimine. Viima-se sisuks on tolli- või kommertslao, s.osõltumatu laopidaja valduses oleva lik-viidse kauba finantseerimine. Sõltumatulaopidaja kasutamine on vajalik, kunavastupidiselt tavapärasele vallasvara pan-dile omandab kauba finantseerija (pankvõi liising), ning kuna põhitagatiseks onainult kaup, siis soovib finantseerija oma-da kauba üle suuremat kontrolli. Kaubaomandamisest tulenevalt ei ole kliendilseega tagatise seadmise kulusid (notari-tasu, riigilõiv pandi seadmisel).

Kõige likviidsem kaup on börsikaup:kütus, metallid, teravili. Teiste kaupadepuhul tuleb iga kaubaliiki eraldi vaadel-da. Kauba likviidsust kinnitab selle ostu-müügi kogemus või millel on nõudluskoduturul või olulisematel välisturgudel.Finantseerimismäär on reeglina 80%, misarvestatakse ostuhinnast (või turuhin-nast, kui viimane on mingil põhjusel ma-dalam kui ostuhind). Seega on ka oma-finantseerimise puhul laofinantseerimi-sel eelis võrreldes vara tavapärase panti-misega. Viimasel juhul on finantseerimis-määr madalam.

Kaup tuleb kindlustadaFinantseerida on võimalik ka lao pooleteel olevaid kaupu. Sellisel juhul avaksSEB Eesti Ühispank müüja kasuks akre-ditiivi, mis tagab ühelt poolt, et müüja pa-

neb kauba teele, ning teiselt poolt tagabmüüjale makse. Omafinantseering tekkibakreditiivi avamisel kliendi kontolt vas-tava summa debiteerimisel.

Oluline on kaupade säilimine nii teelolles kui ka ladustamise ajal, milleks onmuidugi vajalik kaupade kindlustamine.Teel oleva kauba suhtes peaks veosekind-lustus olema Institute Cargo Clause (A) tin-gimusel, ehk koguriskikindlustusega (allrisk). Laos peaks kaup olema aga kindlus-tatud tule, vee, loodusõnnetuse ja vanda-lismi vastu pangale aktsepteeritava kind-lustusandja poolt.

Loomulikult arvestab iga ettevõtja ka

Laofinantseerimine annab lisa-võimalusi käibekapitali rahastamiseks

finantseerimiskuludega, mis suuremasosas on seotud intressikuluga, mis on võr-reldav vastava pikkusega lühiajalise lae-nu/liisingu intressiga. Lisanduvad veellepingutasu ja kohustistasu (laenulimii-di kasutamata osalt).

Sven Kööpväliskaubanduse finantseerimise osakonna juhataja

Kui tekkib võimalus suurema kaubakoguse ostul allahindlust saada, siis võib laofi-nantseerimine osutuda just vajalikuks abivahendiks täiendavate varude soetamisel.Foto: EPL


11

SEB Eesti Ühispank – mis muutub?11. aprillist on Eesti Ühispanga uueks ärinimeks SEBEesti Ühispank. Koos uue nime ja korporatiivse identi-teediga lisandusid ka mitmed uuendused, mis meie klientidele loodud lahenduste valikut laiendasid.Millised on lisandunud võimalused ja millele tasub edaspiditähelepanu pöörata?

Välisarveldamine ja kontod teistes SEB Grupi pankades SEB Eesti Ühispank pakub teile ka edaspidi tavatingimustestsoodsamaid välisarveldusi SEB Grupis. SEB Grupi pankadessetehtavad maksed jõuavad saajani tehingu sooritamisega samalpangapäeval. Baltimaades kuuluvad SEB Gruppi SEB Eesti Ühis-pank, SEB Latvijas Unibanka ning SEB Vilniaus Bankas.

Valuutakonto võimalusedMeie klientide käsutusse on lisandunud mugav võimalus välis-valuutas arveldamiseks. Arvelduste aluseks on üks konto, mil-lega on seotud kõik kliendi soovitud valuutad. Saabuvaid välis-laekumisi võtame vastu ja kanname klientide kontodele kunipangapäeva kella 18.00ni.See lahendus võimaldab kliendil kasutada erinevate valuutadesamas vääringus säilitamiseks ainult ühte kontonumbrit. Uuslahendus võimaldab igale laekuvale valuutale kehtestada per-sonaalsed konverteerimisreeglid, mille alusel pank soovitudtoimingud kliendi eest teostab. Lisaks parandab uudse lahen-duse kasutuselevõtt väljavõtete ülevaatlikkust, info selgust ninguue süsteemi kasutusele võtnud klientidele ei too eurole üle-minek enam kaasa täiendavaid muutusi kasutusharjumustes.Nimelt eurole üleminekul vahetub vaid põhivaluuta, kõik teisedkliendi poolt sätestatud reeglid jäävad aga samaks.Klientidele, kes soovivad jätkuvalt arveldada mitmel arvel-duskontol ja soovitud valuutades, pakume seda võimalust kaedaspidi.

Kontod teistes SEB Grupi pankadesOma internetipanga vahendusel saate informatsiooni ka omateistes SEB Grupi pankades avatud kontode liikumiste kohta.Samuti saate SEB Eesti Ühispanga vahendusel avada uusi kon-tosid teistes SEB pankades. Meie võimalused ei piirdu ainult SEB Grupi võrgustikuga, koos-töös partneritega pakume laiemaid arvelduslahendusi.

Ärikliendi nõustamistelefonÄriklientidele on lisandunud uudne võimalus – tavapärase kliendi-info telefoni 66 55 100 kõrval on nüüd teie kasutuses ka äri-kliendi nõustamistelefon. Sellelt telefonilt saate kiirelt vastusedeelkõige internetipanga rohkete võimaluste kasutamisel tekki-da võivatele küsimustele.Juhul kui teil ei ole kliendihaldurit, saate nõu ka teiste panga-teenuste osas või leppida kokku põhjalikumaid nõustamisi spet-sialistidega.Ärikliendi nõustamistelefoni number on 66 55 444. Meie klien-diteenindajad vastavad teie küsimustele kella 9.00–18.00.

Lepingud ja teenusedKõik meie senises koostöös sõlmitud ja kehtivad kokkuleppedon jõus ka pärast ärinime muutust. Samaks jäid kõik konto-numbrid.

Telefoninumbrid ja postiaadressidKõik teile tuttavad telefoninumbrid ja postiaadressid jäävadsamaks. Võimalikest muudatustest teavitame täiendavalt.

E-postSeni kasutusel olnud e-posti aadressi kuju [email protected] asendasime aadressiga [email protected] (“eyp” asendub ühendiga “seb”). Esialgu jõuavad meile veelkohale ka vana aadressikujuga saadetud e-kirjad.

KodulehtKodulehel on suuremad uuendused – muutusid välimus ja värvid,kasutusele tuli uus aadress www.seb.ee. Kui kasutate oma in-ternetilehitseja järjehoidjaid, siis ärge unustage meie uut aadres-si sinna märkimast. Lisaks kodulehe uuele aadressile ja ku-jundusele on muudetud ka navigatsiooniloogikat. Muutusteeesmärk on tõsta kodulehe kasutajasõbralikkust. Uue lähe-nemisega kohanemine võib võtta algul veidi aega. Juhul kuijääte teid huvitava info leidmisega hätta, soovitame tutvuda uutnavigeerimisloogikat tutvustava lehega või helistage meie klien-ditoe telefonile 66 55 100.

Internetipank U-Net BusinessMeile kliendid peavad pangaga suhtlemisel kõige olulisemakskanaliks internetipanka, 98% tehingustest toimub just meieelektroonilistes kanalites. Viimasel kahel aasta oleme pööranudoma arendustegevuses põhitähelepanu U-Net Businessi funk-tsionaalsuse ja kasutusmugavuse täiustamisele. Võimalusion loodud palju ja ärikliendid peavad meie internetipanka pari-maks Eestis – internetipankade Business-klassiks. Uuendusedpiirduvad eelkõige värvilahenduse muudatustega. Internetipankasisenemine, navigeerimisloogika ja toimingute tegemisepõhimõtted ei muutu.

PangakaardidTeie kasutuses olevad pangakaardid teenivad teid ka edaspi-di ja uue kujundusega pangakaardi saate vana kaardi aegu-misel. Soovi korral asendame Teie pangakaardi uue kujun-dusega SEB Eesti Ühispanga kaardi vastu. Uued kaardikujun-dused leiate meie koduleheküljelt.

TulevikLoome uusi võimalusi ja arendame teenuseid muutuvate va-jaduste järgi. SEB kogemus kinnitab, et kõrgtasemeline teenin-dus ja lai koostöövõrk võimaldab teile edukaid finantslahendusinii täna, aasta pärast kui ka järgmisel sajandil. Edu eeldusekson meie klientide vajaduste tundmine ja nendele sobivaimatelahenduste leidmine. Soovitame teil olla ka ise aktiivsed ningmeie käest oma vajadustele lahendusi küsida.


12

Vaid paar kuud on SEB Ühisliisingujuhatuse esimees Indrek Julge jamüügidirektor Taavi Laur saanudoma uuel ametikohal töötada, kuidaeg on olnud põnev ja muutusteroh-ke. Eesti Ühispangast on selle ajasees saanud SEB Eesti Ühispank ningseda on asunud juhtima SEB Ühislii-singu endine juhatuse esimees MartAltvee. Võib arvata, et endine SEBÜhisliisingu juht on mantlipärijaleseadnud üsna kõrged eesmärgid.Milliseid muutusi on uuel ja põnevalajal oodata siis SEB Ühisliisingus jamis muutub ennekõike klientidejaoks?

Indrek Julge kinnitab, et muutusi tuleb japikas perspektiivis üha rohkem. Muidu-gi said muutused alguse juba aastaid ta-gasi, kui SEB ostis enamusosaluse EestiÜhispangas. Kogu selle aja jooksul on toi-munud Eesti Ühispanga ja liisingfirma in-tegreerimine SEB gruppi. See tähendab,et üha rohkem on omavahel koostöödtehtud ja SEB kogemustest õpitud. Integ-reerumise loomulik osa oli ka see, et ni-mi lõpuks muutus.

“See on hea, sest kui tuleb mõni klientSkandinaaviast, leiab ta meid palju liht-samini nime järgi üles,” ütleb Indrek Jul-ge.

Taavi Laur võib juba selle lühikese ajakogemusele toetudes väita, et paljud suu-red rahvusvahelised seadmete maaletoo-jad on võtnud SEB Ühisliisinguga ühen-dust ja tahavad koostööd teha. Ainuüksiviimase kuu jooksul on kolm-neli sellistkontakti tulnud. “See aitab ka meie tege-vusele palju kaasa, et SEB on Saksamaal,Prantsusmaal, Suurbritannias ja koguSkandinaavias. Sealsetel partneritel onlihtsam meiega siin Eestis koostööd teha,kui et hakata otsima endale täiesti uut fi-nantspartnerit,” seletab Taavi Laur.

Loomulikult ei saa seda väita, et SEBÜhisliising poleks varem edukalt turultoimetanud ja ise innovaatiline olnud.Indrek Julge sõnul pole meie finantsasu-tustel häbeneda midagi, pigem vastupi-di – nii mõneski valdkonnas nagu näiteksIT arengu osas on SEB Eesti Ühispank ol-nud kogu grupis ikka esirinnas. “Midameil aga üle võtta on, siis näiteks see, etSEB-l on mõnede suurte partneritega ju-ba aastakümneid välja töötatud eralditooted nende kaupade finantseerimiseks.

Neid põhimõtteid saame ka Eestisse ületuua. On juba välja kujunenud koostöö japõhimõtted, kuidas kõige paremini riskemaandada ning kuidas see kliendi jaokskõige mugavam on. Kui varem ehk poleme mõne maailmategija jaoks nii oluli-ne turg olnud, kus hakata oma toodetarendama, siis SEB varal oleme võimeli-sed palju kiiremini tegutsema ja ei peaenam hakkama jalgratast leiutama. Klien-did saavad jällegi juurde valikuvõima-lust,” väidab Indrek Julge.

Paljud ettevõtted käivad rahvusvahe-listel messidel ja valivad endale sealt so-bilikke seadmeid. Kui aastaid tagasi tah-tis ettevõtja mingit tootmisliini osta ja üt-les, et ta ostab Ühisliisingu kaudu, siisseadmemüüja jaoks oli Ühisliising üksin-da suhteliselt tundmatu ettevõte ja müü-jad võisid küsida akreditiivi või muid ga-rantiisid. Nüüd on tänu SEB-le ka SEBÜhisliisingul võimalik müüjatega arvel-damiseks paremaid ja odavamaid mak-setingimusi saada.

Kuna SEB Eesti Ühispank tegutseb ko-gu Baltikumis, siis saab partner hea üle-vaate oma finantsasjadest kõikidel turgu-del. Klient teab, kuidas asju aetakse ja se-da tehakse täpselt samamoodi kõikidesriikides. See toob kliente juurde.

Taavi Lauri sõnul on ju meie ettevõtjadüsna edukalt laienenud teisesse Balti rii-kidesse. Samuti saab liising abiks olla, kuiettevõte soovib laieneda Venemaale.

Kas ka intressid võivad kliendi jaoksmuutuda? Indrek Julge sõnul sõltuvadintressid kohalikust turust ja siin poleenam palju langemisruumi. Me oleme ju-ba jõudnud Skandinaavia tasemele. Kok-kuvõttes võidavad tulevikus rahaliseltkindlasti kliendid. Kui muidu võtaks lii-sing kliendiriski maandamiseks näitekssuuremaid sissemakseid ja valitaks kaklienti rohkem, siis koostöös seadme val-mistajaga riski jagades saab ka liising võt-ta suuremat riski. Ja kui klient sattubmakseraskustesse, siis seadme müüja os-tab seadme tagasi.

Sünergia ja laitmatu klienditeenindus

Indrek Julge (vasakul) ja Taavi Laur (paremal) ei karda püstitada SEB Ühisliisinguskõrgeid eesmärke. Foto: Raivo Tiikmaa


13

Mart Altvee andis kõva korralduse, etliising ei tohi mingil juhul oma turuosavähendada. Kuidas see eesmärk täidetak-se?

Indrek Julge muigab, et panga juhatu-se esimehe korraldusi ei tohi eirata. Eel-mise aasta lõpus oli liisingu turuosa24,4%, siis esimese kvartali lõpu seisugaoli 25,3%. On õnnestunud juba turgujuurde võtta. “Mitte mingil juhul ei näeseda stsenaariumi, et me turuosa kaota-da võiksime. Mul on seda hea ka öelda,sest meil on nüüd uus müügidirektor, kespeab selle ülesande täitmise eest hea seis-ma,” lisab Indrek Julge.

Samas kui kõikide liisingfirmade tu-ruambitsioonid kokku panna, siis saamekoguturu mahuks 100% asemel vähemalttubli 120%. “Meie põhiliseks märksõnakson ikka sünergia. Me oleme üks mees-kond ja me ei lahterda end pangaks, lii-singuks ja emapangaks,” ütleb TaaviLaur. Kokkuvõttes on meil ühed kliendidja ühed eesmärgid.

Indrek Julge lisab, et kõigil neljal suu-remal tegijal on turul enam-vähem samahinnatase ja sellega enam tulevikus klien-ti ei võida. Tuleb rõhuda laitmatule klien-diteenindusele. “Peame oma klientidesoovidele kiiresti reageerima ja olemaväga sõbralikud. Meeldiv on ju ajada äriinimesega, kes on sinu vastu sõbralik,mitte kõrk ja üleolev,” ütleb Indrek Jul-ge.

Kliendiuuringus peab Indrek Julge kakõige tähtsamaks seda, et SEB Ühisliisin-gut on sõbralikuks peetud. “Kindlastisaame kliendiuuringust tagasisidet, mil-lega saame veelgi paremad olla. Kindlas-ti on klintide jaoks oluline see, et peameolema kiired ja meid peab alati kätte saa-ma ning ka probleemidele tuleb kiirestireageerida,” lisab Indrek Julge.

“Kliendid on SEB Ühisliisingu puhulrõhutanud seda, et alati on lahendusi pa-kutud. Kui mingil põhjustel ei õnnestukliendil saada soovitud teenust, siis meei saada teda lihtsalt koju, vaid otsime la-henduse, mis moodi saaks seda teha,” üt-leb Taavi Laur. Hea märk on ka see, et vii-mastel aastatel on kliendiuuringu tule-mused üsna stabiilselt head olnud. Mui-dugi võib alati küsida, kas tase on piisa-valt kõrge. Indrek Julge sõnul pole nemadise enne rahul, kui tulemus on 100%. “Mevõime tulemusega praegu küll rahul ol-la, kuid alati saab paremini,” on SEB

Ühisliisingu juhatuse esimees veendu-nud.

Klient peaks julgema alati küsida nõu.Millegi pärast kipub väiksem klient fi-nantsasutust kartma. Indrek Julge panebaga südamele, et kirjud reklaamid ja tu-rul välja hõisatud asjad ei pruugi sisuli-selt olla kliendi jaoks kõige sobivamad jataskukohasemad. Lihtne näide on seenullsissemakse, mis võib inimest ahvat-leda. Aga teisalt ei tähenda null numbri-na alati head. 0-sissemakse puhul võtabnäiteks klient riski, et tema soetatud va-ra on esimese paari aasta jooksul liisingujäägina kallim, kui on selle vara turuhind.Ning lõpuks tuleb maksta ju kogu suuresumma pealt intressi ja lõppkokkuvõttesläheb see toode väga kalliks.

Alati tuleks küsida nõu, helistada jaleppida aeg kokku. See ei maksa kliendi-le mitte midagi, küll aga saab klient vägapaljudele küsimustele vastused ja otsuston palju lihtsam teha. “Ei maksa turultvõtta esimest pakkumist, vaid tuleb läbimõelda, kas see on kliendi vajaduste javõimalustega kooskõlas,” rõhutab Ind-rek Julge.

on SEB Ühisliisingu võtmesõnadeks

Liising on paratamatult seadmekesk-ne. “Meie halduritel on pikk nimekiriseadmetarnijatest ning alati saab leidakliendi vajadusele kõige õigema seadme.Ka siin on võtmeks nõustamine. Nõusta-mine ei toimu ainult Tallinnas. Ka nen-des SEB Eesti Ühispanga kontorites, kuspole uksele kirjutatud SEB Ühisliisingunime, saab informatsiooni meie kohta,vastavad inimesed on välja koolitatud,”lisab Taavi Laur. Ja see nõustamise teemaon aktuaalne just maakondades, kus kas-vab põllumajandussektori osakaal. Lii-singul on hea koostöö toetusfondidega.

Indrek Julge sõnul ei puuduta koostööpõllumeestega ainult traktori liisimist,vaid kogu põllumeestele vajaliku inves-teeringute paketi kokkupanemist. Teata-vasti on tegu sesoonse äriga, kus rahadlaekuvad suure nihkega. Meiega koos onvõimalik teha paindlikke maksegraafi-kuid, kus maksta võib siis, kui müügisttulevad rahad. SEB Ühisliisingul on eral-di spetsialist, kes tunneb lähemalt põllu-majanduse valdkonda ja on temaatikagaigati kursis.

Keerulisel ajal on huvitavend proovile pannaMiks elupõlisest juristist äkki müügimees sai?Taavi Laur: Juura valdkonda võib vaadata natuke laiemalt: jurist ei ole isik, kes peabjälgima üksnes paragrahve ja piiranguid, vaid peab otsima pidevalt lahendusi. Üks peabselgelt piire jälgima, aga teine peab otsima lahendusi. Minu varasem töö on seisne-nud suuresti lahenduste otsimises, mis on sarnane ka müügitööga. Müügitöö ei ole võõ-ras. Olen siiski üle kolme aasta teinud SEB Eesti Ühispangas müügitööd. Liising on mui-dugi spetsiifilisem, aga minu müügimeeskond täiendab mind.Praegu on huvitav ja keeruline aeg. Tuleb pidevalt mõelda, kuidas saaksime oma oma-nikele tulusamad olla. Konkurents finantsturul on mulle suur väljakutse.

Latt on seatud kõrgele. Usute, et saavutate need eesmärgid?Indrek Julge: Muidugi hindasin eesmärkide saavutamist reaalseks. Muidu poleks koh-ta ilmselt vastugi võtnud. Tuleb muidugi endale selgeks teha, kas oled valmis seda vas-tutust võtma. Mina olen 1999. aastast alates Ühisliisingus töötanud ja olnud ka juhatu-ses, tänu sellele olen ka seni oluliste otsuste tegemise juures olnud.Eesmärgid on tõsised. Kui ei oleks suurt väljakutset, siis oleks ju igav.

Ühisliising tundub olevat üsna hea hüppelava. Kas teist saab järgmine SEB Ühis-panga juhatuse esimees?Indrek Julge: Oi, sellele ma küll vastata ei oska. Mart Altveel on veel pikkadeks aasta-teks oma ametipostil tegemist ja minul siin. Siin veel väljakutseid jagub ja järgmiste ame-tikohtade peale praegu ei mõtle.


14

Mobiilimaksete tehnoloogia pakkujaUpaid korraldatud küsitluse aluselsooviksid üle kolmveerandi Inglismaatäiskasvanutest (77%) võimalust omamobiiltelefone kasutada krediitkaar-diarvete maksete sooritamiseks.

Küsitluse andmetel sooviks kolmandik18–64-aastastest, et neile krediitkaar-diarvete makseid SMS-iga meelde tule-tataks. Nendest 62% tahavad võimalustsellele sõnumile vastamisega sooritadamakseid eri summades.

18–34-aastaste vanusegrupis on see arvisegi suurem. Pool selle vanusegrupi vas-tajatest sooviksid meeldetuletust lühisõ-numiga, kümnest seitse soovivad vas-tamisel täpsustada summa suurust.

Upaidi sõnul näitab see küsitlus, et iganeljas inimene, kes kasutab krediitkaar-diarvete maksmiseks otsekorraldust,avastab üha suureneva arve, sest nad mak-savad automaatselt iga kuu ainult mini-maalse summa. Küsitlusest selgub, et kolmneljandikku Inglismaa täiskasvanutestusuvad, et võimalus tasuda krediitkaar-diarveid lühisõnumitega annaks neile omafinantside üle suurema kontrolli.

Upaidi peadirektor Ashley Ward ütleb:“Meie küsitlus näitab, et krediitkaartidekasutajad on teadlikud, et miinimum-summade kaupa makstes suureneb võlgpika aja peale, kuid neil ei ole küllalt liht-sat süsteemi oma makseid iga kuu regu-leerida.”

Küsitlus ühtib valitsuse plaanidegatutvustada tarbijale krediidiarvet, missunniks krediitkaardifirmasid hoiatamakliente paremini riskide eest, mis kaas-nevad ainult minimaalse kuumaksetasumisega.

Ward ütleb, et paljud suuremad laenu-andjad juba kaalutlevad lühisõnumigameeldetuletust ning makse sooritamiseteenust. Varem sel kuul esitles Prantsusekauplusekaardigrupp Cofinoga mobiili-makseteenust krediitkaardiarvete ku-umaksete tasumiseks.

Teenus kasutab Upaidi tekstitðeki ra-kendust, mis saadab lühisõnumi, meenu-tades kaardiomanikule maksetähtajasaabumist. Klient kasutab vastamisekseelnevalt määratud salasõna ning näitabära maksesumma, et sooritada raha-ülekanne oma pangakontolt.

SMS-lahendus krediitkaardivõlale

Tarbijad valmis m-kaubanduseksEuroopa tarkvaraasutuse ImpaqBusiness Solutions korraldatuduuringu kohaselt soovivad Inglise tar-bijad kõige enam kasutada 3G-mo-biilitehnoloogiat selliste rahalistetehingute sooritamiseks nagu väike-maksed, elektrooniliste piletite ost-mine ja püsikliendiprogrammid.

Samal ajal kui praegune mobiil-telefonide kasutamine keerleb ümberkõnede ja SMS-ide, vihjab uuring, ettarbijad on valmis ära kasutama uusi3G võimalusi ning kasutama omatelefonitoru krediit-, deebet- jakliendikaartidena, e-piletite jaoksnäiteks lennu registreerimisel ning juurdepääsukontrolli eesmärkidel.

Impaqi grupi direktor ChrisThomas ütleb, et uuring toob väljaInglismaa ettevõtete vajaduse kasu-tada ära 3G potentsiaal ning õppidatundma uusi viise, kuidas klientide-ga ühendust luua.

“Mobiili laiaulatuslikkus on nüüdnii kindel, et igapäevaelus kasutatavadesemed nagu rahakotid, krediitkaar-did, sularaha ja võtmed võib kõik po-tentsiaalselt asendada või liita mobiil-telefonidega,” ütleb Thomas.

American Expressesitleb reisitsekk-kaartiAmerican Express on välja tulnudreisitðekk-kaardiga, mis on ettemak-suga maksekaart ja loodud asendamapaberist reisitðekke.

Ettemaksuga kaarti saab laadidaUSA dollarites, Inglise naeltes või eu-rodes ning kasutada kaubanduses jasularahaautomaatides üle maailma,kus aktsepteeritakse AmericanExpressi kaardimakseid. Kaardi-omanikel on ka võimalus lukustadavaluutakursid, et kaitsta end kur-simuutuste eest. American Expressitehtud uurimus näitab, et ameerik-lased kulutavad reisides ligikaudu sa-da miljardit dollarit sularahas aastas,kuid enamus küsitletud kliente (68%)nimetasid sularaha kõige vähemohutuks reisirahaks. Ligi pooled vas-tanutest (40%) näevad reisitðekke kuikõige ohutumat vormi.

P A N G A N D U S E S T M A A I L M A S


15

Internetipangaduseturvalisus onkliendilojaalsuse võtmefaktorPonemon Institute’i tehtud ning onli-ne-riskijuhtimistarkvara müüjaWatchfire’i rahastatud uuringu alu-sel vahetaksid üle poole (57%) inter-netipanga kasutajatest juba ühe tur-varikkumise pärast panka.

Ponemon Institute’i juhatuse esi-mees ja asutaja Larry Ponemoni sõnulon usaldus panga vastu muutumaskliendilojaalsuse ja kaubamärgi tuge-vuse põhiliseks komponendiks ningisegi kõrgeimate kliendilojaalsusegapankade puhul hävitab üksainus tur-varikkumine suhte.

“Kliendid mitte ainult ei eelda, etnende pank rakendab nende identi-teedi varastamise suhtes meetmeid,vaid nad vahetavad panka, kui sel-gub, et need turvameetmed ei tööta,”ütleb Ponemon.

Internetipõhine uuring näitas, etkliendid, kellel on suur usaldus omainternetipanga suhtes, teevad suure-ma tõenäosusega internetipangaskeerukamaid toiminguid, näiteks ot-sekorralduslepingud.

Watchfire’i president ja juht PeterMcKay ütleb: “Peavoolumeedia tähe-lepanu rikkumistele ja identiteedivar-gustele sunnib tugevdama Internetiprivaatsust ja usaldust ning kliendidon suuremas ärevuses kui kunagi va-rem selles suhtes, kuidas nende isik-likku informatsiooni kasutatakse.”

“Pangad peavad selle riskialti in-ternetikanali usaldusväärsusel silmahoolega peal hoidma, vastasel juhulkannavad nad lahkuvate klientidetõttu suuri kaotusi.”

Hoolimata turvamuredest ütles ülepoole (59%) vastajatest, et nad usal-davad palju rohkem või usaldavadrohkem internetipangandust kui pan-gakontoreid.

Kui küsiti, milliseid samme pangadastuvad, et klientide usaldust teeni-da, nimetas enamik vastanutest isik-liku informatsiooni kolmandateleosapooltele jagamise piiramist, inter-netireklaamide ja -tootekampaaniatevähendamist ja isiku tuvastamist in-ternetipangas tehinguid tehes.

Euroopa Liidu eesmärgid ühtse Euroo-pa maksepiirkonna sisseviimiseks sun-nivad panku tegelema vastukäivatekonkureerivate süsteemide ja standar-dite segapudruga. Chris Skinner andBreffini McGuire arvavad, et paljudejaoks võib ainuvõimalikuks lahendu-seks osutuda teenuse sisseostmine.

Euro tuli käibele 1999. aastal. Euroopa ko-misjon kiirustab tagant muudatustegakõikidel Euroopa finantsturgudel. Miksmuutusi tagant sundida?

Kui eurost 1980-ndate alguses rääkimahakati, ootasid kõik suuri muutusi Euroo-pa äris. Selle muudatuse põhjuseks onEuroopa Liidu liikmesriikide pühendu-mine majandusreformidele, mille eesmär-giks on muuta regioon maailma kõigekonkurentsivõimelisemaks majanduseks.

Nüüd on euro olemas ning üllatavaksosutus Euroopa panganduskogukond omamaksesüsteemide ühtlustamisel eurole üle-mineku ootuses. Enamik panku viis sissevaluutateenuse, kuid ei ühtlustanud omarahvusvahelisi makseteenuseid.

See integratsiooni puudumine ongi põ-hitakistus sujuva euromaksestruktuuriloomisel. Ning võttes arvesse, et see onkriitiline osa Euroopa konkurentsivõimetugevdamisel ülemaailmses majanduses,ei ole midagi üllatavat faktis, et eurotsoo-ni riikide valitsused on ülemineku regu-leeriva seadusandluse loomisel ajakavastkõvasti maha jäänud.

Selle tulemusena on komisjon loonudhulga reegleid ja määrusi finantsturguderestruktureerimiseks läbi Financial Servi-ces Action Plani (FSAP). “Eesmärgiks onühtne maksetsoon, mille kodanikud ja fir-mad saavad rahvusvahelisi makseid soo-ritada sama lihtsalt, turvaliselt ja tõhusaltnagu siseriiklikke makseid ning seda sa-masuguse teenustasu eest.”

Kuidas edeneb?Pärast FSAP heakskiitu oli EL-i liikmes-riikides 2000. a märtsist kuni 2004. a juu-li lõpuni rakendatud 42 meetmest 39. Seeon üsna muljetavaldav, arvestades, et te-gemist on keeruka ja ulatusliku muuda-tuste programmiga, mis peab toimima 25riigis. Kuid riigipoolne heakskiit ja muu-datused pankades on kaks ise asja.

Euroopa pankadele tekitab FSAP tõsistpeavalu. Näiteks on pangad silmitsi uute

maksereeglitega (uus juriidiline võrgus-tik, mida tuntakse Payment Service Direc-tive’ina), uued raamatupidamismäärused(IAS), uued aktsiatehingute seadused (MI-FID) ja uued kapitaliga tagatuse reeglid(Basel II). Lisame siia veel teised seaduste-ga kinnitatud nõudmised, näiteks peavadUSA börsil noteeritud Euroopa pangadvastama Sarbanes-Oxleyle, ja te mõistate,miks osa pankureid tunneb, et muudatus-te sulatustiigel on neil jalad alt löönud.

Ma tahan deebetkaardiga eurosid saadaIllustreerimiseks: üks euromääruse kõi-ge nähtavamaid mõjusid on muudatu-sed, mis puudutavad pankade teenusta-susid väheväärtuslikelt rahvusvahelisteltmaksetelt. Need teenustasustruktuuridmuutusid drastiliselt EL määrusega2560/2001, mis hakkas kehtima 2001. a.See seadusandlus likvideeris tõhusalt vä-heväärtuslike rahvusvahelise makseteajalooliselt kopsakad marginaalid.

Sularaha väljavõtmist ja kaardimakseidreguleeriv seadus jõustus 2002. a juulisning laienes 2003. a krediitkaartidele. Sea-dus näeb ette, et eurotsoonis kehtib kõiki-dele 12 500 euro suurustele või väiksema-tele rahvusvahelistele maksekorralduste-le sama teenustasu nagu riigisisestele üle-kannetele. 2006. a jaanuarist tõuseb see li-miit 50 000 euroni. See määrus on olnudolulise tähtsusega. Näiteks oleks võetud2001. aastal pangakliendilt, kes väljaspooloma EL-i liikmesriigist kodumaad võttisvälja 100 eurot sularahas, keskmiselt 4 eu-rot teenustasu, samal ajal on sularaha väl-javõtmine riigisiseselt tasuta või maksabvaid paar senti. Sama kehtib rahvusvahe-lise krediidimakse kohta, kus 100-eurosemakse puhul oli teenustasu 24 eurot, kuidriigisiseselt oli sama tehing tasuta.

Kuidas on Euroopa pangad reageerinud?Pankade jaoks on rahvusvaheliste mak-sete teenustasude, maksete ja kasumi rik-kaliku voolu kadumine olnud suur löök.Samas nõuab süsteemide uute määrusteja reeglitega kooskõlla viimine suuri ku-lutusi. Kõikide traditsiooniliste kliiringu-liideste asendamine uute üleeuroopalis-te süsteemidega nõuab suuri investeerin-guid ja programmide muutmist. Muutu-si viiakse siiski ellu.

Euroopa maksete tulevikP A N G A N D U S E S T M A A I L M A S

PDF-dokument; 771 KB

Documents

Transcript of PDF-dokument; 771 KB