PATRIOODID JA EESTLASED

Lõimumiskava koolitus Vihula mõis, 12. märts, 2010

Raivo Vetik, Tallinn Ülikool

Mis on riigiidentiteet?

See on national identity, mitte state identity. Identiteeti iseloomustab mitmekihilisus:

a) etniline identiteet

b) riigiidentiteet

c) riigiülene identiteet

Oluline on eelkõige riigiidentiteedi ja etnilise identiteedi seos:

a) John Berry - need inimesed, kes on kindlamad oma etnilise ja kultuurilise identiteedi turvalisuses on avatumad ka teise grupi kaasamisele ühiskonna avalikku sfääri.

b) Robert Putnam – siduv (bounding) ja sildav (bridging) sotsiaalne kapital on sageli vastuolus.

eriti tõenäone on nimetatud vastuolu siis, kui eri gruppide riigiülesed identiteedid vastanduvad.

Eesti riigiidentiteedi käsitlused: Aune Valk – riigiidentiteet tähendab kuuluvus- ja

uhkustunnet seoses Eesti riigi, maa ja kultuuriga Juhan Kivirähk - meie-tunnetus e. arusaam, et

ollakse osaline Eesti ühiskondlikus ja poliitilises elus ning seotud positiivse emotsionaalse kuuluvustundega Eesti rahva ja territooriumiga.

Monitooring 2008 Eestivenelaste riigiidentiteet (EVRI) on kollektiivne meie-

tunne, mida iseloomustavad Eesti riiki kuulumise positiivne tähtsustamine ning selle põhiväärtuste ja sümbolite jagamine.

EVRI indeksi elemendid: Mitte kusagil maailmas ei tunne ma end nii koduselt kui

Eestis Tunnen uhkust, nähes lehvimas Eesti lippu Kuivõrd oluline on Teie arvates ka edaspidi Eesti

rahvastikupoliitikas taotleda Eesti keele omandamist venekeelse elanikkonna poolt

Arv Protsent

Eesti kodanike

osakaal (%)

Eesti keelt hästi valdavate

osakaal Nõrk riigiidentiteet 0-1 punkti

147 29 41 22

Pigem nõrk riigiidentiteet

2 punkti 147 29

49 27

Pigem tugev riigiidentiteet

3 punkti 115 23

56 31

Tugev riigiidentiteet 4-6 punkti 105 20 76 47 Kokku 513 100,0

Kivirähk http://www.tallinn.ee/est/g6210s41569

Valkhttp://www.mitteformaalne.ee/index.php?file=164Vetikhttp://www.kul.ee/webeditor/files/

integratsioon/Riigiidentiteet_ja_avaliku_sf_ri_sidusus.pdf

Miks on ühine riigiidentiteet vajalik?

seob erinevad sotsiaalsed grupid terviklikuks ühiskonnaks, kindlustab ühiskonna sisemist stabiilsust ja julgeolekut, loob usaldust riigi ja kodanike vahel, vajalik globaalses konkurentsis ajude, tööjõu ja kapitali

pärast.

Kas riigiidentiteeti saab riigi poolt konkreetsete meetmetega kujundada?

Saab küll, kuid siin tuleb eristada sisendi- ja väljundipoliitikat:

a. esimest teevad ühiskonna huvigrupid, parteid ja parlament,

b. teist aga täidesaatvad institutsioonid.

Probleem - väljundipoliitika (näiteks teavitamised, tseremooniad jmt) võivad olla väga hästi läbimõeldud, kuid sisendipoliitika tasemel on just rahvustunnus kujunenud parteipoliitilise võitluse üheks põhijooneks.

Sisendipoliitika – näiteks massiline kodakondsusetus taastoodab eestivenelaste negatiivset hoiakut Eesti riiki – juriidiline versus inimlik järjepidevus.

See palju arutatud integratsioon tegi kurja nalja – need mehed, kes selle programmi välja töötasid, lõid sellise skeemi, mille alusel jätsid joone taha terve osa elanikkonnast, öeldes – teie ei ole meie ühiskonda integreerunud, hakkame teid integreerima. See kunstlik jaotamine tegi lõpu loomulikule rahvustevahelisele suhtlemisele. (FG3v, mees(b) Narvast)

Keda peetakse uuringutes Eesti rahvaks põhiseaduse mõttes?

Venekeelsete intervjueeritute poolt pakuti vastuseks nii ainult eestlasi, kõiki kodanikke kui ka kõiki inimesi, kes Eestis elavad, vaatamata nende rahvusele.

Eestlaste arvates koosneb Eesti rahvas eeskätt etnilistest eestlastest. Ka väliseestlastele ja ka Eesti kodanikele ollakse valmis eesti rahva mõistet laiendama, kuid venekeelseid elanikke peetakse valdavalt siiski vene rahvaks Eestis.

Millist kodakondsust Te endale sooviksite? (%, kodakondsuseta vastajad, 2000-2008)

2000. a 2002. a 2005. a 2008. a Eesti kodakondsust 60 65 74 51 Venemaa kodakondsust 5 6 11 19 Mõne teise riigi kodakondsust 7 9 5 14 Ei soovi üldse kodakondsust 16 14 7 16 Raske öelda 12 6 3 - N 170 109 102 105 Allikad: Integratsiooni Monitooringud 2002-2008

Venekeelse elanikkonna usaldus Eesti riigi ja tema institutsioonide vastu on kolm korda madalam kui eestlastel, kodakondsusest sõltumata

Usaldusindeksi väärtus

Eestlane

Teisest rahvusest Eesti kodanik

Kodakondsuseta

Vene kodanik

Väheusaldav (0-1) 18 54 53 48

Teataval määral usaldav (2-4) 33 31 35 35

Küllatki usaldav (5-7) 31 9 7 10

Väga usaldav (8-9) 17 6 4 7

73 73

11 14 16 13

0

20

40

60

80

JAH EI ei oska öelda

venekeelsed vastajad - mehed

Eesti kodanikud teiste riikide kodanikud/ kodakondsuseta

KAS OLEKSITE VALMIS OSALEMA KAITSETEGEVUSES?/detsember 2006/

Eesti kodakondsusideoloogia eeldab, et Eesti kodakondsuse omandajad näitavad oma eestimeelsust ja ülejäänud peaksid tegema sama.

Uuringuandmed aga kinnitavad, et erineva juriidilise staatusega eestivenelased on meelsus- ja väärtushoiakutes pigem sarnased.

Siit tuleneb põhimõtteline järeldus senise kodakondsuspoliitika kohta: meie kodakondsuspoliitika ei erista mitte erinevate väärtushoiakutega inimesi, vaid eesti keele oskajad ja mitteoskajad.

Kuna eesti keele mitteoskamise põhjuste hulgas on levinumad vanus, kehvem majanduslik olukord ja eestikeelse elukeskkonna puudumine, siis tuleb välja, et riik karistab halli passiga neid, kes pole teistega võrreldes mitte vähem lojaalsed, vaid vanuseliselt, majanduslikult ja regionaalselt kehvemas olukorras.

Seega, kodakondsuspoliitika on kujunenud sisuliselt karistusvahendiks, kusjuures inimesi karistatakse asjade eest, mis olulisel määral neist isiklikult ei sõltu.

See tekitab kriitilist hoiakut Eesti riigi suhtes ka kodanikest eestivenelastes, nõrgendades nende riigiidentiteeti.

Kolm analüüsi taset: Inimeste huvid – eestlaste hoiakud sisemiselt jaotunud. Parteipoliitilised huvid – kodakondsuse teema on

julgeolekustatud, Venemaaga hirmutamine, status quo püsimine.

Eesti riiklikud huvid – iseseisvus ja eesti kultuuriruumi jätkusuutlikkus, majandusareng, sisepoliitiline stabiilsus jne. – vajalik kodakondsusetuse probleemi lahendamine.

Vahendid riiklike huvide saavutamiseks sõltuvad kontekstist, ka kodakondsuse institutsioon peab olema instrument riiklike huvide realiseerimiseks.

Kuna eestlaseks olemist ei peeta jagatavaks, siis tõlgendavad venelased integratsioonipoliitikat enda assimilatsiooni või kõrvaletõrjumisena – vt. http://htk.tlu.ee/stss/wp-content/uploads/2009/12/STSS_Kruusvall_

Vetik_Berry.pdf

Seega, Ilma riigiidentiteedita ei ole lõimumine võimalik, kuid eestlaste riigiidentiteet ei ole avatud, mille ka

eestivenelased saaksid omaks võtta.

Indrek Teder – põhiseaduspatriotismi ja rahvusriikluse pinge, riigiidentiteedi tugevnemine eeldab ühiste väärtuste olemasolu.

Quo vadis?

Eestlased: Olgem eestlased, aga saagem ka patriootideks

(mitte kroonu, vaid põhiseaduse mõttes)!

Eestivenelased: Säilitagem oma kultuur, aga saagem ka eestlasteks!