PARKIMISKOHALE KEHTESTATUD PARKIMSSTANDARDITE … · mistõttu on vaja analüüsida...
Transcript of PARKIMISKOHALE KEHTESTATUD PARKIMSSTANDARDITE … · mistõttu on vaja analüüsida...
Kristjan Kalja
PARKIMISKOHALE
KEHTESTATUD
PARKIMSSTANDARDITE
VASTAVUS TEGELIKU
OLUKORRAGA PARKLATES
LÕPUTÖÖ
Tallinn 2016
Kristjan Kalja
PARKIMISKOHALE
KEHTESTATUD
PARKIMSSTANDARDITE
VASTAVUS TEGELIKU
OLUKORRAGA PARKLATES
LÕPUTÖÖ
Transporditeaduskond
Autotehnika eriala
Tallinn 2016
Mina,
…………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………...…,
tõendan/tõendame, et lõputöö on minu/meie kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh
juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt.
Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autori/te/le ainuisikuliselt
ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega.
Lõputöö autor/autorid
…………………………………………………………………………………………………………
Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev
…………………………………………………………………………………………………………
Üliõpilase kood …………………………
Õpperühm …………………………
Lõputöö vastab sellele püstitatud kehtivatele nõuetele ja tingimustele.
Juhendajad
…………………………………………………………………………………………………………
Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev
…………………………………………………………………………………………………………
Konsultandid
…………………………………………………………………………………………………………
Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev
…………………………………………………………………………………………………………
Kaitsmisele lubatud „…………“…………………………..20….a.
.............................................. teaduskonna dekaan …………………………………………..
Teaduskonna nimetus Nimi ja allkiri
3
SISUKORD
SISUKORD .......................................................................................................................................... 3
SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 5
1. PARKIMINE ................................................................................................................................ 7
1.1. Parkimisnurgad ...................................................................................................................... 7
1.2. Omaalgatuslikud parkimiskohad ........................................................................................... 8
1.3. Mittestandardsed parklad ....................................................................................................... 9
1.4. Näited parkimisalastest lahendustest ................................................................................... 10
1.4.1. Juhiabid ........................................................................................................................ 10
1.4.2. Parkimisliftid ................................................................................................................ 11
2. PARKIMISSTANDARDID ....................................................................................................... 12
2.1. Parklate mõõtmete standardid ............................................................................................. 12
3. UURIMISMEETOD JA VALIM ............................................................................................... 13
4. LIIKLUSÕNNETUSED PARKLATES .................................................................................... 14
4.1. Probleemsemad parklad ....................................................................................................... 14
4.2. Kaubanduskeskuste parkimiskohtade mõõtmised ............................................................... 17
4.2.1. Ülemiste Keskus Tallinn .............................................................................................. 18
4.2.2. Rocca al Mare kaubanduskeskus Tallinn ..................................................................... 19
4.2.3. Lõunakeskus Tartu linn ................................................................................................ 21
4.2.4. Järve Keskus Tallinn .................................................................................................... 22
4.2.5. Lasnamäe Centrum Tallinn .......................................................................................... 23
4.2.6. Kristiine Keskus Tallinn ............................................................................................... 24
4.2.7. Sikupilli Kaubanduskeskus Tallinn .............................................................................. 25
4.2.8. Magistrali Keskus Tallinn ............................................................................................ 27
4.2.9. Mustika Ostukeskus Tallinn ......................................................................................... 29
4.2.10. Kaubamajakas Pärnu linn ......................................................................................... 30
4.2.11. Kadaka Selver Tallinn .............................................................................................. 31
4.2.12. Pärnu Maxima Pärnu linn ......................................................................................... 32
4
4.2.13. Pelgulinna Selver Tallinn ......................................................................................... 33
4.2.14. Lasnamäe Prisma Tallinn ......................................................................................... 34
4.2.15. Tasku Keskus Tartu linn ........................................................................................... 35
4.2.16. Mustakivi keskus Tallinn.......................................................................................... 37
4.2.17. Peetri Selver Rae vald ............................................................................................... 38
4.2.18. Tondi Selver Tallinn ................................................................................................. 39
4.2.19. Laagri Maksimarket Saue vald ................................................................................. 40
4.2.20. Lasnamäe Maksimarket ............................................................................................ 42
4.2.21. K-Rauta parkla, Kirkkonummi, Soome Vabariik ..................................................... 42
4.3. Küsitluse tulemused ............................................................................................................. 43
5. ANDMETE ANALÜÜS JA JÄRELDUSED ............................................................................ 46
6. ETTEPANEKUD, LAHENDUSED .......................................................................................... 48
KOKKUVÕTE ................................................................................................................................... 49
SUMMARY ....................................................................................................................................... 51
VIIDATUD ALLIKAD ...................................................................................................................... 53
LISAD ................................................................................................................................................ 54
Lisa 1. Parklate koondtabel ................................................................................................................ 55
Lisa 2. Küsimustik .............................................................................................................................. 57
5
SISSEJUHATUS
Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) murekohaks on kaubanduskeskuste parklates aset leidvate
liiklusõnnetuste drastiliselt suur arv. Tervelt 2/3 kõikidest liiklusõnnetustest leiab aset parklates.
Parklates toimuvate liiklusõnnetuste põhjused võivad seisneda nii ebastandartsetes
kaubanduskeskuste parklates kui ka liiklejate parkimisalases oskamatuses. Käesoleva lõputöö
eesmärk on analüüsida kaubanduskeskuste parklaid ning välja selgitada põhjused, miks juhtub aina
enam liiklusõnnetusi parklates parkimiskohtadele manööverdamisel.
Parklatele on kehtestatud „Linnatänavad- Town streets [EVS 843:2003]“ standardid, mille
väljaandjaks on Eesti Standardikeskus. Standardid on normdokumendid, milles tuuakse välja reeglid
järgimiseks, et saavutada korrastatus optimaalse taseme saavutamiseks [1]. Kuna standard pole
seadus, mille eiramine on karistatav, siis parklate projekteerija saab standardeid enda sobivuse järgi
muuta paindlikumaks. Uurimuse käigus vaadeldakse ja analüüsitakse linnatänava standardeid ja
nende kasutamist ning järgimist LKF-i statistikast tulenevalt probleemsemate kaubanduskeskuste
parklates.
LKF-i statistika kohaselt leiavad aset paljud liiklusõnnetustest just kaubanduskeskuste parklates,
mistõttu on vaja analüüsida kaubanduskeskuste parklaid, nende vastavust kehtivatele standarditele
ning leida avastatud probleemidele lahendusi. Lahendusi otsides lähtutakse vajadusel standardi
muutmisest ja konkreetse parkla vaatluse käigus avaldunud probleemide lahendamisest.
Väljapakutud teema on 2015a. ja varem parklates toimunud üllatavalt suurte liiklusõnnetuste hulga
tulem, kus statistikas selgunud numbrid ajendavad teemat lähemalt uurima. Lisaks on antud
probleem kogu keskkonda ja igapäeva liiklust puudutav, mistõttu antud probleemi lahendamine on
kogu keskkonda säästva eesmärgi nimel.
6
Lõputöös käsitletud teemade lahenduste väljatöötlemisel lähtuti peamiselt hetkel kehtivates
standarditest ja nende järgimisest, kohustusliku liikluskindlustuse liiklusõnnetuste statistikast,
kaubanduskeskuste väliparklate tavakohtadest, muu maailma kogemustest ning püüdlusest
lahendada parkimisest tingitud probleemid.
7
1. PARKIMINE
Mõiste parkimine tähendab sõiduki ettekavatsetud seismajätmist kauemaks, kui seda on vaja sõitjate
peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks [2]. Parkla on sõidukite parkimiseks ettenähtud
ehituslikult või liikluskorralduslikult kujundatud ala, mille moodustavad parkimiskohad ja neid
ühendavad teeosad [2]. Parkimine ja parkla on Liiklusseaduses §2 all välja toodud mõisted, mis on
seadusega sätestatud ning nende eiramine on seadusega karistatav.
Parklaid on erinevaid: väliparklad, parkimismajad ning tiheda inimasustusega riikides parkimisliftid.
Eestis on kasutusel peamiselt parklad ning parkimismajad. Parkimislifte Eestis ei kasutata sel lihtsal
põhjusel, et Eestis pole ükski linn piisavalt tihedalt asustatud, et tekiks vajadus luua parkimiskohti
õhku ning parkimisliftide loomine on liialt kallis. Parkimislifte luuakse äärmiselt tihedalt asustatud
suurlinnade keskele, sest maapinnale parkimiskohtade rajamiseks puudub ruum. Suurlinnaks
peetakse linna, kus on elanike arv üle 500 000 inimese. Tallinnas on elanike arv 1.aprill 2016 seisuga
440 597 inimest [3], mis välistab Tallinna kuulumise suurlinnade hulka.
1.1. Parkimisnurgad
Kõige sagedamini kasutatakse parkimiseks 90˚ parkimisnurgaga parkimiskohti, kuna selline
parkimissüsteem on kõige selgem ja ökonoomsem lahendus. Samuti kasutatakse veel 45˚ ja 60˚
parkimisnurgaga parkimissüsteeme, mis leiavad enim kasutust kitsastes oludes ning sujuva liikumise
saavutamiseks nagu näiteks kaubanduskeskuste parklates ja parkimismajades [1].
8
Sele 1. 90° parkimiskohad [Autori joonis]
90 kraadiste parkimiskohtade populaarsus seisneb võimalikkuses kasutada mõlemasuunalist liiklust
parkimiskohtade vahel (Sele 1). Lisaks kasutades 90° parkimisnurki on võimalik luua rohkem kohti
kui teiste parkimisnurkadega, kuna kõikidele parkimisnurkadele kehtivad eritingimused. Eestis on
standardi soovituselt mittesõltuvalt kõige populaarsem parkimisnurk just 90 kraadine, kuna
kaubanduskeskuste parklate planeerijad üritavad luua maksimaalse kohtade arvu piiratud suurusega
maa-alale.
45 ja 60 kraadiste parkimisnurkadega parkimiskohtade loomine on soovitatav kaubanduskeskuste
parklates, kus toimub tihe liiklus ning parkimine on sõidukite arvulise tähtsuse tõttu pärsitud.
Paraku pole Eestis antud parkimisnurgad väga populaarsed just standardiga kehtestatud mõõtmete
tõttu. Sest näiteks 250m2 alale mahub:
45° parkimisnurgaga parklasse 18 kohta:
-Parkimiskoha laius 2,6m; parkimiskoha pikkus 5,3m
60° parkimisnurgaga parklasse 17 kohta
-Parkimiskoha laius 2,6m; parkimiskoha pikkus 5,6m
90° parkimisnurgaga parklasse 19 kohta
-Parkimiskoha laius 2,6m; parkimiskoha pikkus 5,0m
Kuna iga koht parklas ja sellest tulenevalt ka iga klient kes külastab kaubanduskeskust on oluline,
siis leitakse parklale kõige kõige sobivam lahendus kaubanduskeskuse jaoks.
1.2. Omaalgatuslikud parkimiskohad
Kaubanduskeskuste parklates võime tihtipeale leida parkimiskohti, mille tähendusi erinevatest
seaduste ja normatiivide kogumist leida pole võimalik. Antud parkimiskohad on tihtipeale
kaubanduskeskuste enda loodud ning sellepärast nimetame neid parkimiskohti omaalgatuslikeks
parkimiskohtadeks.
9
Rocca al Mare parklasse on loodud CO2 parkimiskohad. CO2 parkimiskohad on mõeldud eelkõige
keskkonnasäästlikele autodele. Keskkonnasäästlikud sõidukid ja nende kohad on määratletud
saastenormi järgi, mis tähendab, et sõidukid mille CO2 sisaldus heitgaasis on alla 150g/km võiksid
ainsana seal parkimiskohal parkida. Paraku on raske pelgalt sõidukile peale vaadates kindlaks teha,
kas tegemist on keskkonda säästva või hoopis keskkonda saastava sõidukiga. Sellise reegli
kehtestamiseks oleks vajalik teadvustada kõiki inimesi nende isiklike sõidukite heitgaaside
saastekogustest.
Pereparkimiskohad erinevates Eesti piirkondades koguvad aina populaarsust. Pereparkimiskohad on
mõõtmetelt suuremad ning eelkõige mõeldud lastega peredele. Pereparklaid võib kohata Ülemiste
Keskuse parklas.
Lisaks on Ülemiste Keskuse parklas võimalik kohata ka „S“ tähisega parkimiskohti, mille kohta
täiendav info puudub. Ainsana saab „S“ parkimiskoha juures välja tuua mõõtmed, mis vastavad
„Linnatänava“ standardi kohaselt tavaparkimiskohtadele, mitte aga kaubanduskeskustele mõeldud
parkimiskohtadele. Samuti kuna omaalgatuslikke parkimiskohti pole seadustega määratletud, siis
pole kohustus kellegil järgida kaubanduskeskuste loodud reegleid.
1.3. Mittestandardsed parklad
Mittestandartseteks parklateks nimetatakse parklaid, mis on loodud tühermaale ning ei vasta
parkimisstandarditele. Teatavasti kehtivad parklatele ja nende kohtadele kindlad standardid, kuid
linnapildis on näha parklaid, kuhu minek võib päädida hiljem sõiduki remondiga kehvade teeolude
tõttu.
Aasta-aastalt tõusevad kinnistute hinnad ning üha populaarsem on rajada kinnistu aladele parklaid.
Üheks suurimaks eraparklate teenusepakkujaks on EuroPark, kes pakub mitmes erinevas linnas üle
Eesti parkimisteenust. Parklatele kehtivad küll standardid, kuid standardid ei ole seadusega
sätestatud, mistõttu eraparklate teenusepakkujad nendest kinni ei pea. Selelt 2 on näha Europargi
parkla, kus puudub parkimist reguleeriv parkimiskorraldus.
10
Sele 2. Mittestandartne Europargi parkla [Autori foto]
Parkimist reguleeriv parkimiskorraldus on oluline väljaselgitamaks süüdlane, kes on rikkunud
liiklusseadust ning sellest tulenevalt põhjustanud parklas liiklusõnnetuse. Kui aga puudub konkreetne
parkimiskorraldus, siis süüdlase ehk liikluskorralduse eiraja leidmine võib osutuda väga raskeks.
1.4. Näited parkimisalastest lahendustest
Parkimine nii füüsiliselt kui ka praktiliselt on terves maailmas suureks probleemiks ning kõikjal
üritatakse leida lahendusi antud probleemi lahendamiseks. Füüsilise parkimise all peetakse silmas
reaalseid parkimisvõimalusi ning kohti parklates ja praktiliseks parkimiseks on reaalne liiklejate
parkimisoskus parkimiskohtadele manööverdamisel. Nende probleemidest tingituna on autotootjad
ja insenerid aastaid üritanud leida lahendusi, kuidas teha parkimine iga indiviidi jaoks lihtsamaks.
Autotootjad rõhuvad peamiselt sõidukite juhiabidele ning hoonete ehituse projekteerijad üritavad
leida lahendusi, kuidas minimaalse suurusega maapinnale on võimalik luua maksimaalselt
parkimiskohti.
1.4.1. Juhiabid
Autotootjate eesmärgiks parkimisalaste probleemide lahendamisel on luua sõiduautodele erinevaid
abistavaid tegureid ja juhiabisid, mis võimaldavad sõidukit hõlpsamalt parkida. Näiteks
lisavarustusena pakutakse sõidukitele parkimisandureid, parkimiskaameraid ja automaatset
parkimist.
11
Tänapäeval pakuvad palju sõidukitootjad ka juba standardvarustuses parkimisandureid.
Parkimisandurid hakkavad tööle tagurpidikäigu sisselülitamisel ning heliga teavitavad juhti
lähenevast takistusest parkimistrajektoris.
Parkimiskaamera on võimalik samuti lisavarustusena enda sõidukile osta. Parkimiskaamera on
kinnitatud enamasti sõiduki tagumise ja/või esimese põrkeraua külge. Kaamera kuvab ekraanil
takistuse kauguse, mis aitab juhil parkimiskohale manööverdada.
Automaatne parkimissüsteem on juhiabi, mis pargib sõiduki ise, ilma juhi abi kasutamata. Üha
populaarsem on automaatse parkimissüsteemi loomine sõidukile, sest arvuti teeb ära kogu
parkimiseks vajamineva töö, mis tähendab seda, et juhi märkamatusest tulenevad
parkimismanööverdamisvead jäävad ära ning kogu usaldus on autol.
Parkimiseks mõeldud juhiabid on pidevas arengusuunas, kuid paljude inimesed ei saa lubada endale
selliseid lahendusi, kuna rahalisest võimekusest ei piisa. Kuigi järelturu juhiabi süsteemid ei maksa
palju, siis enamik inimesi loodab siiski enda parkimisoskusele ja võimekusele.
1.4.2. Parkimisliftid
Suurlinnades kus igapäevane probleem seisneb parkimiskohtade leidmisel ja liiklusõnnetused
parklates, üritavad hoonete projekteerijad leida võimalusi, kuidas minimaalsele maa-alale luua
maksimaalselt parkimiskohti, et parkijate kontakt oleks võimalikult väike. Ühe lahendusena on
võetud kasutusel parkimisliftid, kus puudub igasugune kontakt parkimiskohale manööverdamisest
tingitud kahjul ning teiste sõidukitega kokkupuude puudub täielikult.
Parkimislift on sõidukite parkimiseks mõeldud lift, kus sõiduk sõidab parkimismajas oleva platvormi
peale. Platvormi abil pargitakse sõidukid erinevatele korrustele, mis tähendab, et parkimisele kuluv
maa-ala ei pea olema suur, vaid parkla ehitatakse kõrgustesse [4]. Liiklusõnnetused, mis on tingitud
tava parkimiskohale manööverdamisel, jäävad ära tänu lihtsustatud sisse- ja väljasõidule. Sisenedes
parkimislifti, platvorm võtab sõiduki edaspidise suuna vastavalt väljasõidusuunale ning viiakse
korrusel asuvale parkimiskohale. Paraku on parkimislifti ehitamine üsna kulukas ning
teenusepakkujaid tuleb tellida välisriikidest, mis teeb antud teenuse osutamise väga kalliks.
12
2. PARKIMISSTANDARDID
Standard on konsensuse alusel koostatud ja tunnustatud organi poolt kinnitatud normdokument,
milles tuuakse reeglid, juhtnöörid ja karakteristikud üldiseks ja korduvaks kasutamiseks tegevuste
või nende tulemuste jaoks ja mis on suunatud korrastatuse optimaalse taseme saavutamisele antud
tingimustes.[5]
Kuna standard pole õigusakt, siis ei ole parkimisstandardi järgimine kohustuslik. Parkimiskohtade
mõõtmed ja regulatsioon on määratletud Eesti Standardikeskuse „Linnatänavad“ standardis, EVS
843:2003.
2.1. Parklate mõõtmete standardid
Sõiduauto parklate mõõtmete standardid pärinevad 2003 aastast. Parklate mõõtmiste analüüsis
osalevate kehtivate parkimisstandardite kohaselt on kehtestatud M1 sõiduauto parkimiskohtade
mõõtmetele järgmised standardid [1]:
1) sõiduauto parkimiskoha normaalne laius on 2,5 m ja pikkus 5,0 m;
2) kaubanduskeskustes soovitatakse parkimiskoha laiuseks 2,6m ja pikkuseks 5,0m;
3) kaubakeskuste parklates on soovitatav kasutada parkimiskoha laiust 2,6 m;
4) mootorrataste parkimiskoha laius on 1,5m ja pikkus 2,20m;
5) 30° parkimisnurgaga parkimiskohtade vahe on 4,0m;
6) 45° parkimisnurgaga parkimiskohtade vahe on 4,5m;
7) 60° parkimisnurgaga parkimiskohtade vahe on 5,0m;
8) 75° parkimisnurgaga parkimiskohtade vahe on 5,5m;
9) 90° parkimisnurgaga parkimiskohtade vahe on 7,0m;
10) parkimiskohad märgitakse 10cm paksuse valge joonega [6].
13
3. UURIMISMEETOD JA VALIM
Käesolevas diplomitöös on kasutatud kvantitatiivseid andmekogumis ja –uuringumeetodeid, et
uurimuses saadud andmed oleksid arvuliselt mõõdetavad. Uurimuse jaoks viidi läbi mõõtmised
kaubanduskeskuste parklates, kus juhtus Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel kõige rohkem
liikluskindlustusjuhtumeid. Uurimisobjektideks on Eesti Liikluskindlustuse Fondi statistikast
pärinevad parkimisplatsid [Tabel 1], kus juhtusid 2015a. vältel manööverdamisest tingitud
kindlustusjuhtumid. Mõõtmised viidi läbi perioodil 17.03-17.04.2016.
Pärast parklates vajalike mõõtmiste tegemist alustati andmete analüüsimist. Analüüsi eesmärgiks oli
välja selgitada, mis võivad olla parklates parkimiskohal manööverdamisel tekkinud liiklusõnnetuste
põhjusteks. Analüüsi tegemisel võrreldi saadud andmeid olemasoleva kirjaliku materjaliga. Seejärel
tehti järeldusi ja kokkuvõtteid.
Lisaks koostas autor ankeetküsimustiku, et teada saada, kas ja miks valmistab parkimine inimeste
jaoks raskusi. Selline meetod aitas uurimusse kaasata hulganisti inimesi ja sellepärast valis autor just
ankeetküsimustiku, et oleks piisavalt andmeid, mida analüüsida. [Uuri ja kirjuta, p.188]. Kokku oli
küsimustikus 6 valikvastustega küsimust. Struktureeritud küsimustik võimaldas saadud vastuseid
omavahel paremini võrrelda ja hiljem analüüsida [Uuri ja kirjuta, p.188]. Küsitluse läbiviimiseks pani
autor küsimustiku üles erinevatesse veebikeskkondadesse ja selgitas küsitluse eesmärke.
Veebikeskkondadeks olid Facebook, Volvo klubi ja Saabi klubi. Küsitlus viidi läbi perioodil 25.02-
27.02.2016 ning valimiks olid inimesed, kes omavad juhilube. Kokku vastas 198 inimest.
Saadud kvantitatiivseid andmeid hakati analüüsima kohe pärast küsitluse lõppu. Kuna kvantitatiivse
analüüsi puhul kasutatakse saadud arvulisi andmeid, siis kasutas autor Microsoft Excelit, mis
võimaldas andmeid töödelda ning teha analüüsi jaoks vajalikke graafikuid ja tabeleid. Pärast analüüsi
tehti järeldused ja ettepanekud.
14
4. LIIKLUSÕNNETUSED PARKLATES
Liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärel saab
inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. [8] 2015a. Eestis toimunud
liikluskindlustusjuhtumitest oli 37% ehk ca. 11700 juhtumit seotud parkimisega, pooled parkimisega
seotud juhtumitest leidsid aset Tallinnas [9]. Kõikidest liiklusõnnetustest leidis aset 12,6%
kaubanduskeskuste parklates parkimiskohale manööverdamisel.
4.1. Probleemsemad parklad
Eesti Liikluskindlustuse Fondi statistikast tulenevalt on välja toodud 20 kaubanduskeskuse parklat,
kus 2015 aastal toimus kõige enam liikluskindlustuse juhtumeid. Eraldi on välja toodud
parkimiskohal manööverdamisel tekkinud liikluskindlustuse juhtumite arv ning protsentuaalne suhe
üldisest liikluskindlustuse juhtumite arvust parklates. Andmed pärinevad Eesti Liikluskindlustuse
Fondi liikluskindlustuse registrist seisuga 21.03.2016 ning hõlmavad vaid kohustusliku
liikluskindlustuse juhtumeid ja ei sisalda vabatahtliku liikluskindlustuse ehk kaskokindlustuse
statistikat.
Tabelis 1 välja toodud kahjunõuete kogusumma hõlmab ainult juhtumite rohkemates parklates
toimunud liiklusõnnetusi ning mitte ainult parkimisplatsil manööverdamisest tingitud liiklusõnnetusi.
2015 a. Eestis toimunud liikluskindlustusjuhtumitest 38% ehk 11 tuhat juhtumit olid seotud
parkimisega, mille kogusumma oli 9,4 miljonit eurot. Parkimisega seotud
liikluskindlustusjuhtumitest moodustas 67,9% ehk peaaegu 7500 juhtumit just parkimiskohal
manööverdamisel ning antud kahjude kahjusumma ulatub ca. 6,4 miljoni euroni. Eelnevalt mainitud
summad on trastiliselt suured ning parkla juhtumid moodustavad väga suure osa kogu
liiklusõnnetuste kahjujuhtumite summast.
15
Tabel 1
Liikluskindlustusjuhtumite arv juhtumite poolest populaarsemates parklates ja juhtumite arv
parkimiskohal manööverdamisel kaubanduskeskuste juures 2015a. vältel. [14]
Kaubanduskeskus
Kahjunõuete
kogusumma
(tuhat eurot)
Liikluskindlustuse
juhtumite arv
parklates
Liikluskindlustuse
juhtumite arv
parkimiskohal
manööverdamisel
%
Ülemiste Keskus,
Tallinn 144 151 101 66,8
Rocca al Mare
Kaubanduskeskus,
Tallinn 96 105 71 67,6
Lõunakeskus, Tartu
linn 89 89 66 74
Järve Keskus,
Tallinn 74 78 53 67,9
Kristiine Keskus,
Tallinn 51 71 44 60
Lasnamäe Centrum,
Tallinn 68 73 50 68,5
Sikupilli
Kaubanduskeskus,
Tallinn 61 71 42 59
Magistrali keskus,
Tallinn 40 55 39 70,9
Mustika
Ostukeskus, Tallinn 36 48 39 81
Kaubamajakas,
Pärnu linn 32 41 38 92,7
Kadaka Selver,
Tallinn 29 33 23 69,7
16
Kaubanduskeskus
Kahjunõuete
kogusumma
(tuhat eurot)
Liikluskindlustuse
juhtumite arv
parklates
Liikluskindlustuse
juhtumite arv
parkimiskohal
manööverdamisel
%
Tasku keskus, Tartu
linn 25 32 19 59
Peetri Selver,
Rae vald 30 29 17 58,6
Lasnamäe Prisma,
Tallinn 19 29 23 79
Fama Keskus,
Narva linn 17 27 Info puudub Info puudub
Pärnu Maxima,
Pärnu linn 27 26 23 88,5
Mustakivi keskus,
Tallinn 25 23 18 72
Tondi Selver,
Tallinn 25 21 16 64
Laagri
Maksimarket,
Saue vald 24 26 13 54
Pelgulinna Selver,
Tallinn 24 27 22 91,7
KOKKU: 936 1055 717 67,9
17
4.2. Kaubanduskeskuste parkimiskohtade mõõtmised
Saamaks aimu standardiga kehtestatud parkimisnormide järgimisest, viidi läbi Liikluskindlustuse
Fondi statistikast lähtuvalt kaubanduskeskuste parklate parkimiskohtade mõõtmised. Parkla
parkimiskohtade juures tuleb silmas pidada parklatele kehtivaid parkimisstandardeid ja mõõtmise
käigus võimalikku tekkinud mõõteviga, milleks on +/- 10mm.
Korrektse mõõdu saamiseks tuleb mõõtmise juures tuleb silmas pidada:
parkimisjoone laiuse lisamist parkimiskoha vahe mõõdule;
parkimiskoha laius – õige mõõdu teada saamiseks tuleb mõõta parkimiskoha joonte vahe ja
lisada sellele mõõdule parkimisjoone laius;
parkimiskoha pikkus – mõõdetakse parkimisjoon;
parkimiskohtade vahe (Sele 3).
Sele 3. Parkimisalade vahe mõõtmine [Autori joonis]
Suuremate parklate populaarsema parkimisviisi teadasaamiseks teostati parklates loendus, mille
käigus loendati sõidukeid ning analüüsiti liiklejate parkimisviise. Analüüsimine viidi läbi loendades
100 kaubanduskeskuse peauksele kõige lähemale parkivat sõidukit, sest sellisel juhul on väiksem
võimalus, et liikleja on valinud parkimiseks koha, kus tal on võimalik otse parkimiskohalt välja sõita.
Statistika koostamise juures loendati kokku sada sõidukit ning nende hulgast toodi välja päripidi ja
tagurpidi parkivad sõidukid.
Samuti külastas autor kahte Soome Vabariigis asuvaid parklaid. Soome Vabariigi külastamise
eesmärgiks oli tuua võrdlusi Eesti ja ühe teise Euroopa Liidu liikmesriigi parkimisstandardite
järgimisest.
18
4.2.1. Ülemiste Keskus Tallinn
Sele 4. Ülemiste Keskuse parklas parkimisega seotud liiklusõnnetused [Autori joonis]
Tabel 2
Ülemiste Keskuse parkimiskoha mõõtmed [Autori tabel]
Joone laius (mm) Pikkus (mm) Laius (mm) Parkimisalade
vahe (mm)
Parkimisnurk (°)
85 5000 2545 7270 90
Kõige populaarsem kaubanduskeskus liikluskindlustusjuhtumite arvu poolest on Ülemiste Keskus.
Ülemiste kaubanduskeskus on ühtlasi ka suurim kaubanduskeskus Eestis, mille pindala on 60000m2
ning külastajate päevane arv on 23000 inimest. Ülemiste Keskuses on 1350 parkimiskohta [10].
2015a. Ülemiste Keskuse 152-st liikluskindlustuse juhtumist 101 oli seotud manööverdamisega
parkimiskohal. Selelt 4 on näha, et kõige suuremad murekohad Ülemiste Keskuse parklas on
tagurdamine parkimiskohale või -kohalt liikuja otsasõit pargitud sõidukile ning pärisuunas
parkimiskohale või -kohalt liikuja otsasõit pargitud sõidukile.
Peamiseks probleemiks Ülemiste Keskuse parklas on päevane rahva hulk, kes Ülemiste Keskust
külastab ning parklat kasutab. Kuna aga parkla on niivõrd suur, siis satub kokku arvukalt erineva
sõiduoskusega liiklejaid. Samuti tuleb mõista ka kliente, kes ei jaksa jala käia ning ilmtingimata
36
31
19
7
4
4
0 5 10 15 20 25 30 35 40
Tagurdades parkimiskohale või -kohalt
liikuja otsasõit pargitud sõidukile
Pärisuunas parkimiskohale või -kohalt
liikuja otsasõit pargitud sõidukile
Tagurdades parkimiskohale või -kohalt
liikuja kokkupõrge liikuva sõidukiga
Uksega teise sõiduki kahjustamine
Pärisuunas parkimiskohale või -kohalt
liikuja kokkupõrge liikuva sõidukiga
Mööduva sõiduki otsasõit pargitud
sõidukile
19
peavad parkima enda sõiduki kaubanduskeskuse etteotsa. Tihtipeale aga on parkla kohad liiga kitsad
kehvasti pargitud sõidukite tõttu, mistõttu on parkimine raskendatud.
Ülemiste Keskus on üritanud lahendada parkimisest tekkinud kahjusid luues parklasse eritähistega
parklakohti. Näiteks on kasutusele võetud pereparklad, S-tähisega parklad, nn. sõbraparklad.
Pereparkla parkimiskoha laius on 3485mm, mis on tunduvalt laiem kui tavakoht. S-tähisega parkla
on tavamõõdus ning sõbraparklas parkimise tingimuseks on autos olevate inimeste arv.
4.2.2. Rocca al Mare kaubanduskeskus Tallinn
Sele 5. Rocca al Mare kaubanduskeskuse parklas parkimisega seotud liiklusõnnetused [Autori
joonis]
Tabel 3
Rocca al Mare kaubanduskeskuse parkimiskoha mõõtmed [Autori tabel]
Joone laius (mm) Pikkus (mm) Laius (mm) Parkimisalade
vahe (mm)
Parkimisnurk (°)
95 4960 2315 6860 90
19
19
14
13
5
1
0 5 10 15 20
Pärisuunas parkimiskohale või -kohalt
liikuja otsasõit pargitud sõidukile
Uksega teise sõiduki kahjustamine
Tagurdades parkimiskohale või -kohalt
liikuja kokkupõrge liikuva sõidukiga
Tagurdades parkimiskohale või -kohalt
liikuja otsasõit pargitud sõidukile
Pärisuunas parkimiskohale või -kohalt
liikuja kokkupõrge liikuva sõidukiga
Mööduva sõiduki otsasõit pargitud
sõidukile
20
Rocca al Mare kaubanduskeskuse parkla suurimateks probleemideks on vastavalt uksega teise
sõiduki kahjustamine ning pärisuunas parkimiskohale või -kohalt liikuja otsasõit pargitud sõidukile.
Vaadates tabelit 3. näeme, et parkimiskoha laius on standardiga kehtestatud mõõtmest 28,5cm
väiksem. Parkimiskoha laiusest tulenevalt võib järeldada, et uksega teise sõiduki kahjustamine on
tingitud parkimisnormatiivi eiramisest. Kuna aga manööverdamisel parkimiskohale ja parkimiskohalt
mängib suurt rolli parkimiskoha laius ja parkimisviis, siis väikse parkimiskoha laiuse tõttu on
manööverdamine parkimiskohal raskendatud.
Sele 6. Rocca al Mare kaubanduskeskuse parklas parkimisekorralduse eiramine [Autori foto]
Selelt 6 on näha, et ühe sõiduki ebakorrektne parkimine parkimiskohal mõjutab teiste sõidukite
parkimist. Mis tähendab seda, et kui üks liikleja pole suutnud ennast parkimisjoonte vahele ära
mahutada, siis on terve parkimisrida nihkes ning sellest tulenevalt on parkimisalased liiklusõnnetused
võimalikud.
21
4.2.3. Lõunakeskus Tartu linn
Sele 7. Lõunakeskuse parklas parkimisega soetud liiklusõnnetused [Autori joonis]
Tabel 4
Lõunakeskuse parkimiskoha mõõtmed [Autori tabel]
Joone laius (mm) Pikkus (mm) Laius (mm) Parkimisalade
vahe (mm)
Parkimisnurk (°)
100 4940 2400 6800 90
95 4940 2475 6940 90
Vaadates selet 7, näeme, et Tartu Lõunakeskuse parkla peamiseks probleemiks on pärisuunas
parkimiskohale või -kohalt liikuja otsasõit pargitud sõidukile. Kuna aga valdavalt kõige suurem
probleem üldse parklates seisneb tagurdamisega seotud liiklusõnnetustega, siis saamaks aimu miks
Tartu Lõunakeskuse parkla kõige suurem probleem on pärisuunas liikumisega seotud
liiklusõnnetused, viisin läbi sõidukite loenduse. Sõidukite loenduse käigus luges autor 100 autot ning
vaatles nende hulgas olevaid päripidi ja tagurpidi parkivaid sõidukeid. Andmete kogumise käigus
selgus, et sajast sõidukist 73% pargivad pärisuunas ning 27% aga tagurpidi. Statistikast tulenevalt
22
16
13
11
2
2
0 5 10 15 20 25
Pärisuunas parkimiskohale või -kohalt
liikuja otsasõit pargitud sõidukile
Tagurdades parkimiskohale või -kohalt
liikuja otsasõit pargitud sõidukile
Tagurdades parkimiskohale või -kohalt
liikuja kokkupõrge liikuva sõidukiga
Uksega teise sõiduki kahjustamine
Pärisuunas parkimiskohale või -kohalt
liikuja kokkupõrge liikuva sõidukiga
Mööduva sõiduki otsasõit pargitud
sõidukile
22
saab järeldada, et peamine põhjus võib seisneda parklate liiga väikeses vahes ja päripidi parkivates
liiklejates, sest teatavasti on sõiduki pöörderaadius tagurpidi parkimisel parem.
4.2.4. Järve Keskus Tallinn
Sele 8. Järve Keskuse parklas parkimisega seotud liiklusõnnetused [Autori joonis]
Tabel 5
Järve Keskuse parkimiskoha mõõtmed [Autori tabel]
Joone laius (mm) Pikkus (mm) Laius (mm) Parkimisalade
vahe (mm)
Parkimisnurk (°)
85 4950 2545 7000 90
85 4810 2525 7000 90
Kõige suurema osakaaluga kindlustusjuhtum Järve Keskuse parklas on tagurdamine parkimiskohale
või -kohalt liikuja otsasõit pargitud sõidukile. Järve Keskuse parklas on kokkuhoid toimunud
peamiselt parkimiskoha pikkuse arvelt. Kui parkimiskoha pikkus pole standartne, siis isegi 10cm
kokkuhoid parkimiskoha pikkusest ja manööverdamisel ilma juhiabideta muudavad tagurdades
parkimise raskendatuks.
25
11
10
4
2
1
0 5 10 15 20 25 30
Tagurdades parkimiskohale või -kohalt
liikuja otsasõit pargitud sõidukile
Pärisuunas parkimiskohale või -kohalt
liikuja otsasõit pargitud sõidukile
Tagurdades parkimiskohale või -kohalt
liikuja kokkupõrge liikuva sõidukiga
Mööduva sõiduki otsasõit pargitud
sõidukile
Uksega teise sõiduki kahjustamine
Pärisuunas parkimiskohale või -kohalt
liikuja kokkupõrge liikuva sõidukiga
23
Tabelist 5 selgub, et parkimisjoone pikkus on kaubanduskeskuse eri paigus eri pikkusega.
Kuna aga tagurpidi manööverdades parkimiskohale ilma juhiabideta on raskem hinnata kaugust
teisest sõidukist ning parkimiskoha pikkus ega ka parkimiskoha laius ei vasta soovitatud standardile,
siis see on otsene viide tagurdamisest tulenenud liiklusõnnetusele.
4.2.5. Lasnamäe Centrum Tallinn
Sele 9. Lasnamäe Centrumi parklas parkimisega seotud liiklusõnnetused [Autori joonis]
Tabel 6
Lasnamäe Centrumi parkimiskoha mõõtmed [Autori tabel]
Joone laius (mm) Pikkus (mm) Laius (mm) Parkimisalade
vahe (mm)
Parkimisnurk (°)
90 4960 2510 6700 90
110 4810 2470 7260 90
Lasnamäe Centrumi parkla parkimiskohad olid erinevates punktides erinevate mõõtudega.
Tabelis 6 on näha, et parkimiskohtade mõõtmed erinevad üksteisest suuresti. Ühes parkla otsas oli
parkla koha laiuseks 2510mm ja parklate vaheks 6700mm ja parkla teises otsas parkimiskoha laiuseks
2470mm ja parklate vaheks 7260mm. Sele 9 viitab selgelt, et Lasnamäe Centrumi parkla peamiseks
probleemiks on ülekaalukalt tagurdamine parkimiskohale või -kohalt liikuja otsasõit pargitud
21
10
8
7
4
0 5 10 15 20 25
Tagurdades parkimiskohale või -kohalt
liikuja otsasõit pargitud sõidukile
Tagurdades parkimiskohale või -kohalt
liikuja kokkupõrge liikuva sõidukiga
Uksega teise sõiduki kahjustamine
Pärisuunas parkimiskohale või -kohalt
liikuja otsasõit pargitud sõidukile
Mööduva sõiduki otsasõit pargitud
sõidukile
24
sõidukile. Kuna ei parkimiskoha pikkus, laius, ega parklate vahe vasta standarditele, siis kõikide
punktide eiramise tulemus on raskendatud manööverdamine parkimiskohal.
4.2.6. Kristiine Keskus Tallinn
Sele 10. Kristiine Keskuse parklas parkimisega seotud liiklusõnnetused [Autori joonis]
Tabel 7
Kristiine Keskuse parkimiskoha mõõtmed [Autori tabel]
Joone laius (mm) Pikkus (mm) Laius (mm) Parkimisalade
vahe (mm)
Parkimisnurk (°)
85 4950 2555 7150 90
Kristiine Keskuse parklas on kaubanduskeskuse avatud oleku kellaaegadel küllaltki palju liiklemist
just enda positsiooni tõttu kesklinna suhtes. Mis tähendab seda, et parkla on autosid üsna täis ning
ebakorrektset parkimist esineb palju. Kuna aga tagurdamine valmistab inimestele üleüldiselt palju
probleeme, siis parkla kohtade suhtes valesti pargitud sõidukid ja täis parkla võimendavad seda
enamgi veel.
Tagurdamine parkimiskohale või -kohalt liikuja otsasõit pargitud sõidukile on Kristiine Keskuse
parklas vaieldamatult suurimaks probleemiks. Standardi kohaselt vastavad enamus
parkimiskohtadele kehtestatud parkimisnormidest kriteeriumitele. Paraku ei vasta aga parkimiskohta
17
11
7
4
3
2
0 2 4 6 8 10 12 14 16 18
Tagurdades parkimiskohale või -kohalt
liikuja otsasõit pargitud sõidukile
Pärisuunas parkimiskohale või -kohalt
liikuja otsasõit pargitud sõidukile
Tagurdades parkimiskohale või -kohalt
liikuja kokkupõrge liikuva sõidukiga
Uksega teise sõiduki kahjustamine
Pärisuunas parkimiskohale või -kohalt
liikuja kokkupõrge liikuva sõidukiga
Mööduva sõiduki otsasõit pargitud
sõidukile
25
tähistav joone laius soovitatud mõõtmetele. Parkimisjoone laiuseks on määratud 100mm [6], kuid
Kristiine Keskuse parkla joone laius on kõigest 85mm. Võttes arvesse parkimiskoha laiuseks saadud
mõõtude viisi, siis juba joone laiusest sõltub parkimiskoha laius küllaltki palju.
Kui Kristiine Keskuse parkla projekteerijate eesmärgiks oli joone ja parkimiskoha arvelt luua lisa
parkimiskohti, siis on see võimalik. Sest kui standardi kohaselt on parkimiskoha laiuseks 2,6m, siis
100 koha loomiseks kulub 260m. Vaadates tabelit 7, kus on märgitud Kristiine keskuse parkimiskoha
laius, milleks on 2,55, siis saja koha loomiseks kulub 255m. Saja koha loomise arvelt on võimalik
nende mõõtmetega luua juurde kaks tervet parkimiskohta.
4.2.7. Sikupilli Kaubanduskeskus Tallinn
Sele 11. Sikupilli Kaubanduskeskuse parklas parkimisega seotud liiklusõnnetused [Autori joonis]
Tabel 8
Sikupilli Kaubanduskeskuse parkimiskoha mõõtmed [Autori tabel]
Joone laius (mm) Pikkus (mm) Laius (mm) Parkimisalade
vahe (mm)
Parkimisnurk (°)
80 4930 2560 7000 90
Statistika kohaselt on Sikupilli Kaubanduskeskuse parklas kaheks suurimaks probleemiks
tagurdamisega seotud liiklusõnnetused. Ühel juhul kokkupõrge pargitud sõidukiga ning teisel juhul
13
12
6
5
4
2
0 2 4 6 8 10 12 14
Tagurdades parkimiskohale või -kohalt
liikuja kokkupõrge liikuva sõidukiga
Tagurdades parkimiskohale või -kohalt
liikuja otsasõit pargitud sõidukile
Pärisuunas parkimiskohale või -kohalt
liikuja otsasõit pargitud sõidukile
Pärisuunas parkimiskohale või -kohalt
liikuja kokkupõrge liikuva sõidukiga
Uksega teise sõiduki kahjustamine
Mööduva sõiduki otsasõit pargitud
sõidukile
26
kokkupõrge liikuva sõidukiga. Kuna tagurdamine on Sikupilli Kaubanduskeskuse parklas määravaks
õnnetuste põhjustamises, siis sellest ajendatuna sai läbi viidud parkimiskohtadel parkivate sõidukite
suuna statistika.
Statistika läbiviimistingimused hõlmasid endas saja sõiduki loendamist kaubanduskeskuse pea uksele
kõige lähemal asuvas parklas. Sajast sõidukist 71% parkis päripidi ning vastavalt 29% sõidukitest
tagurpidi. Kuna aga statistika kohaselt pargib üsna väike protsent sõidukitest tagurpidi, siis tuleb
arvesse võtta tagurpidi parkimise teisi nüansse. Nimelt toimus kõige enam kokkupõrkeid
tagurdamisel liikuva sõidukiga. Parkimissüsteem Sikupilli Kaubanduskeskuse parklas on üsna
arusaamatu. Parkimisridade lõpus on märgistamata tupikud, kuhu tipptunnil sõidukiga sõites ei
pruugi leida vabu kohti, mis päädib üsna pika tagurdamisega. Tagurdamine Sikupilli
Kaubanduskeskuses on raskendatud, kuna parkla on üsna kitsas ning manööverdamisruumi on vähe.
Tihtipeale on väljapääsud ummistunud sõidukitest ning sõidukite järjekorrad ulatuvad parkimisalade
vahedeni ning sõidukite väljasaamine parkimiskohtadelt on pärsitud.
Küll aga on Sikupilli Kaubanduskeskuses võimalik kasutada ka siseparklat, mis tipptunni
kellaaegadel on üsna tühi. Parklas puuduvad ülegabariidiliste sõidukite parkimiskohad, mistõttu
pargivad kaubikud sõiduautode parkimiskohtadel ning hõivavad üsna suure osa parkimisruumist
(Sele 12).
Sikupilli Kaubanduskeskuse parkla vajab uute lahenduste väljatöötamist. Kuna väliparkla on väga
tihedalt täis autosid ning siseparkla sõidukitest praktiliselt tühi, siis tuleks reklaamida siseparkla
parkimisvõimalusi, et ühtlustada sõidukite paiknemist parkimisalal. Lisaks vajab Sikupilli
Kaubanduskeskuse parkla ülegabariidiliste sõidukite parkimiskohti.
27
Sele 12. Suuremõõtmeline sõiduk sõiduauto parkimiskohal [Autori foto]
4.2.8. Magistrali Keskus Tallinn
Sele 13. Magistrali keskuse parklas parkimisega seotud liiklusõnnetused [Autori joonis]
14
11
9
2
2
1
0 2 4 6 8 10 12 14 16
Tagurdades parkimiskohale või -kohalt
liikuja otsasõit pargitud sõidukile
Pärisuunas parkimiskohale või -kohalt
liikuja otsasõit pargitud sõidukile
Tagurdades parkimiskohale või -kohalt
liikuja kokkupõrge liikuva sõidukiga
Mööduva sõiduki otsasõit pargitud
sõidukile
Pärisuunas parkimiskohale või -kohalt
liikuja kokkupõrge liikuva sõidukiga
Uksega teise sõiduki kahjustamine
28
Tabel 9
Magistrali keskuse parkimiskoha mõõtmed [Autori tabel]
Joone laius (mm) Pikkus (mm) Laius (mm) Parkimisalade
vahe (mm)
Parkimisnurk (°)
90 5000 2560 7000 90
Magistrali keskuse parklas on liiklus üsna rahutu. Parkimiskoha leidmine valmistab raskusi ning
liiklus on tihe. Tihe liiklus sunnib autojuhti vaimselt kiirustama ning kitsaste tingimuste ja
ebapiisavate sõiduoskuste tõttu võib toimuda sõidukite vaheline kokkupõrge. Kuna antud parklas on
kiiremaks lahenduseks tee vabastada pärisuunalise parkimisviisiga, siis sellepärast on pärisuunas
parkivate sõidukite liiklusõnnetuste hulk üsna kõrge. Magistrali keskuse eeldatav külastajate arv
aastas on 4 miljonit inimest, mis teeb päevaseks külastajate arvuks umbes 11 tuhat inimest [11].
Lisaks oli näha palju närveerivaid inimesi, kes parkimiskohtadel manööverdaval sõidukil tihedalt
kannul püsisid ning piisavalt laia sõidujoone tekkimisel manööverdavast autost signaaliga märku
andes kärsitult mööda sõitsid. Antud situatsiooni valesti hinnates võib mööduv sõiduk sõita otsa
pargitud sõidukile. Äärmised parkimiskohad Magistrali keskuse parklas on üsna ohtlikud, sest
inimesed kipuvad manööverdades sisekurvi lõikama.
29
4.2.9. Mustika Ostukeskus Tallinn
Sele 14. Mustika Ostukeskuses parklas parkimisega seotud liiklusõnnetused [Autori joonis]
Tabel 10
Mustika Ostukeskuse parkimiskoha mõõtmed [Autori tabel]
Joone laius (mm) Pikkus (mm) Laius (mm) Parkimisalade
vahe (mm)
Parkimisnurk (°)
70 4960 2460 7100 90
Mustika Ostukeskus on linna suhtes heal positsioonil asuv ostukeskus. Kuna keskus asub Mustamäel
Sõpruse pst ääres ja keskuse külastamine on tehtud inimeste jaoks üsna mugavaks. Mustika
Ostukeskuse parklas on näha üsna palju ülegabariidilisi sõidukeid, mis ei mahu standardsetele
kohtadele. See aga seab kaasliiklejad olukorda, kus autojuht ei tunne ennast kindlalt ning
parkimiskohale või parkimiskohalt tagurdamine võib päädida otsasõiduga pargitud sõidukile.
Samuti on näha tabelis 10 , et joone laius on 70mm (Sele 14) ning erineb standardsest mõõdust 30mm
ning parkimiskoha laius kaubanduskeskustele soovitatud laiusest 140mm. Kuna parkla kohtade
mõõdud ei vasta kehtivatele standarditele, siis see võib olla kokkupõrgete põhjuseks.
13
13
5
5
2
1
0 2 4 6 8 10 12 14
Tagurdades parkimiskohale või -kohalt
liikuja otsasõit pargitud sõidukile
Pärisuunas parkimiskohale või -kohalt
liikuja otsasõit pargitud sõidukile
Uksega teise sõiduki kahjustamine
Tagurdades parkimiskohale või -kohalt
liikuja kokkupõrge liikuva sõidukiga
Mööduva sõiduki otsasõit pargitud
sõidukile
Pärisuunas parkimiskohale või -kohalt
liikuja kokkupõrge liikuva sõidukiga
30
Sele 15. Mustika Keskuse parkla joone laius [Autori foto]
4.2.10. Kaubamajakas Pärnu linn
Sele 16. Kaubamajaka parklas parkimisega seotud liiklusõnnetused [Autori joonis]
Tabel 11
Kaubamajaka parkimiskoha mõõtmed [Autori tabel]
Joone laius (mm) Pikkus (mm) Laius (mm) Parkimisalade
vahe (mm)
Parkimisnurk (°)
100 5000 2500 7040 90
13
11
8
3
2
1
0 2 4 6 8 10 12 14
Tagurdades parkimiskohale või -kohalt
liikuja kokkupõrge liikuva sõidukiga
Tagurdades parkimiskohale või -kohalt
liikuja otsasõit pargitud sõidukile
Pärisuunas parkimiskohale või -kohalt
liikuja otsasõit pargitud sõidukile
Uksega teise sõiduki kahjustamine
Mööduva sõiduki otsasõit pargitud
sõidukile
Pärisuunas parkimiskohale või -kohalt
liikuja kokkupõrge liikuva sõidukiga
31
Pärnu Kaubamajaka parkla on statistiliselt üsna suures mahus erinevate liiklusõnnetuste poolest
esindatud. Suurimat probleemi valmistab antud parklas tagurdamine parkimiskohale või – kohalt mis
päädib otsasõiduga kas liikuva või pargitud sõidukiga.
Suures plaanis on silmahakkava antud parkla juures just kulunud parkimiskohti ja sõiduradasid
tähistavad jooned. Liiklus on Kaubamajaka parklas üsna tihe ning tagurpidi parkimine on üsna
populaarne. Sajast loendatud sõidukist parkis tagurpidi 48% sõidukitest. Sellest arvust võib järeldada,
et peamine probleem seisneb parkimiskohalt välja tagurdamise ja kokkupõrkega liikuva sõidukiga.
Parkla äärmised kohad on üsna ohtlikud kohad, kuhu parkida, kuna toimub pidev suurte kiiruste
liikumine parklas. Tee andmist ja viisakusreegleid ei järgita ning parkimiskohalt välja tagurdamine
on üsna tülikas, kuna liiga palju erinevaid suundasid on vaja jälgida, et saada täit ülevaadet parklas
toimuvast.
4.2.11. Kadaka Selver Tallinn
Sele 17. Kadaka Selveri parklas parkimisega seotud liiklusõnnetused [Autori joonis]
Tabel 12
Kadaka Selveri parkimiskoha mõõtmed [Autori tabel]
Joone laius (mm) Pikkus (mm) Laius (mm) Parkimisalade
vahe (mm)
Parkimisnurk (°)
95 4960 2445 6900 90
8
6
5
3
1
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9
Tagurdades parkimiskohale või -kohalt
liikuja otsasõit pargitud sõidukile
Pärisuunas parkimiskohale või -kohalt
liikuja otsasõit pargitud sõidukile
Tagurdades parkimiskohale või -kohalt
liikuja kokkupõrge liikuva sõidukiga
Mööduva sõiduki otsasõit pargitud
sõidukile
Pärisuunas parkimiskohale või -kohalt
liikuja kokkupõrge liikuva sõidukiga
32
Kadaka Selveri parkla on vananenud ning vajaks värskendust. Parkimiskohad on kitsad ning
parkimisjoone laius ja parkimiskohtade vahe ei ole standardsed. Kõik standardite eiramised võivad
olla erinevate parkimiskohtadele manööverdamisel tekkinud kahjude põhjusteks. Eriti kui neljast
standardiga kehtestatud mõõdust kolm ei vasta standardile.
4.2.12. Pärnu Maxima Pärnu linn
Sele 18. Pärnu Maxima parklas parkimisega seotud liiklusõnnetused [Autori joonis]
Tabel 13
Pärnu Maxima parkimiskoha mõõtmed [Autori tabel]
Joone laius (mm) Pikkus (mm) Laius (mm) Parkimisalade
vahe (mm)
Parkimisnurk (°)
100 5010 2470 6640 90
Pärnu Maxima suurimaks probleemiks on pärisuunas parkimiskohale või –kohalt liikuja otsasõit
pargitud sõidukile (Sele 18). Parkla analüüsi käigus selgus, et Pärnu Maximas on kõige
populaarsemaks parkimisviisiks just pärisuunaline parkimine, sest parkimiskohale manööverdamine
on mugavam. 100-st sõidukist 70, ehk 70% sõidukitest parkis päripidi. Kuna ei parkimiskoha laius
10
5
3
3
2
0 2 4 6 8 10 12
Pärisuunas parkimiskohale või -kohalt
liikuja otsasõit pargitud sõidukile
Tagurdades parkimiskohale või -kohalt
liikuja otsasõit pargitud sõidukile
Tagurdades parkimiskohale või -kohalt
liikuja kokkupõrge liikuva sõidukiga
Uksega teise sõiduki kahjustamine
Pärisuunas parkimiskohale või -kohalt
liikuja kokkupõrge liikuva sõidukiga
33
ega parkimisalade vahe vasta kehtestatud standarditele, siis mitme standardi eiramine võib viia
parklates toimuvate liiklusõnnetusteni.
4.2.13. Pelgulinna Selver Tallinn
Sele 19. Pelgulinna Selveri parklas parkimisega seotud liiklusõnnetused [Autori joonis]
Tabel 14
Pelgulinna Selveri parkimiskoha mõõtmed [Autori tabel]
Joone laius (mm) Pikkus (mm) Laius (mm) Parkimisalade
vahe (mm)
Parkimisnurk (°)
80 5000 2510 6900 60
Pelgulinna Selveri parkla parkimiskohtade parkimisnurk võrreldes teiste statistikas osalenud
parklatega on joonitud 60 kraadisteks, mis võimaldab sõidukitel paremini parkimiskohal
manööverdada. Küll aga toimivad 60 kraadised parkimiskohad edukalt vaid ühte pidi parkimiskohal
manööverdamisel. Vaadates selet 19, on näha, et kõige suuremaks probleemiks Pelgulinna Selveri
parklas on pärisuunas parkimiskohale või -kohalt liikuja otsasõit pargitud sõidukile. Pelgulinna
Selveri parkla probleem seisneb kahesuunalises liikluses 60° parkimiskohtade vahel. Parkijad
lähenevad parklasse vastukraadi ning üritavad sõidukit päripidi parkimiskohal parkida. Probleemi
9
6
3
2
1
1
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
Pärisuunas parkimiskohale või -kohalt
liikuja otsasõit pargitud sõidukile
Tagurdades parkimiskohale või -kohalt
liikuja otsasõit pargitud sõidukile
Tagurdades parkimiskohale või -kohalt
liikuja kokkupõrge liikuva sõidukiga
Pärisuunas parkimiskohale või -kohalt
liikuja kokkupõrge liikuva sõidukiga
Uksega teise sõiduki kahjustamine
Mööduva sõiduki otsasõit pargitud
sõidukile
34
aitaks lahendada ühesuunalised sõidusuunad parkimiskohtade vahel (Sele 20), mis hoiavad ära liigse
manööverdamise vastukraadi parkimisel.
Sele 20. Soovitatav liikumissuund 60° parkimiskohtadega parklas [Autori joonis]
4.2.14. Lasnamäe Prisma Tallinn
Sele 21. Lasnamäe Prisma parklas parkimisega seotud liiklusõnnetused [Autori joonis]
8
5
4
3
1
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9
Tagurdades parkimiskohale või -kohalt
liikuja kokkupõrge liikuva sõidukiga
Tagurdades parkimiskohale või -kohalt
liikuja otsasõit pargitud sõidukile
Uksega teise sõiduki kahjustamine
Pärisuunas parkimiskohale või -kohalt
liikuja otsasõit pargitud sõidukile
Pärisuunas parkimiskohale või -kohalt
liikuja kokkupõrge liikuva sõidukiga
35
Tabel 15
Lasnamäe Prisma parkimiskoha mõõtmed [Autori tabel]
Joone laius (mm) Pikkus (mm) Laius (mm) Parkimisalade
vahe (mm)
Parkimisnurk (°)
100 4950 2600 6630 90
Selelt 21 selgub, et vaieldamatult kõige suuremaks probleemiks Lasnamäe Prisma parklas on
tagurdades parkimiskohale või -kohalt liikuja kokkupõrge liikuva sõidukiga. Lasnamäe Prisma
parkimiskohad vastavad enamjaolt kehtivatele standarditele. Küllaga ei vasta parklate vahe, milleks
Lasnamäe Prismas on 6630mm. Sellises tiheda asustusega parklas on iga millimeeter tähtis, seda
enam kui parklate vahe on 370mm väiksem kui parkimisstandard seda nõuab.
4.2.15. Tasku Keskus Tartu linn
Sele 22. Tasku keskuse parklas parkimisega seotud liiklusõnnetused [Autori joonis]
10
7
2
0 2 4 6 8 10 12
Tagurdades parkimiskohale või -kohalt
liikuja otsasõit pargitud sõidukile
Pärisuunas parkimiskohale või -kohalt
liikuja otsasõit pargitud sõidukile
Tagurdades parkimiskohale või -kohalt
liikuja kokkupõrge liikuva sõidukiga
36
Tabel 16
Tasku Keskuse parkimiskoha mõõtmed [Autori tabel]
Joone laius (mm) Pikkus (mm) Laius (mm) Parkimisalade
vahe (mm)
Parkimisnurk (°)
95 4040 2495 7000 90
Tasku Keskus asub Tartu kesklinnas ning üsna tiheda liiklusega piirkonnas. Ruumi kokkuhoiu mõttes
on ehitatud sõidukite parkimiseks parkimismaja, mitte aga väliparkla. Tasku Keskuse parkimismaja
parkimist korraldab OÜ Europark Estonia [12].
Peamine probleem Tasku Keskuse parkimismajas on tagurdamine parkimiskohale või -kohalt liikuja
otsasõit pargitud sõidukile. Probleemi esinemisele aitavad kaasa mitmed puudused, mida on
parkimismajja sisenemisel koheselt võimalik märgata.
Tasku Keskuse parkimismajas on kasutusel 90° parkimisnurgaga parkimiskohad, mis viib
manööverdamisefektiivsust alla (Sele 23). Eesti Standardi „Linnatänavad“ kohaselt soovitatakse
kaubanduskeskuste parklates kasutada 45° ja 60° parkimisnurki, et saavutada võimalikult sujuv
liikumine [1].
Sele 23. Europark Tasku parkimismaja [Autori foto]
37
Parkimismaja valgustusest töötasid alla poolte lampidest, mis tegid parkimismajast üsna pimeda ala.
Positiivse poole pealt tasub välja tuua, et Tasku Keskuse parkimismajas on kasutusel ka
mootorratastele mõeldud parkimiskohad. Mootorratastele mõeldud parkimiskohtade standardsed
mõõtmed on laius 1500mm ja pikkus 2200mm, kuid Tasku Keskuses olevate kohtade mõõtmed on:
laius 2500mm ja pikkus 4800mm, mis ruumi kokkuhoiumõttes võiksid olla väiksemad.
4.2.16. Mustakivi keskus Tallinn
Sele 24. Mustakivi keskuse parklas parkimisega seotud liiklusõnnetused [Autori joonis]
Tabel 17
Mustakivi keskuse parkimiskoha mõõtmed [Autori tabel]
Joone laius (mm) Pikkus (mm) Laius (mm) Parkimisalade
vahe (mm)
Parkimisnurk (°)
90 4930 2540 7000 90
Mustakivi keskuses parkimiskohal manööverdamise peamiseks probleemiks on pargitud sõidukile
otsa tagurdamine. Parkla koht vastab mõõtude poolest standardile, kuid tagurdamine moodustab
parkimiskohal manööverdamisel tekkinud kahjust üle 60%. Nii suurest protsendist ajendatuna tuleb
süveneda parkla probleemidesse või autojuhtide oskamatusesse. Arvestada tuleks kaubanduskeskuse
asukohta, selles piirkonnas elava rahvastiku keskmist vanust ning juhtimise staaži. Seejärel saab
7
4
3
2
1
1
0 1 2 3 4 5 6 7 8
Tagurdades parkimiskohale või -kohalt
liikuja otsasõit pargitud sõidukile
Tagurdades parkimiskohale või -kohalt
liikuja kokkupõrge liikuva sõidukiga
Pärisuunas parkimiskohale või -kohalt
liikuja otsasõit pargitud sõidukile
Pärisuunas parkimiskohale või -kohalt
liikuja kokkupõrge liikuva sõidukiga
Mööduva sõiduki otsasõit pargitud
sõidukile
Uksega teise sõiduki kahjustamine
38
aimu, kas tegemist on üleüldise probleemiga, kus inimesed ei oska parkida või vajab standard
mõõtude poolset uuendamist.
4.2.17. Peetri Selver Rae vald
Sele 25. Peetri Selveri parklas parkimisega seotud liiklusõnnetused [Autori joonis]
Tabel 18
Peetri Selveri parkimiskoha mõõtmed [Autori tabel]
Joone laius (mm) Pikkus (mm) Laius (mm) Parkimisalade
vahe (mm)
Parkimisnurk (°)
100 4930 2570 7000 90
Peetri Selveri kaheks suurimaks probleemiks on tagurdamine vastavalt pargitud sõidukiga ja liikuva
sõidukiga. Parkimisnormatiivi täitmine oma mõõtudelt võrreldes teiste kaubanduskeskuste parklatega
on Peetri Selveri parklas enamasti õnnestunud. Efektiivsema parkimise saavutamiseks tuleks
kasutada 90° parkimisnurga asemel 60° parkimisnurka, mis muudaks liikluse parklas sujuvamaks
ning manööverdamise lihtsamaks. Sellest muudatusest lähtuvalt on võimalik tagurdamisega seotud
liiklusõnnetused ära hoida, sest kõige mugavam parkimisviis 60° parkimiskoha puhul on päripidi
parkimine.
7
7
1
1
1
0 1 2 3 4 5 6 7 8
Tagurdades parkimiskohale või -kohalt
liikuja otsasõit pargitud sõidukile
Tagurdades parkimiskohale või -kohalt
liikuja kokkupõrge liikuva sõidukiga
Pärisuunas parkimiskohale või -kohalt
liikuja otsasõit pargitud sõidukile
Pärisuunas parkimiskohale või -kohalt
liikuja kokkupõrge liikuva sõidukiga
Mööduva sõiduki otsasõit pargitud
sõidukile
39
4.2.18. Tondi Selver Tallinn
Sele 26. Tondi Selveri parklas parkimisega seotud liiklusõnnetused [Autori joonis]
Tabel 19
Tondi Selveri parkimiskoha mõõtmed [Autori tabel]
Joone laius (mm) Pikkus (mm) Laius (mm) Parkimisalade
vahe (mm)
Parkimisnurk (°)
95 4910 2525 8670 90
Tondi Selveri parkla piirkonnas on üsna palju erinevaid asutusi. Parkla ümbruses on pood, söögikoht,
sõidukite pesula ning motopood. Parkla ülesehitus on laialivalguv. Parkimiskohad on tehtud tee
äärtesse, mis viivad erinevate asutusteni parkla ümbruses. Liiklejal võib jääda tunne, et
parkimiskohalt väljudes on temal eesõigus, mis võib viia otsasõiduni peateel liikuva sõidukiga.
Parkla meenutab ülesehituselt labürinti, mis tähendab seda, et parkimiskohad on liigendatud erinevate
nurkadega, kuid samal tasandil. Antud lahendus tekitab parkimiskohale või -kohalt manööverdajale
liiga palju suundi, mida peab jälgima, eriti parkimiskohalt välja tagurdades. Paraku ei suudeta kõiki
suundi jälgida ning on oht välja tagurdades põrgata kokku „peateel“ liikleva sõidukiga.
4
4
4
2
2
0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 4 4,5
Tagurdades parkimiskohale või -kohalt
liikuja kokkupõrge liikuva sõidukiga
Uksega teise sõiduki kahjustamine
Tagurdades parkimiskohale või -kohalt
liikuja otsasõit pargitud sõidukile
Mööduva sõiduki otsasõit pargitud
sõidukile
Pärisuunas parkimiskohale või -kohalt
liikuja otsasõit pargitud sõidukile
40
Lahendus Tondi Selveri parklas oleks ära määrata parkimisviis, mis oleks parkimiskohale tagurpidi
parkimine. See parkimisviis vähendaks „pimedast nurgast“ tekkinud tähelepanu hajumisi ning aitaks
kaasa inimese tähelepanelikkusele. Teine variant on muuta parkimiskorraldust ning kogu parkla üle
joonida, sest parkla on ehitatud varem kui ümberpaiknevad poed ja asutused, mis ajapikku on
parkimissüsteemi hakanud rõhuma.
4.2.19. Laagri Maksimarket Saue vald
Sele 27. Laagri Maksimarketi parklas parkimisega seotud liiklusõnnetused [Autori joonis]
Tabel 20
Laagri Maksimarketi parkimiskoha mõõtmed [Autori tabel]
Joone laius (mm) Pikkus (mm) Laius (mm) Parkimisalade
vahe (mm)
Parkimisnurk (°)
95 5050 2420 7380 90
95 5050 2460 7380 90
95 5050 2485 7380 90
Vaadates selet 27, kus on märgitud Laagri Maksimarketi parklas aset leidvate liiklusõnnetuste hulka,
siis on näha, et suurimateks probleemideks on pargitud sõidukitele otsasõidud ning uste teiste
4
4
3
2
0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 4 4,5
Pärisuunas parkimiskohale või -kohalt
liikuja otsasõit pargitud sõidukile
Tagurdades parkimiskohale või -kohalt
liikuja otsasõit pargitud sõidukile
Uksega teise sõiduki kahjustamine
Tagurdades parkimiskohale või -kohalt
liikuja kokkupõrge liikuva sõidukiga
41
sõidukite kahjustamine. Parkimisstandardi kohaselt on kaubanduskeskuste parkimiskoha laiuseks
2600mm. Laagri Maksimarketi 90° parkimisnurgaga parkimiskoha laiuseks, sõltuvalt parkimiskoha
paiknemisest kaubanduskeskuse eri piirkondades, vastavalt 2420 mm, 2460mm ja 2485mm. (Sele
28). Lisaks puuduvad 50% kogu parklas jooned täielikult (Sele 29).
Sele 28. Laagri Maksimarketi parkimiskoha laius [Autori foto]
Sele 29. Laagri Maksimarketi parkla jooned [Autori foto]
42
4.2.20. Lasnamäe Maksimarket
Tabel 21
Lasnamäe Maksimarketi parkimiskoha mõõtmed [Autori tabel]
Joone laius (mm) Pikkus (mm) Laius (mm) Parkimisalade
vahe (mm)
Parkimisnurk (°)
100 5000 2500 7500 90
Lasnamäe Maksimarket on statistikast sõltumatu kaubanduskeskus, mille parklas ei toimunud 2015a.
vältel ühtegi liiklusõnnetust. Vaadates tabelit 21, siis on näha, et antud parkla vastab enamjaolt
kehtestatud parkimisstandarditele. Lisaks tasub välja tuua standardist mittelähtuvat parklate vahe
mõõtu, milleks on 7,5m kehtestatud 7m asemel. Tõenäoliselt seoses parkimisstandardite täitmise ja
suurema parklate vahe tõttu on Lasnamäe Maksimarket eeskujuks kõikidele kaubanduskeskustele,
sest seal pole statistika kohaselt juhtunud ühtegi liiklusõnnetust.
4.2.21. K-Rauta parkla, Kirkkonummi, Soome Vabariik
Tabel 22
Kirkkonummi K-Rauta parkimiskoha mõõtmed [Autori tabel]
Joone laius (mm) Pikkus (mm) Laius (mm) Parkimisalade
vahe (mm)
Parkimisnurk (°)
100 4950 2840 7000 90
Tabelis 22. on välja toodud võrdluseks Soome Vabariigis asuva parkla mõõtmed. Seal kasutusel
olevad mõõtmed erinevad mõneti Eestis kasutusel olevatest mõõtmetest. Nimelt kasutatakse Soomes
laiemat parkimisvahet kui Eestis. See annab eelise paremaks manööverdamiseks parkimiskohal ning
vähendab kehvasti parkimisest tingitud autoustega teise sõiduki kahjustamise.
43
Tabel 23
Soome Kirkkonummi Prisma parkimiskoha mõõtmed [Autori tabel]
Joone laius (mm) Pikkus (mm) Laius (mm) Parkimisalade
vahe (mm)
Parkimisnurk (°)
120 5000 2600 7000 90
Teise näitena saab Soome Vabariigist välja tuua Kirkkonummi Prisma mõõtmed [tabel 23]. Prisma
kaubanduskeskuses parkla vastab parkimiskohale kehtestatud parkimisstandarditele.
Sele 30. Kirkkonummi Prisma parkla parkimiskoht [Autori foto]
4.3. Küsitluse tulemused
Autori koostatud ankeetküsimustikus oli 7 küsimust, kus sooviti välja selgitada vastajate osalus
parklas toimunud avariides ning enesehinnangus parklas parkimiskohale manööverdamisel.
44
Küsitluses osales 198 inimest, kes omavad juhtimisõigust. Vastuste kogumiseks postitas autor
küsitluse üles erinevatesse mehaanikateemalistesse foorumitesse ja sotsiaalmeediasse. Küsitluse
tulemusi kasutati eelkõige erinevate parklas esinevate probleemide kinnitamiseks. Seetõttu on välja
toodud ainult mõned küsimused ja nende vastused.
Sele 31. Vastajate osalus liiklusõnnetustes [Autori joonis]
Sele 32. Autokoolis saadud parkimisalase õppe vastused [Autori joonis]
Selelt 31 on näha, et 198-st vastanust 69% ehk 137 inimest on osalenud liiklusõnnetuses parklas.Sele
32 aga näitab vastajate arvamust autokoolis saadud parkimisalase õppe kohta. 71% ehk 141
vastanutest leiab, et autokoolis saadud parkimisalane õpe andis neile piisavalt kogemusi ning nad
tundsid ennast pärast autokooli lõpetamist parklas parkimisel kindlalt. Küllaga üsna suur protsent,
69%
31%
Kas olete osalenud liiklusõnnetuses
parklas?
Jah
Ei
7%
71%
22%
Kas autokoolis saadud parkimisalane
õpe oli Teie arvates piisav?
Ei saanud parkimist
päris selgeks
Jah, tundsin pärast
autokooli ennast
kindlalt
Oleks võinud natuke
rohkem rõhku
parkimisele panna
45
ehk 29% vastanutest oli pooleldi või täielikult kahtleval seisukohal. Täpsemalt 22% ehk 44 vastanut
198-st tundis, et oleks võinud natuke rohkem rõhku panna parkimisalasele õppele. Sealjuures tundis
aga 7% vastanutest, et autokoolis saadud parkimisalane õpe ei olnud nende jaoks piisav.
Küsitluse tulemusena saab järeldada, et üsna suur hulk vastanutest peab enda oskusi parklas
parkimisel kasinaks. Samuti, kuna väga suur hulk vastanutest oli ka osalenud liiklusõnnetuses
parklates, siis nende kahe küsimuse koosmõjul on võimalik järeldada, et parkimisalane õpe
autokoolides võiks olla pigem rõhutatud parklates parkimisele.
46
5. ANDMETE ANALÜÜS JA JÄRELDUSED
Sele 33. 2015a. Parkimisega seonduvad liiklusõnnetused [Autori joonis]
Selelt 33 on näha, et valdavalt kõige suuremat probleemi valmistab autojuhtidele tagurdamine
parkimiskohale või tagurdamine parkimiskohalt, kus sõidetakse otsa pargitud sõidukile. Kõikidest
juhtumitest 368 ehk 54% toimub tagurdamise teel. Sellega seonduvalt saab väita, et tagurpidi
manööverdamine valmistab autojuhtidele üleüldiselt palju probleeme. Pärisuunas manööverdamise
tagajärel aset leidnud liiklusõnnetusi oli kokku 207, mis moodustab 30% kõikidest juhtumitest.
Mööduva sõiduki otsasõit pargitud sõidukile ja uksega teise sõiduki kahjustamine oli vastavalt 5% ja
11%.
33%
25%
21%
5%
11%5%
Tagurdades parkimiskohale või -kohalt liikuja otsasõit pargitud sõidukile
Pärisuunas parkimiskohale või -kohalt liikuja otsasõit pargitud sõidukile
Tagurdades parkimiskohale või -kohalt liikuja kokkupõrge liikuva sõidukiga
Mööduva sõiduki otsasõit pargitud sõidukile
Uksega teise sõiduki kahjustamine
Pärisuunas parkimiskohale või -kohalt liikuja kokkupõrge liikuva sõidukiga
47
Parkimisega seonduvaid probleeme kajastavad ka küsitluses esitavate küsimuste vastused. Küsitluses
taheti teada, kas vastaja on osalenud liiklusõnnetuses parklas ning kas parkimine valmistab raskusi.
198-st vastanust 29,3% väitis, et on osalenud parklas aset leidnud liiklusõnnetuses, samuti tunnistas
8,1% vastanutest, et parkimine valmistab nende jaoks raskusi.
Leidmaks seos inimeste parkimisalases oskuses ja enesekindluses, esitas autor küsimuse autokoolis
saadud parkimisalase õppe kohta. 198-st vastajast tervelt 28,8% vastanutest ei pidanud autokoolis
toimuvad parkimisalast õpet piisavaks ning sellega seonduvalt ei pea enda parkimisalaseid oskuseid
heaks.
Järelikult seisneb probleem kahes peamises aspektis: autokoolide ebapiisavas parkimisalases õppes
ning kaubanduskeskuste parklate parkimisstandardite mitte järgimises. Inimeste parkimisalasesse
ebakindlusse viitab küsitluses osalenud üleüldine vastanute hulk, kuna küsitluse pealkiri viitas
sügavale probleemile Eesti parkimisega seotud probleemides ning lühikesest ajast tingitud küllaltki
suur vastajate hulk.
Kaubanduskeskuste parkimisstandardite mittejärgimisele viitab Eesti Liikluskindlustuse Fondi
statistika ning parklate mõõtmete analüüs. 19-st analüüsis käsitletud kaubanduskeskuste
parkimisstandarditest ei vastanud mitte ükski kaubanduskeskus 100%-liselt kehtestatud standarditele,
mis on määravaks probleemiks.
48
6. ETTEPANEKUD, LAHENDUSED
Parklate analüüsi käigus ilmnes mitmeid probleeme ning murekohti, mis oleks võimalik lihtsa
vaevaga parandada. Kuna 2015a. aastal parklas toimunud liikluskindlustusjuhtumitest moodustab
kogu liikluskahjude arvust 38%, ehk 11 tuhat juhtumit, siis selleks et vähendada kogu juhtumite arvu
liikluses on soovitatav viia läbi parkimisalased täiendused lahendamaks parklatest ja parkimisest
tingitud probleeme. Suurimaid probleeme valmistas parklates parkimine nii päripidi kui tagurpidi.
Samuti küsitluse käigus selgus, et probleemiks oli ka vähene parkimisalane õpe ning standarditega
mittekooskõlas olevad parklad.
Parklate analüüsi käigus selgus, et parklad ei vasta kehtestatud standarditele, mistõttu on soovitatav
muuta parkimisstandardite järgimine kohustuslikuks, et vältida parkimisstandardite eiramisest
tulenevaid probleeme. Parkimisstandardite järgimine on oluline ning, et kaubanduskeskused ei saaks
parkimisstandardite eiramisest luua lisa parkimiskohti, tuleks nende järgimine muuta kohustuslikuks.
Samuti on parkimisstandardi kohaselt soovitatav kasutada kaubanduskeskuste parklates 45° ja 60°
parkimisnurgaga parkimiskohti, sest sellise parkimisviisiga muudetakse parkla liiklus sujuvamaks
[1]. Ainult ühes parklas oli kasutusel 60° parkimiskohad. Paraku eelistatakse kasutada 90°
parkimisnurki, kuna sellise parkimisnurgaga on võimalik luua rohkem kohti kui mõne teise
parkimisnurgaga.
Parklad pole aga ainsad probleemsed kohad, mis vajavad tähelepanu, sest teiseks suurimaks
probleemiks on liiklejate parkimisalased oskused. Nimelt selgus küsitluse käigus, et 198-st vastajast
28,8% vastas, et autokoolis jäi parkimisalasest õppest väheseks. Autokoolis on kohustuslikuks
sõidutundide arvuks 23 akadeemilist tundi [13]. Nende tundide sisse mahub üsna palju liikluses
osalemise praktikat. Kuna aga parklates toimunud liiklusõnnetuste statistika viitab otseselt
probleemseks kohaks parkimise, siis soovitatav oleks rõhuda autokoolis parkimisele. Probleemi
lahendamisele aitaks kaasa kohustuslikuks muudetud kindel parkimisele kulutatud sõidutundide arv.
49
KOKKUVÕTE
Lõputöö eesmärgiks on välja selgitada peamised põhjused, miks toimub niivõrd suur hulk
liiklusõnnetustest just parklates. Selles tulenevalt viitab ka pealkiri „Parklatele kehtestatud
parkimisstandardite vastavus tegeliku olukorraga parklates“ oma olemuselt, et põhiline ressurss kogu
lõputöö juures kulub parklate kitsaskohtade otsimisega. Antud teema idee selgus koostöös Eesti
Liikluskindlustuse Fondiga, kelle murekohaks on drastiliselt suur liiklusõnnetuste arv just parklates
parkimiskohtadel manööverdamisel.
Tänapäeva liikluse igapäevaseks probleemiks on liiklusõnnetused parklates. 2015a. aastal Eestis
toimunud liikluskindlustusjuhtumitest 38% olid seotud parkimisega, milleks on 11 tuhat juhtumit
kahjunõuete kogusummaga 9,4 miljonit eurot [14]. Kogu juhtumite arvust moodustas 67,9% ehk 717
juhtumit just parklas parkimiskohal manööverdamisel. Peamised probleemid seisnevad
parkimiskohale kehtestatud parkimisstandardite mittejärgimises, parkimisjoonte puudumises
parklates ning liiklejate oskamatuses sõidukit parkida parkimisjoonte vahele, mis vajab ka lähemat
uurimist.
Standardi „Linnatänavad“ [EVS 843:2003] kohaselt on kaubanduskeskuste parklatele kehtestatud
kindlad standardid. Standardi kohaselt on soovituslik lähtuda standardis esitatud parkimiskohtadele
esitatud mõõtmetest (laius 2600mm ja pikkus 5000mm) ja parkimisnurgast (45° ja 60°). Saamaks
aimu kaubanduskeskuste parklate standardite järgimisest, teostas autor 20 kõige problemaatilisema
parkla analüüsi. Analüüsi käigus selgus, et analüüsis osalenud parklatest ei vasta ükski 100%-liselt
kehtestatud parkimisstandarditele. Uuringust tulenevalt võib olla kaubanduskeskuste parklate
parkimisstandardite eiramine üheks suureks nüansiks, mis viib niivõrd suurte juhtumite arvuni
parklates.
Paraku ei seisne ainus probleem parklates. Lõputöö üheks hüpoteesiks oli, et parklas aset leidvad
liiklusõnnetused on põhjustatud parkimisalasest oskamatusest. Antud väite kinnitamiseks koostas
lõputöö autor küsitluse, kus osales 198 juhtimisõigust omavat inimest. Küsitluse käigus sai autor
50
kinnitust, et probleem ei seisne pelgalt parkimisstandardite järgimises, vaid probleem esineb suurel
määral ka parkimisalases oskamatuses. Tervelt 29% ehk 57 inimest tunnistas, et autokoolis saadud
parkimisalane õpe ei olnud piisav. Sellest võib järeldada, et antud probleem seisneb väga suures osas
parkimisalases õppes.
Juhtumite arvud parklates on suuresti tingitud mitmete erinevate probleemide koosmõjust, mis
vajavad tähelepanu. Kaubanduskeskuste parklad vajavad järelkontrolli, et parklatele kehtestatud
standardite järgimine vastaks kehtestatud korrale. Samuti küsitlusest tulenevalt vajab suuremat
tähelepanu parkimisalane õpe, kuna liialt suur osakaal küsitluses osalenud vastajatest tunnistas
parkimisest tulenenud probleemi.
51
SUMMARY
Thesis purpose is to identify main causes, why there is such a huge number of traffic accidents in car
parks. According to that, headline „Established parking standards conformity with real situations in
car park“ refers to, that main resource of the thesis is to find bottlenecks in car parks. The topic was
collaborated with Eesti Liikluskindlustuse Fond, who is concerned about drastically huge numbers of
accidents due to parking to the parking space.
In today’s traffic, one of the biggest problems is accidents in car parks. In 2015 38% of Estonian car
accidents was due to parking into parking spaces which is 11 thousand cases and with damage claims
up to 9,4 million euros [14]. Due to parking to the parkingspace accounted 67,9% (717) cases of all
crashes. Main problems are that there is no observance of parking standards, worn-out parking lines
and inhability to park between parking lines- which needs closer exploration.
Due to standard „Town Streets“ [EVS 843:2003], there is specific standards established to parking
spaces. Due to standard, it is recommended to rely on standards and follow the established
measurements (parking space width 2600mm and length 5000mm) and parking angle (45° and 60°).
To give idea of the observance of the parking standards, author accomplished analysis of 20 most
problematic car parks. Analysis revealed, that none of the analyzed car parks conformed to standards
for 100%. Due to the survey, ignoring the established car parking space standards, it might be one of
the circumstances why there is so many accidents in car parks.
Unfortunately the only problem doesen’t stand only in car parks. One of the thesis hypothesis was
that accidents in car parks are because of humans inhability to park. To confirm this plea, author put
together questionnaire, where was 198 participants who have car drivers licence. The survey
approved, that the only problem doesen’t stand for not following parking standards, but the problem
occurs because of lousy parking skills. 29% (57) of people admited, that training to park in driving
school wasn’t enough. Due to that, it can be concluded, that problem lies on insufficient parking
courses.
52
Numerous cases are highly caused by many different problems, which need closer attention. Shopping
center and whole parking lots need follow-up, to insure that car parks correspond to established
standards. Also due to survey, people need more parking lessons, because too big percentage of
respondents admitted that it is difficult for them to park.
53
VIIDATUD ALLIKAD
[1] Linnatänavad-Town streets EVS 843:2003, Tallinn: Eesti Standardikeskus, 2003.
[2] „Liiklusseadus,“ 2010. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.riigiteataja.ee/akt/13335732.
[3] Tallinn, „Tallinn,“ 2016. [Võrgumaterjal]. Available: http://www.tallinn.ee/est/Tallinna-
elanike-arv.
[4] „Parkmatic,“ 2011. [Võrgumaterjal]. Available: http://www.parkmatic.com/#!speedy-
tower/cez8.
[5] „Eesti Standardikeskus,“ 2016. [Võrgumaterjal]. Available:
https://www.evs.ee/Standardimine/Standardimine/tabid/79/Default.aspx.
[6] P. OÜ, „Parkimisjoon,“ 2010. [Võrgumaterjal]. Available:
http://www.parkimisjoon.ee/et/teenused/parklate-joonimine/oluline-teada-enne-tellimist.
[7] P. R. P. S. Sirkka Hirsjärvi, „Uuri ja kirjuta,“ Tallinn, Medicina, 2010, p. 412.
[8] „Riigiteataja,“ 2011. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.riigiteataja.ee/akt/13335732.
[9] Eesti Liikluskindlustuse Fond, „Eesti Liikluskindlustuse Fond,“ 2016. [Võrgumaterjal].
Available: https://lkf.ee/images/LKmajtulemuste_kvartesitlus2015_aastakokku.pdf.
[10] B. Media, „BTL Media,“ 2014. [Võrgumaterjal]. Available: http://btl.ee/wp-
content/uploads/2014/09/BTL-Hinnakiri-%C3%9ClemisteKeskus-ilmakleebiseta.pdf.
[11] „Ehitusinfo,“ 2011. [Võrgumaterjal]. Available:
http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=10941.
[12] Tasku, „Tasku parkimismaja,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://tasku.ee/parking/.
[13] „Riigiteataja,“ 2011. [Võrgumaterjal]. Available:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1280/6201/1039/MKM60_lisa5.pdf.
[14] Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF), Liikluskindlustusjuhtumid, Tallinn, 2016.
54
LISAD
Lisa 1. Parklate koondtabel
Lisa 2. Küsimustik
55
Lisa 1. Parklate koondtabel
Kaubanduskeskuse
parkla
Joone
laius
(mm)
Parkimiskoha
pikkus (mm)
Parkimiskoha
laius (mm)
Parkla vahe Parkimis-
nurk
Ülemiste 85 5042 2460 7270 90°
Rocca Al Mare 95 4960 2210 6860 90°
Lõunakeskus 95 4940 2380 6940 90°
Järve Keskus 85 4810 2440 7080 90°
Kristiine Keskus 85 4950 2470 7150 90°
Lasnamäe
Centrum
90 4960 2420 6700 90°
Sikupilli keskus 85 4930 2480 6970 90°
Magistrali keskus 90 5000 2470 7000 90°
Mustika keskus 70 4960 2385 7170 90°
Kaubamajakas 100 5000 2400 7040 90°
Kadaka Selver 90 4960 2350 6900 90°
Tasku keskus 95 4040 2400 7000 90°
Peetri Selver 100 4930 2570 7000 90°
Lasnamäe Prisma 100 4950 2500 6630 90°
Farma keskus NI NI NI NI 90°
Pärnu Maxima 100 5100 2470 6640 90°
Mustakivi keskus 90 4930 2450 7090 90°
Tondi Selver 95 4980 2415 8670 90°
56
Kaubanduskeskuse
parkla
Joone
laius
(mm)
Parkimiskoha
pikkus (mm)
Parkimiskoha
laius (mm)
Parkla vahe Parkimis-
nurk
Laagri
Maksimarket
95 5000 2360 7380 90°
Pelgulinna Selver 80 5000 2430 6900 60°
57
Lisa 2. Küsimustik
1. Sugu
Mees
Naine
2. Vanus
17-20
21-25
26-30
31-
3. Kas olete osalenud liiklusõnnetuses?
Jah
Ei
4. Kas olete osalenud liiklusõnnetuses parklas?
Jah
Ei
5. Kas autokoolis saadud parkimisalane õpe oli Teie jaoks piisav?
Jah, tundsin pärast autokooli lõpetamist kindlalt
Oleks võinud natuke rohkem rõhku panna parkimisele
Ei saanud parkimist päris selgeks
6. Kas autode vahele parkimine valmistab Teie jaoks raskusi?
Jah, valmistab
Ei valmista