Parasvöötme metsad
description
Transcript of Parasvöötme metsad
![Page 1: Parasvöötme metsad](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033009/568147b3550346895db4f74a/html5/thumbnails/1.jpg)
PARASVÖÖTME METSAD
Maiki Lauri
![Page 2: Parasvöötme metsad](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033009/568147b3550346895db4f74a/html5/thumbnails/2.jpg)
4. Parasvöötme okasmetsad
![Page 3: Parasvöötme metsad](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033009/568147b3550346895db4f74a/html5/thumbnails/3.jpg)
Okasmetsa levik
![Page 4: Parasvöötme metsad](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033009/568147b3550346895db4f74a/html5/thumbnails/4.jpg)
Asend
Hõlmab nii Põhja – Ameerikas kui ka Euraasias ulatuslikke igikülmunud alasid.
Kutsutakse ka taigaks, nimetus tuleneb vene keelest, kus see tähistab Venemaa hiiglaslikke okasmetsamassiive.
![Page 5: Parasvöötme metsad](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033009/568147b3550346895db4f74a/html5/thumbnails/5.jpg)
Kliima
Jahe ja niiske suvi, külm talv. Sademetevaestes teravalt mandrilise
kliimaga aladel annab vajalikku niiskust igikeltsa pindmise kihi sulamine.
![Page 6: Parasvöötme metsad](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033009/568147b3550346895db4f74a/html5/thumbnails/6.jpg)
Kliima
Aastane sademete hulk ületab tavaliselt 750 mm
Tiheda taimkatte tõttu valitseb metsas tuulevaikus.
![Page 7: Parasvöötme metsad](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033009/568147b3550346895db4f74a/html5/thumbnails/7.jpg)
Taimestik
Ilme annavad oksametsad ja sood. Domineerivad: igihaljad männid, kuused,
nulud ja suvehaljas lehis. Mõnes kohas lisandub ka lehtpuid (kask
ja haab). Puhmastaimed
![Page 8: Parasvöötme metsad](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033009/568147b3550346895db4f74a/html5/thumbnails/8.jpg)
Harilik mänd Kuusk
![Page 9: Parasvöötme metsad](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033009/568147b3550346895db4f74a/html5/thumbnails/9.jpg)
Nulg Suvehaljas lehis
![Page 10: Parasvöötme metsad](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033009/568147b3550346895db4f74a/html5/thumbnails/10.jpg)
Taimestik
Kohastumused: Kooniline võra – et lume raskuse all
mitte murduda Peenikesed okkad – et vähendada
aurumist
![Page 11: Parasvöötme metsad](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033009/568147b3550346895db4f74a/html5/thumbnails/11.jpg)
Okasmetsad jaotatakse tume – ja heletaigaks.
Tumetaigas – kuusk ja nulg Heletaiga – mänd ja lehis
![Page 12: Parasvöötme metsad](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033009/568147b3550346895db4f74a/html5/thumbnails/12.jpg)
Mullastik
Leedemullad – kujunevad seal, kus sademete hulk ületab aurumise. Üleliigne vesi jääb pinnasesse, vesi kannab toitained sügavale, mulla ülaosas on väljauhtehorisont e leedehorisont. See on heledat värvi (sest ei ole toitaineid). Selle all on tumedam sisseuhtehorisont, kus on ärakantud toitained.
![Page 13: Parasvöötme metsad](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033009/568147b3550346895db4f74a/html5/thumbnails/13.jpg)
Loomastik
Iseloomulikumad asukad on paksu karvkattega kiskjad ja seemnetest toituvad loomad.
Näiteks: pruunkaru, soobel, hunt, rebane, põder, saarmas, kobras, karvasjalgkakk, siidisaba
![Page 14: Parasvöötme metsad](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033009/568147b3550346895db4f74a/html5/thumbnails/14.jpg)
Pruunkaru
![Page 15: Parasvöötme metsad](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033009/568147b3550346895db4f74a/html5/thumbnails/15.jpg)
Hunt
![Page 16: Parasvöötme metsad](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033009/568147b3550346895db4f74a/html5/thumbnails/16.jpg)
Rebane Soobel
![Page 17: Parasvöötme metsad](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033009/568147b3550346895db4f74a/html5/thumbnails/17.jpg)
Põder Kobras
![Page 18: Parasvöötme metsad](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033009/568147b3550346895db4f74a/html5/thumbnails/18.jpg)
Siidisabad
![Page 19: Parasvöötme metsad](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033009/568147b3550346895db4f74a/html5/thumbnails/19.jpg)
Karvasjalgkakk
![Page 20: Parasvöötme metsad](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033009/568147b3550346895db4f74a/html5/thumbnails/20.jpg)
Inimene okasmetsavööndis Maavarade kaevandamine Kuna palju on kiirevoolulisi jõgesid – siis
on seal palju hüdroelektrijaamu Metsandus Jahindus Kalandus Loomakasvatus Põllukultuuride kasvatamiseks pole
sobivaid maid, kliima ka ei soodusta.
![Page 21: Parasvöötme metsad](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033009/568147b3550346895db4f74a/html5/thumbnails/21.jpg)
5. Parasvöötme sega – ja lehtmetsad
![Page 22: Parasvöötme metsad](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033009/568147b3550346895db4f74a/html5/thumbnails/22.jpg)
Sega – ja lehtmetsa levik
![Page 23: Parasvöötme metsad](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033009/568147b3550346895db4f74a/html5/thumbnails/23.jpg)
Asend
Asuvad Põhja – Ameerikas ja Euraasias, parasvöötmes okasmetsade ja rohtla vööndi vahepeal.
![Page 24: Parasvöötme metsad](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033009/568147b3550346895db4f74a/html5/thumbnails/24.jpg)
Kliima
Kliima on omane parasvöötmele, erineb mandriline ja mereline kliima.
Rannikualadel kliima pehmem kui sisemaal, kus kliima on muutlikum ja talvel külmem
Esineb 4 selgesti eristatavat aastaaega Iseloomulik on läänetuulte valdamine
![Page 25: Parasvöötme metsad](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033009/568147b3550346895db4f74a/html5/thumbnails/25.jpg)
Taimestik
Tuntud oma sügisese värvikirevuse poolest
Lehtmetsadega kõrvuti kasvavad ka okasmetsi
Puurindes on ülekaalus tamm, pöök, vaher, pärn, saar, jalakas, kastan, pähklipuu.
![Page 26: Parasvöötme metsad](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033009/568147b3550346895db4f74a/html5/thumbnails/26.jpg)
Pärn
![Page 27: Parasvöötme metsad](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033009/568147b3550346895db4f74a/html5/thumbnails/27.jpg)
Pöök
![Page 28: Parasvöötme metsad](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033009/568147b3550346895db4f74a/html5/thumbnails/28.jpg)
Tamm
![Page 29: Parasvöötme metsad](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033009/568147b3550346895db4f74a/html5/thumbnails/29.jpg)
Vaher
![Page 30: Parasvöötme metsad](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033009/568147b3550346895db4f74a/html5/thumbnails/30.jpg)
Taimestik
Rindeline ehitus on keeruline, lisaks eelpool nimetatud puurindele on veel madalam puurinne: kask, haab, paju. Esineb ka põõsarinne – sarapuu, kuslapuu. Rohu – ja samblarinne on rikkalik
Niidud
![Page 31: Parasvöötme metsad](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033009/568147b3550346895db4f74a/html5/thumbnails/31.jpg)
Mullastik
Peamisteks muldadeks on toitainerohked pruunmullad
Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel. Mida soojem ja niiskem on kliima, seda enam mikroorganismid orgaanilist ainet lagundavad.
Pruunmulla profiilis valitseb enam – vähem ühtlaselt pruun värvus; huumust on mõõdukalt ning raua – ja alumiiniumiühendid on püsivad.
![Page 32: Parasvöötme metsad](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033009/568147b3550346895db4f74a/html5/thumbnails/32.jpg)
Loomastik
Tüüpilised on seemnetest, pähklitest ja tammetõrudest toituvad ja ka kõigesööjad imetajad.
Enamik neist on kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid mõned jäävad talveunne.
![Page 33: Parasvöötme metsad](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033009/568147b3550346895db4f74a/html5/thumbnails/33.jpg)
Loomastik
Pesukaru Metsnugis Metskass Metssiga Euroopa naarits Punahirv Roherähn
![Page 34: Parasvöötme metsad](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033009/568147b3550346895db4f74a/html5/thumbnails/34.jpg)
Pesukaru
![Page 35: Parasvöötme metsad](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033009/568147b3550346895db4f74a/html5/thumbnails/35.jpg)
Metsnugis
![Page 36: Parasvöötme metsad](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033009/568147b3550346895db4f74a/html5/thumbnails/36.jpg)
Metskass
![Page 37: Parasvöötme metsad](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033009/568147b3550346895db4f74a/html5/thumbnails/37.jpg)
Metssiga
![Page 38: Parasvöötme metsad](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033009/568147b3550346895db4f74a/html5/thumbnails/38.jpg)
Euroopa naarits
![Page 39: Parasvöötme metsad](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033009/568147b3550346895db4f74a/html5/thumbnails/39.jpg)
Punahirv
![Page 40: Parasvöötme metsad](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033009/568147b3550346895db4f74a/html5/thumbnails/40.jpg)
Roherähn
![Page 41: Parasvöötme metsad](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033009/568147b3550346895db4f74a/html5/thumbnails/41.jpg)
Inimene
Merelise kliimaga osas on maailma soodsaimad tingimused inimese eluks
Soe ja niiske suvi, pehme talv, produktiivsed mullad ja metsade rohkus on tiheda asustuse peamisteks eeltingimusteks
Karjakasvatus, maaviljelus, metsandus, maavarade kaevandamine, kalandus