Õppekavaarenduse Euroopa dimensioon

Olav AarnaKutsekvalifikatsiooni Sihtasutuse

(Kutsekoja) juhataja

ETTEKANDE KAVA

• Mida mõista Euroopa dimensioonina õppekavaarenduses?

• Milline on õppekavaarenduse seos kvalifikatsioonisüsteemiga?

• Milline võiks olla Eesti kvalifikatsioonisüsteem?• Mida peaks Eesti üldhariduse (riiklike)

õppekavade arendamisel Euroopast arvestama?

EUROOPA DIMENSIOON (1)

• Euroopa Liit ei saa meid hariduse vallas millekski kohustada (Maastricht’i leping)

• Keskseks on Lissaboni strateegia (2000):– Jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime regioonina– Inimeste elukvaliteet

• Euroopa Liidu prioriteet on muutuda kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistel põhinevaks majanduseks maailmas, mida iseloomustab jätkuv majanduskasv, uute ja paremate töökohtade loomine ning suurem sotsiaalne sidusus

EUROOPA DIMENSIOON (2)

• Lissaboni strateegia olulise osana nähakse ette:– Euroopa ühtse haridusruumi väljaarendamine– elukestva õppe süsteemi(de) kujundamine

• Toimib avatud koordinatsiooni meetod:– Olulisemad hariduspoliitilised lahendused arutatakse

ulatuslike konsultatsioonide käigus läbi– Võetakse vastu EP ja ELN soovitustena

• Kas sellel on midagi tegemist üldhariduse õppekavaarendusega?

• On küll!

EUROOPA ÜHTNE HARIDUSRUUM

• Elukestva õppe memorandum (2000)• Bologna (1999) ja Kopenhageni (2002) protsess• Euroopa elukestva õppe ruum (2002):

– parandada haridussüsteemi kvaliteeti ja efektiivsust– tagada õpivõimaluste kättesaadavus kõigile – avada EL haridussüsteem kogu maailmale

• Põhipädevused (8 tk!) elukestvaks õppeks (2005)• Hariduse kvaliteedi mõõdikud (16 tk!) (2006)• Euroopa kvalifikatsiooniraamistik (8 taset!) (2008)

ELUKESTVA ÕPPE BAAS

• Elukestva õppe baas on tugevas alus- ja põhihariduses

• Elukestva õppe süsteemi põhiväärtuseks on võrdväärsed haridusvõimalused (equity)

• Tõenduspõhine (evidence based) hariduspoliitika ja –praktika

• 21. sajandi kool (EP ja ELN soovitus 2009?)• No More Failures (OECD 10 soovitust võrdväärsete

haridusvõimaluste realiseerimiseks)• ...

EESTI KVALIFIKATSIOONISÜSTEEM

• Arendatakse välja kompetentsipõhine riiklik kvalifikatsioonisüsteem, mis on läbipaistev ja võrreldav teiste Euroopa riikide vastavate süsteemidega

Tark ja tegus rahvas• Mida mõista kompetentsipõhise riikliku

kvalifikatsioonisüsteemi all? • Kas üldhariduse õppekavaarendusel on midagi

tegemist kvalifikatsioonisüsteemiga?

ÜHISKOND JA HARIDUSSÜSTEEM (1)

• Haridussüsteem on ühiskonna alamsüsteem tema hariduslike (inimese arengu toetamisega seotud) vajaduste rahuldamiseks

Ühiskond

• Kvalifikatsioonisüsteem on ühiskonna ja haridussüsteemi piirpind ehk liides

Haridus-süsteem

ÜHISKOND JA HARIDUSSÜSTEEM (2)

HS1

HS2

HS3

HSn

HSi, KSi – i-nda riigi (regiooni, valdkonna) haridus- jakvalifikatsioonisüsteem

KS1KS2

KS3

KSn

KVALIFIKATSIOONISÜSTEEM KUI LIIDES (1)

HHaridus-aridus-ssüsteemüsteem

(formaalne,(formaalne,mitte-mitte-

formaalne,formaalne,informaalneinformaalne

õpe)õpe)

ÜhiskondÜhiskond(avalik, äri- (avalik, äri-

ja mitte-ja mitte-tulundus-tulundus-

sektor)sektor)

KKvali-vali-fikat-fikat-

siooni-siooni-süs-süs-

teemteem

KVALIFIKATSIOONISÜSTEEMI FUNKTSIOONID

• Ühiskonna hariduslike eesmärkide ja ootuste (ühiskonna soovitud haridusliku seisundi) analüüs

• Ühiskonna hariduslike eesmärkide ja ootuste tõlkimine haridusstandardite keelde

• Inimeste haridusliku seisundi (õpitulemuste) hindamine (võrdlemine haridusstandardiga)

• Inimeste haridusliku seisundi (õpitulemuste) vastavushindamine (kvalifitseerimine, tunnustamine)

• Ühiskonna haridusliku seisundi analüüsimine

KVALIFIKATSIOONISÜSTEEM KUI LIIDES (2)

KKvalifikatsiooni-valifikatsiooni-süsteemsüsteem

Haridusstandardid

ÕpitulemusedKvalifikatsioonid

Ühiskonna hariduslikudeesmärgid ja ootused

Ühiskonna hariduslikseisund

Inimese hariduslikseisund

Oodatavad õpitulemused

ÜHISKONNA HARIDUSLIKUD EESMÄRGID JA OOTUSED

• Ühiskonna hariduslikud eesmärgid ja ootused sõnastatakse strateegiates ja arengukavades

• Ootused ühiskonna hariduslikule seisundile:– Kvalitatiivsed:

• Põhiväärtused• Milliseid kompetentse vajatakse?• ...

– Kvantitatiivsed:• Milline peaks olema keskmine haridustase?• Kui palju millist kompetentsi vajatakse?• ...

HARIDUSSTANDARDID

• Haridusstandard kirjeldab ühiskonna hariduslikke eesmärke ja ootusi mingis valdkonnas

• Kvalifikatsioonistandardid – oodatavad õpitulemused teataval õppetasemel või –astmel, kutsevaldkonnas, ...

• Protsessistandardid – nõuded õpikeskkonnale, õppekorraldusele, ...

• Oodatavad õpitulemused esitatakse valdkonna kompetentsistandardi ja/või riikliku õppekavana

• Kutsestandard on kompetentsistandard, kirjeldades kutsealal oodatavaid kompetentse

INIMESE HARIDUSLIK SEISUND

• Kuidas kirjeldada inimese hariduslikku seisundit?• Inimese hariduslik profiil – inimese teadmised,

oskused, vilumused, väärtushinnangud ja käitumisnormid, mida ta kasutab suhtlemisel ümbrusega (EV haridusseadus)

• Õpitulemused – mida inimene teab, millest aru saab ja mida teha oskab (EQF seletuskiri)

• Kompetentsus – inimese teadmised, oskused ning iseseisvuse ja vastutuse ulatus (EV kutseseadus)

• Kvalifikatsioon – tunnustatud kompetentsus

INIMESE HARIDUSPROFIIL

teadmised

oskused

vilumusedväärtushinnangud

käitumisnormid

KVALIFIKATSIOONISÜSTEEMI OSAD

• Kvalifikatsiooniuuringute süsteem:– Haridusstandardite loomise süsteem (incl RÕK!)– Ühiskonna haridusliku seisundi analüüsi süsteem– ...

• Inimese haridusliku seisundi (õpitulemuste) hindamise, vastavushindamise ja tunnustamise (sh rahvusvahelise tunnustamise) süsteem

• Tugisüsteem:– Kvalifikatsiooniregistri haldamise süsteem– Kvaliteeditagamise süsteem– ...

KVALIFIKATSIOONIRAAMISTIK

• Tänane kutsete raamistik 5-tasemeline (I-III – oskustöölised, IV-V – “valgekraed”)

• Euroopa kvalifikatsiooniraamistik (EQF) (EP ja ELN soovitus 14.02.2008):– 8 kompetentsipõhist (teadmised, oskused, pädevus

(iseseisvuse ja vastutuse ulatus)) taset– 2010. a rahvuslikud raamistikud siduda EQF-ga– 2012. a diplomi- ja tunnistuse lisadel märge EQF taseme

kohta

• Milline on Eesti kvalifikatsiooniraamistik?

PÕHIPÄDEVUSED (-KOMPETENTSID)

• Põhikompetentse vajavad kõik inimesed, et tagada eneseteostus ja areng, kodanikuaktiivsus, sotsiaalne kaasatus ning tööhõive:– emakeeleoskus– võõrkeeleoskus (6 taset!)– matemaatikapädevus ja teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest– infotehnoloogiline pädevus– õppimisoskus– sotsiaalne ja kodanikupädevus– algatusvõime ja ettevõtlikkus– kultuuriteadlikkus ja –pädevus

• Kuidas suvalist kompetentsi tasemeti kirjeldada?

INFOTEHNOLOOGILINE KOMPETENTS

Tavakodanik

Oskustööline

Kesktaseme juht

Tipp-juht

ELUKESTVA ÕPPE MÕTTEVIIS

• Haridussüsteemi mõiste laienemine (formaalne, mitteformaalne ja informaalne õpe)

• Konstruktivistlik õpikäsitlus • Kompetentsipõhine lähenemine oodatavate

õpitulemuste sõnastamisele ja õpitulemuste hindamisele ning tunnustamisele

• Rõhuasetuse nihkumine õppe eesmärkidele ja õpitulemustele

• Varasema õpi- ja töökogemuse arvestamine• Terviklik kvaliteedikäsitus (tegevuskultuur!)

JÄRELDUSED

• Eestis tuleb luua terviklik kompetentsipõhine kvalifikatsioonisüsteem, sh haridusstandardite loomise süsteem

• Põhiväärtusteks võiksid ühiskonnas ja koolis saada:– Võrdväärsed haridusvõimalused (ühtluskooli mõiste!)– Innovatsioonikultuur– Põhikompetentside tasakaalustatud areng

• Eesti üldhariduskooli areng on toimunud üldiselt õiges suunas!

• Meie olukord on suurepärane, kuid mitte lootusetu!

Suur tänu!

Kvalifikatsioonisüsteem kui liides21.4.2023 23