Õppedisain1: Sissejuhatus

22
Õppedisaini alused 1. loeng: sissejuhatus kursusesse ja õppedisaini valdkonda Mart Laanpere TLÜ Informaatika instituudi teadur Haridustehnoloogia keskuse juhataja E-kursus valmis ESF programmi BeST toel Õppedisaini alused IFI7051

description

 

Transcript of Õppedisain1: Sissejuhatus

Page 1: Õppedisain1: Sissejuhatus

Õppedisaini alused

1. loeng: sissejuhatus kursusesse ja õppedisaini valdkondaMart LaanpereTLÜ Informaatika instituudi teadurHaridustehnoloogia keskuse juhataja

E-kursus valmis ESF programmi BeST toel

Õpp

edis

aini

alu

sed

IFI7

051

Page 2: Õppedisain1: Sissejuhatus

Esimene kontaktpäev• Sissejuhatus kursusesse• Loeng. Õppedisaini valdkond. Õppimise olemus ja õpetamise teooriad. Õpisüsteemide tüübid. Õppedisaini mudelid.

• Praktikum. Õppedisaini esimene faas: probleemipüstitus, õpieesmärgid ja -väljundid

Page 3: Õppedisain1: Sissejuhatus

Kursusest• Eesmärk: ülevaade ja isiklik kogemus

õppedisaini protsessist kaasaegsete õppimisteooriate taustal. Mängime läbi õppedisaini tsükli ideest kuni prototüübi evalvatsioonini.

• Oodatud õpitulemused: valmisolek analüüsida ja kavandada veebipõhist õpisüsteemi, e-kursust, e-õpikut vms

• Õppetöö korraldus: neli 4-tunnist kontaktpäeva 8.sept., 6.sept., 17.nov, 1.dets. ja eksam kodutööde põhjal 14.jaanuaril

• Kahenädalased tsüklid veebipõhises õppes

Page 4: Õppedisain1: Sissejuhatus

Hindamine• Osalemine (20%): kontaktpäevadel,

praktikumides, refleksioon blogis, teiste blogide kommenteerimine

• Rühmatöö (20%) : Veebipõhise minikursuse õppedisaini eskiis, s.h. õpetamisstrateegiate diagramm, õpikeskkonna prototüüp ja evalvatsiooni kava

• Individuaalsed ülesanded (60%):• Kahe õppedisaini mudeli võrdlus v. Wikipedia

artikkel• Kursuseprojektina loodaval minikursusel ühe

õppetüki/mooduli probleemi/konteksti, eesmärkide ja õpiväljundite sõnastamine, õpitegevuste jada koostamine

• Loodaval veebipõhisel kursusel ühe õppetüki/mooduli osiste koostamine (õpiobjektid, näiteid, ülesanded)

Page 5: Õppedisain1: Sissejuhatus

Õppedisaini mõiste• Õppedisain (i.k. instructional design) on õppeprotsessi

ja õpikeskkonna süsteemne kavandamine, eesmärgiga muuta õppimine tulemuslikumaks, tõhusamaks ja huvitavamaks.

• Õppedisain on haridustehnoloogia peamine alamvaldkond, angloameerika keeleruumis asendab “didaktika” mõistet

• Õppedisain ja õpidisain: eesliide “õpi-” viitab üldjuhul üksnes õppimisele, aga “õppe-” eelkõige õpetamisele

• Õppimine võib toimuda ka õpetamiseta, õpetamine ilma õppimiseta aga mitte

• Õpidisain (i.k. Learning Design): IMS spetsifikatsioon õpitegevuste jadade kirjeldamiseks standardiseeritud viisil

• Õppedisaini peamised rakendusvaldkonnad: militaar-treening, “koolitusvabrikud”, e-õppe kvaliteedisüsteemid

Page 6: Õppedisain1: Sissejuhatus

ÕpisüsteemidErinevad lähenemised ja koolkonnad:• Computer-Based Instruction (CBI)• Computer-Assisted Instruction (CAI)• Interactive Learning Environments (ILE)• Intelligent Tutoring Systems (ITS)• Microworlds• CSCL• EPSS, WebPSS• WBT, WBI, e-learning, virtual learning• E-õpe 2.0 (konnektivism)

Page 7: Õppedisain1: Sissejuhatus

Õpisüsteemi funktsioonid

• Presentatsioon• Juhendamine (tutoring)• Reflektsioon, diskussioonid• Interaktiivsed harjutused, ülesanded• Rühmatöö• Õpitulemuste kontroll ja hindamine• Õppeprotsessi monitooring ja haldamine

Page 8: Õppedisain1: Sissejuhatus

Õpisüsteemi struktuur

• Lineaarne mudel

• Lineaarne, kuid hargnemis- ja vahelejätmis-võimalustega

• “Laadaplatsi” mudel

Pres Ül Test

Pres Ül

Pres

Ül

Test

Pres

Pres

Pres

TestÜlÜl

Ül

Page 9: Õppedisain1: Sissejuhatus

Näiteid?

• Leidke Internetist näiteid erineva struktuuri ja õppimiskäsitusega veebipõhistest interaktiivsetest õpisüsteemidest

Page 10: Õppedisain1: Sissejuhatus

Õppedisaini olemus

• Õppedisain - õppeprotsessi ja õpikeskkonna süsteemne kavandamine, mille eesmärgiks on muuta õppimine tulemuslikumaks, tõhusamaks ja huvitavamaks.

• Õpikeskkond - õppijat ümbritsev füüsiline ja vaimne tegevuskeskkond, mis hõlmab õpetajat/koolitajat koos tema pädevuste ja õpetamiskäsitusega, õppematerjale, õppimis- ja õpetamismeetodeid, õppekava, tehnilisi vahendeid, jms.

Page 11: Õppedisain1: Sissejuhatus

Eellugu: programmõpe• Euroopas: Herbarti süsteemne didaktika• Ameerikas: Taylori “tööteadus” ja Skinneri

käitumispsühholoogia (biheiviorism, i.k. behaviorism), operantne tingitus (i.k. operant conditioning)

• Õppimine kui individuaalne nähtus eeldab täielikku individualiseerimist

• Õpetaja töö ennustatavus ja optimeeritavus -> programmeeritavus

• Programmõpikud ja õpimasinad (Programmõpe ja õpimasinad. U. Agur, K. Toim, A. Unt,. 1967)

Page 12: Õppedisain1: Sissejuhatus

Õppedisaini mudelid• Gagne klassikaline koolikeskne

lähenemine tunni tasandi õppedisainile (9 õpisündmust):• köida õpilaste tähelepanu• teadvusta õpilastele tunni eesmärgid• meenuta varem õpitust neid teadmisi, mida võib

seekord vaja minna• esita uus osa• juhenda õpilaste iseseisvat õppimist• anna õpilastele võimalus oma uusi teadmisi

demonsteerida või rakendada• anna õpilastele tagasisidet nende soorituse kohta• hinda õpilaste sooritust• taga õpitu kinnistamine

Page 13: Õppedisain1: Sissejuhatus

Levinuim õpisüsteemide disaini üldmudel ADDIE• A – Analysis, analüüs. Analüüsitakse õppijate

hetketaset, vajadusi, individuaalseid eripärasid. Aga ka ainevaldkonda, õppekava, pädevusnõudeid vms.

• D – Design, disain. Kavandatakse kursuse/mooduli/programmi eesmärgid, üldine struktuur, õppemeetodid, ülesanded, hindamiskriteeriumid jms.

• D – Development, arendus. Arendatakse õppematerjalid, õpikeskkond, testid jms.

• I – Implementation, kursuse elluviimine praktikas.• E – Evaluation, formatiivne evalvatsioon.

Evalveeritakse kursuse disaini ja õpetamise kvaliteeti, eesmärgiga parendada kursuse disaini.

Page 14: Õppedisain1: Sissejuhatus

Dick & Carey õppedisaini mudel

Page 15: Õppedisain1: Sissejuhatus

Jonasseni 3C mudel

Context

Collaboration

ConstructionKNOWLEDGE

Modeling process

Authentictasks

Apprenticeship

Situated learningCase-based problems

Multiple perspectives

Indexed meanings

Coaching

Social negotiation of meaning

Articulation Reflection

Mental modelsIntentions,

expectations

Internal negotiation

Domain-specific reasoning

Invention,exploration

Page 16: Õppedisain1: Sissejuhatus

Merrienboer’i 4C/ID mudel

ÕpiülesandedOsaülesanded rutiinsete oskuste automatiseerimiseks

Toetav informatsioon Vajadusel pakutav lisainfo ja tagasisideJust-In-Time info

Merrienboer jt (2002) Blueprints for Complex Learning

Page 17: Õppedisain1: Sissejuhatus

Reigeluth’i õpisüsteemi disaini mudel

Analüüsi probleemi

Analüüsi aine-valdkonda

Analüüsi ja järjesta tegevused

Määratle tegevusi toetavad teadmised

Kavanda õpetamise ja korralduse strateegia

Koosta õppe-materjalid

Hinda õpetamise tulemus-likkust

1.Vajaduste analüüs

2.Õppesisu määratlemine

3.Strateegia ja taktika

4.Evalvat-sioon

Page 18: Õppedisain1: Sissejuhatus

Veel erinevaid õppedisaini mudeleid• Heinich, Molenda, Russell, Smith (1996): ASSURE mudel

• Analüüsi õppijaid• Püstita õpieesmärgid• Vali õpimeedia ja materjalid• Piloteeri• Hinda

• Trip & Bichelmeyer (1990): Kiir-prototüüpimine• Hinda vajadusi, määratle õpieesmärgid• Koosta prototüüp• Valideeri prototüüpi• Paigalda ja halda õpisüsteem

Instructional design models

Page 19: Õppedisain1: Sissejuhatus

Merrill: õpetuse esmased printsiibid

• Ülesandekesksus: õppimine ülesandeid lahendades, oma oskusi demonstreerides ja praktikas rakendades.

• Aktiveerimine: sobilike kognitiivsete struktuuride aktiveerimine õppijates varasemate teadmiste meeldetuletamise või esitamise kaudu.

• Demonstreerimine: õppijatele õpitavate oskuste demonstreerimine, seostades konkreetseid näiteid üldiste reeglitega.

• Rakendamine: õpitud teadmiste rakendamine tegevuses, koos korrigeeriva tagasiside ja taanduva toestamisega

• Lõimimine: õpitu seostamine õppijate igapäevase eluga, suunates neid avalikult reflekteerima, arutlema ja kaitsma õpitud teadmisi ja oskusi

Page 20: Õppedisain1: Sissejuhatus

Merrill: Kivike-Tiigis õppedisaini mudel• Probleem/kontekst (Whole Task):

eluline/kontekstuali-seeritud probleemipüstitus• Jada (Progression): õpitegevuste ja –

ülesannete järk-järgult keerulisemaks muutuv jada

• Osised (Components): info (information-about, parts-of, kinds-of, how-to, and what- happens), elulised juhtumid, õppematerjalid, õpiobjektid

• Strateegia (Strategy): õpetamise strateegiad• Interaktsioonidisain (Interface): kujundus• Arendus (Production)

Page 21: Õppedisain1: Sissejuhatus

Näide: ettevõtluskursus• Probleem/kontekst: Veasna seafarmi kirjeldus slaididena• Osised/info: ettevõtte käivitamise kuus sammu• Osised/juhtumid: elulised näited ettevõtete käivitamisest

(iga sammu kohta)• Ülesanne uues kontekstis: rakendada Veasna seafarmi

näitel õpitut teise ettevõtte (Instant Carpet Cleaning) näitel (audiojuhised, alamülesanded, abimaterjalid)

• Ülesanne: ICC äriplaani koostamine (tarkvarapoolse taanduva juhendamise ja audio-tagasiside saatel)

• Alamteema: demo turu- või teostatavusuuringu kohta• Õpitu rakendamine ilma toeta uue ettevõtte kontekstis

Merrill, M. D. (2007). A task-centered instructional strategy. Journal of Research on Technology in Education, 40(1), 33-50.

Page 22: Õppedisain1: Sissejuhatus

Rühmatöö

• Moodustage 2-3 liikmelised rühmad, mis jäävad koostööle kuni kursuse lõpuni sama teema/õpisüsteemi kallal

• Valige rühmatöö kontekst (tööalane koolitus või üldharidus) ja eluline (oskustega seonduv) probleem, mida hakkate lahendama

• Sõnastage õppedisaini aluseks olev probleemipüstitus ja kirjeldage eluline kontekst, vajadus