Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli arengukava 2016 ... · Olustvere TMK senise arengukava...

KINNITATUD

digitaalselt allkirjastatud

Mart Laidmets

Haridus- ja Teadusministeeriumi

üld- ja kutsehariduse asekantsler

OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL

ARENGUKAVA

2016 – 2020

Olustvere 2016

SISSEJUHATUS .................................................................................................................................................. 3

ANDMED ÕPPEASUTUSE KOHTA ...................................................................................................................... 3

1. KOOLI ÜLDISELOOMUSTUS JA JUHTIMISSTRUKTUUR ................................................................................. 4

2. OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOLI VISIOON, MISSIOON JA PÕHIVÄÄRTUSED .................. 6

3. ÜMBRITSEVA KESKKONNA JA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS ....................................................................... 6

3.1. VABARIIGI TASAND .................................................................................................................................... 6 3.2. STRATEEGILISED EESMÄRGID EESTI ELUKESTVA ÕPPE STRATEEGIAS 2020 ............................................... 7 3.3. MAAKONNA TASAND ................................................................................................................................ 8 3.4. KOOLI HETKEOLUKORD ............................................................................................................................. 9 3.5. SWOT ANALÜÜS JA TEISTE ANALÜÜSIDE TULEMUSED ............................................................................ 16 3.6. KOOLIGA SEOTUD HUVIGRUPID .............................................................................................................. 17

4. KOOLI ARENGUKAVA 2009 – 2013 TÄITMISE ANALÜÜS ............................................................................ 18

5. KOOLI EESMÄRK 2016 - 2020, ALAEESMÄRGID, TULEMUSNÄITAJAD ........................................................ 19

5.1. OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOLI ÜLDEESMÄRK ........................................................ 19 5.2. KOOLI ALAMEESMÄRGID 2016 - 2020 .................................................................................................... 19 5.3. KOOLI TULEMUSNÄITAJAD AASTAKS 2020 .............................................................................................. 19 5.4. EESMÄRGID VALDKONNITI, SAAVUTATAVAD TULEMUSED JA MÕÕDIKUD ............................................ 21 6. IGA AASTASE TURUNDUSPLAANI KOOSTAMINE NING SELLE RAKENDAMINE ................................................................ 21 14. TÖÖTATAKSE VÄLJA JA RAKENDATAKSE PRAKTIKAETTEVÕTETE TUNNUSTAMISE KORD .................................................. 26 6. EHITATAKSE PÕLLUMAJANDUSE ÕPPEKAVARÜHMALE PRAKTILISEKS VÄLJAÕPPEKS SEADMETE JA MASINATE REMONDI JA

HOOLDUSHALL ÕPPEKAVADES OLEVATE ÕPIVÄLJUNDITE SAAVUTAMISEKS ......................................................................... 26

8. ARENGUKAVA JUHTIMISKORRALDUS, UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD. EESMÄRKIDE SEIRAMISE PÕHIMÕTTED............................................................................................................................................ 29

9. ARENGUKAVA AVALIKUSTAMINE ............................................................................................................ 30

SISSEJUHATUS

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli (Olustvere TMK) arengukava aastateks 2016 – 2020 on

koostatud tulenevalt Kutseõppeasutuse seaduse ja teiste õigusaktide nõuetest. Aluseks on võetud Eesti

Elukestva õppe strateegias 2020 toodud põhieesmärgid ja ülesanded ning visioon „Õppimine on eluviis.

Märkame arenguvõimalusi ja otsime nutikaid lahendusi“.

Arengukava koostamisel on lähtutud ka Eesti kultuuripärandi hoidmise ja väärtustamise arengukavast

aastani 2030, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostatud Tööjõu vajaduse

prognoosist aastani 2020, Konkurentsivõime kavast Eesti 2020 ja selle tegevuskavast, SA Innove,

CEDEFOP- i ja Kutsehariduse Seirekeskuse poolt koostatud kokkuvõttest Oskuste vajadus Euroopa

tööturul aastani 2020. Keskpikk prognoos ja muutused sektorites, Siseministeeriumi uuringu

lõpparuandest 2009 Eesti regioonide majandusstruktuuri muutuste prognoos, Eesti Kaubandus-

Tööstuskoja ja Ettevõtlusõppe Mõttekoja poolt 2010 koostatud Ettevõtlusõppe edendamise kavast, Eesti

Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu Aastaraamatust 2013, Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi

poolt koostatud Eesti infoühiskonna arengukavast 2020, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostatud Eesti ettevõtluse kasvustrateegiast 2014 – 2020, Eesti

maaelu arengukavast 2014 – 2020, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Kutsekoja poolt

koostatud Eesti tööturg täna ja homme. Kvantitatiivse tööjõuvajaduse prognoosi andmestiku ja

kvalitatiivse tööturu seire ühitamise metoodika väljatöötamine ja piloteerimine. Analüütiline

kokkuvõtte kvalitatiivsest tööjõuvajadusest tegevusalade kaupa, Liivimaa kutseõppeasutuste

koostöökavast 2013 – 2020, koolis õpetatavate valdkondade arengukavadest ja strateegiatest ning

Olustvere TMK senise arengukava 2009 – 2013 täitmise analüüsist.

Arengukavas on toodud ülevaade kooli ja ümbritseva keskkonna hetkeseisust koos sellest tuleneva

SWOT analüüsiga. Sõnastatud on kooli missioon ja visioon ning välja on toodud põhiväärtused.

Arengukava määratleb kooli tähtsamad tegevusvaldkonnad, samuti eesmärgid ning meetmed nende

saavutamiseks.

Arengukava märksõnadeks on kooli jätkusuutlikkus, õppijakesksus, õppetöö kvaliteet ja selle tagamine,

väljalangevuse ennetamine, kutsekeskharidusõpe, õpipoisiõpe, õppe kättesaadavus erinevatele

sihtrühmadele ning partnerlus töömaailmaga. Tähtsal kohal on arengukavas tegevuste ja ressursside

vajaduse hindamine õppekeskkonna nüüdisaegsena hoidmiseks. Samuti kooli tegevust toetavate

struktuuriüksuste (õppetalu, toidutöötlemise õppetööstuse söökla, Olustvere mõis) areng.

Arengukavas on toodud olulisemad meetmed ja kavandatavad tulemused koolielu kõigi tähtsamate

valdkondade osas. Tegevuskava koos läbiviimise tähtaegade ja vastutajate ning planeeritavate

ressursside vajadusega koostatakse vaadeldava perioodi kolme aasta lõikes eraldi. Igaks õppeaastaks

koostatakse lisaks kooli üldtööplaan ning õppekavarühmade tegevuskavad.

ANDMED ÕPPEASUTUSE KOHTA

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool

Olustvere School of Rural Economics and Service Industry Studies

Registrikood: 70002555

Aadress: Müüri 4, Olustvere 70401 Viljandimaa

E-post: [email protected]

Kodulehekülg: http://www.olustvere.edu.ee

Direktor: Arnold Pastak / Tel 5077467

Direktori asetäitja: Riho Kala / Tel 5133703

https://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/valitsus/arengukavad/arengukavade-koostamise-ettepanekud/kultuurip_randi_arengukava_ettepanek.pdf


mailto:[email protected]

http://www.olustvere.edu.ee/

1. KOOLI ÜLDISELOOMUSTUS JA JUHTIMISSTRUKTUUR

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool asub Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas, Olustvere

alevikus. Kooli otsene eelkäija alustas oma tegevust 1914. aastal Kõo mõisas Kõrgemajärgulise

Alampõllutöökoolina, mis 1917. aastal muudeti põllutöökeskkooliks. 1920. aastal jätkas kool tegevust

Olustveres Eesti Aleksandri Põllutöökeskkooli nime all. Erinevate nimede all on kool tegutsenud

tänaseni. Kool on Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt hallatav riigi kutseõppeasutus, mille

põhitegevuseks on pakkuda kutsealast taseme- ning täiendusõpet.

Koolis toimub õppetöö järgmistes õppekavarühmades:

Põllumajandus

Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus

Toiduainetöötlus

Äriteenused

Disain ja käsitöö

Koolil on välja kujunenud neli põhilist spetsialiseerumise valdkonda: maamajandus, teenindus,

toiduainetöötlus ning rahvuslik käsitöö. Käesoleval ajal ühendab kool nimetatud valdkonnad ühtseks

toiduainete ahelaks alates tooraine tootmisest, jätkates töötlemise ja toiduvalmistamise ning lõpetades

teenindusega. Disaini ja käsitöö valdkond toetub kohaliku materjali kasutamisele ning rahvusliku

käsitöö oskuste ja traditsioonide säilitamisele. Äriteenuste valdkonna õppekavad toetavad kooli

põhivaldkondi ning ettevõtlusõpet.

Põhitegevust toetavateks tegevusteks on põllumajandus, toitlustus, turismi- ja rahvusliku käsitöö alane

tegevus. Koolil on oma õppetalu, mis moodustati 1994. aastal Olustvere Sohvoostehnikumi

reorganiseerimise käigus. Kooli omandis on maad 507,39 ha, lisaks kasutab õppetalu renditud

põllumaad ca 330 ha. Koolil on oma õppetööstus kaasaegsete seadmetega joogi-, piima- liha ning

pagaritoodete valmistamise õpetamiseks. Kooli hallata on üks Baltikumi täiuslikumalt säilinud

mõisakomplekse, mida külastas 2014. aastal ca 26 000 külastajat.

Kool teeb koostööd väga erinevate sotsiaalsete partneritega alates valdkondlikest ettevõtetest kuni

ettevõtjate esindusorganisatsioonideni. Koostöös arendatakse õppekavasid, korraldatakse õpilaste

ettevõttepraktikat ja õpetajate töökeskkonnas stažeerimist.

Arengukava juurde kuulub tegevuskava aastateks 2016 – 2019 (lisa 1).

Direktori

asetäitja,

Õppetalu juhataja

Raamatukogu

juhataja

Majandusosakonna

juhataja Olustvere mõisa

juhataja

Haljastustööline

Tallimees -

ratsatreener

Õppemeistrid

Loomakasvatus-

töötajad

Õppeosakonna

sekretär

Erialade

koordinaatorid

Õpetajad

Haridustehnoloog

Õpilaskodu

kasvatajad

Õpilaskodu

korrapidajad

Remonditöölised

Käidujuht

Koristajad

Kojamees

Kodade

meistrid

Klaasi- ja

keraamikakoja

tööline

Kokk

Koristaja

Söökla-

õppetööstuse

juhataja

Peakokk

Kondiitrid

Õppeosakonna

juhataja

Huvijuht

Pearaamatupidaja

Raamatupidaja,

kassapidaja Komandant

Kokad

Abitööline

Õppetööstuse

töötajad

Laborant

Üldosakond

Kantseleijuhataja

Projekti- ja

arendusjuht

HTM

DIREKTOR

Kooli nõunike

kogu

Kooli nõukogu

Infotehnoloog

Mesinik

Abitööline

6

2. OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOLI VISIOON, MISSIOON

JA PÕHIVÄÄRTUSED

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli juhtkond koostöös töötajate ning koostööpartneritega on

loonud oma visiooni, missiooni ja väärtused lähtudes kooli pikaajalisest edukast tegevusest ning neist

juhindutakse oma igapäevatöös.

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli missiooniks on pakkuda kaasaegset ja kvaliteetset

kutsealast koolitust, teenust ning erialast oskusteavet koolis õpetatavates valdkondades.

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli visioon on:

2020. aastaks toimib Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool maineka kutseõppeasutuse–

kompetentsikeskusena. Tegutsetakse avatud ja loovas õpikeskkonnas koostöös sotsiaalsete

partneritega, lähtudes jätkusuutliku majandamise põhimõtetest.

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli väärtused:

Avatus: koostöövalmidus, valmisolek suhtlemiseks, atraktiivsus, paindlikkus

Areng: kompetentsus, valmisolek elukestvaks õppeks, jätkusuutlikkus, innovatiivsus

Aktiivsus: ettevõtlikkus, motiveeritus, aktiivne osavõtt kooli arengust

Ausus: vastutustundlikkus, kohusetundlikkus. eetilisus

3. ÜMBRITSEVA KESKKONNA JA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS

3.1. VABARIIGI TASAND

Õppijate arvust kutsehariduses aastatel 2009 – 2015 annab ülevaate joonis 1. Õppijate arv on langeva

trendiga. Langeva trendiga on just põhihariduse baasil õppijate arv ning suurenenud on keskhariduse

järgsete õppijate sh. täiskasvanud õppijate arv. Tõusnud on õppijate keskmine vanus. Kutsekoolidesse

asub üha rohkem õppima ka magistri- ning doktorikraadiga inimesi.

Joonis 1. Õppijate arv kutsehariduses 2009 – 2015 www.haridussilm.ee andmetel

http://www.haridussilm.ee/

7

Vaatamata üldisele õppijate arvu langusele vabariigis, on Olustvere Teenindus- ja

Maamajanduskoolis õppijate arv tõusnud ning sellest annab ülevaate joonis 2.

Joonis 2. Õppijate arv Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis EHIS-e andmetel

Tööjõuvajaduse prognoos vabariigis aastani 2020 kajastab võimalikku tööturuarengut ning tööturult

lahkuvate töötajate asendusvajadust.

https://www.mkm.ee/sites/default/files/toojouvajaduse_prognoos_aastani_2020_luhikirjeldus.pdf

Toiduainetöötluse õppekavarühmas on kool ainuke vabariigis, kus valmistatakse ette tööjõudu

piimatoodete ja jookide tootmisega seotud ettevõtetele. Disaini ja käsitöö õppekavarühmas valmistab

kool ainsana tööjõudu ette klaasipuhuja assistendi erialal. Keraamika erialal valmistab tööjõudu ette

lisaks Olustverele veel Kuressaare Ametikool. Põllumajanduse õppekavarühmas on kool üks vähestest

kutseõppeasutustest vabariigis, kus tööjõudu sellele valdkonnale ette valmistatakse, mesinikuks saab

õppida vaid Olustvere TMK-s.

3.2. STRATEEGILISED EESMÄRGID EESTI ELUKESTVA ÕPPE STRATEEGIAS 2020

Eesti elukestva õppe strateegias 2020 visioon on: „Õppimine on eluviis. Märkame arenguvõimalusi ja

otsime nutikaid lahendusi“. Selle saavutamiseks on ette nähtud 5 strateegilist eesmärki:

1. Muutunud õpikäsitus. Iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetava, õpioskusi, loovust

ja ettevõtlikkust arendav õpikäsitus on rakendatud kõigil haridustasemetel ja -liikides.

2. Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning koolijuhid. Õpetaja ja koolijuhi töö hindamine ja

tasustamine on vastavuses nendele ametikohtadele esitatavate nõuete ja töö tulemuslikkusega.

3. Elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus. Kvaliteetsed, paindlikud ja

mitmekesiste valikutega ning tööturu arenguvajadusi arvestavad õppimisvõimalused ja

karjääriteenused on suurendanud erialase kvalifikatsiooniga inimeste arvu erinevates

vanuserühmades ja Eesti eri regioonides.

4. Digipööre elukestvas õppes. Õppimisel ja õpetamisel rakendatakse kaasaegset digitehnoloogiat

otstarbekamalt ja tulemuslikumalt, paranenud on kogu elanikkonna digioskused ning tagatud on

ligipääs uue põlvkonna digitaristule.

5. Võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja õppes osaluse kasv. Kõigile on loodud võrdsed

võimalused elukestvaks õppeks.

490 519576 593

715 706

809

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

Õppijate arv


8

3.3. MAAKONNA TASAND

I. Viljandi maakonnaplaneering aastateks 2020+:

1. Viljandi maakonnaplaneeringus aastateks 2020+ on märgitud hariduse osa strateegilise

kavandamise visioonina: igale inimesele kättesaadav, tema vaimseid ja füüsilisi eeldusi arvestav ja

arendav, terviklikku isiksust kujundav konkurentsivõimeline haridus ning võimalused pidevõppeks.

Selleks on püstitatud järgmised kutseõpetust puudutavad eesmärgid:

Kutseõppeasutuste võrk on korrastatud;

Maakonnas on heal tasemel täiskasvanute koolitus, mis võimaldab nii taseme-, täiendus- kui ka

vabahariduslikku koolitust.

Eesmärkide saavutamise strateegiana näeb maakonnaplaneering ette:

kujundada välja kaasaegse õpikeskkonnaga, kvalifitseeritud töötajaskonnaga optimaalne

kutseharidusasutuste võrk;

tagada hariduslike erivajadustega lastele nõustamisteenus ning õppimisvõimalused

kutseharidusasutustes, rakendades tugisüsteeme;

ennetada kutsekoolidest väljalangemist, vähendada vägivalda koolis. Tugevdada koostööd

kohaliku omavalitsuse, kooli ja kodu vahel;

luua võimalused kutseõppeks erineva võimekusega ning haridusega õpilastele, sealhulgas

erivajadustega õppuritele;

laiendada kutsenõustamist üldhariduskoolides. Luua üldhariduskoolide õpilastele võimalused

eelkutseõppeks.

Viljandi maakonnas on kaks Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt hallatavat kutseõppeasutust:

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool ja Viljandi Kutseõppekeskus ning rakenduskõrgharidust

pakkuv TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia.

Lisaks rõhutatakse maakonnaplaneeringus, et Viljandi maakond on Euroopa kultuuriruumis aktiivselt

osalev, kultuuritraditsioonidele, kodanikualgatusele ja ühistegevusele, tugevatele kultuuri- ning

haridusasutustele tuginev rahvakultuuri säilitav ja arendav maakond. Selleks on püstitatud järgmised

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli puudutavad eesmärgid:

1. Säilinud ja arenev kultuuripärand

Eesmärkide saavutamise strateegiana näeb maakonnaplaneering ette:

mõisakoolide ja kirikute remondi regulaarne toetamine;

kaitsealuste mõisaparkide korrastamise regulaarne toetamine;

piirkonna ajaloo ning kultuuripärandi tutvustamise lülitamine põhikooli õppeprogrammidesse;

pärandtehnoloogiate erialaõppe käivitamine Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis;

pärandtehnoloogiate rakendamise propageerimine.

II. Suure-Jaani valla arengukava:

Võtmevaldkond 1: Sotsiaal-majanduslikku tõmmet omava aja- ja kultuurilooliselt tuntud turvalise

elukeskkonna väljaarendamine valdkond 1.1 Haridus - Lk. 24

Haridusasutuste hooned ja rajatised vastavad kaasaja turva- ja tervisekaitsenõuetele.

Haridusasutuste inventar on kaasajastatud.

Tegevuste all

1. Olustvere TMK hoonete ja pargi renoveerimisele ja korrastamisele kaasaaitamine.

2. Olustvere TMK kujundamise toetamine üle-eestiliseks rahvusvaheliselt aktsepteeritud

kutseõppe- ja täienduskoolituskeskuseks.

9

Võtmevaldkond 2: Valla majandusliku arenguvaru kasutuselevõtmine ettevõtluskeskkonna

ligimeelitavuse suurendamiseks, valdkond 2.1 Ettevõtluskeskkonna areng (lk. 32).

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli baasil pakutakse efektiivset, ettevõtjate

vajadusi arvestavat täienduskoolitust.

3.4. KOOLI HETKEOLUKORD

Hetkeolukord koolis õpetatavates õppekavarühmades on järgmine:

Põllumajandus

Põllumajanduse õppekavarühmas on kool üks kahest Eestis, kes korraldab nii taseme kui

täiendusõpet taimekasvatuse ja loomakasvatuse alal. Mesinduse alast koolitust pakub Olustvere

TMK ainsana vabariigis.

Tööjõuvajaduse prognoos aastani 2020:


Tulenevalt prognoosist säilib tööjõuvajadus ning kool jätkab tööjõu ettevalmistamist põllumajanduse

õppekavarühmas. Õpe õppekavarühmas toimub nii põhikooli kui gümnaasiumijärgselt. Kooli

suurim õppekavarühm õppijate arvu poolest, õppijaid tulevad üle Eesti. Õppijate arv on olnud

viimastel aastatel tõusva trendiga. Teoreetiline õppetöö on tihedalt seotud esmase praktilise

väljaõppega kooli õppetalus.

Tabel 1. Katkestajate osakaal 2010 – 1014 www.haridussilm.ee andmetel

Õppetöö katkestamine 2010 2011 2012 2013 2014

Õppetöö katkestajate osakaal kokku,

%

11,9 % 16,1 % 21,6 % 6,2 % 17,9 %

Õppetöö katkestajate osakaal

kutseõppes keskhariduse baasil I

aastal, %

Andmed

puuduvad

19,5 % 28,4 % 5,3 % 22,8 %


kutsekeskhariduses I aastal, %

21,4 % 29,4 % 31,9 % 8,9 % 22 %

Tabel 2. Nominaalajaga lõpetajate osakaal kutsekeskharidusõppes www.haridussilm.ee andmetel

Nominaalajaga lõpetajad 2009 2010

Kutsekeskhariduse nominaalajaga

lõpetajate osakaal, %

64,3 % 61,8 %

Tabel 3. Lõpetajate tööhõive peale lõpetamist 2009 – 2014 kooli andmetel

2009 2010 2011 2012 2013 2014

Lõpetajate tööhõive peale

lõpetamist

96 % 95,6 % 91,5 % 95 % 69,2 % 76,9 %

Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus

Tulenevalt Tööjõuvajaduse prognoosist aastani 2020, suureneb tööjõuvajadus ning kool jätkab tööjõu

ettevalmistamist turismi-, toitlustus ja majutusteeninduse õppekavarühmas.








10

Õpe õppekavarühmas toimub nii põhikooli- kui ka gümnaasiumijärgselt. Viimastel aastatel on

suurenenud täiskasvanud õppijate osakaal, on avatud uusi õppekavasid: reisikorraldus (giid),

kelner. Õppekavarühmas on viimasel kahel aastal olnud õppijate arv langeva trendiga. Õppijaid

on kõikjalt Eestist. Selle õppevaldkonna tulemusnäitajad on tabelites 4, 5 ja 6.




%

13,8 % 13,7% 19,8 % 12,9 % 9,1 %



aastal, %

27,3 % 8,3 % 18, 2% Andmed

puuduvad

16,7%



17,2 % 21,6 % 34,8 % 20,0 % 13,3 %





56,9 % 54,9 %


2009 2010 2011 2012 2013 2014


lõpetamist

59,3 % 26,8 % 47 % 23,8 % 51,6 % 42,5 %

Toiduainetöötlus

Kool on ainuke Eestis, kus valmistatakse ette piimatoodete töötlemise ja jookide valmistamise

spetsialiste toiduainetöötluse õppekavarühmas. Lähiaastatel lisandub neile aedviljatöötlemine.

Tulenevalt tööjõuvajaduse prognoosist aastani 2020 säilib tööjõuvajadus ning kool jätkab

tööjõu ettevalmistamist toiduainetöötluse õppekavarühmas. Õpe õppekavarühmas toimub nii

põhikooli kui ka gümnaasiumijärgselt. Õppijate arv on olnud viimastel aastatel stabiilne,

enamik õppijaid täiskasvanud õppijad mittestatsionaarses õppevormis. Õppijad on üle Eesti.

Selle õppevaldkonna tulemusnäitajad on toodud tabelites 7, 8 ja 9.




%

51,3 % 21,6 % 17,6 % 16,5

%

7,3 %



aastal, %

Andmed

puuduvad

16,7 % 40,0 % 14,3 % 0 %



58,3 % 30,8 % 26,1 % 23,1

%

9,1 %





16,7 % 46,2 %





11


2009 2010 2011 2012 2013 2014


lõpetamist

70 % 80 % 86,9 % 78,2 % 68 % 50 %

Disain ja käsitöö

Disaini ja käsitöö õppekavarühmas avati 2013. aastal keraamika õppekava ning 2014.aastal

klaasipuhuja assistendi õppekava. Nimetatud õppekavadest esimesel on võimalik õppida Eestis

veel vaid Kuressaare Ametikoolis, teisel vaid Olustveres.

Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele peab Eesti riik tagama rahvuse, keele ja kultuuri

säilimise läbi aegade. Rahvusliku kultuuripärandi, mis on kultuuri üks põhilisi elemente,

hoidmine on eesti rahva ja Eesti riigi kohus nii oma kui maailmakultuuri ees. (Eesti

kultuuripärandi hoidmise ja väärtustamise arengukavast aastani 2030).

Õpe toimub gümnaasiumi- ja põhikooli järgselt. Õppe eesmärk jätkata meie kultuuripiirkonna

traditsioonilisele eluviisile omaste funktsionaalsete, esteetiliste, tehnoloogiliste ja ökoloogiliste

aspektide taaskasutamist, säilitamist, propageerimist ja loomist. Õppijaid üle Eesti, õppijate

vastuvõtt on konkursiga. Õppijate arv on tõusva trendiga. Kutseeksami sooritajate arv lõpetajate

arvust on igal aastal ca 90 %. Selle õppevaldkonna tulemusnäitajad on toodud tabelites 10 ja

11.




%

12,5 % 10,8 % 15,7 % 1,5 % 4,5 %



aastal, %

9,1 % 0 % 14,9 % 5,6 % 2,9 %

Tabel 11. Lõpetajate tööhõive peale lõpetamist 2009 – 2014 kooli andmetel 2011 2012 2013 2014

Lõpetajate tööhõive peale lõpetamist 47 % 42,8 %

Andmeid

ei

kogutud

34,1 %

Äriteenused

Äriteenuste õppekavarühmas avati 2014.aastal Raamatupidaja õppekava, 2016. aastal on

kavandatud Bürootöötaja õppekava avamine.

Tulenevalt tööjõuvajaduse prognoosist aastani 2020, säilib tööjõuvajadus ning kool jätkab tööjõu

ettevalmistamist äriteenuste õppekavarühmas.

https://www.mkm.ee/sites/default/files/toojouvajaduse_prognoos_aastani_2020_luhikirjeldus.

pdf

EL Tööturu ja õppe tihedama seostamise programm 2015 – 2018 ning Ettevõtlusõppe

Edendamise kava näevad ette ettevõtlikkuse süsteemset arendamist kõigil haridustasemetel.






12

Õpe toimub gümnaasiumijärgselt. Õppijad on peamiselt Viljandi ja selle lähimaakondadest.

Selle õppevaldkonna tulemusnäitajad on toodud tabelis 12 ja 13.




%

20,8 % 8,8 % 13,2 % 6,7 % 7,0 %



aastal, %

30,8 % 9,1 % 14,3 % 5,0 % 10,0 %

Tabel 13. Lõpetajate tööhõive peale lõpetamist 2009 – 2014 kooli andmetel 2009 2010 2011 2012 2013 2014


lõpetamist

20 % 25 % 57,1 % 12,5 % 80 % 38,8 %

Õppetöö on korraldatud mittestatsionaarse õppena ning õppima asuvad täiskasvanud õppijad,

kes juba enne õppima asumist töötavad kas õpitud või ligilähedasel erialal. Mitmed õppima

asunud on märkinud, et soovivad ümberõppe teel leida omale uut väljundit ning see on olnud

õppima asumise põhjuseks.

Vaatamata üldisele õppijate arvu vähenemisele vabariigis on põhikooli- ja gümnaasiumijärgses õppes

õppijate arv viimastel aastatel kasvanud. Õppijaid on koolis enamusest maakondadest üle vabariigi.

Õppekavarühmade lõikes on õppijate arv 31.10.2014 seisuga toodud tabelis 14.

Tabel 14. Põhikooli- ja gümnaasiumijärgses õppes õpilaste arv aastate ja õppekavarühmade lõikes www.haridussilm.ee

andmetel

Kutseõppe

õppekavarühmades

õpilasi

2009/

2010

2010/

2011

2011/

2012

2012/

2013

2013/

2014

2014/

2015

2015/

2016

Põllumajandus 126 192 199 227 312 283 376

Äriteenused 48 34 38 45 43 61 101

Turismi-, toitlustus-

ja majutusteenindus 196 182 167 139 175 171 130

Toiduainetöötlus 80 74 102 115 96 105 105

Disain ja käsitöö 40 37 70 67 89 86 98

Kokku 490 519 576 593 715 706 809

RKT täitmine õppekava rühmade lõikes %-des kajastub tabelis 15.

Tabel 15. RKT täitmine õppekava rühmade lõikes %-des koolis kogutud statistika andmetel

Õppekavarühm 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Toiduainetöötlus 96,7 90,4 90 87 94,9 87,4

Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus 101,65 111,65 94,85 80,5 91,8 91,4

Äriteenused 110,8 113,3 103 111 126,2 94,1

Põllumajandus 115,9 111,9 100 114 128,9 114,9

Disain ja käsitöö 84,8 150 130 133 167,8 132,2

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool tegutseb kutseeksami läbiviimise keskusena järgmistes

õppekavarühmades:


13

1) turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus – kokk, tase 4; kelner, tase 4

2) põllumajandus – põllumajandustöötaja, tase 4; põllumajandustootja, tase 5

3) disain ja käsitöö – keraamikaesemete valmistaja, tase 3, keraamikasell; tase 4;

tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3; tekstiilkäsitöö sell, tase 4; tekstiilikäsitööline, tase 5;

puukäsitööline, tase 4

4) toiduainetöötlus – pagar, tase 4

Lisaks töötab kool autokoolina, õpetades B- ja T- kategooriaid.

Õpilaste hinnang koolile on olnud valdavalt positiivne. Tagasisidet küsitakse kord aastas nii töötajatelt

kui ka õppijatelt 5-palli süsteemis.

Töötajate rahuloluküsitlusega mõõdetakse: – Rahulolu info liikumisega

– Rahulolu suhetega organisatsioonis

– Rahulolu töövahendite, seadmete, ruumidega

– Rahulolu tööaja korraldusega

– Rahulolu juhtkonna tegevusega

– Rahulolu kooli arengu suundadega

– Rahulolu enesearendamise võimalustega

– Rahulolu töö tasustamisega

– Kooli mainet töötajate hinnangul

Õppijate rahuloluküsitlusega mõõdetakse: – Rahulolu õppetöö korraldusega

– Rahulolu eriala õpetamisega

– Rahulolu kooli juhtimisega

– Rahulolu koolipoolse toetusega õppe läbimisel

– Rahulolu õpilaskoduga

– Rahuolu toitlustamisega

– Rahulolu vaba aja veetmise võimalustega

– Rahulolu suhetega õppijate vahel

– Kooli mainet õppijate hinnangul

Kord aastas kogutakse ka tagasisidet esma- ja lõpukursuslaste käest. Õpilaste hinnangust annab ülevaate

joonis 2.

Joonis 3. Õpilaste hinnang koolile koolis läbiviidud rahuloluküsitluste andmetel

Kooli eesmärk keskpikas strateegias on kooli jätkusuutlikkuse tagamine, hea taseme säilitamine.

Edukalt on õppijad sooritanud kutseeksameid. Sellest annab ülevaate tabel 16 (tabelis on toodud

sooritajate % eksamile minejatest).

http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10578917

14

Tabel 16. Kutseeksami sooritamine kooli poolt kogutud statistika andmetel

Kutseeksam 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus 48,4 80 70 80 100 61,5

Äriteenused 80 36,8 66,7 75 89,4 100

Põllumajandus 100 92 98,5 98,6 100 100

Disain ja käsitöö 0 100 94,1 100 96,2 100

Täiskasvanute koolitusel osalejate arvust ning rahalisest mahust annab ülevaate tabel 17.

Tabel 17. Täiskasvanute koolitusel osalejate arv ning rahaline maht kooli poolt kogutud statistika andmetel

Aasta 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Koolitusel osalejate arv 552 391 565 1040 632 478

Koolituse rahaline maht

eurodes 128 934 55 749 81 329 54 003 70 599 72 187

Koolis on 01.01.2015 seisuga kokku 74 töötajat. Personal on olnud väga püsiv. Töötajatest 29 on otseselt

seotud pedagoogilise tegevusega (õpetajad, kutseõpetajad, erialakoordinaatorid, õppeosakonna juhataja,

direktor), 18 inimest on oma põhitöö kõrvalt seotud õppijate juhendamise või tunni andmisega ning 27

inimest töötab õppetalus ja muudes üksustes (raamatukogu, söökla, õpilaskodu, õppetalu, mõis).

Praktilise tegevuse juhendamise läbi on kõik töötajad seotud õppijate praktikaga õpikeskkonnas. Lisaks

põhikohaga õpetajatele viivad õppetegevust läbi külalislektorid-praktikud ettevõtetest.

Koostöös tööandjatega arendatakse kooli taseme- ja täiendusõppe kavasid, toimuvad õppijate

kohtumised ettevõtjatega eriala sügavuti tutvustamiseks. Kooli nõunike kogus arutatakse sektorites

toimuvaid arenguid ning kavandatakse sellest lähtuvalt õppekavarühma arenguid ja tegevusi.

Õppija ja õpetaja toetuseks on tugisüsteem, mille moodustavad omavahel seotud tugiteenused. Kooli

tugisüsteemi eesmärk on ennetada õpiraskusi ning õppijate väljalangevust. Koolis pakutavad

tugiteenused: õppeosakonna, erialakoordinaatori, kursusejuhendaja ning karjäärikoordinaatori poolne

nõustamine, individuaalsed vestlused õppijaga ning vajadusel Rajaleidja teenuste kasutamine

(psühholoog, sotsiaalpedagoog, eripedagoog). Tugiõpilasete süsteem: vanemad toetavad nooremate

sisse-elamist kooliellu. Töötab kursusejuhendajate kogu. Toimuvad karjääriõppe tunnid mooduli

Sissejuhatus erialasse raames ning õppeosakonna eestvedamisel ümarlauad, kuhu on kaasatud lisaks

pedagoogidele ka õpilaskodu töötajad probleemsete õppijatega tegelemiseks ning probleemide

ennetamiseks.

Arvestades, et hariduslike erivajadustega õppijatel on võimalik õppida Viljandimaa Kutseõppekeskuses

ja Järvamaa Kutsehariduskeskuses, ei pea kool otstarbekaks vastavate õppegruppide avamist.

Erandjuhtudel on üksikutele piirkonnast pärit lihtsustatud õppekavaga põhikooli lõpetanutele koostatud

individuaalseid õppekavu ning seda jätkatakse vajadusel ka edaspidi.

Õppetalu taasloodi 1994. aastal kooli osakonnana. Õppetalu peaeesmärgiks on tegutseda kaasaegsete

tehnoloogiate ja seadmetega varustatud ning kõrge tootmiskultuuriga praktilise väljaõppe keskusena.

Eesmärgist tulenevad õppetalu ülesanded on:

õpilaste praktiline väljaõpe

erialaõpetajate enesetäiendamine

põllumajandustootjate täienduskoolitus

maamajandusliku huvihariduse võimaldamine

15

kõrge tootmistaseme saavutamine

koostöö teadusasutustega, koolidega, ettevõtetega jne.

uute tehnoloogiate katsetamine, põldkatsete läbiviimine

Õppetalu tööd teostatakse õpilaste esmase praktilise väljaõppe raames. Kasvatatakse teravilja (talinisu

ja talirukis, oder, suvinisu, kaer), rapsi, kartulit ja muid kultuure. Õppetalu hooldada on ka 7 ha suurune

park ja kollektsioonaed. 2013. aastal lammutati amortiseerunud sigalahoone. Euronõuetele vastav

lägahoidla on konserveeritud. Vajalik on leida kõige optimaalsem lahendus seakasvatuses vajalike

töötajate praktiliseks väljaõppeks alates sööda tootmisest, loomade pidamisest kuni liha töötlemiseni.

Koolil on hobused, kitsed, lambad, muud väikeloomad ning mesilaspered õppijate väljaõppeks ning

külastajatele tutvustamiseks.

Olustvere mõis on üks kooli struktuuriüksustest. Mõisa ülesandeks on olla õppijatele praktilise

väljaõppe baasiks turismi, toitlustus- ja majutusteeninduse õppekavarühmas. Õppijate esmase praktilise

väljaõppe käigus pakutakse teenust (turismikeskus, muuseum, toitlustamine, majutamine, peo-,

sündmus- ja seminariteenindus). Mõisas töötavad erinevad teemakojad: lapi-, keraamika-, klaasi-, leiva-

ja meekoda. Teemakojad on samuti praktilise väljaõppe kohaks koolis õppijatele. Kooli tähtsamate

ürituste korraldamiseks kasutatakse mõisa peahoonet. Mõisakompleksi külastas 2014. aastal ca 26 000

külastajat.

Toidutöötlemise õppetööstus-söökla on üks struktuuriüksustest ja koosneb neljast erinevast

osakonnast: pagari-, piima- ja lihatoodete ning jookide valmistamise osakond. Õppetööstuse ülesandeks

on olla toiduaine töötluse õppekavarühma õppijate praktilise väljaõppe baasiks ning toiduainete tööstuse

ettevõtetele koht tootearenduseks. Samuti pakkuda täiendusõpet toiduainetetööstuse valdkonnas. Söökla

ülesandeks on olla koka eriala õppijate praktilise väljaõppe baasiks ning pakkuda toitlustust Olustvere

TMK ning Olustvere Põhikooli õpilastele ning piirkonna elanikele ja külalistele. Sööklaga samas hoones

asuvad ka koka eriala õppeköögid.

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli ning Suure-Jaani valla ühiskasutuses olev raamatukogu

asub kooli ruumides ning teenindab kooli õpilasi, töötajaid, põhikooli õpilasi ning valla elanikke. Fondis

on ca 27 000 ühikut. Suure osa sellest moodustavad Olustvere TMK õpikud, õppematerjalid ja auvised.

Kooli õppemateriaalse baasi arendamisse on 2008 – 2014 aastal investeeritud erinevaid vahendeid.

2008.a. sai kool Norra Finantsmehhanismidest koos Eesti riigipoolse osalusega 1,4 miljonit eurot

mõisakompleksis oleva talli ning viinavabriku renoveerimiseks ja kohandamiseks käsitöökodadeks.

2010. aastal renoveeriti EAS-i toetusel magasiait. Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel on

aastatel 2008 – 2013 korrastatud mõisapargi teid, puhastatud tiike, hooldatud puid ning korrastatud

kiviaeda. ERF ja Eesti riigi toetusel valmis 2009. aastal uus 190-kohaline õpilaskodu ning 2010. aastal

kaasaegsete seadmetega toidutöötlemise õppetööstus, kus on osakonnad joogi-, piima-, liha ja

pagaritoodete valmistamise õpetamiseks. 2012. aastal korrastati CO² vahenditest õpilaskodu ning

võimla hoone. 2013 - 2014. aastal renoveeriti kooli peahoone. 2014. aastal soetati ERF ja Eesti riigi

vahenditest põllumajandustehnikat.

Olustvere TMK on Liivimaa kutseõppeasutuste koostöövõrgustiku liige.

16

3.5. SWOT ANALÜÜS JA TEISTE ANALÜÜSIDE TULEMUSED

1. Tugevused:

Positiivne maine ja väärikas ajalugu

Professionaalsed õpetajad, tugevad

praktikud

Õppijakeskne koolitus looduskaunis

kohas

Kaasaegsed praktikabaasid ja praktilise

väljaõppe suur osakaal õppetöös

Koolitusvaldkonnad katavad toiduahela

erialad

Hea koostöö sotsiaalsete partneritega

2. Nõrkused:

Asukoht keskustest eemal

Täiendavad kulutused seoses mahuka

infrastruktuuriga

Kooli õppetöö korraldust raskendab

välislektorite suur osakaal õppetöö

läbiviimisel

Põhikohaga õpetajate vähesus

3. Võimalused:

Koostöö tihendamine piirkonna

koolidega, teiste kutseõppeasutuste ja

kõrgkoolidega

Õpilaste tugisüsteemide rakendamine

Uusimate õppemetoodikate rakendamine

ja parem karjääriplaneerimine

Kutseeksamikeskusena töötamine

õpetatavates valdkondades

Uute sihtrühmade leidmine

4. Ohud:

Õpilaste arvu jätkuv vähenemine vabariigis

Maapiirkondade rahvaarvu vähenemine

Põhikooli järgsete õpilaste vähene

teadlikkus erialavalikust

Maapiirkonnas asuvate kutseõppeasutuste

eripära ja täiendavate vajaduste jätkuv

eiramine, mis muudab kooli võrreldes

linnas asuvate kutseõppeasutustega vähem

konkurentsivõimelisemaks

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis on läbi viinud enesehindamise aastatel 2003, 2004, 2007,

2010 ja 2013. Aastatel 2003, 2004, 2007 ja 2010 viidi enesehindamine läbi kasutades Eesti

Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhinna mudelit, 2010 toimus kogu kooli hõlmav sisehindamine ning

sellele andis sisehindamise nõunik heakskiitva hinnangu 6 aastaseks perioodiks. Olustvere Teenindus-

ja Maamajanduskool on 2007. ja 2013.aasta Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhinna konkursi võitja.

Alates 2011 osaleb kool kutseõppeasutuste akrediteerimisprotsessis. Aastatel 2011 – 2015 on

akrediteerimise läbinud kõik kooli õppekavarühmad. Kõik hinnatud õppekavarühmad on saanud

täisakrediteeringu kuueks aastaks.

Tagasisideraportites ning hindamisaruannetes välja toodud parendusettepanekud on lõimitud

arengukava eesmärkidesse ja tegevuskavasse. Peamiste arenguvajadustena on välja toodud ettevõtete

praktikajuhendajatele tunnustamise süsteemi väljatöötamine ning rakendamine, kooli turundus- ja

mainekujunduse tegevuskava koostamine ja rakendamine, kooli õppetööstuse-söökla töö käivitamine

täisvõimsusel ning maamajandusliku kompetentsikeskuse rajamine.

17

3.6. KOOLIGA SEOTUD HUVIGRUPID

Oma tegevuses arendab kool koostööd erinevate huvigruppidega. Ülevaate tähtsamatest huvigruppidest,

nende esindajatest ja huvidest annab tabel 18.

Tabel 18. Kooli tegevusega seotud tähtsamad huvigrupid, nende huvid ja esindajad

Huvigrupp Esindaja Huvi Suunatud tegevus

Riik Haridus- ja

Teadusministeerium;

Maaeluministeerium

Viljandi Maavalitsus,

Kutsekoda, SA Innove,

teised riigiasutused

Riikliku

kutsehariduspoliitika

elluviimine

Aruandlus, osalemine

hariduspoliitika

väljatöötamises, osalemine

riiklike kutsestandardite ja

õppekavade väljatöötamises

Üldsus Kohalikud omavalitsused,

ühiskondlikud

organisatsioonid, meedia,

lapsevanemad

Tööturul

konkurentsivõimelised

koolilõpetanud, kohaliku

elu edendamine

maapiirkonnas,

kultuuripärandi ja

traditsioonide kaitse ning

tutvustamine

Koostöö vabade töökohtade

täitmisel, lõpetanute töö

leidmisel ja elukeskkonna

kujundamisel

Teised koolid Üldhariduskoolid, teised

kutseõppeasutused,

rakenduskõrgkoolid; Eesti

Maaülikool, Tallinna

Tehnikaülikool, TÜ

Viljandi Kultuuriakadeemia

jt.

Omavaheline koostöö Eelkutseõppe läbimise

võimaluse pakkumine,

kutseõppeasutustes

õppimisvõimaluste

tutvustamine; koostöö

õpetatavate erialade

arendamisel, koostöö

personali ja baaside

kasutamisel

Tööandjad Ettevõtjad, tööandjate

ühendused, erialaliidud

Tööturul toime

tulevad sobivate

kutseoskuste- ja

isikuomadustega töötajad

Koolitusvajaduse

väljaselgitamine, koostöö

õppekavade loomisel ja

arendamisel; täiskasvanute

täiendusõppe korraldamine

Kooli õpilased Õpilased, õpilasomavalitsus Kaasaegne ja turvaline

õpikeskkond, hea

ettevalmistus tööturul

konkureerimiseks

Õppetöö läbiviimise ning

õppetööd toetavate

tegevuste parendamine,

vaba aja veetmise

võimaluste pakkumine

Kooli töötajad Nõukogu, eriala

koordinaatorid,

struktuuriüksuste juhid,

töötajad

Kaasaegne ning motiveeriv

töökeskkond,

palgatingimused, töötajate

areng

Rahulolu küsitluste

läbiviimine, töötajate

ettepanekute ja ootustega

arvestamine, töötajate

arengu toetamine

18

4. KOOLI ARENGUKAVA 2009 – 2013 TÄITMISE ANALÜÜS

Olustvere TMK seniste arengusuundade 2009 – 2013 muutmine on tingitud muutustest ümbritsevas

keskkonnas ning Euroopa Liidu Struktuuritoetuste 2008 – 2014 kasutamise võimalustest.

Arengukava 2009 - 2013 kooli poolt seatud eesmärkide ja tähtsamate ülesannete täitmisel on

olulisemad saavutused ning puudused:

1. Kool andis võimaluse õppida soovijatele ning tagas kvaliteetse õppe arengukavas ettenähtud

õppekavarühmades. Õppijate arv oli tõusva trendiga. Käivitusid uued õppekavad

Põllumajandustootja, Keraamika, Tekstiilitöö (Rahvuslik tekstiil), Rahvuslik puutööndus,

Reisikorraldus (Giid), Mesinik, Raamatupidaja, Klaasipuhuja assistent.

2. Põllunduse ja loomakasvatuse, turismi, reisimise ja vaba aja veetmise ning majutuse ja toitlustuse,

toiduainetöötluse, disaini ja käsitöö ning äriteenuste õppekavarühmade akrediteerimisel saadi

täisakrediteering.

3. Käivitus karjääriõpe ning viidi läbi karjääriprojekt Liivimaa täiskasvanud elanikkonna

nõustamiseks 2011. – 2013. aastal. Koolisiseselt viidi läbi ESF projekt õppijate ettevõtlikkuse

suurendamiseks.

4. Aastatel 2009 – 2013 suurenes koolis läbiviidud täiskasvanute koolituse kursuse rahaline maht.

5. 2009. aastal valmis Norra Finantsmehhanismide toetusel mõisakompleksi kuuluv endine

viinavabrik ja tall, 2010. aastal EAS-i toetusel magasiait. Renoveeritud hoonete baasil käivitati

keraamika- klaasi- ja leivakoja tegevus. 2015. aastal valmis meekoda EMP toetuse ning kooli

majandustegevustest laekuvate vahendite toetusel mõisa endises meiereis.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel korrastati pargi teid, puhastati tiike, hooldati puid ning

korrastati kiviaeda. Mõisa külastajate arv ulatus 2014. aastal 26 000-ni.

6. Põllumajandusministeeriumi poolt rahastatud ning Olustvere mõisa eestvedamisel läbiviidava

projekti „Maal on mõnus“ Olustveret külastanud põhikooli ja gümnaasiumiõpilaste arv ulatus 2013.

aastal 3000-ni.

7. 2009. aastal valmis ERF toetusel 190-kohaline õpilaskodu, 2009. - 2010. aastal ehitati õppetööstus

ning renoveeriti sööklahoone, 2012. – 2014. aastal renoveeriti kooli peahoone, 2012. aastal

soojustati CO2 kvoodi vahenditest võimla-õpilaskodu hoone.

8. Muinsuskaitseameti toetusel ning kooli majandustegevusest laekuvate vahendite arvel vahetati ait-

kuivati katus 2013. aastal.

9. 2011. – 2014. aastatel osales kool Põllumajandusministeeriumi toetusel Saksamaal Plaueni messil

Eesti tutvustajana.

10. Jätkus traditsiooniliste ürituste läbiviimine (Hoidiste mess, Vabariiklik Künnivõistlus, seminar

„Põllumees kui tippjuht“).

11. Kõrged kutseeksamite sooritamise tulemused.

12. Kompetentsikeskuse loomise eesmärk täideti osaliselt tingituna muutunud ümbritseva keskkonna

oludest. Seetõttu on see üks järgmise perioodi oluline parendustegevus.

13. Piiratud inimressursi ja rahaliste vahendite tõttu külastati alla 75% ettevõtetes praktikal olevatest

õppijatest. Kasutati teisi võimalusi operatiivseks sidepidamiseks (facebook, digivõimalused

jooksvaks ühenduse pidamiseks jms). Seetõttu on see üks järgmise perioodi oluline

parendustegevus.

14. Rahaliste vahendite puudusel ei kohandatud endist mõisa härjatalli puutöökojaks, alustati mõisa

peahoones täiskasvanud õppijatele mõeldud majutustubade väljaehitamist ning ühiselamu-võimla

hoone korrastamist kooli majandustegevusest laekuvate vahenditega. Nimetatud tegevused on

planeeritud käesolevasse arenguperioodi.

19

5. KOOLI EESMÄRK 2016 - 2020, ALAEESMÄRGID, TULEMUSNÄITAJAD

Elukestva õppe strateegiast lähtuvalt on kooli poolt pakutavad võimalused suunatud erinevatele

sihtgruppidele: põhi- ja keskhariduse baasil taseme- ja täienduskoolituskursustel õppijad

põllumajanduse, toiduainetöötluse ning disaini ja käsitöö õppekavarühmades üle Eesti; põhi- ja

keskhariduse baasil taseme- ja täienduskoolituskursustel õppijad turismi-, toitlustus- ja

majutusteenindus ning äriteenuste õppekavarühmades Kesk–Eestist; Olustvere söökla–õppetööstuse,

õppetalu ja Olustvere mõisa teenuste ja toodete kasutajad üle Eesti ning teised kooli erinevad

koostööpartnerid üle Eesti.

5.1. OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOLI ÜLDEESMÄRK

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool toimib maineka ja jätkusuutliku kutseõppeasutuse-

kompetentsikeskusena, mis pakub erinevatele sihtgruppidele koolitust ning erialast oskusteavet koolis

õpetatavates valdkondades ning osutab teenuseid avatud ja loovas keskkonnas koostöös sotsiaalsete

partneritega.

Kool leiab, et lisaks põhikooli järgsele tasemeõppele peab suurenema koolis täiskasvanud õppijate

osakaal, pakutava täienduskoolituse maht, valdkonna praktikute/asjatundjate kaasamine õppetöö

läbiviimisse, tootearenduse ja katsetegevuse pakkumine ettevõtjatele, koostöö laiendamine

kõrgkoolidega (Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool).

5.2. KOOLI ALAMEESMÄRGID 2016 - 2020

Alaeesmärk 1: Kooli juhtimine ja majandamine on jätkusuutlik

Alaeesmärk 2: Digipädevuste arendamine ning uute meetodite kasutamine õppeprotsessis on

taganud väljalangevuse ohjamise ning huvigruppide rahulolu lõpetajate

teadmistega

Alaeesmärk 3: Töötajatele on loodud arenguvõimalused

Alaeesmärk 4: Kooli esmase praktika läbiviimise baasid on jätkusuutliku majandamise ja kõrge

töökultuuriga praktikakohad ning lõpetajad on tööturul hinnatud töötajad

Alaeesmärk 5: Tööandjad ja sotsiaalsed partnerid on kaasatud kooli õppeprotsessi arendamisse

Alaeesmärk 6: Koolil on kohalikus elus ja kogukonna tegevuses arvestatav roll

Nimetatud kooli eesmärgid on kõik seotud viie Elukestva õppe strateegia strateegilise eesmägi

täitmisega ning arengukava juurde kuuluv tegevuskava lähtub nii Eesti Elukestva õppe 2020

strateegilistest eesmärkidest, kooli üldeesmärgist ja alaeesmärkidest.

5.3. KOOLI TULEMUSNÄITAJAD AASTAKS 2020

1. RKT kohtade täitmine – vähemalt 95%

2. Õppetöö katkestajate osakaal kutshariduses kokku ei ületa 12 %

3. Õppetöö katkestajate määr % (kutsekeskhariduse tasemel I aastal) – 12 %

4. Õppetöö katkestajate osakaal kutseõppes keskhariduse baasil I aastal, % - 12 %

5. Kutsekeskhariduse nominaalajaga lõpetajate osakaal - 70 %

6. Õppekavarühmadel on täisakrediteering

7. Töötajate rahulolu – üldine keskmine 4,0

8. Õppijate rahulolu – üldine keskmine 4,0

9. Täiskasvanute täienduskoolituste rahaline maht on vähemalt 70 000 eurot aastas

10. Kutseeksami sooritajate % lõpetajatest - 75 %

11. Õpilaste ja õpetajate suhtarv – vähemalt 16,0

12. Eriala kutseeksami sooritanud õpetajate % kutseõpetajate üldarvust – 50%

20

13. Õpetaja kutsetunnistuse saanud õpetajate % õpetajate üldarvust – 50%

14. Stažeerinud õpetajate arv kutseõpetajate üldarvust igal aastal – 15%

15. Mõisakompleksi külastajate arv – ca 26 000 aastas

21

5.4. EESMÄRGID VALDKONNITI, SAAVUTATAVAD TULEMUSED JA MÕÕDIKUD

Tegevusvaldkond I Eestvedamine ja juhtimine

Mõõdikud/näitajad Olemasolev olukord Sihtväärtus/Tulemus

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

1. Täisakrediteeringu saanud

õppekavarühmade % - 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100%

2. Töötajate rahulolu kooli

eestvedamise ja juhtimisega - - 3,54 3,60 3,70 3,79 4,00 4,00 4,00 4,00 4,00

3. Õpilaste rahulolu kooli

eestvedamise ja juhtimisega - - - - - - 4,00 4,00 4,00 4,00 4,00

Eesmärgid ja tegevused Tähtaeg

2015 2016 2017 2018 2019 2020

Alaeesmärk 1: Kool juhtimine ja majandamine on jätkusuutlik

1. Õppekavarühmade enesehindamine vastavalt saadud akrediteeringu kestvusele x x x x x x

2. Arengukava uuendamine, tegevuskavade koostamine aastateks x x x x x x

3. Ülekoolilise sisehindamise läbiviimine x

4. Toiduainete õppetööstusele–sööklale taotletakse/pikendatakse jooksvalt VET Ameti

tunnustust x x x x x x

5. Kooli juhtkonna tegevus tagab kooli jätkusuutlikkuse x x x x x x

6. Iga aastase turundusplaani koostamine ning selle rakendamine x x x x x x

22

Tegevusvaldkond II Õppe- ja kasvatustöö


2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

RKT kohtade täitmine, % 114% 101% 100% 100% 103% 95% 95% 95% 95% 95% 95%


kutshariduses kokku, % 20% 15,20% 19,10% 9,3% 12% 12,00% 12,00% 12,00% 12,00% 12,00% 12,00%

Õppetöö katkestajate määr %

(kutsekeskhariduse tasemel I aastal) 23,2% 26,1% 31,9% 16,2% 17,6% 14% 13% 12% 12% 12% 12%



aastal, %

25% 15,7% 22,1% 5,8% 16,9% 12% 12% 12% 12% 12% 12%


lõpetajate osakaal, % 55% - - - - 56% 57% 58% 60% 63% 65 %

Kutseeksami sooritajate %

lõpetajatest 49,60% 59,7% 54,9% 56,7% 67,9% 70% 72% 75% 75% 75% 75%

Õpilaste ja õpetajate suhtarv 15,2 16,90 25,60 31,30 24,50 23,00 16,00 16,00 16,00 16,00 16,00

Õpilaste rahulolu eriala õpetamisega 4,1 3,84 4,26 4,28 4,22 4,41 4,2 4,2 4,2 4,2 4,2


2015 2016 2017 2018 2019 2020


Alaeesmärk 2: Digipädevuste arendamine ning uute meetodite kasutamine õppeprotsessis on taganud väljalangevuse ohjamise ning huvigruppide

rahulolu lõpetajate teadmistega

Alaeesmärk 4: Kooli esmase praktika läbiviimise baasid on jätkusuutliku majandamise ja kõrge töökultuuriga praktikakohad ning lõpetajad on tööturul

hinnatud töötajad

1. Põhikoolides ja gümnaasiumides erialade tutvustamine õpilaste kaasamisel x x x x x x

2. Erialapäevade läbiviimine igas õppekavarühmas x x x x x x

3. Osalemine Maamessil, Noorel meistril, Turismimessil jt. x x x x x x

4. Trükiste, videoklippide valmistamine erialadest, nende levitamine kooli kodulehel ja

üritustel, kooli kodulehe regulaarne kaasajastamine, kooli tegevuse kajastamine

sotsiaalmeedias, meedias

x x x x x x

5. Regulaarselt töötatakse välja ning rakendatakse koostöös tööandjate ja sotsiaalsete

partneritega uusi õppekavu vastavalt vajadusele sh. osakutsete ja jätkuõppekavasid x x x x x x

6. Statsionaarse ja mittestatsionaarse õppevormi kõrval rakendatakse töökohapõhist õpet x x x x x x

23

7. Õppijate esmase praktilise väljaõppe baasidena kasutatakse õppetalu, Olustvere

mõisakompleksi (sh. mõisa kodasid) ning toidutöötlemise õppetööstust-sööklat. x x x x x x

8. Karjäärinõustaja toetab õppijaid ja õpetajaid x x x x x x

9. Tugisüsteemi kaudu toetatakse õppijat ning õpetajat x x x x x x

10. Kaasatakse õpilasomavalitsust kooli tegevusse x x x x x x

11. Õppetöö läbiviimisel kasutatakse erinevaid aktiivõppemeetodeid sh. e-õpet,

õppematerjalid tehakse õppijatele kättesaadavaks e-õppe keskkondades x x x x x x

12. Kool võimaldab õppijatel huvi- ja spordiringides osalemist x x x x x x

13. Kooli lõpetamiseks toimub konkreetse toote valmistamine kooli lõputööna erialadel kus

see on võimalik x x x x x x

14. Kooli esindaja külastab või on kontaktis ettevõtte praktikal olevate õppijatega kasutades

selleks kaasaegseid IT-l põhinevaid vahendeid x x x x x x

15. Tehakse erialade vahelist koostööd ning koolisiseseid ühisprojekte x x x x x x

16. Õpetajaid ja õppijaid toetab haridus- ja infotehnoloog, toimuvad infotehnoloogia alased

koolitused IT vahendite kasutamiseks ning õppematerjalide loomiseks ning nende kvaliteedi

tõstmiseks

x x x x x x

17. Korraldatakse õpilaste praktilise väljaõppe käigus loodavate teenuste ja toodete aktiivset

müüki x x x x x x

18. Koolis viiakse läbi kutseeksameid koolis õpetatavates valdkondades x x x x x x

19. Kooli õpilastel võimaldatakse sooritada soovi korral ettevõttepraktika väljaspool Eestit.

Võimaluse korral toetab kool seda projektipõhiselt x x x x x x

Tegevusvaldkond III Personali arendus


2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

Eriala kutseeksami sooritanud

kutseõpetajate % kutseõpetajate

üldarvust

10% 10% 10% 10% 10% 15% 20% 30% 40% 45% 50%

Kutseeksami sooritanud õpetajate %

õpetajate üldarvust - - - - - 5,00% 15,00% 20,00% 30,00% 40,00% 50,00%

Stažeerinud õpetajate %

kutseõpetajate üldarvust 15% 15% 15% 15% 50% 15% 15% 15% 15% 15% 15%

Personali rahulolu koolitus- ja

arendusvõimalustega 3,87 3,84 3,47 3,27 3,60 3,63 3,80 4,00 4,00 4,00 4,00

24


2015 2016 2017 2018 2019 2020


Alaeesmärk 2: Digipädevuste arendamine ning uute meetodite kasutamine õppeprotsessis on taganud väljalangevuse ohjamise ning huvigruppide

rahulolu lõpetajate teadmistega

Alaeesmärk 3: Töötajatele on loodud arenguvõimalused


hinnatud töötajad


1. Töötajate teadmiste ja oskuste tagamiseks koostatakse igal aastal toimiv koolitus- ja

arendusplaan x x x x x x

2. Kutseõpetajad sooritavad eriala kutseeksami valdkondades, kus see on võimalik x x x x x x

3. Õpetajad sooritavad õpetaja kutseeksami x x x x x x

4. Kutseõpetajad stažeerivad ettevõtetes vähemalt 2 nädalat 5 aasta jooksul x x x x x x

5. Toimub regulaarne töötajate IT alaste oskuste täiendamine x x x x x x

6. Töövõtulepinguga töötavatele töötajatele pakutakse koolitusi x x x x x x

7. Töötatakse välja pedagoogiliste töötajate töö tasustamise alused ning rakendatakse

igapäevatöös x x x x x x

8. Kooli poolsetele praktikajuhendajatele pakutakse koolitust ning koolipoolset individuaalset

nõustamist praktikal oleva õppija juhendamiseks x x x x x x

9. Töötajate tegevusega kaasnevad riskid viiakse vastuvõetava tasemini ning riskide

esinemise tõenäosus maandatakse jooksvalt x x x x x x

10. Koolis õpetatavates valdkondades koondatakse oskusteavet ja tehakse koostöö

partnerorganisatsioonidega (kõrgkoolid, TAK, teadusasutused, ettevõtted, valdkondlikud

spetsialistid)

x x x x x x

11. Kool osaleb katsetegevuses x x x x x x

Tegevusvaldkond IV Koostöö sotsiaalsete partneritega


2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

Mõisakompleksi külastajate arv aastas 21115 23210 25150 26126 26500 26500 26500 26500 26500 26500 26500

Täienduskoolitust viikase läbi

kõikides õppekavarühmades, % 100 % 100 % 100 % 100 % 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100%

25

Täienduskoolituses osalejate arv

aastas 391 565 1040 632 478 470 550 600 650 700 750

Täienduskoolituse rahaline maht

eurodes 55749 81329 54003 70599 72187 70 000 71000 71500 72000 72500 73000

Täienduskoolituse maht tundides 912 1158 1200 940 1087 1000 1100 1150 1200 1250 1300


2015 2016 2017 2018 2019 2020


Alaeesmärk 6: Koolil on kohalikus elus ja kogukonna tegevuses arvestatav roll


1. Töökohtade säilitamine ja loomine x x x x x x

2. Kooli hallata olevas mõisakompleksis pakutakse kogukonnale ja külastajatele vaba aja

veetmise võimalusi x x x x x x

3. Õppijate praktilise õppe käigus pakutakse teenuseid piirkonna elanikele ja külastajatele x x x x x x

4. Tehakse koostööd kohaliku omavalitsusega Olustvere raamatukogu arendamisel ja

pakutakse tugiteenuseid Olustvere Põhikoolile (toitlustamine, spordisaali kasutus jms.). x x x x x x

5. Pakutakse piirkonna elanikele kutsealast koolitust ja täienduskoolitust x x x x x x

6.Täiendusõppe koolituste õppekavad koostatakse koostöös tööandjate ning sotsiaalsete

partneritega ning koolituste läbiviimiseks tehakse koostööd teiste kutseõppeasutustega

lektorite ja ruumide kasutamise osas. Aktiivselt tehakse koostööd ettevõtete ja Töötukassaga

tasemeõppe ning täiendusõppe koolituste pakkumiseks

x x x x x x

7. Kooli õppebaasides sh. õppetööstuses võimaldatakse arendustegevust ettevõtjatele x x x x x x

8. Kooli poolt esitatavates projektitaotlustes arvestatakse tööandjate ja teiste sotsiaalsete

partnerite vajadustega x x x x x x

9. Kooli töötajad ning õpilased osalevad aktiivselt ühistegevustes teiste kutseõppeasutustega x x x x x x

10. Tagasiside kogumine vilistlastelt, praktikaettevõtetelt, õpilastelt, töötajatelt,

koostööpartneritelt ning selle kasutamine parendustegevustes x x x x x x

11. Kooli nõunike kogu tegevus korraldatakse nii, et see toetab kooli arengut x x x x x x

12. Kooli esindajad osalevad aktiivselt kohaliku omavalitsuse, erialade liitude, tööandjate

tegevustes ja ühisprojektides x x x x x x

13. Rahvusvahelise koostöö tõhustamine väljaspool Eestit paiknevate kutseõppeasutuste,

erialaliitude ning teiste sotsiaalsete partneritega vastavalt kooli rahvusvaheliste suhete

strateegiale

x x x x x x

26

14. Töötatakse välja ja rakendatakse praktikaettevõtete tunnustamise kord x x x x x x

Tegevusvaldkond V Ressursid


2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

Investeeringud eurodes 2 720 457 452 805 185 768 3 956 353 1 581 562 332 319 300 000 300 000 300 000 350 000 350 000

Riigieelarve eurodes 849 362 883 415 982 524 1 135 193 1 304 680 1 491 476 1 600 000 1 650 000 1 700 000 1 750 000 1 800 000

Kooli majandustegevusest laekuvad

vahendid eurodes 778 728 893 724 1 205 283 1 084 863 1 009 444 1 200 000 1 210 000 1 220 000 1 230 000 1 240 000 1 250 000

Köetav pind õppija kohta 29,51 27,86 25,1 24,38 20,22 20,48 20,48 20,48 20,48 20,48 20,48


2015 2016 2017 2018 2019 2020



hinnatud töötajad

1. Korrastatakse kooli taristut ja tagatakse selle jätkusuutlik toimimine. Soetatakse esmaseks

praktiliseks väljaõppeks vajalikud seadmed ja vahendid ning tagatakse nende kaasajastamine

kasutades riigieelarvelisi ja kooli majandustegevusest laekuvaid vahendeid ning erinevaid

toetusprojekte

x x x x x x

2. Lahendatakse täistsükliga sigala praktikabaasi küsimus põllumajanduse õppekavarühma

õppekavade õpiväljundite täismahus võimaldamiseks peale 2020.aastat kui

seakasvatussektoril on endiselt vajadus rajada kooli baasil töötajatele väljaõppe

võimalus“.

3.Korrastatakse regulaarselt Olustvere mõisa parki x x x x x x

4. Võimalusel renoveeritakse mõisa peahoone. Hoonesse luuakse võimalused täiskasvanud

õppijate majutamiseks x x x x x x

5. Võimalusel renoveeritakse ning võetakse puutöökojana ning Disaini ja käsitöö

õppekavarühma õppijate praktilise väljaõppebaasina kasutusele mõisa endine härjatall

rahvusliku puutöönduse õppekavas olevate õpiväljundite saavutamiseks

x x x

6. Võimalusel ehitatakse põllumajanduse õppekavarühmale praktiliseks väljaõppeks seadmete

ja masinate remondi ja hooldushall õppekavades olevate õpiväljundite saavutamiseks x x

27

7. Kaasaegse ja jätkusuutliku õppetalu väljaarendamiseks ja masinapargi efektiivseks

kasutamiseks on kooli haritava maa vajadus ca 500 ha. Selleks renditakse või võimalusel

ostetakse haritavat maad

x

8. Kooli eelarve tulud ja kulud hoitakse tasakaalus x x x x x x

9. Võimalusel likvideeritakse Vana härrastemaja avariiline olukord ja kohandatakse hoone

käsitöökodadeks õppekavas olevate õpiväljundite saavutamiseks x x x

28

5.5.ÕPPEKAVARÜHMDE OLULISEMAD ARENGUVAATED

Õppekavarühmade arenguvaated lähtuvad kooli üldeesmärgist, kooli eesmärkidest, alaeesmärkidest

ning arengukava tegevuskavas toodud tegevustest. Õppekavarühmade ülesanne on toetada kooli

üldeesmärgi, alaeesmärkide ning tulemusnäitajate saavutamist.

5.5.1 Põllumajandus

Eesmärk: Põllumajandusliku hariduse võimaldamine ning oskusteabe koondamine

Tasemeõppe pakkumine 4. ja 5.taseme esma- ja jätkuõppekavadel

Täienduskoolituse pakkumine

Töökohapõhise õppe käivitamine

Digipädevuste arendamine ning uute õppemeetodite rakendamine

Katkestamise vähendamine

Praktikaettevõtete tunnustamise elluviimine

Katsetegevus, oskusteabe koondamine

Võimalusel masinate remondi- ja hooldushalli rajamine õppekavades olevate õpiväljundite

saavutamiseks

Seakasvatajate praktilise õppe korraldamine õppekavades olevate õpiväljundite saavutamiseks

5.5.2 Turismi- toitlustus- ja majutusteenindus

Eesmärk: Turismi- toitlustus- ja majutusteenindusliku hariduse võimaldamine

Õppijate arvu suurendamine RKT kohtade täitmiseks




Turismieriala tase 4 kutsekeskharidusõppe õppekava koostamine koostöös MTÜ Eesti

Maaturismiga



Õppijate esmase praktilise väljaõppe paremustamine Olustvere mõisakompleksis ning kooli

sööklas

Peakokkade/vilistlaste kaasamine õppetöö läbiviimisse selle mitmekesistamiseks

5.5.3 Toiduainetöötlus

Eesmärk: Toiduainetöötluse alase hariduse võimaldamine ning oskusteabe koondamine

Õppijate arvu suurendamine RKT kohtade täitmiseks

Tasemeõppe pakkumine 4. ja 5. taseme esma- ja jätkuõppekavadel



Aedviljatöötleja õppekava rakendamine

Õppetööstuse - söökla töö uue töökorralduse rakendamine



Oskusteabe koondamine, ettevõtetele tootearendusteenuse pakkumine

5.5.4 Disain ja käsitöö

Eesmärk: Jätkata pärandtehnoloogiliste oskuste taaselustamist, säilitamist, propageerimist ning

visuaalse kultuuripärandi loomist

Tasemeõppe pakkumine 3, 4. ja 5.taseme esma- ja jätkuõppekavadel

Täienduskoolituste pakkumine

Valdkonna arenguseminaride korraldamine


Välislektoritele koolitusvõimaluste pakkumine, nende kaasamine arendustegevusse

29


Võimalusel Härjatalli kohandamine puutöökojaks õppekavas olevate õpiväljundite

saavutamiseks

Võimalusel Vana härrastemaja kohandamine käsitöömajaks õppekavades olevate

õpiväljundite saavutamiseks

5.5.5 Äriteenused

Eesmärk: Spetsialistide ettevalmistamine äriteenuste valdkonnas ning kooli teistes

õppekavarühmade toetamine ettevõtlusõppe läbiviimisel




Välislektoritele koolitusvõimaluste pakkumine, nende kaasamine arendustegevusse

Igaks õppeaastaks koostab kool üldtööplaani, mis lähtub arengukavast ning sinna juurde kuuluvast

tegevuskavast. Iga õppekava rühm koostab igaks õppeaastaks õppekavarühma tegevuskava, mille alusel

koostatakse kooli üldtööplaan. Õppeaasta lõpus viiakse kooli nõukogus läbi üldtööplaani täitmise

analüüs.

6. RAHASTAMISKAVA

Arengukava eesmärkide täitmiseks on ette nähtud eelkõige riigieelarvelised vahendid. Riigieelarvest

planeeritavates vahendites nähakse ette eelarve kasvu seoses õpilaste arvu väikese suurenemisega ning

800 õppija juures stabiilsena hoidmisena. Lisaks sellele kasutatakse kooli eesmärkide täitmiseks kooli

õppetalu, söökla-õppetööstuse, täiskasvanute täienduskoolituskursuste ning kooli hallata oleva

mõisakompleksi baasil teenitud majandustegevusest laekuvaid vahendeid. Võimaluse korral kasutab

kool ka erinevate toetusfondide (EAS, EL-i erinevad toetusfondid, KIK, PRIA, Erasmus+ jms.)

vahendeid hoonetesse, seadmetesse ning inimestesse investeerimiseks. Kooli eesmärk on, et kooli kulud

ja tulud oleksid tasakaalus. Suuremad investeeringud on vastavalt tegevuskavale jagatud aastate lõikes

ühtlaselt, et hoida tasakaalus kooli eelarve.

Kulud/tulud prognoosib kool järgnevateks aastateks tasakaalus hoituna. Tuludest ja kuludest annab

ülevaate lk. 26 asuv Tegevusvaldkond nr. 5 Ressursid.

7. RISKIANALÜÜS

Koolis läbiviidava riskianalüüsi eesmärk on viia töötajate tegevusega kaasnevad riskid vastuvõetava

tasemini ning riskide esinemise tõenäosus on maandatud. Selleks:

1. Töötab Töökeskkonna nõukogu

2. On koostatud „Töökeskkonna riski analüüs“ ning viiakse läbi riskide hindamine igal

õppeaastal

3. On koostatud juhendmaterjal „Kriisimeeskonna ja kooli töötajate ülesanded hädaolukorraks“

4. Jälgitakse töösisekorra eeskirju ning töötervishoiu ohutuse, tuleohutuse jms. nõudeid

5. Viiakse läbi töötajate tervisekontroll

8. ARENGUKAVA JUHTIMISKORRALDUS, UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE

KORD. EESMÄRKIDE SEIRAMISE PÕHIMÕTTED

Arengukava koostatakse kaasates kogu kollektiivi arengukava seminaripäevadel. Arengukava

eesmärkide täitmist analüüsitakse igal kalendriaastal. Analüüs toimub juhtkonnas kaasates töötajaid

30

arenguseminaridel või üldkoosolekul. Arengukavas püstitatud eesmärkide täitmisest annab kooli

direktor ülevaate kooli nõukogule ja nõunike kogule kord aastas.

Kooli arengukava muudetakse, kui

- muutub haridusalane seadusandlus;

- muutuvad investeeringud;

- muutub haridusalane nõudlus;

- kooli haldaja teeb ettepaneku;

- kooli nõunike kogu teeb ettepaneku;

- kooli nõukogu teeb ettepaneku;

- kehtiva arengukava periood saab läbi;

- muutuvad kooli arengut mõjutavad asjaolud.

Valminud arengukava kooskõlastatakse ja kinnitatakse Kutseõppeasutuse seadusega ettenähtud korras.

9. ARENGUKAVA AVALIKUSTAMINE

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli arengukava on kättesaadav kooli koduleheküljel

www.olustvere.edu.ee

Paberkandjal on kooli arengukava kättesaadav kooli raamatukogus ning õppeosakonnas.

http://www.olustvere.edu.ee/

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli arengukava 2016 ... · Olustvere TMK senise arengukava...

Documents

Transcript of Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli arengukava 2016 ... · Olustvere TMK senise arengukava...