OHUTU KODU - PANDEKT · köögis lauale, sealt aknalauale ning kukub teiselt korruselt lahtisest...
22
OHUTU KODU Tallinn 2011
Transcript of OHUTU KODU - PANDEKT · köögis lauale, sealt aknalauale ning kukub teiselt korruselt lahtisest...
OHUTUKODU
Tallinn 2011
Koostajad:
Liina Sihver, Kuldar Hanstin, Madis Peil – Ten-Team OÜ,
Mare Liiger, Margit Pärn – MTÜ Rahvakoolitus Elu,
Signe Alliksoo – Dr. Signe Alliksoo Perearstipraksis OÜ
Kasutatud materjale:
Päästeamet, www.rescue.ee
AS G4S Eesti, www.g4s.ee
Ragn-Sells AS, www.ragnsells.ee
Väljaandja:
Pandekt OÜ © 2011
Merivälja tee 5-E206, Tallinn 11911
Tel. 6300 900
www.pandekt.ee
ISBN 978-9949-468-17-1
„Me ei küsi kuigi sageli, kas Eesti kodu on ohutukoht. Kahjuks peame statistikale tuginedes väitma,et kodu ei ole ohutu. 2008. aastal hukkus meil trau-made tõttu 1358 inimest, suri 75 last, arstiabi vajasid150 000 inimest. Igal aastal lisandub 800 traumatõttu invaliidistunud inimest, kellest 1/3 on alla15aastased lapsed.“Mare LiigerKiirabiarst, MTÜ Rahvakoolitus Elu juhatajaMargit PärnKiirabiõde, MTÜ Rahvakoolitus Elu juhatuse liige
•••„Köök on see osa majast, kus käib vist kõige tihedamliiklus. Siin valmistatakse ette hommiku-, õhtu-, jalõunasöök ning süüakse seda. Köök on ka mõnuskoht, kuhu sõpradega koguneda kohvi- või teetassijuures juttu ajama. Siiski võib köök ohutusnõudeideirates muutuda maja üheks ohtlikumaks ruumiks.“Liina SihverTen-Team OÜ töökeskkonnaspetsialist-konsultant
•••„Lahtise tule praktiline tähtsus inimese jaoks järjestväheneb ja tule kasulikke funktsioone hakkab täitmamugavam ja mõneti ohutum elekter. Sellest tulene-valt peaks tuleõnnetuste arv vähenema, kuid kahjukssee nii ei ole. Igal aastal hukkub tules palju inimesija hävib palju vara.“Päästeametwww.rescue.ee
„Elekter ei ole meie vaenlane, vaid sõber. Tajumeseda kõige selgemini elektrikatkestuste ajal. Tulebvaid mõnedest lihtsatest reeglitest kinni pidada. Jaalati!!!“Kuldar HanstinTen-Team OÜ konsultant
•••„Korralik koduapteek peaks olema igas majapidami-ses. Rohukapis peaks leiduma väike tagavara valu-vaigisteid, põletikuvastaseid, palavikku alandavaid,nohu ja köha leevendavaid ning külmetuse- ja aller-giavastaseid ravimeid. Kindlasti on vajalikud haa-vahooldusvahendid ja sidumismaterjal ning kraadi-klaas.“Signe AlliksooPerearst, Dr. Signe Alliksoo Perearstipraksis OÜ
•••„Murdvaraste sihtmärgiks võib langeda iga majapi-damine nii linnas kui ka maal. Pea igas kodus leidubväärtuslikke esemeid, mis murdvargaid ligi meelita-vad: telerid, muusikakeskused, sularaha, arvutid.Murdvargusega kaasneb sageli vägivald.“AS G4S Eestiwww.g4s.ee
Sellest kõigest ja ka väga paljust muust käes-olev raamat räägibki.
Sissejuhatuse asemel – OHUTU KODU
3
SISSEJUHATUSE ASEMEL
ESMAABI
TEGUTSEMINE ÕNNETUSPAIGAL (Mare Liiger,Margit Pärn)1. Hädaabikutse 112 ............................................122. Tegutsemine õnnetuspaigal..............................13
ELUSTAMINE (Mare Liiger, Margit Pärn)1. Elu ja surma tunnused ....................................152. Elustamise algoritm..........................................163. Võõrkeha hingamisteedes ................................244. Uppumine ........................................................265. Elektrilöök ........................................................276. Minestamine ....................................................28
TRAUMA (Mare Liiger, Margit Pärn)1. Traumahaigete abistamise
üldprintsiibid (algoritm) ..................................302. Pea-, kaela- ja seljatrauma ................................313. Verejooks, amputatsioon ..................................364. Ninaverejooks, kõrvaverejooks ........................395. Rindkeretrauma................................................406. Loomahammustused ........................................417. Luumurrud ......................................................428. Põrutus, venitus, nihestus ..............................449. Silmavigastused ..............................................4510. Šokk ..................................................................46
11. Põletus ..............................................................4712. Termilised kahjustused ....................................48
ELUOHTLIKUD HAIGUSSEISUNDID (Mare Liiger,Margit Pärn)1. Allergia ............................................................512. Valud ................................................................523. Diabeet ehk suhkruhaigus ..............................584. Krambid ............................................................60
KODUAPTEEK (Signe Alliksoo) ............................61
OHUALLIKAD
TULI (Päästeamet)1. Hoonetulekahju ................................................66
1.1. Taustinformatsioon ................................661.2. Enne tulekahju........................................691.3. Tulekahju ajal ........................................701.4. Pärast tulekahju ......................................76
2. Tulekustuti........................................................773. Suitsuandur......................................................794. Küttekolded ja korstnapühkimine ..................81
ELEKTER (Liina Sihver, Kuldar Hanstin)1. Juhtmed ............................................................852. Pistikupesad ....................................................86
OHUTU KODU – Sisukord
4
SISUKORD
3. Valgustid ..........................................................874. Kodused elektriseadmed ..................................885. Elekter õues ja aiamaal ....................................906. Ehitamine ja remont krundil asuvas
õhuliini kaitsevööndis......................................92
GAAS (Päästeamet)1. Ohud majapidamisgaasiga ..............................942. Tegutsemine gaasiavarii korral ........................97
2.1. Gaasiavarii ajal ......................................972.2. Pärast gaasiavariid................................100
LOODUSJÕUD (Päästeamet)1. Äikesetorm......................................................102
1.1. Taustinformatsioon ..............................1021.2. Enne tormi ............................................1041.3. Tormi ajal ..............................................1051.4. Pärast tormi ..........................................107
2. Lumetorm ......................................................1082.1. Taustinformatsioon ..............................1082.2. Tegutsemine lumetormi korral ............1102.3. Lumetormi ajal......................................1112.4. Pärast lumetormi ..................................113
3. Üleujutused ....................................................1143.1. Taustinformatsioon ..............................1143.2. Enne üleujutust ....................................1153.3. Üleujutuse ajal......................................1173.4. Peale üleujutust ....................................118
4. Pakane ............................................................120
KEMIKAALID1. Ohtliku kemikaali toime inimese
organismile (Liina Sihver) ............................1232. Kuidas teha kindlaks, kas kemikaal
on ohtlik? (Liina Sihver) ................................1243. Kuidas vähendada ohtlikest kemikaalidest
tulenevaid riske? (Liina Sihver) ....................1264. Alternatiivid kemikaalidele (Liina Sihver)....1275. Elavhõbe (Päästeamet) ..................................132
BIOLOOGILISED OHUALLIKAD (Liina Sihver)1. Taimed ............................................................136
1.1. Riitsinus................................................1361.2. Sinine käoking......................................1361.3. Piimalill ................................................1371.4. Jugapuu ................................................1371.5. Sügislill ................................................1381.6. Diifenbahhia ........................................1381.7. Harilik mürkputk..................................1391.8. Sinilill ja ülane ....................................1391.9. Nartsiss ................................................1401.10. Sõnajalad ..............................................1401.11. Karuputk ..............................................141
2. Loomad ..........................................................1422.1. Prussakas ..............................................1422.2. Riidekoi ................................................1432.3. Sipelgad ................................................1442.4. Lutikas ..................................................1462.5. Herilane ................................................147
Sisukord – OHUTU KODU
5
2.6. Kirp ......................................................1482.7. Rott........................................................1492.8. Koduhiir ................................................1502.9. Peatäi ....................................................1512.10. Riidetäi..................................................1512.11. Toakärbes ..............................................1522.12. Sääsk ....................................................1532.13. Majasoomukas ja kodusoomukas ........1542.14. Toonesepp ............................................1552.15. Puuk ......................................................156
TEGEVUSED
EHITAMINE JA REMONT (Liina Sihver)1. Töökoht ja tööriistad ......................................159
1.1. Mehhaanilised käsitööriistad ..............1591.2. Elektrikäsitööriistad ............................1601.3. Töötuba ................................................163
2. Isikukaitsevahendid ja tööriided ..................1652.1. Üldpõhimõtted ....................................1652.2. Tööriided ja -jalatsid ............................1672.3. Kindad ..................................................1672.4. Näo ja silmade kaitsevahendid ............1682.5. Kuulmiskaitsevahendid........................1682.6. Hingamisteede kaitsevahendid ............169
3. Töötamine redelil ..........................................1704. Ettevaatusabinõud kodustel ehitustöödel ....174
4.1. Ehitusplatsi ettevalmistus ....................1744.2. Vundamendi ladumine ........................1754.3. Müüri ladumine ..................................175
4.4. Tisleri- ja puusepatööd ........................1764.5. Pottsepatööd ........................................1764.6. Krohvitööd............................................1774.7. Maalritööd ............................................1784.8. Vooderdustööd......................................1794.9. Isolatsiooni- ja katusekattetööd............1794.10. Klaasimistööd ......................................1804.11. Vihmaveetorude, akna veelaudade
ning fassaadide eenduvate osade katete asendamine ................................180
KORISTAMINE (Liina Sihver)1. Elektriseadmed ..............................................1822. Puhastamine ja pühkimine ............................1833. Puhastusvahendid ..........................................1854. Kõrgete kohtade puhastamine ......................186
RASKUSTE KÄSITSI TEISALDAMINE (Liina Sihver)1. Tõstmine ........................................................1902. Tõmbamine ja lükkamine ..............................192
TEGEVUS AIAS (Liina Sihver, Madis Peil)1. Aiatööriistad ..................................................195
1.1. Üldpõhimõtted ....................................1951.2. Kirves, lõikur, mootorsaag,
hekitrimmer ..........................................1971.3. Murutrimmer........................................1981.4. Muruniiduk ..........................................199
2. Tööd aias ........................................................2012.1. Tööriided ja isikukaitsevahendid ........201
OHUTU KODU – Sisukord
6
2.2. Ettevalmistus ja puhkepausid ..............2042.3. Töövõtted ja -asendid ..........................2052.4. Taimekaitsetööd....................................208
3. Tule tegemine ................................................2093.1. Lõkkekoht ............................................2093.2. Kattega lõkkekoht ................................2113.3. Grillimise koht......................................212
TEGEVUS KÖÖGIS (Liina Sihver)1. Üldised ohutusnõuded ..................................2162. Ohutus nugade kasutamisel ..........................2173. Pliit ja praeahi ................................................2184. Mikrolaineahi ................................................2205. Lapsed köögis ................................................2216. Tulekahju köögis ............................................2227. Toiduohutus ..................................................223
7.1. Tooraine valik ......................................2237.2. Hügieen ................................................2237.3. Keetmine-küpsetamine ........................2257.4. Säilitamine............................................226
8. Lisaained toidus ............................................2278.1. Säilitusained ........................................2288.2. Maitsetugevdajad..................................2288.3. Toiduvärvid ..........................................2298.4. Suhkruasendajad ehk magusained ......2298.5. Akrüülamiidid ......................................2308.6. Oksüdeerunud rasvad ........................ 2308.7. Hüdrogeenitud rasvad..........................231
VANNITUBA (Liina Sihver) ................................232
ARVUTI KASUTAMINE (Liina Sihver)1. Üldpõhimõtted ..............................................2362. Tool ................................................................2373. Jalatugi ............................................................2394. Laud ................................................................2405. Monitor ..........................................................2426. Hiir..................................................................2447. Randmetugi ....................................................2458. Klaviatuur ......................................................2469. Tööasend ........................................................247
JÄÄTMEKÄITLUS (Liina Sihver)1. Jäätmete sorteerimine ....................................2492. Ohtlikud jäätmed............................................250
KAITSE MURDVARGUSTE VASTU (G4S) ..........253
OHUALLIKAD ERINEVATES VANUSEGRUPPIDES1. Lapse turvalisus (G4S) ..................................2572. Koolilapse turvalisus (G4S)............................2593. Televiisor (Liina Sihver) ................................2624. Video- ja arvutimängud (Liina Sihver) ..........2645. Laste kaitse internetis (G4S) ..........................2656. Eaka turvalisus (G4S) ....................................267
LISAD
Lisa 1 – Jäätmete sorteerimisjuhend....................270Lisa 2 – E-ainete tabel ..........................................281Lisa 3 – Olulised telefoninumbrid ......................309
Sisukord – OHUTU KODU
7
ESMAABI
OHUTU KODU – Esmaabi
8
Esmaabi – OHUTU KODU
9
Me ei küsi kuigi sageli, kas Eesti kodu on ohutukoht. Kahjuks peame statistikale tuginedesväitma, et kodu ei ole ohutu. 2008. aastal hukkusmeil traumade tõttu 1358 inimest, suri 75 last,arstiabi vajasid 150 000 inimest. Igal aastal li-sandub 800 trauma tõttu invaliidistunud ini-mest, kellest 1/3 on alla 15aastased lapsed.
Eesti lapsed saavad surmaga lõppevaid vigas-tusi paarkümmend korda sagedamini kui Rootsiselavad lapsed. Laste kahes vanusegrupis on trau-maoht eriti kõrge. Esimene kõrge riski iga onkolmandast elukuust kolmanda eluaastani ningteine teismeliseeas. Enamik väikelastest ningimikutest saab vigastada kodus, kus nad on va-nemate või hooldajate järelevalve all.
Ometi kinnitavad inimesed, et nende kodu onturvaline. Tuuakse näiteid, et ka nõukogude ajal,kui laste järelevalve oli veel väiksem, jäädi juellu ning kasvati suureks. Seda küll, aga sel ajal,kui traumasuremus oli kuulutatud riiklikuks sa-laduseks, avaldati seda siiski arstidele ja neednäitajad ei olnud rõõmustavad. Õitseva sotsia-lismi ajal oli Nõukogude Liidus laste traumasu-remus võrdne arenguriikide vastava näitajaga.
Viimastel aastatel oleme vigastussurmade arvuoluliselt vähendanud, kuid Euroopani on veelpikk tee.
Miks ei ole Eesti kodu ohutu? Eelkõige on seekinni meie mõtlemises, sest turvalisus ei tä-henda üksnes kindlaid nõudeid, vaid mõtteviisi,mis pole jõudnud kinnistuda meie inimesteteadvusesse.
Oma aastatepikkuse kiirabikogemuse põhjalvõime nimetada kõige rohkem silma häirivaidfakte.
1. Trepid. Oleme näinud oma väljakutsete ajalselliseid sisearhitektide ning disainerite mõtte-lende, mis meenuvad pigem õudusunenägu kuiturvalist kodu. Ilma käsipuudeta taevasse tõus-vad kastmonstrumid, toetuspunktita laudkon-struktsioonid, mis paiknevad seinte ääres vähi-mate piireteta, kitsad toru ümber keerlevad re-delid – loetelu võib jätkata lõputult. Ometi ontrepilt kukkumine üks rängimate tagajärgedegaõnnetus, mille lõpptulemus on tihti ratastoolishalvatud inimene. Oleme korduvalt näinud vae-valt roomama õppinud maimukesi, kes on vae-vata väikesest barjäärist üle turninud ning siis
Ohutu kodu tähendus EestimaalMare Liiger
OHUTU KODU – Esmaabi
10
nendest moodustistest alla kukkunud, kusjuureskinnihoidmise võimalus puudub täielikult. Tu-lemuseks on halvatu või teadvusetult maas la-mav kannatanu; nii saadud kahjustused on pa-hatihti jäävad.
2. Ravimid. Käekoti avamine ning revideeri-mine on väikelaste meelistegevus ja kahjukspannakse sinna ka ravimid. Nendest suur osaon tänapäeval kanged ja pika toimeajaga ningnii võib 1-2 tabletti südame-, vererõhu- või muuotstarbega ravimit väikelapsele olla surmav ko-gus. Ravimite panipaigaks ei sobi ka lukustamatakapid, kuhu laps veel ehk ei ulatu. See, mis olikättesaamatu aastasele lapsele, ei pruugi sedaenam olla aasta ja viie päeva vanusele põnnile.
3. Lapsekindlad purgid või tööriistad. Meiletundub, et tootel olev silt „lapsekindel” tähendabseda, et täiskasvanul võivad toote avamisel võikäivitamisel tekkida märkimisväärsed raskused.Paraku ei teki paljudel lastel samasuguseid prob-leeme. Oleme näinud poolteistaastase lapse käeskäivitumas eriti lapsekindlaid murukääre ja seeõnnestus tal sekunditega. Söövitava ainega kat-lakivieemaldaja pudelit kutsub aga mõni vana-ema avama oma 4-5aastast lapselast, sest vana-ema ise ei oska.
4. Kuritahtlik hooletus. Ärgu nüüd täiskasva-nud väga kurjustagu, loomulikult püüab enamik
meist olla vastutustundlik lapsevanem, aga siiskion kuritegelikku hooletust rohkem, kui tahak-sime tunnistada.
Kuidas on võimalik, et üheksakuune laps ronibköögis lauale, sealt aknalauale ning kukub teiseltkorruselt lahtisest aknast alla? Ema ei näinud,sest ta lakkis teises toas küüsi.
Kuidas on võimalik, et aastane laps lämbubkaelapidi ukse vahel? Isa ja ema klaarisid köögissassiläinud peresuhteid.
Kuidas on võimalik, et kaheaastane upub ko-duaias veesilma? Vanaema ei olnud väljas, sestõues oli liiga jahe.
Me nõuame ja õigusega, et lastehoius peab kas-vataja hoidma silma peal kõigil mudilastel jailmselt seetõttu juhtub raskeid vigastusi laste-aedades äärmiselt vähe. Kuidas on aga kodus?Ja nii küsivadki arstid kurvalt: “Kus te olete,emad ja isad?”
Need inimesed, kes selle raamatu ostavad, soo-vivad oma kodu muuta ohutumaks. Prognoosi-dest ilmneb, et muutes mõtlemist, oleks võima-lik ära hoida rohkem kui pooled õnnetused. Üle-jäänute puhul aitab meid oskus kannatanut kva-liteetselt abistada, mis tähendab lihvitud teo-reetilisi teadmisi ja praktilisi esmaabi oskusi.Ainult nii saame muuta Eestimaa kodu ohutukspaigaks.
Tegutsemine õnnetuspaigal – OHUTU KODU
11
TEGUTSEMINEÕNNETUSPAIGAL
Mare Liiger, Margit Pärn
MIS JUHTUS?• Lühidalt ja konkreetselt.• Õnnetus – kukkus (kui kõrgelt), jäi millegi va-
hele, haav (kus kohas).• Äkkhaigestumine – palavik, krambid, hinga-
misprobleemid. Kirjelda.• Mürgistus – millega, mitu minutit tagasi.
MILLINE ON KANNATANU SEISUND?• Teadvus – on, ei ole; hingamine – on, ei ole,
milline; pulss – on, ei ole, milline? (Elusig-naalid on kõige tähtsamad kannatanu seisun-dit iseloomustavad parameetrid. Neid tulebenne hädakutse tegemist kindlasti kontrol-lida).
• Kas haige on kaetud külma higiga?• Kas haige võib olla joobes?
KUS JUHTUS?• Täpne aadress, telefoninumber?• Kuidas pääseda kannatanu juurde?• Võimalusel leppida kokku koht, kuhu tul-
lakse kiirabile vastu (eriti maal).
MILLAL JUHTUS?• Kas praegu või tükk aega tagasi?
KELLEGA ÕNNETUS JUHTUS?• Kas üks või mitu kannatanut?• Täiskasvanu või laps?• Mees või naine?
OHUTU KODU – Tegutsemine õnnetuspaigal
12
1. HÄDAABIKUTSE 112
ENNE KIIRABI SAABUMIST:
• Sulgeme koerad kinnistesse ruumidesse.• Süütame pimedal ajal õues tule või
avame välisukse.• Paneme haiget puudutavad meditsiinili-
sed dokumendid ja uuringute andmedkiirabile kättesaadavasse kohta.
• Õues juhtunud raske õnnetuse korral ka-tame haige soojalt.
• Suvel varjame kannatanut otsese päike-sevalguse eest.
Tegutsemine õnnetuspaigal – OHUTU KODU
13
2. TEGUTSEMINE ÕNNETUSPAIGAL
OHUTU KODU – Elustamine
14
ELUSTAMINE
Mare Liiger, Margit Pärn
SÜDAMESEISKUS
• Pärast südame seiskumist on elustamisealus tamiseks aega maksimaalselt 5 minutit.Kui haiget ei elustata, siis hiljem on ajurakudlõplikult hukkunud. Ajukude hakkab kahjus-tuma alates esimestest sekunditest pärast sü-dameseiskust. Elustamine võib sotsiaalseltfunktsioneeriva inimese tagasi tuua vaid siis,kui sellega alustatakse võimalikult kiiresti,kuid mitte hiljem kui viis minutit. Kuna seeon kriitiline piir, siis nimetatakse viit minutitpärast südameseiskust kliiniliseks surmaks.Sellejärgselt saabub bioloogiline surm, kuselustamise korral võib käivitada küll süda -me, kuid ei taastu ajutegevus.
• Kliinilise surma aeg lüheneb kõrgetel tempe-ratuuridel ja pikeneb madalatel temperatuu-ridel (külmas vees uppumine – kuni 45 mi- nu tit).
• Elustamine on efektiivne ainult kliinilisesurma korral.
Elustamine – OHUTU KODU
15
1. ELU JA SURMA TUNNUSED
ELU
Südameseiskus Kliiniline surm –
ajurakkude kahjustumine
hapniku-puudusest
Bioloogiline surm
• Elustamine lükkab bioloogilise surma teketedasi maksimaalselt kuni neljakümne mi-nutini eeldusel, et elustamine on pidev ningefektiivne.
Kindlad bioloogilise surma tunnused:• Koolnulaigud.• Koolnukangestus.
OHUTU KODU – Tegevus aias
194
TEGEVUS AIAS
Liina Sihver
Tegevus aias – OHUTU KODU
195
1.1. Üldpõhimõtted
Aiatööde ohutuse tagab eelkõige korras ja kvali-teetsete aiatööriistade õige kasutamine ja hool-damine. Koduaias peamiselt kasutatavad tööriis-tad võib liigitada järgmiselt:
1) mullatöödeks kasutatavad: labidas, hark,raudreha, kõplad;
2) istutus- ja külvitöödeks kasutatavad:reha, istutuskühvel, kastekann, aga võib-olla ka muldamisader ja külvik;
3) teisaldamiseks kasutatavad: ämbrid, kor-vid, kärud;
4) muru ja teede korrastamiseks kasutata-vad: muruniiduk, trimmer, vikat, reha,luud;
5) viljapuude ja hekkide hooldamiseks ka-sutatavad: oksakäärid, saag, mürgiprits,redel, puuviljakogur jpm.
• Kasuta iga töö tegemiseks sobivat tööriista.
• Enne tööriista või -vahendi kasutamist tutvukindlasti tootja kasutusjuhendiga ja järgiseda, mitte ära hakka omal käel seadme töö-põhimõtet või võimalusi katsetama.
• Veendu, et tööriista kaitseseadised oleksidtöökorras, käepidemed kindlalt kinni ningpuuduksid defektsed detailid.
Eelista alati ergonoomilise disainiga tööriistu,seda seetõttu, et ergonoomilised aiatööriistad:
1) aitavad õige kasutuse korral ära hoida li-hasvalude ja -pingete tekke ohtu (sobivtööriist peab võimaldama töötada muga-vas pingevabas kehaasendis ilma ebamu-gavalt kummardumata või keeramataning ei nõua liigse jõu kasutamist);
2) võimaldavad teha rohkem tööd vähemaaja jooksul või vähemalt vähema vaevaga,sest hea tööriist suurendab sinu töö efek-tiivsust;
1. AiatööriistadLiina Sihver
3) avardavad võimalusi – kasutades kaas-aegseid tööriistu saad nt kaevata sügava-malt, pügada puid kõrgemalt ja eemal-dada peenralt umbrohtu lihtsamalt, ilmaolulisi taimi häirimata;
4) teevad töötegemisest nauditava kogemu-se.
Tänu mugavale tööriistale, ülesannete lihtsus-tamisele ja heale enesetundele on aiatööst paljurõõmu.
Kasutades tööriista, mis ei sobitu sinu käega,kulutad kolm korda enam energiat kui tavatin-gimustel. See võib lisaks lihasevaludele ja -vä-simustele põhjustada ka ebameeldivaid rakke javille peopesadel.
OHUTU KODU – Tegevus aias
196
• Vikatit teritagu see, kes seda tööd hästioskab. Vikatit teritades tuleb olla tähele-panelik, et mitte käsi vigastada.
• Voolik peab olema terve, kinnituskohadei tohi vett läbi lasta ning neil ei tohi ollateravaid klambri- või traadiotsi. Voolikulei tohi olla volte ega keerdumisi.
• Tööriistad (luuad, labidad jm) peavadolema korralikult varre otsa kinnitatud,lõiketerad teravad.
• Tööriista sileda ja jätkukohtadeta varrepikkus peab vastama kasutaja kasvule jatingimustele, mille loob töökoht. Näiteksmadalas ja kitsas kasvuhoones on otstar-bekam töötada lühikese varrega tööriis-taga.
• Et aiatööriist kaua vastu peaks, tuleb seepärast kasutamist puhastada ning hoidakuivas kohas riputatult.
• Elektritööriistadega töötamisel jälgi, etjuhtmed ei satuks masina töötsooni ninget pistikud oleksid ilmastikumõjude eestkaitstud. Ära puuduta pistikupesa egajuhtmeid niiskete või higiste kätega.
• Ära tööta masinatega, hoides neid omapea kohal.
TASUB TEADA
1.2. Kirves, lõikur, mootorsaag, hekitrimmer
• Veendu, et tööriista lõiketera oleks korrali-kult teritatud ja terav. Tea, et nüri teraga töö-riistaga töötamine on ohtlikum kui teravaga.
• Ära alusta enne tööd, kuni keegi seadme ka-sutamise kogemustega isik ei ole sind juhen-danud. Ära pelga ka kauplusest küsida tooteohutusega seonduvat informatsiooni.
• Enne mootorsae, trimmeri või mõne muumehhaanilise lõikuri mootori käivitamist ee-malda tööpiirkonnast kõik üleliigne, sedaeriti jalgade alt.
1) Võta sisse kindel kehaasend ja keskendakogu tähelepanu oma tegevusele.
2) Lõikamisel hoia jalgu kerges harkseisuskindlalt maas.
3) Väldi vajadust lõigata seistes redelil.4) Hoia oma raskuskeset, ära küünita sellest
eemale.5) Ära tõsta lõikurit ega saagi õlgadest kõr-
gemale.6) Saeketi või lõikeketta vahele kinnijäänud
okste või muu prahi eemaldamiseks sei-sata masin.
7) Ole teadlik mootorsae tagasilöögi ohust.
Tegevus aias – OHUTU KODU
197
1.3. Murutrimmer
• Enne seadme käivitamist veendu, et eelne-vast kasutamisest ei oleks tekkinud mingeidkahjustusi, mis on jäänud tähelepanuta (kait-sepiirete puudumine või ebakindel kinnitus,õlileke). Samuti jälgi, et käivitamisel ei jääksjuhtme või lõiketera ette oksi ega kive.
• Tööta seadmega üksnes päevavalguses võihea kunstliku valguse korral.
• Kanna alati tugevaid kummitallaga jalatseidja sobivat pikkade varrukatega kehakatet.
• Töötamisel vali endale kindel jalgealune. Äraküünita liiga kaugele, sest siis võid tasakaalukaotada.
• Ära tööta, kui oled väsinud, sest siis kipudmuutuma lohakaks ja hajameelseks.
• Seadme hooldustööde ja remondi tegeminevõi lõikepea või ohutustarvikute vahetamineja puhastamine on lubatud üksnes seisatudmootori korral.
• Kontrolli ühendusjuhtmeid regulaarselt, etleida võimalikke kahjustuste või kulumisemärke.
• Seadet ei tohi kasutada, kui ühendusjuhtmedei ole täiesti korras.
• Veendu, et juhtmed on heas korras. Kasutakindlasti juhet, mis on piisavalt tugev, etedastada seadme tarbitavat voolu. Liiga nõrkjuhe põhjustab liinipinge languse, mille tu-lemuseks on ülekuumenemine.
• Kõige paremini aitab trimmeriga ohutult töö-tada seadme regulaarne hooldamine.
OHUTU KODU – Tegevus aias
198
Tegevus aias – OHUTU KODU
199
1.4. Muruniiduk
• Esmakordselt muruniidukit kasutama haka-tes loe hoolikalt kasutusjuhendit, pööratessuurt rõhku masina käsitsemise ja ohutusepeatükkidele, et oskaksid ohuolukorras ins-tinktiivselt käituda ning masina kiiresti sei-sata.
• Kanna libisemisvastase tallaga kinniseidkingi, mis püsiksid hästi jalas. Tugevdatudninaosaga jalanõud pakuvad lõiketera eestparimat kaitset. Pikad püksid pakuvad kaitsetniiduki alt lenduda võivate osakeste vastu.
• Ära kanna niitmise ajal kõrvaklappe: kuigimuusikat on meeldiv kuulata, segab see javähendab hädajuhtumi korral sinu reageeri-mise kiirust.
• Enne muruniitmise alustamist vaata hooli-kalt üle niidetav ala, et seal ei oleks kive,puukaikaid või muud prahti, mis võivad nii-duki alla jäädes lennata kõrvalolijatele pealevõi akendesse.
• Veendu, et lapsed ja lemmikloomad oleksidtoas või ohutul kaugusel sellelt trajektoorilt.kuhu niidukiga liikuda plaanid. Kõige ohu-tum on neil muruniitmise ajal olla siseruu-mides.
• Enne mootori käivitamist kontrolli üle täht-samad detailid. Kas kaitsekilbid ja -katted onkorralikult kinnitatud?
• Säti õigeks rataste kõrgus.
ÕIGE VALE (tagasi veeremise oht)
OHUTU KODU – Tegevus aias
200
• Käivita ja tangi niidukit väljas, mitte garaa-žis. Tankimisel peab niiduki mootor olemavälja lülitatud ning maha jahtunud.
• Ära sõida üle elektrijuhtmete, maapealsetetorude, voolikute ega niisutussüsteemide.
• Jälgi, kuhu sa sõidad, eriti tagurpidi liikudes.• Ära iialgi lahku töötava niiduki juurest. • Märja muru ega niiske ilmaga ei tohi elektri-
list muruniidukit kasutada. • Kui kasutad murutraktorit, siis ära sõida piki
järsku kallakut, vastasel juhul võid jääda üm-berkukkuva traktori alla.
• Ära luba lastel murutraktoril kaasreisijatenasõita.
• Kui keegi siseneb niidetavasse alasse, peataniiduk.
• Niiduki lõiketerade puhastamisel peab moo-tor olema seiskunud.
• Mitte kunagi ära küünita üle niiduki, kui seetöötab.
• Niida muru regulaarselt, et mitte lasta sellelliiga pikaks kasvada. Pikal murul niidukigaliikumine nõuab suuremat jõudu.
• Reguleeri niiduki käepide nii, et see olekspuusadega ühel kõrgusel, ja lükka masinatsirge seljaga.
ÕIGE (nõjatu ette) VALE (ümber kukkumise oht)
