Õhk ja taimed

Viia Hang2013

Õhk ja organismid

Õhk on osa meie normaalsest elukeskkonnast. See ümbritseb meid ja kõiki teisi olendeid, kes elavad maismaal. Peaaegu kõik organismid vajavad õhku hingamiseks. Vanasti pidasid inimesed hingamist elu kõige tähtsamaks tunnuseks, sellest tuleneb ka sõna „hing”.

Taimedele on õhk vajalik seetõttu, et sealt saavad nad süsihappegaasi toitainete valmistamiseks. Osale taimedele on õhk abiks paljunemisel ja levimisel.

Õhutemperatuur

Õhutemperatuurist sõltub, millised taimed ühel või teisel maal elavad. Aja jooksul onvälja kujunenud igale piirkonnale omased taimeliigid.

Sügiskülmade tulekul langevad lehtpuudel lehed, üheaastased taimed kuivavad ning elavad talve üle seemnetena. Suurel osal mitmeaastastest taimedest elavad ületalve vaid maaalused osad.

Niiskus

Õhuniiskus on tähtis paljudele taimedele. Näiteks sõnajalad ja samblad vajavad enamasti niisket õhku. Kuivade kasvu-kohtade taimed kipuvad liiga niiskes õhus haigestuma.

Õhu puhtus

Kõigele elusale on oluline neid ümbritseva õhu puhtus.Kui õhk on saastatud kahjulike ainetega, avaldab seemõju ka taimedele . Väga tundlikud õhu puhtuse suhtes on samblikud. Linnapuudel ei kasva paljud sellised samblikuliigid, kes on tavalised linnast eemal puhtama õhuga paikades. Samblike järgi saab hinnata õhu puhtust. Kui puutüvedel samblikke pole, võib järeldada, et õhk on väga saastunud.

TAIMED LISAVAD ÕHKU HAPNIKKU

Õhu gaasiline koostis püsib enam-vähem muutumatuna. Hingamisel ja põlemisel kulub pidevalt hapnikkuja eraldub õhku süsihappegaasi. Seega peab kuskilt ka hapnikku juurde tekkima.

Nii nagu loomad, peavad ka taimed kuskilt toitu saama. Taimed valmistavad ise oma rohelistes lehtedes toitaineid. Nad võtavad juurtega mullast vett ja selles lahustunud lihtsamaid toitaineid.

Õhust saavad taimed süsihappegaasi. Roheliste lehtedega püüavad nad päikesevalgust. Valguse energia abil valmistavad taimed veest ja süsihappegaasist suhkrut, mida nimetatakse glükoosiks. Sealjuures tekib ka hapnik. Niisugust taimede tegevust nimetatakse fotosünteesiks.

Video was not exported from SlideRocket

Taimed saavad fotosünteesida vaid siis, kui valgust on küllaldaselt. Taimed hingavad pidevalt. Hingates kulutavad taimed osa enda toodetud hapnikust ära, kuid seda jääb ka kõikidele teistele organismidele piisavalt üle. Kasutades õhust süsihappegaasi ja tootes hapnikku, hoiavad taimed õhu koostise enam-vähem püsivana. Hapnikku toodavad kõik rohelised taimed ja vetikad.

Glükoos on kõige lihtsam „ehituskivi”, millest moodustuvad taimes teised vajalikud ained. Glükoosis sisaldub ka taime eluks vajalik energia. Taimede valmistatud aineid tarvitavad toiduks loomad ja ka inimesed. Seega, nii meie kui ka muud loomad ei saaks elada ilma taimede toodetud hapniku ja toitaineteta.

Taimedel aitab valgust kinni püüda rohelise värvusega aine, mida nimetatakse klorofülliks. Klorofüll tähendab kreeka keeles „leherohelist”. Kui loodus kevadel rohetama lööb, on taimed valmis valgust „püüdma”. Kui aga puulehed sügisel kollaseks ja punaseks värvuvad, näitab see, et klorofüll on hakanud külmaga lagunema. Nüüd valmistuvad taimed puhkuseks.

Video was not exported from SlideRocket

Tolmlemine

Eri liiki taimed võivad elada väga erineva vanuseni. Paljude umbrohtude elu tärkamisest seemnete valmimise ja surmani kestab vaid mõni kuu. Mitmed puud võivad aga elada isegi sadu aastaid vanaks. Varem või hiljem iga taim sureb. Et taimed maakeralt ei kaoks, peavad nad paljunema. Õistaimed paljunevad seemnetega, mis arenevad nende viljades. Viljad ja seemned arenevad õitest. Õun, mida sa sööd, on vili. See on arenenud õunapuuõiest. Õuna südamikust leiad seemned.

Loomad saavad tänu liikumisvõimele otsida toitu ja leidaeluks sobivaid paiku. Taimed on kinnitunud juurtega mulda ja ise liikuda ei saa. Kui taime viljades on valminud seemned, peavad need sattuma emataimest kaugemale.Kõik ei mahu ühe ja sama koha peal kasvama, nad ei saaks piisavalt valgust ega toitaineid. Seepärast on taimedele tähtis, et nende seemned leviksid. Selleks on taimedel mitmeid kavalaid mooduseid.

Näiteks paljude taimede viljad levivad õhu kaudu. Et viljad tuulega kaugele kanduks, peavad nad olema väikesed ja kerged. Selleks, et nad võimalikult kaua õhus püsiks, on neil kujunenud kas lendkarvad või mitmesugused tiivakesetaolised moodustised.

Kasutatud kirjandus: http://www.avita.ee/pdf/loodus5.1.pdfPildid: Sliderocketi keskkonda toetab Flickr.com