Üleriigiline planeering - WordPress.com · 2011-11-22 · Rahvastiku vananemine Linnastumine...
Transcript of Üleriigiline planeering - WordPress.com · 2011-11-22 · Rahvastiku vananemine Linnastumine...
Üleriigiline planeering
Eesti 2030+
Tavo Kikas
Siseministeerium, Planeeringute osakond
23.11.2011
Täna
Trendid ja poliitikad
Üleriigiline planeering
Visioon
Asustus
Transport
Energeetika
Rohevõrk
Elluviimine
Maailma ja Euroopa trendid
Maailmamajanduse raskuskeskme nihkumine Aasiasse
Üleminek teadmispõhisele majandusele
Rahvastiku vananemine
Linnastumine
Ilmastu (kliima) muutumine
Ökoloogiliste väärtuste mõjujõu kasv
Üleminek laialdasele taastuvenergia kasutamisele
„Rohelise“ ja „hõbedase“ majanduse ennakkasv
Euroopa Liidu poliitikad
Keskkonnapoliitika
Süsihappegaasi emissioonikvootidega kauplemine
Bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020
Rohelise taristu strateegia (2012)
Energiapoliitika
Varustuskindlus, ühtne elektri- ja loodusliku gaasi turg, ühtsed energiavõrgud
Madal süsinikuemissioon, energiatõhusus, energiasääst, taastuvenergia osakaalu
suurendamine
Transpordipoliitika
Toimiv, turvaline, konkurentsivõimeline ühtne transpordisüsteem
Kasvuhoonegaase (uued tehnoloogiad, logistika) - 60% aastaks 2050
Põllumajanduspoliitika
Maaelu areng
Keskkonnaeesmärkide integreerimine
Välispoliitika
Suhted kolmandate riikidega
VISIOON
Ruumilise arengu visioon
Eesti on sidusa ruumistruktuuriga, mitmekesise
elukeskkonnaga ning välismaailmaga hästi ühendatud
riik. Hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja
majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt loodus-
lähedane keskkond ning hästi sidustatud asulate võrgustik
Hajalinnastunud ruum seob tervikuks kompaktsed
linnad, eeslinnad ja traditsioonilised külad,
väärtustades võrdselt neid erinevaid elamisviise.
Hajalinnastunud ruumis on kombineeritud linnaruumis
pakutavate kvaliteetsete teenuste kättesaadavus, linlik ja
liikuv eluviis ning maal elamise eelised. Seda toetab
võrgustunud ühiskonna- ja ruumikorraldus
Eesti 2030+ arengueesmärgid
Tagada elamisvõimalused Eesti igas paigas, kogu riigi territooriumil
Kvaliteetne elukeskkond nii maal kui linnas
Puhas looduskeskkond ja kestlik areng: Kaitse vs kestlik kasutamine;
Avatus merele ja rannikualad; Kestlik transport ja energeetika
Laiemad valikuvõimalused: Töökohtade ja teenuste säilitamine;
Liikumisvõimaluste loomine
Head ja mugavad liikumisvõimalused
Siseriiklikud – võimalused
Eesti sidumine välismaailmaga – konkurentsivõime
Varustatus elutähtsate võrkudega
Kestlik ja usaldusväärne energiasüsteem
Korras tehnilised taristud
Kestlik ühistranspordisüsteem
ASUSTUS
Asustuse valdkonna peamised eesmärgid
Olemasolevale asustusstruktuurile toetuva
mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva
elukeskkonna kujundamine
Teenuste, haridusasutuste ja töökohtade
kättesaadavuse tagamine läbi toimepiirkondade
sisemise sidustamise
Mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva
elukeskkonna kujundamine
Säilitada olemasolev asustusstruktuur
Head elutingimused
Asulatevahelised horisontaalsed sidemed
Ruumiliste barjääride vähendamine
Parem liikuvus soodustab võrgustumist
Mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva
elukeskkonna kujundamine
Tallinn kui rahvusvaheliselt atraktiivne keskus
Läänemereregioonis
Keskuste spetsialiseerumine ja tihedam koostöö
piirkondliku potentsiaal ärakasutamiseks
Veekogude ja roheliste võrkude kasutus ja ligipääs
Maapiirkondade teisenev hõive ja linnastuv eluviis
Haja-asustuses, väikesaartel ja ääremaadel
asustuse säilitamine
Toimepiirkonnad
Trendid:
Industrialiseerumine ja linnastumine (60-70)
Tertsiariseerumine – teenused vähemalt 70%, suurte
linnade tõus, rahvusvaheline majandus
Glokaliseerumine – teadmispõhine heal asendil
põhinev areng
Liikuvuse kasv – 120000 (2000) – 160000 (2010) +
30%
Erineva suurusega linnapiirkondade gravitatsioon on
erinev
Liikumine elukoha ja tööaja ankurpunktide vahel
Toimepiirkonnad hajalinnastunud ruumis
Tulevik:
Teenuste kontsentreerumine – kasvab ca 10%
Majanduse tertsiariseerumine
Töökohtade vähenemine keskustest väljaspool
Kvalifitseeritum tööjõud on liikuvam, töökohad on
spetsiifilisemad, haridustase tõuseb (kõrgharidus)
I variant:
Kaugus 40 km linnulennult
Eeldatavasti 30 min autosõitu (va linnasõit, ummikud jms)
Keskmine liikumiskiirus 80 km/h
Vähemalt 15% töötajatest võiks tulevikus liikuda areaalides
Linn = linnaregioon (kuni 50% liikumist)
Toime-
piir-
konnad
2030
Toime-
piir-
konnad
2030
Teenuste ja töökohtade kättesaadavus
toimepiirkondades
Inimeste igapäevaste põhivajaduste rahuldamine:
töö- ja elukohtade, teenuste, hariduse, vaba aja
teenuste järele
Keskuste tugevdamine – töövõimaluste avardamine
(spetsialiseerumine), teenuste kvaliteet
Parem linnapiirkondade ja tagamaa sidustamine –
ühistransport või muud lahendused
Tööjõuareaalide omavaheline sidumine
Linnapiirkonnad – linnaliiklus ja kergliiklusteede võrk
TRANSPORT
Transpordi valdkonna peamised eesmärgid
Teenuste, haridusasutuste ja töökohtade
kättesaadavus on tagatud läbi toimepiirkondade
sisemise ja omavahelise sidustamise kestlike
transpordiliikide abil
Kiired, piisava sagedusega ja kasutajale mugavad
ühendused välismaailmaga
Tasakaalustatud erinevate transpordiliikide
kasutus, mis arvestab piirkondlike eripäradega
Toimepiirkondade ühistranspordikorraldus
Ühistranspordi eelistamine autotranspordile
Regionaalsed reisirongiühendused
Elektriraudtee
Linnadevahelised bussiliinid
Praamiliiklus
Toimepiirkondi kattev bussiliiklus
Bussiliikluse korraldus: liinivõrk, graafikud, piletisüsteem jm
Paindlikud lahendused haja-asustuses
Linnaliiklus ja linnalähine liiklus
Kergliiklus
Aegruumilised vahemaad
1993 2020
Kiired ja mugavad ühendused välismaailmaga
Aeg-ruumiliste vahemaade oluline vähendamine
Kiire, mugav ja sagedane reisirongiliiklus
Rail Baltic kiirraudtee (200 km/h)
Tallinn-Tartu-Koidula(-Pihkva), Tartu-Valga-(Riia), Tallinn-
Narva-(Sankt-Peterburg), Tallinn-Pärnu kuni 160 km/h
Tallinna lennujaam ja selle ligipääsetavus
Teised lennuväljad
Maanteede ohutus (sh TEN-T võrgustik)
Rahvusvaheline reisilaevaühendus Tallinnast
Teised laevaliinid: Pärnu, Kuressaare, Kunda-Kotka, Tartu-
Pihkva
Rongid,
laevad ja
lennukid
Eesti TEN-T põhivõrgustik
Rail Baltic Tallinn-Pärnu-Riia-Kaunas-Varssavi
otsemarsruut (perspektiivne kiirraudtee koridor)
Tallinn-Tartu-Koidula/Luhamaa multimodaalne
transpordikoridor:
Tallinna ja lähipiirkonna TEN-T üldvõrgustiku sadamad,
lennujaam, maantee- ning raudteesõlmed ja –trassid
Tallinn-Tapa-Tartu-Koidula raudteetrass koos Koidula
raudtee-piirijaamaga ning Koidula maantee-piirijaamaga
Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee koos Luhamaa maantee-
piirijaamaga
Paljus veel alles lahtine!
TEN-T
võrgustik
Eestis
Transpordiliikide omavaheline ladus
sidustamine
Ühisveondusterminalid
Tallinn (Ülemiste)
Vanasadama ühendused
Tartus?, Pärnus?, Jõhvis?, mujal?
Kergliiklusteede võrgustik
Sadamate maismaaühendused
jne
ENERGEETIKA
Energeetika valdkonna peamised eesmärgid
Elektri tootmisvõimsuste arendamisel tuleb keskenduda
Eesti varustamisele energiaga. Uued energiatootmis-
võimsused tuleb paigutada ruumis ratsionaalselt ja
kestlikult
Eesti energiavarustuse võimalusi tuleb avardada läbi
välisühenduste loomise Läänemereregiooni
energiavõrkudega
Tuleb vältida soovimatut mõju ilmastule, saavutada
taastuvenergia suur osakaal energiavarustuses ja tagada
energiasäästlike meetmete rakendamine ning
energiatootmise keskkonnamõju vähendamine
Eesti varustatus energiaga ja isevarustusvõime
Praegu suudab Eesti tagada enda varustamise elektriga
(põlevkivi 61%)
Regionaalselt hajutatud energiatootmine (sh kohalikud
ressursid)
Koostootmisjaamad
Tuulepargid
Salvestusvõimalused, smart-grid
Maagaas (ka biogaas; Baltic Connector, LNG terminal)
Tuumajaam
Soojusenergeetika (kohalik kütus)
Mootorikütused
Energia välisühendused
Energiajulgeolek ja soodsama hinnaga elekter
Ühinemine Kesk-Euroopa sünkroonalaga
Konverterjaamad Venemaa piiril
Alalisvooluühendused Soomega (EstLink 1, EstLink 2),
Lätiga, Rootsiga
Kõrgepingevõrgud kogu riigis
Saarte ringliin
Eesti-Soome maagaasijuhe (BalticConnector)
Energeetika
Suurem taastuvenergia osakaal ja
energiasäästlikud lahendused
Kohalike ja taastuvate ressursside
laiem kasutamine
Päike
Biokütused
Maasoojus
Tuul
Biomass
Energiasääst
Planeerimine
Energiatõhusus
Ühistransport
Kergliiklus
ROHEVÕRK JA MEREALAD
Kaitsealad
(EELIS)
Rohevõrk
maakonna-
planee-
ringutes
Rohevõrgustik ja merealad
Rohevõrgustiku ja väärtuslike maastike temaatika on
lahendatud maakonnaplaneeringutes ja
üldplaneeringutes
Rahvusvaheliselt olulised tuumikalad
Roheline taristu
Merealad
Tuuleenergeetika merealadel
Elektrikaablid ja gaasitorud
Sadamad (MKM tegeleb ka väikesadamatega)
Riigikaitse seisukohalt olulised alad
Eesti
rohevõrk
2030+
ELLUVIIMINE
Planeeringu elluviimine
Tegevuskava
Sisend harukondlikesse arengukavadesse
Olulised arengud on võimalik saavutada ainult
harukondlike poliitikate koordineerimisel ja suunamisel
Sisend uude regionaalarengu strateegiasse
Ülesanded maakonnaplaneeringutele
Suunised maakonna ja kohaliku omavalitsuse
planeeringute koostamiseks
Maakonnaplaneeringute puhul peab teatud juhtudel
olema algatajaks Vabariigi Valitsus (riigi kui terviku
seisukohalt olulised asjad), osade puhul jääb initsiatiiv
maavanematele