NÕHK JA TALGUJAD – HÄÄLESTUS SAMALE LAINELE(Werneri kohvikus 17.aprillil 2013. Koosistumise konspekt.)

Valdo Ruttas

20.04.2013

NÕHK - Noore Õpetaja Huviklubi - 2008.a. Tartus asutatud MTÜ

Talgujad - XX sajandi 80ndail Tartus sündinud mõttetalguliikumise „järjehoidjad“.

Samale lainele – 2 460 000 (Venes 15 300 000, inglise (same wawe) -390 000 000)

Ühine keel - 1 980 000 ( Venes – 38 300 000, inglise (same language) – 1 830 000 000)

(Ühine ) mõtteväli - 75 ( Venes -1 670 000, inglise (mental field) - 355 000 000)

Sellised „tulemused“ sain guugeldades ülaltoodud märksõnadel. Mida see näitab?

Küllap ehk seda, et püüd vastastikusele häälestusele on tänases Eestis veidi aktuaalsem kui tahtmine leida ühist keelt , aga ühise mõttevälja otsingud on meil seni vaid väga väikese seltskonna huvisfääris.

ALGMÄRKSÕNAD ( valmisudes kokkusaamiseks)

Orienteeritud situatiivõpe, intuitiivõpe, sugestiivsed märgid, spontaansus , loogiline vs intuitiivne, impulsiivsus vs ohjeldatus.

Klaaspärlimäng ja Refleksioon

OOTAVAD MEILT VÄLIST VAADET , PILKU KÕRVALT

AGU SISSEJUHATUS: See siin algas Voloviku lugemisest . Maagilisusest ja šamaanitrummist.

Tahtsime saada lisaks endale nooremat –värskemat pilku!!!

Viimasel ajal on Agul Volovik Klaaspärlimängu tõttu tahaplaan jäänud.

4 nädalat internetis nelja mehe mõttemängud , mis algasid küsimusest: Kas kõik on kõigega seotud?

VALDO :Meid võib vaadata, et oleme fossiilid, kujud minevikust, vanameeste klubi, kes tahab rääkida oma kangelastegudest.

SUHTLUSPROBLEEMID: Teatud mõttes SUNDVISKES OLEK , mistõttu on tihedam suhtlus Vene intellektuaalidega viimased 4 aastat. Eestis jääb napiks seltskonda, kes oleksid valmis ja võimelised kõrgtasemeliseks mõttemänguks, mille abil oleks võimalik lahendada keerukaid probleeme. See tähendab selliseid probleeme, kus eksperdid ei aita, teooriaid pole, prognoose ei suudeta teha.

KATKEVUS järjepideval ja kasvaval mõttetalguliikumisel , mis haaras kooli, omavalitsusi, kultuuri, põllumajandust, pangandust, poliitikat. (NB! Näide , et räägimegi juba kangelastegudest aastail 1980- 1991. )

Eesti sai mõttetalgute „leiutamisel“ inspiratsiooni Venest, tegime nagu Venes, aga vastupidi, positiivses võtmes.

Venes suur vaba vaimne kapital edasi mõttetegevusest haaratud, mittemüüdav, . Nagu Filippõtš, Reduhin, Sokolov. Meile on suhtlus nendega väga arendav. Ka nemad leiavad, et oleme neile vajalikud kui TEISED.

Agu: Mõtlemine kui leivategu oma kindla käiguga, tarkuse kogumise faasidega jne

28 min Kuidas meid ära kasutada ja meil ka omakasupüüd – jõuda ühele lainele

Siin see üks laine, ühine keel ja mõtteväli

Meil see ühine laine oluline selleks, et saada noorte seltskonnast kaaslasi oma hea ja adekvaatse metodoloogia rakendamiseks Eesti elukorralduses vs Rahvakoja laadsed ettevõtmised.

SEE PEAKS ALGUSE SAAMA HARIDUSEST

Õpetaja rolli muutumine, kus väljast vaadates domineerib endiselt teadmiste edastaja roll , mida tehakse aastakümnete tagust JORU edasi ajades. Kuigi põnnid juba laua alt püsti läbi mahtudes hoopis teisel moel ja mahul oskavad ise hankida.

Ka õpetajate õpetajad ikka ainekesksed ( Vt kasvõi selle aasta kasvatusteaduste preemiate laureaate).

UUS ROLL ÕPETAJAL maailmade siduja , tõsta laps suhtlema oma maailmaga

Võrdselt vastastikku üksteisest lugu pidav suhtumine. Selles peitubki see maagia ja armastus, millest Volovik kõneleb.

AGU: Küllap on praegu õpetamine siiski parem kui meie ajal.

Agu omapära: õpetas keskkoolis füüsikat ja astus koos õpilastega sügisel ülikooli füüsikat õppima.

Oli meil raamatute peal õppimine, praegu aga näiteks ise oma praktika korraldamise võimalus.

MART: PEAD KELLELEGI SILMA JÄÄMA!!!

MERLE: MILLE JAOKS ON ÜLIKOOL?

Teadmised, humanitaarne taust, paber ,tulevane töökoht?

AGU : Koolivennad ja intelligentne kõnepruuk saadakse ülikoolist. Sõpradeta ei ole sa keegi ka siis kui kirjutad tarku tekste.

TAAS KATSE SAADA KÄTTE DOMINANT NOORTE ELUS. Mis on vaev või rõõm? Mis on kõige-kõige?

Näide 1985 EPAst –diplomiprojekt.

Mardil ka lõputöö ja ÕPETAJA post,

PRAKTILINE JAGU

Lasteaia omadel palju praktilist.

TUUTORLUSEST Mentori ja tuutori hõimlus (Mart)

Tuutor ja iseenda läbikatsumine teise peal ja teiega koos, samal tasemel olijaga oma elu läbimõtestamine. Mõtestab ümber omaenese hariduse teise najal.

Pilt ette: Kes ma olen? Kelleks olen saanud? Mismoodi? Elu mõtestamin. Ikka küsimus SAMAST LAINEST:

Kas ja kuivõrd õpitakse viima teisi samale lainele (jäämurdmine jmt kaasahaaramise võtted ja viisid.

Midagi on. Ja ise otsides saab (foorumteater). Osa õppejõude viivad läbi. Näiteks nõustatava ja nõustaja rollide läbimäng. Õpetaja jõuab meid üles keerata ka alles tunni lõpuks (NB! Kaks tundi on vähe, vaja 3 tunnine tsükkel rühmatööks ).

Agu paradoks: Võru instituut on vastuoluline. Töödes valitseb väga vana vaim. Elu keeruline , aga kõik jääb sellest „sissejuhatusse“. Doktoritööd on vana stagna. Ka ülikoolis olevad uued asjad ei jõua välja. (Ajalootudengi kommentaar: Võru instituut ongi vanas kinni.) Agu: Vast on nii, et leivateenimise elu oravaratas sunnib tegema seda, mis kästakse. Koolis saab asja selgeks, aga elus peab ümber õppima. Merle: Ülikool peabki õpetama, kuidas asjad peaks olema. ÕPETAMA ÕIGESTI TEGEMIST:

Dogmad on valitsevad tagasivaatelisena, ülikool peabki olema KINDEL OSA (elust?).

Nüüd toob Agu sisse Voloviku maailmamudeli, kus ülikooli AVANGARD aimab tulevikust olulist (Aimamise front ) ja kannab selle ülikoolis edasi oma õpetatud kolleegidele, sealt doktorantidele, sealt lektoritele ja tudengeile , sealt tiražeeritult koolidesse massitoodanguks . Allosas on vananev värk, mis kantakse kas muuseumi või prügimäele.

Voloviku mudel ise ka üks selline, mis PEAKS olema, massiülikooliga käib asi alla.

MERLE: Minu sõnastuses ( tüüpiliselt teisiti kui algselt öeldud-mõeldud) Ülikool annab ideaalskeemi, kuidas PEAKS?

Merle: Jah, aga see pole absoluutses mõttes ideaal, vaid ideaal KELLEGI MEELEST!!!

Mina – haridusprojektid üldse on vastuoludeta värk (nii ka Volovik väidab, tuues Komenskyt ja teisi näiteks)

IDEAALMALL, kuidas PEAKS olema. Tegelikkus pole kaugeltki selline -elu hakkab segama.

Merle: Õpetaja esitatav ideaal mitte etteandev , vaid ajaproovi läbinu, et arvestaks ajalootausta, et AJALOOST SAAKS ÕPPIDA!

MINU KÜSIMUS: Kuidas sellest lähtuvalt suhtute järgmisse Vene ajakirjanduses äsja ilmunusse?

Reaktsiooniks Vene Föderatsiooni haridus-ja teadusministri kriitikale teaduste akadeemia aadressil (oma aja ära elanud) kritiseeritakse artiklis Haridus 3.0. veel rohkem „meie aja ülikoole“.

Haridus 3.0. tähendab, et kohe-kohe : 1. asendavad vanu uued, võrguülikoolid , kust saab tasuta õpetust maailma tippudelt.

2. aineõpetajate asemele astuvad „võttegrupilaadsed“ struktuurid, oma stsenaristide, produtsentide, režissööride jmt, mis loovad täiesti uue haariduskeskkonna.

3. õpetajateks ja õpilasteks jagunemise asemel tekivad teadmist loovad ja levitavad “organismid“, kus puudub selline kahene range jaotus.

Samalt autorilt on varem ilmunud Žurnalistika 2.0. , mis väidab, et ajakirjanik, eriti korrespondent, on kaduv elukutse selle taustal, et kõik on võimelised leidma, kujundama ja edastama „uudiseid“ samal tehnilisel tasemel, mis elukutselised korrespondendid.

Merle: Ajakirjaniku kutse muutub, kuid ilma korrespondendita pole tagatud tõelevastavuse kontroll, vajalik ka oskus infot selekteerida , töödelda , mitte wikileaksist ammutada.

Mina Raul Rebase kirjeldatud müüdist: Mida tänu ajakirjanikele peetakse maailma täna juhtunuks (nn viis maailma uudist ja kõik).

Kõik me sööme sama kogu maailmale „ettesöödetut“ ja arutame seda kui OMA uudist (Agu).

KÕIK ON TEHNOLOGISEERITUD ja NORMALISEERITUD . Kes normaliseeris? Küsib Merle. Merle arvab, et seda teeb kavalalt tegutsev võim.

Mina ja Agu arvame, et tänaseks on sotsiokultuuriline situatsioon selline, et tsiviliseeritud inimene on üha suuremal määral MEGAMADINA osa ja sellesse sedavõrd sisse tõmmatud, et ka programmide tootjad ise on sunnitud elama etteprogrammeeritud elu (vt M.Castells).

Tehnologiseerimise taga võib näha õilsat sihti vabastada inimene sellest, mida annab tehnologiseerida –füüsilisest tööst, info ülekandest ja töötlusest, rutiinsestest vaimsetest operatsioonidest. Aga mida edasi, seda rohkem muutume inim-masin süsteemiks ja masina poolest sõltuvamaks. Ka täna siin kohvikusse tulime masinaliku infosüsteemiga seotuse tõttu.

ÜLE MÕISTUSE KEERULISEKS MUUTUV MAAILM VAJAB LIHTSUSTAMIST! (vt ka Kaupo Vipp Torgust).

Inimene teiselt poolt on võimeline tehnoloogiaga kohanema -eriti väikesed lapsed (Merle). Seda kasutatakse eriti ära ÄRIHUVIDES

MIDA SIIS ARVATA HARIDUS 3.0 kohta? Sellest „uuest ülikoolist“ embrüonaalses vormis võiks rääkida juba Helme mõttetalgutel kohta veerand sajandit tagasi, kui uut teadmist tootsid ja levitasid koos koolilapsed, õpetajad, nende õpetajad ja akadeemikud selliselt, et teatud alal või momendil munad

õpetasid kanu ( kutsekoolipoiste „loogikatund“ akadeemikuile, arvutitark Nõo koolipoiss jms). Neid näiteid on ka mujalt (nt tänase Eesti elektrivõrgu probleem koolilastelt jms.

Agu: Suhtlemine mitmesuguste maailmadega,erineva kogemustega inimestega jne. Kas noortel on lastega suhtlemine lihtsam? Kas naised mõistavad lapsi paremini?

Aga kas kooli feminiseerumine õpetajate osas pole mitte ka poiste väljapesemise (EHF termin) taga? Omaaegsed testid näitasid: Poistel - mida huvitavam, seda kergem. Tüdrukutel - mida tähtsam ja vajalikum, seda huvitavam. Vastavuse otsing pedagoogilises vastasmõjus poiste ja tüdrukute hingeelule. Mart toob näiteid, kuidas ta poistes huvi äratab ajalootunnis.

Siit küsimus AJALOOLISEST TÕEST. Taas see Eesti muistse vabadusvõitluse küsimus.

Mina: Kõike tuleks vaadelda erinevatelt kõrgustelt, erineva lähenemisega. Maksimaalse üldistuse astmel leiab üldist ja ühist näiteks Rooma impeeriumi ja NSVL lagunemises. Kõike toimunut võib vaadelda kui millegi üldise avaldumist. Erilise tasemel vaadeldes tulevad aga välja erisused ühtedes ja teistes sündmustes, perioodides jms. Üksiku, nt Eesti lokaalsel tasemel vaadates on õigustatud selle unikaalse väljatoomine, mis „ainult siin ja ainult siis“ tänu neile või teistele inimestele ja asjaoludele aset leida sai ja leidis.

Mitte vaid ajaloos, vaid ka poliitikas ja igal pool mujalgi on TARK mitte piirduda ühe tasemega, ühe vaatevinkliga ja väita, et just see on ainuvõimalik ja ainuõige. Agu väidab, et sel juhul poleks kaugel hääletus meie ümber okastraadi tõmbamise poolt

KOKKUVÕTE

Mõtleme räägitu-arutatu läbi. Seda nii vanad kui noored. Vanad panevad oma kokkuvõtte oma foorumisse ja kutsuvad noori sedasama tegema. Talgujad jäävad ootama noorte mõtteid, arvamusi, küsimusi, ettepanekuid.

Igaüks võib ka oma vanad tekstid ette võtta ja sealt edasi mõelda.

Ja päris lõpuks veelkord: Tuutor kui iseenda peegeldus teises. Odysseuse sõpra ja ta poja Telemachose Mentorit armastas tarkuse jumalanna Athena , kes vahetevahel rääkis tema suu läbi. Tuutorid, kuulatage! Kas ka teid armastab Athena?