New KOOLI VISIOON - Avaleht 5... · 2013. 11. 22. · Eelkool koostöös Tabivere Lasteaiaga X X X...

Tabivere Gümnaasiumi arengukava 2012-2014

1

Lisa Tabivere Vallavolikogu 21. veebruari 2012 määrusele nr 5

TABIVERE GÜMNAASIUMI

ARENGUKAVA

2012-2014


2

Tabivere Gümnaasiumi arengukava aastateks 2012-2014

I Arengukava koostamise lähtekohad 3

II Üldandmed 3

III Kooli arengu põhisuunad ja tegevusvaldkonnad 6

Eestvedamine ja juhtimine 8

Personalijuhtimine 10

Koostöö huvigruppidega 12

Ressursside juhtimine 14

Õppe- ja kasvatustöö 17

IV Turvalisuse tagamine koolis 21

V Õpetajate täienduskoolituskava 22

VI Arengukava täiendamise ja muutmise kord 24


3

I ARENGUKAVA KOOSTAMISE LÄHTEKOHAD

1. Tabivere Gümnaasiumi arengukava on dokument, mis määrab ära kooli visiooni,

missiooni, põhiväärtused, kooliarenduse põhisuunad ja -valdkonnad, turvalisuse

tagamise koolis, õpetajate täienduskoolituskava ning arengukava uuendamise korra.

Arengukava täiendavad igaks õppeaastaks loodav üldtööplaan, milles püstitatakse

konkreetsed ülesanded jooksvaks õppeaastaks ning kooli õppekava.

2. Tabivere Gümnaasiumi arengukava lähtub Tabivere Gümnaasiumi põhimäärusest

ja Tabivere valla arengukavast ning on vastavuses Põhikooli- ja gümnaasiumi

seaduses arengukavale kehtestatud nõuetele.

3. Tabivere Gümnaasiumi arengukava koostamise aluseks on kooli sisehindamise

tulemused ja erinevate huvigruppide arvamused. Arengukava koostamise eel viidi läbi

õpilastele väärtustetunnid, kooli personalile toimus koolitus „Väärtuskasvatus koolis

koolikultuuri kujundajana― ning seminar kooli arengusuundadest , lastevanematele

toimus loeng „Kooli ja kodu väärtused― ning rühmatöö kooli arengusuundadest ja

lastevanemate ootustest koolile. Erinevate huvigruppide esindajate ümarlaual

15.11.2011.a. toimus arutelu kooli arengu üle ning ajurünnak kooli õppesuundande

küsimuses.. Kooli hoolekogu koosolekul 22.11.2011.a anti hinnang kooli

sisehindamise aruandele ning arutati kooli arengukava projekti.

II ÜLDANDMED

1. Asend

Tabivere Gümnaasium asub Tabivere alevikus, Jõgeva maakonnas. Tabivere alevik

paikneb kaunil Vooremaal Jõgeva maakonnas, ökoloogiliselt võrdlemisi puhtas

tsoonis Tartu — Jõgeva maantee ääres. Kool asub vana mõisapargi servas väikesel

kõrgendikul, millelt avanevad maalilised vaated teisel pool maanteed paiknevale

kaunile Saadjärvele.

Tabivere Gümnaasium asub piirkondlikult üsna tihedas koolivõrgus, kus on võimalik

omandada ka gümnaasiumiharidust. Lähimad koolid on Lähte Ühisgümnaasium,

J.V.Veski nim. Maarja Põhikool, O. Lutsu Palamuse Gümnaasium ja Puurmani

Gümnaasium.


4

2. Kooli ajalugu

Vanimaks eelkäijaks loeb kool 1688. aastal tegutsenud esimest talurahvakooli Äksi

kiriku juures.

Praegune Tabivere Gümnaasium on ajaloolises koolipiirkonnas kadunud koolide

järjepidevuse kandja ning kohapealne hariduskeskus tänapäeval. Kooli algusaastaks

on 1973, kui avati uus koolimaja. 1982.aastal valmis kooli võimla, 1986.aastal

juurdeehitus. 1984.aastast annab kool keskharidust. 1995/1996.õppeaastal alustas

kooli ruumides tööd Tartu H.Elleri Muusikakooli filiaal. 2003.aastast kannab kool

Tabivere Gümnaasiumi nime. 2008. aastal tähistasime Tabivere Gümnaasiumi 35. ja

kodupaiga kooli 320. aastapäeva.

3. Õpilaskond

Õpilased 2007/2008-2010/2011 (EHIS)

2007/08 2008/09 2009/10 2010/2011

Kool

is

Grupi

keskmine

Kool

is

Grupi

keskmine

Kool

is

Grupi

keskmine

Koolis

Õpilaste arv kokku 205 584,4 181 164,5 170 164,3 156

I kooliaste - 1.-3. klass 44 118,7 41 35,7 47 38,8 38

II kooliaste - 4.-6. klass 63 126 53 39,6 42 34,4 34

III kooliaste - 7.-9. klass 45 163 49 45,2 54 43,8 58

gümnaasium - 10.-12.

klass 53 176,7 38 68,8 27 53,4

26

Õpetajate ametikohtade

arv kokku* 18,8 40,6 19,5 15,2 18,2 16,4

17,46

Õpetajate arv kokku** 20 45,4 25 22 23 23,8 24

Õpilaskodu kohtade arv 0 6,2 - 82,6 0 14,6 0

Klassi täituvus põhikoolis 16,9 22,7 15,9 13,5 15,9 12,7 14,4

Klassi täituvus

gümnaasiumis 17,7 26,5 12,7 18 9 15,2

8,7

2011/2012.õppeaasta (seisuga 28.11.2011)

klass õpilaste arv

1 10

2 8

3 15


5

4 12

5 10

6 8

7 15

8 16

9 15

10 7

11 7

12 8

kokku 130

Õpilaste arv on viie aastaga langenud 205 õpilaselt 130 õpilasele, gümnaasiumiosa

õpilaste arv 53 õpilaselt 22 õpilasele, seega ligi poole võrra. Gümnaasiumiosa

ebaselge tulevik on kindlasti olnud üheks põhjuseks, miks õpilaste arv on langenud,

see on mõjutanud nii esimesse klassi kui gümnaasiumi osasse astunute arvu.

Sünnid Tabivere vallas 2004-2011

2004 – 29

2005 – 19

2006 – 22

2007 – 21

2008 – 23

2009 – 20

2010 – 19

2011 – 19

Valla sünniregistri alusel on oodata igal järgneval aastal samaväärset õpilaste arvu,

kes asuvad õppima Tabivere valla koolides, seega ei ole oodata I kooliastme tuntavat

suurenemiste ega vähenemist.

4. Pedagoogilise personali üldanalüüs

Kvalifikatsiooni järgi (EHIS)

Kooliaste

2007/08 2008/09 2009/10

Koolis Grupi

keskmine Koolis

Grupi

keskmine Koolis

Grupi

keskmine

I kooliaste - 1.-3. 85,2% 94,8% 89,9% 91,4% 94,9% 91,5%


6

klass

II kooliaste - 4.-6.

klass 73,1% 91,1% 71,3% 81,2% 79,8% 83,3%

III kooliaste - 7.-9.

klass 76,1% 90,6% 71,3% 78,4% 85,5% 81,3%

gümnaasium - 10.-

12. klass 53,7% 91,9% 57,5% 81,7% 71,6% 82,2%

2011/2012.õ.a. vanuse järgi:

kuni 29 30-39 40-49 50-…

3 7 6 11

2011/2012.õ.a. pedagoogilise staaži järgi:

0-5.a. 6-10.a. 11-15.a. 16-20.a. 21.a.-...

8 7 3 4 5

Pedagoogiline kaader on püsiv, käesoleval õppeaastal vastab I kooliastmes 100%

õpetajatest kvalifikatsioonile, kaks õpetajat õpivad magistriõppes. Õpetajate

vanuseline koosseis ja staaž on hajutatud erinevate vanusegruppide vahel.

III KOOLI ARENGU PÕHISUUNAD JA TEGEVUSVALDKONNAD

KOOLI VISIOON

Hea haridus kodu lähedalt.

Tabivere Gümnaasium on kohalik kultuuri-, spordi- ja täienduskoolituskeskus, mis

toetab oma piirkonna õpilase ja täiskasvanute arengut ning elukestvat õpet.


7

KOOLI MISSIOON

Tabivere Gümnaasiumis on loodud mitmekülgne arenemisvõimalus igale õpilasele.

Turvaline, esteetiline ja loovust toetav keskkond soodustavad meie-tunnet, soovi

areneda ja õppida.

3. KOOLI PÕHIVÄÄRTUSED

Meie kooli põhiväärtusteks on:

- Ühtekuuluvustunne- see tähendab koostööd kõigi huvipooltega, tugevat

meie-kooli tunnet ning üksteise tunnete, arvamuste ja heaoluga arvestamist.

- Loovus ja tarkus- see tähendab valmisolekut uuteks väljakutseteks,

mitmekesiste lahenduste leidmist ning tarkuse arendamist läbi loovuse.

- Areng- see tähendab õppimist igal tasandil, jätkusuutlikku ja kvaliteetset

haridust.

- Traditsioonid- see tähendab kodukoha loodus- ja kultuuripärandi austamist

ning arendamist

4. KOOLI PÕHIEESMÄRGID 2012-2014

1. Gümnaasium on jätkusuutlik.

2. Koolis on kaasaegne õppimist ja õpetamist soodustav turvaline õpikeskkond

(koolimaja vastab tuleohutus- töö- ja tervisekaitsenõuetele).

3. Koolis on loodud tingimused riigikaitse, ettevõtluse ja humanitaar

(pärandkultuuri) õppesuundade avamiseks.

5. STRATEEGIA

1. Koostöö kõigi huvipooltega: töötajad, õpilased, lapsevanemad, vilistlased,

kohalik omavalitsus, lasteaed, naaberkoolid, kutseõppeasutused, Haridus- ja

Teadusministeerium, REKK.


8

2. PR töö, eelkõige valla ajalehe võimaluste kasutamine, kaastööd ajalehte

„Vooremaa―, „Postimees―, avalikud üritused, osalemine messidel ja näitustel.

3. Koolimaja renoveerimine loob kaasaegsed õpitingimused, toetab gümnaasiumi

õppesuundade valikut.

4. Õpilaskodu rajamine tagab gümnaasiumiosa jätkusuutlikkuse.

5. Kaasaegne õpikeskkond, IT võimalused.

6. Personali motiveerituse, täiendkoolituse, kvalifikatsiooni tagamine.

7. Mitmekesise huvitegevuse tagamine koostöös Tabivere Huvikooli ja Tabivere

Rahvaspordiklubiga.

6. KRIITILISED EDUFAKTORID

1. Õpilaste arv gümnaasiumi astmes on piisav selleks, et kool jätkab

Gümnaasiumina.

2. Kooli füüsiline õpikeskkond vastab õppekava nõuetele.

3. Kooli lõpetajad on edukad enda poolt valitud haridustee jätkamisel.

4. On olemas eestvedaja ja meeskond kooli eesmärkide elluviimiseks.

5. On olemas professionaalne kaader, vajalikud ametikohad on täidetud.

6. Lastevanemad on rahul koolis toimuvaga.

7. Välishindaja poolt on antud kooli sisehindamisele positiivne hinnang.

7. ARENGUKAVA VALDKONNAD, STRATEEGILISED EESMÄRGID,

TEGEVUSKAVA

Võtmeala :Eestvedamine ja juhtimine

1. Väärtuspõhise juhtimise põhimõtete rakendamine kooli arendustöös.

2. Strateegia loov kujundamine, jagatud visioon ja väärtused innustavad

koolimeeskonda ja kogukonda koostööle.

3. Kõikide osalemist soodustavad poliitikad ning toetav eestvedamine motiveerib

õpilaste ja töötajate initsiatiivi ning algatusi.

4. Kooli juhtkond oskab hinnata tegelikkust ning lähtub sellest pedagoogilisi ja

majanduslikke otsuseid tehes.


9

5. Informatsiooni vaba vertikaalne ja horisontaalne liikumine loob eeldused

kaasavaks juhtimiseks.

6. IT vahendite laiem kasutamine, elektroonilise dokumentatsiooni laiem

kasutamine säästab ressursse ja aitab kaasa avatusele.

7. Kooli kodulehekülg kajastab operatiivset infot, on atraktiivne ja kujundab

kooli positiivset mainet.

Tegevuskava

Eestvedamine

Jrk

nr Ülesanded ja projektid

2011/

2012

2012/

2013

2013/

2014

2014/

2015 Vastutaja

1.

Kooli dokumentatsiooni

vastavusse viimine

alusdokumentidega

X

Direktor,

õppealajuhataja,

sekretär

2. Koostöö kavandamine

teiste haridusasutustega X X Direktor

3.

Kogu personali

kaasamine kooli

arendustegevusse

X X X X Direktor

4.

Õpilasomavalitsuse

kaasamine kooli

arendustegevusse

X X X X Huvijuht

5. Väärtuskasvatusalase töö

eestvedamine ja juhtimine X X X X Direktor

Strateegiline juhtimine

Jrk


2011/

2012

2012/

2013

2013/

2014

2014/

2015 Vastutaja

1. Kooli arengukava X X X X Direktor


10

uuendamine õppeaasta

lõpus, hoolekogu

ettepanekute arvestamine

2.

Õppeaasta üldtööplaani

koostamine arengukava

prioriteetidest lähtuvalt

X X X X Direktor,

õppenõukogu

3.

Kooli arengukava on

kättesaadav õpetajate toas,

kooli koduleheküljel

X X X X Direktor,

infojuht

4.

Kooli dokumentatsioon

lähtub kooli arengukavast,

kannab kooli väärtusi.

X X X X Direktor

5.

Kooli sisehindamissüsteemi

rakendamine, valdkondade

eesmärgistamine

X X X X Õppealajuhataja

6. Kooli sisehindamisraporti

koostamine X X Õppealajuhataja

7.

Kooli kodulehekülje

muutmine koolielu aktiivselt

kajastavaks, veebipõhise

koolilehe väljaandmine

X X X X Infojuht

8. Kooli kodukorra täitmise

järgimine ja analüüs X X X X

Klassijuhatajad,

õpetajad

Võtmeala: Personalijuhtimine

1. Valla ja kooli tunnustussüsteem motiveerib kooli töötajaid panustama kooli

arengusse.

2. Kooli töötajate kvalifikatsioonile vastava õppimise toetamine ja ergutamine

loob eeldused õppekava täiendamisse.


11

3. Sisekoolitused on planeeritud lähtudes kooli eesmärkidest ja õppiva

organisatsiooni kriteeriumitest.

4. Kooli pedagoogide IT- alase täiendõppe organiseerimine ja toetamine aitab

kaasa mitmekesiste õppemeetodite kasutamisele.

5. Tänu täiendkoolitusele oskavad pedagoogid töötada andekate ja õpiraskustega

lastega, valdavad mitmekesiseid õpetamismeetodeid ning rakendavad

kujundava hindamise põhimõtteid.

6. Kooli töötajad näitavad üles initsiatiivi kooli eesmärkide täitmisel. Oluliseks

faktoriks on meeskondlik õppimine ja meeskonnatöö.

7. Arenguvestlused kollektiiviga kord aastas, enesehinnangud ja analüüsid

panevad aluse õppimist soodustavale organisatsioonikultuurile.

Tegevuskava

Jrk


2011/

2012

2012/

2013

2013/

2014

2014/

2015 Vastutaja

1. Personali koolituspoliitika

väljatöötamine X

Direktor,

õppealajuhataja

2. Personali koolituskava X X X X Direktor,

õppealajuhataja

3. Personali IT alane koolitus X X X X Direktor, infojuht

4.

Personali

tunnustamissüsteemi

uuendamine

X X Direktor,

õppenõukogu

5. Dokumentatsioon,

registrid X X X X

Õppealajuhataja,

sekretär

6. Kooli töötaja käsiraamatu

koostamine X

Direktor,

õppealajuhataja

7. Arenguvestlused X X X X Direktor

8. Eneseanalüüsid X X X X Õppealajuhataja,

kõik töötajad


12

6.

Kooli kollektiivi koostöö

ühiste koolituste ja

töögruppide kaudu


7.

Projektide kaudu

lisaressursside hankimine

täienduskoolituse

mitmekesistamiseks


8. Mentorluse süsteemi

loomine ja rakendamine X Õppealajuhataja

Võtmeala: koostöö huvigruppidega

1. Koostöös omavalitsusega koostatakse arendusprojekte, korraldatakse ühiskoolitusi.

Tehakse koostööd valla haridus-, kultuuri- ja sporditegevuses. Panustatakse kooli

avatusele.

2. Suhtlemine lastevanematega toimub vastastikusest austusest ja lugupidamisest

lähtuvalt. E-kooli kaudu antakse võimalikult kiiresti infot lastevanematele nende

lastega toimunust.

3. Arenguvestlused toetavad õpilaste arengut, enesehindamisoskust ja koostööd

lastevanematega.

4. Tunnustussüsteem lastevanematele ja õpilastele innustab lapsevanemat kooliga

tihedamalt suhtlema.

5. Koostöö lasteaiaga ja koolieelikute vanematega tagab haridusliku järjepidevuse.

Tegevuskava

A. Huvigruppide kaasamine

Jrk


2011/

2012

2012/

2013

2013/

2014

2014/

2015 Vastutaja

1.

Koostöökava

koostamine,

huvigruppide

määratlemine

X X Direktor,

õppealajuhataja


13

2.

Artiklid valla lehes,

„Vooremaas―,

„Postimehes―

X X X X Õppealajuhataja,

õpetajad, ÕOV

3.

Ühiskoolitused,

ümarlauad erinevate

huvigruppidega

X X Direktor

4. Lastevanemate

tunnustamine X X X X

Direktor,

õppenõukogu

5.

Koostöö teiste valla

asutustega- ettevõtluse

suund, õppekäigud,

töövarjupäev

X X X X Direktor,

õppealajuhataja

6. Eelkool koostöös

Tabivere Lasteaiaga X X X X Õppealajuhataja

7. Rahulolu uuringud X X Õppealajuhataja,

sotsiaalpedagoog

8. Arenguvestlused õpilase

ja lapsevanematega X X X X Klassijuhatajad

9. Koostöö vilistlastega.

„Tagasi kooli―. X X X X Huvijuht

B: Hoolekogu

Jrk


2011/

2012

2012/

2013

2013/

2014

2014/

2015 Vastutaja

1.

Hoolekogu uute liikmete

valimine lastevanemate

üldkoosoleku poolt

X X Hoolekogu

esimees

2.

Hoolekogu kaasamine

arengukava analüüsi ja

täiendamisse

X X X Direktor


14

3. Hoolekogu kaasamine

õppesuundade arendamisse X X Direktor

C: Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus

Jrk


2011/

2012

2012/

2013

2013/

2014

2014/

2015 Vastutaja

1.

Ühised seminarid ja

koolitused

lastevanematele,

õpetajatele

X X X X Direktor

2.

ÕOV kaasamine kooli

enesehindamisse (kooli

kodukord ja distsipliin

õpilaste pilgu läbi)

X X X X Huvijuht

3. Arenguvestlused õpilaste

ja nende vanematega X X X X Klassijuhatajad

4. Lastevanemate

üldkoosolekud X X X X Direktor

5. Rahulolu küsitlused

lastevanematele X X Sotsiaalpedagoog

6. Ühisüritused

lastevanematele X X X X Huvijuht

Võtmeala: Ressursside juhtimine

1. Kooli säästliku majandamise ja keskkonnahoiu planeerimine ja kavandamine.

2. Kooli ruumid vastavad tervisekaitse ja tuleohutuse nõuetele.

3. Ruumide kujundusel on osa õpilaste esteetilises kasvatustöös.

4. Kooli raamatukogu kui õpikeskuse arendamine:

- täiendada ilukirjanduse kogu

- täiendada teatmeteoste kogu.


15

5. Arvutipargi pidev uuendamine. Kõigil õpetajatel on võimalus mobiilseks

arvutikasutuseks. Esitlusvahendite paigaldamine klassidesse.

6. Koolimaja ruumide efektiivne ja tulusam kasutamine

A. Eelarveliste ressursside juhtimine

Jrk

nr Ülesanded ja projektid 2012 2013 2014 Vastutaja

1. Eelarve koostamine, täitmise

analüüs ja seire X X X Direktor

2. IKT arendamine „Tiigrihüppe―

projektide taotluse kaudu X X X Infojuht, direktor

3. Rahataotluste koostamine

projektide alusel X X X Direktor

B. Materiaal-tehnilise baasi arendamine

Jrk

nr Ülesanded ja projektid 2012 2013 2014

Finantseerimise

allikas Vastutaja

Koolimaja

kapitaalremont X X X KOV/ projektid KOV

1.

Koolimaja

tuletõkkeuste rajamine

I ja II korrusele

X KOV KOV

2. Koristusvahendite

ruumide remont X KOV Majandustööline

3.

Ajaloo, eesti keele,

matemaatika klasside

sanitaarremont

X KOV Majandustööline

4. Koolimaja X KOV KOV


16

turvavalgustussüsteemi

ehitamine

5.

Arvutiklassi

valgustuse

kaasajastamine

X KOV KOV

6. Algklasside ja

keeleklasside remont X KOV KOV

7. Kooli aula ja

muusikaklassi remont X KOV KOV

8. Riigikaitse õppesuuna

ruumide rajamine X KOV KOV

9. Õpilaskodu ruumide

rajamine X KOV KOV

10. Uute tahvlite

soetamine X X X KOV Direktor

11. Tehnoloogiaklassi

remont X KOV KOV

12. Kodunduse klassi

remont X KOV KOV

13. Palliväljaku rajamine X Projekt KOV

14. Kooli väliklassi

rajamine X Projekt

Direktor,

majandustööline

15. Koolimaja ümbruse

heakorrastamine X X X KOV Direktor

16. Terviseraja rajamine X Projekt KOV/ spordijuht

17.

Ainealaste

õppevahendite

soetamine vastavalt

õppekavale

X X X Tasandusfond Direktor


17

C. Inforessursside juhtimine

Jrk

nr Ülesanded ja projektid 2012 2013 2014

Finantseerimise

allikas Vastutaja

1.

Õpilaste arvutiklassi

arvutite liisingulepingu

sõlmimine

X KOV Direktor/infojuht

2. Klassidesse arvutite

paigaldamine X KOV Direktor/majandustööline

3.

Elektroonilise

dokumendihaldussüsteemi

loomine, õpetajate listi,

lapsevanemate listi

loomine

X Tasandusfond/

projekt Sekretär/Infojuht

4. Kooli kodulehe kujunduse

uuendamine X KOV Direktor/infojuht

5. Esitlusvahendite

paigaldamine klassidesse X X X Projektid Direktor/infojuht

6. Noorsoolaagrite

tegevusloa taotlemine X Direktor

D. Säästlik majandamine ja keskkonnahoid

Jrk

nr

Ülesanded ja

projektid 2012 2013 2014

Finantseerimise

allikas Vastutaja

1.

Keskkond ja

jätkusuutlik areng-

põhimõtete ja

kava koostamine

X

Direktor/

Õppealajuhataja /

ÕOV

2.

Õpilaste

keskkonna-alane

harimine

X X X KOV/ projektid

Õppealajuhataja,

klassijuhatajad,

aineõpetajad


18

projektide ja

õppekäikude

kaudu

3.

Osalemine

projektis

„Ökokratt―

X X X projekt Loodusainete

õpetajad

Võtmeala: Õppe-kasvatusprotsess

1. Õppimise väärtustamine.

2. Õppekava loob tingimused kõigi õpilaste ja iga õpilase arengu toetamiseks

ning kaasatakse õpilane ja lapsevanem õpilase õpiteed puudutavate küsimuste

arutamisse ja otsustamisse.

3. Õppe- ja kasvatusprotsess pakub mitmekesiseid õpikogemusi, õpetus on

süsteemne ja terviklik, õpetuslik ja kasvatuslik aspekt on tasakaalustatud.

4. Õpilaste enesehindamine aitab kaasa eesmärkide seadmisele ja teostamisele

5. Õpilastele võimaldatakse tugiõpet õpiabirühmade ja konsultatsioonitundide

kaudu.

6. Diferentseeritud õppekava rakendamine andekatele õpilastele innustab neid

osalema olümpiaadidel ja konkurssidel, aitab kaasa õpilaste edasiste valikute

tegemisele.

7. IÕK koostamine ja lihtsustatud õppekava rakendamine õpiraskustega

õpilastele võimaldab neil õppida turvaliselt kodukoolis.

8. Abiõppel olevate õpilaste õpijõudluse ja tulemuste analüüs aitab kaasa

mõjusate tugisüsteemide rakendamisele.

9. Kooli tunnustussüsteem motiveerib õpilaste ja õpetajate aineolümpiaadidest,

konkurssidest ja võistlustest osavõttu.

10. Õpilasomavalitsuse kaasamine kooli kasvatusprotsessi aktiviseerib õpilasi

ning arendab demokraatiat ja turvalisust.

11. Nii õpilased kui õpetajad kasutavad aktiivselt interneti teel pakutavaid

enesearendamisvõimalusi ning osalevad aktiivselt arendusprojektides.

12. Kujundav hindamine aitab kaasa iga õpilase individuaalsele arengule.

13. Koostöö lastevanematega tõstab koolikohustuse täitmise osakaalu.


19

Õppeasutuse tulemused

1. Tasemetööde ja ühtlustatud küsimustega eksamite ning riigieksamite tulemused on

vähemalt vabariigi keskmisel tasemel.

2. Õpilased on edukad maakondlikel aineolümpiaadidel ja võistlustel, vabariiklikel

konkurssidel.

3. Õpilased lõpetavad võimetekohaselt põhikooli või gümnaasiumi ning jätkavad

edukalt õpinguid järgmises kooliastmes.

4. Kool pakub mitmekülgseid võimalusi noortele õppetöövälise aja sisustamiseks,

sealhulgas erinevaid sportimisvõimalusi.

Tegevuskava

A. õpilase areng

Jrk


2011/

2012

2012/

2013

2013/

2014

2014/

2015 Vastutaja

1. Kooli õppekava koostamine,

täitmine ja analüüs X X X X Õppealajuhataja

2.

Eksami- ja tasemetööde tulemuste

ning veerandi- ja aastahinnete

võrdlev analüüs


3. Õpilaste õppekäigud ja -

ekskursioonid X X X X

Klassijuhatajad/

aineõpetajad

4. Õpilaste koolikohustuse täitmise

arvestus X X X X Sekretär

5. Õpilaste põhjuseta hilinemiste,

puudumiste arvestus X X X X Õppealajuhataja

6. EHIS-sse andmete sisestamine,

statistiline analüüs X X X X Sekretär

7.

Huvialategevuse analüüs ja

kavandamine kooli õppe-

kasvatustöö eesmärkidest lähtuvalt

X X X X Huvijuht

8. Karjääriõpe, eesmärgistamine ja X X X X Karjäärijuht


20

analüüs

9. Ülekoolilised üritused,

eesmärgistamine ja analüüs X X X X Huvijuht

9. Kooli 40. aasta juubeli

ettevalmistamine ja läbiviimine X

Huvijuht/

Direktor

10. Osalemine arenduslikes ja

rahvusvahelistes projektides X X X Huvijuht

B. õppekava

Jrk


2011/

2012

2012/

2013

2013/

2014

2014/

2015 Vastutaja

1.

Õppekava arendustegevus,

seostamine kodukoha ajaloo ja

eripäraga

X X

Õppealajuhataja

2.

Kooli õppekava vastavusse

viimine riikliku õppekava

nõuetega, õppesuundade

õppekavade väljatöötamine

X X

Õppealajuhataja

3. Kujundava hindamise

rakendamine X X

X Õppealajuhataja

4. Tugisüsteemide rakendamine X X X X HEV-

koordinaator

4. Individuaalsete õppekavade

koostamine ja analüüs X X

X

HEV

koordinaator

5. Keskkond ja jätkusuutlik areng-

kava rakendamine X X X

X Huvijuht,

õpetajad

6. Väärtuskasvatuse kava

rakendamine X X X

X Huvijuht,

õpetajad

7. Ainealased koolitused koostöös X X X X Direktor


21

teiste koolidega

C. õppekorraldus ja meetodid

Jrk


2011/

2012

2012/

2013

2013/

2014

2014/

2015 Vastutaja

1. Koolitused kaasaegsete

õppemeetodite alal X X X X direktor

2. IT vahendite

rakendamine õppetöös X X X X aineõpetajad

3. Väliklassi rajamine X majandustöötaja

D. väärtused ja eetika

Jrk


2011/

2012

2012/

2013

2013/

2014

2014/

2015 Vastutaja

1. Kooli põhiväärtuste

sõnastamine X direktor

2.

Kooli kodukorra ja

põhiväärtuste vastavusse

viimine ja järgimine

X X X Direktor,

õppenõukogu

3. Väärtuskasvatuskava

koostamine X X Direktor

4. Rahulolu küsitlused X X õppealajuhataja

IV TURVALISUSE TAGAMINE KOOLIS

Turvalisus Tabivere Gümnaasiumis tagatakse vastavalt kooli hädaolukorra

lahendamise plaanile. Hädaolukorra lahendamise plaani kehtestab direktor.

Kooli pidaja loob võimalused ja direktor korraldab õpilaste ja koolitöötajate kaitse

hädaolukorras.


22

Kooli hädaolukorra lahendamise plaan töötatakse välja, kaasates õppenõukogu,

hoolekogu ning eksperte. Hädaolukorra lahendamise plaanis nähakse ette:

- hädaolukorra lahendamise üldpõhimõtted;

- koolis hädaolukorra lahendamisega seotud isikute ülesanded;

- hädaolukorra lahendamist juhtivad ja lahendamisele kaasatavad isikud;

- hädaolukorra lahendamise juhtimise ja koordineerimise korraldus;

- teabevahetuse korraldus;

- koolitöötajate, õpilaste, vanemate ning vajaduse korral teiste isikute

teavitamise korraldus;

- õppekorraldus hädaolukorra ajal;

- tegevused pärast hädaolukorda.

V ÕPETAJATE TÄIENDUSKOOLITUSKAVA

Tabivere Gümnaasiumi pedagoogid vastutavad pideva enesearendamise,

professionaalsuse kasvu ja kvalifikatsiooninõuete täitmise eest. Koolituste

võimaldamisel ja korraldamisel arvestatakse kooli kui terviku ja personali

individuaalseid vajadusi. Koolitusvajadus selgitatakse välja lähtudes õppeaastaks

püstitatud eesmärkidest ja eelneva õppeaasta sisehindamise tulemustest.

Individuaalne koolitusvajadus selgitatakse välja pedagoogide eneseanalüüside põhjal

ja arenguvestluste käigus.

Tabivere Gümnaasiumis on vastu võetud koolituspoliitika, mille eesmärgiks on

kirjeldada põhimõtteid, kuidas toimub koolitusvajaduse väljaselgitamine, koolituse

korraldamine ja tagasiside.

Tabivere Gümnaasiumis jaotatakse tööalane koolitus järgmiselt:

- sisekoolitus- kogu kooli personalile mõeldud koolitus;

- grupikoolitus- spetsiifilise eesmärgiga väiksemale grupile mõeldud koolitus,

mis võib toimuda nii koolis kui ka väljaspool kooli;

- kogemuslik koolitus: kolleegilt-kolleegile õppimine, mille alla kuuluvad

näidistundide andmine, tundide külastamine „kriitilise sõbrana‖, ühine tundide

analüüsimine, ettevalmistamine või näitvahendite koostamine, ideede ja

kogemuste vahetamine jne;


23

- individuaalne koolitus;

- iseseisev täiendus- töötaja iseseisev õppematerjalidega töö, konverentsidel

osalemine

Koolituse korralduslikud etapid:

1. Koolitusvajaduse analüüs.

2. Eesmärgipüstitus ja oodatava tulemuse sõnastamine.

3. Koolituse tulemuslikkuse hindamine.

4. Koolituselt saadud teadmiste ja oskuste rakendamine.

Prioriteetsed täiendkoolituse valdkonnad ja -kava aastateks 2012-2014:

1. Sisekoolitused

- Tuleohutuskoolitus

- Väärtused koolis

- Tööpingetega toimetulek

- Eesmärkide seadmine, analüüsioskuste arendamine

- Õppekavaarendus

- Loovus

- Käitumine ohuolukorras

- Esmaabi

- Kujundav hindamine

2. Grupikoolitus

- IT vahendite kasutamine õppetunnis

- Logoservi kursused l "Klassiõpetaja metoodikakursus"

- Tiigrihüppe koolitused "Esitlused õppetöös ja nende jagamine internetis"

3. Kogemuslik koolitus

- Lahtised tunnid

- Kolleegilt kolleegile õppimine

4. Individuaalne koolitus

- Õppekava rakendumine

- E-õpe

- Aktiivõppemeetodid

5. Iseseisev täiendus

- Õppekava


24

- Väärtuskasvatus

- Loovus

- Eneseanalüüs

VI ARENGUKAVA TÄIENDAMISE JA MUUTMISE KORD

Kooli arengukava on pidevalt uuenev ja täienev dokument. Arengukava on

üldtööplaani koostamise aluseks. Iga õppeaasta lõpus koostatakse üldtööplaani põhjal

õppeaasta kokkuvõte, mis kajastab arengukava tegevuskava elluviimise hetkeseisu.

Kokkuvõtte alusel vaadatakse üle kooli arengukava tegevuskava, mida vajadusel

ajakohastatakse. Tegevuskava ajakohastamine perioodil 2012 – 2014, kui see ei too

kaasa muutusi arengukavas püstitatud eesmärkides, toimub direktori poolt

kooskõlastatult hoolekogu ja õppenõukoguga.

Aastal 2014 koostatakse sisehindamise aruanne, mis on uue arengukava tegevuskava

koostamise aluseks. Sisehindamisel leitud parendusvaldkonnad on eelduseks uute

eesmärkide sõnastamisel ja tegevuste kavandamisel aastateks 2015-2017.

Uuendatud tegevuskavaga arengukava aastateks 2015-2017, mis on eelnevalt läbi

arutatud ja heaks kiidetud õppenõukogus ja hoolekogus, esitatakse kinnitamiseks

Tabivere Vallavolikogule.

Arengukava on kõigile huvilistele kättesaadav kooli koduleheküljel, kooli

raamatukogus ja direktori juures.

New KOOLI VISIOON - Avaleht 5... · 2013. 11. 22. · Eelkool koostöös Tabivere Lasteaiaga X X X...

Documents

Transcript of New KOOLI VISIOON - Avaleht 5... · 2013. 11. 22. · Eelkool koostöös Tabivere Lasteaiaga X X X...