New Eesti majanduse väljavaade ja · 2017. 3. 17. · Eesti majanduse väljavaade ja euroala...
Transcript of New Eesti majanduse väljavaade ja · 2017. 3. 17. · Eesti majanduse väljavaade ja euroala...
Eesti majanduse väljavaade ja euroala rahapoliitika
Madis Müller
Eesti Pank
1. oktoober 2012
Eesti majandusdiplomaatide seminaril
Välisministeeriumis
Euroala ei ole kriisieelset majandusmahu kõrgtaset veel saavutanud
Allikas: Eurostat
SKP püsihindades (2005=100)
70
80
90
100
110
120
130
1999Q1 2000Q1 2001Q1 2002Q1 2003Q1 2004Q1 2005Q1 2006Q1 2007Q1 2008Q1 2009Q1 2010Q1 2011Q1 2012Q1
Eesti Euroala UK
USA Kriisieelne tipp: Eesti Kriisieelne tipp: Euroala
Kriisieelne tipp: UK Kriisieelne tipp: USA
Globaalne majanduskasv on taas aeglustunud
Allikas: IMF, World Economic Outlook Update, juuli 2012
-6
-4
-2
0
2
4
6
8
10
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
globaalne majanduskasv arenenud industriaalmaad
euroala arenevad riigid• Erinevates riikides on
majanduse areng väga
ebaühtlane
• Euroala majandus on
2012. a languses
• Kiiret paranemist ei ole
oodata
• Majanduskasvu riskid on
pigem allapoole
3
Toodangu ootused on Rootsis kõrgemad kui Soomes, ehkki on viimastel kuudel alanenud
Tööstussektori 3-kuu ootused
-40
-30
-20
-10
0
10
20
30
40
50
60
juuli.0
3
jaan.0
4
juuli.0
4
jaan.0
5
juuli.0
5
jaan.0
6
juuli.0
6
jaan.0
7
juuli.0
7
jaan.0
8
juuli.0
8
jaan.0
9
juuli.0
9
jaan.1
0
juuli.1
0
jaan.1
1
juuli.1
1
jaan.1
2
juuli.1
2
Soome Rootsi
4
Võlakriis on siiski mõjutanud ka meie ida- ja lõunanaabreid
Eksport (%, a/a)
-50%
-30%
-10%
10%
30%
50%
70%
juuni.0
2
dets
.02
juuni.0
3
dets
.03
juuni.0
4
dets
.04
juuni.0
5
dets
.05
juuni.0
6
dets
.06
juuni.0
7
dets
.07
juuni.0
8
dets
.08
juuni.0
9
dets
.09
juuni.1
0
dets
.10
juuni.1
1
dets
.11
juuni.1
2
Venemaa
Läti
Leedu
5
Ebakindlus euroala majandusarengu suhtes on tavatult suur; lähinaabrite areng stabiilsem
• Ebakindlus välismajanduses on erakordselt suur
– Mitmed majandusnäitajad on tundlikud väikestegi uudiste suhtes
• Euroala majandus ei ole ikka veel tugevat kasvupinda leidnud
– Võlakriis on osutunud visamaks, selle lahendamine on keerukas ja aeganõudev
– Täiendavate Euroopa Keskpanga erakorraliste meetmete rakendamisel on selles tähtis roll
– Inflatsiooni riskid on tasakaalus
• Seevastu lähinaabritele (Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Venemaa) prognoositakse selleks ja järgmiseks aastaks majanduskasvu jätkumist
• Eesti Panga juunikuise prognoosi põhistsenaarium tugineb eeldusele, et euroala valitsused astuvad piisavaid samme selleks, et võlakriis ei hoogustuks
6
Eesti majandus on kriisijärgselt kasvanud euroala keskmisest oluliselt kiiremini Viimasel ajal on kasv toetunud suures osas sisenõudlusele
Allikas: Statistikaamet
-30
-25
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
20
2007 2008 2009 2010 2011 2012
SKP kasv a/a, komponentide lõikes (%)
Eratarbimiskulutused Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused
KTKTI lõpptarbimiskulutused Kapitali kogumahutus põhivarasse
Varude muutus Netoeksport
SKP
Välisnõudluse kahanemine avaldub Eesti toodangumahtudes
Allikas: Statistikaamet
0
50
100
150
200
250
2007 2008 2009 2010 2011 2012
Tööstustoodangu indeksid 2005=100
Tööstustoodangu müügiindeks Tööstustoodangu ekspordiindeks
Välisnõudlus soosib Eesti majanduskasvu varasemast vähem, kuid turud eeldavad madala intressimäära püsimist
-20%
-15%
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Eesti välisnõudluse kasv
Kevadprognoos 2012 Sügisprognoos 2011
0,0%
0,5%
1,0%
1,5%
2,0%
2,5%
3,0%
3,5%
4,0%
4,5%
5,0%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
3 kuu EURIBOR
Allikas: EKP
9
Eesti kaubandussidemed probleemsete euroala riikidega on nõrgad
0 2 4 6 8 10 12 14 16 18
Rootsi
Soome
Venemaa
Läti
Ameerika Ühendriigid
Saksamaa
Leedu
Nigeeria
Norra
Holland
Prantsusmaa
Taani
Suurbritannia
Hiina
Itaalia
Poola
Hispaania
Väliskaubanduspartnerite osakaalud Eesti ekspordis, 2011. aasta (%)
Allikas: Satistikaamet
10
Eestis ollakse majanduse väljavaadete osas euroalast optimistlikumad
Allikas: Euroopa Komisjon
70
75
80
85
90
95
100
105
110
115
120
2008 2009 2010 2011 2012Euroala Soome Rootsi Läti Leedu Eesti
Majandususaldusindeks
Jaekaubanduse kasv on püsinud tugev, ehitussektoris jätkub elavnemine
Allikas: Statistikaamet
-50
-40
-30
-20
-10
0
10
20
-30%
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
2007 2008 2009 2010 2011 2012
Tarbijate kindlustunne ja jaemüügi mahu muutus a/a
Jaemüügi mahuindeksi aastakasv Tarbijate kindlustunne SA (ps)
-60%
-40%
-20%
0%
20%
40%
60%
2007 2008 2009 2010 2011 2012
Ehitusinvesteeringute ja ehitusmahu kasv a/a
Investeeringud (ehitusinvest) püsivhinnas Ehitusmahuindeks
Tööturu taastumine on olnud kiire, tööpuuduse määr langeb jätkuvalt
Allikas: Statistikaamet
0%
5%
10%
15%
20%
25%
480
500
520
540
560
580
600
620
640
660
680
2007 2008 2009 2010 2011 2012
Hõivatud, tuhat Töötuse määr
Eesti inflatsioonitempo on Euroopa kiiremaid, kuid trend aeglustuv Inflatsioonis avalduvad energia varasema kallinemise järelmõjud
Allikas: statistikaamet
-4
-2
0
2
4
6
8
10
12
14
2007 2008 2009 2010 2011 2012
Toit Alusinflatsioon Energia ÜTHI
Panused ühtlustatud tarbijahinnaindeksi aastakasvu (%)
Laenujäägi vähenemine on lõppenud, marginaalid püsivad stabiilsena
Allikas: Eesti Pank
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
2007 2008 2009 2010 2011 2012
EURIBOR 6kuu Eluasemelaenu marginaal
Eluasemelaenude intressimäär
0
2
4
6
8
10
12
14
16
18
2007 2008 2009 2010 2011 2012
Muud erasektori laenud Eluasemelaenud
Ettevõtete laenud
Reaalsektori laenujääk, mld €
Eesti Panga juunikuine prognoos
Allikad: Statistikaamet, Eesti Pank
2011 2012 2013 2014
SKP jooksevhindades (mld €) 16,0 17,0 18,1 19,4
SKP reaalkasv (%) 7,6 2,6 3,6 4,1
THI kasv (%) 5,1 3,9 3,2 2,7
Ekspordi kasv (%) 24,9 3,9 6,4 6,6
Eelarve tasakaal (% SKP-st) 1,0 -1,5 -0,5 0,0
Rahapoliitilised meetmed euroalal
Euroopa Keskpanga rahapoliitilised meetmed: tavapärased meetmed
Rahapoliitiliste meetmete lõppeesmärgiks on hinnastabiilsuse säilitamine:
euroalal defineeritud kui tarbijahindade inflatsioon keskpikal perioodil alla 2%,
kuid selle lähedal
Meetmed jagunevad tavapärasteks ja erakorralisteks meetmeteks
Tavapäraseks rahapoliitiliseks meetmeks on peamiselt muutused rahapoliitilistes intressimäärades
Muutused rahapoliitilistes intressimäärades mõjutavad ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimusi ja seeläbi kogunõudlust. Muutused kogunõudluses avaldavad omakorda mõju inflatsioonile
Kui finantssektor toimib hästi, piisab inflatsioonieesmärgi saavutamiseks üksnes tavapärastest meetmetest (ehk intressimäärade muutmisest)
Euroopa Keskpanga nõukogu on viimase aasta jooksul intressimäärasid alandanud kolm korda
Allikas: Euroopa Keskpank
Rahapoliitiliste intresside vähendamised alates 2011. aasta IV kvartalist:
1) novembris 2011, 0,25 protsendipunkti võrra
2) detsembris 2011, 0,25 protsendipunkti võrra
3) juulis 2012, 0,25 protsendipunkti võrra
Euroopa Keskpanga rahapoliitilised meetmed: erakorralised meetmed
Erakorralised rahapoliitilised meetmed on keskpanga sammud, mis on suunatud sellele, et probleemid finantssektoris ei takistaks rahapoliitika mõju majandusele
Nendeks meetmeteks on näiteks: piiramatu mahuga rahapoliitilised oksjonid, väga pikaajalised rahapoliitilised laenud, erasektori ja valitsuse võlakirjade ost
Kui finantssektor ei toimi hästi, ei piisa inflatsioonieesmärgi saavutamiseks üksnes tavapärastest meetmetest ehk intressimäärade muutmine ei pruugi mõjutada ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimusi ning seeläbi kogunõudlust ja inflatsiooni
Erakorralised meetmed on olemuselt ajutised ja täiendavad tavapäraseid meetmeid
Erinevatest meetmetest hoolimata on jätkuvalt probleemiks madal usaldus mitme euroala riigi majanduspoliitika suhtes
Finantsintegratsiooni vähenemine euroalal: erinevused euroala ettevõtete rahastamise hinnas on suurenenud
Allikas: Merrill Lynch High Yield Global Index ja ECB arvutused
22
Nende arengute tulemusena kasvas vajadus lisameetmete (sh ka rahapoliitiliste meetmete) järele
Septembri algul lepiti Euroopa Keskpanga nõukogus kokku uue meetme (ingl outright monetary transactions, OMT; ee otsesed rahapoliitilised avaturutehingud) rakendamine
OMT raames ollakse valmis teostama lühema tähtajaga riiklike võlakirjade oste järelturul, et tagada rahapoliitika tõhus ülekanne
OMT ostude eelduseks on tingimuslikkus – tehingud viiakse läbi üksnes riikides, mis on sõlminud Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) või Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) abiprogrammi, mille osaks on võimalikud EFSF/ESMi poolsed ostud riiklike võlakirjade esmaturul
Võrreldes varasema väärtpaberite ostuprogrammiga (ingl securities market programme, SMP) on peamiseks erisuseks selge tingimuslikkuse olemasolu ja keskendumine lühema tähtajaga võlakirjade ostule
Kokkuvõte
• Väliskeskkonnaga seotud riskid on jätkuvalt aktuaalsed, kuid üleilmne
kasv siiski jätkub. See tähendab, et Eesti ettevõtetel peaks lähiajalgi olema
ekspordivõimalusi, kuid kiiret välisnõudluse kasvu ilmselt lähiaastatel oodata
ei ole. Ebaühtlane üleilmne taastumine loob võimaluse panustada toodetele,
riikidele ja partneritele, kes kosuvad keskmisest kiiremini
• Ekspordi kõrval hakkab majanduskasvu järjest rohkem toetama
sisenõudlus (taas on kosumas investeeringud ja tööhõive kasv on loonud
võimalused eratarbimise suurenemiseks)
• Hetkeolukord toetab investeeringuid. Varajasematel investoritel on mitu
eelist. Olulisemad on soodne intressitase ja tööpuudusest tingitud
värbamise võimalused
• Kuulumine euroalasse, madal riigivõla tase, ettevõtjasõbralik
maksukeskkond ja euroala keskmisest kiirem majanduskasv muudavad
Eesti majanduskeskkonna välisinvestoritele atraktiivseks
24