Neuraalne Ja Humoraalne Regulatsioon

Neuraalne ja humoraalne regulatsioon

Helina ReinoGAG2008

NÄRVISÜSTEEMNÄRVISÜSTEEMInimese närvisüsteemi võib kokkuleppeliselt jagada kaheks osaks: kesknärvisüsteem (KNS), peaaju seljaaju perifeerne närvisüsteem ülejäänud närvid närvirakkude kehad kogumikest väljaspool kesknärvisüsteemi (ganglionid)

NÄRVISÜSTEEMNÄRVISÜSTEEM

Kesknärvisüsteem tegeleb: Organismi välis- ja sisekeskkonnast saadud informatsiooni kogumise ja töötlemisega. Info põhjal sobiva vastuse väljatöötamise ning algatamisega. Lisaks toimuvad kesknärvisüsteemis ka erinevad psüühilised protsessid.

NÄRVISÜSTEEMNÄRVISÜSTEEM

Kesknärvisüsteem - juhib kogu organismi tegevust.

Peaaju Peaaju

Vasak aju pool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust.

Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvi-kiudude omavaheline ristumine

PEAAJUPEAAJU

AjutüviPiklikajuKeskajuVaheaju

Väikeaju Suuraju

SUURAJUSUURAJU

laubasagar

kuklasagar

oimusagar

kiirusagar

VÄIKEAJVÄIKEAJUUKESKAJUKESKAJU

PIKLIKAJUPIKLIKAJU

VAHEAJUVAHEAJU

PEAAJUPEAAJUPiklikajuPiklikaju: Reguleerib tahtele allumatuid tegevusi (hingamine, südametegevus). Tugimotoorika üks keskusi, mis võtab osa lihaste toonuse ja kehahoiaku regulatsioonist. Refleksikeskused:

SeedetalitlusHingamine Vasomotoorne ja südame talitlusHigistamiskeskus

Piklikaju

www.daviddarling.info/images/brainstem.jpg

PEAAJUPEAAJU

KeskajuKeskaju: närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel. tagab lihase pingeseisundi ehk toonuse. akustilised orienteerumisrefleksid. optilisted orienteerumisrefleksid.


Keskaju

PEAAJUPEAAJU

Vaheaju:Vaheaju: reguleerib ainevahetust, reguleerib paljunemist, reguleerib kehatemperatuuri. Aju peamine informatsioonikeskus: teadete vastuvõtmine sorteerimine koordineerimine


Vaheaju

PEAAJUPEAAJU

Väikeaju:Väikeaju: Teiste motoorsete keskuste tegevuse toetamine ja koordineerimine. Reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu. Reguleerib kehahoiakut ja liigutusi.


Väikeaju

PEAAJUPEAAJU

Suuraju:Suuraju: Välispinda nimetatakse ajukooreks, mis kõrgeim, kõige hilisema arenguga KNS osa ja seal paiknevad mitmed keskused. Ajukoore funktsiooniga on seotud: inimese teadvus, mõtlemine, meeleelundite tegevus, tajud, õppimine, mälu, sihtmotoorika


Suuraju

SUURAJUKOORliigutuskeskus

mõtlemiskeskus

kõnelemiskeskus

maitsmiskeskus

haistmiskeskus

kuulmiskeskus

nägemisskeskus

naha- ja lihas-tundlikkuskeskus

LIMBILINE SÜSTEEM Fülogeneetiliselt vanim ja struktuurilt lihtsam ajukoore osa ning koorealused tuumad, mis on seotud organismi bioloogiliste vajaduste rahuldamise ja emotsioonidega Limbiline süsteem reguleerib meeleolu ja tegevusvalmidust, emotsioone, õppimis- ja mäluprotsesse. Kujundab inimese sise- ja väliskeskkonnast saabuva info tähenduse ja määrab inimese iseloomuliku käitumise. Limbiline süsteem parandab üldist adaptatsiooni pidevalt muutuvale ümbrusele.

Limbiline süsteem

content.answers.com/.../Brain_limbicsystem.jpg

NÄRVISÜSTEEM

SeljaajuSeljaaju Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult piklikajuks. Kaudaalselt lõpeb I – II nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga – ajukoonusega.

Seljaaju ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse (liigutusi).

SeljaajuSeljaaju

Läbilõikelt on seljaaju H

tähe kujuline.

REFLEKSIDREFLEKSID

Refleksid võivad väljenduda liigutuste või ka elundite talitluse muutustena. Reflekse esineb kahte tüüpi: tingimatud refleksidtingimatud refleksid – kaasasündinud tingitud refleksidtingitud refleksid - omandatakse elu jooksul

Refleks toimub kesknärvisüsteemi vahendusel.

REFLEKSID

Refleksikaare osad on järgmised: 1. erutust vastuvõttev närvirakk;2. närvikiud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi;3. kesknärvisüsteemi piirkonnad, mis analüüsivad erutust;4. närvikiud, mis juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või elundisse;5. organ või elund, mis erutusele reageerib.

Teed, mida mööda erutus kulgeb, nimetatakseTeed, mida mööda erutus kulgeb, nimetatakse refleksikaareks.refleksikaareks.Refleksikaar koosneb vähemalt kahest närvirakust.

http://content.answers.com/main/content/img/oxford/Oxford_Sports/0199210896.reflex-arc.1.jpg/

retseptor

effektor lihasrakk

NÄRVISÜSTEEMPerifeerne närvisüsteem koosneb: 12 paari kraniaalnärve 31 paari seljaajunärveSee närvisüsteemi osa on vahendavaks lüliks (välis)keskkonna ja KNS vahel. Perifeerne närvisüsteem jaguneb: somaatiliseks autonoomseks e.vegetatiivseks

NÄRVISÜSTEEM

Somaatiline närvisüsteem on seotud: info juhtimisega vastavatelt retseptoritelt KNS poole (aferentne e. sensoorne osa) kesknärvisüsteemist lihaste, liigeste, mõningate näärmete või muude efektororganite suunas (eferentne osa).

NÄRVISÜSTEEMAutonoomne närvisüsteem reguleerib: silelihaste südamelihase kopsude mõningate näärmete tööd.Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all.

NÄRVISÜSTEEM

Autonoomne närvisüsteem jaguneb: Sümpaatiliseks Parasümpaatiliseks.

Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline loob sobiva olukorra energia kokkuhoidmiseks.

fc.units.it/ppb/NeuroBiol/SNA.jpg

HÜPOTALAMUSHÜPOTALAMUS

Kõige tähtsam organismi sisekeskkonda reguleeriv ajupiirkond. Arengulooliselt üks vanemaid ajuosi, mis on oma ehituselt jäänud suhteliselt konstantseks. Hüpotalamuse funktsioonid hõlmavad vegetatiivseid, somaatilisi ja hormonaalseid funktsioone. Muuhulgas mõjutab hüpotalamus termoregulatsiooni, janu ja nälja regulatsiooni, endokriinset regulatsiooni ja une-ärkveloleku rütmi regulatsiooni.

HORMOONIDHORMOONIDHumoraalne regulatsioon põhineb endokriin-näärmete e sisesekretsiooninäärmete tööl.Nendeks on:AJURIPATSKÄBIKEHAKILPNÄÄREKÕRVALKILPNÄÄREKÕHUNÄÄRENEERUPEALISEDSUGUNÄÄRMED

www.ut.ee/KK/spendo/joonis1.jpg

HORMOONID

Steroidsed hormoonid:

Valgulised hormoonid:

Türosiini derivaadid:

HÜPOFÜÜSHÜPOFÜÜS

1.1. HüpofüüsHüpofüüs – – kkontrollib teisi näärmeidontrollib teisi näärmeid. . Koosneb:a) eessagar ja hüpotaalamus. b) tagasagar

Hüpofüüsi tagasagarHüpofüüsi tagasagar toodab: antidiureetilist hormooni (vee regulatsioon) oksütotsiini (sünnitusel).

Kehaline koormus, valu, stress, nikotiin, morfiin soodusatavad hormooni ertumist, seega uriini vähem. Alkohol inhibeerib hormooni eritust, uriini rohkem!

hüpofüüs

home.scarlet.be/~janson01/imgs/hersenen.JPG

HÜPOFÜÜS e AJURIPATSHÜPOFÜÜS e AJURIPATS

Hüpofüüsi eHüpofüüsi eessagaraessagara hormoonid reguleerivad kogu organismi elundite süsteemi: KasvuhormoonKasvuhormoon Prolaktiin Prolaktiin – mõjutab rinnanäärmeid piima tootma TüroidhormoonTüroidhormoon – mõjutab kilpnääret Luteiniseeriv hormoon – mõjutab gonaade, ovulatsiooni, meestel testosterooni tootmist Folliikuleid stimuleeriv hormoon – naistel stimuleerib ovulatsiooni, folliikulite kasvu, meestel sperma produktsiooni.

EPIFÜÜS e KÄBIKEHAEPIFÜÜS e KÄBIKEHA

Sünteesitavaks hormooniks on melatoniinmelatoniin.. Reguleerivad inimese ööpäevaseid rütme, ärkvelolekut ja und. Mõjutavad naha pigmentide sünteesi. Pikkadel ja pimedatel talvedel võib tekkida unisus ja energiapuudus.

epifüüs

home.scarlet.be/~janson01/imgs/hersenen.JPG

KILPNÄÄREKILPNÄÄRE

Sünteesitavateks hormoonideks on:• Türoksiin Türoksiin • TrijoodtüroniinTrijoodtüroniin Nende ülesandeks on: suurendada keha ainevahetuse kiirust: Kasv ja areng. Soojuse produktsiooni ja hapniku tarbimise tõus. Südame löögisagedus ja vererõhu tõus. Kolesterooli muutumine sapphapeteks, vabade rasvhapete teke, resistentsus insuliini suhtes.

kilpnääre

KILPNÄÄREKILPNÄÄRE

Kilpnäärme hormoonid sisaldavad joodi. Kui organism ei saa toiduga piisavalt joodi, on nende hormoonide süntees häiritud. Kilpnäärme alatalitluse korral tekib täiskasvanutel müksödeem, lastel võib välja kujuneda kretinism, mis põhjustab alaarengut, kääbuskasvu, longus õlgade ja rabedate juuste teket. Kilpnäärme ületalitlus toob kaasa kõrge erutuvuse, kõrge vererõhu, kiire ainevahetuse, kõhnumise, nõrkuse, pungsilmsuse jne.

www.museumofdisability.org/.../CretinBoy4.jpg

www.artandmedicine.com

KÕRVALKILPNÄÄREKÕRVALKILPNÄÄRE

Sünteesitavateks hormoonideks on parathormoonid.parathormoonid. reguleerivad Ca ja P ainevahetust.

hormooni defitsiit vähendab veres kaltsiumi ja suurendab fosfori sisaldust, mis põhjustablihas-ja närvikoe erutuvuse tõusu, krampide teket jne. hormooni liig organismis toob kaasa kaltsiumi taseme tõusu ja fosfori languse veres, mis põhjustab häireid seedeorganites (ilmneb kõhulahtisus, oksendamine) ja südame-veresoonte süsteemi talitluses.

Kõrvalkilp-näärmed

blogs.law.harvard.edu

PANKREAS e KÕHUNÄÄREPANKREAS e KÕHUNÄÄRE Kõhunäärme rakkude põhimass töötab eksokriinse näärmena, produtseerides seedenõret.

Selles üldises massis paiknevad Langerhansi Langerhansi saarekestenasaarekestena endokriinse aktiivsusega rakud. Need rakud jagunevad omakorda kahte gruppi:

rakud, mis produtseerivad veresuhkru hulka tõstvat glükagooniglükagooni,

rakud, mis produtseerivad veresuhkru hulka langetavat insuliiniinsuliini.

kõhunääre

www.fairview.org/.../content/pancreas.gif

PANKREAS e KÕHUNÄÄREPANKREAS e KÕHUNÄÄRE

Insuliini vaegusel tekib diabeet ehk suhkurtõbi.

Sel puhul kaotavad koed võime süsivesikuid omastada, mistõttu vere suhkrusisaldus kasvab mitmekordseks.

Ilmneb tugev janu ja seoses vee rohke tarvitamisega kasvab diurees 6 kuni 10 liitrini ööpäevas.

Lihastes ja maksas väheneb järsult glükogeeni hulk, mistõttu töövõime langeb.

www.podo-orthese.com/images/pied_diabete1.jpg www.lepoint.fr/.../1825_SIPA_00467200_000003.jpg

HARKNÄÄREHARKNÄÄRE

sünteesib hormooni tümosiintümosiin..

funktsioon on seotud inimese immuunsusega.

osaleb T-lümfotsüütide tootmisel ja säilitamisel.

harknääre

www.besthealth.com/.../images/Thymus_spleen.jpg

NEERUPEALISEDNEERUPEALISED Neerupealiste koores tekib (vastavalt selle rakkude tsonaalsele rühmitumisele) kolmesuguseid hormoone:

aldosteroonialdosterooni, mis reguleerib soolade kontsentratsiooni veres.

hhüdrokortisoonüdrokortisoon, mis „mobiliseerib” organismis valke ja rasvasid (suurendab nende osavõttu ainevahetusest).

aandrogeenndrogeenidid – mehe suguhormoonid.

Säsi rakud toodavad väga aktiivset hormooni – adrenaliiniadrenaliini..

neerupealised

neer

www.vitaminov.net/pics/1319272055.gif

NEERUPEALISEDNEERUPEALISED Adrenaliini funktsioonid organismis:

kontrollib süsivesikute AV-st ja lihaskontraktsiooni;

ergutab südametegevust, kiirendab hingamis-sagedust, tõstab vererõhku;

soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes annab organismile energiat, valmistab ette pingutuseks (tekib hirmu, viha, ehmatuse korral).

Alatalitluse korral võib kaasa tuua veresuhkru taseme languse (pole sage).

Ületalitlusepuhul võib esineda hüpertoonia, veresuhkru taseme tõus, AV kiirenemine.

img217.imageshack.us/img217/7812/dsc0068ci5.jpg

SUGUNÄÄRMEDSUGUNÄÄRMED

www.endometrioos.net/.../543423/suguteed.jpg

Meestel testised toodavad meessugu-hormoone e.meessugu-hormoone e. androgeeneandrogeene (testosteroon, luteiniseeriv hormoon, folliikuleiud stimuleeriv hormoon).

Naistel munasarjad toodavad naisuguhormoone e.naisuguhormoone e. östrogeeneöstrogeene (progesteroon, östrogeen).

Sugunäärmete hormoonid reguleerivad:

suguorganite arengut,

sekundaarsete sugutunnuste väljakujunemist

sugurakkude küpsemist.

www.lifespan.org/.../images/en/19073.jpg

testis

munasarjad

Neuraalne Ja Humoraalne Regulatsioon

Business

Transcript of Neuraalne Ja Humoraalne Regulatsioon