MULD

Kaire SumbergTartu Veeriku Kool

Mis on muld?

Muld on maakoore pindmine kiht. Muld koosneb elus ja eluta osast.

Mulla koostis

m u llaves i

ved e l os a

k ividliiv

k ru u ssavi

m in e raa ln e os a

h u u m u sp oo llag u n en u d

jä ä n u s ed

org aan ilin e os a

tah ke osa

m u llaõ h k

g aas ilin e os a

M U L D

Mulla tahke osa

• Mulla tahke osa koosneb mineraalsetest ja orgaanilisest osast.

• Mineraalne osa tekib kivimitest.• Orgaaniline osa koosneb lagunenud ja

poollagunenud taime- ja loomajäänustest. Lagunemisel muutuvad need jäänused huumuseks.

Mulla gaasiline osa

• Õhk on mullas mullaosakeste vahel.

• Mullaõhus on vähem hapnikku ja rohkem süsihappegaasi kui välisõhus.

Huumus • Huumus tekib aeglaselt ja pika aja jooksul

mullas elavate bakterite ning seente abil.

• Huumus sisaldab taimede kasvamiseks vajalikke toitaineid.

• Huumuse lagunemisel moodustuvad: vesi, süsihappegaas ja mineraalained.

Huumus Taimede ja loomade jäänused kõdunevad

Tekib huumus

Huumus laguneb

Mineraalainedvesi

süsihappegaas

• Muld on halb soojusjuht.• Taimede seemned, juured ja maa-alused

varred elavad mullas ületalve.• Mullas talvituvad paljud putukad, nende

munad ja nukud.• Mullas magavad talveund rästikud,

nastikud, sisalikud ja kärnkonnad.

Orgaanilise aine ringkäik looduses

• Org.ained satuvad mulda.• Tekib huumus.• Huumus laguneb veeks,

min.aineks, CO2-ks.• Taimed omastavad need

ained.• Tekivad org.ained.• Org.ained satuvad mulda.

Mis mõjutab mulla teket?

• Temperatuur• organismid• mulla vanus• maapinna kuju• inimtegevus• veeolud

Mullaorganismid

• Ainuraksed• vetikad• bakterid• hooghännalised• lestad• ümarussid

• Mutt• kärnkonn• vesirott ehk mügri• sitasitikas• maipõrnikas• kaerasori• vihmauss

Mutt

Ruljas keha,kooniline pea,labidataolised esikäpad,lühike sametjas karv,kõrvalestade puudumine,kõrvasid ja suud kattev nahakurd.

Vihmauss

Vihmauss aitab kaasa huumuse tekkele.Vihmausside liikumine segab ja

kobestab mulda.

Mulla viljakus

• Viljakus on võima varustada taimi vee, toitainete ja hapnikuga.

• Fosfor• lämmastik• kaalium

• Kujuta ette, et meie Maa on nagu üks suur õun - ilus, ümmargune ja täis paljusid suurepäraseid asju. Pealt on õun kaetud koorega. Samamoodi on ka Maa kaetud maakoorega.

• Nagu sa tead katab suuremat osa maakoorest vesi ookeanide, merede, järvede ja jõgedena. Lõikame mõttes selle osa õunast ära. Nii jääb alles vaid maismaa.

• 50 % maismaast moodustavad kõrbed, polaaralad ja mäestikud, kus on liiga palav või liiga külm taimede kasvamiseks.Lõikame ka selle osa õunast ära. Nii jäävad järele vaid eluks sobivad maismaa-alad.

• 40 % viljakandvatest maismaa-aladest kannatavad tugevate sadude või kuivuse all või on liiga järsud, mägised ja seetõttu väheviljakad. Eraldame ka selle osa õunast.

• Järelejäänud õunaviilult eraldame õhukese koore. See õhuke kooreosa moodustab Maa viljakandva kihi - mulla.