MärjamaaNädalalehtMÄRJAMAA VALLA INFOLEHT

Nr 20 (843) 20. mai 2009 Hind 4 krooni

TÄNA LEHES:

• Haimre kool tutvus õppimis-võimalustega Olustveres. Lk 2

• Muusikaõpetaja Robert Kasemägi 90. Lk 4

• Valgu kool võõrustas pro-jektipartnereid. Lk 6

• Vanad fotod: Haimre puies-tee sambad. Lk 7

Neljandat korda toimunud hõbelusikapeol peeti meeles 39 Märjamaa valla last, kes on sündinud ajavahemikul 1. oktoober 2008 kuni 31. märts 2009. Kohal oli 29 pisikest, sealhulgas ka kaksikud Renee ja Raja Soonsein Soonistest ja noorimana märtsi lõpus sündinud Karl Martõnov, kes ei laskud end toimuvast segada ja tudus kogu aeg rahulikult.

Hommikut läbi viinud vallavalitsuse avalike suhete spetsialist Aet Reinhold märkis, et Marika Kosubenko laululaste Kristiina, Harmo ja Carmee Lisette esita-

tud laulude tekstid haakusid toimuvaga eriti hästi.

Kõneles vallavanem Eero Plamus. Las-tele kingiti hõbelusikas ja raamat “Las laps loeb”. Perepilte tegi fotograaf Riho Vjatkin. Info piltide kättesaamise kohta avaldame valla lehes ja kodulehel.

Lapsevanemad, kes seekord kohal ei olnud, saavad lusika ja raamatu kätte vallavalitsuse sotsiaalosakonnast. Seal ootavad ka eelmistel pidudel üle andmata jäänud lusikad.

Reet Saar

Laukna Maaparandusühistu esitas mullu PRIAle rahataotluse Märjamaa valla Lood-na piirkonnas asuvate erateede remondiks. Projekti kogumaksumuseks oli 1,99 miljo-nit krooni, Märjamaa vald toetas projekti 191 464 krooniga.

Mullu sügisel uuendati 8,9 km teid, mille tulemusena paranes Loodna piirkon-

na põlluharijate, metsameeste ning teiste vallaelanike liiklemise olukord.

“Töid tegi Soosalu OÜ. Varasemate projektidega on maaparandusühistu kor-rastanud umbes 14 km Laukna ja Maidla piirkonna teid. Praegu meil uut taolist et-tevõtmist plaanis ei ole,” rääkis maaparan-dusühistu juhatuse esimees Ago Kirsipuu.

Laukna Maaparandusühistu, PRIA, Soosalu OÜ ja vallavalitsuse esinda-jad on valmis teed liikluseks avama, milleks anti igaühele väike labidas pihku. Mati Eriku foto

Muinsuskaitsetalgud Teenusel olid tegusadEesti Muinsuskaitse ümarlaud kuulutas välja talgud, et korrastada kodukohas kultuurimälestisi. Teenusel on kolm kultuurimälestist: mõisa peahoone, mõisapark ja mõisa ait-kuivati.Viimasel neist toimuvad rekonstrueerimistööd, korrastamist aga vajasid mõisahoone keldriruumid ja pargis asuvad endise härrastemaja aremed. Töid korraldasid talgujuhid Silvi Resik ja Helju Niine-mäe.

16. mai hommik rõõmustas väga ilusa ilmaga. Kella 10-ks oli kokku tul-nud pea veerandsada talgulist, nende seas ka vallavalitsuse töötajad Margus Vaher ja Indrek Karotamm. Pikka sisse-juhatust ei tehtud ning tööd objektidel algasid täie hooga. Neli tundi tööd ja endalegi uskumatu, et saime risust ja rämpsust puhtaks mõisa keldriruumid. Nüüd võib järgmine meeskond siin oma töödega pihta hakkata. Teise ilme said ka varemed.

Talgulistele oli hernesupi keetnud Maie Raidma. Supi raha saime vallast. Pidasime meeles ka äsjast juubilari Margust.

Talgupäev läka meil korda. Aitäh abilistele! Tundkem rõõmu ja olgem uhked, et saime anda oma panuse, et oleksid korras ja säiliksid meie kultuu-rimälestised.

Silvi Resik

Raikküla Kool korraldab oma majas lahtiste uste päeva 26. ja 27.mail algusega kell 10. Lapsevanemad, kes soovivad kooliga tutvuda, kuid kellel puudub transpordivõimalus, palume võtta ühendust sotsiaalosakonnaga telefonidel 489 8845 või 5305 1085. 29. mail toimub koolis suur kevad-kontsert, kuhu oodatakse kindlasti ka õpilaste lapsevanemaid.

Hõbelusikaid jagati neljandat korda

Käsitööring Marjamaa Rahvamajas 21. mail kell 18

Teeme krakleetehnikat.

Kaunistame lillepotte, karpe, kiirköitjate kaasi vms.

Soovitud esemed ja huvitavate motiivi-dega salvrätikud võta ise kaasa.

20. mai 20092 Märjamaa Nädalaleht

Juulist on suitsuandur igas kodus kohustuslik

Põllumajandusministeeriumi toel oli kokku pandud õppepäev, mille eesmärgiks oli anda Haimre põhikooli õpilastele prak-tiline kogemus maaelust. Olustvere mõisa ees ootas meid hobuvanker, et teha ring peale mõisaesisele. Olustvere mõis paist-ab silma oma esindusliku arhitektuuri, tähistatud liigirikka pargi ja tervikliku mõisakompleksiga. Parajasti käis tiikide taastamine ja mitmete hoonete renoveer-imine.

Mesilastarude poole minnes möödusime 80 õpilasega põhikooli hoon-est. Mesilas saime aimu meesaamise loost, enne lahkumist jõudsime meesaia mait-sta. Töökodade juures ootasid kaasaegsed traktorid, et teha ring kooli territooriumil. Käisime villakojas ning käsitöökojas kalt-suvaipa kudumas.

Mõisamaja tutvustamist viis läbi eakas, tunnustatud pedagoog Elviira Grosberg, kes on paljudele lendudele aastakümneid õpetajaks olnud. Külastasime V. Luhti

puuhobuste näitust, vaatasime linnu- ja loomatopiseid. Kolm tundi ilusas mõisa-kompleksis lõppes lõunasöögiga ühises lauas.

Olustveres käik oli ilus vaheldus koolit-ööle, mis avardas meie teadmisi maa-

ettevõtlusest. Selgus ka kui vähe teame ühe kutsekooli igapäevaelust, aga nüüd saime maigu suhu. Maaelu tutvustus peab hakkama maast-madalast, seda tõdes kogu koolipere.

Jaan Viska

Selle aasta 1. juulist on suitsuandur igas kodus kohustuslik. Nõude mõte on vähen-dada tulesurmade arvu ja tulekahjude hä-vitavaid tagajärgi kodudes.

Suitsuandur tulekahju ära ei hoia, kuid aitab tekkinud põlengule õigel ajal jälile saada. Tulekahju saab ära hoida ainult ini-mene ise oma tegevusega või jättes hoopis-tükis mõned asjad tegemata. Suitsuanduri paigaldamine on mõtlemine üks samm ette ning piltlikult öeldes plaan B juhuks, kui kodus peaks siiski midagi kärssama või põlema minema. Plaan A on tulekahju ära-hoidmine.

Lisaks sellele, et tulekahju tõttu sureb igal aastal Eestis hulk inimesi, hävivad tu-les inimeste asjad, mis tuleb normaalseks elukorralduseks pärast tulekahju taasta-da. Ka igapäevaste tarbeesemete korraga asendamine võib osutuda väga suureks väljaminekuks. Peale otsese ärapõlemise muudavad kodu sisustuse kasutamiskõlb-matuks kõrge kuumus, tahm ja tulekustu-tusvesi. Kes ise tulekahju üle elanud, need teavad.

Millist suitsuandurit valida?Andureid, mis tulekahjule reageerivad,

on mitut tüüpi. Millist siis ikkagi valida? Esmalt võib andureid liigitada selle järgi, millisel toiteallikal nad töötavad. On an-durid, mis tuleb ühendada vooluvõrku ja patareitoitel töötavad andurid. Vooluvõrku

ühendatavate andurite puhul on enamasti tegemist juba tulekahjusignalisatsiooniga, mida tohib paigaldada ainult litsenseeri-tud paigaldaja. Paljudesse uutesse eluma-jadesse on sellised tulekahjusignalisatsioo-nid sisse ehitatud ning nendes kodudes on suitsuanduri nõue täidetud.

Kus sisseehitatud tulekahjusignalisat-

siooni ei ole, tuleb paigaldada patareitoitel suitsuandur, mille patareid tuleb vahetada kord aastas.

Patareitoitel suitsuandureid on kahte tüüpi: optilised ja ioonsuitsuandurid. Op-tilise suitsuanduri sees on kamber, milles valgusvihk. Tulekahju korral tungib suits kambrisse ning valgusvihk murdub ja andur hakkab alarmi andma. Valgusvihu võib katkestada ka tolm, veeaur või andu-risse roninud putukas. Sellepärast tuleb andurit regulaarselt hooldada, pühkides sealt tolmu ning paigaldada andur kohta, kus see valeteateid ei annaks. Aurude tõt-tu ei ole sobivad paigalduskohad andurile vannituba ja köök.

Ioonandur reageerib põlemise korral õhus lenduvatele osakestele. Ka ioonan-dureid tuleb hooldada. Ioonandur avastab paremini lahtise leegiga põlengukoldeid. Optiline andur on efektiivsem hõõgumi-sega seotud tulekollete avastamisel, kus tuleb palju suitsu.

Kui koju paigaldada ainult üks andur, soovitame optilist andurit, sest kodus on palju materjale, mis süttides esmalt hõõ-guvad ning optiline andur avastab sellise tulekahju varem. Kui koju paigaldada mitu suitsuandurit, on parema tulemuse saavu-tamiseks mõistlik paigaldada erinevatesse ruumidesse erinevat tüüpi andurid.

Sirle MattLääne-Eesti päästekeskus

• Kui kodus on üks suitsuandur, on kõige sobilikum see paigaldada maga-mistubade vahelisse koridori. Kui kodus on mitu suitsuandurit, panna need ma-gamistubadesse ja elutuppa.

• Kööki ei tasu suitsuandurit pai-galdada, toidu valmistamisel hakkab andur valehäiret andma. Valehäireid võivad põhjustada ka veeaur ja ehitus-tööde tolm.

• Suitsuandur tuleb lakke kinni-tada kruvidega. Kleebitud andur võib alla kukkuda ning puruneda. Kruvid ja tüüblid on suitsuanduriga kaasas.

• Suitsuanduri patareid tuleb vahe-tada keskmiselt üks kord aastas. Andur annab patarei tühjenemisest ka ise mär-ku vaiksete signaalidega.

• Suitsuandurist on kasu ainult siis, kui see on lakke paigaldatud ning pata-rei on täis.

• Suitsuanduri töökorras olekut saab kontrollida anduril olevat testnup-pu vajutades.

Joosep ja Ravel juhendaja pilgu all kangast kudumas. Jaan Viska foto

Tutvusime Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooliga

20. mai 2009 �Märjamaa Nädalaleht

Märjamaavalla-valitsuse istung 12. mail

I. Haridus ja kultuur 1. Nimetati sihtasutuse Loodna Va­

baajakeskus nõukogu uus koosseis. Nõukogus on üheksa liiget, iga piirkond – Teenuse, Loodna ja Laukna – on esin­datud kolme liikmega.

2. Kinnitati Märjamaa ja Valgu raama­tukogu suvised lahtiolekuajad (vt lk 9).

3. Tutvustati OÜ Triofox, OÜ Janirek Marketing ja FIE Novruz Mammadovi taotlusi laatade korraldamiseks 2009. aas­tal. Need toimuvad Märjamaa lauluväl­jakul ja Pärnu mnt 31 asuval Kaitseliidu platsil. – Anda nõusolekud.

4. Märjamaa alevi kodanik Toomas Kokk on uurinud kohaliku meditsiini ajalugu. Nikolai Hoffmann töötas Märja­maal arstina aastatel 1890–1928 ja on maetud koos abikaasaga vanasse surnu­aeda. Haual olev kivirist on purunenud, selle parandamine maksab ca 1000 kroo­ni. Ettepanek, et vald toetaks risti taasta­miseks vajaminevaid kulutusi, hauaplat­sil on Märjamaa jaoks ajalooline väärtus.

Anti põhimõtteline nõusolek risti taastamiseks vajaminevate kulude tasu­miseks.

5. Anda kinnituskiri Onabi projektis osalemiseks. Onabi projekti eesmärk on online­abiõpetaja tugistruktuuri võrgusti­ku loomine, et soodustada õppe mitme­kesistamist ja vähendada väljalangevust koolist. Projektis osaleb Varbola Kooli õpetaja Annika Lõhmus.

II. Majandusosakonna küsimusedAbivallavanem 1. Korraldada hange Märjamaa valla

hoonete ja rajatiste juurde kuuluvate ka­tastriüksuste mõõdistamiseks. Mõõdista­misele kuuluvad: Orgita külas asuv endi­ne kartulihoidla, endine ühislaut ja elamu 17 juures asuvad garaažid; Märjamaa alevis Pärnu mnt 69B garaaž, Pärnu mnt 69A väravahoone ja Uus t 2 autoremon­ditöökoda; Paeküla külas asuv Joosva arteesiakaev ning Velise mõisa park Ve­lisemõisa külas. Pakkumuste esitamine 1.06.2009 kell 16.00, avamine 16.05

2. On tulnud informatsioon, et Valgu keskasulas tänavavalgustus põleb. On ka Märjamaa alevi Sauna tänava elanike pöördumine lülitada välja selle tänava tä­navavalgustus.

Vallavalitsuse 07.04.2009 korraldu­sega nr 355 otsustati Märjamaa alevis tänavavalgustus põlema jätta keskvälja­kul, Haimre puisteel ja Kasti teel põlema jätta iga kolmas tänavavalgustuse lamp. Kuna keskväljaku ja Sauna tänava täna­vavalgustus on omavahel ühenduses, ei saa Sauna tänava tänavavalgustust välja lülitada. Valgu keskasulat kontrollida ja tänavavalgustus välja lülitada.

Ehitusküsimused 1. Anda nõusolek: kanalisatsioonito­

rustik Märjamaal Sihi 19 ja Veetorni 1.2. Anda ehitise kasutusluba: OÜ Jao­

tusvõrk, Kadaka 1 ja Kadaka 2 kinnistu liitumine elektrivõrguga Orgita külas.

Keskkonnaalased küsimusedMaa- ja omandireform1. Märjamaa vallavalitsuse 03.01.2006

korralduse nr 4 muutmine “Õigusvasta­selt võõrandatud maa tagastamine”. Nõm­meotsa külas Libastu maaüksus, muutus tagastatava maa pindala.

Keskkond1. Anda välja projekteerimise tingi­

mused puurkaevu projekteerimiseks aad­ressil Vanamõisa II Rangu külas.

2. Valla kruuskattega teede ehituse ja remondi lihthankele esitasid pakkumise Nurme Teedeehitus OÜ, Rapla Teed OÜ, AS KPK teedeehitus ja OÜ Üle. Kõik vastasid hankedokumentides esitatud tin­gimustele. Tunnistada edukaks pakku­jaks Nurme Teedeehitus OÜ, pakkumu­se kogumaksumus koos käibemaksuga 3 234 797.72 krooni.

3. Kinnitati lihthanke dokumendid “Märjamaa valla teede ja tänavate pinda­mistööd”. Pakkumuste esitamise tähtaeg 25.05.2009 kell 11.00, avamine kell 11.05, hankelepingu täitmine 15.07.2009.

4. Tallinn­Pärnu­Ikla maantee as­faltkatte remont toimub 1.06 kuni 15.07 2009, kilomeetritel 25 kuni 83.

Majandusosakonna juhataja1. Kaubiku liisimine.Majandusosakonna juhataja tutvustas

hinnapakkumisi. Ford: Ford Transit 300S van 2,2TDCi 85 hj esiveoline, maksumus 345 000 kr koos käibemaksuga; AS Sil­berauto Eesti: Mercedes­Benz Vito 109 CDI Mixto Basic A3, hind koos käibe­maksuga 376 420 kr ja City Motors AS: Renault Trafic Pack Clim Kombi, hind koos käibemaksuga 315 555 krooni.

Nõustuda City Motors AS pakkumi­sega. Võtta pakkumised ka kasutusrendi­le ning esitada kogu materjal arvamuse saamiseks vallavolikogu majandus­ ja

eelarvekomisjonile ja maikuu vallavoli­kogule.

III. Rahandusküsimused1. Täiendada Märjamaa vallavalitsuse

14.04.2009 korraldust nr 386 “Lepingute sõlmimine 2009. aastal alaeelarvest ra­hastatavate asutustega” järgmiselt:

“Õigusosakonnal sõlmida leping mittetulundusühinguga Teenuse Külade Ühendus, summas 180 000.00 krooni, te­gevuskulude sihtfinantseerimine.”

IV. Sotsiaalküsimused 1 . Juubelitoetuste maksmine Märja­

maa vallas. Juubilare maikuus 20, välja­makstav summa 10 000 krooni.

2. Laste suvepäevad Hobulaiul: kok­ku toimub 7 üritust, ühes laagris on 24 last ja 4 kasvatajat.

V. Õigusalased küsimused1. Algatada lihthange “Märja­

maa Gümnaasiumi toitlustusteenus 01.08.2009–31.07.2012”. Pakkumiste esitamise tähtaeg 21.05.2009 kell 10.00, avamine 10.05.

Õigusosakonna juhataja 1. Õigusosakonna juhataja Evi Rooda

andis ülevaate vallavarast, mille suhtes saaks algatada võõrandamismenetlust. Materjal ette valmistada juunikuu valla­volikogule.

Vallasekretär 1. Esitada Euroopa Parlamendi vali­

miseks moodustatud jaoskonnakomisjo­nide eelnõu kinnitamiseks 18. mai valla­volikogule.

2. Eesti Keskerakond esitas taotluse avaliku ürituse korraldamiseks 21. mail kell 12–13 Märjamaa alevi keskväljakul. Keskerakond korraldab Eestis seoses Eu­roparlamendi valimistega avalikke üritusi ja valimiste reklaambussi ringsõidu.

Märjamaa valla tänukirja said

• Märjamaa Muusika­ ja Kunstikooli kauaaegne pedagoog ning puhkpilli­orkestrite dirigent Robert Kasemägi seoses 90. sünnipäevaga. Robert Kasemägi töötab siin vaskpil­lide õpetajana alates kooli moodusta­misest 1988. aastal.

• Tunatoimkonna liige, piirkonna koduloo uurija ja kirjapanija Hugo Murre seoses 85. sünnipäevaga

20. mai 2009� Märjamaa Nädalaleht

Muusikale pühendatud eluGALERII

Märjamaa valla kõrgeima autasu – au-kodaniku tiitli ja sellega kaasneva tee-netemärgi, Maarjaristi I klassi kuldristi – sai tänavu elupõline muusik, Märja-maa muusika- ja kunstikooli puhkpilli-õpetaja ja Märjamaa puhkpilliorkestri kunagine juht Robert Kasemägi, kes 21. mail saab 90-aastaseks.

Lapsepõlv pärast revolutsiooni Venemaal Käisin Robertil külas, et kuulda lähe-

malt tema pikast, muusikale pühendatud elust. Vestlesime ta kabinetis. Minu vastas kirjutuslaua kõrval istus erksa silmavaate, elavate žestide ja muheda jutuga vanahär-ra, kellele kuidagi ei julgeks pakkuda, et peagi saab ta 90.

Robert Kasemägi sündis 21. mail 1919. aastal Venemaal Peterburi kubermangus Schlüsselburgi vallas Tošino raudteejaama lähedal. Venemaale oli tulnud tema vana-isa, kes ostis sellesse paika talu, sest Eestis oli maad vähe. Seal tekkis Eesti asundus Kurenõo, kus oli 42 hajatalu.

Ka Roberti isa ostis endale hiljem talu ja poiss sündis juba seal. Isatalus peeti nelja-viite lehma, kahte hobust ning suvi-ti olid talutöödel abiks sulane ja tüdruk. Külas keegi rikas ei olnud, kuid kõik olid ettevõtlikud inimesed. Üksteise suhtes oldi väga abivalmid, omavahel suheldi tihedalt ja tülisid naabrite vahel ei olnud. Külas oli neljaklassiline eesti algkool, kuhu ka Ro-bert läks.

Pärast algkooli asus ta õppima seitsme kilomeetri kaugusel asuvas vene koolis ja elas seal internaadis. Vene keelt poiss ei osanud ja sellepärast klassikaaslased algul naersid ta üle. Juuditarist klassijuhataja oli hästi mõistev, aitas poisil vene keelt õppida ja noomis klassikaaslasi pilkamise pärast. Kevadeks oli Robertil vene keel peaaegu selge ja klassijuhataja kiitis teda lastevane-mate koosolekul emale.

“Pillimäng oli mul veres lapsepõlvest peale,” ütles Robert. Naabertalus oli mitu klaverit, mis olid saadud toiduainete eest revolutsioonijärgseil nälja-aastail jõukatelt Peterburi elanikelt. Külalapsed klimberda-sid klavereil ning Robertki püüdis kuuldud lihtsamaid lugusid järele mängida. Ta soo-vis väga muusikat õppida, see polnud aga võimalik: lähedal ei olnud ühtki muusika-kooli.

Õpinguaastad Peterburi kubermangus ja LeningradisIsa tahtis, et Robertist saaks talupere-

mees ja seetõttu läks ta edasi õppima Vsevoložki eesti-soome põllumajandus-tehnikumi, mis kahe aasta pärast muudeti keskkooliks. Koolis muusikaõpetajat ei ol-nud. Muusikahuvilised poisid moodustasid ise väikese orkestri, kus Robert mängis mandoliini, teine poiss kitarri ja kolmas trummi. Nad käisid mängimas tantsupidu-del ja teenisid sel moel veidi rahagi.

1937. aastal toimusid Novgorodis su-vised muusikakursused. Robert küsis osa-lemiseks koolist luba, sest koolitus algas enne õppeaasta lõppu. Koolist lubati hea-meelega, sest temast loodeti saada muusi-kakollektiivide juhendajat.

Kursustel õpiti dirigeerima ja vene rahvapille mängima. Lõpetamisel andsid õppurid Leningradi konservatooriumis kontserdi, kus Robert juhatas koori. Tema juurde tuli üks konservatooriumi õppejõud küsima, kas nooruk ei tahaks tulla muu-sikakooli õppima. Robert ütles ahvatlevast ettepanekust ära, sest oli lubanud naasta kodukeskkooli.

Ta moodustas keskkoolis segakoori ja dombra-balalaikaorkestri, mida juhatas kaks aastat. Iseseisvalt õppis ära ka noo-dilugemise.

Keskkooli lõpetas noormees parema-te hulgas. See võimaldas tal eksamiteta kohe mõnda kõrgkooli astuda. Suur soov oli minna konservatooriumisse, kuid tal-

le meeldis ka õpetajakutse, sest keskoolis juhendas ta muusikakollektiive ja aitas ühiselamus nõrgemaid õppimises. Robert läkski õppima Leningradi Pokrovski-nime-lisse Pedagoogilisse Instituuti. Ta sai koha ühiselamusse, elas ära stipendiumist ja ko-dust saadetud toidupakkidest.

Noormees oli teisel kursusel, kui algas sõda ja kuulutati välja üldmobilisatsioon. Õnneliku juhuse tõttu ta üldmobilisatsioo-ni alla ei kuulunud, sest rahu ajal üliõpila-sed sõjaväes aega teenimas ei käinud, aga tema aastakäik oli just sõja ajal ajateenis-tuses. Nii jäidki üliõpilased mobilisatsiooni alt välja ja nad käisid ainult tankitõrjekraa-ve kaevamas.

Robert põgenes kodutallu. 1941. aasta augustis vallutasid küla sakslased. Õde sai surma, kui maja tabas lennukipomm. Sak-sa sõdurid suhtusid eestlastest külaelani-kesse mõistvamalt kui venelastesse.

1942. aasta jaanuaris organiseerisid külaelanikud Eestisse tagasimineku. Ka nende perekond sai selleks loa. Nad va-hetasid ühe lehma hobuse vastu ja asusid kahe hobusega Eesti poole teele. Majad koos mööbliga jäid maha. Koos Robertiga asusid kodumaa poole teele pime vanaisa, vanaema ja onu minia koos kuuekuuse lapsega. Kaasa sai peale heinte võtta vaid hädavajalikke asju. Robert võttis ühes jalg-ratta ja bajaani.

Tagasitee Eestisse kestis 22 päeva ja kogu vahemaa läbis Robert jalgsi. Vastla-päeval, 18. veebruaril 1942 jõudis pere-

Endised metsasarveõpilased tavatsevad käia sünnipäeva paiku Robert Kasemäel külas. See pilt on tehtud “sarvikute” kokkusaamisest oma õpe-taja juures 2008. aasta kevadel.

20. mai 2009 �Märjamaa Nädalaleht

kond Narva lähedale. “Pühkisin jalad lu-mel Venemaa tolmust puhtaks ja tõotasin, et Venemaale ma enam kunagi tagasi ei lähe,” jutustas Robert kohtumisest Eesti-ga.

Taas kodumaal“Eestis läksime esiisade tallu Peningi

valla Perila külas, kus elasid meie kauged sugulased. Kuna üks nende talumajadest oli tühi, saime sinna elama.”

Varsti tuli kutse minna mobilisatsioo-nipunkti, kuna värvati mehi Eesti leegioni. Kogumispunktis võeti tööpataljoni mine-vad mehed kohe sõjaväkke, rindele mine-jad lubati kuuks koju. Nende hulgas oli ka Robert.

“Lapsepõlves olin olnud pimesoolepõ-letikus, kuid imekombel paranesin ja pi-mesool jäi opereerimata. Nüüd võtsin liha- ja munakorvi ja läksin Tallinnasse arsti juurde. Ütlesin, et pimesool teeb valu ja kas saaks seda opereerida. Lõigatigi ja jäin haiglasse. Sain tõendi, et oli raske operat-sioon ja vajan pikaajalist ravi. Saatsin selle tõendi staapi, kust tuli vastus, et on loobu-tud mind sõjaväkke kutsumast.”

Robert läks tööle Kose-Uuemõisa tõr-va utmise vabrikusse. Vabrik aga tööle ei hakanudki, sest selle projekteerija, teh-nikaülikooli tudeng oli mingi olulise vea teinud.

“Tutvusin vabriku omanikuga, kes kut-sus mind põgenema Rootsi. Eestimaalt ma aga lahkuda ei tahtnud. 1943. aastal, kui olin leegionist vabaks saanud, abiellusin oma küla tütarlapse Lindaga, kes oli mu kauge sugulane ja kelle neiupõlvenimi oli

ka Kasemägi. Nüüdseks oleme terve igavi-ku ilusasti koos elanud, briljantpulmadki peetud. Meil on poeg ja kaks pojatütart. Nad elavad Saksamaal.”

1944. aasta sügisel oli Eestis taas või-muvahetus. “Jälle sattusin mobilisatsiooni alla, seekord taheti Vene sõjaväkke võtta. Mobilisatsioonipunkti ohvitserid olid umb-venelased. Nad küsisid, kas keegi meist os-kab vene keelt. Et oskasin, siis pandi mind sõjaväkke võetavate eesti poiste nimesid vene tähtedega üles kirjutama. Kui see sai tehtud, uuriti, mis ametimees olen. Ütle-sin, et pedagoogilise instituudi üliõpilane. Nüüd lubati mind sõjaväest vabaks, sest õpetajaid oli hädasti vaja.

Läksin haridusministeeriumi. Seal ta-heti mind Harjumaa Kõue algkooli juha-tajaks panna. Keeldusin põhjendusega, et noore ja õpetajatöös kogenematu inime-sena ei saa ma koolitöö organiseerimisega hakkama. Siis pakuti õpetajakohta Tallin-nas. Olingi kuus aastat 18. algkoolis, õpe-tades peamiselt vene keelt.”

Konservatoorium, Estonia teater,ERSO ja Otsa-kool1950. aastal läks Robert Tallinna kon-

servatooriumi sisseastumiseksamitele. Ta võeti metsasarve eriala üliõpilaseks. Tema õpetajaks oli Mart Paenurm, kes oli hea südamega inimene ja talle nagu isa eest. Robert täiendas end ka mõnel korral Le-ningradi konservatooriumis professor Bo-janovski juures.

Õpingute ajal hakkas ta mängima Esto-nia teatri orkestris ja oli seal 30 aastat met-sasarvemängija. Ta töötas ka Eesti Raadio

Sümfooniaorkestris. Tema dirigentideks on olnud Neeme Järvi ja Eri Klas, kellest Järviga on nad head sõbrad siiani.

Lisaks pillimängule oli Robert sama palju aastaid G. Otsa nimelises muusika-keskkoolis metsasarve eriala õpetaja ja puhkpilliorkestri juhendaja. Enamus ta õpilastest on jäänud kutselisteks pillimees-teks. Robertile meeldis muusikakoolis õpe-tada. Teda peetakse ka metsasarvemängija-te uue koolkonna rajajaks, sest eestiaegsed mängijad olid kas Eestist lahkunud või pil-limängust loobunud.

Estonia teatri metsasarvemängijate rühma peeti väga heaks ja ühtlaseks. Kui Robert sai 60-aastaseks, loobus ta orkestris mängimast ja tuli Märjamaale, kus ta kohe värvati Märjamaa puhkpilliorkestri, tollase nimega EPT puhkpilliorkestri juhiks.

Uus kodu MärjamaalEakamaks saades tahtis Robert Tallin-

nast ära. Ta otsis põhjarannikult ja mujaltki Harjumaalt talumaja, kuhu elama minna, kuid ei leidnud sobivat. Lõpuks leidis meel-diva krundi hoopis Märjamaalt – Kasti tee ääres ilusa männiku servas.

Maja ehitas ta tolle aja kohta valmis küllaltki ruttu – viie aastaga. Suurema osa ehitustöödest tegi ta ise, neid oskusi oli õppinud enne sõda ehitusmeistritest onu-de käest. Kui mõne töö tegemiseks jaksu väheseks jäi, läks ta kohalikku õllekasse, nn lõvipuuri, kust alati oli pudeli viina eest mehi abiks saada.

Lisaks puhkpilliorkestri juhatamisele hakkas Robert puhkpillimängijaid õpeta-ma Märjamaa muusika- ja kunstikoolis, mille asutamise mõtte algatajaks ta ise oli. Tänaseks on ta arvukate tundide andmi-sest loobunud, kuid tal on veel kolm õpilast ja kuus õppetundi nädalas. Muusikakooli puuduseks peab elupõline muusik seda, et koolil pole oma saali. Esinemisteks on ka-sutatud Märjamaa kogudusemaja ja nüüd saab esineda äsja renoveeritud Märjamaa rahvamaja ilusas saalis.

Pillimeeste õpetamisel peab Robert tähtsaks kahte asjaolu. Esiteks, peab olema hea ja sõbralik suhe õpilastega. Teiseks, puhkpillimängijatele tuleb selgeks õpetada õige puhumine, vajalik on puhumise pinge ja õhujoa liikumise hea tunnetamine.

“Pillimäng on pakkunud mulle kogu elu suurt rahuldust ja rõõmu. Ma tahtsin väga mängida. Ka meeldis mulle väga õpe-tada,” tõdes elupõline muusik ja puhkpilli-õpetaja Robert Kasemägi.

Juhan MärjamaRobert Kasemägi peab väga oluliseks sõbralikku suhet õpilastega. Siin tunnustab ta oma praegust õpilast Taavi Vesinurme pärast esinemist.

20. mai 2009� Märjamaa Nädalaleht

Vabatahtlik nautis kohtumist hooldekodusMärjamaa noortekeskuses vabatahtlikuna töötav ungarlanna Ka-talin Csontos veetis ühe päeva Kernu hooldekodus, et tutvustada Ungarit. Ta näitas pilte, kõlas ungari muusika ja mõistagi küpsetati ungari rahvustoitu langosi, mis kõikidel üritustel on siinmail väga hästi vastu võetud.

“Mul oli erakordselt huvitav päev. Hoolealused olid väga sõb-ralikud, aitasid mul lauseid lõpetada, kui mul eesti keeles rääkides pause tekkis ja esitasid väga vahvaid küsimusi. Olin ka nende lau-lutunnis. Nad kinkisid mulle oma väga ilusaid käsitöid,” rääkis Ka-talin vaimustunult.

Katalinile meeldis see päev nii väga, et ta soovib hooldekodu veel kord külastada koos oma vabatahtlikest sõpradega.

Aprillis tutvustas ungarlanna oma kodumaad ka Märjamaa sotsiaalabikeskuses toimunud õhtul ja on kutsutud esinema Sippa. Neiu on Märjamaal augusti lõpuni ja võimaluse korral viiks veel läbi mõne Ungari õhtu. Reet Saar

Valgu kool võõrustas projektipartnereidAprilli viimasel nädalal olid Comeniuse projekti raames Valgu koolis külas partne-rid Soomest Kuopio lähedalt – kolm õpeta-jat ja neli õpilast Pirtti koolist.

Lapsed ööbisid meie õpilaste kodudes, õpetajad Luhtre turismitalus. Saabumis-õhtul oligi tervitusõhtusöök Luhtres koos meie õpetajatega. Luhtre perenaine viis läbi ekskursiooni kohalikus muuseumis, kus välja pandud esemed pärinevad kõik sealsest talust.

Kooli ja kohalike oludega tutvumiseks oli aega kaks päeva. Avapäeval tutvustasi-me külalistele koolimaja ja selle imeilusat ümbrust. Soome õpilased osalesid tundides koos oma võõrustajatega, õpetajad külas-tasid tunde vastavalt oma äranägemisele. Et Pirttis on algkool, siis olidki nad rohkem huvitatud algklasside tegemistest.

Pärast lõunasööki sõidutasime külali-sed lähimasse suuremasse linna Pärnusse. Seal külastasime MiniZood, kus palju ele-vust tekitas madude ja suurte tarakanide katsumine oma käega. Põgusalt tutvusta-sime Pärnu vanalinna ja jalutasime mere ääres. Vesi oli nii soe, et võis jalgupidi sisse minna.

Teisel päeval viibisid külalised jällegi tundides. Vahepeal kogunes kogu kooli-pere saali, et kuulata-vaadata tutvustust Pirtti koolist ja Kuopiost.

Soomlased said osa meie kooli õpilas-tele ja õpetajatele korraldatud esmaabi õp-

pusest, kus soovijad said nukkude peal ka ise elustamist proovida.

Pärast tunde sõitsime Sillaotsa Talumuu-seumi, kus peremees koos pedagoogiga te-gid põhjaliku eksursiooni. Õhtul kogunesid õpetajad Märjamaale hüvastijätuõhtusöö-gile. Enne seda saime osa rahvusvahelise tantsupäeva tähistamisest, milles osalesid ka Märjamaa tantsukollektiivid.

Külalised jäid nähtuga rahule, üks tüd-rukutest arvas, et tahaks lausa siia õppima tulla. Tagasisidena oleme teda saanud, et

väga paljud Pirtti kooli õpilased sooviksid tulla meie kooliga tutvuma ja leida meie õpilaste hulgast kirjasõpru.

Mis soomlaste ar-vates on Valgu koolis teistmoodi kui neil:

1) meil on tavaline vahetund 10 mi-nutit, neil 15 ja olenemata ilmast alati ko-hustus õue minna; 2) meil on õppekavas rohkem tunde; 3) puude toomine, aiatöö; 4) lõunasöögiks alati ka magustoit, mida neil kunagi pole, see-eest on Soome koo-lis suur salativalik prae kõrvale; 5) range paljundussüsteem; 6) vähe meesõpetajaid; 7) nende kool ei kasuta õpikute juurde töö-vihikuid.

Comeniuse projekt jätkub. Sügisel sõidame Austriasse ja järgmisel kevadel ootame meile külla austerlasi, türklasi ja soomlasi.

Aitäh kõigile, kes külaliste vastuvõtu kordaminekule kaasa aitasid!

Merje BurmeisterValgu Põhikooli õpetaja,Comeniuse projektigrupi liige

��������������������������������� ������

������������������

����������������������������������������

������������������������������

������������

����������� ������������

������������ ���������������

��������� ��������������� ��������������� ��� � �

­����� ��

Soome õpetajad tutvusid Luhtre turismitalus oleva muuseumi väljapane-kuga.

20. mai 2009 �Märjamaa Nädalaleht

Haimre mõisa väravadVANAD FOTOD 61

Seekord esitame pilte ka ühest Märjamaa alevi sümbolist – Haimre mõisa värava-test.

Nagu teada, jooksid Märjamaa kiri-kukülasse kokku kuni viie mõisa piirid, sealhulgas Haimre mõisa omad. Nagu inimestel kombeks, püütakse ikka teistele end näidata ja näiteks naabreid millegagi üle trumbata. Haimre mõisnik näitas oma taset härrastemaja juurest Märjamaale kulgeva lehisealleega, mille üksikud ek-semplarid on säilinud tänaseni. Allee algas kummastki otsast uhkete väravatega.

Kui uurida Haimre mõisat käsitlevaid artikleid ja kirjutisi, siis üheski nendes ei nimetata vaatamisväärsustena neid vära-vaid. Et Märjamaal asuvate väravate ühele post-obeliskile on omal ajal paigaldatud Märjamaa esimese laulupäeva mälestus-tahvel, siis on mõnes kirjutises ekslikult peetud neid väravaid nimetatud ürituse mälestusmärgiks. Tegelikult säilisid nõu-kogude ajani väravapostide massiivsed alumised osad, mis aga autoliikluse kasva-des muutusid ohtlikuks Pärnu mnt – Haim-re pst ristmikul (Pärnu-poolne sõidetigi viltu), ja taastamisel nihutati umbes 50 meetrit algsest asukohast Haimre suunas. Märjamaa Muinsuskaitse Selts ja tollased aktiivsed isikud taastasid ka väravapostide hävinud osad ning kinnitasid eelpool ni-metatud mälestustahvli.

Tõnu Mesila

1. Haimre väravad 1900. aasta paiku. 2. Märjamaa trehvamise allee. 3. Haimre mõisa väravad ja väravavahimaja Pärnu mnt 77, milles asus jalgratta- ja lukksepatöökoda, foto 1920. aastatest.4. Näide 1978. aastal pildistatud viltu vajunud Pärnu-poolsest postitaldmikust.

20. mai 2009� Märjamaa Nädalaleht

16. mail Pärnus peetud Eesti meistrivõist-lustel lamades surumises võistles Märjamaa spordiklubist kaheksa võistlejat, neist kaks noorteklassis ja kaks seenioride e meeste klassis

Väga hästi esinenud noored said kaks kuld- ja kaks pronksmedalit ning võist-kondliku kolmanda koha. Kõik tegid sam-mukese arengus edasi. Mullu saadud hõ-bedale lisandus Jürjo Rahuojal kuldmedal kehakaalus -60 kg tulemusega 85 kg. Teine kuldmedal läks Madis Poolile, kes keha-kaalus -90 kg lausa rebis esikoha saarlaselt Rogert Roomilt, surudes tublilt 110 kg ja

võites tänu väiksemale kehakaalule. Pronksi said Marvin Üürike (-60 kg) tu-

lemusega 65 kg ja Markus Plamus (-82,5 kg) 95 kg.

Seekord medaliteni ei küündinud, kuid andsid oma panuse võistkonna esinemisse Renalt Rein ja Kaspar Lauri, kes surusid mõlemad raskuse kümmekond kilo üle oma kehakaalu, aga pidid leppima 5. ja 6. kohaga -67,7 kg kehakaalus.

Meie noortel on hea perspektiiv, sest ükski ei vaheta vanuseklassi ka järgmisel aastal, nagu enamik ettepoole jõudnud võistkondade noori Saaremaalt ja Kohtla-

Järvelt.Võistlustel püstitasid kaheksa võistlejat

15 Eesti rekordit. Ühe tegi Mihkel Laurits, kes üle 60aastaste vanuseklassis -100 kg kehakaalus surus hea stiiliga 135 kg ja sai sellega 4. koha.

Tänu abi eest Jaano Saarele ja Heino Maistele ning korraldajatele võistluste ees-kujuliku läbiviimise eest.

Kuu aja pärast ootab kolme Märjamaa spordiklubi veterani EM kolmevõistluses Tšehhimaal Pilsenis.

Mihkel Laurits

K 20.05 17; 19; 21 “SURMARALLI” USA action-põnevik 1.45 (K -14)

R 22.05 17; 19; 21 “KAHEPALGELISED” USA põnevusfilm 2.03 (MS -12)

P 24.05 17; 19; 21 “SUPERSTAARIST MUS-TERISA” USA kogupere-komöödia 1.51

E 25.05 17; 19; 21 “KÜLMAAMPS” ROOTSI õuduspõnevik 1.36 (kõigile) PÖFF

Pilet 40.-; sooduspilet 25.-; alla seitsmeaastased lapsed 10 .-

“Surmaralli”Terminal Island, New York: 2020. USA

vanglatest on saanud ülerahvastatud looma-aiad, täis metsikuid kõrilõikajaid ja muid jäti-seid. Vanglaid haldav Weylandi korporatsioon on leidnud aga viisi selle pealt raha teenida. Selleks on vaadatavustabelite tipus püsiv “Sur-maralli” nimeline jõhker spordiüritus, kus puuduvad igasugused reeglid, osavõtjate elu ei maksa midagi ning peaauhinnaks on vabadus. Kui Weyland nõuab reitingu tõstmise huvides uut tasemel juhti, on valesüüdistuse alusel trellide taga saadetud endine võidusõitja Jen-sen Ames (Jason Statham) sunnitud osalema. Mehel on kindel kavatsus kolm päeva kestev kadalipp üle elada ning ületada finishijoon esi-mesena. Seejuures on talle abiks neljarattaline

koletis, mis varustatud kuulipildujate ning gra-naadiheitjatega. Amesil on vaid üks valik: kas tappa või saada tapetud.

“Kahepalgelised”CIA veteran Claire Stenwick (Julia Ro-

berts) ning endine MI6 agent Ray Koval (Clive Owen) on vahetanud oma senise töö oluliselt tulutoovama ameti vastu, luurates rahakate suurkorporatsioonide konkurentide järel, et uurida välja nende viimsedki saladused. See-juures on nad sattunud selles külmas sõjas rin-dejoone erinevatele pooltele. Nende puuduliku moraaliga tööandjate Howard Tully (Tom Wil-kinson) ning Dick Garsiki (Paul Giamatti) jaoks pole olemas keelatud võtteid ning kuna kaalul on terve varandus, muutub kasutatav taktika üha räpasemaks. Kaks proffi peavad tegelema ka probleemiga, mida kumbki ei osanud ette näha: vastastikune tõmme. Claire ja Ray on suutnud seni alati töö ja eraelu lahus hoida, kuid seekord näib see olevat peaaegu võima-tu, kui mängu tuleb spiooni suurim vaenlane – armastus.

“Superstaarist musterisa”Joe Kingman (Dwayne “The Rock” John-

son) on Ameerika profijalgpalli armastatud superstaar, kelle meeskond on lähedal ihalda-tud meistritiitlile. “Sari-poissmees” on rikas, edukas ja tema uhkes korteris käib pidev pidu. Sellisele elule tuleb äkiline lõpp päeval, mil Joe ukse taha ilmub 7-aastane Peyton (Madison Pettis), kes osutub tema tütreks, kelle olemas-olust mehel aimugi polnud! Korraga peab Joe leidma oma pidude, treeningute ja kohtamis-te kõrvalt aega ka balletitundide, unejuttude

ja nukkude jaoks. Kuigi koomilisi äpardusi ja eksisamme tuleb kogenematul papal ette kuh-jaga, saab Joe pikkamööda aru, et tema tuhan-dete fännide seas on tähtsaim see, kes teda issiks nimetab.

“Superstaarist musterisa” on igas vanuses vaatajale mõeldud komöödia katsumustest, mis ka kõige tugevama mehe tõsiselt proovile panevad.

“Külmaamps” Kiire rütmiga vampiirikomöödia, mille

tegevus leiab aset kauges Põhja-Rootsi väikelinnas, kus tundub valitsevat pea igavene polaaröö.

Annika ja Saga, ema ja tema 17-aas-tane tütar, on just kolinud Annika tööva-hetuse tõttu Lapimaale. Annika asub tööle haiglasse ning Saga peab minema uude kooli. Koolis sõbruneb Saga kiiresti puna-mustapäise gooti tüdruku Vegaga. Annika aga avastab, et haiglas ei ole kõik sugugi nii kui peaks – teravakülmast pakitsevas väikeses linnas, hakkavad aset leidma müstilised õnnetused ja surmajuhtumid.

Vampiirinakkuse on linna toonud ku-nagise Skandinaavia SS-rühma liige, keda ründas II maailmasõja päevil Ukrainas vampiir. Nakkus püsib aastaid peidus kuni pääseb ootamatult valla tänapäevases maailmas.

Filmi kuulub küll õudusfilmi žanri, kuid samuti leidub loos head huumorit ning seetõttu võib seda pidada õuduskomöö-diaks. Film on kogunud mitmeid auhindu väärikatelt õudus- ja fantaasiafilmide fes-tivalidelt.

MaadlusinfoMaadlusklubi Juhan korraldas 17. mail Juhan Kalde mälestusvõistlused kreeka-rooma maadluses noortele. Osalesid Haap-salu, Martna, Pärnu, Vana-Vigala ja Märja-maa noored maadlejad.

1994–1998. a sündinud poistest saavu-tasid oma kehakaalus esikoha: 37 kg Mar-tin Aduson, 42 kg Markos Merisalu, üle 75 kg Joonas Andessalu. Teise koha said:

37 kg Kristjan Erm, 47 kg Ardo Pajur, 75 kg Tarvi Rahuoja (kõik Märjamaa), 42 kg Hans Veskimägi (V-Vigala).

1999. a sündinud ja noorematest võitis esikoha 41 kg kehakaalus Andreas Välis (V-Vigala).

Samal ajal toimusid Soomes Vantaas Põhjamaade meistrivõistlused kreeka-roo-ma maadluses kadettidele (-17a) ja juunio-ritele (-20a). Eesti koondises võistles neli

MK Juhan maadlejat. Kadettide vanuseklassis osalesid Marek

Lainela ja Karlis Kaldma. Hästi maadles Karlis, kes saavutas 11 maadleja hulgas 4. koha. Juuniorite raskekaalus saavutas Ma-dis Sihimets teise koha. Margus Umda (84 kg) kaotas napilt hilisemale pronksmedali-võitjale Tuomas Tarinole (Soome) ja edasi maadelda ei saanud.

Harri Koiduste

Jõutõstjad tegid hea võistluse

20. mai 2009 9Märjamaa Nädalaleht

Jõeääre külast on läinud viimsele teele

HERTA LAURI.

Avaldame kaastunnet Ainole ja Maidule peredega.

Külarahvas

Avaldame kaastunnet Valeri Drjomovile perega kalli

EMA, äMMA jA VAnAEMA surma puhul.

Anni, Ellen ja Arvet

Märjamaa Vallavalitsus annab teada, et 11. maist 2009 algas hajaasustuse veeprog-rammi taotluste vastuvõtt Märjamaa vallas.

Taotleda saab hajaasustuspiirkondades asuvate majapidamiste jaoks toetust kae­vude ja joogiveetorustike ehitamiseks ning kaevude varustamiseks vajalike tehniliste seadmetega.

Toetust saavad taotleda füüsilised isi­kud, mittetulundusühingud ja sihtasutused.

Toetatavate tegevuste ja abikõlblike kulude loetelu ning taotlemise tingimused

leiate regionaalministri 30.04.2008 käsk­kirjast nr 59 “Hajaasustuse veeprogrammi programmdokument” (muudetud järgmiste regionaalministri käskkirjadega: 17.07.2008 nr 91 ning 05.05.2009 nr 39 ), mis on kätte­saadav Märjamaa Vallavalitsuse veebilehel.

Programmdokumendis kehtestatud nõuetele vastavad taotlused tuleb esita-da Märjamaa vallavalitsusele hiljemalt 11.06.2009 a.

Lisainfo: Märjamaa valla veebilehelt; Rapla Maavalitsuse veebilehelt; Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse veebilehelt.

Pühapäeval, 24. mail algusega 14.00 toimub Märjamaa rahvamajas

ROBERT KASEMÄGI 90. sünnipäeva pidulik tähistamine.

Rahvamaja Ly galeriis

* Tunne Kelami fotonäitus “Eesti tee vabadusele”

* Arvo Kuldkepi fotod Mahtras toimunud maakonnapeost

Märjamaa rahvamajas23. mail kell 19.00naisrühma

ÜLEJALA SUSSISAHISTAJAD10. TEGEVUSAASTA KONTSERT

Kaasa löövad:* Ansambel AVAJA Türilt

* segarühm LUSTILINE

Tantsuks mängib ansambel INGLE

KIRIKU TEATED

EELK Märjamaa Maarja kogudus

Kolmapäev, 20. maiMissat ja piiblitundi ei toimu.

neljapäev, 21. maiKRISTUSE TAEVAMINEMISPÜHA15.00 Missa Kuuda hooldekodus18.00 Missa ehk jumalateenistus armulauaga Reede, 22. mai 7.30 Missa ehk jumalateenistus armulauaga19.00 Noortekas (kogudusemajas) Pühapäev, 24. mai7. ÜLESTÕUSMISAJA PÜHAPÄEV11.00 Missa ehk jumalateenistus armulauaga Esmaspäev, 25. mai 7.30 Missa ehk jumalateenistus armulauaga18.00 Palvetund (kogudusemajas)

Teisipäev, 26. mai 7.30 Missa ehk jumalateenistus armulauaga18.00 Missa ehk jumalateenistus armulauaga

Laupäeval, 23. mail kell 11 Märjamaa muusika-

ja kunstikoolis

LooMELAAT*Erialade tutvustamine ja järel­eproovimise võimalus*Uurimismäng*Kontsert

Tule koos vanematega! Lõpp kella 14 paiku.

Võtame KASUTATUD KoDUTEHnIKAT

KoMISjonIMüüKI.oleme avatud iga päev

12.00-20.00 Pärnu mnt 68Dracula rent.

Info 5566 9903

RAAMATUKoGUDE SUVISED LAHTIoLEKUAjAD

Märjamaa raamatukogu lahtioleku-ajad alates 1. maist kuni 31. augustini:E, K, R kell 11.00–17.00, lõuna 13.00–13.30T kell 12.00–18.00, lõunavaheajataN kell 12.00–19.00, lõunavaheajata

Laupäev ja pühapäev suletud

Valgu Raamatukogu on 1. juunist kuni 31. augustini 2009 laupäeviti suletud.

MÄRJAMAA NÄDALALEHTwww.marjamaa.eeTrükiarv 120� eksemplari

Märjamaa valla infolehtToimetus 78304 Märjamaa Tehnika 11 tuba 10, telefon 489 8842Toimetaja Reet Saar, 5306 5805, reet.saar@marjamaa.ee

10 Märjamaa Nädalaleht 20. mai 2009

85 Hugo Murre 23.05 Märjamaa78 Linda Nirgi 23.05 Vaimõisa küla76 Arvi-Reinhold Mursak 18.05 Vaimõisa küla75 Antonina Aljaste 20.05 Laukna küla70 Vello Burmeister 24.05 Kohtru küla

MITMESUGUST

Aitan korrastada Teie lähedaste viimse puhkepaiga. Haudade kujundus, korrastus ja hooldus. 5690 6778, 652 5430 Kristi

22.05; 5.ja 19.06 TÜ Rangu kaubamaja I kor­rusel kullassepp, kell 14­16. Remont, valmis­tamine, graveerimine. Info 523 0582

Ostan kokku kasevihtu. Minim. kogus 1000 tk. Hind kokkuleppel. 5397 2375

Võtsin ilma nälgimata kaalust alla 20 kilo. Kui Sul kaaluprobleemid, helista, aitan. Konsultatsioon tasuta. 5807 9986

Pottsepp­korstnapühkija. Teostan ka küttekehade remonti. 558 8671

Vaipade puhastus ja pesu. 5858 7298

Veoteenus suure kaubikbussiga. 5858 7298

Kaevetööd miniekskavaatoriga. Mini­ekskavaatori rent. 517 0725, 503 4753

Soovin majapidamisse abilist hooaja­listele aiatöödele. Alustada saab kohe. Info 528 3163

EHITUSTÖÖD. Tel 5453 3815.

MüüK

Müüa sise­ ja välisvoodrilauda, sauna­materjali. Vedu. 5650 7888

Alevi keskel 3toal krt, 65 m2. 501 2467

Müüa 3toaline korter Valgus, 68 m2. Hind 155 000. 5346 5807

Müüa 3toaline korter alevis või vahet. 1­2toalise korteri vastu. 5660 6929

Müüa lille­, kapsa­ ja kasvuhoonetaimi Moka külas. 482 6766

Aastaringselt müüa lõhutud küttepuidlepp 450.­ m3, kask 550.­ m3. 558 3642

Küttepuude eripakkumine koos transpor­diga, h alates 380 kr/rm Tel 5559 5537

Must lepp 50 ja 30 cm. 52 49 311

Küttepuud ja vedu. 5663 2968

Müüa lepa küttepuid. Hind koos trans­pordiga alates 400.­ Võimalik tellida eri pikkusega puid. 5364 8924

Müüa vanaaegne puutööpink. 489 7795

oST

Landcapital OÜ ostab METSAKIN­NISTUID ja KASVAVAT METSA üle Eesti. Tel 515 6858

* Müüa kasutatud ja uusi rehve sõidu­ ja veoautodele.

* Rehvitöödel soodustus.* Hinnad suviselt soodsad.

Agomer Rehvid OÜ 52 00 662

Dracula tööriista rentavatud iga päev

12.00-20.00Pärnu mnt 68

Info 5566 9903

Samas müüa kõik videokassetidfilmidega 25.- tükk.

VEE- JA KANALISATSIOONI-TRASSIdE EHITuSTööd• Kruntide liitumistööd ühisvee-

värgi süsteemiga• Haljastustööd

Teostame tööd vastavalt kehtestatud nõuetele ja anname töödele garantii.

Info ja registreerimine: 482 1909, 482 188956600658, 56611206

www.timberstonehitus.ee

TULE TERVISEKAPSLISSE!

Sa oled stressis, sul on kevadväsimus või suured pidustused selja taga,

siis tule lõõgastu Päiksejänkus tervisekapslis.

• Suurendab järsult kudede ja rakkude hapnikuvarustust

• Kiirendab keha vereringet, hapniku- ja toitainevarustust

• Aitab põletada 400-600 kalorit iga ses-siooniga

• Suurendab kasvajate kärbumistegurit kuni 500 korda

• Eemaldab kehasse kogunenud toksiinid,

nagu näiteks pestitsiidid, (PCB), ravimi-jäägid, happelised jäätmed ja palju muud

• Stimuleerib immuunsüsteemi • Hävitab baktereid ja viirusi • Lõdvestab lihaseid ja vabastab need

pingetest

Nüüd maksab 30 min kapslis kõigest 150 krooni

Märjamaa Veski 6Tel 5649 0912

Avatud: teisipäev, kolmapäev, reede 12–20

laupäev 9–14

Müüa 3-meetriseid küttepuid. 528 4932

�����������������������

�������� ��

���������

������