MOOSTE VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS ......Mooste valla arengukava 2014-2021 näeb valda...

Lisa 2

Kinnitatud Mooste Vallavolikogu 25.09.2014.a

määrusega nr 2-1.2/15

Mooste Vallavalitsus

MOOSTE VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS

2015-2018

MOOSTE

2014

2

1. SISSEJUHATUS .......................................................................................................................................... 3

2. MAJANDUSKESKKOND JA EELARVEPOLIITIKA ........................................................................................... 4

2.1 Ülevaade majandusolukorrast .................................................................................................................. 4 2.2 Riigi eelarvestrateegia 2015-2018 lühikokkuvõte ..................................................................................... 5 2.3 Suunavad õigusaktid ................................................................................................................................. 6

3. MOOSTE VALLA SOTSIAALMAJANDUSLIK OLUKORD................................................................................. 8

4. VALLA FINANTSOLUKORD ......................................................................................................................... 9

5. TULUDE PROGNOOS 2015-2018 .............................................................................................................. 16

5.1 Tulumaks ............................................................................................................................................ 17 5.2 Tasandusfond ..................................................................................................................................... 18 5.3 Toetusfond .......................................................................................................................................... 18 5.4 Maamaks ............................................................................................................................................ 18 5.5 Muud tegevustulud ............................................................................................................................. 18 5.6 Tulud kaupade ja teenuste müügist .................................................................................................... 19

6. KULUDE PROGNOOS 2015-2018 ............................................................................................................. 20

6.1 Põhitegevuse kulud ............................................................................................................................ 20 6.2 Investeerimistegevus .......................................................................................................................... 20 6. 3 Laenukohustused ................................................................................................................................ 21

7. KOKKUVÕTE ........................................................................................................................................... 24

3

1. Sissejuhatus

Eelarvestrateegia on kohaliku omavalitsuse üksuse arengukavast tulenev finantsplaan

nelja eelseisva eelarveaasta kohta, mille koostamise kohustus tuleneb 1. jaanuarist 2012.a.

jõustunud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest (KOFS).

Mooste valla eelarvestrateegias püstitatakse eelarvepoliitika eesmärgid perioodiks 2015-2018:

Tagada positiivne tegevustulem ulatuses, mis võimaldaks paindlikku finantsplaneeri-

mist ning vajalike investeeringute elluviimist.

Kindlustada olemasolevate laenude teenindamine.

Investeeringute kavandamisel ja elluviimisel kaasata maksimaalselt Euroopa Liidu

struktuuritoetuste vahendeid.

Järgida konservatiivset joont, et tagada valla arenguks vajalike tegevuskulude,

varaliste kohustuste ja investeeringute vahenditega kaetus.

Teenuste pakkumisel arendada koostööd ümberkaudsete omavalitustega.

Eelarvestrateegia koostamise lähtealuseks on majandusprognoosid ja valla arengukava.

Eelarvestrateegia koostamisel lähtutakse järgmistest etappidest:

Põhitegevuse tulude prognoosimine;

Laenu võtmise vajaduse ja võimaluste väljaselgitamine;

Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse planeerimine;

Valdkondlike kulude proportsioonide arvestamine.

Mooste valla eelarvestrateegia koostati esmakordselt 2010. aastal perioodiks 2011- 2014,

uuendati 2012. aastal perioodiks 2013-2016 ja 2013. aastal perioodiks 2014-2017 ning käe-

solev strateegia hõlmab valla eelarvepoliitilisi eesmärke ja tegevusi aastateks 2015– 2018.

4

2. Majanduskeskkond ja eelarvepoliitika

2.1 Ülevaade majandusolukorrast

Valla eelarvestrateegia on lahutamatult seotud riigi majanduse makrokeskkonnaga ja eelar-

vepoliitikaga. Eesti majandus tervikuna on viimasel kümnendil teinud läbi kiireid ja muutlik-

ke arenguid. Aastatel 2000- 2007 toimus keskmiselt üle 8%-line sisemajanduse kasv aastas.

Kiire majanduskasvu tulemusena toimus keskmisest kiirem hüpe elatustasemes. Keskmisest

kiiremat majanduskasvu võimaldasid peamiselt kuni 2005. aastani suhteliselt madalal tase-

mel püsinud inflatsioon ja pankade kergekäeline laenude andmine (vaatamata Eesti Panga

korduvatele hoiatustele kiire laenukoormuse kasvuga seotud riskide eest juba 2003. aastal).

Tõelise hoo sai laenu- ja kinnisvarabuum alates 2005. aastast, mille tulemusel kasvas tööhõi-

ve, vähenes töötus ning keskmise palga kasv oli vastavuses tööviljakuse kasvuga. Kõik eel-

nev mõjutas tugevalt tarbijate ja ettevõtete kindlustunnet ning süvendas välisinvestorite usal-

dust Eesti majanduse vastu. Kasvas erasektori laenujäägi suhe SKP-sse: 2002. aastal oli vas-

tav näitaja 42% ning 2008. aasta lõpul 110%, mis oli teiste Euroopa Liidu uute liikmesriiki-

dega võrreldes väga kõrge.

Kiire kasvuperioodi järel toimusid olulised muutused halvenemise suunas. Märgid majandus-

langusest hakkasid ilmnema 2007. aasta keskel, mil langusse pöördus kinnisvaraturg, täien-

dava hoobi sai majandus globaalsest finantskriisist, milline kulmineerus 2008. aasta sügisel.

Kriisile järgnes tõusuaeg, nii ulatus 2010. aastal Eesti majanduse kasv 3,1%-ni. Rahandusmi-

nisteeriumi 2014.a kevadise majandusprognoosi järgi kasvab Eesti sisemajanduse kogupro-

dukt prognoosi põhistsenaariumi kohaselt 2014. aastal 2% ja 2015. aastal 3,5%. Aastaks 2016

oodatakse 3,6%-ist SKP kasvu. Rahandusministeerium on selle aasta majanduskasvu prog-

noosi alandanud, mille peapõhjuseks olid esimese poolaasta nõrgad reaalkasvu näitajad.

Majanduskasvu toetab nii välis- kui sisenõudluse suurenemine. Eksport kasvab impordist kii-

remini, mille tagajärjel netoekspordi panus osutub positiivseks. 2016–2017 kiireneb majan-

duskasv vastavalt 3,6%ni ja 3,4%ni. Kasvu vedajaks jääb eksport, kuid sisenõudluse tugi

peaks taas suurenema.

Riigi majandusolukorrast, eelarvepoliitikast ning lähiaastate riigieelarve tasakaalu mõjutava-

test muudatustest annab parima ülevaate riigi eelarvestrateegia. Kehtiv riigi eelarvestrateegia

on kättesaadav rahandusministeeriumi veebilehel http://www.fin.ee/riigi-eelarvestrateegia

Olulisemad üleriigilised näitajad on toodud tabelis 1 ja joonisel 1.

Tabel 1. Makromajanduslikud põhinäitajad (Eesti).

Makromajanduslikud näitajad* 2013 2014 2015 2016

2017

2018

SKP jooksevhindades (mlndEUR) 18,4 19,3 20,7 22,1 23,5 24,9

SKP reaalkasv 0,8% 0,5% 2,5% 3,6% 3,4% 3,2%

SKP nominaalkasv 5,9% 4,9% 6,9% 6,8% 6,4% 6,1%

Tarbijahinnaindeks 2,8% 1,4% 2,7% 2,8% 2,8% 2,8%

Hõive (tuh inimest) 621,4 622,5 624,5 624,0 622,0 619,0

Tööhõive kasv 1,0% 0,2% 0,3% -0,1% -0,3% -0,5%

Keskmine kuupalk (EUR) 948 1023 1071 1139 1213 1293

Keskmise palga nominaalkasv 7,8% 6,2% 6.3% 6,4% 6,5% 6,6%

Keskmise palga reaalkasv 4,9% 4,8% 3,5% 3,5% 3,6% 3,7%

* Rahandusministeeriumi 2014. a. suvine majandusprognoos

http://www.fin.ee/riigi-eelarvestrateegia

5

. Joonis 1. Makromajanduslikud põhinäitajad (Eesti).

2.2 Riigi eelarvestrateegia 2015-2018 lühikokkuvõte

Valitsuse prioriteet on 2015. aastal laste vaesuse vähendamine, tööjõu maksukoormuse

vähendamine, Eesti julgeoleku kindlustamine ning jätkusuutlik riigi rahandus.

Laste vaesuse vähendamine - Laste absoluutse vaesuse määr väheneb (9,5lt 2012.a) 8,4 protsendini

Tööjõu maksukoormuse vähendamine - Tööjõu efektiivne maksumäär langeb (33,6-lt) 33,2%-le

Eesti julgeoleku kindlustamine - Riigi valmisolek sisemiste ja väliste ohtudega toimetulekuks on tagatud

- Kaitsekulud säilivad tasemel 2% SKPst

Jätkusuutlik riigirahandus - Valitsussektori eelarvepositsioon on 0,2 protsenti struktuurses ülejäägis

RES-i koostamise eesmärk on tagada ühiskonna arengut ja majandust toetav eelarvepo-

liitika - See tähendab valitsussektori eelarve hoidmist vähemalt struktuurses tasakaalus ning enami-

kel aastatel ülejäägis

- RESi järgides on hoitud riigi majanduslik stabiilsus ka tulevikus

- Eesmärk on tagada ka piisavate reservide olemasolu ning paindlikkus eelarves tulude ja ku-

lude struktuuri muutmiseks

Valitsus parandab lisameetmete abil eelarve struktuurset eelarvepositsiooni

- Valitsusel on kõikidele püsivatele kuludele nähtud ette ka pikaajalised tulud

- Lisameetmete abil muutub maksustruktuur kasvusõbralikumaks, vähenevad tööjõumaksud

ja käibemaksu erisused

- Maksusüsteem hoitakse stabiilse, lihtsa ja läbipaistvana, võimalikult väheste eranditega

6

Makromajanduse seisukohalt on Eesti tulutaseme ühtlustumine Euroopa Liiduga olnud kiire

ning läheneb jõudsalt ELi riikide keskmisele. Eesti SKP ühe isiku kohta moodustas veel 2010.

aastal 64% EL28 keskmisest, kuid 2012. aasta lõpu seisuga 71%.

Eesti majanduskasv on olnud tugev ning laiapõhjaline, SKP reaalkasvu muutus oli 2,6%

2010. aastal, 9,6% 2011. aastal. 2012. aastal aeglustus kasvutempo väliskeskkonna halvene-

mise tõttu 3,9%ni ning oli ka 2013. aastal prognoositust madalam, 0,8%. Eesti majandususal-

duse indeks püsib pikaajalisest keskmisest kõrgem. Samuti on paranenud see tervikuna ELis,

samas näiteks Soomes on majandususaldus alla pikaajalise keskmise.

Tänavuse majanduskasvu prognoosi langetas ministeerium kahele protsendile, põhjuseks oli

eelkõige Eesti lähiriikide kasvuväljavaadete halvenemine, mis on lükanud edasi ekspordi ning

erasektori investeerimisaktiivsuse kiirenemise. Järgmisel aastal suureneb majanduse maht 3,5

protsenti eeldusel, et koos majandusolukorra paranemisega investeerimisaktiivsus ja eratarbi-

misjulgus taas kasvama hakkavad.

Majanduskasvu riskid on seotud peamiselt Ukraina sündmustega. Täpsemaid majanduslikke

mõjusid on enne välispoliitilise olukorra stabiliseerumist veel keeruline hinnata. Rahandusmi-

nisteerium jälgib maksulaekumisi ja eelarve täitumist iga kuu ning vajadusel reageerib.

Hinnatõus on sel aastal madal, 1,4 protsenti. Tööga hõivatud inimeste arv kasvab veel sel ja

järgmisel, 2015. aastal, töötuse määr langeb. Keskmise palga kasv stabiliseerub 6-7 protsendi

juures, reaalkasv püsib kõrge.

2.3 Suunavad õigusaktid

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus (KOFS) sätestab eelarvestratee-

gia sisu:

§ 20. Eelarvestrateegia koostamine

(1) Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et

planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegia koostamisel,

menetlemisel, vastuvõtmisel ja avalikustamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse

seaduse §-st 37². (3) Eelarvestrateegias esitatakse:

1) kohaliku omavalitsuse üksuse majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelar-

vestrateegia perioodiks;

2) eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksva aasta eeldatavad ja

eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud vähemalt käesoleva seadu-

se § 7 lõike 1 või § 14 lõike 1 detailsuses, eeldatavad põhitegevuse kulud vähemalt § 8 lõi-

ke 1 või § 15 lõike 1 detailsuses, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja

investeeringud koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega, eel-

datav finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade muutus;

2¹) informatsioon eelarvestrateegia perioodiks kavandatavatest kohalike maksude ja maa-

maksu muudatustest;

3) ülevaade kohaliku omavalitsuse üksuse ja temast sõltuvate üksuste majandusolukorrast,

sealhulgas arvnäitajad, mis on vajalikud põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse määra

arvutamiseks;

4) kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse

põhitegevuse tulem eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia

perioodi igaks aastaks prognoositav põhitegevuse tulem vastavalt käesoleva seaduse §-le 33

iga aasta lõpu seisuga;

5) kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse tegelik

netovõlakoormus eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia peri-

7

oodiks prognoositav netovõlakoormus vastavalt käesoleva seaduse §-le 34 iga aasta lõpu

seisuga;

6) muu kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise korraldamiseks oluline infor-

matsioon.

(31) Kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuv üksus kohustub valla- ja linnavalitsusele esita-

ma eelarvestrateegia koostamiseks vajaliku informatsiooni kohaliku omavalitsuse korraldu-

se seaduse § 372 lõike 1 alusel kehtestatud määruses ettenähtud tähtaegadel ja korras;

(4) Eelarvestrateegias võib põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud ning investeeringud

planeerida täiendavalt ka tegevuste kaupa.

(5) Eelarvestrateegias võib ette näha kavandatud tulude ületamise korral rahastatavate

täiendavate tegevuste nimekirja;

(6) Eelarvestrateegias võib kavandada kohaliku omavalitsuse üksuse ja tema arvestusüksu-

se põhitegevuse tulemi lubatavast väärtusest väiksemana:

1) kaheks mittejärjestikuseks aastaks;

2) järgmiseks eelarveaastaks, kui jooksva aasta eelarve põhitegevuse tulem on kavandatud

mitte väiksemana kui null;

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul peab eelarvestrateegiaga kavandatavate

aastate põhitegevuse tulemite summa olema mitte väiksem kui null.

Eelarvestrateegia koostamisel, menetlemisel, vastuvõtmisel ja avalikustamisel lähtutakse

kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 37².

Vastavalt „Riigieelarve seadusele“ on kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve seotud riigi-

eelarvega: seadusega kohaliku omavalitsuse üksusele pandud riiklike kohustustega seotud

kulud kaetakse eraldistega riigieelarvest. „Riigieelarve seaduse“ § 9 kohaselt tehakse riigi-

eelarvest eraldisi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: eelarvete tasandusfondi kaudu ja

sihtotstarbeliste eraldistena.

Mooste valla arengukava 2014-2021 näeb valda tulevikus puhta loodusega, kõrgekvaliteedi-

list elukeskkonda pakkuva maaomavalitsusena, kus kõigil ühiskonnagruppidel on hea elada ja

töötada ning on head võimalused puhkeaja sisustamiseks.

Arengukava on koostatud valdkondade kaupa ning välja on toodud valdkondlikud eesmärgid

ja investeeringuvajadused.

8

3. Mooste valla sotsiaalmajanduslik olukord

Mooste vald asub Põlvamaal Kagu-Eesti ürgorgudest lõhestatud lainjate lavakõrgendike piir-

konnas. Mooste valla pindala on 185,12 km². Vald piirneb Põlva maakonna Ahja, Põlva ja

Räpina ning Tartu maakonna Võnnu ja Meeksi vallaga. Valla haldusterritoorium jaguneb

Mooste aleviku ja 14 küla vahel: Jaanimõisa, Kaaru, Kadaja, Kanassaare, Kastmekoja,

Kauksi, Laho, Rasina, Savimäe, Suurmetsa, Säkna, Säässaare, Terepi, Viisli. 1. jaanuari 2014.

a. seisuga elas vallas 1496 inimest, suuremad keskused Mooste alevik (494 inimest), Kauksi

(301 inimest), Rasina (132 inimest) ja Jaanimõisa (100 inimest) külad. Valdav osa elanikest

on eestlased. Vallavalitsus asub Mooste aleviku serval (Säässaare küla piiril) vanas valla-

majas, mis 1873. aastal ehitati kohtumajaks.

Mooste valda mõjutavad oma asukohaga enim Põlva ja Tartu linnad.

Peamised koostöövaldkonnad, mis mõjutavad Mooste valla ja ümbritsevate omavalitsuste

sotsiaalmajanduslikku olukorda:

Haridus – Põlva vallaga. Muusika-, kunsti- ja spordikooli osas koostöö Põlva vallaga.

Kultuur – Põlva vallaga.

Sotsiaal- ja kaubandussfäär – Põlva valla ja Tartu linnaga.

Vaadeldes tervikuna Mooste valla teenindussektorit, siis suures osas teenindavad siinseid

elanikke ümbritsevate omavalitsuste teenindusasutused. Kohapeal on Mooste kultuurimaja,

kolm vallaraamatukogu, kolm külakeskust, Mooste alevikus töötab kohvik, apteek ja kaks

toiduainete kauplust, milles on ka minimaalne tööstuskaupade valik.

Mooste vald saab pakkuda teiste omavalitsuste elanikele puhkamisvõimalusi: Laho järve

piirkond, metsad, Mooste mõisakompleks, järv, park jmt.

Jätkusuutliku arengu tagamiseks vajab teenindusvõrk täiendamist, kuigi ka tulevikus säilib

Tartu ja Põlva linna suur tähtsus tootmis-, teenindus- ja hariduskeskusena.

Suurim väljakutse on tööhõive tagamine võimalikult paljudele tööealistele elanikele.

9

4. Valla finantsolukord

Mooste valla eelarvestrateegia koostamisel on aluseks võetud 2013. aasta eelarve täitmine,

2014. aasta eelarve, Rahandusministeeriumi ja Mooste vallavalitsuse poolt koostatud prog-

noosid aastateks 2015-2018.

Eelmisel, 2013. aastal läbiviidud eelarvestruktuuri muudatus annab võimaluse eristada põhi-

tegevust ja investeerimist. Uus struktuur näitab paremini omavalitsusüksuse põhitegevuse

tulude ja põhitegevuse kulude vahekorda, investeerimis- ja finantseerimistegevust ning

likviidsete varade muutumist. Nii ilmneb selgemini eelarveline dünaamika ja oma-

finantseerimise võimekus ehk omavalitsuse investeeringute tegemise ja laenude maksmise

võime. Netovõlakoormuse arvestuses võetakse omafinantseerimisvõime aluseks omavalitsus-

üksuse netovõlakoormuse piirmäära suurendava näitajana. Eelarvetuludes kajastatakse kogu

tulubaas, eelarveaasta jooksul täiendatakse eelarvetulusid sihtotstarbeliselt laekunud summa-

dega. Lisaeelarvetega laekunud tulud suunatakse eelarvekulude täienduseks.

Mooste valla eelnenud finantsolukorrast annavad ülevaate tabelid 2, 3, 4 ja joonised 2, 3, 4, 5,

6, 7. Tabelites ja joonistes kajastuvad Mooste valla poolt Rahandusministeeriumile esitatud

andmed eelarvete täitmise kohta kuuaruannete põhjal.

Joonis 2. Mooste valla tulude jaotus eurodes

Eelnenatel aastatel eelarvetulude maht kasvas, vähenemine toimus 2008. a. ja eriti järsult

2009. a. (joonis 2). Füüsilise isiku tulumaksu laekumise suurim tõus toimus 2007. aastal ja

langus 2009. aastal. Langus jätkus veel 2010. aastal, kui füüsilise isiku tulumaksu laekumist

oli planeeritud 6,72% vähem 2009. aasta tegelikust laekumisest, laekus aga 9,04% vähem.

Tulumaksu laekumine taastus 2011.aastal. Muutused olid tingitud üldisest majanduslangusest,

mille tagajärgedest ei ole käesoleva ajani taastutud ja nii pole järgnevateks aastateks võimalik

usutavalt prognoosida tulude kasvu eelnenud perioodi keskmist arvestades. Vaja on täpselt

analüüsida Mooste valla ettevõtete ja üldist tööturu olukorda, et näha ette ka ootamatusi.

10

Vallaeelarve tulude proportsioonidest tululiikide lõikes annavad ülevaate joonis 3 ja tabel 2.

Füüsilise isiku tulumaksu osakaal eelarvetuludes oli suhteliselt suur aastatel 2007- 2009,

moodustades 2008. aastal koguni 30,36% kõikidest tuludest. 2010. aasta eelarves oli füüsilise

isiku tulumaksu osa tuludest vaid 14,24%, 2011. aastal juba 23,92 %, 2012. aastal 31,8% ja

2013. aastal koguni 33,24%. Tulumaksu eelarvesse laekumise muutumise trend ei ole siiski

üheselt määratav, kuna 2009. aastal vähendas riik tulumaksu laekumise osa omavalitsustele

11,9%-ilt 11,4%-le.

Joonis 3. Mooste valla tulude osakaalud eelarves (vertikaalanalüüs).

Maamaksu osakaal tuludest jääb keskmiselt alla 4%-i ja mõjutab eelarvet ja tulusid suhteliselt

vähe. 2013. aastast hakkas kehtima kodualuse maa maamaksuvabastus elamumaa sihtots-

tarbega maadel, mis prognoositavalt võis vähendada maamaksu laekumise suurust, kuid 2014.

aastal vallavolikogu tõstetud maamaksumäär kompenseeris languse.

Kaupade ja teenuste müügi osatähtsus püsib stabiilsena, olles maksimaalsena 2009. aastal

6,25% ning 2013. aastal 5,77% tuludest. Kohalikke makse Mooste vallas kehtestatud ei ole.

Riiklikud toetused, nii siht- kui mittesihtotstarbelised, on olulisimad eelarvet mõjutavad tulu-

liigid, moodustades keskmiselt ligi 2/3 eelarvetuludest. Suuremaid kõikumisi toetuste osas on

põhjustanud sihtotstarbelised toetused põhivara soetamiseks, mis on olnud seotud suuremate

investeeringutega ja valla jaoks oluliste objektide korrastamisega.

Muude tulude osakaal on väike, jäädes keskmisena umbes 0,5%-ile tuludest.

Lisa 2



Tabel 2. Mooste valla tulud (horisontaal- ja vertikaalanalüüs).

Aasta 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Keskmine Omavalitsus Mooste Muut

Mooste Muut

Mooste Muut

Mooste Muut

Mooste Muut

Mooste

Muut

Mooste

Kirje nimetus Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Täitmime Kinnitatud

Tulud 1 698 879 -5,83% 1 599 859 75,93% 2 814 694 -35,29% 1 821 441 -24,49% 1 375 363 10,96% 1 526 100 5,51% 1 610 147 4,47%

Maksud 580 634 -13,18% 504 122 -8,01% 463 767 7,84% 500 104 0,26% 501 396 12,73% 565 241 13,37% 640 806 2,17%

Osakaal tuludest 34,18% 31,51% 16,48% 27,46% 36,46% 37,04% 39,80% 31,84%

Füüsilise isiku tulumaks 515 700 -14,56% 440 616 -9,04% 400 784 8,71% 435 708 0,39% 437 396 15,97% 507 256 11,94% 567 806 2,24%


Maamaks 64 934 -2,20% 63 506 -0,82% 62 983 2,24% 64 396 -0,61% 64 000 -9,40% 57 986 25,89% 73 000 2,52%


Müügimaks 0 0,00% 0 0,00% 0 0,00% 0 0,00% 0 0 0 0,00%


Kaupade ja teenuste müük 95 988 4,17% 99 990 -17,30% 82 695 1,83% 84 205 -23,31% 64 580 36,41% 88 096 -11,91% 77 600 -1,68%


Toetused 1 008 573 -2,18% 986 540 128,44% 2 253 689 -45,57% 1 226 706 -32,12% 832 701 3,86% 864 871 2,50% 886 491 9,16%


Sihtotstarbelised toetused jooksvateks kuludeks 112 119 -73,73% 29 452 227,44% 96 437 -46,11% 51 972 0,00% 51 972 -1,77% 51 054 399,91% 255 224 84,29%


Sihtotstarbelised toetused põhivara soetamiseks 177 727 46,47% 260 320 450,87% 1 434 022 -70,31% 425 692 -73,02% 114 867 -71,76% 32 435 1648,19% 567 027 321,74%


Mittesihtotstarbelised toetu-sed 718 727 -3,06% 696 768 3,80% 723 229 3,57% 749 042 -4,17% 717 834 20,48% 864 871 -92,57% 64 240 -11,99%


Vabariigi Valitsus, s.h. 718 727 -3,06% 696 768 3,80% 723 229 3,57% 749 042 -4,17% 717 834 6,57% 765 029 7,48% 822 250 2,37%

Tasandusfond § 11 lg1 317 002 -6,45% 296 550 2,48% 303 900 7,04% 325 306 -3,75% 313 117 3,43% 323 868 3,16% 334 092 0,99%

Tasandusfond § 11 lg2 401 725 -0,38% 400 218 4,78% 419 330 1,05% 423 736 -4,49% 404 717 9,00% 441 161 10,65% 488 158 3,44%

Muud tulud 13 685 -32,72% 9 207 57,97% 14 544 -28,31% 10 426 -65,47% 3 600 119,22% 7 892 -33,48% 5 250 2,87%


Lisa 2



Joonis 4. Mooste valla kulude jaotus majandusliku sisu järgi eurodes.

Eelarve suurima kululiigi majandusliku sisu järgi moodustavad tegevuskulud keskmiselt

74%-iga perioodil 2008- 2013.a. (joonised 4, 5, tabel 3). Tegevuskulud koosnevad personali-

ja majandamiskuludest. Personalikulud kasvasid 2008. aastani, 2009. aastast toimus nende

osas oluline kärbe. Vallaametnike töötasustamises kaotati 13.palk, oluliselt rohkem pole enam

võimalik töötasusid kärpida. 2010. aasta aprillist oli täitmata maanõuniku ametikoht valla-

valitsuses, alates 2012. aastast täidab neid töökohustusi lisaülesandena teine ametnik.

2009. aastal kärbiti majandamiskulusid kolmandiku võrra, 2010. aastal toimus majandamis-

kulude tõus ligi viiendikus mahus.

13

Joonis 5. Mooste valla kulude jaotus majandusliku sisu järgi protsentides.

Vaadates kulude jaotust tegevusalade järgi (joonised 6,7, tabel 4), on näha, et suurimad on

haridus- ja majanduskulu, üldised valitsussektori teenused ning vaba aja, kultuuri ja religiooni

kulud. Väiksema osakaaluga on olnud sotsiaalse kaitse, elamu- ja kommunaalmajanduse,

tervishoiu ja keskkonnakaitse kulutused. Avaliku korra ja julgeolekuga seotud kulutused on

sisuliselt olematud, kuna põhiliselt on teenused tagatud riigi poolt.

Joonis 6. Mooste valla kulude jaotus tegevusalade järgi eurodes.

Joonis 7. Mooste valla kulude jaotus tegevusalade järgi protsentuaalselt

Lisa 2


määrusega nr 2-1.2/15 Tabel 3. Mooste valla kulude jaotus majandusliku sisu järgi (horisontaal- ja vertikaalanalüüs). Aasta 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Kirje nimetus Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Täitmime Kinnitatud

Kulud majandusliku sisu järgi 1 794 615 1,10% 1 814 315 53,42% 2 783 595 -34,81% 1 814 570 -29,77% 1 274 307 12,71% 1 436 294 8,59% 1 559 736 1,87%

Eraldised 128 173 24,22% 159 213 -5,76% 150 044 7,03% 160 591 56,08% 250 655 -32,14% 170 092 24,25% 211 337 12,28%

Osakaal kuludest 7,14% 8,78% 5,39% 8,85% 19,67% 11,84% 13,55% 10,75%

Tegevuskulud 1 458 337 -20,88% 1 153 881 8,83% 1 255 820 0,93% 1 267 518 -8,07% 1 165 255 8,66% 1 266 203 5,31% 1 333 399 -0,61%


Personalikulud 786 143 -9,78% 709 231 0,50% 712 762 -1,51% 701 982 2,24% 717 723 6,86% 766 944 10,55% 847 871 1,48%


Majandamiskulud 669 781 -33,61% 444 650 22,13% 543 058 4,14% 565 536 -20,87% 447 531 -1,20% 442 181 9,80% 485 528 -3,27%


Muud kulud 2 413 191,38% 7 031 117,28% 15 277 3,77% 15 854 -10,17% 14 242 300,77% 57 078 -73,72% 15 000 88,22%


Materiaalsete ja immateriaalsete varade

soetamine ja renoveerimine 205 692 140,26% 494 190 175,69% 1 362 454 -72,80% 370 607 -73,41% 98 532 -157,93% -57 079 -100,00% 0 -14,70%

Osakaal kuludest 11,46% 27,24% 48,95% 20,42% 7,73% -3,97% 0,00% 15,98%

ÜLEJÄÄK (+) / PUUDUJÄÄK (-) -93 322 -214 455 33 164 6 871 57 720 6 715 -32 406

FINANTSEERIMISTEHINGUD 93 322 214 455 -33 164 -6 871 19 905 -37 859 9000

MuutKeskmineMuut MuutMuut Muut Muut

Tabel 4. Mooste valla kulude jaotus tegevusala järgi (horisontaal- ja vertikaalanalüüs). Aasta 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Kirje nimetus Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Kinnitatud

Kulud tegevusalade järgi 1 792 201 1,23% 1 814 315 53,42% 2 783 595 -34,81% 1 814 570 -11,83% 1 599 996 -3,01% 1 551 827 45,61% 2 259 580 8,44%

Üldised valitsussektori teenused 211 661 -20,52% 168 231 1,63% 170 976 20,81% 206 552 -2,23% 201 949 17,19% 236 669 -12,60% 206 839 0,71%


Avalik kord ja julgeolek 1 652 -46,00% 892 -9,19% 810 45,15% 1 176 7,51% 1 264 -8,39% 1 158 3,63% 1 200 -1,22%


Majandus 233 325 44,55% 337 261 344,83% 1 500 238 -75,73% 364 036 -71,30% 104 474 -49,95% 52 285 131,48% 121 031 53,98%


Keskkonnakaitse 51 808 -5,93% 48 738 -73,86% 12 739 1105,09% 153 517 -4,39% 146 780 -87,35% 18 575 674,63% 143 888 268,03%


Elamu- ja kommunaalmajandus 79 981 86,58% 149 228 -44,08% 83 454 6,84% 89 164 -42,36% 51 392 -15,28% 43 539 -9,93% 39 215 -3,04%


Tervishoid 11 150 -55,52% 4 959 2,64% 5 090 -5,21% 4 825 94,21% 9 370 -32,90% 6 287 8224,32% 523 350 1371,26%


Vabaaeg, kultuur ja religioon 254 692 -34,21% 167 565 -20,08% 133 917 -12,71% 116 891 27,85% 149 441 4,58% 156 286 -4,74% 148 874 -6,55%


Haridus 817 718 -4,95% 777 250 -12,47% 680 351 1,06% 687 579 4,69% 719 828 17,00% 842 178 1,43% 854 200 1,13%


Sotsiaalne kaitse 130 213 23,02% 160 189 22,43% 196 112 -2,69% 190 832 12,93% 215 498 -9,58% 194 850 13,41% 220 983 9,92%


MuutKeskmineMuut MuutMuutMuut Muut

Lisa 2



2008. aastal alanud majanduslanguse mõju oli Mooste valla eelarves märgatav, kuid suurema-

mahulist eelarve puudujääki siiski ei tekkinud ning vald on suutnud rahuldavalt tagada avalike

teenuste pakkumise.

Välja arvatud majanduslanguse aastad, on üldiste valitsussektori teenuste osakaal

eelarvekuludes püsinud 11-15% piires. Hariduskulude osakaal on aastate lõikes püsinud

stabiilselt suurima kululiigina, v.a. 2010. aastal, mil toimus suur investeering Mooste

mõisakompleksi ja eelarve kululiikide proportsioonid muutusid lühiajaliselt. Hariduskulud

moodustavad ligi poole kõikidest kuludest, 2013. aastal koguni 54,27%. Absoluutnäitajalt olid

hariduskulud suurimad enne majanduslangust 2008. aastal, mil need olid 817,7 tuhat eurot.

2013. aastal ületasid hariduskulud ka absoluutnäitajas senise suurima taseme, olles 842,2

tuhat eurot ning suurenemine on planeeritud ka 2014. aasta eelarves.

Sotsiaalse kaitse kulud on aastatel 2007-2013 absoluutnäitajates kasvanud peaaegu kahe-

kordseks.

16

5. Tulude prognoos 2015-2018

Majanduse jätkuva madalseisu ja teostatud eelarvekärbete tõttu on kohalikud omavalitsused

raskustes. See mõjutab ka Mooste valla eelarvete kavandamist perioodil 2014-2017. Tööjõu-

turg reageerib majanduses toimuvale reeglina viivisega, seetõttu jõuavad majanduse tõusu-

lepööramise mõjud kohalike omavalitsuste tulubaasi mõningase hilinemisega. Rahandusmi-

nisteeriumi prognoosi kohaselt kohalike omavalitsuste koondeelarve seis järgnevatel aastatel

halveneb. Seda mõjutavad lisaks laenude võtmisele kehtestatud ajutise piirangu lõppemisele

edasi lükatud investeeringute teostamine ja kohaliku omavalitsusüksuse finantsjuhtimise sea-

duse jõustumisega kaasnenud võlakohustuste ülempiiri suurenemine. Alates 2009. aastast on

omavalitsuste tulud märgatavalt vähenenud riigieelarve kärbete kui ka maksutulude järsu vä-

henemise tõttu. 2009. aastal vähendati kohalikele omavalitsustele eraldatava üksikisiku tulu-

maksu määra 11,93%-lt 11,4%-ni, käibemaks tõusis 18%-lt 20%-le, tõusis töötuskindlustuse

maksumäär töötajale 0,6%- lt 2,8%-le ja tööandjal 0,3%-lt 1,4%-le. Lumerohked talved on

teede olukorra muutnud halvaks ning seetõttu on kulunud teede hooldusele rohkem ressursse.

2013/2014. Aasta lumevaene talv tõi selles osas kergendust.

Tulude prognoosimisel on kasutatud Mooste valla statistikat elanike arvu, maksumaksjate ar-

vu, keskmise sissetuleku ja laekuva tulumaksu osas ja eeldatud sarnaste tendentside jätkumist

ning oldud prognoosides pigem pessimistlik. Tulude kasvu osas on kasutatud Rahandusminis-

teeriumi makromajanduslikku prognoosi keskmise palga ja tarbijahinnaindeksi muutuste osas.

Mooste valla eelarve kujunemise prognoos on toodud tabelis 5.

Tabel 5. Mooste valla eelarve kujunemise prognoos kuni aastani 2018

Mooste vald

2013

täitmine

2014

eeldatav

täitmine

2015

eelarve

2016

eelarve 2017 eelarve

2018

eelarve

Põhitegevuse tulud kokku 1 536 856 1 591 800 1 517 206 1 553 065 1 567 930 1 567 930

Maksutulud 562 116 640 806 612 206 648 065 662 930 662 930

sh tulumaks 503 952 567 806 542 206 578 065 592 930 592 930

sh maamaks 58 164 73 000 70 000 70 000 70 000 70 000

sh muud maksutulud 0 0 0 0 0 0

Tulud kaupade ja teenuste müügist 87 297 77 600 70 000 70 000 70 000 70 000

Saadavad toetused tegevuskuludeks 880 281 868 144 830 000 830 000 830 000 830 000

sh tasandusfond ( lg 1) 323 868 334 092 320 000 320 000 320 000 320 000

sh toetusfond ( lg 2) 441 161 488 158 410 000 410 000 410 000 410 000

sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 115 252 45 894 100 000 100 000 100 000 100 000

Muud tegevustulud 7 162 5 250 5 000 5 000 5 000 5 000

Põhitegevuse kulud kokku 1 426 547 1 541 389 1 465 502 1 496 878 1 509 608 1 509 608

Antavad toetused tegevuskuludeks 174 148 217 399 230 655 250 655 250 655 250 655

Muud tegevuskulud 1 252 398 1 323 990 1 234 847 1 246 223 1 258 953 1 258 953

sh personalikulud 762 938 847 871 717 723 717 723 717 723 717 723

sh majandamiskulud 488 630 464 773 517 124 528 500 541 230 541 230

sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed

sh muud kulud 831 11 346 0 0 0

Põhitegevuse tulem 110 309 50 411 51 704 56 187 58 322 58 322

Investeerimistegevus kokku -74 751 -82 817 -66 756 -218 235 -121 231 -1 257

Põhivara müük (+) 0 50 000 17 875 7 153

Põhivara soetus (-) -96 089 -717 569 -948 800 -1 370 000 -460 000 0

sh projektide omaosalus -142 839 -78 000 -220 500 -119 000 0

Põhivara soetuseks saadav sihtf inantseerimine (+) 29 995 593 852 870 800 1 149 500 341 000 0

Põhivara soetuseks antav sihtf inantseerimine (-) 0 0

Osaluste ning muude aktsiate ja osade müük (+) 0 0

Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (-) 0 0

Tagasilaekuvad laenud (+) 0 0

Antavad laenud (-) 0 0

Finantstulud (+) 7 0

Finantskulud (-) -8 665 -9 100 -6 631 -4 888 -2 231 -1 257

Eelarve tulem 35 558 -32 406 -15 052 -162 048 -62 909 57 065

17

Finantseerimistegevus -37 859 9 000 21 444 174 832 88 477 -26 618

Kohustuste võtmine (+) 37 934 84 000 78 000 220 500 119 000

Kohustuste tasumine (-) -75 793 -75 000 -56 556 -45 668 -30 523 -26 618

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, -

vähenemine) -2 301 -23 406 6 392 12 784 25 568 30 447

Nõuete ja kohustuste saldode muutus

(tekkepõhise e/a korral) (+ suurenemine /-

vähenemine) 0 0 0 0 0

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 28 902 5 496 11 888 24 672 50 240 80 687

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 283 226 292 226 313 670 488 502 576 979 550 361

sh kohustused, mis ei kajastu f inantseerimistegevuses

sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse

piirmäära 283 226 0

Netovõlakoormus (eurodes) 254 324 286 730 301 782 463 830 526 739 469 674

Netovõlakoormus (%) 16,5% 18,0% 19,9% 29,9% 33,6% 30,0%

Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 1 205 340 955 080 910 324 931 839 940 758 940 758

Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 78,4% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0%

Vaba netovõlakoormus (eurodes) 414 019 471 084

E/a kontroll (tasakaal) 0 0 0 0 0 0

Põhitegevuse tulude muutus - 4% -5% 2% 1% 0%

Põhitegevuse kulude muutus - 8% -5% 2% 1% 0%

Omafinantseerimise võimekuse näitaja 1,08 1,03 1,04 1,04 1,04 1,04

Netovõlakoormus ilma kohustusteta, mille võrra võib

netovõlakoormuse piirmäära ületada 18,01% 19,89% 29,87% 33,59% 29,96%

5.1 Tulumaks

Eelarve tulude osas on suur mõjutaja ning olulisim omatuluallikas tulumaks (tabel 6), mille

laekumise kohta on koostatud prognoos kuni 2018. aastani, kasutades Rahandusministeeriumi

poolt koostatud soovituslikke materjale (KOV finantsjuhtimise käsiraamat). 2009.a toimus

laekumises langus seoses üldise majanduslangusega ja sama aasta kärbetega langetati tulu-

maksu osa laekumist kov-idele 11,93%-lt 11,4%-ni brutopalgalt. 2013.a suurendati tulumaksu

laekumise osa 11,57%-ni tingituna maa maksuvabastuse kompensatsioonist ja 2014. a suu-

rendati tulumaksu laekumise osa 11,6%-ni. Tabel 6. Tulumaksu laekumise prognoos 2013-2018

Tulumaksu laekumise andmed 2013 2014 2015 2016 2017

2018

Maksumaksjate arv* 499 483 507 509 511 513

Maksumaksjate arvu muutus 0,7% 1,0% 0,6% 0,4% 0,4% 0,4%

Väljamaksed füüsilistele isikutele* 4 044 089 4 288 684 4 543 081 4 812 122 5 121 253 5 430 384

Sissetulek inimese kohta kuus 716 772 846 887 935 1007

Sissetuleku kasv 3,8% 5,0% 5,3% 5,5% 6,0% 6,0%

Sissetuleku kasv Eestis kokku 3,8% 5,0% 5,3% 5,5% 6,0% 6,0%

Tulumaksu laekumine* 503 952 526 997 558 206 594 065 608 930 643 857

Tulumaksu laekumise kasv 5,8% 7,6% 6,2% 5,9% 6,4% 6,4%

Tulumaksu laekumise ja sissetulekute suhe 11,40% 11,57% 11,60% 11,60% 11,60% 11,60%

18

5.2 Tasandusfond

Tasandusfond on riigilt saadav toetus omavalitsuse tulude tasandamiseks. Tasandusfondi

prognoosimisel on lähtutud 2012. aasta riigieelarvega kinnitatud tasandusfondi arvutamise

mudelist. Tasandusfondi arvutamise valem võtab arvesse arvestuslikud tulud ja arvestuslikud

kulud ning tulude puudujäägi vabariigi keskmisest tasemest kompenseerib koefitsiendiga 0,9.

2013. aastal eraldati eelarvete tasandusfondist vallale 323 868 eurot ja 2014. aastaks

planeeritud 332 294 eurot. Tasandusfondi suuruseks on prognoositud 2018. aastaks 320 000

eurot, mis on 6883 euro võrra suurem kui 2012. aastal.

5.3 Toetusfond

Toetusfondi moodustavad riigi poolt eraldatavad vahendid hariduskuludeks, toimetuleku-

toetuseks ja sotsiaalteenuste osutamiseks. Kõige suurem toetusfondi osa on toetus haridus-

kuludeks. See toetus on ette nähtud õpetajate ja koolijuhtide palkadeks, koolitusteks, õppe-

vahendite soetamiseks, investeeringuks, lasteaiaõpetajate koolitusteks, ainesektsioonide tööks,

õpilasüritusteks, koolilõuna toetuseks. Haridustoetus arvutatakse mudeli järgi, milles kõige

suurem osatähtsus on õpilaste arvul, aga arvesse võetakse ka klassikomplektide arvu ja muid

näitajaid. Haridustoetuse suurus 2013. aastal oli 337 866 eurot ja ligikaudu sama suurusjärk

on prognoositud kogu perioodiks.

Toimetulekutoetus on ette nähtud kehtestatud reeglite järgse toimetulekutoetuse maksmiseks.

Sotsiaal- ja toimetulekutoetuse suuruseks on prognoositud alates 2014. aastast 100 000 eurot

aastas ja see on kogu prognoositava perioodi jooksul sama. Samas tuleb arvestada, et 2012.

aasta kasutamata jääk kanti üle 2013. aastasse ja vajadusel korrigeeritakse järgnevate aastate

toimetulekutoetuse summat.

5.4 Maamaks

2011. aastal moodustas maamaks 3,54% valla maksutuludest ja 2014. aastaks prognoositakse

seda 4,5%. Maamaksuseaduse alusel on alates 2013. aasta 1. jaanuarist maamaksust

vabastatud kodualune elamumaa sihtotstarbega maa tiheasustusega alal kuni 1500 m² ja

hajaasustusega piirkonnas kuni 2 ha ulatuses. Seadusest tulenev maamaksu vähenemine oli

2013. aastal ligikaudu 6 000 eurot.

2014. aastal on planeeritud maamaksu laekumise tõus, kuna vallavolikogu suurendas

seadusega lubatud maamaksumäära. Maamaksumäära tõstmine oli vajalik põhitegevuse

tulubaasi suurendamiseks. Kuna maksimaalne maamaksumäär vastavalt seadusele võib olla

2,0% põllumajandusmaa (haritav maa, looduslik rohumaa) maksustamishinnast ja 2,5%

ülejäänud maa (metsamaa, õuemaa, muu maa) maksustamishinnast, oli siin kasutamata

tulubaasi ressurssi, kuna vallas oli maamaksumäär pikki aastaid vastavalt 0,7% ja 2%. 2014.

aastast kehtestati maksumääraks 1% põllumajandusmaale ja 2,5% ülejäänud maale. Määra

tõstmisest tingituna on järgnevaks perioodiks prognoositud maamaksu laekumist üle 70 000

euro aastas.

5.5 Muud tegevustulud

Muud tegevustulud on loodusvarade kaevandamisõiguse tasud, saastetasud, laekumised vee

erikasutusest. Muud tegevustulud on prognoositavad kogu perioodiks mahus suurusjärgus 5

000 eurot aastas.

19

5.6 Tulud kaupade ja teenuste müügist

Tulud kaupade ja teenuste müügist on perioodil 2008-2014 moodustanud keskmiselt 4,96%

eelarvetuludest. 2013. aastal oli eelarvesse laekumisi kaupade ja teenuste müügist 88 096

eurot, neist riigilõive 1500, laekumisi haridusasutuste majandustegevusest 48 630, laekumisi

sotsiaalasutuse majandus tegevusest 5800, üüri ja renditulu 7300 eurot. Muud laekumised on

oluliselt väiksemad. Eesseisva perioodi kohta võib kaupade ja teenuste müügist prognoosida

tulu keskmiselt 70 000 eurot aastas.

20

6. Kulude prognoos 2015-2018

6.1 Põhitegevuse kulud

Mooste valla eelarve kulude jaotuse prognoosi vaata tabelist 5. Mooste vald võib vajaduse

ilmnemisel eelarve koostamisel kulude proportsioone muuta. Majanduslanguse jätkumisel on

mõistlik kulud üle vaadata hariduse (sh. lapsehoidude ja põhikoolide) valdkonnas, kuna teised

valdkonnad on juba kärped üle elanud ning avalike teenuste kvaliteetse pakkumise tagamiseks

ei ole mõistlik enam neis valdkondades kulusid vähendada. Pidevalt on olnud alarahastatud

teede valdkond ning vajalikeks investeeringuteks puuduvad vahendid. Kärpimine põhjustaks

teede niigi kehva kvaliteedi langust ning nii muutuks elukeskkonna kvaliteet halvemaks.

2013/2014. A lumevaene talv oli siinkohal kergenduseks.

Põhitegevuse kulude prognoosimisel eeldati, et antavad toetused ja personalikulud prognoosi-

perioodil jäävad võrreldavateks järgnevaks aastaks planeeritavate summadega. Majandamis-

kulusid suurendatakse eelneva aastaga võrreldes arvestades tarbijahinnaindeksi tõusuga (kesk-

miselt 2,9% aastas kogu perioodi jooksul).

Reservfondi võiks planeerida prognoositaval perioodil kuni 2% aasta põhitegevuse tulude

prognoositavast mahust.

Põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe on põhitegevuse tulem. Põhitegevuse tulem

on kogu perioodiks prognoositud positiivsena.

6.2 Investeerimistegevus

Mooste valla investeerimistegevus on olnud aktiivne erinevate toetusmeetmete käivitumise

algaastatest alates. Investeeringud on olnud suunatud valla jaoks olulistesse valdkondadesse

kvaliteetse elukeskkonna loomisel: rekonstrueeritud on ühisveevärgi ja –kanalisatsioon objek-

te, parandatud kohalikke teid, põhilises osas on renoveeritud Mooste mõisakompleks ja küla-

keskused valla suuremates külades Kauksis, Rasinal ja Jaanimõisas. Muuhulgas on julgetud

võtta ka riske ning tehtud investeeringuid, millest on võimalik tulevikus täiendavat tulu

teenida. Kõnealusteks investeeringtuks ongi eelkõige mõisakompleksi väljaarendamine ja

külastuskeskuse rajamine. Teisalt on oht, et külastuskeskuse vähese külastatavuse korral

täiendavat tulu ei teenita.

Investeeringute teostamisel on Mooste vald olnud aktiivne Euroopa Liidu (EL) toetusrahade

kasutaja, kuna ca 80% teostatud investeeringute kogumahust on toimunud struktuurfondide ja

lisaks ka siseriiklike toetusmeetmete vahendite abil. Kirjeldatud investeerimiskäitumine on

EL toetusperioodi arvestades olnud mõistlik.

Perioodiks 2014-2018 kavandatud olulised investeeringud (hinnangulise maksumusega,

investeeringu suurusjärk üle 100 000 euro) on:

Meiereihoone renoveerimine tervisekeskuseks- 570 000 eurot.

Kauksi küla uue reoveepuhasti ehitus–175 000 eurot.

Mooste järve veesüsteemi tervendamine (uuringud, järve ja - kallaste puhastamine,

ülevooluregulaator) –330 000 eurot.

Jaanimõisa küla vee- ja kanalisatsioonitorustike, veetöötluse ja reoveepuhasti rekonst-

rueerimine- 135 500 eurot.

Väikeettevõtluskodade ehitus endise tööriistakuuri- 280 000 eurot.

Mooste Põhikooli peamaja fassaadi ja vundamendi remont- 190 000 eurot.

21

Traditsioonilise ja ökoehituse õppekeskuse ehitus endisse sõiduhobuste talli- 550 000

eurot.

Mahetootmise (mahl, juust, mesindus) tootmiskeskuse rajamine- 300 000 eurot.

Mooste aleviku kanalisatsioonitorustiku osaline vahetus ja uue torustiku ehitus-

230 000 eurot.

Rahvamuusikakooli maja soojustus ja remondi lõpetamine- 100 000 eurot.

Traditsioonilise ja ökoehituse õppekeskuse praktikaruumide ehitus ja sisustus-

160 000 eurot.

Rasina endisse koolimajja sõjamuuseumi rajamine- 150 000 eurot.

Lisaks prioriteetsetele investeeringutele toob valla arengukava välja (elluviimine toimub

alates 2014. aastast) ühisvee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise vastavalt valla ühisvee-

varustuse ja kanalisatsiooni arengukavale 2012-2024, valla teedevõrgu renoveerimise jmt.

Suurema investeeringuna anti 2011. aasta detsembris ekspluatatsiooni Mooste aleviku uus

reoveepuhasti. Objekti lõplikuks maksumuseks kujunes 264 050 eurot.

2011. aastal toimunud tulekahju järgselt taastati Mooste vallamaja. Taastamine teostati põhili-

selt kindlustusrahade arvel, kuid lisaks viidi hoone üle maaküttele, milleks taotleti abi KIKi

keskkonnaprogrammist. Küttesüsteemi uuendamise maht oli 22 000 eurot, millest 50% kaeti

omafinantseeringuna.

Teostatud on Mooste Lasteaia renoveerimine CO₂- kvoodi rahade ja regionaalsete inves-

teeringutoetuste andmise programmi kaasabil. Tööde maht oli orienteeruvalt üle 200 000 euro

ja põhilised tööd lõpetati 2012. aasta oktoobrikuus.

Toimuvad Kauksi küla uue reoveepuhasti ehitamise ettevalmistused, kus tööde orienteeruv

maht on 175 000 eurot. Samuti on planeeritud 2014. aastal Rasina küla joogiveetorustike

rekonstrueerimine tööde mahuga 48 tuhat eurot. Mõlemale projektile saadi 85%-line toetus

KIK-i keskkonnaprogrammist. Taotlemisel on projekt Jaanimõisa küla veevarustuse ja

kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimise toetuseks orienteeruvas mahus 135,5 tuhat eurot.

Investeeringute vajadus eelarvestrateegia perioodil on umbes 4,5-5 miljonit eurot. Vajalikust

investeeringumahust on prognoosijärgselt omavahenditega kaetav kuni 10%-i. Kaasates

elluviimisse erinevaid toetusi ja pangalaene omavalitsuse laenuvõimekuse piires, on investee-

ringute täies mahus teostamine ikkagi küllalt ebareaalne.

Käesolevaks ajaks on lõppenud eurotoetuste programmiperiood 2007- 2013. Uue

programmiperioodi 2014- 2020 toetusrahade suurust ja meetmete avanemist on hetkel raske

prognoosida. Eelarvestrateegia koostamisel on arvestatud võimalike toetusmeetmetega PRIA,

EAS-i ja KIK-i keskkonnaprogrammi kaudu.

6. 3 Laenukohustused

Mooste valla laenukäitumine on olnud konservatiivne, kuna laene on võetud ainult oluliste

investeeringuobjektide omaosaluse katteks. Ülevaade laenukohustustest on esitatud tabelis 7

ja laenude tagasimakse graafik tabelis 8.

Mooste valla krediidivõimelisena hoidmiseks seatakse laenustrateegiat toetavad põhimõtted:

investeeringud planeeritakse vastavalt kehtivale arengukavale ja eelarvestrateegiale

ning valdkondlikele arengukavadele.

22

tulude alalaekumisel teostatakse kulutusi kinnitatud eelarvest proportsionaalselt väik-

semas mahus.

tulude alalaekumine vajab koheselt põhjuste leidmist ja analüüsimist.

omatulude senise osakaalu hoidmine eelarve kogumahust vähemalt samal tasemel.

oluliste majandus- ja demograafiliste muudatuste ilmnemisel tulude ja kulude struk-

tuuri operatiivne ümberhindamine. Tabel 7. Mooste valla laenude ülevaade (allikas: vallavalitsus)

Järelejäänud tähtajaga Kokku

Kuni 1 a 1-2 a 2-3 a 3-4 a 4-enam aastat Jääk seisuga 31.12.2011 Pangalaenud 91 113 40 408 25 801 21 560 84 440 263 322

Jääk seisuga 31.12.2012

Pangalaenud 73 264 58 655 48 970 38 080 64 257 283 226

Jääk seisuga 31.12.2013

Pangalaenud 66 242 56 556 45 668 30 523 46 378 245 367

Laenu

andja

Lõpp-

tähtaeg

Intressimäär Alus-

valuuta

Jääk Intressikulu

31.12.2013 31.12.2012 31.12.2011 2012 2011

AS SEB

Pank

15.12.2013

5,601 %

EUR

0

14 222

27 674

0

441

1 669

AS SEB

Pank

15.11.2014

Kuue (6) kuu

EURIBOR+3,5%

EUR

4 241

8 869

13 497

82

349

922

AS SEB

Pank

10.08.2015

Kuue (6) kuu

EURIBOR+1,49%

EUR

27 222

43 555

0

442

1 292

0

AS SEB

Pank

09.01.2017

Kuue(6) kuu

EURIBOR+ 1,99%

EUR

50 940

67 461

0

1 899

3 928

0

AS SEB

Pank

07.08.2018

Kuue (6) kuu

EURIBOR + 1,44%

EUR

35 405

0

0

1 519

0

0

AS SEB

Pank

01.11.2019

Kuue (6) kuu

EURIBOR+3,5%

EUR

127 559

149 119

170 681

14 902

22 037

32 155

Kokku 245 367 283 226 211 852 18 844 28 047 34 746

2013. aasta lõpus olid Mooste valla võlakohustused kokku 245 367 eurot (tabel 7).

Netovõlakoormus 2011. aasta lõpus oli 11,7%, 2012. aasta lõpuks oli see tõusnud ca 20 %-ni.

Laenukohustused kaetakse vallaeelarves ettenähtud rahaliste vahenditega.

Mooste Vallavolikogu otsusega nr 20 29. septembrist 2011.a lubati laenu võtta Mooste alevi-

ku reoveepuhasti ehitamiseks 54 515,50 eurot tagasimaksetähtajaga kuni 5 aastat ja Mooste

Rahvamuusikakooli renoveerimise omafinantseerimise katteks 28 090 eurot tagasimakse täh-

tajaga kuni 5 aastat. Laen võeti jaanuaris 2012.a.

Mooste Vallavolikogu otsusega nr 1-1.3/27 26. juulist 2012.a. lubati laenu võtta Mooste Las-

teaia ja arstipunkti renoveerimiseks 49 000 eurot tagasimakse tähtajaga kuni 3 aastat.

Tabel 8. Laenude tagasimakse graafik (allikas: vallavalitsus) 2014 2015 2016 2017 2018 2019

põhiosa intress põhiosa intress põhiosa intress põhiosa intress põhiosa intress põhiosa intress

Mooste Lasteaia remont 7586,76 576,48 7586,76 439,46 7586,76 303,40 7586,76 165,46 5057,04 33,91

Mooste Lasteaia ja

arstipunkti remont 16333,32 366,48 10888,92 75,30

23

Mooste aleviku reoveepu-hasti rekonstrueerimine Rahvamuusikakooli renoveerimine

16521,00 1020,83 16521,00 631,82 16521,00 243,86 1376,75 1898,73

Turismi ja huvitege-vusearendamiseks Mooste mõisakompleksis

21559,80 4581,31 21559,80 3741,72 21559,80 2910,95 21559,80 2062,92 21559,80 1223,54 19760,50 381,47

Struktuuritoetuste projekti-de omafinantseeringute katteks

4240,800 82,49

KOKKU 66241,68 6627,59 56556,48 4888,30 45667,56 3458,21 30523,31 4127,11 26616,84 1257,45 19760,50 381,47

24

7. Kokkuvõte

Eelarvestrateegia eesmärk on tagada omavalitsuse finantspoliitika jätkusuutlikkus: positiivne

eelarvetulem, reservide olemasolu, piisav laenuteenindamise ja investeerimise võimekus.

Omavalitsuse jätkusuutlik areng tervikuna on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna

pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on seal elavatele inimestele

kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine. Omavalitsus on jätkusuut-

lik, kui inimesed piirkonnast ei lahku (ka töökoha asumisel väljaspool) ning kui sisserändele

ja investeeringutele on loodud soodsad tingimused. Võtmeteguriks on töö- ja elukoha vaheli-

ne hea transpordiühendus ning heal tasemel avalike teenuste (haridus-, sotsiaal- ja kommu-

naalteenused) olemasolu ja kättesaadavus.

Riiklikud toetused, sihtotstarbelised ja mittesihtotstarbelised kokku, moodustavad ligikaudu

kaks kolmandikku Mooste valla eelarvetuludest, samas, kui laekumised maksudest on

keskmiselt pisut üle 30%. Käesoleva eelarvestrateegia kontekstis võib öelda, et Mooste valla

eelarvetulude maht vähenes majanduslanguse tingimustes, kuid sellest hoolimata on olnud

võimalik tagada avalike teenuste osutamise taseme säilitamine. Siiski vahendeid infrastruk-

tuuri arendamiseks ei ole piisavalt ja omavalitsuse võime investeerida on tagasihoidlik.

Eelarve kujunemise prognoosi (tabel 5) järgi on Mooste vald vaadeldaval perioodil võimeline

omavahenditest investeerima keskmiselt kuni 100 000 eurot aastas.

Positiivne on, et omavalitsuse netovõlakoormus on madal ning on olemas võimekus laenuraha

kaasamiseks vajalike investeeringute tegemisel. Vajadus investeeringuteks valla arengukava

eesmärkide järgi on tähelepanuväärne. Kaasates projektide läbiviimisse nii ELi struktuuri-

toetusi kui siseriiklikke toetusmeetmeid ning pangalaene vastavalt perioodiks prognoositud

laenuvõimekusele, on investeeringute tegemine täies mahus siiski probleemne.

MOOSTE VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS ......Mooste valla arengukava 2014-2021 näeb valda...

Documents

Transcript of MOOSTE VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS ......Mooste valla arengukava 2014-2021 näeb valda...