10 www.mu.ee6. november 2018 meditsiiniuudised

luubi all

Esimese poolaasta

ületöö oli 20 527 ravijuh-tu summas 3,7 miljonit

eurot.Kliinikumi

juht Priit Eelmäe

Triin Taburtriin.tabur@aripaev.ee

Selgub, et ravijärjekorrad oluliselt lühe-nenud veel ei ole ja ideaalse olukorrani on pikk tee käia.

Kliinikumis koguni vähenes onkoloo-gilise ravi rahastamise leping sel aastal umbes 1 100 ravijuhu võrra, mistõttu nii esimesel kui ka teisel poolaastal on seal tekkinud onkoloogias väike ületöö. “Ars-tiabi kättesaadavuse oleme aga taganud, ambulatoorsele vastuvõtule saab ühe-ka-he nädala jooksul ning statsionaarsele ra-vile ühe kuu jooksul,” ütleb haigla uus ju-hatuse esimees Priit Eelmäe. Onkoloogi-liste haigete ravi ravijärjekorrad on aga probleemiks uroloogias, kus leping on ebapiisav.

Proteese pannakse rohkemSamas uue põlve- või puusaliigese saab selle aasta lõpuks kuni 3600 inimest, mis on pea 600 inimest rohkem kui aasta va-rem. Nende operatsioonide järjekorrad vä-henevad kuni kümne kuu võrra. Ka see on tänu selle aastaks eraldatud lisarahale.

Nii näiteks kasvas kliinikumi endopro-teesimiste leping sel aastal 155 ravijuhu

Kauaoodatud tervishoiu lisarahas-tus jõudis tänavu haiglate ravikor-raldusse. Kuidas on läinud priori-teetsetel erialadel nagu onkoloogia, kardioloodia, pediaatria? Kas see on toonud leevendust?

Tallinna Lastehaigla juht Katrin Luts kinnitab, et nende leping sel aastal kasvas. FOtO: tErjE lEPP

Miljonid reformi esimene aasta

Lisaraha tõi ravis

hingamis- ruumi

11 www.mu.ee6. november 2018 meditsiiniuudised

Mittetöötavate pensionäride eest pa-

nustatav summa tuli algsest plaanist suurem.Haigekassa finantsosakonna juht Riho Peek.

Kataraktiga on seis selline, et kui enne lisaraha oli järje-kord umbes 1,5 aastat, siis nüüd jõuame aasta peale.

Ralf Allikvee, Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees

Kuidas tekkis ja kuhu kulub lisaraha?Valitsuse 2017. aasta sügisel tehtud otsus toob viie aasta jooksul tervishoidu 300 mln eurot, mis muudab ravitee-nused kättesaadavamaks.

Käesolevaks aastaks haig-latele jaotatud summa oli ligi-kaudu 34 mln eurot, mis või-maldab aasta peale rahastada ligi 140 000 uut ravijuhtu, seal hulgas 7000 operatsiooni roh-kem kui 2017. aastal. Nii plaa-nis haigekassa valitsuselt saa-dud lisarahaga sel aastal ligi-kaudu 5400 ravijuhu võrra roh-kem vähiravi vastuvõtte.

Mullu sügisel läbi viidid tervishoiu süsteemi rahas-tamise reformi tulemusel sai haigekassa 2018. aastaks lisa-raha 95,9 miljonit. Haigekas-sa finantsosakonna juht riho Peek arutab lahti, et sellest an-dis mittetöötavate pensionäri-de eest riigipoolne panustami-ne 91,4 miljonit ning sotsiaal-ministeeriumist tuli 4,6 miljo-nit kiirabi kulude katteks.

“Mittetöötavate pensionäri-de eest panustatav summa tu-li võrreldes päris algse plaani-ga (89 mln eurot, toim) lõpli-kus eelarves 2,7 miljonit suu-rem ning selle võrra suurendas rahandusministeerium haige-kassa 2018. aasta eelarveposit-siooni nullilt 2,7 miljonile eu-role,” selgitab Peek.

Kuidas jagunes raha 2018?Saadud 95,9 miljoni euro eest rahastas haigekassa sel aastal tervishoiukulusid järgnevalt:

⦁ Kiirabi 42,2 mln⦁ täiskasvanute hambara-

vi hüvitis 12 mln⦁ täiendav ravimihüvi-

tis 3 mln⦁ Viljatusravi 1,6 mln⦁ Muud sotsiaalministee-

riumil ületulevad funktsioo-nid 0,3 mln

Kõik need summad kokku annavad 61,8 miljonit eurot, aga kuna tegevustoetus kok-ku oli 95,9 miljonit, jääb üle 34,1 miljonit, mida haigekas-sa sai kasutada tervishoiuku-

lude katteks ja see võimaldas ravijärekordade lühendamisse panustada. Haigekassa eelarve seletuskirjas sellist summat aga ei leia – miks? “Eelarves me 34,1 miljonit eraldi real ei näita, see on jagatud eriarsti-abi eelarvesse,” selgitab Peek.

tulenevalt sotsiaalmaksu prognoositust suuremale lae-kumisele lõpetas haigekassa 2017. aasta positiivse tulemi-ga (+6,8 mln eurot). 2018. aasta eelarve kinnitati positiivse tu-lemiga (+2,7 mln eurot). “Kuna sotsiaalmaksu laekumine on olnud ka sel aastal kõrgem, siis lõpetame 2018. aasta eelarves planeeritust suurema positiiv-se tulemiga,” kinnitab Peek.

Mida toob 2019. aasta?riigikogus oli oktoobri kes-kel esimesel lugemisel 2019. a riigieelarve eelnõu, milles si-saldub 180 miljonit eurot ka haigekassale. Selle hulgas on ka tervishoiureformiga tule-vaks aataks lubatud 46 mln eu-rot eriarstiabi kättesaadavaks muutmiseks. Peek selgitab, et eelarve ligi 180 miljoni euro suurune kasv sisaldab nii ta-vapärast sotsiaalmaksu ravi-kindlustuse osa kui ka mitte-töötavate pensionäride pen-sionitelt arvutatavat eraldist riigieelarvest. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa prognoo-sitakse järgmiseks aastaks li-gi 133 miljonit rohkem ning eraldis pensionitelt kasvab li-gi 44 miljonit eurot võrreldes 2018. aastaga.

Sotsiaalministeeriumi ase-kantsler Maris jesse kinnitas Meditsiiniuudistele 2017. a sü-gisel, et järgmisest aastast on haigekassa all lisaks eelamai-nitud viiele kuluallikale ka ra-vimid ja vaktsiinid.

Sama on residentuuris resi-dentide töötasude rahastuse-ga, aga seda kohustust haige-kassa ja sotsiaalministeerium jagaksid. Haigekassa 2019. aas-ta eelarve maht on kokku 1,5 miljardit eurot.

(17%) võrra ja aasta üheksa kuuga sai teh-tud 167 ravijuhtu (26%) rohkem kui eelmi-sel aastal samal perioodil. Seega on selle operatsiooni järjekord kliinikumis vei-di lühenenud.

“Samas on meil probleem tavalise orto-peedia statsionaarse lepinguga, mis hõl-mab ka erakorralist traumatoloogiat,” üt-leb Eelmäe. Põhjuseks on see, et antud le-ping on liiga väike ja suur osa rahalisest ressurssist kulub erakorralisele ravitööle. Plaanilisi operatsioone saab teha vähem ning nende operatsioonide järjekord ula-tub endiselt 2019. aastas.

Ida-tallinna Keskhaigla juhatuse esi-mees ralf Allikvee kinnitab, et ka nemad said sel aastal juurde 123 endoproteesimis-juhtu, mis teeb rahaliselt umbes 550 000–560 000 eurot. Endoproteeside järjekorras on aga üle 1600 patsiendi. “See tähendab, et sel aastal saame me teha 724–725 endo-proteesimist ja seal olukord küll praktili-selt ei paranenud,” möönab ta.

Kaeõikuse järjekord vähenesOluliselt rohkem operatsioone saavad haiglad sel aastal teha aga silmakae ravis. Kui seni on aastas tehtud umbes 13 000 kaeoperatsiooni üle Eesti, siis sel aastal tehakse kuni 5000 operatsiooni rohkem. Kliinikumis suurendati katarakti operat-sioonide arvu lepingus 1086 ravijuhu (35%) võrra. Aasta üheksa kuuga tehti 684 ope-ratsiooni (30%) rohkem ja see võimaldas haigla juhi sõnul ka eriala ravijärjekorda pisut vähendada.

ItK juhatuse esimees ralf Allikvee kinnitab, et nende silmakliinik sai sel aastal mullusega võrreldes juurde oluli-selt rohkem kaeoperatsiooni ravijuhte kui kliinikum. Kokku tuli keskhaiglale 2308 täiendavat kaeõikust, rahaliselt umbes 1,26 miljoni euro eest.

“Kataraktiga on seis selline, et kui en-ne lisaraha oli meie juures järjekord um-bes poolteist aastat, siis nüüd jõuame aas-ta peale,” sõnab Allikvee. ta lisab, et kui haigekassa järgmisel aastal haiglale vähe-malt sama lepingumahu annab, on Eesti kataraktilõikuste Euroopa võrdluses vä-ga heas olukorras ja ravijärjekord lühe-neks veelgi ning oleks umbes kuus kuni seitse kuud, mis on haigla juhi sõnul ju-ba päris mõistlik.

Lastehaigla juht on lootusrikasPediaatrias ja lastekirurgias tuli sel aas-tal juurde ligikaudu uut 6500 ravijuhtu, mis tähendab rahas umbes 5,5 miljoni euro võrra suuremat rahastust 2017. aas-taga võrreldes.

tallinna lastehaigla juhatuse esimees Katrin luts toob välja, et lastehaigla le-pingumaht suurenes rahaliselt võrrel-des 2017. aasta täitmisega (koos ületööga) 5,7% ehk 1,48 miljonit eurot. “Hetkeseisu-ga loodame, et maht on piisav ja nii-öelda ületööd teha ei tule,” ütleb ta.

ravitööde edasilükkamiseks järgmi-sesse aastasse praegu tema sõnul samuti vajadust ei ole. “Samas on ees töörohked kuud. Erakorralise töö maht statsionaaris on suur ja seega lõpuni kindlust, et raha-line maht piisav, ei ole,” lisab haigla juht.

Kättesaadavuse osas on haigla suures plaanis kokkulepitu piires, vajaka jääb

psühhiaatri ja silmaarsti vajadusest, kuid siin ei ole takistuseks mitte niivõrd ra-haline maht, kuivõrd asjaolu, et puudub saatekirjanõue ja arstiressurss on lihtsalt piiratud. “lastehaiglal täna suurim prob-leem see, et meie teenus on inimressursi mahukas ehk arstide ja õdede aeg, mis on hindadesse arvutatud, ei vasta tegelikku-sele,” ütleb luts.

Ületööd koguneb haiglates ikkaKliinikumis on ravijärjekorrad hetkel pi-kad ja üle lubatud ooteaja üldkirurgia stat-sionaaris (13 kuud), uroloogias (9 kuud) ning kõrva-nina-kurguhaiguste operat-sioonidel (täiskasvanutel 23 kuud, lastel 9 kuud).

Kuigi osal erialadest juhtude arv tões-ti kasvas, vähenes suurhaigla 2018. aas-ta eriarstiabi leping võrreldes 2017. aasta lepinguga 13 472 ravijuhu (3%) võrra ning võrreldes 2017. aasta tehtud ravitööga 27 759 ravijuhu (5%) võrra. ravijuhtude vä-henemine oli kõige suurem ambulatoor-se ja statsionaarse arstiabi osas, päevara-vi ravijuhtude arv veidi kasvas.

“Positiivne oli aga, et leping rahalises mahus kasvas, kuna haigekassa suuren-das ravijuhu keskmisi maksumusi ning viis neid vastavusse tegeliku maksumu-sega,” lisab haigla juhatuse esimees Priit Eelmäe. Kliinikumi jaoks tähendas see eelkõige statsionaarse ja ambulatoorse ra-vijuhu keskmise maksumuse tõusu, sest eelnevad aastad oli ravijuhu maksumus viis kuni seitse protsenti lepingus oda-vam, mis oli Eelmäe sõnul ka üks lepingut ületava töö põhjus. Käesoleva aasta lepin-gu sõlmimisel planeeris Eesti Haigekassa oma reservi tÜ Kliinikumi ületöö katteks kaks miljonit eurot.

Haigla juhi sõnul ollakse ravitööd pla-neeritud vastavalt ravi rahastamise le-pingule, ent haiglal on tervishoiuteenu-se osutamise võimekus jätkuvalt suurem. “Esimese poolaasta ületöö oli 20 527 ravi-juhtu summas 3,7 miljonit eurot. Praegu-se prognoosi kohaselt tuleb teise poolaas-ta ületöö veidi väiksem - prognoosime li-gikaudu 2,5-3 miljonit eurot,” ütleb ta.

Ületöö suurust mõjutab ka ülikallite (üle 65 000 euro, toim) ravijuhtude esine-mine, mida aasta esimesel poolel oli suur-haiglal planeeritust kaks korda rohkem. “tõenäoliselt saame ravitööd teha aasta lõpuni plaanipäraselt ja ei pea selleks aas-taks planeeritud plaanilist ravitööd edasi lükkama uude aastasse,” selgitab Eelmäe.

Ida-tallinna Keskhaigla juhatuse esi-mees ralf Allikvee ütleb, et keskhaigla te-gi haigekassa lepingut ületavat ravitööd esimesel poolaastal üle kolme miljoni eu-ro, sellest 1,7 miljonit maksis haigekassa ka haiglale välja. teine poolaasta haigla-juhi hinnangul tõenäoliselt oluliselt pa-rem ei tule.

Küsimusele, kas võib juhtuda, et osa ravijuhtusid tuleb lükata uude aastasse, vastab Allikvee, et sellel juhtuda ei lasta. “Haigla peab siiski oma tööd planeerima,” on Allikvee resoluutne. “Ei ole mõtet anda inimesele lubadust, mida sa täita ei suu-da. Peab olema väga palju erakorralist, et me midagi uude aastasse lükkama peak-sime,” kinnitab keskhaigla juht.

loe ka juhtkirja lk 3.

46⦁ miljonit eurot peaks tervishoiu reformi tulemuse-na tulema tervis-hoidu ravijärjekor-dade vähenemi-seks 2019. aastal.