Miks on Eesti poliitikas naised vähemuses?
description
Transcript of Miks on Eesti poliitikas naised vähemuses?
Miks on Eesti poliitikas naised vähemuses?
Anu Laas, [email protected]
Tartu Ülikool
www.ut.ee/gender
Viljandi, 03.04.2009
Ülevaade
• Uurimistulemusi
• Pildikesi
• Huvidest ja identiteedist
• Kokkuvõte
Võtmeprobleemid
• Rahulolematus ja ebavõrdsus (sugu, vanus, elukoht)
• Ressursid ja võimaluste struktuur
• Koostöövõime
• Identiteet (sotsiaalsed suhted, piirid, ühiskondlik liikumine)
• Kollektiivne tegevus
Valimistulemused
1418
27
21
27 28 27 28
38 39
12 12
18 19
24 2427 28 29 30
0
10
20
30
40
50
1992 1995 1999 2003 2007 1993 1996 1999 2002 2005
RK KOV
Kandidaadid Valitud
Naiste madala esindatuse põhjused 1
• Riiklik ja kohalik valimissüsteem (toetab või takistab väiksema võimuga gruppe)
• Parteide demokraatia ja nimekirjade tegemine• Naiste organiseerumine • Koostöövõime ja lobistamisoskused • Soosuhted kultuuris ja naiste positsioon otsustusprotsessides• Vastuseis naiste tunnustamisele - marginaliseerimine• Soostereotüübid• Naiskandidaate ei tunta• Puuduvad ressursid kampaania läbiviimiseks
Naiste madala esindatuse põhjused 2
• Negatiivne sooidentiteet• Strukturaalne sooline ebavõrdsus
– Seksism ühiskonnas– Naised toetavad rohkem mehi kui naisi– Toimetulekuprobleemid ei lase kodust välja hirm
tundmatute valdkondade ees– Naised väljas majanduseliidist
• Naiste askeetlikustamise fenomen (Vardanian ja Kochkina 2008) Naised igapäevaelu tuletõrjujad
• Valimiseelsed meeleolud ja tuju• Naine katab laua ka siis, kui toiduraha ei ole…
Naiste madala esindatuse põhjused 3
• Normid. Vahetegemine soo, vanuse, rahvuse, rikkuse, elukoha, jne alusel
• Topeltstandardid. Avalik pesupäev• Nais- ja meespoliitikute välimus, kodu, suhted meedias• Avaliku ja erasfääri vahel lõhe
– Mees on ülemus ja naine on kodus– Naised tööturul – see on OK– Kompetentne naine – kas on OK?– Toetus kompetentsele naisele – kas on olemas?
• Naine peab mäekõrguselt üle olema, et aktsepteeritaks kompetentsust
Retoorika• Naised tasakaalustavad• Naised abistavad• Naised toetavad• Naised ka… • Naised ise…• Ka naised…Naised peavad tõestama, õigustama, käituma
sooõigelt, tegelema ‘pehmete küsimustega’ nagu sotspol, olema peresõbralikud ja peavad olema eeskujulikud koduperenaised jne
Väärtused ja valimaskäimine
Poliitiline sotsialiseerimine on tähtisPukk (2007): valimas käijad on…• sotsiaalselt aktiivsemad• kollektivistlike väärtuste esindajadHuvi ühiskonnas toimuva vastu on tihedalt
seotud varase sotsialiseerimisega perekonnas
Pukk: 10 intervjuud, vanus 30-65
Kodu mõju
• Jaa, ei, me arutame kodus tavaliselt seda. Jah. Abikaasa ikka annab väikse lükke. Ma tahtsin roheliste poolt hääletada, tema ütles kohe, et rohelistel on nii, et kui tuult on, siis on elekter ja kui tuult ei ole, elektrit ei ole, mul oli kohe selge pilt. Ei hääletand. Jah. (7)
• …ma tean, et peab oma arvamuse ikkagi välja ütlema. Et kui valimas ei käi, siis ära virise, et midagi on halvasti eks. Lihtsalt nii ongi. (6)
• Ei, läheks kindlasti, muidugi läheks, aga ma ei teagi, mis tõuget seal ikka nii väga vaja, kui keegi võtab näpust kinni lihtsalt, et lähme. Poeg on minuga pahandanud küll, et pole käinud ja läinud, et noh miks. (1)
Euroopa Sotsiaaluuring 200623 riigi andmed
• Andmed näitavad, et naised on aktiivsed• Subjektiivne heaolu koosneb õnnelikkusest,
rahulolust ja tervisehinnangust (1-35)
Kas olete viimase 12 kuu jooksul ...
…võtnud ühendust mõne poliitiku, valitsuse või kohaliku omavalitsuse ametnikuga?
…tegutsenud poliitilise partei (erakonna) või surverühma heaks?…töötanud mõnes muus organisatsioonis või ühingus?…kandnud kampaaniamärki või -kleebist? … kirjutanud alla palvekirjale (petitsioonile)? …võtnud osa seaduslikust avalikust demonstratsioonist? …boikoteerinud teatud tooteid?… tundnud mingi partei osas suuremat poolehoidu kui teiste suhtes
1 - jah; 0 - eiLiidetud vastused kokku, saadud skoor 0-7
Eestis, Soomes, Venemaal ja Suurbritannias naised aktiivsemad kui mehed
0,00
0,20
0,40
0,60
0,80
1,00
1,20
1,40
1,60
Bu
lgar
ia
Po
lan
d
Po
rtu
gal
Ukr
ain
e
Hu
ng
ary
Ru
ssia
n F
.
Est
on
ia
Slo
ven
ia
Cyp
rus
Slo
vaki
a
Net
her
lan
ds
To
tal
Sp
ain
Irel
and
Ger
man
y
Bel
giu
m
Au
stri
a
Sw
itze
rlan
d
U. K
ing
do
m
Fra
nce
Den
mar
k
Fin
lan
d
Sw
eden
No
rway
M e n Wome n
3 väidet sotsiaalsest aktiivsusest viimase 12 kuu jooksul
1. Kui tihti Te olete olnud seotud tööga vabatahtlike või heategevusorganisatsioonide juures?
2. Kui tihti Te olete aidanud tööl või vabatahtlikes organisatsioonides teisi inimesi, mitte arvestades perekonnaliikmete abistamist?
3. Kui tihti Te olite abiks või osalesite tegevuste juures, mis olid organiseeritud Teie kodukohas/naabruses?
1 - jah; 0 - ei
Liidetud vastused kokku, saadud skoor 0-3
Ukrainas, Sloveenias ja Taanis mehed aktiivsemad
0,50
1,00
1,50
2,00
2,50
Bu
lgar
ia
Ukr
ain
e
Est
on
ia
Ru
ssia
n F
.
Po
lan
d
Hu
ng
ary
Po
rtu
gal
To
tal
Slo
vaki
a
Fra
nce
Net
her
lan
ds
Bel
giu
m
Cyp
rus
Sp
ain
Slo
ven
ia
U. K
ing
do
m
Sw
eden
Fin
lan
d
Ger
man
y
Irel
and
Den
mar
k
Sw
itze
rlan
d
Au
stri
a
No
rway
Men W om en
Subjektiivse heaolu(1-35) seosed poliitilise aktiivsusega
15,00
18,00
21,00
24,00
27,00
30,00
0,00 0,50 1,00 1,50 2,00
B G U A
P L
R U
S I
S K
C Y
E EP T
H U
D EFR
D KC H
IEN O
S E
FIN L
E S
B E
ATU K
Subjektiivne heaoluseosed naiste esindatusega
15,00
18,00
21,00
24,00
27,00
30,00
0 10 20 30 40 50
U A
H U
IEC Y
S I
C H
U K AT
FR
E ES K
P LP T
D E
D K
N O
E SN L
FI S E
B E
R U
B G
IPU Inter-Parliamentary Union http://www.ipu.org/english/home.htmhttp://www.ipu.org/wmn-e/classif.htm
2 Sweden 47 50 Bulgaria 21,74 Finland 41,5 54 Estonia 20,8
5 N etherlands 41,3 56 Poland 20,2
7 Denmark 38 60U. K ingdom 19,5
10 Spain 36,3 61 Slovakia 19,311 N orway 36,1 65 France 18,212 Belgium 35,3 81 C yprus 14,3
18 Germany 32,2 83Russian F . 14
26 Switzerland 28,5 87 Ireland 13,327 Portugal 28,3 87 Slovenia 13,329 Austria 27,3 99 Hungary 11,1
113 Ukraine 8,2
Kas Teie osalesite viimastel üleriigilistel valimistel (EE - Riigikogu valimistel 2003. märtsis)?
0,0
20,0
40,0
60,0
80,0
100,0
Au
stri
a
Bel
giu
m
Bu
lgar
ia
Sw
itze
rlan
d
Cyp
rus
Ger
man
y
Den
mar
k
Est
on
ia
Sp
ain
Fin
lan
d
Fra
nce
U.
Kin
gd
om
Hu
ng
ary
Irel
and
Net
her
lan
ds
No
rway
Po
lan
d
Po
rtu
gal
Ru
ssia
n F
.
Sw
eden
Slo
ven
ia
Slo
vaki
a
Ukr
ain
e
Men W om en
Meespoliitiku välimust meedia ei kritiseeri, kuid naispoliitikute puhul peetakse seda silmas, koostatakse seksikate naispoliitikute edetabeleid.
Kranaat 2003: KÄIB ÜLE JÕU: Ene Ergma (ülal vasakul) ei saa riigikogu juhtimisega
hakkama. Mine metsa tagasi, naisteadlane!
Viljandi volikogu kinnitas eelarve
Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu
Presidendi mõttekoda 2009
24 liiget1. Marju Lauristin2. Kadri Liik3. Margit SutropJuurikas (08.11.08): selleks, et kohtuda
normaalsete meeste ja seksikate naistega, peab igaüks ise leidma tee nende seltskonda. Just sellel eesmärgil saigi loodud presidendi mõttekoda, mis koguneb Kadrioru lossis iga kuu teisel neljapäeval.
Eesti Teaduste Akadeemia (2002)
20.09.06 Eesti TA külastus-tutvumine Viru Keemia Grupi (Kohtla-Järve) tegevusega
Eesti Teaduste Akadeemia (2005)
Maaülikooli tulevikukonverents 2006
Õpetajad
TÜ Kliinikumi juhtimine 2008
Arstiteaduskonna rebased 2008
Huvigrupid ja huvide esindamine
• Heas, halvas ja kehvas olukorras olevate inimeste esindamine
• Tipp-poliitika ja poliitilised mängud• Sõnastada poliitika tavalisele inimesele• *Naistele* suunatus ei müü• Naistevahelisi erinevusi tuleks tunnistada ka neid
seletamata• Naised ajavad seda va sotsiaalvärki ja heaolu asja…• Valitsemine on isiksuste nägu. Kes valitseb Tartus ja
Tartumaal?
Naiste identiteet
1. Naiste identiteeti ei saa üldistada
2. Naiste seotus ajastu ja kultuurilise kontekstiga
3. Iga naisel võimalus samastada end mitmete identiteetitega, jätta-muuta neid identiteete
4. Nt Nehru ei rääkinud kunagi “naiste probleemidest”
5. Tähtis on üksikisiku ja kogukonna heaolu
6. Kõige tähtsam – et võetaks kuulda
Isiklikud mured• Töötus (50000 muret x 2)• Toimetulekuprobleemid• Koolide sulgemine• Arstiabi kättesaadavus ja kallineminejne• Probleemide lahendamatus viib isolatsiooni• Kui suur on soov lahendada ka neid
muresid, mis ei ole teie omad?
Poliitilise aktiivsuse tulemus
• Olulised muutused (seadusandlus jne)• Protseduurilised muutused (kvoodid?)• Kontekstuaalsed muutused(Hofstede: organisatsiooni kultuuri muudab juhtkond)
• Õigused on üks tervik• Õigused – kollektiivne nõudmine• Õigused transformeeritakse kodanikuks olemisse• Institutsionaalne võimekus
Kokkuvõtteks 1• Eesti demokraatia on noor • Demokraatia nõrkus loob ebavõrdsust• Ei jätku ressursse (vaimjõud + raha) ühiskondlikuks tööks• Kodus ei arutata isamaa ja riigi asju• Mõista strukturaalset ebavõrdsust ja tunnistada
institutsionaalset kultuuri, kus normid olulisemad reeglitest töötada sellega (lasteaiad, koolid, perepäevad jne)
• Otsustamissoovide ulatuses ja ambitsioonikuses soospetsiifika – naine seisab kodu ja lähiümbruse eest, mees riigi eest
Kokkuvõtteks 2• Naised peaksid… olema enesekindlamad• … olema kohal siis, kui saaki jagatakse• Naised on meestega võrdväärsed, väärivad
otsustajaks olemist• Naiste poliitiline aktiivsus on tõusnud• Iga eduka naise ja mehe taga on tugiisik(ud)• Riik algab kodust ja kogukonnast• Muutuste tegemiseks tuleb kaasa lüüa!Ja valimisnimekirjade koostamisel naised ja mehed
kandidaatide seas üle ühe -ja vaielda võiks vaid esimese kandidaadi osas, et kas naine või mees.