MEES JA SPORT
description
Transcript of MEES JA SPORT
![Page 1: MEES JA SPORT](https://reader033.fdocument.pub/reader033/viewer/2022061600/56814fe6550346895dbdb07f/html5/thumbnails/1.jpg)
MEES JA SPORT
Dr Mihkel Mardna3. november 2011
![Page 2: MEES JA SPORT](https://reader033.fdocument.pub/reader033/viewer/2022061600/56814fe6550346895dbdb07f/html5/thumbnails/2.jpg)
Soomes jälgiti 396 meessoost tippsuusatajat, sünniaastaga vahemikus 1845 kuni 1910 aastani 1967.
nende kekmine eluiga oli 73a
see oli 4,3a enam, kui samal
perioodil elanud keskmise meessoost
soomlase vanus.
*Endistel suusatajatel oli madalam
vererõhk, vähesed suitsetasid ning nad olid füüsiliselt aktiivsemad.
![Page 3: MEES JA SPORT](https://reader033.fdocument.pub/reader033/viewer/2022061600/56814fe6550346895dbdb07f/html5/thumbnails/3.jpg)
Sir Winston Leonard Spencer-Churchill30. November 1874 – 24. Jaanuar 1965
90a
![Page 4: MEES JA SPORT](https://reader033.fdocument.pub/reader033/viewer/2022061600/56814fe6550346895dbdb07f/html5/thumbnails/4.jpg)
![Page 5: MEES JA SPORT](https://reader033.fdocument.pub/reader033/viewer/2022061600/56814fe6550346895dbdb07f/html5/thumbnails/5.jpg)
![Page 6: MEES JA SPORT](https://reader033.fdocument.pub/reader033/viewer/2022061600/56814fe6550346895dbdb07f/html5/thumbnails/6.jpg)
SIR EDMUND PERCIVAL HILLAR 20. Juuli 1919 – 11. Jaanuar 2008
88a
![Page 7: MEES JA SPORT](https://reader033.fdocument.pub/reader033/viewer/2022061600/56814fe6550346895dbdb07f/html5/thumbnails/7.jpg)
![Page 8: MEES JA SPORT](https://reader033.fdocument.pub/reader033/viewer/2022061600/56814fe6550346895dbdb07f/html5/thumbnails/8.jpg)
Jacques-Yves Cousteau11. juuni 1910 – 25. juuni 1997
87a
![Page 9: MEES JA SPORT](https://reader033.fdocument.pub/reader033/viewer/2022061600/56814fe6550346895dbdb07f/html5/thumbnails/9.jpg)
![Page 10: MEES JA SPORT](https://reader033.fdocument.pub/reader033/viewer/2022061600/56814fe6550346895dbdb07f/html5/thumbnails/10.jpg)
EMIL ZATOPEK19. September 1922– 22. November 2000
79a
![Page 11: MEES JA SPORT](https://reader033.fdocument.pub/reader033/viewer/2022061600/56814fe6550346895dbdb07f/html5/thumbnails/11.jpg)
![Page 12: MEES JA SPORT](https://reader033.fdocument.pub/reader033/viewer/2022061600/56814fe6550346895dbdb07f/html5/thumbnails/12.jpg)
Milline füüsiline aktiivsus ja kui palju?
…on keeruline anda retsepti
1. Füüsilise aktiivsuse varieeruvus ja võimalik toime tervisele
2. Geneetilised erinevused, mis mõjutavad organismi vastust koormusele, samuti treeningutest saadud kasutegurit
![Page 13: MEES JA SPORT](https://reader033.fdocument.pub/reader033/viewer/2022061600/56814fe6550346895dbdb07f/html5/thumbnails/13.jpg)
30-60min keskmise intensiivsusegafüüsilist aktiivsust 3-5 X nädalas:
• Vererõhk• Lipoproteiinid• Vere hüübimisnäitajad• Pahaloomulised uudismoodustised• Depressioon• Ärevushäired• Tugiaparaadiga seotud probleemid
![Page 14: MEES JA SPORT](https://reader033.fdocument.pub/reader033/viewer/2022061600/56814fe6550346895dbdb07f/html5/thumbnails/14.jpg)
50-80 min keskmise intensiivsusega Füüsilist aktiivsust igapäevaselton tarvis, et vähendada riski Haigestumaks:
•Kardiovaskulaarsüsteemi haigused•Ülekaalulisus•II Tüüpi diabeet
Borms, Health at 448-449
![Page 15: MEES JA SPORT](https://reader033.fdocument.pub/reader033/viewer/2022061600/56814fe6550346895dbdb07f/html5/thumbnails/15.jpg)
• füüsilise aktiivsuse retsepti võib jagada kolmeks seotud osaks:
1.30 min ükskõik mislaadi füüsilist aktiivsust igapäevaselt jagatuna vähemalt 10-minutilisteks blokkideks –
meeste suremus väheneb 64-lt 25le 10000in/a
2. +20 min aktiivset liikumist 3x näd, et säilitada kardiovaskulaarne võimekus
Ibid. and WHO, Physical Activity at 4.
![Page 16: MEES JA SPORT](https://reader033.fdocument.pub/reader033/viewer/2022061600/56814fe6550346895dbdb07f/html5/thumbnails/16.jpg)
3. 60min igapäevast mõõdukat kuni aktiivset kehalist koormust on vaja kehakaalu säilitamiseks. lisaks aitab
ülepäeviti tehtav jõutreening parandada tasakaalu- ja jõunäitajaid.
* Võistlussport hõlmab endas märkimisväärselt suuremat füüsilise koormuse mahtu, kui tervise säilitamise eesmärgiks vajalik. Võistlusspordiga suureneb enamasti ülekoormusvigastuste ja traumade risk märkimisväärselt.
![Page 17: MEES JA SPORT](https://reader033.fdocument.pub/reader033/viewer/2022061600/56814fe6550346895dbdb07f/html5/thumbnails/17.jpg)
• Ka spordi vaatamine , ehk nn tugitoolisport, omab potensiaali
meie funktsionaalse võimekuse parandamisel
selle eest vastutavad on “peegelneuronid”, mis aktiveeritakse nii tugiaparaadi motoorika käivitamisel , kui ka teiste isikute liigutuste sooritamist jälgides.
![Page 18: MEES JA SPORT](https://reader033.fdocument.pub/reader033/viewer/2022061600/56814fe6550346895dbdb07f/html5/thumbnails/18.jpg)
![Page 19: MEES JA SPORT](https://reader033.fdocument.pub/reader033/viewer/2022061600/56814fe6550346895dbdb07f/html5/thumbnails/19.jpg)
Mitte ainult sport vaid ka aktiivne elulaad pakub meile palju positiivseid emotsioone, andes võimaluse kauem ja täisväärtuslikumaltelada meie niigi lühikest elu, ning iseennast ja maailma paremaks muuta
![Page 20: MEES JA SPORT](https://reader033.fdocument.pub/reader033/viewer/2022061600/56814fe6550346895dbdb07f/html5/thumbnails/20.jpg)
TÄNAN