Eesti maaelu arengukava 2007-2013 põllumajandusliku keskkonnatoetuse alameetme keskkonnasõbralik majandamine

algkoolitus

MAK 2004 – 2006

PKT järelhindamise tulemustest

Iiri Selge

Seire ja hindamine, tagasiside poliitikale

Poliitika rakendamine

Poliitika parandamine

Teadus Tootja

Poliitika

PMK

• MAK hindamine: eelhindamine, vahehindamine, järelhindamine

• MAK 2004-2006 PKT järelhindamise viis läbi Põllumajandusuuringute Keskus (PMK)

• Anlüüsiti: • andministratiivandmeid • mõjuindikaatorid 5 valdkonnast:

» vesi, » mullastik, » maastik, » bioloogiline mitmekesisus » sotsiaalmajandus ja muu

• MAK 2007-2013 teise telje püsihindaja

MAK 2004-2006 Põllumajandusliku keskkonnatoetuse (PKT) järelhindamine

Järelhindamisega seotud võrguteavikud PMK kodulehel http://pmk.agri.ee/pkt/

Võrguteavikud PMK kodulehel http://pmk.agri.ee/pkt/

PKT rakendamine

• 2007.aKST 441 797 haMAHE 66 870 ha

(ÜPT 841 467 ha)

• Kiviaedade rajamine 19 295 mhooldamine 26 034 mtaastamine 39 451 m

• Ohustatud tõugu looma kasvatamine 2007. a sai 2456 looma toetust

Põllumajandustootjate liitumine PKT-ga

KSM ja MAHE

ÜPT, PKT-gamitteliitunud

KST taotlemine maakondade ja aastate kaupa 2004-2007

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

0

10000

20000

30000

40000

50000

60000

70000

2004 Taotletud pind (ha)

2005 Taotletud pind (ha)

2006 Taotletud pind (ha)

2007 Taotletud pind (ha)

2004 Taotlejate arv

2005 Taotlejate arv

2006 Taotlejate arv

2007 Taotlejate arv

Arvuliselt kõige rohkem taotlusi Pärnumaal

Keskmine taotletav KST pind Pärnumaal 2006. aastal oli 52 ha, keskmine taotletav KST pind Lääne-Virumaal 2007. a 150 ha.

Järvamaad iseloomustavad KST suurtootjad (keskmine pind taotleja kohta perioodil 2004 - 2007. a 246 ha).

Võrumaal, Hiiumaal ja Saaremaal vähe maad taotleja kohta (Hiiumaal keskmisena 19 ha)

Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlemine maakondade ja aastate kaupa

0

20

40

60

80

100

120

140

HARJUM

AA

HIIUM

AA

IDA-V

IRUM

AA

JÕGEVAM

AA

JÄRVAM

AA

LÄÄNEM

AA

LÄÄNE-V

IRUM

AA

PÕLVAM

AA

PÄRNUMAA

RAPLAM

AA

SAAREMAA

TARTUMAA

VALGAMAA

VILJA

NDIMAA

VÕRUMAA

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

9000

2004 Taotletud pind (ha)

2005 Taotletud pind (ha)

2006 Taotletud pind (ha)

2007 Taotletud pind (ha)

2004 Taotlejate arv

2005 Taotlejate arv

2006 Taotlejate arv

2007 Taotlejate arv

KST, MAHE ning ÜPT (ilma PKT-ta) taotluspõhine maakasutus

aastatel 2004–2007PKT pind muutus perioodi jooksul vähe

Vähenes looduslike ja pikaajaliste rohumaade pindala ning selle arvelt suurenes põllukultuuride pindala, erand MAHE

Toetustüübiti põllukultuuride all oleva pinna analüüsPKT haritaval maal on rohkem erinevate kultuuride all olevaid põlde

Liblikõieliste osakaal taotletud põllumaast

PKT hindamisandmete kogumine 2004-2007• MULD• Mulla orgaaniline aine (%) ja mullaviljakus (pH, K, P)• Toiteelementide dünaamika• Mulla-erosioon

• VESI• Taimetoiteelementide kogubilanss• Pestitsiidide kasutuskoormus• Taimetoiteelementide kontsentratsioon dreenivees

• BIOLOOGILINE MITMEKESISUS• Kimalased• Põllulinnud• Põllutaimed• Vihmaussid, mulla mikroobikooslus

• MAASTIK• Maastiku struktuuri muutus punkt-, joon- ja pindelementides• Talu ümbruse heakord

• SOTSIAALMAJANDUS• Ettevõtjatulu• Mahedana müüdava mahetoodangu osa• Keskkonnateadlikkus

Muutused eluslooduses avalduvad pikema aja vältel, seega on oluline andmete pikaajaline kogumine!

Valdkond: muld

Mullaviljakuse võimalik vähenemine

Indikaator “Mullaviljakus ja sellemuutumine”:

- happeliste muldade osatähtsuse muutumine pHKCl <5,6- orgaanilise süsiniku sisaldus -liikuvate taimetoiteelementide (K ja P) sisaldus

Mullaviljakuse uuringut teostati 8 testmaakonna valitud valdades

Kas muldade hapestumine on Eesti põllumajandustootjatelprobleemiks?

• Happelisi muldi oli ca 12% proovide arvust ja peamiselt asuvad need Võrumaal, Pärnumaal ja Jõgevamaal.

• Happelisemate muldadega maakondade mullareaktsiooni võrdlus erinevate toetustüüpide lõikes näitas, et valdavalt olid kõige happelisemad mullad MAHE tootjatel

Madala fosforisisaldusega muldade osatähtsus maakondade ja toetustüüpide lõikes 2004–2007

Täiendavad mullastiku valdkonna uuringud (1)

Mullaerosiooni uuring

– vee-erosiooni

– tuuleerosiooni (deflatsiooni) mõju ja ulatust

Vee-erosioon - probleem on piirkondlik:

Otepää- Karula pk ja Haanjas

Põllukultuuride kasvatamiseks kasutatakse kokku 7,5% antud piirkonna põllumajanduslikus kasutuses olevast maast.

Täiendavad mullastiku valdkonna uuringud (2)

• Mullatoitainete dünaamika uuring

• Mullaproovivõtmise marsruudi täpsustamise uuring

• Põllumuldade neutraliseerimise mõju keskkonnale ja mulla viljakusele

• Nitraaditundliku ala (NTA) mulla toiteelementide ning nitraatlämmastiku dünaamika uuring

Valdkond: Vesi

Indikaatorid

• taimetoiteelementide kontsentratsioon dreenivees – võimaldab hinnata erinevate toetustüüpide puhul leostunud toiteelementide hulka

• pestitsiidide kasutuskoormus – iseloomustab kuidas teatud majandamine võib muuta agrokeskkonna survet pinna- ja põhjavee kvaliteedile ning bioloogilisele mitmekesisusele

• taimetoiteelementide kogubilanss – võimaldab uurida trende ja hinnata, kuivõrd efektiivselt toiteelemente ettevõtte tasandil on kasutatud ning kui suur on toiteelementide ülejääk, millest osa on kadu keskkonda, või puudujääk, mis põhjustab mullaviljakuse vähenemist

Taimetoiteelementide kontsentratsioon dreenivees

• Hinnatakse pinnavee voolu ja maakasutust ning analüüsitakse leostumise teada saamiseks nii mulla- kui ka veeproove

• Taimetoiteelementide sisaldus dreenivees sõltub näiteks põldudele viidud väetiste kogustest, väetamisviisidest ja -aegadest, aga samuti sademete jaotusest, maapinna külmumisest, kasvatatavast kultuurist jne

• KST ettevõtetes olid uuritud toiteelementide kontsentratsioonid dreenivees MAHE ettevõtete näitajaga võrreldes mõnevõrra kõrgemad

Pestitsiidide kasutuskoormus

• Pestitsiide kasutati 55–67% põllumajandusmaal.

• KST tootjad kasutavad pestitsiide väiksemal pinnal kui ÜPT tootjad.

• Keemiline koormus pritsitud alade pindalaühikule on KST ettevõtetes mõnevõrra suurem kui ÜPT ettevõtetes

• Taimekasvatusettevõtted pritsivad 66–87% põllumajandusmaast Pestitsiididega töödeldud maa osakaal (%)

kogu põllumajandusmaast erinevatoetus- ja tootmistüübiga (sega- ja taimekasvatuslik) ettevõtetes

Taimetoiteelementide kogubilanss

• N bilansi võrdlemisel selgus, et kõikide toetustüüpide puhul oli bilanss ülejäägiga. Kolme aasta keskmisena oli

- ÜPT ettevõtetes N bilanss 26,2 kg/ha - KST ettevõtete lämmastiku bilanss oli mõnevõrra kõrgem ulatudes

aastate keskmisena 33,0 kg/ha, - mahetoetusega ettevõtetes kõige madalam 15,7 kg/ha ja pideva

langustrendiga.

P bilanss, mis KST ja ÜPT ettevõtetes ulatus vastavalt 1,6 ja 1,5 kg/ha kolme aasta keskmisena, on madal ja viitab mulla fosforivarude vähenemisele.

MAHE ettevõtetes oli nii P kui K bilanss kogu seireperioodil puudujäägiga ulatudes fosfori puhul -1…-3,6 ja kaaliumi puhul -3,9…-12,1 kg/ha aastas.

Valdkond: bioloogiline mitmekesisus

BD seirealad PKT 2004-2008 (3*22 tootjat)

•Kimalased•Põllulinnud•Põllutaimed•Vihmaussid ja mikroobikooslus

• Mitmete kimalaste, lindude ja taimede näitajate ning maastiku mitmekesisuse vahel leiti mitmeid olulisi positiivseid seoseid

• Seire käigus ilmnesid piirkondlikud erinevused, mille üheks põhjuseks võib olla kompensatsioonialade olemasolu/puudumine

• Nii mikroobikoosluse biomass kui ka põllumajandustegevuse suhtes tundlikumate vihmaussiliikide osakaal oli MAHE ja KST taludes kõrgem kui ÜPT taludes

Kimalased

0 2 4 6 8 10 12

K e skm in e p õ l l u p i n d a la (h a )

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

4,5

5,0

5,5

6,0

log

(kima

laste

arvu

kus)

r = -0 ,2 7 ; p = 0 ,0 3

• Lindude ja kimalaste näitajate ning põllu pindala ja põllukultuuride mitmekesisuse vahel leiti mitmeid olulisi seoseid.

• Kimalaste Shannoni mitmekesisuse indeks oli MAHE ja KST taludes märgatavalt kõrgem kui ÜPT taludes, mille üheks põhjuseks võib olla liblikõieliste ja liblikõieliste-kõrreliste heintaimede segu kasvatamise nõue.

• Kimalaste arvukus ja liikide arv langesid märgatavalt, kui põllu suurus ületas 5-6 ha.

0 2 4 6 8 10 12

K e skm in e p õ l l u p i n d a la (h a )

0

2

4

6

8

10

12

14

Kim

ala

seliikid

e a

rv

r = -0 ,2 7 ; p = 0 ,0 3

Põllulinnud

• Lindude arvukus ja mitmekesisus on heaks põllumajandusmaastike kvaliteedi näitajaks, kuna põllulindude arvukuse langus või levila kahanemine on sageli seotud elupaiga omaduste halvenemisega. Põllulinnud on tugeva langustrendiga kogu Euroopas!

• Linnud on üheks olulisemaks indikaatoriks ja kasutatakse põllumajandusliku keskkonnatoetuse (PKT) hindamisel kogu Euroopas.

• Eesti arvukamaid põllulinnud on põldlõoke, kadakatäks, pruunselgpõõsalind, talvike ja kiivitaja

Põldlõoke Kadakatäks Pruunselg-põõsalind Talvike Kiivitaja

(lisainfo linnuliikide kohta: võrguteavikust “Eesti levinumad põllulinnud” http://pmk.agri.ee/pkt)

Tulemused

• Muutused linnuliikide arvukuses on Eestis piirkonniti erinevad

• Võrreldes 2006. a, 2007. a Lõuna- ja Lääne-Eesti seirealadel linnustiku üldine seis paranes, Kesk-Eesti aladel veidi halvenes

• Kõrgeimad lindude näitajate väärtused esinesid eri piirkondades erineva toetustüübiga ettevõtetes

• Kõige rohkem pesitsevaid linnuliike kohati perioodi 2005–2007 jooksul MAHE ning kõige vähem ÜPT ettevõtetes

• Linnuliikide arv ja mitmekesisus olid seda madalamad, mida suurem oli põldude keskmine pindala ning mitmekesisus seda suurem, mida rohkem erinevaid põllukultuure hektari kohta kasvatati

• Vaheldusrikas põllukultuuride kasutus

• Mitmesugused maastikku jaotavad ja ilmestavad elemendid

• Vähene putuka- ja taimemürkide kasutus

• Võimalusel lindude pesitsustsükli arvestamine põllutööde korraldamisel

• Avatud kraavid ja nende pervedel olev looduslik taimestik

• Väikekiskjate arvukuse reguleerimine

• Talvine lisasöötmine

• Pesitsustingimuste loomine (pesakastid, pesaalused)

Linnustiku mitmekesisuse põllumajandusmaastikus tagavad:

Põllutaimed

Mittekultuurtaimedel on toidu pakkujana põllumajandusmaastikus tähtis roll:

õietolm ja nektar putukatele, seemned ja muud taimeosad lindudele ja imetajatele.

Taimekoosluste vaesumisel langeb ka tolmeldajate, lindude ja teiste taimedest toitujate arvukuse ja mitmekesisus.

Põhiline taimekoosluste vaesumist põhjustav tegur on herbitsiidide kasutamine ja teeservade jms taimekooslustele sobivate kasvupaikade kadumine põllumajandusmaastikus.

Vihmaussid ja mulla biomass

• Vihmaussid koos mulla mikroobikooslusega omavad mullaviljakuse ja põllukultuuride saagikuse kujunemisel tähtsat rolli

• Kuna vihmaussiliigid on põllumajandustegevuse suhtes erineva taluvusega, saab ka erinevate liikide esinemise/mitteesinemise põhjal teha järeldusi põllumajandustegevuse intensiivsuse kohta.

• Kesk-Eesti vihmaussikooslus viitab sealsele intensiivsemale,

Lääne-Eesti oma aga loodussõbralikumale põllumajandustegevusele

• Vihmausside ja mikroobikoosluse biomassi näitajate põhjal arvutatud koondhinnang (hindepunktide näol) oli 2007. aastal MAHE taludes oluliselt kõrgem kui KST ja ÜPT taludes.

Maastik

Muutused maastike pindobjektides on mitmetes piirkondades väga suured.

Viimase nelja aasta jooksul toimunud muutused: eelnevalt võsastunud pind on uuesti üles haritud ja vastupidi, rohumaa on lausvõsastunud

Kõige ulatuslikumad janähtavamad muutusedpõllumajandusmaastikul ontoimunud maakasutuses

Sotsiaalmajandus ja muu

• Ettevõtjatulu analüüs näitas, et nii mahe- kui ka KST tootjate jaoks on PKT äärmiselt oluline, sellest sõltub arvestataval määral nende toimetulek. Enim mõjutatud on PKTst majanduslikult väiksema suurusega nii mahe- kui ka KST tootjad.

Mahemüük -mahetootjate poolt enimkasutatudturustuskanalid aastatel 2003–2006

Soovitused (1)• Kuna PKT toetuste mõju hindamisel selgus, et piirkondlikud keskkonna

ja sotsiaalmajanduslikud tingimused on väga erinevad ning mõjutavad suurel määral soovitud tulemusi, tuleks kaaluda laiapõhjalise toetusskeemi täiendamist piirkondlikke eripärasid arvestavate lisameetmetega.

• Jätkata keskkonnateadlikkuse tõstmisega.• Erosioonivastaseid meetmeid tuleks rakendada eelkõige vee-

erosioonist ohustatud piirkonnas – 50% erodeeritud muldadel paiknevast haritavast maast tuleks viia püsirohumaade alla ja ülejäänud maast 50% peaks olema haritud minimeeritud korras. Tuuleerosioonist ohustatud aladel 20% haritavast maast viia püsirohumaade alla ja ülejäänud aladest 30%-il kasutada minimeeritud harimist.

• Jätkata tuleks mullaproovide regulaarset võtmist ja analüüsimist, et saada ülevaadet muldade seisundist ja hinnata nende väetistarvet. Parandada tuleks proovivõtmise kvaliteeti (proov tuleb võtta võimalikult samalt alalt, samal ajal, sama marsruuti kasutades, sama kultuuri järgselt või eelselt).

Soovitused (2)• Pestitsiidide kasutuskoormuse uuringu taustandmete (Eestisse

toimetatud taimekaitsevahendite kogused) analüüsimisel selgus, et herbitsiidide osas on väga järsult suurenenud glüfosaatide kasutamine, kui 2002. a moodustasid glüfosaadid pestitsiididest 42%, siis 2007. a juba 59%. Et vältida üldhävitava iseloomuga herbitsiidi ebaproportsionaalse kasutamise laienemist on põllumajanduse keskkonnatoetuse raames edaspidi soovitav seada neile kasutamispiirangud.

• Püsitaimestikuga põlluserva säilitamise/rajamise nõue – oluline taimede mitmekesisusele, kuid ka toitumis- ja pesitsuspaik paljudele organismidele.

• Elupaiku pakkuvate maastikuelementide säilitamine põllumajandusmaal (üksikpuud, kivikuhjad, põõsastega tee- ja kraaviservad jne).

• Soovitav on rakendada viljavaheldust, millesse kindlasti kaasata ka liblikõielised, ristõielised jt tolmeldamist vajavad kultuurid

• Koolitustel tutvustada täpsemalt mahetootmisele viitamise nõudeid

Nõustaja

Nõustaja

Nõustaja

Poliitika

PMK

TootjaTeadus

Iiri Selge

Põllumajanduskeskkonna seire büroo peaspetsialist

Telefon: 672 9140iiri.selge@pmk.agri.ee

Tänan!