Me armastame inimesi, kes juhtuvad meid pahatihti inspireerima ning oleme otsustanud tuua ka teieni nende mõtted selle kohta, keda või mida nad armastavad. Madis Liplap on suure südamega kunstnik ja sisekujundaja, kes lisaks eraprojektidele on oma õpetusi jagamas Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Studio Linguat ja Madist ühendavad kunstilised juhtnöörid, mida Madis aeg-ajalt koordineerib ning armastus itaalia keele ja kultuuri vastu.

ARMASTAB

MADIS LIPLAP

LEILA PÄRTELPOEG ja EMA“Kui sain tuttavaks Leila Pärtelpojaga, siis ma nautisin seda, kuidas ta rääkis ja millest ta rääkis. Ta oli minu jaoks nii hariv. Muidugi oli kordi, kus tegin midagi oma parimas tahtmises ja siis Leila ütles, et see polegi maitsekas. Sellele järgnes siis näide, mis võiks olla maitsekas ja õilis. See oli tema arvamus. Tänapäeval on ju kõik justkui lubatud. See, mis on maitsekas, tuleb välja aja jooksul ning ilmselt on see suuresti seotud inimese ja tema arusaamistega. Ei tea, kas kunst just kuulub rahvale, kuid ilu päästab küll maailma. Ja see on vaataja silmades.”

Leila Pärtelpoeg on 1927. aastal sündinud Eesti sisearhitekt, kes on kujundanud Rägavere, Palmse ja Sagadi mõisa. Lisaks on ta ka ajaloolise mööbli spetsialist ning tulnud 1949. aastal Eesti meistriks slaalomis.

”Võin öelda, et mul on väga tore ja hea ema. Ta ei öelnud kunagi, et ära mine kunstnikuks õppima, vaid tee midagi asjalikku. Ta ise kahjuks võttis kuulda teiste soovitusi ja selle asemel oleks temast võinud saada professionaalne moekunstnik. Õmbles ta kogu aeg tuttavatele ja väikelinna tähtsatele prouadele.”

TARTU“Miskitpidi see Tartu ikka meeldib mulle. Klassitsistlik vanalinn, vaimsus, teadus, mis paistab kõikjale välja. Toome varemed ning ülikoolilinnak Toomemäel annavad aimdust sellest, et Tartu pole ajaloolises plaanis vähetähtis olnud. Lisaks arhitektuurile on seintesse peitunud ajalugu, mille kohta armastan lugeda.”Kui Madis näeb meie pilke, mis reedavad, et meie arvates on tegemist pimeda kodulinna armastusega, siis ta veenab meid ümber väitega, et ka paljud teised on seda arvanud. Ja veel tähtsad mehed ja naised.

ITAALIA“Ma ei saa sinna midagi parata, kuid Itaalia on mu lemmikpaik, kuhu tahaks alati tagasi minna. Itaalia-armastus mõjutab mind kindlasti ka kunstniku ja pedagoogina. Räägin ikka tudengitele, et klassitsism on õilis ja seinad tuleb värvida laiguliseks. Rõõmuga vaatan filme, kus on võttepaigaks olnud näiteks Rooma. Lisaks sellele on ju ka itaalia keel nii ilus. Paar aastat sai seda isegi õpitud koos Martinaga Studio Linguas. Kahjuks tihtipeale unustasime-jätsime kodutöid tegemata ning nautisime rohkem teineteise huumorisoont kui...”

ÄGEDAD SÕBRAD“Ägedad sõbrad ja tuttavad ei pruugi anda koheselt vastuseid professionaalsetele probleemidele, kuid nendega koos olemine annab midagi erilist. Kas või see, kui Martina keedab imehea supi või siis kalaroa... Ja see on oh kui hea... Lõpuks saad sellest kõigest nii positiivse emotsiooni, et sellest jätkub kauaks ajaks. Söögilauast tõustes ja ukse juures kallistades...”

INSPIRATSIOONIPUHANG“Kui inspiratsioon tabab, siis võin aega tähele panemata tunde järjest töötada ja ega siis pole oluline, mis see kell on. Üks puhang ning kogu töö saab valmis. Olgu siis kell kaks või kolm öösel. Nii äge on teha ja mõelda ja asjatada. Tihtipeale on peale sellistpuhangut ka tunne, et ei jaksa enam oodata, millal saab kliendile valmis projekti näidata. Loodad, et ta juba helistaks ja küsiks, kas...”

ACTION PAINTING“Mis mind viimasel ajal on üllatanud enda puhul, on see, et suutsin ühel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrikontserdi ajal teha action painting'u. Jackson Pollockit teavad ju kõik, kuidas ta on teinud enda etteasteid rahvast ümbritsetuna. Aga et mina sellega hakkama saan, selle peale ma polnud kunagi mõelnudki.”

“Huvitav on see, kui teos-projekt-kujundus hakkab valmis saama – siis sind tabab tunne, et oleks võinud kõike hoopis teistmoodi teha. Alati tekib tunne, et oleks võinud astuda sammu kaugemale ning et kui nüüd alustaks seda sama asja uuesti, siis oskaks seda palju põnevamalt teha. Siis tuleb aga uus võimalus ning hakkad puhtalt lehelt ja jälle midagi uut looma. Ja kui see hakkab jälle valmis saama siis...”

La Dolce Lingua

1

VANA JA MOODNE“Oma töö juures meeldib mulle vana ja moodsa miksimine. Modernne ja antiik, tiheda ja hõreda pinnaga žonglöörimine. Lisaks sellele on mul praegu midagi indigosinisega. See pakub eriti pinget – tindisinine... mustjas... uksi teha selle värviga või siis mööblit. Ma ei saa sinna midagi parata!”

HOMMIK“Parim osa päevast on hommik. Ärkan kell kuus, aelen voodis, sest nii on lihtsalt mõnus. Vaatan natuke aknast välja ja siis teen kohvi. Natukene vaatan telekat, samal ajal töötan ja joonistan üles, mida ma öösel unes nägin. Peale teist tassi kohvi ruttan tööle Tartu Kõrgemasse Kunstikooli.”

TRENN“Võiks küll rohkem teha, aga ma teen trenni selleks, et nii sisemiselt kui ka väliselt äge olla...”

INSPIREERIV MUUSIKA, RAAMATUD..“Inspireerivad raamatud ja kunstnikud satuvad minuni kuidagi iseenesest. Vaatan pilti mõnest sisekujundusest ja silma jääb näiteks seinal olev maal. Uurin järele, mis kunstnikuga on tegemist ning kui tuleb välja, et tegemist on tõesti eriti põneva tüübiga, siis tellin tema kohta raamatu reproduktsioonidega. Suurema osa minu lektüürist moodustab erialaline kirjandus. Miks mitte järgmisel korral, kui raamatupoodi lähed, võtta näppu hoopis mõne kunstniku raamat, mitte ilukirjanduslik teos. Paned selle endale kohvilauale, kus saad aegajalt lehekülje edasi keerata.”

“Vahepeal on vaja natuke kuulata Tina Turnerit ja Janis Joplinit. Kuulan mõne nende loo paar korda ära ja siis see annab juba nii palju, et nädal või kaks on muusikaga rahu majas. Plaate ma ei pane peale, sest ei jõua sellega tegeleda. Pigem kuulan raadiot ja sellest juba piisab.”

La Dolce Lingua MADIS LIPLAP

2