4 4

A

parempoolne sõiduautosid1000 in kohta

AUSTRIA asub Kesk-Euroopas. Loodus. Riigi alast üle poole hõlmavad Alpid, madalamaid tasandikke on ainult põhja- ja idaosas. Alpe ja Karpaate ühendab madal (kõrgus kuni 484 m) ahelik Leitha mäed. Doonaust põhja pool paikneb Tšeh-hi massiivi kristalseist kivimeist lõunaserv (Mühlviertel, Waldviertel). Austria pikim liustik on Grossglocknerilt laskuv 9 km pikkune Pasterze liustik. Alpide eelahelike ja Karpaatide vahel paikneb Viini nõgu, maa kaguosa ulatub Kesk-Doonau madaliku servaalale.

Mägedes avaldub kõrgusvööndilisus, keskmine temperatuur on jaa-nuaris enamasti –1 kuni –4 oC, juulis 18 oC. Tuulepealseil nõlvul sajab kuni 3000, mägedevahelistes orgudes 700–900 mm/a. Viini nõos ja madalike äärealadel sajab vaid 500–600 mm/a. Kevadel ja suvel puhub mägedest soe kuiv tuul (föön).

HUVIVÄÄRSUSI

• Viini, Salzburgi ja Grazi vanalinn

• Hallstatti-Dachsteini-

Salzkammerguti kultuurmaastik

• Wachau kultuurmaastik

• Kimmleri juga

A 521

LIIKLUS

STSTSTRR

000 0 757575 1 1 11555050 k0 km0 kmkmmm

A U S T R I A

parempoolne

SUURIMAD LINNAD

Viin 1 731 250

Graz 265 300

Linz 191 100

Salzburg 148 500

Innsbruck 121 350

Klagenfurt 94 800

Villach 59 600

Wels 58 700

Sankt Pölten 52 050

Dornbirn 46 000

RIIGI NIMI Austria Vabariik

(sks Österreich, Republik Österreich)

RIIGIKORD parlamentaarne liitriik

RIIGIKEEL saksa keel

PEALINN Viin (1 731 250 el)

PINDALA 83 871 km2

RAHVAARV 8 332 000

ASUSTUSTIHEDUS 100 in/km2

HALDUSJAOTUS 9 liidumaad

(Bundesland), mis jaotuvad valda-

deks (2013. a-l 2354 valda)

KELLAAEG +1 tund (UTC; Eesti aja

suhtes –1 tund)

RIIGITÄHISED AT, AUT; mootor-

sõidukeil A

TIPPDOMEEN .at

RAHVUSPÜHA 26. oktoober

KÕRGEIM KOHT Grossglockner

(3798 m)

RAHAÜHIK euro (EUR)

SKT 1 IN KOHTA 42 477 $ (ostujõu

alusel)

LIIKMELISUS ÜRO (1955),

WTO (1995), EL (1995)

4 5

A

USUND

LINNA- JA MAARAHVASTIK

RAHVUSLIK KOOSSEIS

A U S T R I ATERVISHOIDKulutused (% SKT-st) 10,97

Arste 1000 in kohta 4,853

Haiglakohti 1000 in kohta 7,71

HARIDUSKirjaoskus 99%

katoliiklased (86,4%)

muslimid (8,5%)

protestandid (5,1%)

Linn Maa

67,7% 32,3%

austerlased (88,5%)

türklased (0,9%)

endisest Jugoslaaviast (1,7%)

muud (8,9%)

Enamik jõgedest kuulub Austria kirdeosa 350 km pikkuselt läbiva Doonau jõestikku, veitsi piiril voolab 23 km pikkuselt Rein. Seal on palju kauneid mägi-järvi, suurimad neist on riigi piiril asuvad Bodeni ja Neusiedli järv. Palju on ka hüdroelektrijaamade veehoidlaid. Maavarasid leidub vähe ja nende varu on väike.

Austria alast 43% katab mets, madalamal kasva-vad tamm ja kastan, kõrgemal pöök, lehis, mänd ja

kuu keskmine temperatuur

30

20

10

0

–10

–20

500

400

300

200

100

0

°C mm

J V M A M J J A S O N D

sademed

Rajatud on

hulgaliselt

talispordi-

keskusi

4 6

A

TEADMISEKS

• Sooja mäestikutuult fööni kutsutakse ka lumeõgijaks.

• Austerlaste üks tavapäraseim laulmisviis on joodeldamine.

• Doonau-Reini-Maini kanali kaudu on Austrial veetee-

ühendus ka Põhjamerega.

• Austriat tuntakse eeskätt muusikaelu poolest, sealt pärine-

vad heliloojad on Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang

Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven.

Alpidele omane rõdudega maja (šalee)

Dachsteini mägede taustal MA JANDUS (OSATÄHTSUS SKT-S)

TÖÖJÕU JAOTUMINE

ENERGIATOODANG

A U S T R I A

teenindus (69,9%)

põllumajandus (5,2%)

tööstus (24,9%)

teenindus (69,1%)

põllumajandus (1,5%)

tööstus (29,4%)

soojusenergia (32,11%)

muu taastuv energia (13,71%)

hüdroenergia (54,18%)

RAHVASTIKUPÜRAMIID

RAHVAARV

9000

8000

7000

6000

5000

4000

3000

300 300200 200

1850 1900 1950 2000

100 100

tuh in

Mehed (tuh in) Naised (tuh in)

KOHT MAAILMA 196 RIIGI HULGAS

Pindala 113

Rahvaarv 91

Asustustihedus 82

Keskmine sünnieluiga (80,38) 23

Kirjaoskus (99%) 29

Arste 10 000 in kohta (48,5) 5

Haiglakohti 10 000 in kohta (77,1) 9

Koht inimarengu indeksis 20

SKT 1 in kohta (42 477$) 14

kuusk. Metsast kõrgemal on alpiniidud, lumepiir asub 2700–3000 m kõrgusel. Rahvastik. Enamik elanikke on saksakeelsed aus-terlased, alates 1960. aastaist on rahvuskoosseisu mõjutanud sisseränne (pms Balkanilt ja Türgist). Tihedasti on asustatud Alpide meelmäestikualad ja

4 7

A

A JALUGU

976 luuakse Ida-Frangi riigi Idamark ehk Austria markkrahv-

kond.

1156 saab Austriast hertsogkond.

1278–1918 on Austria Habsburgide dünastia võimu all.

1453 saab Austria ertshertsogkonnaks.

15.–16. saj-il tõuseb Austria Habsburgide koda pms

valduste pärimise teel Euroopa suurvõimude hulka,

muuhulgas valitsevad nad 1516–1700 Hispaaniat.

1526–1918 on Austria Habsburgid ka Böömimaa (Tšehhi)

ja Ungari valitsejateks.

1529 piiravad türklased esimest korda Viini, enamik Ungarist

langeb nende kätte.

1683 piiravad türklased teist korda Viini, järgnenud sõjas

vallutab Austria 1699. a-ks Ungari.

1740 kaotab Austria Preisimaale Sileesia.

1792–1815 saab Austria Prantsusmaa revolutsioonisõda-

des ja Napoleoni sõdades esialgu lüüa, ent tõuseb Viini

kongressil (1815) taas Euroopa suurvõimude hulka.

1848–1916 valitseb Austriat keiser Franz Joseph I.

1866 saab Austria Preisimaa käest lüüa, Saksa Liit likvidee-

ritakse.

1867 moodustatakse Austria-Ungari kaksikmonarhia.

1878 okupeerib Austria-Ungari Bosnia, need liidetakse

ametlikult 1908.

1914–18 saab Austria-Ungari Esimeses maailmasõjas lüüa

ja laguneb.

1918 kuulutatakse välja Austria Vabariik, mille piirid määrat-

letakse 1919 Saint-Germaini rahuga. Samal aastal võetakse

vastu demokraatlik põhiseadus.

1933 kehtestab kantsler Engelbert Dollfuss nn austrofašist-

liku diktatuuri.

1934 saab pärast Dollfussi tapmist diktaatoriks Kurt

Schuschnigg.

1938 annekteerib Saksamaa Austria (Anschluss).

1945 okupeerivad NSV Liit, Suurbritannia, USA ja Prantsus-

maa Austria.

1955 liidetakse okupatsioonitsoonid Austria Vabariigiks.

1995 astub Austria Euroopa Liitu.

A U S T R I A

orud, kõrgemates mägipiirkondades (63% riigi alast) alalist asustust ei ole. Majandus on Austrias väga arenenud, ta kuulub Euroopa rikkaimate riikide hulka. Vähesel määral kaevandatakse raua- ja volframimaaki ning ammuta-takse naftat ja maagaasi. Töötleva tööstuse põhiharud on masina-, toiduaine-, paberi-, puidu- ning metalli-tööstus. Põllumajanduses on valdav väiketootmine, kasvatatakse teravilja, kartulit, suhkrupeeti, puuvilja ja viinapuud, peetakse veiseid, sigu ja lambaid. Oluli-sel kohal on turism, selle kõrghooajad on suvi ja talv. Tuntumaid Austria päritolu ettevõtteid on maailma suurim tellisetootja Wienerberger, kellele kuulub ka tehas Eestis Aseris ning Vienna Insurance Group, kellele kuulub Eestis tegutsev elukindlustusselts Compensa Life.

Austria viinapuud paistavad silma suure

saagikuse poolest

Salzburgi vanalinn. Salzburgi nimetatakse ka

Mozarti linnaks

1 6 8

A

HISPAANIA asub Lõuna-Euroopas, riigi põhiterritoorium hõlmab ena-miku Pürenee poolsaarest. Loodus. Hispaania koosseisu kuuluvad ka Vahemeres paiknevad Baleaarid, Maroko rannikul asuvad autonoomsed linnad Ceuta ja Me-lilla ning Atlandi ookeanis Aafrika rannikust 100 km kaugusel asuvad Kanaari saared. Põhjas, loodes ja edelas külgneb ta Atlandi ookeaniga

H I S P A A N I A

SUURIMAD LINNASTUD

Madrid 23 198 600

Barcelona 1 611 000

Valencia 792 050

Sevilla 698 050

Zaragoza 678 100

Málaga 561 450

Palma 402 050

Las Palmas 381 300

Bilbao 351 350

Alicante 329 350

TIPPDOMEEN .es

RAHVUSPÜHA 12. oktoober

KÕRGEIM KOHT Kanaari saartel

asuv Teide vulkaan (3718 m),

mandril Mulhacén (3479 m)

RAHAÜHIK euro (EUR)

SKT 1 IN KOHTA 30 412 $ (ostujõu

alusel)

LIIKMELISUS ÜRO (1955), OECD

(1961), NATO (1982), EL (1986),

WTO (1995)

RIIGI NIMI Hispaania Kuningriik

(hisp Reino de España )

RIIGIKORD parlamentaarne

monarhia

RIIGIKEELED hispaania keel;

piirkondlikud ametlikud keeled ka

katalaani, baski ja galeegi keel

PEALINN Madrid (3 273 000 el)

PINDALA 504 851 km 2

RAHVAARV 46 153 000

ASUSTUSTIHEDUS 89,8 in/km2

HALDUSJAOTUS 17 autonoomset

piirkonda ( comunidad autónoma ),

mis jagunevad 50 provintsiks

( provincia ), ning Põhja-Aafrikas

kaks autonoomset linna ( ciudad

autónoma en el Norte de África )

KELLAAEG +1 tund (UTC; Eesti aja

suhtes –1 tund)

RIIGITÄHISED ES ja ESP; mootor-

sõidukeil E

H

1 6 9

Aparempoolne sõiduautosid

1000 in kohta

H I S P A A N I A

E 480

LIIKLUS

ning idas ja lõunas Vahemerega. Aafrikast eraldab teda Gibraltari väin. Riigi alast enamiku hõlmab mäeahelikest ja jõeorgudest liigestatud Meseta ehk Kastiilia kiltmaa. Kesk-Kordiljeerid jaotavad selle Põhja- ja Lõuna-Mesetaks. Prantsusmaa piiril kõr-

TERVISHOIDKulutused (% SKT-st) 9,54

Arste 1000 in kohta 3,957

Haiglakohti 1000 in kohta 3,22

HARIDUSKirjaoskus 97,75%

USUND

LINNA- JA MAARAHVASTIK

RAHVUSLIK KOOSSEIS

katoliiklased (93,5%)

muslimid (1,4%)

muud (5,1%)

Linn Maa

77,5% 22,5%

hispaanlased (74%)

baskid (2%)

galeegid (7%)

katalaanid (17%)kuu keskmine temperatuur

30

20

10

0

–10

–20

500

400

300

200

100

0

°C mm

J V M A M J J A S O N D

sademed

H

1 7 0

A

TEADMISEKS

• Vahemere ääres Päikeserannikul paiknev kuurortlinn

Marbella on tuntud ka eestlaste seas.

• Hispaania lõunaosas kasvav Euroopa ainus looduslik

palmiliik kääbuspalm moodustab tihedaid põõsastikke

(palmiitod).

• Peale härjavõitluse harrastatakse Hispaanias ka härjajook-

su, tuntuimad neist on Pamplona tänavail korraldatavad

härjajooksud.

• Üks tuntuim Hispaania kunstnik El Greco oli päritolu

poolest kreeklane (Domonikos Theotokopoulus).

• Püreneedes Navarras asuvat Roncesvallese mäekuru

peetakse Prantsuse kangelaslaulu peategelase Rolandi

hukkumispaigaks.

• Castilla-La Mancha piirkonda seostatakse Cervantese teose

„Don Quijote” tegevuspaikadega.

H I S P A A N I A

Eivissa saare halduskeskus Eivissa

Toledo vanalinn on 1986. aastast kuulunud UNESCO

maailmapärandi nimistusse

KOHT MAAILMA 196 RIIGI HULGAS

Pindala 51

Rahvaarv 29

Asustustihedus 86

Keskmine sünnieluiga (81,63) 9

Kirjaoskus (97,75%) 63

Arste 10 000 in kohta (39,57) 12

Haiglakohti 10 000 in kohta (32) 74

Koht inimarengu indeksis 25

SKT 1 in kohta (30 412$) 32

guvad Püreneed, loodeosas Kantaabria mäed ning lõunaosas Sierra Morena ja Bética mäed (mandriosa kõrgeim tipp Mulhacén, 3479 m). Riigi kõrgeim mägi asub Kanaaridel Tenerife saarel. Suurimad madali-kud on kirdeosas asuv Aragóni ja edelaosas paiknev Andaluusia madalik.

Enamikul alal on valitsev vahemereline, loodeosas niiske mereline kliima. Mesetal on suvi palav ja kuiv, talv niiske ja jahe. Keskmine temperatuur on suvel 26 oC, talvel 12 oC, Mesetal talvel 6 oC. Sademaid lan-geb põhja- ja loodeosa mägedes 1000–2500, Mesetal 500–700 ning Aragóni madalikul ja kagurannikul 150–300 mm/a. Kanaari saartel on aasta keskmine temperatuur üle 20 oC. Riigi lõunaosas Costa del

Solis (Päikeserannikul) avaldub tugev Põhja-Aafrika (Sahara) mõju.

Enamiku jõgede vooluhulk kõigub tugevasti, suuri-mad jõed on Tejo, Douro ja Guadalquivir. Ühtlasema vooluhulgaga on riigi veerikkaim jõgi Ebro (palju vett kulub niisutuseks) ning Biskaia lahte suubuvad lühikesed jõed. Järvi on vähe, suurima järve Sanabria pindala on ainult 3,5 km2. Palju on rajatud veehoid-laid, rohkesti vett tarvitatakse niisutamiseks.

H

1 7 1

A

H I S P A A N I A

Toledo provintsis Consuegras asuvad vanad tuulikud

Barcelona, paremal 2005. aastal valminud 144 meetri

kõrgune Torre Agbar

MA JANDUS (OSATÄHTSUS SKT-S)

TÖÖJÕU JAOTUMINE

ENERGIATOODANG

teenindus (72,5%)

põllumajandus (3,3%)

tööstus (24,2%)

teenindus (72,6%)

põllumajandus (4,3%)

tööstus (23,1%)

soojusenergia (49,91%)

hüdroenergia (10,56%)

muu taastuv energia (19,63%)

tuumaenergia (19,9%)

RAHVASTIKUPÜRAMIID

RAHVAARV

50 000

40 000

30 000

20 000

2000 20001500

1950 1975 2000

15001000

tuh in

1000500 500

Mehed (tuh in) Naised (tuh in)

Hispaania mitmekesises elustikus leidub nii Euroo-pale kui ka Aafrikale omaseid liike. Riigi alast 36% on metsamaa, kuid enamik sellest on ülekarjatamise tõttu moodustunud võsa (makja, gariig). Maa mägi-ses loodeosas on madalamal leht- ja segametsa, kõrgemal alpiniite. Mägedes kasvavad tamm, korgi-tamm, kastan, pöök ja mänd, mujal ka piinia ja aleppo mänd. Murcia piirkonnas leidub poolkõr-bet. Maastikku elustavad õli- ja viinapuusalud ning viljapuuaiad. Peamine sissetoodud liik on eukalüpt. Murcia piirkonnas leidub poolkõrbet.Rahvastik. Hispaania põhirahvastik hispaanlased on kujunenud Pürenee ehk Ibeeria poolsaare muistsete põliselanike ibeeride ning hiljem saabunud keltide,

H

1 7 2

A

HUVIVÄÄRSUSI

• Altamira koopa kaljujoonised

• Córdoba vanalinn

• Granada Alhambra ja muu mauri kultuuripärand

• Kanaari saared

• Santiago de Compostela palverännutee ja linn

• Sevilla katedraal ja Alcázari loss

• Toledo vanalinn

• Palju muid ajaloolisi ja kultuurilisi huviväärsusi

Astuuria rannik

HärjavõitlusRafael Aguilari balletitruppesitamas

Georges Bizet’ ooperil„Carmen” põhinevat

flamenkoetendust

H I S P A A N I A

roomlaste, germaanlaste ja mauride (araablased ja berberid) segunemise tagajärjel. Nad kõnelevad hispaania ehk kastiilia keelt. Vähemusrahvused on Kataloonias, Valencias ja Baleaaridel elavad baskid, Galicias elavad galeegid ning Baskimaal ja Navarras asuvad baskid. Palju on sisserännanuid. Riigi maheda kliimaga lõuna- ja idarannikule, Kanaari saartele ja Baleaaridele on heaoluriikidest asunud pensionä-re. Neil aladel ja Madridi piirkonnas on ka asustus tihedaim. Hõredasti on asustatud Meseta. Hispaa-nia rahvaste sündmusterohke ajalugu kajastub sealses erakordselt rikkalikus kultuuripärandis. Majandus. Hispaania on kõrgelt arenenud majan-dusega maa, majanduse poolest on ta maailmas

kolmeteistkümnendal ja Euroopa Liidus viiendal kohal. Majanduse arengut on soodustanud ulatus-likud välisinvesteeringud, suurenev turismitulu ja välishispaanlaste rahasaadetised. Majanduslikult are-nenuimad on Madridi piirkond ning riigi põhja- ja kirdeosa. Kaevandatakse kivi- ja pruunsütt, boksiiti, kipsi, püriiti ning keedu- ja kivisoola, sulatatakse alu-miiniumi, vaske, niklit, volframi ja liitiumi. Mitme-kesine töötlev tööstus toodab autosid, elektroonika-seadmeid, paberit, mööblit, keemiakaupu, jalatseid ja rõivaid. Põllumajanduse põhiharu on taimekasva-tuses, olulise kohal on õli- ja viinapuu ning tsitruste kasvatamine. Peamised teraviljad on oder, nisu ja mais. Maa loode ja põhjaosas on esikohal liha- ja

H

1 7 3

A

A JALUGU

5. saj-il rajavad läänegoodid Rooma Hispaania provintside

asemele oma kuningriigi.

711–718 vallutavad enamiku Hispaania alast araablased.

10.–11. saj-il hakkavad kristlikud kuningriigid, millest

olulisimad on Kastiilia ja Aragón, araablastelt Hispaania ala

tagasi vallutama (rekonkista).

1479 luuakse Kastiilia ja Aragóni personaalunioon.

1492 lõpeb rekonkista Granada alistumisega Kastiiliale.

1516–56 valitseb Kastiiliat ja Aragóni ehk Hispaaniat Carlos I

(Saksa-Rooma keisrina Karl V), kelle ajal toimuvad Lõuna-

Ameerikas ulatuslikud koloniaalvallutused.

1556–98 valitseb Hispaaniat Felipe II, tema ajal saab

Hispaaniast Euroopa võimsaim riik.

1568–1648 toimub Madalmaade iseseisvussõda (vahe-

aegadega), selle tulemusena kaotab Hispaania kontrolli

Põhja-Madalmaade (Hollandi) üle.

1580–1640 on Hispaania kuninga võimu all ka Portugal.

1700–15 toimub Hispaania pärilussõda, Hispaaniat hakkab

valitsema Bourbonide (Borbónide) dünastia.

1808–13 on Hispaania Prantsusmaa võimu all, seda valitseb

Napoleon I vend Joseph (José I).

1810–26 iseseisvuvad enamik Hispaania Ameerika kolooniatest.

1873–74 eksisteerib I Hispaania vabariik.

1898 kaotab Hispaania sõjas USA-le Kuuba, Filipiinid, Puerto

Rico jt valdusi.

1923–30 valitseb Hispaaniat sõjaväeline diktaator Miguel

Primo de Rivera, tema võimust loobumise tagajärjel kaotati

1931 monarhia.

1931–39 eksisteerib II Hispaania vabariik.

1936–39 toimub parempoolsete parteide ja sõjaväe

(natsionalistide) ning vasakpoolse valitsuse ja selle toetajate

(vabariiklaste) vahel Hispaania kodusõda, mis lõpeb natsio-

nalistide võiduga.

1939–75 valitseb Hispaaniat diktaator Francisco Franco.

1975 saab võimule kuningas Juan Carlos I, kelle ajal

alustatakse demokraatlike reformide läbiviimist.

1978 võetakse vastu uus demokraatlik põhiseadus.

1981 toimub sõjalise riigipöörde katse.

1982–96 on peaministriks sotsiaaldemokraat Felipe

González Márquez, kelle ametiajal jätkus Hispaania majan-

duslik tõus ning demokraatia kinnistumine.

1986 liitub Hispaania Euroopa Ühendusega.

2004 toimuvad Madridis islamiäärmuslaste korraldatud

pommiplahvatused, mistõttu kaotas valimistel parem-

poolse peaministri José Maria Aznar Lópezi juhitud partei,

seejärel sai võimule sotsiaaldemokraat José Luis Rodríguez

Zapatero.

2008 tabab Hispaaniat raske majanduslangus.

2011 saab võimule parempoolne peaminister Mariano Rajoy

Brey.

Andaluusia maastik

H I S P A A N I A

piimakarjandus. Rannikul tegeldakse kala ja muude mereloomade püügiga. Oluline majandusharu on turism, 2011. aastal käis riigis 56,9 mln välisturisti, neist suur osa korduvkülastajad. Tuntuimad oma-maised ettevõtted on rõivatööstus Inditex, 2011. aastast koos British Airwaysiga ühise haldusühingu International Airlines Group moodustanud rahvus-lik lennufirma Iberia ja 1990. aastast Volkswagen Gropile kuuluv autotööstus SEAT.

H