MAA-AMETstratigraafia.info/materjalid/aluspohja_legend.pdfTellija – Maa-amet – ei esita...

MAA-AMET

Juhend

EESTI GEOLOOGILISEKSDIGITAALKAARDISTAMISEKS

mõõtkavas 1 : 50 000

Tartu 2004

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000

2

Sisukord

1. Sissejuhatus...........................................................................................................32. Aluspõhja geoloogiline teemakiht. .......................................................................5

2.1. Sissejuhatus................................................................................................52.2. Reaalsusmudel. ..........................................................................................62.2.1. Üldmõisted.............................................................................................62.2.2. Kaardistatavad nähtused. .......................................................................7

2.2.2.1. Kivimkehad....................................................................................72.2.2.2. Litostratigraafiliste üksuste stratotüüpide asukohad......................92.2.2.3. Aluspõhjalised rikked ja rikkevööndid ..........................................92.2.2.4. Läbilõikejoon ja tugipuuraukude asend.......................................10

2.2.3. Nähtuste loetelu. ..................................................................................102.2.3.1. Vendi ladestu. ..............................................................................102.2.3.2. Kambriumi ladestu.......................................................................122.2.3.3. Ordoviitsiumi ladestu...................................................................152.2.3.4. Siluri ladestu. ...............................................................................202.2.3.5. Devoni ladestu. ............................................................................242.2.3.6. Muud nähtused.............................................................................25

2.3. Andme- ja esitusmudel. ...........................................................................253. Läbilõiked ...........................................................................................................40

3.1. Sissejuhatus..............................................................................................403.2. Läbilõigete ühised omadused...................................................................403.3. Teemakihtide läbilõiked...........................................................................413.3.1. Aluspõhja geoloogilise teemakihi läbilõiked.......................................41

4. Legend.................................................................................................................454.1. Legendide ühised omadused. ...................................................................454.2. Teemakihtide legendid.............................................................................474.2.1. Aluspõhja teemakihi legend.................................................................47

5. Aruanne...............................................................................................................485.1. Sissejuhatus..............................................................................................485.2. Aruande vorm ja aruandega kaasnevad lisad...........................................485.3. Aruande ülesehitus...................................................................................485.4. Aruandes sisalduv informatsioon.............................................................49


3

1. Sissejuhatus.

Geoloogiline kaart tagab riigile vajaliku informatsiooni Eesti geoloogilisest ehitusest,maavarade ja põhjavee levikust, hulgast ning kvaliteedist ja geoloogilise keskkonnaseisundist võimaldamaks selle ratsionaalset kasutamist ning kaitset. Geoloogilisekaardi abil kirjeldatakse graafiliselt geoloogilisete nähtuste ruumilist levikut.Ruumiliste nähtuste puhul pole võimalik ega ka otstarbekas jälgida nende levikut ülekogu kaardistatava maa-ala, mistõttu kaardistamisel kasutatakse laialdaseltinterpoleerimist otseselt vaadeldavate objektide (nt looduslikud ja tehislikudpaljandid, kaeved ja puursüdamikud) vahel. Geoloogiliste objektide ruumilise levikuja omaduste määramiseks kasutatakse ka kaudseid meetodeid, näiteks geofüüsikalisedmeetodid. Aastast 2003 on riikliku geoloogilise kaardistamise (mõõtkavas 1 : 50 000)riigihangete korras tellijaks ning kaardiinformatsiooni haldajaks ja levitajaks Maa-amet. Seega on käesolev juhend koostatud geoloogilise kaardistamise raamesteostatavate riigihangete läbiviimise eesmärgil.

Tellija – Maa-amet – ei esita käesolevaga kaardistusettevõttele tingimusikaardistamistöö etappide, töö käigu, töö käigus kasutatava tarkvara, nähtuste nimedeega nende koodide osas. Alltoodud nõuded kehtivad vaid Maa-ametile üleantavalõpp-produkti kohta, mistõttu töökorraldus ja töö vaheproduktide vormistamine jääbeelkõige kaardistusettevõtte otsustada. Kaardistusettevõtte tööd normeeritakse vaid niipalju, kuivõrd on tarvilik lõppprodukti kvaliteedi ja andmete konverteeritavuse jaoks.

Geoloogilise kaardistamise tulemiks on eelkõige graafiline ruumiandmeteandmebaas1, millest vajadusel tehakse kasutajatele väljavõte kas digitaalsel või paber-(tard-) kujul. Andmebaas koosneb erinevatest teemakihtidest, kusjuureskaardistatavaid geoloogilisi nähtuseid2 erinevates teemakihtides ei dubleerita.Kaardistamise käigus kirjeldatakse vaid geoloogilisi nähtuseid, jättes kõrvalepaberkujul koostatava kaardi loetavuseks vajalikud topograafilised nähtused.Tardkujul esitatav geoloogiline kaart võib sisaldada informatsiooni ühelt või mitmeltteemakihilt, samas võib ühte ja sama nähtust kujutada mitmel teemakaardil.

Kaardistatavateks teemakihtideks on:o aluspõhja geoloogiline (peatükk 2),o pinnakatte geoloogiline (peatükk Error! Reference source not found.),o hüdrogeoloogiline (peatükk Error! Reference source not found.),o põhjavee kaitstuse (peatükk Error! Reference source not found.),o maavarade (peatükk Error! Reference source not found.),o geomorfoloogia, (peatükk Error! Reference source not found.),o aluspõhja reljeefi (peatükk Error! Reference source not found.),o pinnakatte paksuse (peatükk Error! Reference source not found.),o aeromagnetiliste anomaaliate (peatükk Error! Reference source not found.),o Bouguer’ anomaaliate (peatükk Error! Reference source not found.),o raskusjõuvälja jääkanomaaliate (peatükk Error! Reference source not

found.),

1 Struktureeritud andmete kogum arvutis nende salvestuseks ja nõude korral väljastamiseks.2 Reaalses maailmas tunnetatav geoloogiline fenomen.


4

o stratigraafilis-litoloogilise faktilise materjali ning hüdrogeoloogilise faktilisematerjali (peatükk Error! Reference source not found.) teemakiht.

Geoloogilist kaardistamist viiakse läbi baaskaardi (mõõtkavas 1 : 50 000) lehtede(Joonis 1) kaupa, seega, kaardistatava ala piirid määratakse topograafilistekaardilehtede piiridega. Kaardistamise topograafilise alusena kasutatakse nii Eestibaas- kui ka põhikaarti (mõõtkavas 1 : 10 000).

Joonis 1. Eesti baaskaardi (mõõtkavas 1 : 50 000) lehtede jaotus ja numeratsioon.

Geoloogiline baaskaart esitatakse L-EST tasapinnalises ristkoordinaatsüsteemis, mispõhineb LAMBERT-EST kaardiprojektsioonil, kus süsteemi x-telg on kollineaarneLAMBERT-EST keskmeridiaaniga. Lähtepunkti koordinaadid onB0 = 57°31´03,19415´´ N; L0 = 42°00´ E ehk x0 = +6 375 000 m; y0 = 500 000 m.Lõikeparalleelid on BL = 58°00´ N ja BP = 59°20´ N; referentsellipsoid on GRS-80.Kõik kõrgused ja paksused edastatakse meetrites.

Kaardilehega kaasneb (i) aruanne juhul kui tegemist on olemasolevate andmetedigitaliseerimisega või (ii) seletuskiri kui kaardistamine on toimunud alal, kusgeoloogilist kaardistamist mõõtkavas 1 : 50 000 varem teostatud pole. Aruande jaseletuskirja vormistamise juhend sisaldub käesolevas dokumendis.

Käesoleva juhendi ülesehitus on teemakihikeskne, st igat teemakihti kirjeldataksetema reaalsus-, andme- ja esitusmudeli kaudu. Mõne teemakihi (nt aeromagnetilisteanomaaliate teemakiht) kirjeldusse on lisatud ka teostusmudel. Reaalsusmudeligakirjeldatakse, milliseid geoloogilisi nähtuseid kogutakse ja kaardistatakse, ningantakse nähtuse definitsioon. Andmemudel kirjeldab nähtuse modelleerimist arvutisning edastab nähtuste atribuudid. Esitusmudelis edastatakse reeglid andmemudeliskirjeldatu põhjal visuaalselt tajutava kujutise moodustamiseks – kirjeldatakse


5

leppemärkide süsteemi, kaardi värve, joonte laiuseid jms. Teostusmudel kirjeldabkaardistamistööde käiku kui seda on peetud vajalikuks täpsustada.

Juhendi koostamiseks kasutatud lähteandmed on loetletud iseseisvalt iga teemakihikirjelduse juures. Käesolev juhend ei ole lõplik ega kinnine. Vastavalt geoloogiliseehituse iseärasustest tulenevale vajadusele on, peamiselt kaardistustööde tegijakirjalikul initsiatiivil, võimalik juhendis kirjeldatut muuta ja parandada.Parandusettepanekud palun saata aadressil Maa-ameti geoloogia osakond, Taara pst.2, 51005 Tartu või [email protected] . Juhendi koostajad on tänulikud kõigijuhendi koostamise perioodil ning hiljem tehtud märkuste ja täienduste eest.

2. Aluspõhja geoloogiline teemakiht.

2.1. Sissejuhatus.

Aluspõhja geoloogiline teemakiht kannab informatsiooni Eesti aluspõhja settelistekivimite tüüpide, vanuse ja leviku kohta. Teemakihil kaardistatakse nähtustena(i) aluspõhjaliste settekivimikehade avamusi ja aluspõhjaliste kivimkehade levikutläbilõigetel, (ii) litostratigraafiliste üksuste stratotüüpe, (iii) aluspõhjalisi rikkeid,(iv) tugiläbilõigete jooni koos neil asuvate tugipuuraukude asukohtadega.

Kaardistatavad settekivimkehad komplekteeritakse kehtiva stratigraafilise skeemilitostratigraafilistest üksustest, arvestades (i) aluspõhja üldist stratigraafilise liigestust,(ii) komplekteeritavate litostratigraafiliste üksuste absoluutseid paksusi,(iii) komplekteeritavate litostratigraafiliste üksuste geneetilisi ja litoloogilisi sarnasusining (iv) üksteisest eristamise võimalusi. Ühe kaardistatava aluspõhjalise kivimkehakoosseisu võib kuuluda üks või mitu litostratigraafilist üksust, kuid üheskaardistatavas kivimikehas juba esinev üks-ja-seesama litostratigraafiline üksus eitohi kuuluda ühegi teise kaardistatava kivimkeha koosseisu.

Aluspõhja geoloogilise teemakihi juhendi koostamisel on kasutatud järgnevaidmaterjale:

o Kajak K, Kala E, Koppelmaa H, Perens H, Põldvere A, Raudsepp R,Vingissaar P (1992) Eesti aluspõhja geoloogilise kaardi (mõõtkavas1 : 50 000) tugilegend. RE Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 98 lk.

o Raukas A, Teedumäe A (1997) Geology and Mineral Resources of Estonia.Estonian Academy Publishers, Tallinn, 436 pp.

o Suuroja K (2001a) Eesti geoloogiline baaskaart. Aluspõhi. Leht 6434 Maardu.Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn.

o Suuroja K (2001b) Eesti geoloogiline baaskaart. Aluspõhi. Leht 7322 Loksa.Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn.

o Suuroja K (2001c) Eesti geoloogiline baaskaart. Aluspõhi. Leht 7321 Prangli.Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn.

o Suuroja K (2001d) Eesti geoloogiline baaskaart. Aluspõhi. Leht 6344 Kehra.Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn.

o Suuroja K (2003a) Eesti geoloogiline baaskaart. Aluspõhi. Leht 6341 Vaida.Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn.


6

o Suuroja K (2003b) Eesti geoloogiline baaskaart. Aluspõhi. Leht 6334 Tallinn.Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn.

o Suuroja K. 2003c. Eesti geoloogiline baaskaart. Aluspõhi. Leht 6342Aegviidu. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn.

o Suuroja, K. 2003d. Eesti geoloogiline baaskaart. Aluspõhi. Leht 7312Rohuneeme. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn.

2.2. Reaalsusmudel.

2.2.1. Üldmõisted.

Aluspõhja kivimieid liigestatakse traditsiooniliselt kahe skaala alusel:(i) kronostratigraafiline ja (ii) litostratigraafiline. Kronostratigraafiline skaala liigestabkivimeid suhtelise vanuse järgi. Esinevad hierarhilises järjekorraskronostratigraafilised ühikud:

○ Ladestu (nt Ordoviitsium).○○ Ladestik (nt Kesk-Ordoviitsium).○○○ Lade (nt Uhaku).

Litostratigraafiline skaala liigestab kivimeid nende koostise ja tekketingimuste järgi.Aluspõhja geoloogilises teemakihi juhendis mõistetakse järgnevaid litostratigraafilisteühikuid järgnevas hierarhilises järjekorras:

○ Kihistu – tekkelt lähedaste, kuid kivimiliselt koostiselt erinevate kihistikekogum (nt Sillaoru kihistu koosneb Voka ja Pada kihistikust).

○○ Kihistik – peamiselt ühtlase kivimilise koostisega kihtide kogum; sarnasetähendusega on Siluri ladestus tuntud kihid (kihistu alajaotus, nt Klooga,Joa ja Mäeküla kihistikud moodustavad Leetse kihistu) Kihtidel esinebalajaotus alam- ja ülemkihid (näitekst Přidoli ladestiku Kaugatuma kihistuLõo kihid jagunevad omakorda Alam-Lõo ja Ülem-Lõo kihtideks).

○○○ Kiht – kivimkeha elementaarne, ühtlase koostisega alajaotus; kihti piiravadteisugustes settetingimustes kujunenud kihid (litostratigraabilise ühikunakasutatakse peamiselt Siluri ladestu kivimite jaotamisel, nt Ülem-Silurispaiknev Kurassaare kihistu koosneb Kudjape ja Tahula kihtidest).

Kehtiva stratigraafilise skeemil on loobutud varasemast põhimõttest, mille kohaseltkronostratigraafilise ühiku – lademe – litostratigraafiliseks vasteks on ühik - kihistu.Seega üks kihistu võib kuuluda mitmesse lademesse.

Settekivimite koostise lateraalse muutlikuse põhjal jaotatakse Eesti territooriumilesinevad settekivimid traditsiooniselt ühe ladestu piires nn struktuur-fatsiaalseteksvöönditeks - sarnaste settimis- ja lasumistingimustega ühe ladestu settekivimitelevikualadeks.

Käesolevas juhendis kasutatakse terminit litostratigraafilise üksus kirjeldamaksmingit konkreetset litostratigraafilist ühikut (nt Väo kihistu, Vasavere kihistik,Mõhküla kihid). Litostratigraafilisel üksusused omavad litostratigraafilist indeksit.Litostratigraafiline indeks on igale litostratigraafilisele üksususele unikaalne indeks,


7

mis näitab antud üksuse stratigraafilist kuuluvust. Litostratigraafiline indeksmoodustatakse maksimaalselt kolmest vasakult paremale loetavast komponendist:(i) litostratigraafilise üksuse ladestikulise kuuluvuse indeks, (ii) kihistulise kuuluvuseindeks, ning (iii) kui tegemist on kihistiku või kihtide järku kuuluva litostratigraafiliseüksusega, siis ka kihistu või kihtide indeks. Ladestiku indeks moodustatakse ladestuindeksist ja ladestu järjekorra numbrist ladestus (loetuna vanemast nooremate poole),mis esitatakse ladestu indeksi järgi subscript‘ina. Näiteks: Siluri ladestu Přidoliladestik – S4. Kihistu indeks moodustatakse kahest kihistu nimega seonduvast tähest,mis esitatakse kursiilis väikeste tähtedega. Näiteks Kaugatuma kihistu – kg. Kihi võikihistu indeks moodustatakse traditsiooniliselt kihtide või kihistu nime initsiaalist võiinitsiaali ja teiste tähtede kombinatsioonist. Initsiaal esitatakse suure tähega. NäiteksÄigu kihid – Ä. Kui litostratigraafiline üksus (mingi konkreetne kihistu või kihid võikihistik) jaotatakse omakorda tinglikult üksusteks, millele pole nime antud (näiteksAlam-Äigu kihid ja Ülem-Äigu kihid) antakse litostratigraafilisele üksuse indeksijärgi subskriptis number (näiteks Alam-Äigu kihid – Ä1, Ülem-Äigu kihid - Ä2). Seega,Ülem-Äigu kihtide unikaalne stratigraafiline indeks on S4kgÄ2.

Terminit kivimkeha kasutatakse määratletud kriteeriumitel väljaeraldatava kivimiliseainesega täidetud ruumiühiku kohta.

2.2.2. Kaardistatavad nähtused.

Kaardistatavad nähtused on:

o kivimkeha (ehk litostratigraafiline üksus või litostratigraafiliste üksustegrupp) avamus3 kaardilehtedel ja levik läbilõigetel,

o litostratigraafiliste üksuse stratotüüpide asukohad,o kindlakstehtud ja oletatavad aluspõhja kivimites esinevad tektoonilised rikked,

mille vertikaalne amplituud on vähemalt 5 m),o tugiläbilõigete jooned koos neil asuvate tugipuuraukude asukohtadega.

2.2.2.1. Kivimkehad.

Kogu aluspõhi on jaotatud litostratigraafilise skeemi alusel litostratigraafilisteksüksusteks erinevatel litostratigraafiliste ühikute tasemel (nt kihistud, kihistikud,kihid).

Eesti aluspõhja geoloogilise baaskaardi tarbeks kaardistatakse aluspõhjasettekivimilist pealiskorda üldjuhul kihistu tasemel. Et alati pole kaardistatavaksühikuks kihistu, siis nimetame tinglikult aluspõhja geoloogilisel kaardil kaardistatavatühikut kaardiststavaks kivimkehaks.

Kaardistatavat kivimikeha kujutatakse kaardiväljal avamusena ja läbilõike leviku abil.

Antud juhendi eesmärgiks on fikseerida valmisolevatel digitaalsetel kaartidelesinevate kivimkehade koosseis (säilitamaks selle koosseisu muutumatus) jamääratleta kaardistamata alade kivimkehade koosseis kehtiva litostratigraafilise

3 Avamus on kivimkeha lamava ja lasuva pinna lõikumisel aluspõhja reljeefipinnaga moodustuvatelõikejoonte vahele jääv ala.


8

skeemi alusel. Juhend ei määratle litostratigraafiliste üksuste, sellega kakaardistatavate kivimkehade, eristamise kriteeriumeid.

Kivimkehas esinevate litostratigraafiliste üksuste loetelu esitatakse allpool tabelites(vt Tabel 1, Tabel 2, Tabel 3, Tabel 4 ja Tabel 5) nähtuse kooseisus, kujul, milnimetatud üksused sisaldavad automaatselt nende litostratigraafilisi alamüksusi.Näiteks, kui kaardistatavas kivimikehas loetletakse mingid kihistud, siis automaatselthaaratakse kaardistatavasse nähtusesse ka kõik nende kihistute alam-üksused(kihistikud ja kihid).

Juhtudel, kui kihistu avamus ja/või paksus tugiläbilõigetel pole üldjuhul mõõtkavaline(läbilõikel – alla 0,5 mm ehk 2,5 m looduses; kaardiväljal 0,5 cm laiuse vööndina ehk250 m looduses ja on piiratud avamusega) tuleks loobuda selle kihistu kaardistamisestiseseisva kaardistatava kivimkehana. Sellised mahult väiksemad litostratigraafilisedüksused tuleks liita teis(t)e litostratigraafilis(t)e üksustega kaardistatavakskivimkehaks, mis omab baaskaardil mõõtkavalist väljundit.Üksikuid litostratigraafilisi üksusi grupeeritakse kaardistatavateks kivimkehadeks:

o litoloogiliste sarnasuste,o suhtelise vanuse,o paksuse ningo üksteisest eristatavuse alusel.

Kihistud, mis omavad suurt paksust ja laialdast avamust võib kaardistada mitmekaardistatava kivimkehana, kui kihistu alajaotus seda praktikas võimaldab (näiteksSiluri ladestu Kaugatuma kihistut võib kaardistada (i) Lõo kihtidena ja (ii) Äigukihtidena).

Kaardistatavate kivimkehade komplekteerimisel kehtib “nähtuse unikaalsuse”põhimõte, mis tähendab seda, et ühte kaardistatavasse aluspõhjalise kivimkehakoosseisu võib kuuluda mitu litostratigraafilist üksust, kuid ühes kaardistatavaskivimikehas juba esinev litostratigraafiline üksus ei tohi kuuluda ühegi teisekaardistatava kivimkeha koosseisu. Siinkohal on erandiks akvatooriumi alalkaardistatavate aluspõhja kivimkehade avamused: akvatooriumi alal kaardistataksealuspõhja kivimeid ladestiku tasemel (nt Vend esindatud vaid Ülem-Vendi ealistekivimite (V2) avamusega jne).

Ühest litostratigraafilisest üksusest koosneva kaardistatava kivimkeha eraldamisekriteeriumi(te)ks on litostratigraafilise üksuse eristamise kriteeriumid. Näitekslitostratigraafilise üksuse (i) litoloogiline koostis, (ii) suhteline vanus ja (iii) asendteiste kivimkehade suhtes.Mitmest litostratigraafilisest üksusest kombineeritud kaardistatava kivimkehaeristamise kriteeriumid tulenevad kaardistatava kivimkeha moodustatavatelitostratigraafiliste üksuste kriteeriumitest.

Kaardistatavat kivimkeha kujutatakse jagamatuna ja homogeensena. Mitmelbaaskaardilehel esineva kaardistatava kivimkeha litoloogilise ja/või litostratigraafilisekoosseisu kohta ühel baaskaardilehel võib edastada informatsiooni legendis kivimilisekirjelduse all ja aruandes. Kivimkehade stratigraafiline kuuluvus (st suhtelinetekkeiga) määratletakse värvi ja indeksiga. Indeks moodustatakse kivimkehamoodustavate litostratigraafiliste üksuste indeksitest. Kui kaardistatav kivimkeha


9

koosneb kahest või enamast litostratigraafilissest üksusest, siis esitatakse indeksiskõigepealt kõige vanema ja siis kõige noorema litostratigraafilise üksuse indeks.Näiteks, kaardistatav kivimkeha, mis koosneb Ülgase, Tsitre ja Kallavere kihistustomab indeksit Є3ül-O1kl.

Juhtudel kui kaardistatav kivimkeha koosneb mitmest erinevast litostratigraafilisestüksusest, siis tuleb ka selle üksik koostisosa esinemisel kaardistada antudlitostratigraafiline üksus kaardistatavale kivimkehale omaste attribuutide jaindeksitega.

Litofatsiaalsest muutlikkusest tingitud litostratigraafilise üksuse järk-järgulistmuutumist teiseks litostratigraafiliseks üksuseks käsitletakse iga l üksik juhul eraldi.Nimetatud üleminekulist piiri kujutatakse digitaalsel kaardil kokkuleppeliselt(looduses mitte-esinev-piir) kindla piiri abil. Kokkuleppeline litostratigraafilisteüksuste vaheline piir paigutatakse kaardistamise käigus, olemas oleva materjalipõhjal, kahe vaatluspunkti (puuraukude, paljandite jms. millede vahelisel alal toimubüleminek) vahele kaardistaja otsusel. Võimaluse korral võiks nimetatud piirisoovitatavalt panna ühtima baaskaardilehe servaga.Järgnevates peatükkides toodud joonistel (Joonis 2, Joonis 4, Joonis 6, Joonis 9)kujutatakse ladestute litofatsiaalset muutlikust struktuur-fatsiaalsete vööndite järgi(E. Kala järgi Kajak, K. 1992). Nimetatud joonistel esinevad litofatsiaalsete vöönditepiirid ei määratle litofatsiaalsest muutlikusest tingitud üksikute litostratigraafilisteüksuste üleminekute piire. Litofatsiaalseid vööndeid järgides esitatakse ajastute kaupalitostratigraafilised tulbad, milledel esitataks kaardistatavate kivimkehade koosseis (vtJoonis 3, Joonis 5, Joonis 7, Joonis 8, Joonis 10 ja Joonis 11).

Aluskorrakivimeid kaardiväljal ei liigestata, vaid kaardistatakse ühe kivimikehana –“Proterosoiline aluskord”. Läbilõigetel liigestatakse Proterosoilise aluskorra kivimidaluskorra struktuurielementide ja porfüüritaolised graniidi intrusioonide tasemel (vtpeatükk 3.3.1 Aluspõhja geoloogilise teemakihi läbilõiked.).

2.2.2.2. Litostratigraafiliste üksuste stratotüüpide asukohad

Aluspõhja kivimite litostratigraafiliste üksuste stratotüübid on aluspõhjakivimitepaljandid (looduslikud- või tehispaljandid) või puursüdamikud, mille kirjelduse aluselon määratletud (e välja eraldatud) mingi kindel ja kehtivas Eesti aluspõhja kivimitestratigraafilises skeemis esinev litostratigraafiline üksus (kihistu, kihistik, kihid).Stratotüübide asukohad kujutatakse kaardil punktobjektidena. Eristataksekaardistamise hetkel säilinud ja hävinud stratotüüpide asukohti. Säilinud stratotüübidon need, millede paljandeid või stratotüüpsed puursüdamikke on võimalik veelkirjeldada. Hävinud stratotüübid on need, millede paljandeid või stratotüüpsedpuursüdamikke pole enam võimalik kirjeldada. Kaardistatavateks nähtusteks on(i) säilinud litostratigraafilise üksuse stratotüübi asukoht ja (i) hävinudlitostratigraafilise üksuse stratotüübi asukoht. Nähtuste parameetriteks stratotüübilväljaeraldatud litostratigraafilise üksuse nimi.

2.2.2.3. Aluspõhjalised rikked ja rikkevööndid

Aluspõhja kivimetes olevad rikked on aluspõhjakivimite normaalset lasumustrikkuvad lõhed ja lõhesüsteemid ning fleksuurid. Rikked antakse edasi lihtsustatult


10

kujul joonelise kaardielemendina. Kaardistatakse aluspõhja kivimites esinevad rikked,millede amplituud on vähemalt 5 meetrit. Nähtus - rike – omab kahte parameetrit:

o kindlakstehtud rike,o oletatav rike.

2.2.2.4. Läbilõikejoon ja tugipuuraukude asend

Kaardilehele kandakse läbilõikejoon kaardistaja poolt valitud tugipuuraukude baasilmaismaa-alade kohta. Läbilõikeid koostatakse vähemalt üks, kuid soovituslikult kaks:põhja-lõuna ja ida-lääne suunalistena (vt peatükk Läbilõiked). Lisaks kantakseteemakihile kaardistatava nähtusena tugipuuraukude asukohad.

2.2.3. Nähtuste loetelu.

Kaardistatavate kivimkehade kui nähtuste loetelu on allpool toodud ladestute kaupa,kus iga ladestu alapeatükkis antakse:

o skemaatiline Eesti kaart ladestu struktuur-fatsiaalsetest vöönditest (E. Kalajärgi Kajak jt. 1992 alusel) baaskaardivõrgustiku taustal

o ladestu litostratigraafiline koondtulp järgides struktuur-fatsiaalseid vööndeid ,milles esitatakse kehtiva stratigraafilise skeemi litostratigraafilisedüksused. Tulbas eristatakse värvidega ja indeksiga antud juhendi pooltnähtustena käsitletavad kaardistatavad kivimkehad,

o kaardistatavate kivimkehade loetelu4 tabelina.

Iga kaardistatava kivimkeha puhul esitatakse litoloogiline lühikirjeldus, misüldistatuna iseloomustab kivimiliselt kaardistatavat kivimkeha ja on ühtlasi on üheksvõimalikuks tunnuseks selle kivimkeha eraldamiseks ümbritsevatest kivimkehadest.

2.2.3.1. Vendi ladestu.

Vendi ladestu purdsettekivimid levivad Eesti loode-, põhja- ja kaguosas, puududesSaaremaal ning Edela-Eestis (Joonis 2). Vendi ladestu settekivimid jagunevad Loode-Eesti ja Ida-Eesti struktuur-fatsiaalse vööndi vahel. Vendi-ealised settekivimidomavad avamust vaid Põhja-Eesti rannikul klindi esisel alal. Mõlemad Vendi ladestukivimite struktuur-fatsiaalsed vööndid omavad avamust. Kaardistatavate kivimkehadekoosseis on on näidatud litostratigraafiliste tulpadel (vt Joonis 3) ja kirjeldatud tabelis(vt Tabel 1).

4 Loetelu on nähtuste kordumatuse põhine s.t. juba ühes struktuur-fatsiaalses vööndis nimetatudkaardistatav kivimkeha võib esineda teises struktuur-fatsiaalsetes vööndites (kus see ka ärakaardistatakse), kuid seda ei nimetata uuesti teises struktuur-fatsiaalses vööndis olevate kivimkehadeloetelus.


11

Joonis 2. Eesti Vendi ladestu settekivimite struktuur-fatsiaalsete vöönditeskemaatiline kaart (vt Kajak jt. 1992) võrrelduna baaskaardi lehtede jaotusega.

Joonis 3. Vendi ladestu kivimite litostratigraafiline tulp, kus värvidega on näidatudkaardistatavad kivimkehad ja nende moodustavad litostratigraafilised üksused Eesti

Vendi struktuur-fatsiaalsete vööndites (koostatud Kajak jt. 1992, Suuroja 2001a,Suuroja 2001b, Suuroja 2001c, Suuroja 2001d, Suuroja 2003a, Suuroja 2003b,

Suuroja 2003c, Suuroja 2003d järgi). Kihistud jagunevad kihistikeks Kajak jt. 1992järgi.

Tabel 1. Vendi ladestu kaardistatavad kivimkehad


12

Vers.nr Indeks ID kood Nähtuse koosseis5 Nähtuse kirjeldus

1.0 V2kt-vr AP_V2_kt-vr Kotlini ja Voronkakihistu Liivakivi, aleuroliitne savi

1.0 V2gd AP_V2_gd Gdovi kihistu Segateriline polümiktiline liivakivi,kirju aleuroliit, savi, mikstoliit

1.0 V2kr AP_V2_kr Kroodi kihistuPeene- ja keskmiseteraline liivakivija aleuroliitüksikute savikaaleuroliidi vahekihtidega

1.0 V2 AP_V2 Ülem-Vendiladestik

Peene- ja keskmiseteraline liivakivija aleuroliitüksikute savikaaleuroliidi vahekihtidega

2.2.3.2. Kambriumi ladestu.

Kambriumi ladestu purdsettekivimid (liivakivid ja savid) on levinud üle kogu Eesti.Kambriumi-ealised kivimid jaotatakse Põhja-, Lääne- ja Kagu-Eesti struktuur-fatsiaalne vööndi vahel, kusjuures avamust omavad vaid Põhja-Eesti struktuur-fatsiaalse vööndi kivimid Põhja-Eesti ranniku klindiesisel ning akvatooriumialal(vt Joonis 4). Kaardistatavate kivimkehade koosseis on on näidatudlitostratigraafiliste tulpadel (vt Joonis 5) ja kirjeldatud tabelis (vt Tabel 2).

5 Siin ja edaspidi hõlmavad nimetatud litostratigraafilised üksused enese kõiki oma alam-üksusi (vtnäiteks Joonis 3 ja Kajak, K. jt 1992 tugilegendi).


13

Joonis 4. Eesti Kambriumi ladestu settekivimite leviku ja nende struktuur-fatsiaalsetevööndite skemaatiline kaart (E. Kala järgi Kajak jt. 1992 alusel). Taustana Eesti

baaskaardi võrgustik.

Joonis 5. Eesti Kambriumi ladestu kivimite lihtsustatud litostratigraafiline tulp,esitatud struktuur-fatsiaalsete vööndite kaupa (Kajak jt., 1992 ja Raukas, A jaTeedumäe, A 1997 alusel). Värvidega on näidatud kaardistatavad kivimikehad

(avamusel ja läbilõikel; vt ka Tabel 2). Akvatooriumiala kaardistatakse ladestikutasemel.


14

Tabel 2. Kambriumi ladestu kaardistatavad kivimkehad.Vers.nr Indeks ID kood Nähtuse

koosseis Nähtuse kirjeldus

1.0 Є3ül-O1kl AP_K3O1_ül-klÜlgase, Tsitreja Kallaverekihistud

Biodetriitne liivakivi, liivakivi,aleuroliit, esinevad õhukesedsavi vahekihid

1.0 Є3pt AP_K3_pt Petseri kihistu

Hall väga peene kunijämedateraline liivakivi jaaleuroliit ning rohekashallaleuroliitne savi

1.0 Є3 AP_K3Ülem-Kambriumiladestik

Biodetriitne liivakivi, liivakivi,aleuroliit, esinevad õhukesedsavi vahekihid; kaardistatakseainult akvatooriumialal

1.0 Є2pl AP_K2_pl Paala kihistu Hele väga peenteralinekvartsliivakivi

1.0 Є2rh AP_K2_rh Ruhnu kihistu Hele peeneteraline kvarts-liivakivi savi vahekihtidega

1.0 Є1ir AP_K1_ir Irbeni kihistu

Väga peenteraline liivakivi“kraksten” tekstuuriga jagötiitoiididega ning savivahekihtidega

1.0 Є1sl AP_K1_sl Soela kihistuOligo- ja polümiktne vägapeeneteraline liivakivialeuroliitse savi vahekihtidega

1.0 Є1vk AP_K1_vk Vaki kihistuHele väga peenteraline,glaukoniidiga liivakivi savikatevahekihtidega

1.0 Є1ts AP_K1_ts Tiskre kihistu

Põhja-Eesti struktuur-fatsiaalsesvööndis hele väga peene japeene-teraline oligomiktneliivakivi, rohekashallide savikatevahe-kihtidega; Lääne-Eestistruktuur-fatsiaalses vööndisoligomiktiline väga peenteralineliivakivi

1.0 Є1lk AP_K1_lk Lükati kihistu

Põhja-Eesti struktuur-fatsiaalsesvööndis rohekas-hall aleuroliitnesavi ja aleuroliitne liivakivi;Lääne-Eesti struktuur-fatsiaalsesvööndis rohekas-hall savi ja hallaleuroliit

1.0 Є1sr AP_K1_sr Sõru kihistu

Alumises osas vägapeeneteraline liivakivi õhukestesavi vahekihtidega, ülal savi jaaleuroliit

1.0 Є1vs AP_K1_vs Voosi kihistu Rohekas-hall savi ja liivakivi

1.0 Є1ln AP_K1_ln Lontova kihistuRohekas-hall ja kirju savialeuroliidi ja liivakivivahekihtidega.


15

1.0 Є1 AP_K1Alam-Kambriumiladestik

Rohekas-hall ja kirju savi, vägapeene ja peeneteraline liivakivi,aleuroliitne liivakivi; kaardista-takse ainult akvatooriumialal.

2.2.3.3. Ordoviitsiumi ladestu.

Alam-Ordoviitsiumis esinevad peamiselt liivakivid ja savikildad, millel lasuvad Kesk-ja Ülem-Ordoviitsiumi karbonaatsed kivimid. Ordoviitsiumi settekivimid jaotatuvadPõhja-, Kesk- ja Lõuna-Eesti struktuur-fatsiaalseks vööndi vahel (Joonis 6). Avamustomavad vaid Põhja-Eesti struktuur-fatsiaalse vööndi kivimid. Avamusel eristatavkivimkeha jätkub läbilõikel väljasuidumise või fatsiaalsest muutlikusest tingituna uuelitostratigraafilise üksusega asendumiseni.

Kaardistatavate kivimkehade koosseis on toodud Joonis 7 ja Tabel 3. Varasemadkaardistatavad kivimkehad Vasavere, Jõhvi ja Keila kihistud kehtivas käesolevasskeemis kihistutena ei eksisteeri. Varasem Vasavere kihistu on siinkohal nimetatudKahula kihistu Vasavere kihistikuks. Jõhvi ja Keila kihistud on nimetatud vastavaltKahula 1 ja Kahula 2 kaardistatavaks kivimkehaks, indeksitega vastavalt kh1 ja kh2.

Joonis 6. Eesti Ordoviitsiumi ladestu kivimite leviku skemaatiline kaart, esitatudstruktuur-fatsiaalsete vööndite kaupa (E. Kala järgi, Kajak jt. 1992 alusel) Taustana

Eesti baaskaardi võrgustik..


16

Akvatooriumialal kaardistatakse Ordoviitsiumi ladestu kivimite avamusi kahe alana:(i) Alam-Ordoviitsiumi ladestiku purdsetendite ja savikiltade ja (ii) Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumi ladestu karbonaatkivimite avamusena.

Joonis 7. Eesti Alam- ja Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku lihtsustatud litostratigraafilisedtulbad, esitatud struktuur-fatsiaalsete vööndite kaupa (Kajak jt., 1992 ja Raukas, A ja

Teedumäe, A 1997 alusel). Värvidega on näidatud kaardistatavad kivimikehad(avamusel ja läbilõikel; vt Tabel 3). Akvatooriumiala kaardistatakse ladestiku

tasemel.


17

Joonis 8. Eesti Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku lihtsustatud litostratigraafilised tulbad,esitatud struktuur-fatsiaalsete vööndite kaupa (Kajak jt., 1992 ja Raukas, A jaTeedumäe, A 1997 alusel). Värvidega on näidatud kaardistatavad kivimikehad(avamusel ja läbilõikel; vt Tabel 3). Akvatooriumiala kaardistatakse ladestiku

tasemel.


18

Tabel 3. Ordoviitiumi ladestu kaardistatavad kivimkehad.Vers.nr Indeks ID kood Nähtuse

koosseis Nähtuse kirjeldus

1.0 O3sl AP_O3_sl Salduse kihistu Mergel, purd-, oiid- jaiivlubjakivi, domeriit

1.0 O3kld AP_O3_kld Kuldiga kihistu Mergel ja lubjakivi

1.0 O3är AP_O3_är Ärina kihistuPurd-, detriitne, biohermne,liivakas, oiidne lubjakivi,dolomiit ning kerogeenne mergel

1.0 O3ad AP_O3_ad Adila kihistu Savikas ja detriitne lubjakivi

1.0 O3ha AP_O3_hl Halliku kihistu Hallikas, kohati punaselaigulinemergel ja savikas lubjakivi

1.0 O3mo AP_O3_mo Moe kihistu Hallikas ja pruunikas-hallmuguljas lubjakivi

1.0 O3jn-jl AP_O3_jn-jl Jonstorpi jaJelgava kihistu

Punakas või punaselaigulinesavikas lubjakivi

1.0 O3ks AP_O3_ks Kõrgessaarekihistu Muguljas ja/või savikas lubjakivi

1.0 O3td AP_O3_td Tudulinnakihistu

Savikas lubjakivi ja mergelglaukoniidiga

1.0 O3fj AP_O3_fj Fjäcka kihistu Hall mergel ja must argilliit1.0 O3sn AP_O3_sn Saunja kihistu Afaniitne lubjakivi

1.0 O3pk AP_O3_pk Paekna kihistuLubjakivi ja savikas lubjakiviüksikute afaniitsete lubjakivivahekihtidega

1.0 O3mn AP_O3_mn Mõntu kihistu Lubjakivi, savikas lubjakivi jamergel glaukoniidiga

1.0 O3rg AP_O3_rg Rägaverekihistu

Peit- ja mikrokristallilinelubjakivi

1.0 O3vr AP_O3_vr Variku kihistu Mergel, mikrokristalliline jabiomorfne lubjakivi

1.0 O3hr AP_O3_hr Hirmusekihistu Savikas lubjakivi ja mergel

1.0 O3vs AP_O3_vs Vasalemmakihistu

Jämedetriitne ja biohermnelubjakivi

1.0 O3kh2 AP_O3_kh2 Kahula 26

Savikas peene- jamikrokristalliline lubjakivi jamergel metabentoniidivahekihtidega

1.0 O3ms AP_O3_ms Mossenikihistu

Hall savikas mergel ja mustargilliit

1.0 O3kh1 AP_O3_kh1 Kahula 17 Savikas lubjakivi ja mergel

1.0 O3tt-khVsv AP_O3_tt-vsv

Tatruse kihistuja Vasaverekihistik

Detriitne ja/või savikas lubjakivija mergel K-metabentoniidivahekihtidega

1.0 O3ad-bl AP_O3_az-bl Blīdene jaAdze kihistu Hall savikas lubjakivi, mergel

1.0 O3vv AP_O3_vv Viivikonnakihistu

Detriitne savikas lubjakivikukersiidi vahekihtidega

6 Kunagine Keila kihistu on nimetatud Kahula kihistu Kahula 2 (kh2) kaardistatavaks kivimkehaks.7 Kunagine Jõhvi kihistu on nimetatud Kahula kihistu Kahula 1 (kh1) kaardistatavaks kivimkehaks.


19

1.0 O3ph AP_O3_ph Pihla kihistu Lubjakivi

1.0 O3dr AP_O3_dr Dreimanikihistu

Lubjakivi püriidistunudjämedetriidiga

1.0 O3 AP_O3Ülem-Ordoviitsiumiladestik

Ülem-Ordoviitsiumi kihistudakvatooriumialal

1.0 O2kr AP_O2_kr Kõrgekaldakihistu Savikas lubjakivi ja mergel

1.0 O2vä AP_O2_vä Väo kihistu Lubjakivi, detriitne lubjakivi,dolomiit (“ehituslubjakivi”)

1.0 O2st-tr AP_O2_st-trStirna jaTaurupekihistu

Kirjuvärviline savikas lubjakivi,lubjakivi

1.0 O2 AP_O2Kesk-Ordoviitsiumiladestik

Kesk-Ordoviitsiumi kihistudakvatooriumialal

1.0 O1-2tl-kn AP_O1-2_tl-kn

Kandle8,Rokiškise,Loobu, Pakri,Sillaoru jaToila kihistu

Glaukoniitlubjakivi,oiidlubjakivi, lubjakivi, liivakaslubjakivi ja lubiliivakivi.

1.0 O2bld-sg AP_O2_bld-sgBaldone jaSegerstadikihistu

Punakaspruun lubjakivi, dolomiitja domeriit.

1.0 O1tr-lt AP_O1_tr-ltTürisalu,Varangu jaLeetse kihistu

Glaukoniitlubjakivi jaglaukoniitliivakivi,diktüoneemakilt, aleuroliit ningsavi.

1.0 O1zb-O2sk AP_O1-2_zb-skZebre, Kriukaija Šakynakihistu

Punakaspruun ja hall lubjakivi,dolomiit, domeriit ning savi

1.0 O1 AP_O1Alam-Ordoviitsiumiladestik

Alam-Ordoviitsiumi kihistudakvatooriumialal

8 Endine Aseri kihistu koos alam-üksustega.


20

2.2.3.4. Siluri ladestu.

Siluri ladestu moodustavad kogu läbilõike ulatuses karbonaatkivimid. Ladestujaotatakse stratigraafiliselt neljaks: Llandovery (S1), Wenlock’i (S2), Ludlow’i (S3) jaPřidoli (S4) ladestikuks. Eestis jagunevad Siluri ladestu kivimid avamuste alusel kuuestruktuur-fatsiaalse vööndi vahel (E. Kala alusel, vt Kajak jt., 1992; Joonis 9):

(i) S1-S2 Kesk- ja Lääne-Eesti struktuur-fatsiaalne vöönd (1a),

(ii) S1-S2 Kesk-Eesti struktuur-fatsiaalne vöönd (1b),

(iii) S1-S2 Lõuna-Eesti struktuur-fatsiaalne vöönd (2),

(iv) S2-S4 Saaremaa struktuur-fatsiaalne vöönd (3a),

(v) S2-S3 Tõstamaa, Kihnu ja Ruhnu struktuur-fatsiaalne vöönd (3b),

(vi) S2-S4 Sõrve struktuur-fatsiaalne vöönd (4).

Kõik Siluri ladestu struktuur-fatsiaalsed vööndid omavad avamust. KaardistatavadSiluri ladestu kivimkehad on soovituslikud, sest alles kaardistamise käigus selgubmilliste kivimikehi on mõtekas kaardistada. Akvatooriumi-ala kaardistatakse ladestikutasemel. Kaardistatavate kivimkehade koosseis on on näidatud litostratigraafilistetulpadel (vt Joonis 10) ja kirjeldatud tabelis (vt Tabel 4).


21

Joonis 9. Eesti Siluri ladestu kivimite leviku skemaatiline kaart, esitatud struktuur-fatsiaalsete vööndite kaupa (E. Kala järgi vt. Kajak jt. 1992 alusel).


22

Joonis 10. Eesti Siluri-ealiste kivimite lihtsustatud litosratigraafilised tulbadstruktuur-fatsiaalsete vööndite järgi (Kajak jt., 1992 ja Raukas, A ja Teedumäe, A

1997 alusel). Värvidega on näidatud kaardistatavad kivimikehad (avamusel jaläbilõikel). Akvatooriumiala kaardistatakse ladestiku tasemel. Kaardistatavate

kivimkehade kooseis ja üldine litoloogiline kirjeldus on toodud Tabel 4.

Tabel 4. Siluri ladestu kaardistatavad kivimkehad.Vers.nr Indeks ID kood Nähtuse koosseis Nähtuse kirjeldus

1.0 S4oh AP_S4_oh Ohesaare kihistu Detriitne lubjakivi ja mergel,aleuroliit, savi, domeriit.

1.0 S4kgL AP_S4_kg_l Lõo kihid Mergel lubjakivi kihtidega

1.0 S4kgÄ AP_S4_kg_ä Äigu kihidJämedateraline lubjakivi, mergel,(laguunne) domeriit,põimjaskihiline aleuriitne mergel

1.0 S4 AP_S4 Přidoli ladestik Přidoli ladestiku kihidakvatooriumialal

1.0 S3kr AP_S3_kr Kuressaarekihistu

Muguljas lubjakivi, korall-lubjakivi, mergel, domeriit

1.0 S3tr AP_S3_oh Torgu kihistu Savikas detriitne muguljaslubjakivi, mergel

1.0 S3kh AP_S3_kh Kihnu kihistu Massiivne dolomiit

1.0 S3pdH-U AP_S3_pd_h-u Himmiste jaUduvere kihid

Detriitne/bioturbiitne savikaslubjakivi, korall-lubjakivi,savikas dolomiit, mergel

1.0 S3pdS AP_S3_pd_s Sauvere kihid Bioturbiitne savikas lubjakivi,dolomiit, korall-lubjakivi

1.0 S3 AP_S3 Ludlow ladestik Ludlow ladestiku kihidakvatooriumialal


23

1.0 S2rt AP_S2_rt Rootsikülakihistu

Lubjakivi ja dolomiit sagedasteonkoliitide ja stromatoliitidega.Allosas korall-lubjakivi

1.0 S2sk AP_S2_sk Sakla kihistu Bioturbiitne püriidikirjalinedolomiit, stromatoliidid

1.0 S2srv AP_S2_srv Sõrve kihistu Savikas muguljas lubjakivi,mergel, detriitne lubjakivi

1.0 S2jm AP_S2_jm Jämaja kihistu Mergel, domeriit, savikaslubjakivi

1.0 S2jg AP_S2_jg Jaagarahu kihistuDetriitne savikas muguljaslubjakivi, korall-lubjakivi,setteline dolomiit

1.0 S2ri AP_S2_ri Riksu kihistu Savikas bioturbiitne dolomiit,korall-lubjakivi

1.0 S2mh AP_S2_mh Muhu kihistuBiohermne detriitne, kerogeennelubjakivi, savikas dolomiit,domeriit

1.0 S2jn-rg AP_S2_jn-rg Jaani ja Riiakihistu

Mergel, karbonaatne savi,domeriit, argilliit, alumises osaslubjakivi mugulad

1.0 S2 AP_S2 Wenlock’iladestik

Wenlock’i ladestiku kihidakvatooriumialal

1.0 S1vl AP_S1_vl Velise kihistu Lubjakivi mugulatega, mergel,domeriit

1.0 S1rm AP_S1_rm Rumba kihistu Detriitne savikas muguljaslubjakivi, mergel

1.0 S1srI-St AP_S1_sr_i-st Ikla, Lemme jaStaicele kihistik

Afaniitne lubjakivi, mergel jasavikas lubjakivi

1.0 S1srSl-K AP_S1_sr_sl-k Slītere ja Kolkakihistik

Mergel, lubjakivi, afaniitnelubjakivi

1.0 S1rkÜ AP_S1_rk_ü Ülem-Raikkülaalamkihistu

Detriitne, afaniitne lubjakivi,korall-lubjakivi, savikas dolomiit

1.0 S1rkA AP_S1_rk_a AlamRaikkülaalamkihistu

Korall-lubjakivi, detriitnelubjakivi, afaniitne lubjakivi,savikas dolomiit

1.0 S1nrJõ-M AP_S1_nr_jõ-m Jõgeva, Imavereja Mõhküla kihid

Afaniitne lubjakivi ja dolomiit,detriitne lubjakivi, korall-lubjakivi, savikas lubjakivi

1.0 S1nrJä-V AP_S1_jä-v Järva-Jaani jaVändra kihid

Savikas, afaniitne või detriitnelubjakivi

1.0 S1hl AP_S1_hl Hilliste kihistu Jämedetriitne lubjakivi, korall-stromatopoor-lubjakivi

1.0 S1tm AP_S1_tm Tamsalu kihistuOrganogeenne lubjakiviafaniitsete vahekihtidega,borealis-karplubjakivi

1.0 S1õh AP_S1_õh Õhne kihistu Mergel, domeriit, lubjakivimugulad.

1.0 S1vr AP_S1_vr Varbola kihistuDetriitne savikas muguljaslubjakivi mergli vahekihtidega jamikrokristalliline lubjakivi

1.0 S1 AP_S1 Llandoveryladestik

Llandovery ladestiku kihidakvatooriumialal


24

2.2.3.5. Devoni ladestu.

Devoni ladestu kivimid kuuluvad ühtsesse Eesti monoklinaal struktuur-fatsiaalsessevööndisse. Seoses Devoni ladestu kivimite litoloogiliste sarnasuste, palentoloogilisematerjali vähese uurituse on kaardistatavateks nähtusteks kihistud. Alam-Devoniladestiku litostratigraafilised üksused ei oma avamust ning on raskelt üksteisesteristatavad, seega on need liidetud üheks kaardistatavaks kivimikehaks.Kaardistatavate kivimkehade (kihistute) koosseis ja üldilne litoloogiline kirjeldus ontoodud järgneval joonisel (vt Joonis 11) ja tabelis (vt Tabel 5).

Joonis 11. Eesti Devoni lihtsustatud litostratigraafiline tulp (Kajak jt., 1992 ningRaukas ja Teedumäe, 1997 alusel). Värvidega on näidatud kaardistatavad

kivimikehad (avamusel ja läbilõikel). Kaardistatavate kivimkehade koosseis ja kivimiüldiine litoloogiline kirjeldus on toodud Tabel 5.

Tabel 5. Devoni ladestu kaardistatavad kivimkehad.Vers.nr Indeks ID kood Nähtuse koosseis Nähtuse kirjeldus

1.0 D3dg AP_D3_dg Daugava kihistu Lubjakivi ja dolomiit

1.0 D3db AP_D3_db Dubniki kihistuSinakas-hall domeriit, mergel, savi jakollakas-hall dolomiit, harvemlubjakivi, kips, anhüdriit

1.0 D3pl AP_D3_pl Pļaviņase kihistu Lubjakivi, dolomiit, harvem mergel,domeriit, aleuroliit ja liivakivi

1.0 D2am AP_D2_am Amata kihistu Aleuroliit, savi, harvem liivakivi1.0 D2gj AP_D2_gj Gauja kihistu Liivakivi, harvem aleuroliit ja savi1.0 D2br AP_D2_br Burtnieki kihistu Liivakivi, aleuroliit, savi


25

1.0 D2ar AP_D2_ar Aruküla kihistu

Punaksaspruun, väga peene japeeneteraline liivakivi, aleuroliit,savi, dolomiit, domeriit, dolomiit,konglomeraat

1.0 D2nr AP_D2_nr Narva kihistu Domeriit, dolomiit, savi, aleuroliit,liivakivi, bretša

1.0 D2pr AP_D2_pr Pärnu kihistu

Liivakivi aleuroliidi ja savivahekihtidega; lamamiskonglomeraat, lasumis dolomiit,domeriit

1.0 D2 AP_D2 Kesk-Devoniladestik

Kesk-Devoni ladestikakvatooriumialal

1.0 D1 AP_D1 Alam-Devoniladestik

Liivakivi, aleuroliit, savi, domeriitdolomiidi vahekihtidega.

2.2.3.6. Muud nähtused.

Lisaks pealiskorra settekivimite avamustele (ning nende läbilõigetele) lisataksekaardilehele Proterosoiliste kivimite avamus rikked, stratotüübid, tugipuuraugud ningläbilõike jooned (Tabel 6). Läbilõikel kuvatakse Proterosoiliste kivimiteinformatsiooni detailsemalt (vt peatükk “Läbilõiked”).

Tabel 6. Muud kaardistatavad kivimkehad.Vers.nr ID kood Nähtuse

koosseis Parameeter Nähtuse kirjeldus

1.0 AP_PR Proterosoikum - Proterosoilised tard- jamoondekivimid

1.0 AP_rk Rike - Aluspõhjakivimeis esinevtektooniline rike amplituudiga >5 m

1.0 AP_rk_k Kindlakstehtudrike

Aluspõhjakivimeis esinevkindlakstehtud tektooniline rike

1.0 AP_rk_o Oletatav rike Aluspõhjakivimeis esinev oletatavvõi väljasuiduv tektooniline rike

1.0 AP_str Stratotüüp - Litostratigraafilise üksusestratotüübi asukoht

1.0 AP_str_s Säilunudstratotüüp

Stratotüüp, mida on võimaliklooduses kirjeldada

1.0 AP_str_h Hävinudstratotüüp

Stratotüüp, mida pole enamvõimalik looduses kirjeldada

1.0 AP_tug Tugipuurauk - Läbilõike koostamisel kasutatudpuuraugu asukoht

1.0 AP_llj Läbilõikejoon - Maapinna ning geoloogiliseläbilõike lõikejoon

2.3. Andme- ja esitusmudel.

Andme- ja esitlusmudeliga määratletakse aluspõhja teemakihi infot kandvate dgn-failide nimed ning aluspõhja teemakihi originaalnähtusi sisaldavate failide struktuur.


26

Samas esitatakse teemakihi originaalnähtuste võtmeatribuudid ja kaardielementidespetsifikatsioon (Tabel 7).

Iga kaardilehe kohta koostatakse kataloog nimega Aluspohi_####, kus #### tähistabsiin ja edaspidi baaskaardilehe numbrit. Kataloogi salvestatakse kogu antudbaaskaardilehe valmiskaardil esinev informatsioon (nii geoloogilised kuitopograafilised nähtused ja kaardikujundus elementid) dgn-failidena ning aluspõhjageoloogilise kaardi koostamiseks kasutatud abifailid: cell-library ja settingu failid.

Aluspõhja kataloogis on järgnevad aluspõhja kaardilväljal esinevat dgn-failid, mispeavad olema loetud järgnevasse referentsi:

(i) APavamusalad####.dgnKaardistatavate kivimkehade avamused filliga aladena.

(ii) APtopoveed####.dgnTopograafilise põhikaardi alusel vooluvete võrk (305 - jõgi, oja või 306 - kraav) jaseisuveekogud jäärvede, veehoidlate jms. (302) kaldajoon.

(iii) APtopoteed####.dgnTopograafiliselt põhikaardilt pärinevad raudteed (701, 702,703), automagistraal (707),Põhi- või tugimaantee (708), kohalik maantee (709) ja riigipiir (801).

(iv) APtopoisojn####.dgnTopograafiliselt põhikaardilt pärit samakõrgusjooned ja samasügavusjooned iga 10 mtagant (jooned 4. levelil numbrid 5. levelil).

(v) APrand####.dgnTopograafilise põhikaardi rannajoon. Koos baaskaardilehe välja raam(joonega)iga.

(vi) APavamusjooned####.dgnKaardistatavate kivimkehade avamusi piiritlevad piirjooned. Joonte kujundus on 1/0/0(värvikood/stiil/paksus), ja asuvad 4. levelil.

(vii) APtopotekst####.dgnTopograafiliselt põhikaardilt pärinevad linnade (59110), alevite (59130), alevike859140), veekogude (59205, 59506, 59207) tekstid.

(viii) APindex####.dgnKaardistatavate kivimkehade litostratigraafilised indeksid tekstidena avamustel. Kuilitostratigraafiline indeks ei mahu kivimkeha avamusele, ksutatakse viite joont indeksija avamse vahel. Viitejoon (Line) on 1/0/0 kujundusega ning asub 4. levelil.

(ix) APjooned####.dgnLäbilõigete jooned koos läbilõigete algus ja lõpppunkte tähistavate tähtedega. Rikked– kindlakstehtud ja oletatavad koos rikke nimega kui eksisteerib. Jooned asuvad4. levelil, tekstid 5. levelil.

(x) APastang#####.dgn


27

Failis esinevad (i) aluspõhja reljeefi teemakihi nähtus maetud astang aluspõhjas(AR_mas) ja (ii) topograafilise põhikaardi nähtus kaljujärsak (207).

(xi) APpuuraugud####.dgnTugipuurauke tähistavad cellid ja puuraugu numbreid esitatav tekst ning nähtusestratigraafiliste stratotüüpide cellid ja tekstid.

(xii) APvõrk####.dgnBaaskaardilehe väljal esinevad ristkordinaatide võrgustiku jooned ja geograafilistekoordinaatide jooned, mis asuvad kaardilehelt väljas ning ristkoordinaatide ninggeograafiliste koordinaatide väärtused tekstielementidena (4. levelil jooned, 5. leveliltekstielemendid).

Eelnenud taustfailidest kombineeritakse baaskaardilehe välja moodustav alusfailnimega:

(i) APkaardiväli#####.dgn

See ning järgnevad failid moodustavad trükivalmis kaardi ning on salvestatudkataloogi Aluspohi_####. Nimetatud failide sisu ning ülesehitust on kirjeldatudpeatükkides “Läbilõiked”, “Legend” ja “Error! Reference source not found.”.

(ii) APläbilõiked_####.dgnFaili salvestatakse antud baaskaardilehe välja juurde kuuluvad läbilõiked. Faili sisu jaülesehitus on lähemalt kirjeldatud peatükis “Läbilõiked”.

(iii) APreljeef####.dgnAluspõhja geoloogilise kaardi juurde kuuluva aluspõhja reljeefi (MK 1 : 100 000)abikaart. Faili sisu ja ülesehitust on lähemalt kirjeldatud peatükis “Error! Referencesource not found.”

(iv) APlegend####.dgnFaili salvestatakse antud baaskaardilehe välja juurde kuuluv legend. Faili sisu jaülesehitust on lähemalt kirjeldatud peatükis “Läbilõiked”.

(v) APelemendid####.dgnFaili salvestatakse antud baaskaardilehe trükivalmiskaardi muud kaardielemendid.Faili sisu ja ülesehitust on lähemalt kirjeldatud peatükis “Trükivalmiskaardielemendid”.

Trükivalmiskaart on kombineeritud eelnevatest failidest ja salvestatud failisHYkaart####dgn. Antud fail peab võimaldama kaardi korrektset väljatrükki kõigioma osistega ja võimaldama faili formaati muuta (näiteks pdf-failiks Portable FileDocument).


28

Tabel 7. Aluspõhja geoloogilise teemakihi originaalnähtuseid, teisi geoloogilisinähtuseid või nende parameetreid ja topograafilise põhikaardi nähtuseid kujutavad

kaardielemendid ja nende kujundus (VA = võtmeatribuut; T = Tase (level), S- Shape;CS-Complex Shape; L- Line, LS - Linestring; CC-Complex Chain; C – Cell, T- text).

ID koodNähtus/parameeter

Elemenditüüp VA T Sümbol/

leppemärkKartograafilinespetsifikatsioon Märkused

Kaardistatavad kivimkehad

AP_D3_dgDaugava kihistu S, CS ?? 1 D3dg

Fill: ?? (opaque)Tekst: 1/TNR/R/12,ladestiku numbrilineindeks subscript, kihistuindeks kursiivis

Tekst on5. levelil.

AP_D3_dbDubniki kihistu S, CS ?? 1 D3db


Tekst on5. levelil.

AP_D3_plPļaviņase kihistu S, CS ?? 1 D3pl


Tekst on5. levelil.

AP_D2_amAmata kihistu S, CS ?? 1 D2am


Tekst on5. levelil.

AP_D2_gjGauja kihistu S, CS ?? 1 D2gj


Tekst on5. levelil.

AP_D2_brBurtnieki kihistu S, CS ?? 1 D2br


Tekst on5. levelil.

AP_D2_arAruküla kihistu S, CS ?? 1 D2ar


Tekst on5. levelil.

AP_D2_nrNarva kihistu S, CS ?? 1 D2nr


Tekst on5. levelil.


29

AP_D2_prPärnu kihistu S, CS ?? 1 D2pr


Tekst on5. levelil.

AP_D1Rēzekne, Ķemeri,Tilžė kihistu

S, CS ?? 1 D1


Tekst on5. levelil.

AP_D2Kesk-Devoniladestik

S, CS ?? 1 D2


Tekst on5. levelil.

AP_S4_ohOhesaare kihistu S, CS ?? 1 S4oh


Tekst on5. levelil.

AP_S4_kg_lLõo kihid S, CS ?? 1 S L4kg


Tekst on5. levelil.

AP_S4_kg_äÄigu kihid S, CS ?? 1 S Ä4kg


Tekst on5. levelil.

AP_S4Přidoli ladestik S, CS ?? 1 S4


Tekst on5. levelil.

AP_S3_krKuressaarekihistu

S, CS ?? 1 S3kr


Tekst on5. levelil.

AP_S3_trTorgu kihistu S, CS ?? 1 S3tr


Tekst on5. levelil.

AP_S3_khKihnu kihistu S, CS ?? 1 S3kh


Tekst on5. levelil.


30

AP_S3_pd_h-uHimmiste jaUduvere kihid

S, CS ?? 1 S U-H3pd


Tekst on5. levelil.

AP_S2_pd_sSauvere kihid S, CS ?? 1 S S3pd


Tekst on5. levelil.

AP_S3Ludlow ladestik S, CS ?? 1 S3


Tekst on5. levelil.

AP_S2_rtRootsiküla kihistu S, CS ?? 1 S2rt


Tekst on5. levelil.

AP_S2_skSakla kihistu S, CS ?? 1 S2sk


Tekst on5. levelil.

AP_S2_srvSõrve kihistu S, CS ?? 1 S2srv


Tekst on5. levelil.

AP_S2_jmJämaja kihistu S, CS ?? 1 S2jm


Tekst on5. levelil.

AP_S2_jgJaagarahu kihistu S, CS ?? 1 S2jg


Tekst on5. levelil.

AP_S2_riRiksu kihistu S, CS ?? 1 S2ri


Tekst on5. levelil.

AP_S2_mhMuhu kihistu S, CS ?? 1 S2mh


Tekst on5. levelil.


31

AP_S2_jn-rgJaani ja Riiakihistu

S, CS ?? 1 S2jn-rg


Tekst on5. levelil.

AP_S2Wenlock’iladestik

S, CS ?? 1 S2


Tekst on5. levelil.

AP_S1_vlVelise kihistu S, CS ?? 1 S1vl


Tekst on5. levelil.

AP_S1_rmRumba kihistu S, CS ?? 1 S1rm


Tekst on5. levelil.

AP_S1_sr_i-stIkla, Lemme jaStaicele kihistik

S, CS ?? 1 S I-St1sr


Tekst on5. levelil.

AP_S1_sr_sl-kSlītere ja Kolkakihistik

S, CS ?? 1 S1srSl-K


Tekst on5. levelil.

AP_S1_rk_2Ülem-Raikkülaalamkihistu

S, CS ?? 1


Tekst on5. levelil.

AP_S1_rk_1Alam-Raikkülaalamkihistu

S, CS ?? 1


Tekst on5. levelil.

AP_S1_nr_jõ-mJõgeva, Imavereja Mõhküla kihid

S, CS ?? 1 S Jõ-M1nr


Tekst on5. levelil.

AP_S1_jä-vJärva-Jaani jaVändra kihid

S, CS ?? 1 S1nrJä-V


Tekst on5. levelil.


32

AP_S1_hlHilliste kihistu S, CS ?? 1 S1hl


Tekst on5. levelil.

AP_S1_tmTamsalu kihistu S, CS ?? 1 S1tm


Tekst on5. levelil.

AP_S1_õhÕhne kihistu S, CS ?? 1 S1õh


Tekst on5. levelil.

AP_S1_vrVarbola kihistu S, CS ?? 1 S1vr


Tekst on5. levelil.

AP_S1Llandoveryladestik

S, CS ?? 1 S1


Tekst on5. levelil.

AP_O3_slSalduse kihistu S, CS ?? 1 O3sl


Tekst on5. levelil.

AP_O3_kldKuldiga kihistu S, CS ?? 1 O3kld


Tekst on5. levelil.

AP_O3_ärÄrina kihistu S, CS ?? 1 O3är


Tekst on5. levelil.

AP_O3_adAdila kihistu S, CS ?? 1 O3ad


Tekst on5. levelil.

AP_O3_hlHalliku kihistu S, CS ?? 1 O3hl


Tekst on5. levelil.


33

AP_O3_moMoe kihistu S, CS ?? 1 O3mo


Tekst on5. levelil.

AP_O3_jn-jlJonstorpi jaJelgava kihistu

S, CS ?? 1 O3jn-jl


Tekst on5. levelil.

AP_O3_ksKõrgessaarekihistu

S, CS ?? 1 O3ks


Tekst on5. levelil.

AP_O3_tdTudulinna kihistu S, CS ?? 1 O3td


Tekst on5. levelil.

AP_O3_fjFjäcka kihistu S, CS ?? 1 O3fj


Tekst on5. levelil.

AP_O3_snSaunja kihistu S, CS ?? 1 O3sn


Tekst on5. levelil.

AP_O3_pkPaekna kihistu S, CS ?? 1 O3pk


Tekst on5. levelil.

AP_O3_mnMõntu kihistu S, CS ?? 1 O3mn


Tekst on5. levelil.

AP_O3_rgRägavere kihistu S, CS ?? 1 O3rg


Tekst on5. levelil.

AP_O3_vrVariku kihistu S, CS ?? 1 O3vr


Tekst on5. levelil.


34

AP_O3_hrHirmuse kihistu S, CS ?? 1 O3hr


Tekst on5. levelil.

AP_O3_vsVasalemmakihistu

S, CS ?? 1 O3vs


Tekst on5. levelil.

AP_O3_kh2Kahula 2 S, CS ?? 1 O3kh2


Tekst on5. levelil.

AP_O3_msMosseni kihistu S, CS ?? 1 O3ms


Tekst on5. levelil.

AP_O3_kh1Kahula 1 S, CS ?? 1 O3kh1


Tekst on5. levelil.

AP_O3_tt-khVsvTatruse kihistu jaVasavere kihistik

S, CS ?? 1 O Vsv3tt-kh


Tekst on5. levelil.

AP_O3_az-blBlīdene ja Adzekihistu

S, CS ?? 1 O3az-bl


Tekst on5. levelil.

AP_O3_vvViivikonnakihistu

S, CS ?? 1 O3vv


Tekst on5. levelil.

AP_O3_phPihla kihistu S, CS ?? 1 O3ph


Tekst on5. levelil.

AP_O3_drDreimani kihistu S, CS ?? 1 O3dr


Tekst on5. levelil.


35

AP_O3Ülem-Ordoviitsiumiladestik

S, CS ?? 1 O3


Tekst on5. levelil.

AP_O2_krKõrgekaldakihistu

S, CS ?? 1 O2kr


Tekst on5. levelil.

AP_O2_väVäo kihistu S, CS ?? 1 O2vä


Tekst on5. levelil.

AP_O2_st-trStirna ja Taurupekihistu

S, CS ?? 1 O2st-tr


Tekst on5. levelil.

AP_O2Kesk-Ordoviitsiumiladestik

S, CS ?? 1 O2


Tekst on5. levelil.

AP_O1-2_tl-knKandle,Rokiškise, Loobu,Pakri, Sillaoru jaToila kihistu

S, CS ?? 1 O1-2tl-kn


Tekst on5. levelil.

AP_O2_bld-sgBaldone jaSegerstadi kihistu

S, CS ?? 1 O2bld-sg


Tekst on5. levelil.

AP_O1_tr-ltTürisalu, Varanguja Leetse kihistu

S, CS ?? 1 O1tr-lt


Tekst on5. levelil.

AP_O1-2_zb-skZebre, Kriukai jaŠakyna kihistu

S, CS ?? 1


Tekst on5. levelil.

AP_O1Alam-Ordoviitsiumiladestik

S, CS ?? 1 O1


Tekst on5. levelil.


36

AP_K3O1_ül-klÜlgase, Tsitre,Kallavere kihistu

S, CS ?? 1 Є3ül-O kl1


Tekst on5. levelil.

AP_K3_ptPetseri kihistu S, CS ?? 1 Є3pt


Tekst on5. levelil.

AP_K3Ülem-Kambriumiladestik

S, CS ?? 1 Є3


Tekst on5. levelil.

AP_K2_plPaala kihistu S, CS ?? 1 Є2pl


Tekst on5. levelil.

AP_K2_rhRuhnu kihistu S, CS ?? 1 Є3rh


Tekst on5. levelil.

AP_K1_irIrbeni kihistu S, CS ?? 1 Є1ir


Tekst on5. levelil.

AP_K1_slSoela kihistu S, CS ?? 1 Є1sl


Tekst on5. levelil.

AP_K1_vkVaki kihistu S, CS ?? 1 Є1vk


Tekst on5. levelil.

AP_K1_tsTiskre kihistu S, CS ?? 1 Є1ts


Tekst on5. levelil.

AP_K1_lkLükati kihistu S, CS ?? 1 Є1lk


Tekst on5. levelil.


37

AP_K1_srSõru kihistu S, CS ?? 1 Є1sr


Tekst on5. levelil.

AP_K1_vsVoosi kihistu S, CS ?? 1 Є1vs


Tekst on5. levelil.

AP_K1_lnLontova kihistu S, CS ?? 1 Є1ln


Tekst on5. levelil.

AP_K1Alam-Kambriumiladestik

S, CS ?? 1 Є1


Tekst on5. levelil.

AP_V2_kt-vrKotlini, Voronkakihistu

S, CS ?? 1 V2kt-vr


Tekst on5. levelil.

AP_V2_gdGdovi kihistu S, CS ?? 1 V2gd


Tekst on5. levelil.

AP_V2_krKroodi kihistu S, CS ?? 1 V2kr


Tekst on5. levelil.

AP_V2Ülem-Vendiladestik

S, CS ?? 1 V2


Tekst on5. levelil.

Muud aluspõhjalised nähtused

AP_PRProterosoikum S, CS ?? 1 PR


Tekst on5. levelil.

AP_rkRike - - - - -

AP_rk_kKindlakstehtudrike

L, LS, CC 4 ??Joon: ??/0/2Tekst: suurtähed,??/TNR/R/14

AP_rk_oOletatav rike L, LS, CC 4 ?? Joon: ??/3/2


38

AP_strStratotüüp - - - - -

AP_str_sSäilunudstratotüüp

C 5

INDEX1

S1vr

INDEX1: joon- 1/0/0,fill: 1; küljepikkus5 mm. Tekst:1/TNR/R/12, ladestikunumbriline indekssubscript, kihistu indekskursiivis.

AP_str_hHävinudstratotüüp

C 5

INDEX2

S1rk

INDEX1: joon- 1/0/1,fill: none; küljepikkus5 mm. Tekst:1/TNR/R/12, ladestikunumbriline indekssubscript, kihistu indekskursiivis.

AP_tugTugipuurauk C 5 PA F-164

PA: ringjoone diam.2,5 mm; joon- 1/0/0,fill: 1

AP_lljLäbilõikejoon L, CC 4 ?? Joon: 1/0/1

Teised geoloogilised nähtused

AR_masMaetudaluspõhjalisedastangud

L, LS, CC ?? 4 Joon: ??/MASTANG/1

MASTANG:Põhijoon: ??/0/1,Joonekesed:??/0/1; pikkus1 mm, tiheduspõhijoonel1,5 mm

Topograafilise põhikaardi nähtused302Kallas (mererannajoon)

L, LS, CC ?? 4 Joon: ?/0/1

302Järv (kaveehoidla, tiikjms)

S, CS ?? 1 Piirjoon: ??/0/0Fill: (none)

305/306Jõgi või oja võikraav

L, LS, CC ?? 4 Joon: ??/0/0

801Riigipiir L, LS, CC ??/

?? 4

Joon: ??/??/RIIGIP/4/4Shadeing: ??, laiusriigipiiri teljestlõunasuunas 5 mm

207Kaljujärsak L, LS, CC ?? 4

Joon: ??/ASTANG/1ASTANG: Põhijoon:??/0/1, Kolmnurgad:piirjoon: ??/0/1;küljepikkus 1,5 mm, fill- ?? tihedus põhijoonelkolmnurkade alumistetippude vahel 0,5 mm


39

701//702/703Laiarööpme-line-,haru- jaelektriraudtee

L, LS, CC ?? 4

Joon: ??/RAUDTEE/1RAUDTEE: jooned??/0/0; omavahelinekaugus 1 mm, Ruududsees fill (opaque) ??;pikkus 10 mm

708Automagistaal L, LS, CC ?? 4 Joon: ??/0/1

709/710Põhi- võitugimaantee jakohalik maantee

L, LS, CC ?? 4 Joon: ??/0/0

26101Samakõrgus-joon L, LS, CC ?? 4 5

Joon: ??/0/0Tekst: ??/ARIAL/R/8

Samakõrgus-jooned iga 10 mtagant.

59205/59206/59207Veekogu nimi5/4/3/2

T ?? 5Järv

Jõgi

Seisuveekogud: tekst –1/TNR/I/12Vooluveekogud:??/TNR/I/12

59110Linna nimi T ?? 5 LINN Tekst: suurtähed,

??/TNR/R/1659130Alevi nimi T ?? 5 Alev Tekst: ??/TNR/R/14

59140Aleviku nimi T ?? 5 Alevik Tekst: ??/TNR/R/12

Kaardivälja ja abikaardivälja raamjoone ja koordinaatide kujundusKaardiväljaraamjoon L, CC ?? 4 Joon: 1/0/0

Ristkoordi-naatidekilomeeter võrk

L, CC ?? 4 Joon: 1/0/0

Algab ja lõppebbaaskaardiraamjoonega.Tõmmatakse iga5 km tagant.

Ristkoordi-naadid_tekst T ?? 5 6580 Tekst: 1/ARIAL/R/12

Asub 2 mmväljaspoolbaaskaardileheraamjoont, tekstipikitelje nurk270o

Geograafilisedkoordi-naadid_jooned

L, CC ?? 4 Joon: ??/0/0

Joon algab ja onristibaaskaardileheraamjoonegapikkus 2 mm

Geograafilisedkoordi-naadid_tekst

T ?? 5 25 15’o Tekst: ??/ARIAL/R/12

Asubgeograafilisekoordinaadi jooneall nurgaga 0o

1 mm kauguseljoone otsast.Joone ots jääbkraadi ja minutivahele


40

3. Läbilõiked

3.1. Sissejuhatus

Läbilõigete koostamise juhend määratleb üldnõuded läbilõiketel esinevainformatsiooni hulga ja info esitusviisi.

Läbilõiked annavad lisainformatsiooni baaskaardilehe piiresse jääva ala geoloogiliseehituse kohta. Läbilõikel esinev informatsioon peab vastama kaardiväljal esinevaleinformatsioonile. Läbilõiked loetakse kaardi kujunduselemendiks. Kõikidele üheteemakihi baaskaardilehtede kohta koostatakse läbilõige ühtedel ja samadelpõhimõtetel.

Läbilõiked kuuluvad:o aluspõhja geoloogiline,o pinnakatte geoloogilise jao hüdrogeoloogilise teemakihi koosseisu.

3.2. Läbilõigete ühised omadused.

Läbilõiked koostatakse üldiselt vaid maismaa-alade kohta, peamiselt tugipuuraukudevõi tugipuurkaevude kirjelduste alusel. Tugipuuraukude/kaevude vahele jääv alakaetakse interpoleerides tugipuuraukude/kaevude informatsiooni ja arvestades muudolemasolevat informatsiooni geoloogilise ehituse kohta antud vahemikalal. Läbilõikehorisontaalne ulatus vastab 1:1 kaardilehel esinevale läbilõikejoone pikkusele.Läbilõigete koostamisel kasutatakse ülekõrgendust, kuid trükikujul oleva läbilõikevertikaalne ulatus ei tohi ületada 20 cm. Läbilõikeid koostatakse iga kaardilehe kohtamaksimaalselt kaks: soovituslikult põhja-lõuna ja ida-lääne suunalistena. Üheläbilõike esitamise korral valitakse läbilõike suund risti peamiste geoloogilistelestruktuuride väljavenitatuse suunale.

Läbilõikel esinev info peab vastama kaardiväljal esinevale infole. Läbilõikel esinevadnähtused või nende parameetrid esitatakse üldjuhul sama kujundusegakaardielementide abil kui kaardiväljal. Kaardiväljal esinevate nähtustest erinevakujundusega läbilõikel esinevad nähtused või nende parameetrit tähistavadkaardielemendid on esitatud Tabel 8.

Läbilõigetel võib esineda geoloogilisi nähtusi, mis ei oma avamust kogu Eesti piires,olles seega vaid läbilõike nähtused. Viimati mainitud nähtuste olemus ja kujundus onkirjeldatud teemakihtide juhendites. Läbilõigetel võib esineda nähtuseid, mida poleteemakihtide mudelites kirjeldatud juhul kui mingeid nähtuseid või nendeparameetreid grupeeritakse läbilõikel üheks alaks (näiteks pinnakate aluspõhjageoloogilise kaardi läbilõikel on mõtekas näidata liigestamata ühtse alana) võiesitatakse läbilõikel mingit nähtust pisut detailsemalt kui seda kaardilehtedel (näiteksaluskorra struktuursete vööde või intrusiivide piirjooned).

Läbilõike piiratakse vasakult ja paremalt vertikaalse joonega, mis kaardipildis vastabläbilõike algus- ja lõpp-punktile. Kummalgi joonel esitatakse absoluutkõrgus


41

meetrites, kusjuures intervallide ulatus sõltub ülekõrgendusest. Läbilõike algus ja lõpptähistatakse vastavalt A, B või C, D-ga, mis on esitatatud kaardivälja läbilõike jooneotstes ning läbilõikel vertikaalsete joonte kohal.

Läbilõigetel näidatakse tugipuuraugud ja -kaevud joontüüpi graafilise elemendigakogu nende ulatuses. Puurauku või puurkaevu, mille sügavus ületab läbilõikeloptimaalse vertikaalse ulatuse, tähistav joon katkestatakse ning läbilõikele kantaksejoone alumise otsa kõrvale puuraugu põhja absoluutsügavus meetrites.Tugipuuraukude ja -kaevude suudme kohale lisatakse puuraugu nimi, number võipuurkaevu katastri number.

3.3. Teemakihtide läbilõiked

3.3.1. Aluspõhja geoloogilise teemakihi läbilõiked.

Aluspõhja geoloogilise kaardilehe juurde kuulub kaks läbilõiget, mille ülekõrgenduson reeglina kümnekordne. Ülekõrgendust võib vajadusel vähendada suure pinnakatteja/või aluspõhja kivimite paksuse esinemise korral. Läbilõigel kuvatakse pinnakate jaaluspõhjakivimid täies ulatuses. Proterosoilist kristalliinset aluskorda kuvataksealuskorrareljeefi järgiva 1,5 cm laiuse ribana. Kaardistatavate kivimkehade lateraalselvaheldumisel on üleminek kindlapiiriline (vt peatükk Aluspõhja geoloogilineteemakiht.).

Läbilõikel Proterosoilist kristalliinset aluskorda liigestatakse detailsemalt läbilõikeltähtsamate struktuursielementide tasemel. Läbilõigetel esinevad järgnevadstruktuurielemendid:

o Tallinna vöönd,o Alutaguse vöönd,o Tapa plokk,o Jõhvi vöönd,o Lõuna-Eesti plokk,o Lääne-Eesti plokk,o Undva varaplatvormiline alanguvöönd ning järgnevad

porfüüritaolised graniidi intrusioonilid:o Riia,o Märjamaa,o Neeme,o Naissaare,o Taebla,o Ereda.

Läbilõikel eristatakse struktuurielemendid ja intrusioonid Proterosoilisel aluskorraleviku alal (i) eraldusjoontega ja (ii) intrusiooni või struktuurielemendi nimega.

Alatüüpi kaardielementidena esinevad aluspõhja läbilõigetel:(i) pinnakate ja(ii) aluspõhja geoloogilise teemakihid nähtused ning(iii) ning nähtus “Proterosoiline aluskord”.


42

Nähtuste võtmeatribuudid ja kujundus on antud peatükis aluspõhja geoloogilineteemakiht. Pinnakatet läbilõikel tähistava alatüüpi kaardielemendi kujundus onesitatud Tabel 8.

Joontüüpi kaardielementidena esinevad läbilõikel:(i) nähtus “rike”,(ii) nähtuse “Proterosoiline aluskord” detailsema liigestatuse jooned (aluskorra

struktuurielementide ja intrusiivide piirjooned),(iii) tugipuuraugud ja -kaevud,(iv) alatüüpi kaardielementide piirjooned,(v) vertikaalskaala joonelemendid,(vi) tekstielementide viitejooned.

Läbilõikel esitatavate rikete puhul kasutatakse mõlema, nii kindlakstehtud kui kaoletatava rikke puhul sama atribuuti kui aluspõhja teemakihi nähtuse “rike”parameetril “kindlakstehtud rike”. Ülejäänud joontüüpi kaardielementide esitusviis javõtmeatribuudid on toodud Tabel 8.

Läbilõikel esitatakse tekstielementide abil:(i) läbilõike pealkiri (Läbilõige A – B või Läbilõige C – D), läbilõike algust ja

lõppu tähistavad tähed ning läbilõike vertikaalskaala absoluutkõrgusteühiku meetri tähis “m” vertikaaljoone kohale,

(ii) vertikaalskaala absoluutkõrguste väärtused meetrites geoloogilisestläbilõikest väljaspool,

(iii) tugipuuraukude ja –kaevude nimed ja/või numbrid puurauku tähistavajoone kohale ja keskele,

(iv) kaardistatavate kivimkehade indeksid,(v) Proterosoilise aluskorra struktuurielementide ja intrusioonide nimed,(vi) läbilõikel kuvatust sügavamate tugipuuraukude/kaevude sügavuse väärtus,(vii) läbilõikel esinevate orientiiri tähtsusega looduslike topograafiliste nähtuste

(jõed, järved, künkad jms.) nimed.Tekstielemendid esitatakse kirjeldatavale objektile võimalikult lähedale.Vajadusekorral kasutatakse viitejoont. Tekstielementide kujundus on toodud Tabel 8.

Läbilõige salvestatakse taustfailina dgn-formaadis, kaardilehega samanimelissekataloogi Aluspõhi_####, kus #### on baaskaardilehe number. Läbilõike infotsisaldava faili nimeks on APläbilõiked####.dgn, kus #### tähistab baaskaardilehenumbrit. Läbilõikel esinevad joonelised elemendid (v.a. tekstide viitejooned) asuvadfaili 4. levelil. Värvikoodiga eristatakse läbilõikel (i) tugipuurauke, (ii) kaardistatavatekivimkehade ja aluskorra kivimkehade piire ning (iii) rikete asukohtimuud läbilõikejoonelised kaardielemendid (näiteks vertikaalsed skaalad). Vaatamata värvi koodierinevusele on joonte värviks visuaalselt ikkagi must. Alatüüpi läbilõikekaardielemendid (kaardistatavad kivimkehad omavad võtmeatribuudina värvikoodi jaasuvad faili 1. levelil. Ala piirjoone ja filli värvikood on sama (opaque). Läbilõiketeksttüüpi kaardielemendid (s.h. tekstide viitejooned) salvestatakse faili 5. levelil.Tekstide kujundus on toodud Tabel 8.


43

Tabel 8. Läbilõigetel esitatavate kaardielementide kujundus. Tabelis pole esitatudneid ala- või joontüüpi kaardielementidega esitatavaid nähtuseid ja/või nende

parameetreid, mis on määratud geoloogiliste teemakihtide kirjeldustega (VA – võtmeattribuut; T – tase ehk level; S- Shape; CS-Complex Shape; L- Line, LS - Linestring;

CC-Complex Chain; C – Cell, T- text).

Läbilõikekaardi-element

Elemenditüüp VA T Sümbol/

leppemärkKartograafilinespetsifikatsioon Märkused

Kõikidele läbilõigetele omaste kaardielementide kujundus Alatüüpi kaardielemendid.Veekogudeveekehad S, CS ?? 1 Fill: ?? (opaque)

Joontüüpi kaardielemendidVertikaal-skaalajoonelemendid

L, LS ?? 4

Põhijoon: ??/0/0Intervalli joon:a/0/0, joonepikkus 3 mm

Tugipuuraukude/kaev L, LS ?? 4

Põhijoon: ??/0/0Ristuv joon:b/0/01, pikkusega3 mm

Läbilõikeltulatusest väljuvatugipuuraugu/kaevu telgjoonkatkestatakse ca1 cm enneläbilõike alalõppu jajätkatakse 3 mmpärast läbilõikelõpuni. Ristuvajoone nurk on15o.

Läbilõikelesinevatealatüüpikaardielementidepiirjooned

L, LS ?? 4 Joon: ??/0/1

Tekstielementideviitejooned

Line ?? 4 Joon: ??/0/0

Tekstielemendid.

Läbilõikepealkiri T ?? 5

Läbi. A-B

Pealkiri:Värv/Font/ Fontstyle/Size??/TimesNewRoman(TNR)/-Regular(R)/18

Läbilõikejoonealguse jalõputähistus

T ?? 5A, B, C,

DLäbilõikejoonetähistused:??/TNR/R/16

Vertikaalsk T ?? 5 -100 Tekst:


44

aa-laintervallialguse abso-luutkõrguseväärtus

??/TNR/R/12

Tugipuuraukude/puurkaevudenimedja/või(katastri)numbrid

T ?? 5 F-164,1926

Tekst:??/TNR/R/12

Läbilõikeulatusestvälja-jäävate tugi-puuraukude/puurkaevude sügavusmeetrites

T ?? 5 262 Tekst:??/TNR/R/12

Läbilõikelorientiiritähtsusegatopograafiliste nähtustenimed

T ?? 5

Mun

amäg

i Tekst:??/TNR/I(Italic)/12

Kirjutatakesvertikaalselt,altpooltülessepoole.

Aluspõhja läbilõigetele omaste kaardielementide kujundus Alatüüpi kaardielemendid

Pinnakate T ?? 1 Q

Fill: ?? (opaque)Tekst:1/TNR/R/12,ladestikunumbrilineindeks subscript,kihistu indekskursiivis)

Tekst asub5. levelil.

Joontüüpi kaardielemendidProterozoilise aluskorradetailsemaliigestatusejooned

L, LS ?? 4 Joon: ??/0/0

Tekstielemendid.

Kaardistatava-tekivimkehaindeksid

T ?? 5 S3pdS

Ladestu:Suurtäht,??/TNR/R/10Ladestiku nr:Subscript,??/TNR/R/10Kihistu:Väiketäht,??/TNR/I/10Kihistik/kihid:Suurtäht


45

??/TNR/R/10Proterozoilise aluskorrajaotamiselläbilõikelesinevadstruktuurielementide jaintrusioon-ide nimed

T ?? 5

JÕHVIVÖÖND,NEEME

MASSIIV

Tekst: Suurtäht,??/ TNR/R/12

Pinnakatte läbilõigetele omaste kaardielemendid kujundusHüdrogeoloogilisele läbilõigetele omaste kaardielemendid kujundus... ... ... .. ... ... ...

4. Legend

4.1. Legendide ühised omadused.

Legend koosneb järgnevatest osadest:(i) Legendi pealkiri “LEGEND”.(ii) Legendi alapealkiri (vajadusekorral esitatakse legendis

kirjeldatavate nähtuste või parameetrite gruppide piiritlemiseks jaselgitamiseks).

(iii) Leppemärk (kaardilehel või läbilõikel kujutatava nähtuse või selleparameetri leppemärgi näide), leppemärgi juurde kuulubkaardiväljal leppemärgiga kaasnev tekstielement (näiteks isojooneväärtus või kaardistatava kivimkeha indeks). Leppemärkpiiritletakse leppemärgi raamjoonega.

(iv) Leppemärgi kiri, leppemärgi poolt kaardil või läbilõikel kujutatavanähtuse või selle parameetri nimi, vajadusel koos selgituse jaühikutega.

Legend koostatakse iga teemakihi kaardilehele individuaalselt. Legendis esitatakseinformatsiooni vaid antud baaskaardilehe kaardiväljal või selle läbilõigetel esinevate:

(i) teemakihi originaalnähtuste või nende parameetrite,(ii) teiste geoloogiliste nähtuste või nende parameetrite ning(iii) topograafiliste nähtuste (mida peetakse oluliseks

lisainformatsiooniks geoloogilisele informatsioonile antud teemakihikaardil) kohta. Legendis ei edastata informatsiooni topograafiliste nähtusteleppemärkide kohta, mida kasutatakse peamiselt vaid geoloogilisel kaardilasukoha määranguna, nagu teed ja muu selline.

Legendi ülesehitussel järgitakse üldist põhimõtet – teemakihi oluliseim informatsioon(üldiselt teemakihi originaalnähtused) esitatakse legendis teisasest informatsioonisteeespool.

Kõik legendis esinevad leppemärgid asetsevad 13x6 mm mõõtmetega raamjoone sees.Leppemärgi poolt esitatava nähtuse või selle parameetri nimi kirjutataksekaardilugejale arusaadavalt (vajaduse korral ka selgitusega) leppemärgist paremale.


46

Legendis esievad leppemärgid grupeeritakse alapealkirjadega. Alapealkirjad annavadlisainformatsiooni kaardil esinevate leppemärkide kohta ja hõlbustavad kaardilugemist.

Kõikidele legendidele ühised kujunduselemendid on toodud Tabel 9-s.

Tabel 9. Legendi osade ja aluspõhja teemakihi legendikujundus.

Kartograafiline spetsifikatsioonLegendi osanimetus Näide Joonelised

elemendid Tekstielemendid Märkused

Pealkiri LEGEND - Suured tähed,1/TNR/R/??

Alapealkiri 1. ALAPLK. - Suured tähed,1/TNR/R/??

Alapealkiri 2. Alapealkiri - Väikesed tähed,1/TNR/R/12

Leppemärgikiri Puurauk - Väikesed tähed,

1/TNR/R/12

Asetsevad 5 mmleppemärgiraamjoonestparemal,alaignment Left.

Leppemärgiraamjoon

Line StringMõõtmed6x13 mm,Joon: 1/0/0

Aluspõhja legendi stratigraafiline tabel

Tabeli päis LADE - Suured tähed,1/TNR/R/12

Ladestu nimed SILUR - Suured tähed,1/TNR/R/12

Tekstvertikaalseltlugedes ülalt-alla.Align Center

Ladestikunimed Ülem - Väikesed tähed,

1/TNR/R/12 Align Center

Ladejärgunimed Přidoli - Väikesed tähed,

1/TNR/R/12 Align Center

Lademe nimed KAUGA-TUMA - Suured tähed,

1/TNR/R/12 Align CenterLeft

Litostratigraafiline ühik (võimitmuses)

LÕO KIHID - Suured tähed,1/TNR/R/12 Align CenterLeft

Indeks S2kgL - Väikesed tähed,1/TNR/R/10

Asetsebleppemärgiraamjoonekeskel.

Kivimikirjeldus

Mergellubjakivikihtidega.

- Väikesed tähed,1/TNR/R/12 Align CenterLeft

Tabeli joonedLine, ComplexChainJoon: 1/0/0


47

4.2. Teemakihtide legendid

4.2.1. Aluspõhja teemakihi legend

Aluspõhja kaardiväljal ja läbilõikel kaardistatavate kivimkehade asetusekronostratigraafilisel skaalal ja omavaheliste järgnevuse suhete selgitamiseksesitatakse legendis kaardistatavate kivimkehade leppemärgid, indeksid ja kirjadkehtiva stratigraafilise skeemi järgi tabelina (vt Tabel 10). Tabel lõplikultkujundatakse vastavalt trükivalmiskaardil esinevate leppemärkide hulka jaolemasolevat vabaruumi arvestades. Soovitatav tabelis esinevad ala-, joon- jatekstielementide kujundus on toodud Tabel 9. Lahtrisse “Litostratigraafiline üksus”märgitakse kaardistatava kivimkeha moodustavate litostratigraafiliste üksuste nimed,lisades, nimele litostratigraafilise ühiku (kihistu, kihistik või kihid). Lahtrisse“Indeks” asetatakse leppemärgi raamjoone sisse kaardistatava kivimkeha leppemärkja selle keskele kivimkeha tähistav indeks. Lahtrisse “Kivimili kirjeldus” märgitaksekaardistatud kivimikeha litoloogiline lühikirjeldus antud baaskaardilehe kaardiväljalja selle juurde kuuluval läbilõikel.

Ülejäänud aluspõhja teemakihi nähtusi või nende parameetreid tähistavadleppemärgid (rikkeid, stratotüübid, akvatooriumi alal kaardistatavaid kivimkehasidtähistavad leppmärgid ja indeksid) ja (NB!) aluspõhja reljeefi teemakihi kaardi jatopograafilise põhikaardi leppemärgid (maetud aluspõhjalisi astanguid, kaljujärsak,aluspõhja samasügavusjooned) esitatakse tabeli all.

Aluspõhja teemakihi baaskaardilehe legend salvestatakse taustfailina dgn-formaadis,kaardilehega samanimelisse kataloogi Aluspõhi_####, kus #### on baaskaardilehenumber. Legendi infot sisaldava taustafaili nimeks on APlegend####.dgn, kus ####tähistab baaskaardilehe numbrit. Kõik legendis esinevad teksti elemendidsalvestatakse faili 5. levelile. Legendile omased joonelemendid (tabelit moodustavadjooned ja leppemärke ümbritsevad raamjooned) salvestatakse 4. levelile. Legendisesinevad leppemärgid (näiteks kaardistatava kivimkeha värvi ala) 1. levelile.

Tabel 10. Aluspõhja baaskaardi legendis esitatavate kaardistatavate kivimkehadestratigraafilise tabeli kujundus.

LADESTU LADESTIK LADEJÄRK LADE

LITO-STRATIG-RAAFILINEÜHIK

INDEKS KIVIMIKIRJELDUS

KVTER-NAAR Q

Kvaternaarisetted (ainultläbilõigetel 0-50 m)

SILUR Ülem Přidoli KAUGA-TUMA LÕO KIHID S L2kg

Mergellubjakivikihtidega.

Jne. Jne. Jne. Jne. Jne. Jne. Jne.


48

5. Aruanne

5.1. Sissejuhatus

Aruanne esitatakse koos iga baaskaardilehe kohta koostatatud geoloogiliste kaartidekomplektiga. Aruanne (varemalt tuntud ka nime all seletuskiri) koostataksekaardilugejale kaartidel esineva geoloogilise informatsiooni paremaks mõistmiseksning aruandes esitatakse geoloogilist lisainformatsiooni, mida kaardile pole võimalikkuvada.Aruanne koostatakse eesti keeles (inglise keelseid aruande osiseid ei esitata). Aruandekoostab ja selle sisu eest vastutab baaskaardilehe kaardistanud organisatsioon.Aruande ja aruannete koostamisel soovitatakse tungivalt kasutada ühtset geoloogilistterminoloogiat ja ühtset aruande ülesehitust.

5.2. Aruande vorm ja aruandega kaasnevad lisad

Aruande koostamisega lõpetatakse ühe baaskaardilehe geoloogiline kaardistamine.Koos paberkujul aruandega antakse Maa-ametile üle digitaalandmekandja(soovitatavalt CD), millel on salvestatud aruande digitaalne versioon ja teemakihtidenimelistesse kataloogidesse on salvestatud kogu baaskaardilehe kohta koostatudteemakihtidega kaasnev digitaalne andmestik (koostatud teemakihtide juhendite aluselja andmestik vastab Maa-ameti poolt esitatud “Nõuded geoloogilisebaaskaardistamise käigus toodetud digitaalandmetele” 2003).Aruande digitaalne versioon on kas MS Word või pdf-formaadis (Portable DocumentFormat). Digitaalselt esitatud aruanne on valmiskujul - võimaldades selle või selleosade hõlpsat väljatrükki ja köitmist. Põhiteksti font on Times New Roman, suurusega11 pt, ja musta värvi. Aruande digitaalne versioon salvestatakse failina nimegaAruanne_####, kus #### tähistab baaskaardilehe numbrit.

5.3. Aruande ülesehitus.

Aruanne koosneb järgnevatest osadest.(i) Esikaas,(ii) Esileht,(iii) Annotatsioon,(iv) Sisukord,(v) Sissejuhatus.

Sissejuhatusele järgnevad peatükid baaskaardilehe kohta koostatud geoloogilisteteemakaartide selgitamiseks ja lisateabe esitamiseks ning aruande koostamiselkasutatud kirjanduse loetelu.

1. ALUSPÕHI1.1 ALUSKORD1.2 SETTEKIVIMILINE PEALISKORD (järgnevad alapeatükkidena kõik

baaskaardilehel avanevad ja/või läbilõigetel esinevad ladestud)1.2.1 Vendi kompleks1.2.2 Kambriumi ladestu1.2.3 Jne.

1.3 ALUSPÕHJA RELJEEF JA STRUKTUURID


49

2. PINNAKATE JA PINNAMOOD2.1 PLEISTOTSEEN

2.1.1 Kesk-Pleistotseen (kui esineb kaardilehel ja/või läbilõikel)2.1.2 Ülem-Pleistotseen

2.2 HOLOTSEEN2.3 PINNAKATTE PAKSUS

3. HÜDROGEOLOOGIA JA PÕHJAVEE KAITSTUS3.1 KVATERNAARI VEEKOMPLEKS3.2 ALUSPÕHJA JA ALUSKORRA VETTANDVAD JA –PIDAVAD KIHID3.3 PÕHJAVEE TARBEVARU JA SELLE KASUTAMINE3.4 PÕHJAVEE RIIKLIK VAATLUSVÕRK JA PÕHJAVEE TASEME

MUUTUMINE3.5 PÕHJAVEE KAITSTUS3.6 PÕHJAVEE KOOSTIS JA SELLE VASTAVUS JOOGIVEE NÕUETELE

4. MAAVARAD JA MAA-AINES4.1 ALUSPÕHJA MAAVARAD4.2 PINNAKATTE MAAVARAD4.3 MAA-AINES

5. GEOFÜÜSIKALISED VÄLJAD6. KASUTATUD KIRJANDUS(vi) Aruande tekstilisad.

Olenevalt baaskaardilehe alal olevast geoloogilisest ehitusest ja kaardistamise käiguskogutud informatsioonist võib aruande ülesehitus varieeruda.

5.4. Aruandes sisalduv informatsioon.

Järgnevalt kirjeldatakse üldiselt aruande erinevates osades esitatavat informatsiooni.(i) Esikaas.

Esikaanel esineb järgnev tekst.

EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART(Baaskaardilehe number)

(Baaskaardilehe nimi)ARUANNE

EESTI GEOLOOGIAKESKUSTALLINN (aruande valmimise aasta)

(ii) Esileht.Esilehel esitatakse aruande koostanud organisatsiooni nimi, ja aruande koostanudtöötajate nimed, tekst “BAASKAARDI (kaardilehe nimi ja number) LEHEARUANNE”, ja esilehe all keskel on kiri “Tallinn” ning aruande valmimise aasta.


50

NB! Eesti Geoloogia Fondi mineval paberkoopial on aruande koostanudorganisatsiooni direktori allkiri.

(iii) Annotatsioon.Teadusartikli annotatsiooni vormis struktrureeritud lühikokkuvõte aruande sisust.

(iv) Sisukord.Sisukorra lõpus on toodud, geoloogiliste teemakaartide nimestik, mille kohta aruanneon koostatud.

(v) Sissejuhatus.Üldine sissejuhatus kaardistamise käigus kogutud geoloogilise andmestiku ja toodetuddigitaalsete andmete kohta. Kaardistatud ala üldiseloomustus.

(vi) Koostatud teemakaartide iseloomustus ja lisateave.Jägnevad peatükid iga geoloogilise teemakaardi kohta. Peatükkides selgitatakseteemakaartide paremaks mõistmiseks kaardistamise käigus saadud informatsioonikogumise metoodikaid, kaartide koostamiseks kasutatud informatsiooni päritolu,kvaliteeti ja hulka ning iseloomustatakse informatsiooni tiheduse jaotuvustkaardiväljal. Peatükkides iseloomustatakse lähemalt teemakaartidel esinevatinformatsioon ja esitatakse vajadusel lisateavet.

Aluspõhja puudutavas peatükis esitatakse üldine ülevaade aluskorrast ja detailsemaltlisainformatsiooni settekivimilise pealiskorra litostratigraafiliste üksuste kohta.Aluskorra peatükis esitatakse üldine ülevaade ja iseloomustus baaskaardilehe piiressejääva aluskorra ehitusest, seda moodustavatest kivimkompleksidest ja intrusioonidest.Settekivimilise pealiskorra peatükis tuuakse alapeatükkidena baaskaardilehel piiresesinevate ladestute üldine iseloomistus. Igas alapeatükis kirjeldatakse kaardistatuidkivimkehasid moodustavad litostratigraafiliste üksuste litoloogiat, edastatakselitostratigraafiliste üksuste tõelisi paksusi ja levikut kaardilehel.

Pinnakatet ja pinnamoodi käsitlevates peatükkides iseloomustatakse lähemaltpinnakatte, geomorfoloogilise ja pinnakatte paksuse kaardil esitatud informatsioonikoos lisateabega.

Hüdrogeoloogia ja põhjaveekaitstuse peatükis iseloomustatakse kaardiväljal avamustomavaid või läbilõigetel esinevad hüdrostratoneid, põhjavee režiimi, hinnangulisivarusid, koostist ja kvaliteeti ning vastavust kehtivatele joogivee nõuetele, põhjaveetarbimist ja kaitstust kaardistatud alal, detailsemalt kui seda teeb hüdrogeoloogiline japõhjaveekaitstuse kaart.

Maavarade ja maa-ainese peatükis esitatakse informatsiooni kaardil asetsevate(i) aluspõhjaliste ja pinnakatteliste maavara tüüpi prognoosvaru alade,perspektiivalade, leiukohtade ning suletud karjääride kohta, (ii) maa-ainese tüüpilasundite leiukohtade kohta.Detailsemalt esitatakse aruandes lisateavet iga kaardile kantud:

(i) prognoosvaru ala varude, kvaliteedi, kasulike kihtide paksuste ja muuolulise kohta,


51

(ii) iga kaardistamise käigus väljaeraldatud maavara tüüpi lasundiperspektiivala ja kaardistamise käigus tehtud maavaraleiu väljaeraldamisepõhjuste ja lasundi hinnangulise mahu ja kvaliteedi kohta ning

(iii) suletud karjääri jääkvaru, kvaliteedi ja muu olulise kohta.

Vajadusel esitatakse aruandes lisainformatsioonina välitöödekäigus kogunenudinformatsiooni suletud karjääride seisukorra kohta ning piirkonda kaardistanudgeoloogi hinnang prognoosvaru alade ja perspektiivalade kasutuselevõtu võimalustekohta ja isetegevuslike kaevandamiste esinemise kohta.

Geofüüsikalisi välju käsitletavas peatükis edastatakse lisainformatsiooniaeromagneetiliste anomaaliate, raskusjõuvälja (Bouguer´) anomaaliate jaraskusjõuvälja jääkanomaalia koostamise metoodika, kasutatud materjalide ja muudvajalikku informatsiooni, mis aitab kaardilugejal paremini mõista kaartide tähendust.Esitatakse vajaduse korral kaardistajate interpretasioone antud teemakihtide kaartideomavaheliste seoste ja ala geoloogilise ehituse kohta.

(vii) Aruande teksti lisad.Sisaldavad (i) aluspõhja kaardi tugipuuraugu või tugipuuraukude detailseid kirjeldusining (ii) tekstis viidatud fotosid.

MAA-AMETstratigraafia.info/materjalid/aluspohja_legend.pdfTellija – Maa-amet – ei esita...

Documents

Transcript of MAA-AMETstratigraafia.info/materjalid/aluspohja_legend.pdfTellija – Maa-amet – ei esita...