Luunja valla eelarvestrateegia 2017-2020 II · 2016-10-04 · Maamaksu määradena rakendab Luunja...

Luunja Vallavalitsus Eelarvestrateegia 2017-2020

1

LUUNJA VALLA EELARVESTRATEEGIA

2017-2020

Luunja 2016

2

SISUKORD

1. Sissejuhatus ..........................................................................................................................3 2. Sotsiaalmajandusliku keskkonna analüüs ja prognoos ........................................................3 3. Tulubaasi ülevaade ja prognoos ...........................................................................................5 4. Põhitegevuse kulude prognoos..............................................................................................7 5. Investeeringute kavandamine ...............................................................................................8 6. Kohustuste planeerimine ......................................................................................................9 7. Finantsdistsipliin ................................................................................................................10 8. Kokkuvõte ..........................................................................................................................10 9. LISA 1 Strateegia vorm majandusliku sisu järgi................................................................11 10. LISA 2 Strateegia vorm valdkonniti ..................................................................................14 11. LISA 3 Strateegia vorm koond...........................................................................................17 12. LISA 4 Investeeringute tabel aastatel 2017-2020...............................................................18

3

1. Sissejuhatus Luunja valla arengukavas püstitatud eesmärkide ja vastavate tegevuste elluviimiseks on vajalik kindlustada valla tulubaasi stabiilsus ja jätkusuutlikkus ning valla finantsiline iseseisvus. Eelarvestrateegia annab rahalised orientiirid valla võimalustest arengukavas kavandatud tegevuste realiseerimiseks. Eelarvestrateegia viib kooskõlla Luunja valdkonnaspetsiifilised vajadused ja prognoosidest tulenevad rahalised võimalused. Eelarvestrateegia koostatakse vähemalt 4. eelseisvaks eelarveaastaks, mida igal aastal tulenevalt majanduskeskkonnas toimuvatest muutustest korrigeeritakse. Käesolev eelarvestrateegia on aluseks järgmise aasta eelarve koostamisel. Luunja valla eelarvestrateegia käsitleb 2016-2020 aasta tegevustulusid, tegevuskulusid, investeeringuid ja finantseerimistegevust ning nendest lähtuvaid rahavoogusid. Eelarvestrateegia annab ülevaate omavalitsuse finantsseisundist ning võimekusest teenindada olemasolevaid kohustusi. Tegemist on töövahendiga, mis kirjeldab omavalitsuse finantsolukorda ning võimaldab hinnata tulevaste rahavoogude kujunemist ning seeläbi loob aluse tänastele otsustele, mis mõjutavad omavalitsuse tegevust. Järgnevates peatükkides antakse kõigepealt ülevaade üldisest majanduskeskkonnast. Seejärel tuleb dokumendi põhiosa, kus antakse ülevaade kavandatavatest tuludest ja kuludest. Pärast põhiosa tuleb finantsdistsipliini peatükk. Eelarvestrateegia arvulised näitajad on toodud lisades 1-3, mis on koostatud rahandusministri 07.07.2011 määruse nr. 34 „Kohaliku omavalitsuse üksuse poolt Rahandusministeeriumile eelarvestrateegia, eelarve, lisaeelarve ja eelarve täitmise andmete esitamise tingimused ning vormid“ kohaselt.

2. Sotsiaalmajandusliku keskkonna analüüs ja prognoos Maailmamajandus Maailmamajandus kasvas 2015. aastal esialgsete hinnangute kohaselt 3,1% ehk kolme protsendipunkti võrra vähem kui eelnenud aastal. Arenenud majanduste kasvutempo oli 1,9 % ning arengumaadel 4,0%. Kasvu veavad madalad naftahinnad ning intressimäärad. Kasvu pidurdavad nõrk kaubandus- ja investeerimisaktiivsus, madal inflatsioon ning aeglane palgataseme tõus. Euroala kasv pöördus 2014. aastal tõusule eelkõige tänu Saksamaa kasvu tugevnemisele ning Hispaania majanduskasvu pöördumisele positiivseks. 2015. aastal kasv kiirenes, kuid püsib endiselt madal. Lähitulevikus on vajalikud nii kasvu soodustavad monetaar- kui fiskaalpoliitika. Viimastel aastatel on aga euroala eelarvepoliitika olnud majanduskasvu pidurdav.

4

Riigi tasand Eesti kui väikese avatud majandusega riigi jaoks on meie peamiste kaubanduspartnerite majanduskasv eriti oluline. Väike siseturg üksi ei suuda kasvu vedada. Seetõttu on Eesti jaoks oluline, et Euroopas tehtavad majanduspoliitilised otsused oleksid õnnestunud. Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvab rahandusministeeriumi 2016. aasta kevadprognoosi põhistsenaariumi kohaselt 2016. aastal 2% ja edasi ligikaudu 3%; 2020. aastast hakkab kasvutempo aeglustuma eelkõige töötajate arvu vähenemise tõttu. Majanduskasvu vedajaks jääb sisenõudlus, kuid ekspordi mõju peaks suurenema. Tarbijakindlus hakkab tõusma 2017. aastast. Olukord tööturul on palgatöötajale endiselt soodne – palgakasv on kiirem kui hinnatõus. Tarbimise kasv hakkab aeglustuma seoses hinnatõusu kiirenemisega ning hõivatute arvu oodatava vähenemise tõttu prognoosiperioodi viimastel aasteatel. 2016. aastast kasvab palgatulu 5 – 5,5%. Tööjõu süvenev nappus võib palgakasvu siiski kiirendada prognoositust enam. Töötuse määr hakkab tõusma ja prognoosiperioodi lõpuks võib jõuda 10% lähedale. 2014. aastal pidurdus tarbijahindade tõus ja 2015. aastal oli tarbijahinnaindeks negatiivne. Riigipoolsed kavandatavad meetmed, toiduainete ja naftahindade hinnalanguste peatumine ja võimalik tõusutrend järgnevatel perioodidel kiirendab alates 2017. aastast tarbijahindade tõusu. Eeldusel, et toorainehindade suuremaid kõikumusi ei esine, stabiliseerub tarbijahindade tõus prognoosiperioodi lõpus 2,8% juures. Tabel 1 Majandusprognoos näitajate kaupa (Allikas: Rahandusministeeriumi 2016. aasta kevadine majandusprognoos) 2015 2016 2017 2018 2019 2020 SKP reaalkasv (%) 1,1 2,0 3,0 3,3 3,0 2,8

Tarbijahinnaindeks (%) -0,5 0,3 2,7 2,9 2,8 2,8

Tööhõive kasv (%) 2,6 -0,9 -0,1 -0,3 -0,2 0

Keskmine palk (EUR) 1 065 1 117 1 170 1 234 1 305 1 376

Palga nominaalkasv (%) 6 4,9 4,7 5,5 5,7 5,5

Palga reaalkasv (%) 6,5 4,5 2 2,5 2,9 2,6

KOV tasand Eelarvestrateegia ei kajasta võimalikke struktuurseid muudatusi. Luunja vald on suutnud ka majandussurutiste aastatel hoida põhitegevuse tulude ja kulude tasakaalu. Positiivset mõju on avaldanud elanike arvu viimaste aastate pidev suurenemine, sh. 2015.a. suurenes registreeritud elanike arv 125 inimese võrra. Tööealiste inimeste arv suurenes 2015. aastal võrreldes 2014. aastaga 92 inimese võrra. Peale elanikkonna suuruse on olulised tegurid valla arengus tulumaksu laekumist mõjutavad elemendid nagu valla maksumaksjate arv ja keskmine brutopalk, mis samuti suurenevad. Käesolevas strateegias on põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude prognoosimisel lähtutud Rahandusministeeriumi, Eesti Panga jt majandust analüüsivate institutsioonide poolt kavandatud majandusliku arengu näitajatest ning valla eelarve eelnevate aastate dünaamikast.

5

3. Tulubaasi ülevaade ja prognoos KOFSi järgi jagunevad tulud põhitegevuse ja investeerimistegevuse tuludeks. Põhitegevuse tulude alla kuuluvad kõik maksutulud, kõik tulud kaupade ja teenuste müügist, sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks, mittesihtotstarbelised toetused ja muud tegevustulud.

Joonis 1. Põhitegevuse tulud aastatel 2015-2020 Põhitegevuse tulude kasv on prognoositud tarbijahinnaindeksi (THI) alusel (v.a üksikisiku tulumaks). Enamus kasvust tuleneb füüsilise isiku tulumaksu laekumise suurenemisest. Enim mõjutavad tulumaksu laekumist maksumaksjate arv ja keskmine palk ning riigipoolsed tulumaksu jaotusmetoodika muutmised. Kohalikele omavalitsustele eraldatav tulumaksuosa on alates 2015. aastast 11,6% brutotulust. Suurima osa ehk üle poole valla põhitegevuse tuludest moodustab tulumaks. Vallale laekuva tulumaksu prognoos ja selle aluseks olevad eeldused on kajastatud tabelis 2. Tabel 2 Tulumaksu laekumise andmed: 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Maksumaksjate arv

1 814 1 927 2 013 2 104 2 160 2 240

Maksumaksjate arvu muutus

4,5% 6,2% 4,5% 4,5% 2,7% 3,7%

Väljamaksed füüsilistele isikutele

22 061 651 24 858 300 27 537 840 29 439 168 32 037 120 35 212 800

Sissetulek inimese kohta kuus

1 005 1 075 1 140 1 166 1 236 1 310

Sissetuleku kasv

5,9% 7,0% 6,0% 2,3% 6,0% 6,0%

6

Sissetuleku kasv Eestis kokku

6,0% 4,9% 4,7% 5,5% 5,7% 5,5%

Tulumaksu laekumine

2 607 644 2 883 563 3 194 389 3 414 943 3 716 306 4 084 685

Tulumaksu laekumise kasv

7,0% 10,6% 10,8% 6,9% 8,8% 9,9%

Tulumaksu laekumise ja sissetulekute suhe

11,60% 11,60% 11,60% 11,60% 11,60% 11,60%

Tulumaksu kasvuks on prognoositud 2017.aastaks 10,8% ja alates 2018. aastast alla 10% aastas. Põhiline kasv tuleb läbi palgataseme ja maksumaksjate arvu tõusu. Eelarvestrateegia perioodil on avalikus sektoris planeeritud palgatõusu 2017. aastaks 6%, igal järgneval aastal 5%. Maamaksu määradena rakendab Luunja vald alates 1. jaanuarist 2016 elamu- ja õuemaa puhul 2,0% (seadusega maksimaalselt lubatavat maamaksu määra 2,5%) ning haritava maa ja loodusliku rohumaa puhul 1,0% (seadusega maksimaalselt lubatavad määr on 2,0%). Strateegiaperioodil ei ole ette nähtud maamaksu laekumise kasvu. Kaupade ja teenuste müügist laekuvad tulud kasvavad üldise kaupade ja teenuste hindade kallinemise tasemel. Põhiosa tuludest laekub haridusealasest tegevusest.Lasteaia kohamaks on seotud miinimumpalgaga (6%). 2017. aastaks on kehtestatud miinimumpalgaks 470 eurot, 2016 aastal on miinimumpalk 430 eurot. Toetused laekuvad suures ulatuses riigieelarve tasandus- ja toetusfondist. Toetuste kavandamisel on arvestatud, et need jäävad põhiliselt 2016. aasta tasemele. 2017.aastal on suurendatud eraldist hariduskuludes õpetajate palkade tõusuks 6% võrra. Vähendatud on riigi poolt eraldatavat tasandusfondi. Muude tegevustoetuste osas Luunja vald tõusu ette ei näe. Tulud jäävad 2016. aasta tasemele.

7

4.Põhitegevuse kulude prognoos.

Joonis 2. Põhitegevuse kulud aastatel 2015-2020 Eelarvestrateegia perioodil iseloomustavad Luunja valla põhitegevuse kulusid järgmised asjaolud:

• alates 2017. aastast kulud üldjuhul ei kasva;

• strateegiasse on planeeritud 2017.aastal personalikulude kasvuks Luunja Vallavalitusest palka saavatele isikutele 6%, alates 2018. aastast igal aastal 5%;

• reservfondi mahuks on 30 000 eurot aastas;

• valdkondade lõikes moodustavad hariduskulud põhitegevuse kogukuludest 61%, kultuuri-, noorsootöö- ja spordikulud 12%, üldvalitsemiskulud 8%, sotsiaalkulud 6%, elu- ja looduskeskkonna ning teede- ja infrastruktuurikulud 13% (vaata joonis 3).

Joonis 3. Kulude osatähtsuste dünaamika valdkonniti aastatel 2015-2020

8

Põhitegevuse tulem (põhitegevuse tulude ja kulude vahe) on Luunja vallal strateegia perioodil positiivne ca 290 kuni 922 tuhat eurot aastas. Tulude positiivset vahet kasutatakse investeeringute finantseerimiseks, samuti olemasolevate laenude teenendamiseks.

5. Investeeringute kavandamine Investeerimistegevuse eelarveosa koosneb investeerimiseks saadavatest tuludest ning investeerimistegevuse kuludest. Investeerimistegevuse eelarve on kogu strateegia perioodil negatiivne ehk investeerimistegevuse kulud ületavad investeerimiseks saadavaid tulusid. Negatiivset investeerimistegevuse tulemit võimaldab positiivne põhitegevuse tulem. Investeeringute finantseerimiseks on võimalik kasutada kolme allikat: omavahendeid, laenude võtmist ning toetusi. Üldjuhul nõuavad toetused ka omaosaluse olemasolu. Põhivara soetuseks saadavate toetuste ja põhivara soetuse summade planeerimise aluseks on prognoositud reaalsed võimalused toetuse saamiseks. Eelarvestrateegias esitatud numbrid kajastavad iga konkreetse projektiga seotud hetkekavade koondit, reaalsuses võivad osad toetussummad sõltuvalt konkreetse projekti edenemisest kaugemasse tulevikku nihkuda. Uute projektide reaalne nimekiri ja maksumus sõltuvad konkreetsetest rahastamise otsustest. Luunja vald püüab investeeringuteks kaasata rohkelt Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid. Eelarvestrateegia koostamise hetkeks ei ole selge millised objektid ja millises mahus saavad finantseeritud struktuurifondide vahenditest.

Joonis 4. Investeeringud valdkonniti aastatel 2015-2020 Detailne ülevaade valla investeerimisprojektidest aastatel 2017-2020 finantseerimisallikate lõikes on esitatud Lisas 4. Finantstulud ja –kulud sisaldavad endas peamiselt intressitulusid ja –kulusid. Mida väiksem on KOV laenukoormus, seda suurem on nende netosumma. Kuna strateegia perioodil on planeeritud võlakoormuse suurenemine, hakkavad seetõttu suurenema ka valla poolt tasutavad intressimaksed.

9

6.Kohustuste planeerimine

Joonis 5. Võlakohustused aastatel 2015-2025 Luunja valla netovõlakoormus on 2016. aasta lõpuks 23,1 % lubatud 60-st. Tagatud on piisav finantssuutlikkus võimalike tulevaste projektide omafinantseerimiseks. Strateegia perioodil on kavandatud hädavajalike investeeringute finantseerimise vajaduse tõttu võtta uusi laenusid. Uute võlakohustuste võtmine on planeeritud alljärgnevalt: aastal 2017 Luunja Kultuurimaja rekonstrueerimiseks 500 tuh eurot, 100 tuh eurot Keskkooli ruumiprogrammi muutmiseks, 35 tuh eurot teede remondiks, 35 tuh eurot tänavavalgustuse teostamiseks Lohkva küla Juhani puukoolist Veibri poole linna piirini, 30 tuh eurot Kavastu veevärgi pumbamaja projekteerimiseks ning 15 tuh eurot Luunja avaliku staadioni rajamiseks; aastal 2018 Luunja Keskkooli ruumiprogrammi muutmiseks 730 tuh eurot, Vallavalitsuse hoone väljaostmiseks 300 tuh eurot, Lohkvas uue lasteaia ehitamiseks 250 tuh eurot, Mitmeotstarbelise hoone ehitamiseks Lohkva Veibri piirkonda 100 tuh eurot, Luunja Sadamahoone ehituseks 88,3 tuh eurot omaosaluse katmiseks, Kavastu veevärgi trasside uuendamiseks 50 tuh eurot omaosaluse tagamiseks ja Luunja avaliku staadioni rajamiseks 15 tuh eurot; aastal 2019 Luunja Lasteaed Midrimaa remonttöödeks 200 tuh eurot; aastal 2020 Mitmeotstarbelise hoone ehitamiseks Lohkva Veibri piirkonda 500 tuh eurot ja Lohkvas uue lasteaia ehitamiseks 250 tuh eurot. Luunja valla netovõlakoormus on peale uute laenukohustuste võtmist 2020. aasta lõpuks 58,3 %. Vaba netovõlakoormus eurodes on 2020. aasta lõpuks ca 2 298 tuhat eurot.

10

Joonis 6. Netovõlakoormuse määr ja ülemmäär aastatel 2015 - 2020

7. Finantsdistsipliin Luunja vald on jätkusuutlik. Valla maksevõime on piisav, et suuta tagada kohustuste katmine ning tagada olemasolevate teenuste osutamine senises mahus. Euroopa Liidu uuel finantsperioodil suudetakse eraldada vajalikku omafinantseeringut investeerimisprojektidele. Luunja valla finantsvõimekus aastatel 2015-2020 vaata lisa 3.

8.Kokkuvõte Eelarvestrateegia dokumendi puhul saab teha järgnevad põhijäreldused: 1. Eelarvestrateegia seob arengukavas toodud strateegiliste eesmärkide täitmise ning vastavad tegevused ja investeeringud reaalselt olemasolevate ressurssidega; 2. Eelarvestrateegia perioodi põhitegevuse tulud on planeeritud suhteliselt konservatiivselt tagamaks valla finantsstabiilsuse ja jätkusuutliku arengu; 3. Luunja vald on finantssituatsioonis, kus peamine tähelepanu on kulude pideval jälgimisel ning olemasolevate laenude tagasimaksmisel; 4. Eelarvestrateegia perioodi jooksul püsib valla põhitegevuse tulem positiivne ning vald saab panustada investeerimistegevusse. Lähitulevikus majandusarengu prognoosimine on keeruline, kuna maailmamajanduses valitseb ebamäärasus ning palju sõltub poliitilistest otsustest.

11

LISA 1 Strateegia vorm majandusliku sisu järgi

Luunja Vallavalitsus 2015

täitmine

2016 eeldatav täitmine

2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve

Põhitegevuse tulud kokku 3 783 622 4 191 235 4 581 685 4 831 304 5 106 037 5 509 446 Maksutulud 2 648 712 2 866 100 3 254 389 3 474 943 3 776 306 4 144 685

sh tulumaks 2 607 644 2 806 100 3 194 389 3 414 943 3 716 306 4 084 685

sh maamaks 41 068 60 000 60 000 60 000 60 000 60 000

sh muud maksutulud 0 0

Tulud kaupade ja teenuste müügist 261 742 286 212 305 856 305 856 305 856 305 856

Saadavad toetused tegevuskuludeks 823 131 980 123 962 640 991 705 965 075 1 000 105

sh tasandusfond 97 780 100 043 90 000 90 000 90 000 90 000

sh toetusfond 648 814 722 291 805 705 837 205 870 575 905 605 sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 76 537 157 789 66 935 64 500 4 500 4 500

Muud tegevustulud 50 037 58 800 58 800 58 800 58 800 58 800

Põhitegevuse kulud kokku 3 633 183 3 901 459 4 186 486 4 325 741 4 448 183 4 587 072 Antavad toetused tegevuskuludeks 197 026 297 528 314 713 314 713 314 713 314 713

Muud tegevuskulud 3 436 157 3 603 931 3 871 773 4 011 028 4 133 470 4 272 359

sh personalikulud 1 761 994 1 945 876 2 114 718 2 218 473 2 327 415 2 441 804

sh majandamiskulud 1 674 163 1 635 868 1 722 055 1 757 555 1 771 055 1 795 555 sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed

sh muud kulud 0 22 187 35 000 35 000 35 000 35 000

Põhitegevuse tulem 150 439 289 776 395 199 505 563 657 854 922 374 Investeerimistegevus kokku -859 128 -84 824 -1 048 658 -1 804 196 -448 615 -1 422 415 Põhivara müük (+) 71 000 0 0 0 0 0

Põhivara soetus (-) -536 543 -330 520 -1 021 000 -2 216 500 -1 540 000 -1 880 000

sh projektide omaosalus -409 090 -330 520 -951 000 -1 703 300 -340 000 -1 380 000 Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 127 453 320 000 70 000 513 200 1 200 000 500 000 Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) -47 149 0 0 0 0 0 Osaluste ning muude aktsiate ja osade müük (+) 0 0 Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (-) -445 532 -40 000 -65 000 -65 000 -65 000 0

Tagasilaekuvad laenud (+) 0 0

Antavad laenud (-) 0 0

Finantstulud (+) 1 0 0 0 0 0

Finantskulud (-) -28 357 -34 304 -32 658 -35 896 -43 615 -42 415

Eelarve tulem -708 689 204 952 -653 459 -1 298 633 209 239 -500 041 Finantseerimistegevus 693 701 -121 299 568 701 1 315 501 -171 129 458 871 Kohustuste võtmine (+) 785 000 0 715 000 1 533 300 200 000 850 000

Kohustuste tasumine (-) -91 299 -121 299 -146 299 -217 799 -371 129 -391 129

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) -14 988 83 653 -84 758 16 868 38 110 -41 170 Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+ suurenemine /- vähenemine) 0 0

12

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 1 589 85 242 484 17 352 55 462 14 292 Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 1 175 015 1 053 716 1 622 417 2 937 918 2 766 789 3 225 660 sh kohustused, mis ei kajastu finantseerimistegevuses

sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära 0 0

Netovõlakoormus (eurodes) 1 173 426 968 474 1 621 933 2 920 566 2 711 327 3 211 368

Netovõlakoormus (%) 31,0% 23,1% 35,4% 60,5% 53,1% 58,3%

Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 2 270 173 2 514 741 2 749 011 3 033 379 3 947 125 5 509 446 Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60,0% 60,0% 60,0% 62,8% 77,3% 100,0%

Vaba netovõlakoormus (eurodes) 1 096 748 1 546 267 1 127 078 112 813 1 235 798 2 298 078

E/a kontroll (tasakaal) 0 0 0 0 0 0

Põhitegevuse tulude muutus - 11% 9% 5% 6% 8%

Põhitegevuse kulude muutus - 7% 7% 3% 3% 3%

Omafinantseerimise võimekuse näitaja 1,04 1,07 1,09 1,12 1,15 1,20

Suuremad Investeeringuobjektid*


2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve

09 Lasteaed Midrimaa 0 0 0 900 000 0 sh toetuse arvelt 700 000

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 200 000 09 Lohkvasse uue lasteaia rajamine 0 0 250 000 500 000 1 250 000

sh toetuse arvelt 250 000 750 000

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 500 000 500 000 09 Luunja KK ruumiprogrammi muutmine

100 000 730 000

sh toetuse arvelt

sh muude vahendite arvelt (omaosalus)

100 000 730 000

08 Luunja Kultuurimaja rekonstrueerimine 0 500 000 0 0 0

sh toetuse arvelt

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 500 000

06 Luunja Sadamahoone 0 0 441 500 0 0

sh toetuse arvelt 353 200


06 Valga maja remont 0 71 000 0 0 0

sh toetuse arvelt

13


04 Teede remont 0 130 000 130 000 130 000 130 000 sh toetuse arvelt

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 130 000 130 000 130 000 130 000 06 Kavastu veevärgi pumbamaja projekteerimine ja ehitamine ning ühendamine olemasolevasse veetorustikku 0 30 000 100 000 0 0 sh toetuse arvelt 50 000

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 30 000 50 000 05 Luunja mõisapargi korrastamine 0 0 60 000 0 0 sh toetuse arvelt 40 000

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 20 000 01 Vallavalitsuse hoone väljaostmine 0 0 300 000 0 0 sh toetuse arvelt

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 300 000 08 Mitmeotstarbelise hoone ehitamine Lohkva Veibri piirkonda 0 0 100 000 0 500 000 sh toetuse arvelt

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 100 000 500 000 08 Luunja avaliku staadioni rajamine 0 85 000 85 000

sh toetuse arvelt 70 000 70 000

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 15 000 15 000

KÕIK KOKKU 330 520 1 021 000 2 216 500 1 540 000 1 880 000 sh toetuse arvelt 0 70 000 513 200 1 200 000 500 000

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 330 520 951 000 1 703 300 340 000 1 380 000

14

LISA 2 Strateegia vorm valdkonniti

Põhitegevuse ja investeerimistegevuse kulud valdkonniti (COFOG)* (kõik "+" märgiga)

2015 täitmine


2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve

01 Üldised valitsussektori teenused 289 246 351 301 369 835 683 461 402 086 412 337 Põhitegevuse kulud 260 889 316 997 337 177 347 564 358 471 369 923

sh saadud toetuste arvelt

sh muude vahendite arvelt 260 889 316 997 337 177 347 564 358 471 369 923

Investeerimistegevuse kulud 28 357 34 304 32 658 335 896 43 615 42 415

sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 0 0 0


02 Riigikaitse 0 0 0 0 0 0 Põhitegevuse kulud 0 0 0 0 0 0


sh muude vahendite arvelt

Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0


sh muude vahendite arvelt

03 Avalik kord ja julgeolek 0 10 900 10 900 900 900 900 Põhitegevuse kulud 0 900 900 900 900 900


sh muude vahendite arvelt 0 900 900 900 900 900

Investeerimistegevuse kulud 0 10 000 10 000 0 0 0


sh muude vahendite arvelt 0 10 000 10 000 0 0 0

04 Majandus 1 161 146 515 041 537 941 520 128 522 424 459 836 Põhitegevuse kulud 311 315 283 621 322 941 325 128 327 424 329 836




sh saadud toetuste arvelt 231 922 0 0 0 0 0


05 Keskkonnakaitse 87 859 85 000 117 000 147 000 87 000 87 000 Põhitegevuse kulud 78 811 85 000 87 000 87 000 87 000 87 000



Investeerimistegevuse kulud 9 048 0 30 000 60 000 0 0


sh muude vahendite arvelt 9 048 0 30 000 20 000 0 0 06 Elamu- ja kommunaalmajandus 113 817 152 450 243 300 658 800 107 300 97 300 Põhitegevuse kulud 95 821 92 450 97 300 97 300 97 300 97 300



Investeerimistegevuse kulud 17 997 60 000 146 000 561 500 10 000 0

15


sh muude vahendite arvelt 17 997 60 000 146 000 158 300 10 000 0

07 Tervishoid 21 529 23 829 22 569 23 036 23 527 24 042 Põhitegevuse kulud 21 529 23 829 22 569 23 036 23 527 24 042





sh muude vahendite arvelt 0 0 0 0 0 0 08 Vabaaeg, kultuur ja religioon 405 634 475 638 1 071 135 683 806 510 861 1 023 818 Põhitegevuse kulud 405 634 475 638 486 135 498 806 510 861 523 818




sh saadud toetuste arvelt 0 0 70 000 70 000 0 0

sh muude vahendite arvelt 0 0 515 000 115 000 0 500 000

09 Haridus 2 421 505 2 443 314 2 674 496 3 665 720 4 179 980 4 138 978 Põhitegevuse kulud 2 269 156 2 374 214 2 574 496 2 685 720 2 779 980 2 888 978

sh saadud toetuste arvelt 569 238 697 681 760 435 789 500 762 870 797 900

sh muude vahendite arvelt 1 699 919 1 676 533 1 814 061 1 896 220 2 017 110 2 091 078

Investeerimistegevuse kulud 152 349 69 100 100 000 980 000 1 400 000 1 250 000

sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 0 1 200 000 500 000


10 Sotsiaalne kaitse 190 028 248 810 257 968 260 286 262 719 265 275 Põhitegevuse kulud 190 028 248 810 257 968 260 286 262 719 265 275





sh muude vahendite arvelt 0 0 0 0 0 0

KOKKU 4 690 765 4 306 283 5 305 144 6 643 137 6 096 798 6 509 487 Põhitegevuse kulud 3 633 183 3 901 459 4 186 486 4 325 741 4 448 183 4 587 072


sh muude vahendite arvelt 3 023 655 3 150 238 3 372 511 3 482 701 3 631 773 3 735 632

Investeerimistegevuse kulud 1 057 581 404 824 1 118 658 2 317 396 1 648 615 1 922 415


sh muude vahendite arvelt 825 660 404 824 1 048 658 1 804 196 448 615 1 422 415

16

Muude vahendite arvelt tehtud väljaminekud

2015 täitmine


2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve

Üldised valitsussektori teenused 289 246 351 301 369 835 683 461 402 086 412 337 Põhitegevuse kulud 260 889 316 997 337 177 347 564 358 471 369 923


Riigikaitse 0 0 0 0 0 0 Põhitegevuse kulud 0 0 0 0 0 0


Avalik kord ja julgeolek 0 10 900 10 900 900 900 900 Põhitegevuse kulud 0 900 900 900 900 900

Investeerimistegevuse kulud 0 10 000 10 000 0 0 0

Majandus 929 225 515 041 537 941 520 128 522 424 459 836 Põhitegevuse kulud 311 315 283 621 322 941 325 128 327 424 329 836


Keskkonnakaitse 87 859 85 000 117 000 107 000 87 000 87 000 Põhitegevuse kulud 78 811 85 000 87 000 87 000 87 000 87 000

Investeerimistegevuse kulud 9 048 0 30 000 20 000 0 0 Elamu- ja kommunaalmajandus 113 817 152 450 243 300 255 600 107 300 97 300 Põhitegevuse kulud 95 821 92 450 97 300 97 300 97 300 97 300

Investeerimistegevuse kulud 17 997 60 000 146 000 158 300 10 000 0

Tervishoid 21 529 23 829 22 569 23 036 23 527 24 042 Põhitegevuse kulud 21 529 23 829 22 569 23 036 23 527 24 042


Vabaaeg, kultuur ja religioon 405 634 475 638 1 001 135 613 806 510 861 1 023 818 Põhitegevuse kulud 405 634 475 638 486 135 498 806 510 861 523 818


Haridus 1 852 268 1 745 633 1 914 061 2 876 220 2 217 110 2 841 078 Põhitegevuse kulud 1 699 919 1 676 533 1 814 061 1 896 220 2 017 110 2 091 078


Sotsiaalne kaitse 149 737 195 270 204 428 206 746 209 179 211 735 Põhitegevuse kulud 149 737 195 270 204 428 206 746 209 179 211 735


KOKKU 3 849 315 3 555 062 4 421 169 5 286 897 4 080 388 5 158 047 Põhitegevuse kulud 3 023 655 3 150 238 3 372 511 3 482 701 3 631 773 3 735 632

Investeerimistegevuse kulud 825 660 404 824 1 048 658 1 804 196 448 615 1 422 415

17

LISA 3 Strateegia vorm koond

Luunja Vallavalitsus 2015

täitmine


2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve

Põhitegevuse tulud kokku 3 783 622 4 191 235 4 581 685 4 831 304 5 106 037 5 509 446 Põhitegevuse kulud kokku 3 633 183 3 901 459 4 186 486 4 325 741 4 448 183 4 587 072 sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed 0 0 0 0 0 0 Põhitegevustulem 150 439 289 776 395 199 505 563 657 854 922 374 Investeerimistegevus kokku -859 128 -84 824 -1 048 658 -1 804 196 -448 615 -1 422 415 Eelarve tulem -708 689 204 952 -653 459 -1 298 633 209 239 -500 041 Finantseerimistegevus 693 701 -121 299 568 701 1 315 501 -171 129 458 871

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) -14 988 83 653 -84 758 16 868 38 110 -41 170 Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+/-) 0 0 0 0 0 0 Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 1 589 85 242 484 17 352 55 462 14 292 Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 1 175 015 1 053 716 1 622 417 2 937 918 2 766 789 3 225 660 sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära (arvestusüksuse väline) 0 0 0 0 0 0

Netovõlakoormus (eurodes) 1 173 426 968 474 1 621 933 2 920 566 2 711 327 3 211 368

Netovõlakoormus (%) 31,0% 23,1% 35,4% 60,5% 53,1% 58,3% Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 2 270 173 2 514 741 2 749 011 3 033 379 3 947 125 5 509 446

Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60,0% 60,0% 60,0% 62,8% 77,3% 100,0%

Vaba netovõlakoormus (eurodes) 1 096 748 1 546 267 1 127 078 112 813 1 235 798 2 298 078

Luunja Vallavalitsus Eelarvestrateegia 2017-2020

18

LISA 4 Investeeringute tabel aastatel 2017-2020

Investeeringu objekt KOKKU

2017-2020

2017 2018 2019 2020

kokku vald toetus laen kokku vald toetus laen kokku vald toetus laen kokku vald toetus laen

HARIDUS sh: 3 730 000 100 000 0 0 100 000 980 000 0 0 980 000 1 400 000 0 1 200 000 200 000 1 250 000 400 000 500 000 350 000

Lasteaed Midrimaa remonttööd 900 000 0 0 900000 700000 200000 0

Lohkvasse uue lasteaia rajamine 2 000 000 0 250000 250000 500000 500000 1250000 400000 500000 350000

Luunja KK ruumiprogrammi muutmine 830 000 100000 100000 730000 730000 0 0 VABAAEG, KULTUUR, RELIGIOON sh: 1 270 000 585 000 0 70 000 515 000 185 000 0 70 000 115 000 0 0 0 0 500 000 0 0 500 000

Luunja Kultuurimaja rekonstrueerimine 500 000 500 000 500 000 0 0 0

Luunja avaliku staadioni rajamine 170 000 85 000 70 000 15 000 85 000 70 000 15 000 0 0

Mitmeotstarbelise hoone ehitamine Lohkva Veibri piirkonda 600 000 0 100 000 100000 0 500 000 500000

AVALIK KORD JA JULGEOLEK 10 000 10 000 10 000 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

ÜLDVALITSEMINE sh: 300 000 0 0 0 0 300 000 0 0 300 000 0 0 0 0 0 0 0 0

Vallavalitsuse hoone väljaostmine 300 000 0 300000 300000 0 0

MAJANDUS sh: 735 000 215 000 180 000 0 35 000 195 000 195 000 0 0 195 000 195 000 0 0 130 000 130 000 0 0

Teede kõvakate 520 000 130000 95000 35000 130000 130000 130000 130000 130000 130000

Luunja jõesadam ja puhkeala kaasfinantseerimine 195 000 65000 65000 65000 65000 65000 65000 0

KESKKONNAKAITSE sh: 90 000 30 000 30 000 0 0 60 000 20 000 40 000 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Luunja mõisapargi korrastamine 60 000 0 60 000 20 000 40 000 0 0

ELAMU- JA KOMMUNAALMAJANDUS sh: 717 500 146 000 81 000 0 65 000 561 500 20 000 403 200 138 300 10 000 10 000 0 0 0 0 0 0

Valga maja remont 71 000 71 000 71 000 0 0 0

Luunja sadamahoone 441 500 0 441 500 353 200 88 300 0 0

Kavastu veevärgi pumbamaja projekteerimine ja ehitamine ning ühendamine olemasolevasse veetorustikku ja trasside uuendamine 130 000 30 000 30 000 100 000 50 000 50 000 0 0

19

Tänavavalgustus 55 000 35 000 35 000 10 000 10 000 10 000 10 000 0

KOKKU 2017-2020 6 852 500 1 086 000 301 000 70 000 715 000 2 281 500 235 000 513 200 1 533 300 1 605 000 205 000 1 200 000 200 000 1 880 000 530 000 500 000 850 000

KOKKU 2017-2020 6 852 500

sh omavahendid 1 271 000 301 000 235 000 205 000 530 000

toetus 2 283 200 70 000 513 200 1 200 000 500 000

laen 3 298 300 715 000 1 533 300 200 000 850 000

Luunja valla eelarvestrateegia 2017-2020 II · 2016-10-04 · Maamaksu määradena rakendab Luunja...

Documents

Transcript of Luunja valla eelarvestrateegia 2017-2020 II · 2016-10-04 · Maamaksu määradena rakendab Luunja...