Loodus- ja linnudirektiivi rakendamine Eestis

Hanno Zingel, Kadri Möller

13. juuni 2017

Enne EL-ga liitumist:

• Positsioonipaber

• Seadusandluse harmoniseerimine

• Natura 2000 alade valik

Pärast EL-ga liitumist:

• Natura alade piisavuse hindamine

• Alade kaitse korraldamine

• Aruandlus

• Rahastamine

Foto: Herdis Fridolin

Positsioonipaber EL liitumiseks

• Valmistati ette 1999

• Küsiti ajapikendust Natura 2000 võrgustiku moodustamiseks

• Tehti ettepanekud linnu- ja loodusdirektiivi lisade täiendamiseks

Ettepanekud linnudirektiivi muutmiseks

• I lisa – liigid, kelle elupaikade kaitseks tuleb moodustada Natura linnualad:

• Lisada Polysticta stelleri

• Välja arvata Bonasa bonasia

• lisa II/2 – liigid, keda võib küttida Eestis

• lisa III/2 – liigid, kellega võib kaubitseda Eestis

• lisa III/2 – lisada uusi liike

Lisaks:

• Lubada koguda Mergus merganser munetehispesadest

• Lubada küttida Phalacrocorax carbo ja Corvuscorax

komisjon:

Tegemist

derogatsioonidega

Foto: Herdis Fridolin

Ettepanekud loodusdirektiivi muutmiseks

I lisa

• Lisada loometsad ja pangametsad

• Lisada teatud elupaikade nimetusse „Eesti“ 9020 Fennoscandian and Estonian hemiboreal natural old broad-leaved decidous

forests

9050 Fennoscandian and Estonian herb-rich forests with Picea abies

9080 Fennoscandian and Estonian decidous swamp-woods

6530 Fennoscandian and Estonian wooded meadows

7160 Fennoscandian and Estonian mineral rich springs and springfens

6270 Fennoscandian and Estonian lowland species rich dry to mesic grasslands

II lisa

• Lisada:

• Rhinanthus osiliensis, Saussurea alpina ssp esthonica

• Dactylorhiza baltica, Dactylorhiza ruthei

• Muuta Mustela lutreola esmatähtsaks liigiks

Eesti populatsioon välja arvata II lisast:

• Ursus arctos, Canis lupus, Lynx lynx, Castor fiber, Lampetraplaneri

• Lampetra fluviatilis, Cottus gobio, Cobitis taenia, Unio crassus, Leuchorrinia pectoralis, Euphydryas aurinia, Euphydryasmaturna, Lycaena dispar

• IV lisa (range kaitse)

• Lisada:

• Iris sibirica, Gladiolus imbricatus

• Eesti populatsioon välja arvata:

• Ursus arctos

• Canis lupus, Lynx lynx, Castor fiber

• V lisa – Eesti populatsioon lisada:

• Ursus arctos

• Canis lupus, Lynx lynx, Castor fiber

Seadusandlus

Direktiivide ülevõtmine:

• Looduskaitseseadus

• Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

• Jahiseadus

• jt

Natura 2000 võrgustik

Linnualad:

• Linnudirektiivi I lisa liikide ja I lisast puuduvate rändliikide elupaikade kaitseks

Loodusalad

• Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide elupaikade kaitseks

Tähtaeg

• EL-ga liitumine ehk 1. mai 2004

• Euroopa Komisjonile tuli esitada

• Linnualade nimekiri (SPA)

• Loodusalade nimekiri (pSCI)

• Andmebaas (nii digitaalselt kui ka paberil)

• Kaardid (nii digitaalselt kui ka paberil)

Fotod: Tiit Sillaots

Natura 2000 võrgustiku moodustamine

Riiklik programm 2000-2007

Rahvusvaheline koostöö:

Natura 2000 pilootprojekt

2000-2002 – Taani

Matra – linnualade projekt

2001-2002 – Holland

• Veeprojekt 2001-2003 – Taani

• Phare Twinning projekt

2003-2005 – Soome

Natura 2000 alade valimise aluseks

• Olemasolevad ja projekteeritavad kaitsealad

• Kaitstavate liikide leiukohad

• Rahvusvahelise tähtsusega märgalad (Ramsari alad)

• Tähtsad linnualad (IBA)

• Metsakaitsealade võrgustik (EMKAV)

• Metsa vääriselupaigad (VEP)

• Looduskaitseliselt väärtuslikud märgalad (ELF-i märgalade inventuur)

• Looduskaitseliselt väärtuslikud niidud (ELF/PKÜ niiduinventuur)

Natura alade valik (1)• Keskkonnateenistuste ja kaitsealade

administratsioonide ettepanekud (13 maakonnas)

• liigiekspertide pakutud alad

• andmete koondamine ja analüüs

• välitööd väljapakutud alade Natura sobilikkuse hindamiseks, elupaigatüüpide kaardistamiseks ja vastavate Natura hinnangute andmiseks

• välitööd Natura liikidele sobilike alade väljaselgitamiseks

• välitööandmete digitaliseerimine

• alade valimine

Natura alade valik (2)

Natura alade valimise ekspertrühm:

• KeM looduskaitse osakond

• Vastava maakonna keskkonnateenistuse, kaitsealade administratsioonide esindajad

• Kõikide projektide esindajad

• Teadlased, eksperdid

Vaadati üle kõik olemasolevad andmed ja inventuuri tulemused ning tehti alade esialgne valik

Natura alade valik (3)

• Linnualadel suur kattuvus IBA aladega

• Loodusaladel analüüsiti piisavust elupaigatüüpide, liikide kaupa

• Vaadati linnualade ja loodusalade kattuvusi

• Liideti kõrvutiolevaid alasid

• jms

Fotod: Herdis Fridolin

Loodusalade piisavuse hindamine (1)

• Euroopa Komisjon hindab liikmesriigi poolt väljapakutud loodusalade piisavust kõikide loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide osas

• Hindamine toimub biogeograafiliste regioonide kaupa

• Eesti kuulub boreaalsesse regiooni koos Leedu, Läti, Soome ja Rootsiga

• Mere elupaiku ja liike hinnati eraldi merede kaupa (sh Läänemere regioon)

Loodusalade piisavuse hindamine (2)

Arvesse võetakse:

• Loodusaladega kaitstud elupaigatüübi protsenti elupaigatüübi kogupindalast riigis, loodusaladega kaitstud liigi populatsiooni suurust/leiukohtade arvu võrreldes liigi kogupopulatsiooni/kõikide leiukohtade arvuga riigis

• üle 60 % enamasti OK

• alla 20 % liiga vähe

• 20 – 60 % arutelu teema

• geograafilist katvust

• valitsusväliste organisatsioonide arvamust

Natura 2000 võrgustik 2017

• Alade valik praktiliselt lõppenud (EU pilot)

• Natura 2000 võrgustik:

• 66 linnuala (SPA) 1 266 143 ha

• 541 loodusala (SAC) 1 168 850 ha

• Kogupindala 1 485 929 ha

• Maismaal ~ 50 %

Natura 2000 alade kaitse (1)

Eesti Natura 2000 alade esitamisel 1.mail 2004 asusolemasolevatel kaitsealadel (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad):

• 67% maismaa Natura 2000 aladest

• 9% mere Natura 2000 aladest

Ülejäänud aladele kehtestati keskkonnaministrimäärusega ajutised piirangud majandustegevusele

Natura 2000 alade kaitse (2)

Tänaseks

• Alad on võetud kaitse alla, kehtivad kaitse-eeskirjad

• See on ka aluseks eriloodusala määratlemiseks

Looduskaitseseadus § 69 lg 1 p 2: Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud Natura 2000 võrgustiku ala, mis on looduskaitseseaduse tähenduses kaitseala, hoiuala, püsielupaik või kaitstav looduse üksikobjekt, on eriloodusala nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ tähenduses

EU Pilot

Natura 2000 alade kaitse (3)

• Alapõhised kaitsekorralduskavad

• Liigi kaitse tegevuskavad

• Elupaiga tegevuskavad

• Poollooduslike koosluste tegevuskava

• Kaitstavate soode tegevuskava

Foto: Herdis Fridolin

Aruandlus• Loodusdirektiivi rakendamise aruanne:

• Üldaruanne

• Seisundi hinnangud

• 100 liigi (II, IV ja V lisa)

• 60 elupaigatüübi (I lisa) kohta

• Linnudirektiivi rakendamise aruanne:

• Üldaruanne

• Seisundi hinnangud 228 liigi kohta 265 aruannet

Loodusdirektiivi aruandlus

• Hinnatakse levikuala, pindala, populatsiooni suurust, trende, trendide põhjuseid, ohu- ja mõjutegureid

Seisund:

• Soodne

• Ebasoodne: ebapiisav

halb

• Teadmata Foto: Herdis Fridolin

Loodusdirektiivi elupaigatüüpide ja liikide seisund Eestis (2013)

Liigid (100)Elupaigatüübid (60)

Linnudirektiivi aruandlus

• Hinnatakse levikuala, elupaiga pindala, populatsiooni suurust, trende, trendide põhjuseid, ohu- ja mõjutegureid

• Trend: stabiilne, kõikuv, tõusev, kahanev, ebakindel, teadmata

Seisundi hinnangud kogu EL kohta

Foto: Egon Niitee

Linnudirektiivi aruandluse tulemused Eestis (2013)

pesitsejad

populatsiooni

trend 2001-2012

talvitujad

populatsiooni

trend 2001-

2012

linnualadel

populatsiooni

trend 2001-2012

tõusev 38 tõusev 5 tõusev 22

stabiilne 89 stabiilne 12 stabiilne 23

langev 81 langev 3 langev 29

kõikuv 6 kõikuv 4

teadmata 5 teadmata 9

Rahastamine – EL fondid

• Aluseks integreeritud lähenemine:

• Euroopa maaelu arengu põllumajandusfond

• Struktuurivahendid (Euroopa regionaalarengu fond, ühtekuuluvusfond)

• LIFE programm

Foto: Merike Linnamägi

Natura rahastamise tegevuskava (Prioritized Action Framework - PAF)

• Loodusdirektiiv art 8

• Aluseks perioodi 2014 – 2020 rahastamisele

• Kättesaadav:

http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/paf_est.pdf

Maaelu arengukava

2007 – 2013 ~ 48 mln eurot

2014 – 2020 ~ 73 mln eurot

• Pool-looduslike koosluste hooldamise toetus

• Natura 2000 erametsatoetus

• Natura 2000 toetus põllumajandusmaa kasutajatele

Foto: Herdis Fridolin

Struktuurivahendid

• 2007 – 2013 Euroopa regionaalarengufond

20 mln eurot

• 2014 – 2020 Ühtekuuluvusfond 54 mln eurot

• Soode, jõgede ja teiste elupaikade taastamine

• Poollooduslike kooslustega seotud infra

• Külastuskorralduse rekonstrueerimine

Soode taastamine, jääksoode korrastamine

Fotod: Taimo Aasma

Foto: Kadri Möller

Poollooduslike koosluste hoolda-miseks vajaminevad investeeringud

Matsalu RP-s

Juurdepääs 3000 ha suurusele luhaalale

Fotod: Kadri Möller Foto: Annika Anton

Külastust suunava taristu rekonstrueerimine

Fotod: Annika Anton

Foto: RMK

Foto: Tiit Maran

Fotod: Helina Puuorg

Euroopa naaritsa Ex situ investeeringud

Aitäh!

Foto: Herdis Fridolin