Loengute tsükkel 3
Transcript of Loengute tsükkel 3
![Page 1: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/1.jpg)
Kompleksimoodustumise kineetika
![Page 2: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/2.jpg)
0 5 10 15 20
0
5
10
15
20
25
Aeg (min)
0 5 10 15 20
0
5
10
15
20
25
Aeg (min)0 5 10 15 20
0
5
10
15
20
25
Ko
nts
entr
atsi
oo
n (
nM
)
Ko
nts
entr
atsi
oo
n (
nM
)
Kompleksimoodustumine võib toimuda väga erineva kiirusega
Mõlema interaktsiooni Kd väärtus (afiinsus) on sama 7.5 nM, kuid kineetika erinev.
[P]
[PL2][PL1]
[P]
[L1] [L2]
![Page 3: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/3.jpg)
Interaktsiooni koordinaat
Energia
kompleksimoodustumise aktivatsiooni vabaenergia muutus, määrab protsessi kiiruse
kompleksimoodustumise vabaenergia muutus, määrab protsessi võimalikkuse
![Page 4: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/4.jpg)
Massitoimeseadus järgi on reaktsiooni kiirus on igal ajahetkel võrdeline lähteainete
kontsentratsioonide korrutisega vastavates stöhhiomeetriliste kordajate astmetes :
v=k[A]a[B] b
aA + bB cC + dD
See kehtib ka mittekovalentsete komplekside tekkimise ja lagunemise kiiiruse jaoks
Reaktsiooni (interaktsiooni) molekulaarsus – samaaegselt omavahel interakteeruvate molekulide arv.
A → C v = k[A] monomolekulaarne
A + B → C + D v = k[A][B] bimolekulaarne
![Page 5: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/5.jpg)
Reaktsiooni/interaktsiooni järk ja kiiruskonstandid
-dc/dt = k0c0 = k0 0. järku reaktsioon, reaktsiooni kiirus ei sõltu lähteaine kontsentratsioonist
-dc/dt = k1c1 = k1c I järku reaktsioon, reaktsiooni kiirus on
võrdeline lähteaine algkontsentratsiooniga
-dc/dt = k2c2 II järku reaktsioon, reaktsiooni kiirus on võrdeline
substraadi algkontsentratsiooni ruuduga
k0 , k1 ja k2 - vastavate reaktsioonide kiiruskonstandid
Reaktsiooni järk näitab, kuidas sõltub reaktsiooni kiirus reageerivate
ainete kontsentratsioonidest
![Page 6: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/6.jpg)
Kineetilised võrrandid
![Page 7: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/7.jpg)
Aeg (s)
Kon
tsen
trat
sio
on
(M
)
Reaktsiooni kiiruse määramine
Keskmine kiirus ajavahemikus t
𝑣 = −[𝐶]
𝑡
𝑣 = −𝑑[𝐶]
𝑑𝑡= tan α
Hetkkiirus ajamomendil t2
Selleks peab olema meetod, mis võimaldab jälgida vähemalt ühe interaktsioonis või reaktsioonisosaleva ühendi kontsentratsiooni muutumist aja jooksul
![Page 8: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/8.jpg)
Esimest järku protsess on monomeerse valgu denaturatsioon
+
Teist järku protsess on dimeeri moodustumine kahest monomeerist
![Page 9: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/9.jpg)
d P
[P]= - kdt
𝑃0
[𝑃]d P
[P]=
0
𝑡
𝑘𝑑𝑡
P = P 0 e-k’t
P + L PL𝑑 PL
𝑑𝑡= kass P L - kdiss PL
5beZsF&@OG1) [L]=[L]0=konstant, seega ka kass L =konstant, mille tähistame tähega k’ ehk k’=kass [L]2) kui kdiss on väga väike, siis kdiss[PL] on ka väike võrreldes k’ P
𝑑 PL
𝑑𝑡= k P või
PL = P 0− P 0 e-k’t
Kompleksimoodustumise kineetika kui [L]0>>[P]0 ja kdiss on väga väike(pseudo-esimest järku tingimused)
−d P
dt= k[P]
Varieerides ligandi kontsentratsiooni [L] on võimalik leida k väärtus
![Page 10: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/10.jpg)
P + L PL𝑑 PL
𝑑𝑡= kass P L - kdiss PL
[L]≈[L]0=konstant, seega ka kass L =konstant, mille tähistame tähega k’ ehk k’=kass [L]
Kompleksimoodustumise kineetika kui [L]0>>[P]0, kuid assotsiatsioon ja dissotsiatsioon toimuvad võrreldava kiirusega
d PL
dt= k’ P - kdiss PL
Tasakaalu saabudes k’ P t = kdiss PL t , kus P t ja PL t on tasakaalulised kontsentratsioonid.
Viies läbi teisendused saame:d PL
dt=(kdiss + k’) ([PL]t-[PL]), mille intergreerimine annab: ln
PLt
PLt−[PL]
= (kdiss + k’)t
Sellee võrrandi vasakpoolne avaldis on võrdeliselt sõltuv ajast t. Vastava sirge tõus on kdiss + k’ . Varieerides [L], hoides selle samal ajal [L]≫ [𝑃]0, saab leida nii kass ja kdiss väärtuse.
![Page 11: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/11.jpg)
Interaktsioonide kiiruskonstantide määramine
Aeglaste reaktsioonide korral, kui tekib stabiilne kompleks, saab kasutada kromatograafiat ja
massispektromeetriat. Ajahetkel t võetakse proov, milles määratakse kompleksi kontsentratsioon.
Pidevalt saab komplekside moodustumist jälgida kasutades fluorestsents-spektrofotomeetriat,
tuumamagnetresonantsi spektromeetriat, pinnaplasmonite resonantsi, termoforeesi.
Kiirete interaktsioonide probleem - kuidas tagada ainete piisavalt kiire segamine ning kineetiliste
kõverate piisavalt kiire registreerimine.
Kiirete interaktsioonide jälgimiseks sobib pinnaplasmonite resonants ja peatatud joa meetod
![Page 12: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/12.jpg)
Peatatud joa meetod (stopped flow technique)
Mõeldud kiirete interaktsioonide uurimiseks
Süstaldes on reageerivad/interakteeruvad ained,mis viiakse voolus väga kiiresti segajasse (mixer) ja sealt edasimõõterakku (observation chamber). Siis vool peatataksekolmanda süstlaga(stopping syringe). Mõõterakus toimuvate protsesside jälgimiseks määratakse optilist tihedust ja/võifluorestsentsi intensiivsuse muutust. Segajast mõõterakku viimiseks kulub 1- 2 ms.
Meetod eeldab, et kompleksi tekkimise või reaktsiooniga kaasneb optilise tiheduse või fluorestsentsi muutus.
Võimaldab interakteeruvate ühendite kiire segamise ning kineetilise kõvera kiire registreerimise
![Page 13: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/13.jpg)
Kiiruskonstandid
Assotsiatsiooni kiiruskonstant
kass
Dissotsiatsiooni kiiruskonstant
kdiss
Definitsioon
kass
P+ L PLkdiss
PL P + L
Ühik [M-1s-1] [s-1]
Kirjeldab või iseloomustab Näitab, kui suure
tõenäosusega kompleks tekib.
Iseloomustab kompleksi
stabiilsust. Näitab, milline osa
kompleksist dissotseerub ühe
sekundi jooksul.
Väärtuste vahemik 1x10-3 – 1x107 1x10-1 – 5x10-6
![Page 14: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/14.jpg)
Valk/valk interaktsioonide assotsiatsiooni kiiruskonstantide väärtused
![Page 15: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/15.jpg)
10. november - loeng
17. november - loeng, praktikum esimene rühm 6-7 inimest, algus 12.30 ruum 332
24. november - seminar
1. detsember - loeng M.Reimund
8. detsember - test
15. detsember - ettekanded, loeng, praktikum teine rühm
22. detsember - ettekanded, praktikum kolmas rühm, eksam
![Page 16: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/16.jpg)
Pinnaplasmonite resonantsi kasutamine interaktsioonide analüüsis
![Page 17: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/17.jpg)
Biomolecular Interaction Analysis = BIAcore
BIAcore A1000BIAcore X100
BIAcore 3000
![Page 18: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/18.jpg)
Pinnaplasmonite resonantsi kasutusvõimalused
1) kiirus- ja tasakaalukonstantide määramine2) interaktsioonimehhanismide detailne analüüs3) interaktsioonide spetsiifilisuse ja termodünaamika uurimine4) interaktsioonipartnerite identifitseerimine (kombinatsioonis massispektromeetriaga)
Meditsiinis1) ravimiarenduses - uute ravimikandidaatide väljaselgitamine2) haiguste biomarkerite määramine
Toiduainete analüüsisMürkainete, vitamiinide jne määramine
SpordisDopingainete analüüs
...
Biokeemias
![Page 19: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/19.jpg)
Pinnaplasmonite resonantsi meetod (SPR, surface plasmon resonance technology)
võimaldab mõõta refraktsiooniindeksi muutusi sensorkiibiga kontaktis olevas
veekihis.
Sensorkiibiks on tavaliselt 50-100 nm paksune kulla- või hõbedakile, mille pind on
kaetud mõne sobiva maatriksainega. Refraktsioonimuutused on detekteeritavad kuni
300 nm kaugusel sensorkiibi pinnast.
Reeglina on vees lahustunud molekulide ja ioonide refraktsiooniindeksid vee
omast erinevad, seetõttu saab SPR –ga mõõta ühendite lokaalse kontsentratsiooni
muutusi sensorkiibi pinna vahetus läheduses. Immobiliseerides ühe huvipakkuva
komponendi kovalentselt otse sensorkiibile või seda katvale maatriksile ning süstides
teisi komponente voolus üle selle pinna, saab ajas jälgida komplekside moodustumist
ja dissotsieerumist kiibi pinnal.
Kuivõrd SPR-seadmete abil saab määrata mittekovalentseid interaktsioone
iseloomustavaid parameetreid, on nende peamine rakendus biointeraktsioonide
kineetika ja mehhanismi uurimisel.
![Page 20: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/20.jpg)
prisma
kullakile(50 nm)
peegeldunud kiir
Täieliku sisepeegeldumise tingimustes põhjustab teatudnurga all langenud valguskiir kullakiles elektronide võnkumised(pinnaplasmonite resonants).Nende võnkumistega kaasnev elektiväli ulatub kuni 300 nmulatuses kullakilega kontaktis olevasse lahusesse. Seetõttumõjutavad lahuse optilised omadused ka elektronide võnkumisi.
langev kiir
Elektrone ergastav valguskiir „neeldub“, mistõttu vastavapeegeldunud kiire intensiivsus väheneb. Peegeldunudkiirtekimbus tekib sellele kohale vari, mille asukoht(nurka) detekteeritakse saab fotokordisti abil.
Kui kullakilega kontaktis olevas lahuses muutub refraktsiooni-indeks, siis muutub varju nurk peegeldunud kiirtes.
vesilahus
![Page 21: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/21.jpg)
Aeg (s)
Intensiivsus
Nurk
SPR muut
kullakile
prisma
vool
vari
immobiliseeritudvalk
valgusallikas detektor
valguga interakteeruv ligand
Graafikuna esitatud sõltuvust SPR muut/aeg nimetataksesensorgramm
![Page 22: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/22.jpg)
Kuidas tekib sensorgramm?
Algus Assotsiatsioon(ligand seostubimmobiliseeritudvalgule)
kullakile
süstitavlahusligandiga
Dissotsiatsioon(ligand dissotsieerubvalgult)
Aeg (s) Aeg (s) Aeg (s) Aeg (s)
immobiliseeritudvalk
Regenereerimine ehkligandi eemaldamine pinnalt.Selleks kasutatakse pH muutusi,kõrget NaCl kontsentratsiooni
![Page 23: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/23.jpg)
Sensor Chips
SPR Detection
IFC Microfluidic
BIAcore T200
![Page 24: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/24.jpg)
SPR-i kui meetodi üldiseloomustus
SPR detekteerib refraktsiooni muutusi sensorkiibi pinnale lähedases kihis.
Valkude puhul kehtib seos: pindtihedusele 1 pg/mm2 vastab SPR-i muutus 1RU.
Kõik biomolekulid mõjutavad refraktsiooni, seetõttu pole märgistamine vajalik.
Mõõdetav SPR-i signaali muutus on proportsionaalne seostunud aine massiga.
Mõõtmisi saab reaalajas jälgida. Mõõtmised on täielikult automatiseeritud.
SPR meetod on väga tundlik, mõõtmiseks on vaja väga väikesi ainekogusi.
![Page 25: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/25.jpg)
Assotsiatsioon Dissosiatsioon
SPR
mu
ut
(RU
)
Aeg (s)
immobiliseeritud valk
valk/valk kompleks
Kahe valgu interaktsiooni kirjeldav sensorgramm
„vaba“ valk, (ligand,mida süstitakse voolussensorkiipi)
![Page 26: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/26.jpg)
P + L PL
Rt=a[PL]
SPR-i muutus igal ajahetkel Rt on proportsionaalne kompleksi PL kontsentratsiooniga
a d[PL]
dt= kass P L − kdiss[PL]
d𝑅𝑡
dt= kass P L − kdiss[PL]
![Page 27: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/27.jpg)
d[PL]
dt= kass P L − kdiss[PL]
Assotsiatsiooni kineetika
Lähtume võrrandist:
[P] – immobiliseeritud valgu kontsentratsioon, [L] – ligandi kontsentratsioon
1) Ühe mõõtmise piires on ligandi kontsentratsioon [L] sensorkiibist ülevoolas lahuses konstante2) Moodustuva kompleksi kontsentratsioon [PL] on võrdeline SPR-i muuduga antud ajahetkel ehk Rt=a[PL]3) Küllastusele vastav SPR-i muut on määratud immobiliseeritud valgu kontsentratsiooniga Rmax= b[P]0
Rt =RmaxkassL]
kassL +k
diss
(1 –𝑒− kass L +k diss t) ehk
Rt =Rmax[L]
L +Kd
(1 –𝑒− kass L +kdiss 𝑡), sest Kd=kdiss
kass
![Page 28: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/28.jpg)
Dissotsiatsiooni kineetika
Rt = R0 e−k
disst
R0 – SPR-i väärtus ajahetkel t=0
Oluline: Dissotsiatsiooni kineetika ei sõltu assotsitsiooni kiiruskonstandist, samas mõjutab dissotsiatsiooni kiirusassotsiatsiooni kineetikat
![Page 29: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/29.jpg)
Aeg (s)
Kineetika analüüsiks varieeritakse ligandi kontsentratsioone (antud joonisel tähistatud C),immobiliseeritud valgu kontsentratsioon hoitakse konstante.
tasakaal
küllastus
![Page 30: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/30.jpg)
0
5
10
15
20
0 60 120
Signal [RU]
Time [s]
R𝑒𝑞 =𝑅𝑚𝑎𝑥 [𝐿]
𝐿 + 𝐾𝑑
Req
Kd määramine kasutades tasakaaluoleku SPR-muutude väärtusi Req
Erinevate ligandi kontsentratsioonide jaoks määratakse Req väärtus.Järgnevalt tehakse sõltuvus Req versus [L]
Kõvera analüüsiks kasutatakse valemit
![Page 31: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/31.jpg)
Kiiruskonstantide kass ja kdiss määramine
Eksperimentaalselt saadud sensorgrammidele (mustad) leitakse kõige lähedasemad arvutuslikud kõverad (punased).Ehk - programm leiab teoreetilise kass ja kdiss väärtuse, millele vastav arvutuslik sensorgramm (kõver), mis erineb kõigevähem eksperimentaalsest sensorgrammist.
![Page 32: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/32.jpg)
Sensorgrammide näiteid
Sensorgammide analüüs võimaldab uurida ka kompleksimoodustumise mehhanisme (lihtne 1: 1 ,mitmes etapis toimuv, kooperatiivne, difusioon-limiteeritud jne)
![Page 33: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/33.jpg)
Ühesugune afiinsus (sama Kd=10nM), kuid erinev kineetika nelja erineva ligandi näitelSensorgrammid on esitatud kahe kontsentratsiooni jaoks – 100 nM ja 1 mMligand 1 - sinine, ligand 2 – roheline, ligand 3 – kollane, ligand 4 - punane
Küllastus,kõik sidumis-saidid on ligandi poolt hõivatud
kass k diss
![Page 34: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/34.jpg)
Immobiliseerimine sensorkiibile
OtseneÜks interakteeruvatest komponentidest seotaksekovalentselt kiibi maatriksile
KaudneEsimese etapis seotakse kovalentselt kiibi pinnale ühend, mis moodustab ühe komponendiga tugeva kompleksi.
![Page 35: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/35.jpg)
Sensorkiibid
![Page 36: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/36.jpg)
CM5 sensorkiibi pinnal on dekstraan, millesse on viidud karboksümetüülrühmad
dekstraan
Dekstraan Br
BrDekstraan
Karboksüülrühmade sisseviimiseks kasutatakse bromoäädikhapet:
![Page 37: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/37.jpg)
EDC – (N-(3-dimetüülaminoprpüül)-N’-etüülkarbodiimiid
NHS – N-hüdroksüsuksiinimiid
PDEA - 2-(2-püridinüüllditio) etaanamiin hüdrokloriid
NH2-NH2
DTT - ditiotreitool
DTT
Immobiliseerimine sensorkiibile CM-5
![Page 38: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/38.jpg)
H
Immobiliseerimine sensorkiibile CM-5 aminorühmade kaudu
1) karboksüülrühmade aktiveerimine
karboksümetüleerituddekstraan
karbodiimiid
2) valgu (R-NH2) immobiliseerimine
valk
immobiliseeritud valk
3) reageerimata aktiveeritud rühmade neutraliseerimine etanoolamiiniga
aktiveeritud ester
etanoolamiin
N-hüdroksüsuksiinimiid
![Page 39: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/39.jpg)
Activation
Blocking
Amine Coupling - Sensorgram
• Activation = EDC/NHS injection surface esters
• Ligand contact = reaction with amine groups on ligand
• Blocking = deactivation of free esters with ethanolamine
![Page 40: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/40.jpg)
Sensor Chip NTA
• CM dextran matrix pre-immobilized with nitrilotriacetic acid (NTA)
• Capture of His-tagged ligands via metal chelation
• Controled steric orientation of ligand for optimal site exposure
• Regeneration by injection of EDTA to remove metal ions
![Page 41: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/41.jpg)
Sensor Chip L1
• CM dextran matrix modified with lipophilic anchor molecules
• For rapid and reproducible capture of lipid membrane vesicles such as liposomes, with retention of lipid bilayer structure
• Allows studies of transmembrane receptors in a membrane-like environment , for example.
![Page 42: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/42.jpg)
HPA sensorkiibi pind on hüdrofoobne, sest on kaetud oktadekaantiooligaSellele pinnale saab tekitada biomembraanile lähedase kihi.
Sensorkiip HPA
![Page 43: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/43.jpg)
biotinüleeritud peptiid
biotiin
Streptavidiin
valk, mis seostub peptiidile
Senorkiip SA
Biotiin ja streptavidiin (tetrameerne valk) moodustvad väga tugeva kompleksi (Kd=10-15 M)Biotiinirühma viimisega huvipakkuvasse molekulisse (tavaliselt valgusse või peptiidisse)võimaldab selle stabiilselt sensorkiibi pinnale immobiliseerida
![Page 44: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/44.jpg)
![Page 45: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/45.jpg)
LDL
Adipocytes or
myocytes
Extracellular
matrix
Endothelial cellsBlood
Chylo
VLDL
LDL
Chylo
heparan sulfate
Apolipoproteins
CII and CIIISynthesis of LPL
and Angptl 4
Endothelial lipolysis
Angptl 3
GPIHBP-1
Apolipoprotein
A-V
LPL
![Page 46: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/46.jpg)
46
apolipoprotein CII
glycosaminoglycans
GPIHBP1
apolipoprotein A5
endothelium
Lipolysis
Lipolysis
apolipoprotein CIII
apolipoprotein CI
angiopoietin-like proteins 3 and 4
Lipoprotein
heparan sulfate
proteoglycan
lipoprotein lipase
GPIHBP1
![Page 47: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/47.jpg)
Blood
Chylo
VLDL
LDL
Remnant
Chylo
sensorchip
VLDL LDL
lipoprotein lipase (LPL)
Model system
BIAcore
GPIHBP-1
heparansulfate proteoglycan
angiopoietin-like proteins 3 and 4
apolipoproteins CII, CIII and AV
![Page 48: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/48.jpg)
OO
OOC
OO
O
OO
OH
CH2
O
N
1,4
1,4
H SO3–
SO3
–
–
H–
SO3
core protein
Heparansulfate proteoglycans
Endothelial localization of LPL
GPIHBP1 = glycosylphosphatidylinositol-
anchored high density lipoprotein-bnding
protein 1
GPI
anchor
Ly6 domain
![Page 49: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/49.jpg)
Glükosüülfosfatidüülinositool-ankurdatud kõrge tihedusega lipoproteiine siduva valk 1 (GPIHBP1) seob lipoproteiinlipaasi endoteeli pinnale
NH2 -AQEDGDADPEPENYNYDDDDDEEEEEETC-COOH
GPIHBP1 struktuur
GPIHBP1 N-terminaalne domeen
Ly6 domeen
![Page 50: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/50.jpg)
Schematic models illustrating how the two domains of GPIHBP1 interact with LPL. The N-terminal
domain and LPL form a tight but short lived complex, characterized by fast on- and off-rates.
Mart Reimund et al. J. Biol. Chem. 2015;290:13919-13934
©2015 by American Society for Biochemistry and Molecular Biology
![Page 51: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/51.jpg)
Spektroskoopiliste meetodite kasutamine interaktsioonide analüüsis
1. Spektrofotmeetria - neeldumisspektrite analüüs2. Fluorestsentsspektrofotomeetria
a) Fluorestsentsi-spektrite analüüsb) Fönster’i resonantsenergia ülekanne (FRET)c) Fluorestsentsi anisotroopia
3. Mikrotermoforees4. Tsirkulaardikroism
![Page 52: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/52.jpg)
1) Spektrofotomeetriat saab kasutada, kui kompleksimoodustumisega kaasneb optilise tiheduse muutus.
2) Kromofoorideks on valkudes trüptofaani-, türosiini- ja fenüülalaniinijäägid:
Kompleksimoodustumisega kaasnevad optilise tiheduse muutused on reeglina väikesed. Lisaks on optilise tihedusemääramiseks vajalikud kõrged valgu kontsentratsioonid. Neil põhjustel on spektrofotomeetria kasutamine biomolekulide-vaheliste interaktsioonide uurimisel väga piiratud.
Spektrofotomeetria
![Page 53: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/53.jpg)
Fluorestsentsspetkrofotomeetria
• Nähtus, kus molekulid neelavad
valguskiirgust madalamal lainepikkusel,
emiteerivad (kiirgavad) valguskvandi
kõrgemal lainepikkusel
• Emiteeritud valguskvant on väiksema
energiaga kui neelatud valguskvant
hE
kus E on energia, h on Planck’i
konstant, ν on sagedus
![Page 54: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/54.jpg)
Fluorestsentsi põhimõte
• Energia neeldumine ehk
absorptsioon,
• elektroni ergastamine
• võnkerelaksatsioon
Pärast kiirgusevaba
võnkerelaksatsiooni 3 võimalust:
1. Fluorestsents
2. Konverteerumine
triplettolekusse ja järgnev
fosforestsents
3. Kiirgusevaba üleminek
ergastamata olekusse
• Millest oleneb? Protsessi
eluiga/kiirus – molekuli struktuur,
keskkond
S0 – põhiolek (singlett)S1 – elektroonse ergastuse esimene tase
fosforestsentsneeldumine(absorptsioon)
Energia
fluorestsents
võnke-relaksatsioon
mittekiirguslik
konverteeruminetriplettolekusse
![Page 55: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/55.jpg)
Stokes’i nihe
• Emiteeritud valgus on suurema
lainepikkusega ning väiksema
energiaga
• Stokes’i nihe:
emissioonispektri maksimumi ja
absorptsioonispektri maksimumi
vahe
![Page 56: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/56.jpg)
Mida jäigem on molekul, seda vähem on tal võimalusi mittekiirguslikult relakseeruda ning suurem tõenäosus fluorestseeruda.
fluoreenjäik struktuurfluorestseerub
bifenüülmobiilne struktuurei fluorestseeru
Aatomitevaheline kaugus Aatomitevaheline kaugus
Millised molekulid fluorestseeruvad?
KromofoorFluorofoor
ergastatud olek
põhiolek
fluorestsents
võnkerelaksatsioon
ergastatud olek
põhiolek
võnkeenergia tasemed
EnergiaEnergia
![Page 57: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/57.jpg)
Fluorestseeruvad molekulid ja ioonid
Fluorestsentsi soodustavad rühmad:
• elektrondonoorsed (-NH2, -OH jne)
Fluorestsentsi kustutavad rühmad:
• elektronaktseptoorsed (-NO2, -COOH jne)
lantanoididekelaat-kompleksid
![Page 58: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/58.jpg)
Fluorestsentsi kvantsaagis (quantum yield)
nrkQ
Q - kvantsaagis
Γ – fluorofoori emissiooni kiiruskonstant
knr – kiirgusevaba energia vähenemise kiiruskonstant
Fluoretsentsi intensiivsus on määratud kvantsaagisega Q , mis näitab, kui suur osa neeldunud energiast emiteeritakse valguskvandina ehk emiteeritud ja neeldunud footonite suhet. Suurem kvantsaagis
tähendab suuremat fluorestsentskiirguse intensiivsust.
Q =emiteeritud footonite arv
neeldunud footonite arv= If
Ia
If – fluorestsentskiirguse intensiivsusIa – neeldunud ergastuskiirgus
![Page 59: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/59.jpg)
Fluorestents-spektrofotomeeter
• Kaks monokromaatorit
• Proov emiteerib (kiirgab)
valguskvandi kõikidesse
suundadesse
• Emissiooni mõõdetakse risti
ergastuse suunaga vältimaks
proovile pealelangeva
valguskiire detekteerimist
Küvett prooviga
Xe-lamp
Detektor
Ergastamisemonokromaator
Emissioonimonokromaator
![Page 60: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/60.jpg)
Hiniini fluorestsentsi kustutamine kloriidioonide toimel
Fluorestsentsi kustutamine
Ergastatud olekust (S1) relakseerumine võib toimuda ka teise molekuliga vastastmõju
toimel. Seda nimetatakse fluorestsentsi kustutamiseks. Tugevad fluorestsentsi kustutajad
on halogeenid, akrüülamiid, ka molekulaarne molekulaarne hapnik.
Ergastatud molekulid võivad oma energia üle kanda ka mõnele teisele molekulile või
rühmale, mis ise seeläbi ergastub ja fluorestseerub
+NaCl -NaCl
![Page 61: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/61.jpg)
Valkude fluorestsents (valkude omafluorestsents)
Kokkupakitud märgistamata valgu fluorestsentsi annavad panuse kolm aromaatset aminohappejääki:trüptofaan, türosiin, fenüülalaniin.
Peamine osa valgu omafluorestsentsist on määratud trüptofaanide poolt. Trüptofaani ergastuse maksimumon 280 nm. Emissiooni maksiumum varieerub sõltuvalt keskkonnast ning jääb 300 ja 350 nm vahele.
Trüptofaan on suhteliselt väheesinev aminohape valkudes. See võimaldab trüptofaani kasutada molekulaarsesondina, kui jälgida selle fluorestsentsi muutusi ligandi seostumisel. Hüdrofoobsemasse keskkonda paiknedes, nihkub trüptofaani fluorestsentsi maksimum lühema lainepikkuse poole (sininihe, blue shift). Trüptofaani liikuvuse vähenemisega kaasneb fluorestsentsi intensiivsuse suurenemine.
![Page 62: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/62.jpg)
Fluorestsenstieluiga (ns)
Absorptsioon (neeldumine) Fluorestsents
Lainepikkus (nm)
e Lainepikkus max Kvantsaagis
Trüptofaan 2.6 280 5,600 348 0.20
Türosiin 3.6 274 1,400 303 0.14
Fenüülalaniin 6.4 257 200 282 . 0.04
Valkude omafluorestsents
Neeldumise spektrid Fluorestsentsi spektrid
![Page 63: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/63.jpg)
Fluorestsentsi kasutamine valk/ligand interaktsioonide analüüsis
Ligandi seostumisega kaasneb valgu omafluorestsentsi muutumine. See võib olla tingitud: 1) valgu konformatsiooni muutusest, mille tagajärjel keskkond trüptofaanide lähedusest muutub2) valgu trüptofaanide osalemisest interaktsioonis
a) Kd määramine fluorestsentsispektritest
Ligand 1, nM Ligand 2, nM
Fluorestsentsiintensiivsus
![Page 64: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/64.jpg)
Apo C-III on oluline triglütseriidide taseme regulaator veres
Apo C-III üleproduktsioon põhjustab hüpertriglütserideemiat ja suurendab ateroskleroosi riski
Diabeedi ja neerupuudulikkuse korral on apo C-III tase suurenenud
Apo C-III taseme langetamine on oluline ravimiarenduse eesmärk
Trüptofaanide fluorestsentsi kasutamine apolipoproteiin C-III/lipiid interaktsiooni uurimisel
Sünteesitakse maksas ja soolestikus, lipoproteiinide komponent
Viiest a-heeliksist koosnev struktuur tekib ainult agregeerunud lipiidide pinnal, lahuses
sekundaarstruktuur puudub (random coil)
![Page 65: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/65.jpg)
kolesterooli-rikkad
triglütseriidi-rikkad
Ateroskleroosi risk on seotud lipoproteiinide metabolismiga
Riski suurendavad: kõrge LDL, kõrge triglütseriidide tase, madal HDL
![Page 66: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/66.jpg)
Apo CIII mutatsioonid
2) mutatsioon 19 (R19X) esineb ligikaudu 2.8 % Amish’i
usulahku kuuluvatel inimestel. Apo CIII kontsentratsioon
on veres kaks korda vähenenud ning ateroskleroosi risk
oluliselt väiksem.
Paremini uuritud mutatsioonid:
1) A23T on leitud kolmel Yucatan’i indiaanlasel
![Page 67: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/67.jpg)
apolipoproteiin CIII
Apolipoproteiin CIII interaktsioon lipiididega
Kas trüptofaanid W42, W54 ja W65 osalevad selles interaktsioonis?
liposoom
Järeldus: kõik trüptofaanid osalevadinteraktsioonis lipiididega
Tryptophan probes reveal residue-specific phospholipid interactions of apolipoprotein C-III.Biochim Biophys Acta. 2015; 1848(11 Pt A):2821-8. Candace M. Pfefferkorn a, Robert L. Walker III a, Yi He b, James M. Gruschus a, Jennifer C. Lee a,⁎
![Page 68: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/68.jpg)
Kui sügaval liposoomi fosfolipiidide kihis paiknevad apo CIII trüptofaanid W42, W54 ja W65?
Kasutati fosfolipiide, millede rasvhapete ahelate teatud asendid olid bromeeritud. Uuriti, kui efektiivselt kustutasidbroomiaatomid apo CIII trüptofaanide fluorestsentsi. Sellest järeldati, kui sügavale fosfolipiidide kaksikkihti iga trüptofaan tungib.
Br
![Page 69: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/69.jpg)
bis –ANS [1,1'-Binaphthalene]-5,5'-disulfonic acid, 4,4'-bis(phenylamino)-, dipotassium salt
bis-ANS seostub valkude eksponeeritud hüdrofoobsetesse saitidesse. Seostunud bis-ANS fluoretsentsiintensiivsus kasvab 1000 korda. bis-ANS-i kasutatakse valkude hüdrofoobsete saitide tiitrimiseks.Samas ei võimalda selline analüüs määrata sidumissaitide arvu valgus, sest erinevate sidumissaitide mõju bis-ANS-i
fluorestsentsile on erinev.
Lipoproteiinlipaasi tiitrimine bis-ANS-igaKokkupakitud valk
veemolekulid
hüdrofoobsedalad
hüdrofiilsedalad
Lookene, A et al. J Biol Chem. 2003 Sep 26;278(39):37183-94
Näide2. Ligandi fluorestsents muutub seostumisel valgu pinnale
![Page 70: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/70.jpg)
Valkude märgistamine fluorestseeruvate rühmadega
5-karboksütetrametüülrodamiin-suksiinimidüülester5-jodoatseetamidofluorestsiin
NH2-rühma spetsiifiline SH-rühma spetsiifiline
![Page 71: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/71.jpg)
FRET ehk Förster’i resonantsenergia ülekanne (Förster
Resonance Energy Transfer)
doonor aktseptor
ergastuskiirgus,valgus FRET fluorestsents
kustumine
Ergastatud fluorestseeruv rühm (doonor) võib oma energia anda üle lähedal asuvale teisele fluorestseeruvale rühmale (aktseptor), mis seejärel kiirgab kvandi. Sellist protsessi toimumist nimetatakse Försteri resonantsenergia ülekandeks (FRET).
![Page 72: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/72.jpg)
FRET’i paarid
Donor Acceptor R0 (Å)
Fluorescein Tetramethylrhodamine 55
IAEDANS Fluorescein 46
EDANS Dabcyl 33
Fluorescein QSY 7 and QSY 9 dyes 61 Tetramethylrhodamine (TMRA)
Sobib - ergastus 450 nm juures, mõõtmine emissiooni spektrit 490-650 nm
Fluorescein
Doonor Aktseptor
ErgastusErgastus Emissioon Emissioon
FRET’i eksperimendis ergastatakse doonorrühm ning mõõdetakse aktseptorrühma emissiooni. Selleks peavad doonoriemisioonispekter ja aktseptori ergastuspekter vähemalt osaliselt kattuma (= olema vähemalt osaliselt samas lainepikkustevahemikus).
need piirkonnad kattuvad
![Page 73: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/73.jpg)
r = 10-100 Å, sobiv vahemaa
biomolekulide analüüsimisel
FRET tingimused
• Doonor ja aktseptor peavad asuma
lähestikku (10-100 Å)
• Doonori emissioonispekter peab
kattuma aktseptori
absorptsioonispektriga
• Doonori/aktseptori dipoolide
orientatsioon ei tohi olla üksteise
suhtes risti
• Doonori ergastatud elektroni eluiga
peab olema piisavalt pikk
- doonorrühm
- aktseptorrühm
valk
![Page 74: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/74.jpg)
FRET-i mõjutavad faktorid
• Doonori ja aktsepori vaheline kaugus
• Doonori emissioonispektri ja aktseptori absorptsioonispektri kattuvus
• Doonori ja aktseptori orientatsioon
![Page 75: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/75.jpg)
Doonori ja aktseptori vaheline kauguse (r) mõju FRET’ile
Förster’i raadius R0 – iseloomulik igale doonor-
aktseptor paarile. Näitab doonori-aktseptori
vahelist vahemaad, kus 50% doonori poolt
neelatud energiast kantakse üle aktseptorile
6/142
0 21,0 JqR D
η – lahuse refraktsiooniindeks
qD – doonori kvantsaagis ilma aktseptorita
J – D emissiooni ja A absorp. spektrite kattuvus
M-1cm-1(nm)4
66
0
6
0
rR
RE
![Page 76: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/76.jpg)
Doonori emissioonispektri ja aktseptori
absoprtsioonispektri kattuvus (J)
![Page 77: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/77.jpg)
Doonori ja aktseptori orientatsiooni (κ) mõju FRET’ile
• κ2 saab olla vahemikus 0 kuni 4
• κ2 vajalik Förster’i raadiuse (R0)
arvutamisel
• Biomolekulide puhul eeldatakse,
et κ2=2/3
• Tihti doonori/aktseptori tootja
poolt määratud
6/142
0 21,0 JqR D
η – lahuse refraktsiooniindeks
qD – doonori kvantsaagis ilma
aktseptorita
J – D emissiooni ja A absorp.
spektrite kattuvus
M-1cm-1(nm)4
![Page 78: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/78.jpg)
doonorrühm
aktseptorrühm
2) Valkude konformatsiooniliste üleminekute uurimine. FRET-i paar doonor/aktseptor asub ühesvalgus. Kas ligandi seostumine põhjustab muutusi valgu konformatsioonis? Kui valgu konformatsioon muutub, siis võib ka doonori ja aktseptori vaheline kaugus muutuda. See mõjutab FRET’i.
FRET-i kasutamine interaktsioonide analüüsis
1) Valk/valk (valk/ligand) interaktsiooni uurimine. Ühes interaktsioonipartneris on doonorrühm ning teises aktseptor-rühm. Kompleksi tekkimine avaldub FRET-is
![Page 79: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/79.jpg)
apoAI kahe monomeeri vahelise konformatsiooni
määramine HDL pinnal (HDL – high density lipoprotein)
Doonor: fluorestseiin
Aktseptor: TMRA
![Page 80: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/80.jpg)
Quenching of OG-LPL fluorescence by TMRA-LPL.
Lookene et al. J. Biol. Chem. 2004;279:49964-49972
Valkude dünaamika uurimine
![Page 81: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/81.jpg)
FRET eelised ja puudused
Eelised:
• Unikaalne informatsioon: vahemaad, struktuuri muutused
• FRET vahemaad on heas kooskõlas biomolekulide suurusega
• Saab kasutada rakukultuurides
• Tundlik
Puudused:
• Molekule peab märgistama
• Täpsete distantside määramine, Förster’i raadius (R0) peab olema teada
• Orientatsiooni teguri määramine ebatäpne
• Lahuse refraktsiooniindeks
![Page 82: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/82.jpg)
FRET kasutusalad
• Vahemaade määramine biomolekulis
• Valkude struktuuri ja konformatsiooni uuringud
• Valk komplekside moodustumise uurimine
• Retseptor – ligand interaktsioonid
• Nukleiinhapete struktuuri ja konformatsiooni uuringud
• Interaktsioonide uurimine rakukultuurides
![Page 83: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/83.jpg)
Polarisatsioon kirjeldab valguslainete võnkesuunda. Valguslained, millel on üks võnkumissuund, nimetatakse polariseeritud laineteks.
valguslainete võnkumisedkõikvõimalike tasandites
Polarisatsioonifiltrid ehk lihtsalt polarisaatorid on seadmed, mis muudavad tavalise valguse polariseeritud valguseks
Polarisatsioonifilter ehk polarisaator
Polariseeritudvalgus, võnkumineühes tasandis
valguslainetelevimissuund
valgusallikas
Valguse polarisatsioon ja fluorestsentsi anisotroopia
![Page 84: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/84.jpg)
polariseeritudergastusvalgus
polariseeritudergastusvalgus
emiteeritud valgus on depolariseerunud, sestmolekulide pöörlemine toimub kiiremini kuirelakseerumine
kiire pöörlemine
aeglanepöörlemine
emiteeritud valgus jääb polariseerituks,sest kompleksi pöörlemine toimub aeglasemalt kui relakseerumine
väiksemmolekul
suur kompleks
Paljude biomolekulide pöörlemisdifusioon on võrreldav paljude fluorofooride ergastatud oleku elueaga. See võimaldab fluorestsentsi polarisatsiooni kasutada valkude suuruse ja interaktsioonide uurimiseks.
fluorestseeruvrühm
![Page 85: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/85.jpg)
𝑟 – fluorestsentsi anisotroopia,
𝐼ǁ – fluorestsentsi intensiivus vertikaalselt asetseva polarisaatori korral,
𝐼⊥ – fluorestsentsi intensiivsus horisontaalselt asetseva polarisaatori
korral.
𝑟 =𝐼ǁ − 𝐼⊥𝐼ǁ + 2𝐼⊥
Anisotroopia (r )
Kompleksimoodustumise uurimisel eeldame, et anisotroopia muutus r on võrdeline tekkinud kompleksi kontsentratsiooniga:
r = a [PL] (PL - valk/ligand kompleks)
Fluorestsentsi anisotroopia – kiirguse (emisiooni) intensiivsus on polarisatsiooni telgede suhtes ebavõrdne
![Page 86: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/86.jpg)
Anisotroopia kasutamine lipoproteiinlipaasi ja glükosüülfosfatidüülinositool-ankurdatud kõrge tihedusega lipoproteiine siduva valk 1 (GPIHBP1) interaktsiooni uurimisel
Kui tugev on interaktsioon lipoproteiinlipaasi ja GPIHBP1 N-terminaalse domeeni vahel?Kas vereplasmas leidub komponente, mis mõjutavad seda interaktsiooni?
NH2 -AQEDGDADPEPENYNYDDDDDEEEEEETC-COOHGPIHBP1
GPIHBP1 N-terminaalne domeen
Ly6 domeen
![Page 87: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/87.jpg)
GPIHBP1 N-terminaalsele domeenile vastava peptiidi karboksüterminaali on lisatud fluorestseeruv rühm DyLight488:
QQEEEEEDEDHGPDDYDEEDEDEVEEEETC –DyLight. Lipoproteiinlipaasi lisamine peptiidile suurendas
anisotroopiat, mis näitas kompleksi lipoproteiinlipaas/peptiid tekkimist. Sõltuvus anisotroopia muutus/lipoproteiinlipaasi
kontsentratsioon jõudis küllastuseni lipoproteiinlipaasi kontsentratsioonil 1000-1200 nM. Plasmas ja puhverlahuses
mõõdetud sõltuvused erinesid vähe. Järeldus: vereplasmas pole komponente, mis mõjutavad lipoproteiinlipaasi ja
GPIHBP1 N-terminaalse domeeni vahelist interaktsiooni.
Lipoproteiinlipaas (nM)
vereplasma
puhverlahus
![Page 88: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/88.jpg)
Fluorestsentsmeetodid võimaldavad:
1) lokaliseerida biomolekuli (reeglina valgu) asukoha rakus või organismis
2) teha kindlaks, kas antud kompleks rakus tekib
3) jälgida komplekside tekkimist ajas
Fluorestsentsmeetodite kasutamine interaktsioonide uurimiseks in vivo
![Page 89: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/89.jpg)
valgusallikas
detektor
okulaaremissioonfilter
ergastamis-filter
dikromaatne peegel-filter
objektiiv
Fluorestsentsmikroskoopia
Valgusallikast (näit. elavhõbedalamp või ksenoonlamp) tulev valgus läbib filtri, mis laseb edasi teatud kindla lainepikkusega
ergastusvalgust. Dikromaatne peegel (peegeldab lühema lainepikkusega valgust, kuid on läbitav pikema lainepikkusega valgusele)
suunab ergastusvalguse läbi objektiivi fluorestseeruvat märgist sisaldavale proovile. Ergastusvalguse toimel tekib selles
emissioonvalgus, mis on alati pikema lainepikkusega kui ergastusvalgus. Enne detektorisse jõudmist läbib emissioonvalgus veel üht
filtrit, mis püüab kinni võimaliku lühilainelise kiirguse.
Konfokaalmikroskoopia töötab nagu fluorestsentsmikroskoop, kuid valgusallikaks on laserikiir. Kujutis tekib ainult sellest
tasapinnast, mis on fookuses. Fookusest väljas olevad piirkonnad (mis tavalises mikroskoobis paistaksid ebateravate ja hägustena
ning mis seetōttu segavad vaatamist) jäävad mustaks, neid ei näe. Uuritavast objektist tehakse suur hulk optilisi lõike, igast
tasapinnast saadav kujutis salvestatakse arvutis pildifailina, mida on hiljem vōimalik ükshaaval analüüsida vōi sünteesida
ruumiliseks kujutiseks. Mikroskoobid võivad olla varustatud videokaameratega.
proov
![Page 90: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/90.jpg)
Laialt kasutatakse immuunfluorestsents-meetodeid. See pōhineb fluorestseeruvate
ainetega konjugeeritud antikehade kasutamisel. Saab kindlaks teha, kas kaks biomolekuli
(valku) paiknevad raku samas piirkonnas. Kasutatakse otsest (1) ja kaudset meetodit (2)
antikehamärgistatudantikeha (konjugeeritud antikeha)
fluorestsents-märgis
(1)
(2)
antigeenfluorestsents
proov (rakk)
antikeha I
proov (rakk)antikeha II
(fluorestseeruv)
![Page 91: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/91.jpg)
GFP
Mw= 26 kDa
Max emissioon: 510 nm
Fluorofoor on valgu keskel „peidus“ ja keskkonna mõjutuste eest kaitstud
Fluorofoor tekib koos valgu ruumilise struktuuri tekkimisega
Fluorestsents-valgud (fluorescent proteins)
4-(p-hüdroksübensülideen)- imidasolidiin-5-oon
Fluorestseeruvad nähtava valguse piirkonnas. GFP avastati organismis Aequorea victoria.GFP struktuuri alusel on disainitud teised fluorestsents-valgud.
Ser 65
Fluorestseeruva struktuuri tekkimine GFP sees
Fluorestseerub, max 510nm
Tyr 66
Gly 67
![Page 92: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/92.jpg)
Fluorestsents-valgud (GFP perekond)
Näidatud on igas valgus moodustunud fluorestseeruv struktuur, mis jääb iga valgu sisemusse
![Page 93: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/93.jpg)
FRET-i kasutamine interaktsioonide kindlakstegemiseks ja visualiseerimiseks in vivo
Kasutatakse rekombinantseid fluorestseeruvaid hübriidvalke – huvipakkuvatele valkudele on liidetudfluorestsents-valgud (fluorecence proteins). FRET-i jaoks valitakse liidetavad fluorestsentsvalgud nii, et nadmoodustaksid FRET-i paari (üks doonor ja teine aktseptor).
A
BFP GFP
A
BFP GFP
AKas valgud A ja B moodustavadkompleksi in vivo? B
Konstrueerime hübriidvalgud nii, et valgule A on liidetud fluorestseeruv valk BFP (Blue Fluorescence Protein) ning valguleB on liidetud valk GFP (Green Fluorescence Protein). Liitvalkudel on üks polüpeptiidahel, kuid kaks selgelt eristatavad domeeni.BFP ja GFP moodustavad FRET-i paari – BFP on doonor ja GFP on aktseptor.
Kompleksi A/B moodustumine avaldub FRET-is: ergastades BFP-i on detekteeritav GFP emisioon
B
B
![Page 94: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/94.jpg)
Näide: Valk-valk interaktsiooni detekteerimine mitokondris
Selleks et veenduda, et kaks valku moodustavad ka kompleksi in vivo, võib need valgud ekspresseerida fluorestseeruvateliitvalkudena nii, et ühe struktuuri on lisatud BFP ning teise GFP. Kui kompleks moodustub, siis on fluorestsents-mikroskoopiagajälgitav FRET.
BFP GFP
![Page 95: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/95.jpg)
Valk-valk interaktsioone on võimalik visualiseerida ka hiires
![Page 96: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/96.jpg)
Mikrotermoforees
Mikrotermoforees (MST, inglise keeles - microscale thermophoresis) on hiljuti välja töötatud
tehnoloogia, millega saab biomolekulaarseid protsesse jälgida looduslikele tingimustele lähedastes
oludes, nagu vereplasma, tserebrospinaal vedelik ja rakulüsaadid. Vähem kui kolme aasta jooksul on
MST tõestanud oma potentsiaali biokeemia ja biofüüsika alases uurimistöös, selle meetodiga
saadud tulemusi on avaldatud enam kui kolmekümnes tippajakirjas (Nature, PNAS, J Biol Chem,
FAEB Journal jt) ilmunud artiklis. MST seade on patenteeritud NanoTemper Technologies GmbH
(Saksamaa) poolt. Sama firma on ka ainuke MST seadmete tootja.
MST peamine kasutusala on biomolekulaarsete mehhanismide analüüs. MST seadmed sobivad
valk-valk, valk-nukeliinhapped, nukleiinhape-nukleiinhape, makromolekul-madamolekulaarne
ühend ioon komplekside uurimiseks. Suure tundlikkuse tõttu võimaldab MST kovalentsete
modifikatsioonide ning konformatsiooniliste muutuste uurimist makromolekulides. Lisaks sobib see
meetod ka ravimikandidaatide testimiseks ning uute potentsiaalsete märklaud-molekulide
kindlakstegemiseks.
Võrreldes teiste biomolekulaarsete interaktsioonide uurimistöös kasutusolevate meetoditega on
MST eelised järgmised: 1) väga suur tundlikkus (alates 10 pM) 2) detekteeritavad on nii
madalmolekulaarsed molekulid ja ioonid kui ka suured makromolekulaarsed kompleksid (näiteks
viirused, ribosoomid, lipoproteiinid) 3) mõõtmised saab läbi viia väga väikeste ainekogustega, ühe
mõõtmise läbiviimiseks kulub 4 ml 4) eksperimendi läbiviimine on odav 5) uuritavad ained ei pea
olema puhastatud 6) mõõtmised saab läbi viia füsioloogilistes tingimustes. MST seade võimaldaks
oluliselt laiendada biomolekulaarsete interaktsioonide uurimise võimalusi TTÜ-s.
![Page 97: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/97.jpg)
Mikroforees
![Page 98: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/98.jpg)
Millest sõltub molekulide liikumine temperatuuri gradiendid?
![Page 99: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/99.jpg)
![Page 100: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/100.jpg)
![Page 101: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/101.jpg)
![Page 102: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/102.jpg)
![Page 103: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/103.jpg)
Kuidas on ligand/valk kompleksi struktuur seotud interaktsiooni iseloomustavate parameetritega?
Valk/ligand struktuuri määramise klassikalised meetodid on tuumamagnetresonants ja röntgensstruktuuranalüüs.
Kiires arengujärgus on massispektromeetrial põhinevad meetodid (keemiline ristsidumine, vesinik-deuteeriumvahetus). Täiendavat informatsiooni saadakse kasutades modelleerimist, fluorestsentsil põhinevaid meetodeid, tsirkuklaardikroismi, aatomjõumikroskoopiat, krüo-elektronmikroskoopiat.
Peamine osa valk/ligand komplekside struktuuris on määratud röntenstruktuuranalüüsiga.Tuumaresonants-spektroskoopia sobib ainult väiksemate komplekside (Mw < 30kDa) struktuuride määramiseks.
Eesmärgiks on leida seosed kompleksi struktuuri ja funktsioonide vahel. Uuritakse, kuidas muutused struktuurisavaldavad mõju huvipakkuva kompleksi moodustumisele. Selleks viiakse läbi valkude mutantanalüüs.
![Page 104: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/104.jpg)
Valkude ning valk/ligand komplekside ruumilise struktuuri uurimine
Ruumiline struktuur = aatomitevahelised kaugused
Valkude ruumilise struktuuri kindlaktegemise peamised meetodid on
1) Röntgenstruktuuranalüüsi (X-ray crystallography)
2) Tuumamagnetresonants-spektroskoopia (NMR, nuclear magnetic resonance)
![Page 105: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/105.jpg)
Lineaarselt polariseeritud valgus Tsirkulaarselt polariseeritud valgus
Elektrivälja vektor pöörleb koos valguse levimisega,moodustades heeliksi. Elektrivälja vektori pöörlemine võibtoimuda päripäeva või vastupäeva, andes kas vasakule tsirkulaarseltpolariseeritud valguse või paremale tsirkulaarselt polariseeritud valguse.
Elektrivälja vektor võngub ühes tasapinnas, mison risti valguse levimissuunaga
Tsirkulaardikroismi-spektroskoopia
Mis on tsirkulaarselt polariseeritud valgus?
![Page 106: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/106.jpg)
Mis on tsirkulaardikroism?
Tsirkulaardikroism väljendub selles, et asümmeetrilise struktuuriga molekulid neelavad paremale ja vasakuletsirkulaarselt polariseeritud valgust erinevalt.
vasakule tsirkulaarselt polariseeritud valgus - VTPparemale tsirkulaarselt polariseeritud valguse - PTP
lahus, mis sisaldab asümmeetrilistühendit
PTP
VTP
PTP ja VTP neelduvad erinevalt
![Page 107: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/107.jpg)
Tsirkulaardikroismi kvantitatiivne iseloomustamine
1) difrentsiaalne ekstinktsioonikoefitsient :
e = (eL – eR)= (AL-AR)/(c× b) AL − optiline tihedus VTP korralAR - optiline tihedus PTP korralc − molaarne kontsentratsioonb – optilise teepikkus
2) molaarse elliptilisusega [], mille ühikuks on radiaan või mdeg (millidegrees)
kehtib seos:e = []/3300
Lisaks kiraalusele on tsirkulaardikroismi ilmnemiseks vajalik kromofoorsete rühmade olemasolu
![Page 108: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/108.jpg)
Kromofoorsed rühmad valkudes
Valkude UV spektris kolm olulist piirkonda:
Valkude tsirkulaardikroism piirkonnas 180-240 nm on määratud polüpeptiidahelate amiidsidemete (peptiidsidemete) asetusega. Seetõttu on tsirkulaardikroismi spektri see osa määratud valgu sekundaarstruktuuriga.
kauge UV180 -240 nm
lähi UV240-320 nm
Lainepikkus, nm
Peptiidsidemed
W, S-S S-S
F, Y, W
![Page 109: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/109.jpg)
Valkude sekundaarstruktuur ja tsirkulaardikroismi spektrid
-heeliks
-leht
-pööre
mitte-strukt.
polü-proliin
![Page 110: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/110.jpg)
Valkude sekundaarstruktuuri tsirkulaardikroismi spektrid
![Page 111: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/111.jpg)
Valgu tsirkulaarspektrite näited
Kasutades spetsiaalseid programme on võimalik hinnata erinevate sekundaarstruktuuri-tüüpidevahekorda valgus - mitu protsenti on -heeliksit, mitu protsenti -lehte jne
H- -heeliksS – -lehtT – -pööreO - mittestruktureeritud
![Page 112: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/112.jpg)
Valk/ligand interaktsiooni uurimine kasutades tsirkulaardikroismi
Ligand industeerib valgus täiendava lehe struktuuri tekkimise. Mõõdeti, kui palju muutus elliptilisus ligandi kontsentratsiooni kasvades.Punane joon vastab valgu spektrile ligandi puudumisel, sinine joon valgu spektrile ligandi kõige kõrgema kontsentratsiooni juures, hallid pidevad jooned vastavad vahepealsetele ligandi kontsentratsioonidele. Hall katkendlik joon näitab, et ligandil puudub tsirkulaardikroismi spekterselles spektri piirkonnas. Sõltuvusest elliptilisuse muutus lainepikkusel 217 nm versus ligandi kontsentratsioon saadi küllastusega sidumis-kõver, millest leiti Ka väärtus.
Ka
ligand
![Page 113: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/113.jpg)
Seostumine liposoomidele industeerib -heeliksi moodustumist apolipoproteiinis C-III
fosfolipiidide kontsentratsioon (mg/ml)-heeliksi osakaal
10.750.50.250
![Page 114: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/114.jpg)
Kokkuvõte
Tsirkulaardikroismiga saab uurida: 1) ligand poolt põhjustatud konformatsioonilisi muutusi valgus
2) määrata ligand/valk interaktsiooni Kd väärtusi
Tsirkulaardikroism ei sobi valk/valk interaktsioonide uurimiseks. Miks?
![Page 115: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/115.jpg)
Aatomjõumikroskoop (aatomteravikmikroskoop)
Aatomjõumikroskoop (AFM, atomic force microscope) on seade, mida kasutatakse pindade topograafiliste omaduste
uurimiseks. AFM lahutusvõime ulatub alla 1nm. AFM kuulub skaneerivate mikroskoopide hulka. AFM pilt sadakse objektile
lähendatud teraviku skaneermisega üle objekti pinna.AFM teraviku liikumise jälgimiseks kasutatakse laserkiirt, mis peegeldub
liikuva teraviku pinnalt. Peegeldumisnurk sõltub sellest,kui palju on jõusensor paindunud või kui palju on võnkeamplituud
muutunud.
AFM-iga saab uurida biomolekulide kuju, konformatsioonilisi muutusi ning komplekside moodustumist.
jõusensor
teravik
detektor(fotodiood)
laser
proov
elektroonilise tagasisidestuseseade
piesoelektrilineskänner
![Page 116: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/116.jpg)
Jõu
d (
nN
)
0
Kaugus pinnast (nm)
tõmbumine
tõukumine
jõud=0
Teraviku tipu lähendamisel objekti pinnale hakkavad teatud kaugusel tipu ja pinna aatomite
vahel mõjuma van der Waalsi tõmbejõud. Tipu edasisel lähendamisel hakkavad mõjuma tõukejõud.
teravik (Si), tipu raadius nm skaalas
![Page 117: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/117.jpg)
AFM töörežiimid
Kontaktse AFM (Contact-AFM) seadmega saadakse informatsioonobjekti topograafia kohta kas konstantse jõu või kõrguse režiimis.
Mittekontaktse AFM korral vibreeritakse jõusensorit sagedusega 30-400 kHz ning amplituudiga 1-10 nm.Objekti topograafia muutumisega kaasneb võnkeamplituudimuutus. Selle säilitamiseks muutub pieso-skänneri pikkust.Selles režiimis saab uurida „pehmeid“ objekte ja sobib biomekulideuurimiseks
![Page 118: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/118.jpg)
Biotin-DNA seondumine streptavidiinile
Streptavidiin on tetrameerne valk, mis moodustab biotiiniga väga tugeva kompleksi Kd= 10-15M. Biokeemias kasutatakselaialdaselt biotinüleerimist ehk biotiini sisaldava rühma kovalentset liitmist mõne biomolekuli külge (DNA, valk, sahhariid)
Streptavidiin vilgukivi pinnal
Streptavidiin + biotiin-DNA vilgukivi pinnal(DNA ahela pikkus - 152 aluspaari, 50nm)
50 nm
50 nm
![Page 119: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/119.jpg)
50 nm
Ligandi seostumise mõju streptavidiinile
Streptavidiin
Streptavidiin + biotiin
Streptavidiin + biotiin-DNA
Streptavidiini ruumala
![Page 120: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/120.jpg)
25 nm
AFM võimaldab visualiseerida erineva arvu biotiin-DNA molekuli seostumise streptavidiinile(AFM-iga saab määrata kompleksi stöhhiomeetriat)
![Page 121: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/121.jpg)
Kompleks lipoproteiinlipaas/angiopoietiini sarnane valk 4
LPL – lipoproteiinlipaasANGPTL4 – angiopoetiini sarnane valk 4
![Page 122: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/122.jpg)
Kuidas on ligand/valk kompleksi struktuur seotud interaktsiooni iseloomustavate parameetritega?
Valk/ligand struktuuri määramise klassikalised meetodid on tuumamagnetresonants ja röntgensstruktuuranalüüs.
Kiires arengujärgus on massispektromeetrial põhinevad meetodid (keemiline ristsidumine, vesinik-deuteeriumvahetus). Täiendavat informatsiooni saadakse kasutades modelleerimist, fluorestsentsil põhinevaid meetodeid, tsirkuklaardikroismi, aatomjõumikroskoopiat, krüo-elektronmikroskoopiat.
Peamine osa valk/ligand komplekside struktuuris on määratud röntenstruktuuranalüüsiga.Tuumaresonants-spektroskoopia sobib ainult väiksemate komplekside (Mw < 30kDa) struktuuride määramiseks.
Eesmärgiks on leida seosed kompleksi struktuuri ja funktsioonide vahel. Uuritakse, kuidas muutused struktuurisavaldavad mõju huvipakkuva kompleksi moodustumisele. Selleks viiakse läbi valkude mutantanalüüs.
![Page 123: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/123.jpg)
Valkude röntgenstruktuuranalüüs
![Page 124: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/124.jpg)
Aeg (s)
valgu produtseerimine valgu puhastamine
valgu kristallidesaamine
difraktsioonipilt
elektrontiheduse kaart
struktuuri modelleerimine
Valgu röntgenstruktuuranalüüsi etapid
![Page 125: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/125.jpg)
Röntgenstruktuuranalüüs algab valgu kristallimisega
valgu
lahus
valgu
kristall
lahus valku sadestava
komponendiga
![Page 126: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/126.jpg)
Valkude röntgenstruktuur-analüüsil saadakse difraktsioonipilt, mille tekkimine on analoognedifraktsioonipildile, mis saadakse juhul, kui valgus läbib mitut lähestikku paiknevat pilu.
Interferentsimaksimumideasukoha ja intensiivsuse järgi saab kindlaksteha pilude vahelise kauguse
![Page 127: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/127.jpg)
kristall
detektor
kiirgus-
allikas sekundaarsed
kiired
d
primaarne
kiirtekimp
Difraktsioonipildi saamine
![Page 128: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/128.jpg)
Röntgenikiirte lainepikkus on võrreldav aatomitevaheliste kaugustega
Kristalli läbides toimub röntgenikiirte difraktsioon ehk kõrvalekaldumine esialgsest
liikumissuunast
Röntgenikiired ergastavad aatomite elektrone, mis paiknevad sisemistel elektronkih-
tidel.
Ergastatud elektronid on uuteks kiirguseallikateks (sekundaarne kiirgus)
Erinevatelt aatomitelt pärit sekundaarsete kiirte kohtumisel tekib interferents, s.t.
teatud suundades kiirgus võimendub ja teatud suundades kiired kustutavad
üksteist. Detektoriga fikseeritakse tekkinud difraktsioonipilt.
Difraktsioonipildil paiknevate ‘laikude’ paigutus ja intensiivsus sõltub aatomite
ruumilisest paigutusest kristallis
Difraktsioonipildi alusel arvutatakse elektrontiheduste kaart, mille alusel modelleritakse valgu
oletatav ruumiline struktuur
![Page 129: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/129.jpg)
Elektrontiheduste kaart Valgu ruumiline struktuur
![Page 130: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/130.jpg)
Rosliglitasoon (diabeedi ravim) on seotud retseptori PPARγ aktiivsaiti
![Page 131: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/131.jpg)
![Page 132: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/132.jpg)
Röntgenstruktuuranalüüsiga saab kindlaks teha, millisesse valgu piirkonda ligand seostub ning millised
funktsionaalrühmad interaktsioonis osalevad. Peamine osa valk/ligand kompleksi struktuuridest on saadud
röntgenstruktuuranalüüsiga
Röntgenstruktuuranalüüsi eelised: 1) aatomlahutusega struktuur 2) sobib ka suuremate kompleksi struktuuri
kindlakstegemiseks.
Röntgenstruktuuranalüüsi puudused: 1) paljusid valke ja nende komplekse ei õnnestu kristallida 2) kristallide
saamine on aeganõudev ning selleks on vaja suuri koguseid ülipuhtaid aineid 3) kristallstruktuur saadakse on
staatiline ning saadakse mittefüsioloogilistes tingimustes.
![Page 133: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/133.jpg)
Tuumamagentresonants-spektroskoopia
![Page 134: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/134.jpg)
Kui valk asub tugevas magnetväljas, siis magnetmomendiga aatomite (1H, 13C, 15N ja 31P) tuumad orienteeruvad vastavalt magnetvälja suunale. Selles olekus saab nende aatomite tuumad raadiosagedusega viia üle kõrgemale energiatasemele. Kui need tuumad naasevad algolekusse, siis emiteeritakse kiirgus, mis registreeritakse. Igale tuumale vastav kiirguse sagedus sõltub sellest, millise aatomtuumaga on tegemist, samuti sellest millised teised tuumad paiknevad antud tuuma läheduses (molekulaarne keskkond). Mõõdetavad sagedused registreeritakse suhtelises skaalas - erinevusega referentssagedusest ja nimetatakse keemiliseks nihkeks.
Põhimõtteliselt on iga valgu aatomi jaoks võimalik saada spetsiifiline keemiline nihe, välja arvatud ekvivalentsed aatomid (näiteks H-aatomid CH3 rühmas). Kuid igas valgus on palju aatomeid, millede keemilised nihked paiknevad üksteisele väga lähedal või kattuvad. Teiste sõnadega, erinevused keemilistes nihetes on väiksemad kui lahutusvõime. Seetõttu kasutatakse valkude puhul mitmedimensionaalset tuumamagentresonantsi.
![Page 135: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/135.jpg)
Tsellulaasi C-terminaalne domeen
Etanool
Keemiline nihe
Etanooli ja tsellulaasi (valgu) C-terminaalse domeeni ühedimensionaalse TMR-spektri võrdlus
Etanooli puhul on piigid selgelt eristatavad. Tsellulaasi spektris paiknevad paljud piigid üksteisele väga lähedal ja onüksteisest praktiliselt eristamatud.
Keemiline nihe
![Page 136: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/136.jpg)
Kahedimensionaalne NMR (TMR)
Keemiline
nihe
Keemiline
nihe
2D spektri saamiseks mõõdetakse mitu ühedimensionaalset spektrit, muutes ergastamiseks vajaliku raadiosagedusliku impulsi reziimi. COSY ehk korrelatsioonspektroskoopiat kasutades saab tuvastada, millisedaatomid on üksteisest ühe või kahe kovalentse sideme kaugusel. Kahedimensionaalsel diagrammil on homonukleaarse spektroskoopia korral on mõlemal teljel sama isotoobi spektrid. Spektri diagonaal vastab tavalisele ühedimensionaalsele spektrile, ristpiikide järgi saab tuvastada, millised tuumad asuvad üksteise läheduses. Heteronukleaaarses spektrist (HETCOR) saab informatsiooni millised süsinikud või lämmastikud on vesinikega seotud.
![Page 137: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/137.jpg)
Vesinikuaatomite vastastikused mõjutused valkudes
Vesinikuaatomite vastastikused mõjutused COSY eksperimendis alaniini ja seriini jaoks
Igale aminohappejäägile vastab spetsiifiline komplekt kovalentsete sidemete kaudu seotud vesinikuaatomeid, mis annavadristpiikide spetsiifilise kombinatsiooni COSY spektris. Nii saab identifitseerida aminohappejäägi tüübi ehk millise amino-happejäägiga on tegemist. Samas ei saa selle spektri põhjal öelda, millisele konkreetsele aminohappejäägile uuritavas valgussee piik vastab, sest valkudes on reegilna iga aminohapppejääki mitu (näit. millised on valgu lac-repressor jääkidele
Ser 16, Ser 28 või Ser 31 vastavad piigid). Iga jäägi kindlakstegemiseks valgu järhjestuses kasutatakse NOE spektrite analüüsi.
![Page 138: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/138.jpg)
NOE eksperimendis saadud spektris avalduvad mõjutused ka (vesiniku)aatomite vahel, mis paiknevad ruumis üksteisele lähedal (kaugus on väiksem kui 5Å). See annab võimaluse tuvastada valgu iga aminohape , tehes kindlaks millisedaminohappejäägid paiknevad järjestikku (joonis a) (valgu primaarjärjestus peab olema teada). NOE spektroskoopiaga tehakse kindlaks ka valgu sekundaarstruktuur (joonis b).
NOE spektroskoopia
(NOE= nuclear Overhauser effect)
b)a)
![Page 139: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/139.jpg)
Tuumamagnetresonantsi kasutamine valk/ligand komplekiside uurmisel
1) Kd määramine
2) Kompleksi valk/ligand dünaamika uurimine (kass ja kdiss määramine)
3) Ligandi sidumissaidi tuvastamine
4) Valgu dünaamika muutused, mis on seotud ligandi seostumisega
![Page 140: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/140.jpg)
![Page 141: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/141.jpg)
![Page 142: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/142.jpg)
Valk/ligandi kompleksimoodustumise domineerivaks jõuks on hüdrofoobne efekt ja van der Waalsi interaktsioonid.
Spetsiifilisuse tagavad ioonsed (elektrostaatilised) jõud, vesinik-sidemed, pp ning katioon-p interaktsioonid.
Hüdrofoobse interaktsiooni olulisus väljendub selles, et interaktsioonis osalevad valgu pinnapiirkonnad sisaldavad reeglina rohkem hüdrofoobseid aminohappeid kui valkude teiste piirkondadepinnad. See kehtib nii valk/valk kui ka valk/madalmolekulaarne ligand interaktsiooni jaoks.
Ligand/valk kompleksi moodustumises on oluline geomeetriline ja elektrostaatilne komplementaarsus(vastavus, sobivus). Lähestikku paiknemisel tagab geomeetriline komplementaarsus valgu ja ligandi rühmade optimaalse vastasmõju.
Reeglina domineerib valgu sidumissaidis ligandi laengule vastandmärgiga laeng. Elektrostaatilsed jõud mõjuvad kaugemalt ning soodustavad ligandi difusiooni valgu sidumissaiti. Elektrostaatilistel jõududel on ka orienteeriv mõju. Elektrostaatilste jõudude osakaal sõltub lokaalsest dielektrilise konstandi väärtusest sidumissaidi piirkonnas.
Madalmolekulaarse ligandi sidumissaidiks on tavaliselt süvend või lohk valgu struktuuris. Valk/valk interaktsioonidesidumisalad on seevastu lamedad ja suurema pindalaga.
Valk/ligand interaktsioonide üldiseloomustus
![Page 143: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/143.jpg)
Lukk/võti mudel
Indutseeritud sobivus
Sobiva konforamatsiooni selektsioon
valk
ligand
Kuidas moodustub valk/ligand kompleks?
![Page 144: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/144.jpg)
Näide: Ligand/valk interaktsioon
Atsetüülkoliinesteraas
Atsetüülkoliinesteraas (AKE) on ensüüm, mis osaleb närviimpulside ülekandes, hüdrolüüsides neurotransmitteratsetüülkoliini koliiniks ning äädikhappeks:
AKE
+ H2O+
RetseptoridAtsetüülkoliin
Neuron Neuron
AKE
![Page 145: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/145.jpg)
Valguline toksiin faskikuliin-2 (maost nimega roheline mamba; ing.k. green mamba) on postiivselt laetud ning seostub negatiivselt laetud AKE aktiivtsentri avausse. Sellega blokeerib faskuliin-2 atsetüülkoliini seostumise AKE aktiivtsentrisse, mis paikneb sügavalAKE struktuuris (punase ala keskel). Tugev elektrostaatiline tõmbejõud tagab kiire ja stabiilse kompleksi AKE/faskuliin-2 moodustumise.
faskikuliin
AKE
faskikuliin
AKE
laengute jaotus faskikuliini ja AKE ruumilisesstruktuuris: punane - negatiivselt laetud, sinine –positiivseltlaetud
AKE aktiivtsenter
AKE aktiivtsenter
![Page 146: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/146.jpg)
Kuidas tagatakse atsetüülkoliini (substraadi) kiire seostumine AKE aktiivtsentrisse?
AKE aktiivsait paikneb sügaval ensüümi sees, 20Å kaugusel pinnast. Elektrostaatiline gradient pinnalt kuni põhjaniviib atetüülkoliini AKE aktiivtsentrisse (sellist protsessi nimetatakse elektrostaatiliseks suunamiseks, ing. k. electrostatic steering), mispaikneb süviku põhjas. Aminohappejäägid W84 ja E327, mis asuvad süviku põhjas fikseerivad atestüülkoliini katalüüsi jaoks sobivasse asendisse. Huvitav on see, et negatiivse elektrostaatilise potentsiaali tekkimises osalevad aromaatsed aminohapped W279, Y121 ja F330.
atsetüülkoliin AKE aktiivtsentis
![Page 147: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/147.jpg)
Valk/valk interaktsioonid
Sidumisalade üldiseloomustus:1. Pindala 700-2000Å2
2. Kujult lamedam (tasaem) kui valk/madamolekulaarne ligand interaktsioonide pinnad3. Võrreldes interaktsioonides mitteosalevate pindadega vähem polaarne ning aatomid on tihedamini pakitud;
lisaks on konserveerunud aminohapete osakaal suurem. 4. Hüdrofoobsel efektil on keskne koht komplekside tekkimises, samas määravad elektrostaatilised interaktsioonid
spetsiifilisuse
![Page 148: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/148.jpg)
Valk/valk interaktsioonide üldiseloomustus
![Page 149: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/149.jpg)
BSA, Å2
Kui oluline on interaktsioonis osaleva pinna suurus?Kas on olemas seos pinna suuruse ja afiinsuse vahel?
Interaktsioonis osaleva pinna suuruse hindamiseks määratakse kompleksi tekkimisega kaasneva peidetud pinna pindala BSA (ing. k. buried surface area). See avaldub:
BSA= ASAL + ASAP – ASAPL
ASAL – ligandi pinna suurusASAP – valgu pinna suurusASAPL – kompleksi pinna suurus
-G
(kc
al/m
ol)
Ruut, ring ja kolmnurk tähistavadkolme erinva valgu interaktsiooneerinevate ligandidega
![Page 150: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/150.jpg)
HS aminohappejäägid valk/valk interaktsioonides
Mutantanalüüsiga on tehtud kindlaks, et keskmiselt on iga interaktsioonis osaleva rühma panus sidumisenergiasseligikaudu 0.4 kcal/mool. Siiski on teatud aminohappejääkide panus suurem - G > 1.5 kcal/mool. Neid aminohappejääke kutsutakse inglise keeles „hot spots“ ja kasutatakse lühendit HS. On näidatud, et F, W, Y ja M on kõige sagedamini HSjääkideks. HS aminohappejäägid moodustavad sageli valgu pinnal klastreid (vt joonis).
HS-jäägid
![Page 151: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/151.jpg)
Lühikese eluaega valk/valk kompleks Valk/valk püsikompleks
Interaktsioonis osalevad pinnad on„siledamad“, vähesopistunud
Kompleksimoodustumisega ei kaasne olulisi muutusi konformatsioonides
Interaktsioonis osalevad pinnad ontugevasti sopistunudKompleksimoodustumisega kaasneb reeglina olulisi muutusi mõlema valgu konformatsioonis
Valk/valk interaktsioonitüüpide võrdlus
valk 1 valk 2 valk 3
valk 4
![Page 152: Loengute tsükkel 3](https://reader031.fdocument.pub/reader031/viewer/2022020715/588c7d2a1a28ab4e218b9cab/html5/thumbnails/152.jpg)
Veemolekulid (rohelised) võivad osaleda komplekside tekkimises, moodustades vesiniksidemete võrgustikuInteraktsioonipartnerite vahel. Veemolekulid on vahendaja rollis.
Näide: Valk/peptiid interaktsioonInteraktsioonis osalev valk on esitatud lillana, peptiid helesinisenaNäidatud on valgu aminohappejäägid, mis osalevad interaktsioonis veemolekulidega: N114, S113, N96, N94 ja H95
Vee osalus valk/ligand kompleksides