3. LOENG: Filosoofia ajaloo phietapid. (Kreeka klassikaline

metafsika. Hellenism. Keskaja filosoofia ldiseloomustus. Descartes'i

pre)

Metafsika tekkimine. Platoni ideedepetus: kahe valdkonna

iseloomustus, ideede tunnetamine. Aristotelese ideedepetuse kriitika,

petus phjuslikkusest.

Hellenismiaja filosoofia ldiseloomustus. Plotinos

Keskaja filosoofia ldiseloomustus. Augustinuse ajaksitus, Aquino

Thomase jumalatestused.

Uusaja filosoofia algus. Descartes'i pre. Metoodiline kahtlus, subjekt-

objekt suhte tekkimine.

Metafsika rajamine Platoni (427-347) poolt

Lhtub Sokratese pilasena petaja phiintuitsioonist

mtlemine tuleb suunata ldise kui sellise mratlemisele

Erinevalt Sokratesest juab oma ideedepetusega totaalsusele

pretendeeriva teooriani oleva loomusest

Tema teooria jagab oleva kaheks olemused ja nivus. See

teooria on tavamistuse jaoks vastuvetavam kui Parmenidese

rmuslik teooria Platoni eesmrgiks oli rajada kogu inimolemine metafsikale:

tunnetuspetus, eetika, poliitika. Kis Srakuusa tranni juures

teooria ellu rakendamist proovimas Platon oli srav kirjamees ja petaja. Tema ppeasutus

Akadeemia psis 388 e.Kr 529. p.Kr. Platoni teoste vormiks oli dialoog ning alati positiivseks

kangelaseks Sokrates. Platoni varased teosed kajastavad reaalse

Sokratese seisukohti, hiljem kneleb Sokratese tegelaskuju lbi

Platon ise. Vt. e.k. Platon, Teosed I.

Platoni ideedepetus

Platon hakkab kreeka keele snu eidos, idea (kuju) kasutama tavatus

thenduses. Ideed on tema teoorias igavesed olemused. Nhtused

eksisteerivad vaid seetttu, et nad saavad osa ideedest. Nt. kik

maailma koerad saavad osa hest koerasuse ideest.

Ideede ja nhtuste erinevus

Nhtav maailm

Meeltega tabatav

Nivus, paistvus

Tekkimine, hvimine, muutumine

Ajaline

Ruumilis-kehaline, liitne, jagatav

Nhtuste paljusus ja

individuaalsus

Ebatiuslikkus

Ideede, olemuste maailm

Mistusega tabatav

Tegelik, teline, tevaldkond

Tekkimatu, hvimatu, muutumatu

Igavene, ajatu

Ruumiliste karakteristikuteta,

lihtne

htne, universaalne

Tiuslikkus

Normatiivsus

Tabeli autor Andrus Tool. Vt. www.ut.ee/flfi

Ideedemaailma lesehitus

Kuna ideedemaailm on tiuslik, peab seal valitsema korrapra. Platoni

jrgi on see valdkond les ehitatud hierarhiliselt, ideedepramiidi pidi

les liikudes juame ldisemate ideedeni. Nt.

elusolend jne

inimene

mees

noormees

Krgemaid ideid nimetab Platon sooks: genos ja madalamaid liigiks:

eidos. ks idee on teise suhtes genos, aga kolmanda suhtes eidos.See ahel ei saa olla lputu, muidu oleks ebatiuslik. Pramiid tipneb

Platonil hve ideega (agathon)

Hvesus

ldisemad ideed

Vhem ldised ideed

See konstruktsioon on eetilise alatooniga: kuna kik ideed tulenevad

hvesuse ideest, nhtused aga omakorda ideedest, on kogu olev

loomu poolest hveline

Ideede suhe nhtustega...

... on keeruline teema, Platon mistis seda ning isegi kritiseeris

ennast. Ta kasutab suhte iseloomustamiseks terminit parousia

osasaamine. Kuid ksiknhtus ei saa osa saada tkikesest ideest

ideed olid jagamatud. Samuti on raske mista, kuidas kik nhtused

korraga saavad osa oma ideest tervikuna.

Teine probleem: ideed on Platonil eeskujud (paradeigma), st. igal

nhtusel peab olema idee. Kuid samas on ideed ka tiuslikud. Kas

olemas on ka pori, rpasuse, mrva jne ideed?

Ideede tunnetamine

Ideedeteooria saab olla mttekas vaid siis, kui ideed on kuidagi

tunnetatavad. Ideid kogeda ei saa, kuid nad on meldavad. Seda

mstilist seost seletab Platon oma hingepetuse kaudu.

Himustav osa

Sakas osa

Mistuslik osa

HING

Hinge mistuslik osa prineb Platonil ideedemaailmast. Seega on

filosofeerimine meeldetuletamine (anamnesis) ning htlasi surma

poole pdlemine siis hineb mistus taas ideedemaailmaga ning

saabub misteline selgus. Ideede tunnetamist kirjeldab Platon kuulsa koopamdi abil, vt.Platon, Politeia. Akadeemia, 1997. Nr. 2. Lk. 1819-1828.

Aristoteles (383-322)

Oli omakorda Platoni pilane, kolmas suurest kolmikust.Kirjutas teoseid metafsika, fsika, pshholoogia, poliitika, eeetika

ja esteetika alal, oli formaalloogika rajaja.

Kuna oli sndinud Phja-Aafrikas, ei saanud ta Platoni surma jrgselt

Akadeemia juhiks.

Oli noore Aleksander Suure erapetaja, tolle surma jrgi sattus

Ateenas ebasoosingusse.

Aristotelese kriitika Platoni ideedepetusele

Platon on mulle armas, aga tde veelgi armsam

1) Ideede igavikulisuse ja nhtuste kaduvuse vahel on letamatu lhe,

ks ei saa teisest tuleneda.2) Kolmanda inimese argument. Kuidas mista Platoni teooria

valguses hendus-seost, mis ideed ja nhtust hendab? Mistagi ei

ole see nhtus, nt. mingi kis, see peab olema samuti idee, nt.:? ?

Nende kahe

hendus: IDEE

nr. 2 jne

POTSATAJA

IDEE

Seega satub ideedeteooria lputusse regressi, kuna hendus-ideed

hendavad kummastki otsast objektidega taas uued ideed jne.

Aristotelese metafsika

on ks teadmine/teadus, mis kaeb (theorei) olevat kui olevat ja

seda, mis sellele iseendast omane on. ( Metafsika 1003a 21-22,

tlk. Andrus Tool)

Esimene filosoofia vaatleb siis:

1) olevat tervikuna, mitte ta osi, nagu teevad eriteadused

2) ksnes olevat "kui olevat", mitte seda, milline konkreetne olev on

3) oleva phjuseid

Aristoteles mratleb neli phjust:

1) Materiaalne phjus. (lad. Causa materialis) See, millest olev on. Kr.

keeles hyle. Nit. savi.2) Formaalne phjus. (Causa materialis) (eidos e. morphe). See, mis olev

on. Nit. vaas, milleks savi vormitakse. 3) Liikumisphjus. (Causa materialis) Phjus kui liikumise ja

paigalseisu lhtekoht. Nit isa kui poja phjus. Vi pottsepp, kes vormib

savist vaasi. 4) Eesmrkphjus. (Causa finalis) See, milleprast olev on. Nit.

ohvrinu.

Aristotelese jrgi on maailm teleoloogiline

Hellenistlik filosoofia

Hellenism on ajajrk, kui kreeka keel, kultuur (sh filosoofia) levis vga

laialt

Ajaloos lpeb hellenism aastaga 31/32 p.Kr, filosoofia ajaloos vib

hellenismi lugeda ka Rooma filosoofia, milles puudus metafsiline

originaalsus. Hellenistlik filosoofia:

jb psima Platoni vi Aristotelese metafsilistele alustele

huvi ksikteaduste vastu

esikohal praktilised huvid, filosoofias domineerib eetika.

filosoofia levib koolidistsipliinina, koolide paljusus. Distsipliinina

jagunes filosoofia omakorda loogikaks, fsikaks ja eetikaks.

esile kerkivad ka religioossed probleemid

Nt. Plotinose (u. 205-270) filosoofia alusmiste htsus (to hen) on

oluliseks vaheastmeks kristliku teoloogia kujunemisel

Keskaja filosoofia

* Filosoofia roll sekundaarne, olulisim ilmutususkUsun, sest see on absurdne (Tertullianus 160-220)* Metafsika phiksimus oli dogma poolt ra vastatud: igavene

kikvimas Jumal loob maailma eimiskist* Ka eetika mnguruum kitsas: inimene ise ennast psta ei suuda,

hve allikas on Jumal.

Keskaja filosoofia periodiseering:

I PATRISTILINE AJASTU

1) Kristliku petuse kujunemisaeg, vitlus paganliku filosoofia vastu.

325 saab kristlus riigiusuks.

2) Kirikliku petuse kujunemisperiood kuni aastani 800.

II SKOLASTILINE AJASTU

1) Eelskolastika, mtteviisi vljakujunemine 1200.

2) Krgskolastika. 13. sajand

3) Skolastika lagunemine, opositsiooni tekkimine

4) Ilmaliku filosoofia algajastu 15. sajandi keskelt reformatsioonini

Allikas: E. Salumaa, Filosoofia ajalugu II

Keskaja filosoofia probleeme

Jumala atribuudid dogmaatilises teoloogias:

Kikvimas, kikhea (armastav), igavene, transtsendentne

Siit tulenevad jrgmised paradoksid:

* Teodiike, e. kurjuse olemasolemise probleem. Kui Jumal on

tiesti hea, siis miks on maailmas kurjus?* Jumala kikvimsuse probleem. A la: kas Jumal saab luua sellise

kivi, mida ta ise les tsta ei jua?* Universaaliatevaidlus. Kas ldmisted on reaalsed (realism) vi

abstraktsioonid (nominalism). * Jumalatestused

vt. e.k. Kolakowski, L. Religioon

Augustinuse (354-430) ajaksitusvt. e.k. Augustinus, Pihtimused. 11. rmt.

Aristotelesest peale kehtinud aja mistmise mudel:

minevik nd tulevik

Selle skeemi tpsustus kristluses:

maailma loomine viimnepev

Siit probleem: mida tegi Jumal enne maailma loomist?

Augustinuse vastus: ksides Jumala kohta enne, oleme ksimuse

valesti pstitanud, rakendame ajalise olendi- inimese kategooriaid

igavese olendi Jumala mistmiseks.

"Sinu aastad ei tule ega lhe; meie omad tulevad ja lhevad, selleks

et nad kik ktte juaksid. Kik Sinu aastad on korraga kohal, sest

nad psivad paigal, ning saabuvad ei krvalda minevaid, sest nad ei

mdu; meie aastate mr aga saab tis siis, kui nad kik on

lakanud olemast. Sinu aastad on ksainus pev ja Sinu pev ei saabu

iga pev, vaid on tna, sest Su tna ei tagane homse ees ega jrgne

eilsele. Sinu tna thendab igavikku." (Pihtimused: 269)

Seega ei ole aeg Augustinuse jrgi mitte objektiivne, loojat iseloomustav

kategooria, vaid inimese hinge omadus. Hiljem on mitmed filosoofid

seda mtteliini jtkanud.

Jumalatestused

1. Cantesbury Anselmi (1033-1109) ontoloogiline jumalatestus. vt. Cantesbury Anselm, Proslogion ehk Knelus. Akadeemia, 1991. Nr.3. Lk. 1876-1914.

Jumal = miste absoluudi thistamiseks: see, millest suuremat, paremat,

vimsamat pole vimalik melda.

Mistena esineb Jumal ka jumalaeitaja mistuses.

Ei ole vimalik melda, et absoluut on ebatiuslike ja piiratud inimeste

mtlemise looming, see mis esineb mistena meie keeles, peab olema

olemas ka tegelikult.

2. Aquino Thomase (1225-1274) jumalatestusedvt. Aquino Thomas, Summa paganate vastu: Esimene raamat,peatkid XXIII, XV [Jumalatestused] Akadeemia, 1994. Nr. 7. Lk. 1373-1390.

Testused tuginevad Aristotelese filosoofial

1. ARGUMENT"On kindel ja ilmne meie meeltele, et maailmas mned asjad liiguvad. Misliigub, seda peab miski muu liigutama, sest miski ei liigu muidu kuipotentsiaalsusena selle suhtes, mis teda liigutab... Selleprast on vimatu, etmiski oleks samas suhtes ja samal viisil nii liigutaja kui liigutatav, niisiis et taliiguks iseenesest. Nii peab see, mis liigub, olema millegi muu liigutatud. Kuijllegi see, mis esmaltmainitut liigutab, ka ise liiguks, siis peab teda mingikolmas asi liigutama. Kuid see ei saa jtkuda lpmatuseni, kuna sel juhul eioleks esimest liigutajat ja selle tagajrjel ka htegi teist liigutajat... Sel phjuselpeab paratamatult judma esimese liigutajani, mida miski muu ei liiguta; jaigaks saab aru, et see on Jumal."

3. ARGUMENT"Leiame loodusest asju, mis vivad olla olemas ja olla olemata... Kuid onvimatu, et nad oleksid alati olemas, sest see, mis vib olla olemata, mnikordei ole. Kui niisiis kik vib olla olemata, siis mingil ajal ei olnud midagi. Kuidkui see on ige, siis ei oleks ka praegu midagi, sest see, mida ei ole, saab olemamillegi juba olemasoleva lbi. Kui on nii, et mingil ajal midagi ei olnud, eioleks miski saanud olema hakatagi; nii ei oleks isegi nd midagi - mis onabsurdne. Sel phjusel kik olendid ei ole ainult vimalikud, vaid on olemasmiski, mille olemasolu on paratamatu... Sellest rgib igaks kui Jumalast."

Uusaja filosoofia rajaja Rene Descartes (1596-1650)

Eesmrgiks rajada kogu teaduste ssteem kindlale alusele, aluseks sobibainult tsikindel teadmine.

Kindla aluse otsimisel rakendab Descartes metoodilist kahtlust kaheldakiges, milles vhegi kahelda annab.

Meeleline kogemus ei ole tsikindel, kuna ta on vahel ekslik

Tsikindel on Descartesi arvates ainult mtlemine (cogito) kui selline:kui ma mtlen, siis on paratamatu, et ma ka midagi olen

Mtlen, jrelikult olen

Descartesi filosoofia paneb aluse subjekt-objekt suhte kujunemiseleuusaja filosoofias: subjekt, mtlev mina seab kogu lejnud oleva endavastu objektina. Asjad ei ole enam iseeneses, vaid ksnes tunnetavasubjekti vastas-esemed.