Loeng 1 Sissejuhatus...

Moto:Bentley's second Law of Economics: The only thing more dangerous than an y g geconomist is an amateur economist!

Sissejuhatus makroökonoomikasse

Lembit Viilup Ph.D IT Kolledž

MAKROÖKONOOMIKA

Loenguid on kokku 13 suur roll on ka iseseisval töölLoenguid on kokku 13, suur roll on ka iseseisval tööl.

Kavas on ka kaks kontrolltööd.

Esimene kontrolltöö toimub 9-10 õppenädalal.

Teine kontrolltöö toimub 15-16 õppenädalal.Teine kontrolltöö toimub 15 16 õppenädalal.Iga üliõpilane peab kirjutama essee, mitte pikema kui 5-6 lk., essee teema on võimalik ise valida või siis saada kasutada näidisteemasid, mis ,on olemas ÕIS-s ja WebCT-s. Essee tuleb esitada enne semestri lõppu. Võimaluse korral tutvustatakse huvitavamaid esseesid seminari ajal.

HindamineEksamil on võimalik teenida maksimaalsest 100 punkti, mis omakorda koosneb neljast osast. Kummagi kontrolltöö eest saab maksimaalselt a’ 12,5 punkti e. kokku 25 punkti. Essee eest saab maksimaalselt 10 punkti ja eksam ise annaks maksimaalselt 40 punkti. Ülejäänud punktid saadakse viie rühmatöö käigus igaüks annab maksimaalselt a’ 5 j p g gpunkti. Juhul kui mõni kontrolltöö, essee, või rühmatöö on tegemata, siis väheneb selle võrra summaarne lõpphinne õppeinfosüsteemis.


Kirjandus

1. Makroökonoomika baasteooria / William S. Brown.Tallinn : Külim, 1997

2. Macroeconomics /Robert J. Gordon. 6th ed. New York : Harper Collins College 1993College, 1993

3 P i i l f M i /N G M ki H d3. Principles of Macroeconomics /N. Gregory Mankiw. Harvard University 1998

4. Economics / John Sloman, Mark Sutcliffe. Student Workbook and Reader. Fifth edition. Prentice Hall, 2003eade . t ed t o . e t ce a , 003

5. Sissejuhatus majandusteooriasse/ Raul Eamets jt. Tartu Ülikooli


Kirjastus, 2005

Loengu eesmärk

1. Makroökonoomika olemus.

2. Makroökonoomika seotus mikroökonoomikaga.

3 Ü j i õ j i3. Ülevaade majandusliku mõtte ajaloolisest arengust.

4. Maailma majandusareng.


Kergem on oma põhimõtete eest võidelda kui nende järgi elada.võidelda kui nende järgi elada.

Makroökonoomika olemus


Üldist 17-18. sajandit loetakse kolme kaasaegse teaduse sünniajaks.

1. Füüsika

• kaasaegse füüsika rajajaks oli Isaac Newtonit• põhiteos “Loodusteaduse matemaatilised alused” - 1687 aastal

2. Majandusteadus

p

• kaasaegse majandusteaduse isaks loetakse Adam Smith’i• raamatuga “Rahvuste rikkus” (1776) pani aluse

3. Keemia

klassikalisele majandusteooriale

• alkeemia muutumise tänapäeva keemiaks andis aga kõige olulisema panuse Antoine Laurent Lavoisier


Slaid 6kõige olulisema panuse Antoine Laurent Lavoisier• raamat “Keemia põhimõtted” ilmus 1789 aastal

Tagajärg Kõigel kolmel juhul oli tegemist revolutsiooniga, mis muutisrevolutsiooniga, mis muutis põhikontseptsioone, mõtteviisi ja teaduslikke meetodeid.

• selle tulemusena jõuti primitiivsest teadusest kaasaegse teaduseni• kõigil kolmel juhul kehtivad peamised seisukohad ka tänapäeval.

teadusest kaasaegse teaduseni

p p

Majandusteaduse huviorbiiti jääb ülalmainitutest üksnes Adam Smith ja tema teooria midaüksnes Adam Smith ja tema teooria, mida tänapäeval tuntakse makroökonoomika nime all.

Millistele küsimustele püütakse makroökonoomikas vastust leida?Millistele küsimustele püütakse makroökonoomikas vastust leida?

Lembit Viilup Ph.D IT KolledžSlaid 7

Kuidas on tehnoloogia areng uute toodete kaudu muutnud inimeste tarbimisharjumusikaudu muutnud inimeste tarbimisharjumusi, nende töö iseloomu ja laiemas mõttes üldse hoiakutes arenenud riikides ja arengumaades?arengumaades?

Mis juhtub tulevikus ja kas on seda üldseMis juhtub tulevikus ja kas on seda üldse võimalik ette prognoosida?

Mis nende prognoosidega peale hakata? Jne. JJne.

Sl id 8Lembit Viilup Ph.D IT Kolledž

Slaid 8

Thomas Watson, IBM-I esimees, ähinnates 1943.a. uue kaadervärgi

äripotentsiaali:

“Ma arvasin, et maailmas ,oleks turgu võib-olla umbes viiele arvutile”.viiele arvutile .


Popular Mechanics kuulutas ä1949.a. ette teaduse võidukäiku:

“Tulevikus võivad arvutid kaaluda mitte rohkem kui 1,5 tonni”.


Ken Olson, Digital Equipment CCorporationi asutaja, 1977.a.:

“Pole vähimatki põhjust, miks keegi p j , gpeaks endale koju arvutit tahtma”.


Mi ää b i i t i t l k d?Mis määrab inimeste sissetulekud?

M F i d J M KM. Friedman versus J. M. Keynes

Miks makstakse maailmas sama töö eest naistele vähem kui meestele?naistele vähem kui meestele?

Miks on vähemused alatasustatud võrreldes teiste sama tööd tegijatega?teiste sama tööd tegijatega?


Milline on valitsusele kõige efektiivsem rollmajanduslikus elus?majanduslikus elus?

Kas valitsus peab aitama kaitstaKas valitsus peab aitama kaitstalooduskeskkonda ja kas ta peab olema samahea omanik kui seda on eraettevõtja?


Slaid 13

Mik õ i d ä kii j d lik k d l


Miks on mõningates maades väga kiire majanduslik kasv, tunduvalttagasihoidlikum teistes ning langus kolmandates maades?

Mis põhjustab tööpuudust ja miks onmõningates maades tunduvalt suuremmõningates maades tunduvalt suuremtööpuudus kui teistes?

Kuidas on see seotud rahvuse, usutunnistusevõi nahavärviga ja miks?

Slaid 15


Miks üldse hinnad tõusevad ja miks kogevad mõningad maadülikiiret hinna tõusu samal ajal teistes maades on need stabiilsed?


Mis määrab kindlaks kaubavahetuse i ii i j isuuruse erinevate riikide vahel ja kuidas

rahvusvahelised kaubanduskokkuleppedrahvusvahelised kaubanduskokkulepped mõjutavad töökohtade arvu ja majanduslikku heaolu eri riikides?

Slaid 17Lembit Viilup Ph.D IT Kolledž

Eesmärk

1 Analüüsida majandussüsteemi

Makroökonoomika

1. Analüüsida majandussüsteemi ebaõnnestumisi!2. Soovitused uute vigade vältimiseks.Uurimisobjektid: 2. Soovitused uute vigade vältimiseks.Uurimisobjektid:

1. Tööstuse ja riigi üldine majanduslik kasv. SKP2 Hi d d k j i2. Hindade kujunemine.3. Inflatsioonilised protsessid.2 M t j fi k l liitik2. Monetaar- ja fiskaalpoliitika.5. Üldine tööhõive.6 Si t l k d8. Riiklike (valitsuse) aktsioonide– maksud, kulutused eelarvdefitsiit jne mõju majandusele

6. Sissetulekud.

kulutused, eelarvdefitsiit jne. – mõju majandusele.

Reeglina on sel juhul tegemist majanduslike t t i õ d d dlik l


otsustega, mis nõuavad seadusandlikul (riigikogu) tasandil tehtavaid poliitilisi otsuseid.

Mikro- ja makroökonoomika omavaheline seos

i i i i iKuigi laias tähenduses on mikro- ja makroökonoomikajaotamine eri valdkondadeks kujunenud standardiks, eiole piir nende vahel kunagi päris selge olnudole piir nende vahel kunagi päris selge olnud.


Mikroökonoomika uurib:

Suuri majandusüksusi, kunatööstus lihtsalt on paljudeuurib: tööstus lihtsalt on paljudefirmade koondis.

Ratsionaalse käitumise ja

Firmad tavaliselt toimivadä i j j i

Ratsionaalse käitumise jaootuste kujundamist.

hästi ja seega vajavad ainultvähest poliitilist sekkumist.

Monetaarpoliitika mõjuo e po õjufirmade käitumisele jne.

Seega mikroökonoomika uurib ka küsimusi, mida onpeetud reeglina traditsioonilise makroökonoomika osakspeetud reeglina traditsioonilise makroökonoomika osaks.


MakroökonoomikaUurib muuhulgas a/ü-te nõudmiste mõju tööpuudusele ja –hõivele.j p j

TraditsioonilineTraditsiooniline mikroökonoomika pärusmaa.

Mikro- ja makromajanduse vahelise piiri hägusust põhjustab ka see, et makroökonoomilisi tulemusi pole alati võimalik saavutada mikroökonoomiliste aluste agregeerimise teel

Loomulikult on mikro ja makroökonoomikas ühiseid

saavutada mikroökonoomiliste aluste agregeerimise teel.

Loomulikult on mikro- ja makroökonoomikas ühiseid või osaliselt kattuvaid valdkondi tunduvalt rohkem.


Slaid 21

Pogondorfi illusioon


Makroökonoomika Mikroökonoomika

Ettevõttemajandus


Ülevaade majandusliku mõtte arengust

Ad S ith J h M d K


Adam Smith 05.06.1723- 17.07.1790

John Maynard Keynes 05.06.1883-21.04.1946

A. Smith (klassikaline majandusteooria)

1. Parim majanduskeskkond –inimeste omakasu ja turujõudude

Tänapäeval peetakse edasiviivaks jõuks puudust Puudus ei oleinimeste omakasu ja turujõudude

vastastikkune mõju. puudust. Puudus ei ole vaesus.

3 Konk rents hoiab hinnad tootmisk l dele lähedal

2. Inimesed saavad toodangut tootes kasumit.

3. Konkurents hoiab hinnad tootmiskuludele lähedal.

4. Riik ei sekku majandusse. Kuidas saab riik majandusse sekkuda?


Slaid 25

Uusklassitsistlik majandusteooria

1. Turumehhanism on piisavalt tugev et saada üle välistest

Tasakaalu korral nõudlus võrdub pakkumisega jatugev, et saada üle välistest

vapustustest ja viia majandus kiiresti üldisesse tasakaalu.

võrdub pakkumisega ja muutus pole vaja.

2. Majanduses on alati olemas d õi l d ill

Eeldus kehtib ka ööjõ k hasendusvõimalused, mille

tulemusena saab tarbija alati asendada puuduv kaup teisega

tööjõu kohta.

3. Mida tähendab Say väide:

asendada puuduv kaup teisega.

“Pakkumine tekitab omaenda nõudluse.”


Slaid 26

Keinsialism John Maynard Keynesi ideede pooldajad!1. Isereguleeruvad jõud majanduses on nõrgad.2 M j d l lt õhili lt b t biil

ideede pooldajad!

2. Majandus on oma olemuselt põhiliselt ebastabiilne. 3. Valitsuse sekkumine majandustegevusse on vajalik.

Keynes peab oluliseks:

I Raha rolli • ebameeldivused majanduses sunnivad

ööjõ

I. Raha rolli

• signaal firmale tootmise vähendamiseks

• ebameeldivused majanduses sunnivad kokkuhoiule.

II. Tööjõuturgu

Tööjõuturg ei toimi ise:

signaal firmale tootmise vähendamiseks

• saabubki majanduslangus• töötajaid vallandatakse

•töötajale on oluline reaalpalk •reaalpalk on nõudluse allikas

• saabubki majanduslangus.


Slaid 27•reaalpalk on nõudluse allikas •reaalpalga vähenemine toob kaasa müügi languse.

Monetaristid Nende ideed majanduse arenguks on lähtunud rahapakkumise pidevast suurendamisest. p p

Nad on mingil määral pöördunud tagasi Keynesi eelsesse majandusteadusse, kuid seda oluliselt edasi arendanud.

Põhiteesid: 1. Eramajandus on põhiliselt stabiilne.

majandusteadusse, kuid seda oluliselt edasi arendanud.

2. Hindade ja palkade paindlikkus tagab turu tasakaalu.

3 Langusperioodid majanduses lühikesed ja mõõdukad

4. Valitsuse aktiivsus majanduse juhtimisel teeb pigem halba kui head ja parim lahendus oleks hoida oma käed majandusest eemal

3. Langusperioodid majanduses lühikesed ja mõõdukad.

head ja parim lahendus oleks hoida oma käed majandusest eemal.

5. Ainult raha abil saab majanduslikke protsesse mõjutada.

6. Poliitikute ülesanne oleks:

•tagada rahapakkumise pidev kasv


•tagada rahapakkumise pidev kasv•tagada vähemalt äritsükli jooksul tasakaalustatud eelarve.

Neoklassikalised majandusteadlased

Monetarismi põhimõtete arendusj

Põhiteesid:

1. Majandus on põhiliselt stabiilne.

2. Valitsus ei suuda kuidagi Väidavad, et ärimehed näevad2. Valitsus ei suuda kuidagi majandus mõjutada.

Väidavad, et ärimehed näevad läbi iga valitsuse katse majandusega manipuleerida ning

3 Rahapakkumine peab mõõdukalt ja stabiilselt kasvama

kasutavad selle oma huvides ära.

3. Rahapakkumine peab mõõdukalt ja stabiilselt kasvama.

4. Riiklik sektor peab olema nii väike kui võimalik.


Slaid 29

Neokeinslikud majandusteadlased1. Majandussüsteemidel on kalduvus ebastabiilsusele.

2. Valitsuse sekkumine on sageli vajalik.

3. Majandussüsteemi isekorrigeerumine on3. Majandussüsteemi isekorrigeerumine on majanduslike languste puhul võimalik.

P bl idProbleemid:

• majanduse isekorrigeerumine võtaks liiga palju aega

4 Tööpuudus on põhiprobleemiks ühiskonnas

• väga raske realiseerida poliitilistel ja sotsiaalsetel põhjustel

Lahendus: ekspansiivne eelarvepoliitika.

4. Tööpuudus on põhiprobleemiks ühiskonnas.


Postkeinsistlikud majandusteadlased

1. Majandus on oma olemuselt ebastabiilne.

2. Majanduse tasakaalu ei saavutata isegi pikema aja vältel.

3 M j d d i i d õi d tiühi d j3. Majanduses domineerivad võimsad ametiühingud ja korporatsioonid.

4. Turujõud on liiga nõrgad, et iseseisvalt majandusest kosuda.

5. Valitsuse sekkumine hädavajalik, peaks kasutama:

• demokraatlikku planeerimist• demokraatlikku planeerimist

l liitik t• tulupoliitikat


Slaid 31• eelarvepoliitikat• monetaarpoliitikat

Määramatus turumajanduses, info ebaühtlane jaotus

Tekkis vastukaaluna A. Smithi“nähtamatu käe” ideeleinfo ebaühtlane jaotus

Põhiteesid

nähtamatu käe ideele.

Järeldused

1. “Nähtamatut kätt”, mis vaba konkurentsi korral majandust erapooletult suunaks ei eksisteeri

1. Suurem osa majand steooriaid on äljamajandust erapooletult suunaks, ei eksisteeri.

2. Turumajanduse kirjeldamiseks ja analüüsiks k t t d d lid ää i lt t

majandusteooriaid on välja töötatud vähemuse huvides

kasutatavad mudelid on äärmiselt suurte lihtsustustega ja primitiivsed 2. Isegi kõrgelt makstud

Nobeli preemiatega 3. Majandus ei allu ühiskonna seadustele, vaid juhusele ja globaliseerumise tulemusena tekkinud monopolide survele.

pärjatud analüütikute tööd teenivad samuti valdavalt finantseliidi huve. p

4. Halb informeeritus võib viia kogu turu kokkuvarisemiseni või muuta selle madala


kokkuvarisemiseni või muuta selle madala kvaliteediga kauba ringiks Slaid 32

Klassikaline majandusteadus Adam Smith 1776

Uusklassikaline majandusteadus Jean Babtiste Say 1900

Keinslik majandusteooria John Maynard Keynes 1936

Postkeinslik majandusteadus

Neokeinslik majandusteadus

Monetaristid

Milton Friedman

Neoklassitsistid

Robert Lucas j

Paul Davidson

Alfred Eichner

j

James Tobin

Franco Modigliani

Milton Friedman Robert Lucas

Thomas Sargent

20 sajandi teine pool

KaasaegMääramatus ja informatsiooni ebaühtlane jagunemine majandusesJoseph E. Stiglitz, A. Michael Spencer, George A. Akerlof 2001a

20. sajandi teine pool


p g p g

Kuidas majanduspoliitika ja tehnoloogia mõjutavad majandustsükleid. Finn E. Kydland, Edward C. Prescott (20004)

MajandustsüklidMajandussisesed põhjused

M j d t üklik i t t k tõ j l

MajandustsüklidMajandusvälised põhjused (sõda, kliima)

Majandustsükliks nimetatakse tõusu ja languse perioode majanduses, mis avalduvad kogutoodangu, kogutulu tööhõive ning inflatsioonitaseme näitajatekogutulu, tööhõive ning inflatsioonitaseme näitajate perioodilises kõikumistes teatud ajavahemikul ning toimuvad üheaegselt paljudes majandussektorites.

Majandustsükli faasidena eristatakse

1. Tipp e. haripunkt 3. Madalseis e. alang

2. Langusfaas e. retsessioon 4. Tõusufaas e. ekspansioon

Pikad (40-60 aastat) äritsüklid (innovatsioon), nn. Kondratjevi lained


( ) ( ) j

Lühikesed (15-20 aastat) äritsüklid (majanduslik aktiivsus), nn. Kuznetsi lained

32. USA president Franklin D. Roosevelt Ainus USA president (1933–45), kes on

ametisse valitud järjestametisse valitud järjest neljaks perioodiks.

Roosevelt juhtis USA-d ööd d j di k hmöödunud sajandi kahe

kõige suurema kriisi ajal:

Suur Majanduskriis jaSuur Majanduskriis ja Teine Maailmasõda. Oma tegevusega ta suurendas oluliselt föderaalvalitsuseoluliselt föderaalvalitsuse võimu tänu just tervele

reale riiklikele id lprogrammidele.


MAJANDUSARENG 1930 -1939

SUUR MAJANDUSKRIIS 1929 1932 l 24 kt b il 1929SUUR MAJANDUSKRIIS 1929 – 1932 algas 24.oktoobril 1929 aastal nn. “musta teisipäevaga”. Töötus kasvas kuni 25% - ni.

Põhj k t j d l ii ä k tPõhjuseks, et majanduslangus nii rängaks osutus oli see, et võeti vastu absoluutselt valesid otsuseid:

1 USA Föd l (FED) äh d h kk i t1. USA Föderaalreserv (FED) vähendas raha pakkumist.2. USA valitsus võttis vastu tariifiseaduse e. kehtestas tollimaksu sisseveetavatele kaupadele.p

President Franklin D. Roosevelt 1932 a. alustas uue kursiga, mille eesmärk oli anda rahvale raha, stimuleerida kulutamist ja selle kaudu tootmist.oli anda rahvale raha, stimuleerida kulutamist ja selle kaudu tootmist.

Ka Euroopas (s.h. Eestis) olid kriis mõjud katastroofilised, paljuski “tänu” kriisile tuli võimule Saksamaal Hitler.

Majandusareng taastus alles sõja eel seoses suurte riigitellimustega sõjatehnikale teadusele ja tehnoloogiale

kriisile tuli võimule Saksamaal Hitler.


sõjatehnikale, teadusele ja tehnoloogiale.

Slaid 36

George Catlett Marshall oli USA armee kindral ja tegeles 2.

Maailmasõja ajal USA armee personaliülemana.

Hiljem oli riigisekretär (1947-49) ja kaitseminister.

Euroopa Taastamise Programmi pakkus välja 1947 aastal.

Sai ka Nobeli rahupreemia 1953 aastal.


33. USA president (1945–53) Harry S. Truman, kes juhtis riik 2. Maailmasõja lõpupäevadest kuni “külma sõja” haripunktini Tema


Maailmasõja lõpupäevadest kuni “külma sõja” haripunktini. Tema teeneks oli kindel vastuseis Nõukogude ekspansionismile.

MAJANDUSARENG 1940 - 1949

1. Sõjaaegne majandus oli allutatud täielikult sõjalisele tööstusele ning seetõttu oleksid hinnangud edule või ebaedule eksitava iseloomuga.

2. Sõjajärgne majanduslangus jäi tulemata, kuna miljonid rindelt naasnud sõdurid osutusid hiigelsuureks kestuskaupade tarbijateks. See kutsus esile inflatsiooni (25% kahe aasta jooksul)kutsus esile inflatsiooni (25% kahe aasta jooksul).

3. Euroopa riigid olid majanduskatastroofi äärel.

4. George Catlett Marshalli plaan. Võtsid vastu 17 Euroopa riiki. USA investeeris Euroopasse $ 17 miljardit.

5. 1949. aastal oli mõningane majanduslangus, mis juba järgmisel aastal asendus tõusuga.

p j

aastal asendus tõusuga.

i


Slaid 39

34. USA president(1953-61) Dwight D. Eisenhower oli 2.

Maailmasõja ajal liitlaste väegrupi juhatajaks Lääne –

EuroopasEuroopas.


Majandusareng aastatel 1950 kuni 19591. Suhteliselt stabiilne periood võrreldes kahe eelmisega.

2. Korea sõda.2. Korea sõda.

3. Oli kolm suhteliselt tagasihoidlikku langusperioodi.

1958 aastal avaldas A.W. Phillips artikli, milles kirjutassõltuvusest töötuse määra (U) ja inflatsioonimäära (p) vahel.

p

UPhillipsi kõverast loodeti poliitikutele lihtsat vahendit töötuse ja inflatsiooni reguleerimiseks.


Seega tuli inflatsiooni vähendamiseks suurendada töötust ja vastupidi.

John F. Kennedy


Majandusareng aastatel 1960 kuni 1969

•Probleemid 1960 a. inflatsiooniga USA-s 6%•J. F. Kennedy 1961 presidendiks loosungi 1960 kuni 1969

1960-ndate alguses elluviidud majanduspoliitikat iseloomustab:

y p gabil “majandus suure jõuga käima”. •Täitis lubaduse ning seda perioodi loetakse majanduses edukaks. Keynes ideed. NB!

1. Töötuse vähendamiseks ja sisemajandusliku kogutoodangu (SKP) suurendamiseks kavandatud nõudluspoolne poliitika. Eramaksude alandamisele ja kulutuste suurendamisele suunatud fiskaalpoliitika

j y

alandamisele ja kulutuste suurendamisele suunatud fiskaalpoliitika.

2.Tootlikust suurendav ja hindade stabiilsust säilitav pakkumispoolnepoliitika. Ärindusmaksude vähendamine ja väljaõppeprogrammid.p j j pp p g

3. Vabatahtlik hinna- ja palgakorraldus mudel. Hoiti ühelt poolt palga tõusu ja tootlikkuse ning teiselt poolt kulude ja hinna kasvu suhet.

4. Rahapoliitika oli suunatud madalate intressimäärade säilitamisele.

Tulemus: viie aastaga tõusis tootlikus 16%, inflatsioon püsis alla 4%.

Pärast Vietnami sõja algust vähenes töötus, kasvas inflatsioon. Poliitikud ei soovinud teha ebapopulaarseid otsuseid ja tõsta tulumaksu Valimisaasta ! Periood lõppes inflatsiooni suurenemisega


tulumaksu. Valimisaasta ! Periood lõppes inflatsiooni suurenemisega.

Slaid 43

Richard M. Nixon oli 37. USA president (1969-74),

kes kõige enam on tuntud nn. “Watergate” skandaali tõttu

olles üldse esimene USAolles üldse esimene USA president, kes on ise tagasi

astunud. Tuntakse kui mitte-midagi tegemise presidenti. Algatas küll rida reforme,

k idkuid…


• võeti kasutusele uus majandusplaan, mille kohaselt hakati kontrollima palku ja hindasid. Plaan oli algul edukas.• perioodi algusele oli iseloomulik: Kõrge tööpuuduses ja inflatsioon kuni 6%, suur väliskaubandusdefitsiit, ametiühingute kõrged palganõuded ja streigid.• peetakse stagnatsiooni perioodiks

Majandusareng aastatelPangandusprobleemid seoses Araabia maade poolt hoiustatud suurte

p g p


maade poolt hoiustatud suurte summade laenamisega arengumaadele.

P i di lõ l i fl t i 12% tööt

L b ti t h liitik t t

Perioodi keskel piirangud kaotati ning ettevõtjad üritasid kohe kõike tasa teha.

Perioodi lõpul inflatsioon 12%, töötus8%. Stagflatsioon!

Loobuti rangest rahapoliitikast, s.t. intressimäärade sihipärasest planeerimisest (kuni 1982 a-ni). Siiani: Lisandus: OPEC-i naftaembargo (1974),

väetise kallinemine ja kallidväetise kallinemine ja kallidpõllumajandustoodete hinnad.•majanduslanguse algul suurendati

raha pakkumist •kõrge inflatsiooni puhul vähendati Inflatsiooni tõttu hakati töölepingutes


kõrge inflatsiooni puhul vähendati raha pakkumist70-ndatel see meetod enam ei toiminud

Inflatsiooni tõttu hakati töölepingutesnõudma elukalliduse indeksi arvestamist.See programmeeris majandusse inflatsiooni.

Roland Reaganoli 40. USA president. Teda peeti p pkonservatiivsuse kehastuseks ja veendunud antikommunistiks.

Kritiseeris ägedalt tolleaegse NSVLKritiseeris ägedalt tolleaegse NSVL poliitikat, eriti Afganistani osas. Jäi

valijatele mällu meeldiva isikuna just oma sõbraliku ja rahvalikuoma sõbraliku ja rahvaliku

käitumisstiili poolest.



Eelmine majandusperiood oli kehv, inflatsioon oli keskmiselt 8%, tööviljakus napilt pool Kennedy-Johnsoni aegsest .

Vajati midagi uut ja selleks sai Reagani nõunike poolt välja töötatud nn. pakkumispoolne majanduspoliitika. Mõjutab tootmist laienemise suunas.

Keskenduti isiklikke ja ärimaksude kärpimisele ja valitsuse rolli vähendamisele. (näit. Reformierakonna põhiideed)

Loodeti inflatsiooni, töötuse ja intressimäärade alanemist, paraku nii eiläinud. Inflatsioon langes 12%-lt 4%-le, töötus aga suurenes 7,1% kuni11%. Sisuliselt oli tegemist suurima kriisiga pärast 1930.g g p

Suur eelarvedefitsiit, intresse maksti 15% kogu valitsuse kulutustest. Grammi-Rudmani seadus eelarve tasakaalu kohta.

USA-s negatiivne väliskaubandusbilanss. USA maailma suurim võlglane, nõuti Saksamaa, Jaapani majanduse elavdamist.


, p j

Gerge Herbert Walker Bush oli USA asepresident (1981-

89) ja 41. USA president (1989-93). Kogus

populaarsust “külma sõja”populaarsust külma sõja lõpetamise ja eduka

Lahesõjaga.j g


42. USA president (1993-2001) William J. Clinton


Majandusareng aastatel 1990-1999

1. Perioodi loetakse maailma jaoks edukaks, eriti kiire j d li 1994 t l j i di lõmajandusareng oli 1994 aastal ja perioodi lõpus.

2. NSVL, Jugoslaavia ja nn. “sotsialismileeri lagunemine”,2. NSVL, Jugoslaavia ja nn. sotsialismileeri lagunemine , suured majandusprobleemid nendes riikides.

3. Lahesõda 1991 aastal.

4 1994 aastal asutati NAFTA (USA Mehhiko Kanada)4. 1994 aastal asutati NAFTA (USA, Mehhiko, Kanada).

Slaid 50


Slaid 50

8987 91 93 95 97 99

Slaid 51. USA majanduskasv


World Trade Centre 1975-2001


WTC rünnak 11.09.2001


Majandusareng 2000-

Osama bin Laden ja George W. Bush


j g

Majandusareng 2000-2009

1. Jätkuv globaliseerumine, mis on viinud sageli vägivaldsete vastuaktsioonideni

2. Terrorismioht, mis omakorda avaldab majandustegevusele pärssivat mõju.

3. Probleemiks on ka ülisuurte firmade (Enron, Arthur Andressen, Worldcom jne.) majandustegevuse ja raamatupidamise ebaadekvaatne peegeldamine. Investorid kaotasid börsidel suuri summasid.

4. USA korporatiivse järelvalve süsteemi peetakse ebarahuldavaks.

5. Hiina majanduse ülikiire areng ja energia vajaduse kasvu mõju.

6 I i õj k b ki dl ft t d l j ft hi id tõ6. Iraagi sõjaga kaasnev ebakindlus naftaturgudel ja naftahinna pidev tõus.

7. EL kui terviku suhteliselt aeglane majanduskasv ja euro tugevnemisega $ suhtes kaasnevad probleemid.

8. Probleemid terrorismiga ja mitmed sõjalised aktsioonid tekitavad b billi


ebastabillisust.

Maailmamajanduses oli 2003 a. kasv ca 3,5%, jõudes viimase kümne aasta keskmiseni, 2004-2007. a oli kasv ca 5,0%, 2008 a. prognoositi tänu Lad Ameerikale Jaapanile ja eurotsoonile veel suuremat kasvu sealtLad.-Ameerikale, Jaapanile ja eurotsoonile veel suuremat kasvu, sealt edasi aga prognoositakse mõningast langust. Läks aga oluliselt kehvemini.

Segadus Iraagis ja naftahindade rekordid põhjustasid hinna tõusu. ELSegadus Iraagis ja naftahindade rekordid põhjustasid hinna tõusu. EL laienemine 2004 a. 1. maist lõi Euroopasse suure 450 milj. tarbijaturu.

Euroliidus oli 2007 a. majanduskasv ca 3 %. Euro kasutuselevõtt

USA j d k kii 2007 l 5% i j d k

jsularahana oli hinnatõusu üks põhjusi. Euro tugevnemine $ suhtes põhjustas ekspordi vähendamist. 2008 aastast majanduskriis.

USA majanduskasv kiirenes 2007 aastal ca 5%-ni, majanduskasvu peamisteks toetajateks olid eratarbimis- ning valitsussektori kulutused ja seadmete ja tarkvara ost. Aastaks 2008 prognoositi USA-s mõningast majanduslangust, mis ka realiseerus.

Aasia majandusprobleemid on tänu Hiina majanduse tõusule on mõnevõrra väiksemad, kuigi Jaapanis on tõsised majandusprobleemid.

2008 aastal algas suur majanduslangus, mille lõppu veel näha pole.


Slaid 57

EL, USA ja Jaapani SKP juurdekasv

6

4

0

2

urde

kasv

, %

EL(27 riiki)

USA

-2

01997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010ju

u USA

Jaapan

-4

-6

aastad


Inflatsiooni määr

10

12

8

10

6

Infla

tsio

on

EL(27 riiki)

USA

J

2

4

I Jaapan

Eesti

0

2

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

-2

Aastad


Järeldus: Berta's Fundamental Law of Economic Järeldus: Berta s Fundamental Law of Economic Rents. "The only thing more dangerous than an

amateur economist is a professional economist." amateur economist is a professional economist.


Loeng 1 Sissejuhatus...

Documents

Transcript of Loeng 1 Sissejuhatus...