Mente et Manu3 (1815) • 10. veebruar 2012 Ilmub üle nädalaT a l l i n n a T e h n i k a ü l i k o o l i a j a l e h t

Kroonika

Loeng rahvusvahelise kriminaalkohtu tegevusest

8. veebruaril toimus Tallinna Tehnika­ülikooli aulataguses auditooriumis Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) peaprokurör Luis Moreno­Ocampo ja aseprokurör Fatou Bensouda avalik loeng “International Criminal Court as a prominent actor in international order: Its prospects and challenges” (Rahvusvaheline Kriminaalkohus rah­vusvahelistes suhetes: kohtu võimalu­sed ja väljakutsed).

Eesti perspektiivi kohtu tegevusele andsid ICC liikmesriikide assamblee president Tiina Intelmann, Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Ma­ruste ja Inimõiguste Instituudi esimees Mart Nutt. Üritus keskendus ICC rollile 21. sajandi rahvusvahelises korras ning kohtu ees seisvatele võimalustele ja väljakutsetele.

TTÜ plaanib sügisel avada uuendatud logistika magistrikava

Magistriõppekavas lisandub eelnevale kahele peaerialale, logistikale ja trans­pordi planeerimisele, kolmas, tarnea­hela juhtimine. TTÜ veonduslogistika õppetooli juhataja professor Ott Koppel märgib, et logistika magistriõppekava vajas kiiresti muutuvas maailmas uuendamist. “Rahulolematus, et kõrg­koolist tulnud inimene tuleb kõigepealt saata kuhugi lisakoolitust saama, jõudis selgelt ka meie kõrvu,” räägib Koppel. Uuendatud õppekava sisulise kvaliteedi tagamiseks pööras TTÜ pilgu maailma tippülikoolide ja ettevõtjate poole, et saada teada, mida ettevõtja magist­rikraadiga lõpetajalt reaalselt vajab.

Äripäev

Järjekordne kvaliteedi neljapäevak

9. veebruaril toimus TTÜ energeeti ka­maja auditooriumis järjekordne kva li­teedineljapäevak.

TEEMad: • TTÜ praktikakorraldusest üliõpi­

laste ja tööandjate pilgu läbi. 2011. aastal läbiviidud praktika korraldust käsitlevate küsitluste tulemusi tutvustasid Ina Tepp (õp­peosakond, projektijuht) ja Kärolin Šults (Psience OÜ juhatuse liige);

• erialane sisseelamisprogramm es­makursuslastele – energeetikatea­duskonna mõtted ja kogemused. Igal aastal astub ülikooli õppima hulk noori, kes oma valikus väga kind lad pole ning on seetõttu esi­meste raskuste korral üsna kergelt valmis õpinguid katkestama. Mida energeetikateaduskonnas selle probleemi ennetamiseks ette võe­ti, rääkisid programmi läbiviijad eesotsas energeetikateaduskonna õppeprodekaani Juhan Valtiniga.

REIN MUNTER, aastast 2011 TTÜ emeriitprofessor ning üht lasi keemia­ ja materjalitehnoloo gia teaduskonna keemiatehnika instituudi vanemtea­dur. 1992­2011 oli sama teaduskonna keemiatehnika instituudi keskkonna­kaitse ja keemiatehnoloogia õppetooli professor. Teaduslik uurimistöö on seisnenud peamiselt keskkonnatehno­loogias, eriti vee/reovee ja saastatud pinnase osoonimise ja süvaoksü­datsiooni valdkonnas. Jooksev projekt: klooritud süsivesinikega saastatud pinnase taastamine peroksüdeerimi­sega. doktorikraad 1991 (juhendaja Enno Siirde), väitekirja teema: ”Vee ja heitvete osoonimise teooria ja praktika”, kaitstud Kiievi Kolloid­ ja Veekeemia Instituudis.

MaaRJa KRUUSMaa, aastast 2008 TTÜ biorobootika keskuse juhataja, professor. Teadustöö põhisuunad: loodusteadused ja tehnika; arvuti­teadused (biorobootika, elektroak­tiivsed materjalid ja seadmed ning nende juhtimine, allveerobootika, intelligentsete robotite õppimisalgo­

Fakte autasustatutest ETISe andmeilritmid). Jooksvad projektid: patsiendi ohutus robotkirurgias ja arukad kirur­giarobotid; liikumine ja tajud pide­vates keskkondades; ioonsed elekt­roaktiivsed polümeersed materja lid, nende juhtimine ja rakendused jpm. doktorikraad 2002 Repeated Path Planning for Mobile Robots in dyna­mic Environments, Chalmersi Tehni­kaülikoolis Rootsis.

ENN LOIgU, aastast 2003 TTÜ ehi­tus teaduskonna keskkonnatehnika instituudi keskkonnaaluste õppetooli juhataja, professor. Teadustöö põhi­suunad: bio­ ja keskkonnateadused; kesk konnaseisundit ja keskkonnakait­set hõlmavad uuringud (jõgede vee­kvaliteet, veekvaliteedi standardid ja

kriteeriumid, pinnavee seire, sisevee­kogude eutrofeerumine, veevarude säästlik kasutamine ja kaitse, vee saastamise vältimise tehnoloogilised ja keskkonnakaitselised meetmed, veevarude säästlik kasutamine ja kaitse, vee saastamise vältimise teh­noloogilised ja keskkonnakaitselised meetmed). Jooksvad projektid: Baltic COMPaSS – poliitika ja investeeringud jätkusuutlikeks lahendusteks Lääne­mere regiooni põllumajandustootmises (INTERREg IVa); reoveesette ja teiste biolagunevate jäätmete koos­ ja eral­dikäitlemine anaeroobse kääritamise teel Eestis ja digestaadile jäätmelõpu kriteeriumist lähtuvalt soovituslike kasutuskriteeriumite väljatöötamine; jäätmete ja tootmise kõrvalproduktide säästlik utiliseerimine; SUBMaRINER – Läänemere ressursside jätkusuutlik kasutamine jpm. doktorikraad 1982 (juhendaja Harald­adam Velner) „Toit­ainete allikad ja sisevete eutrofeeru­mine“, kaitsmine riiklikus hüdrokeemia instituudis Rostovis doni ääres.

VaHUR VaLVERE, TTÜ Tehnomeedi­kumi kliinilise meditsiini instituudi onko­loogia õppetooli dotsent; Põhja­Eesti Regionaalhaigla onkoloogia ja hemato­loogia kliiniku juhataja; MTÜ Eesti Vä hiliit nõukogu esimees. Uurimistööd erinevate vähivormide diagnostikas ja ravis. Jooksvad projektid: Biomechanics for Cancer Therapy Based on genomics and Nanobiorobotics; uued markerid vä hi diagnostikas ja prognostikas – kas­vajaseoselised autoantikehad ja Hedge­hog­gli signaaliraja komponen did.

EESTI VabarIIgI aaSTapÄEVa

5 TEEnETEmÄrkI TTÜ TööTaJaTELE

Lk 1, 4

TTÜs TuLEkuL ESImEnE IngLISE kEELE Ja Euroopa kuLTuurI rahVuSVahELInE

SuVEkooL Lk 3

EESTI mööbLIT nÄIdaTI

köLnI mESSIL, kohaL oLI ka TTÜ

Lk 2

TTÜ Ja mIcroSoFTi kooSTööS kInEcTi

arEndamISEkS auhInnaTI parImad

Lk 4

Fatou bensouda Luis moreno- ocampo

Teenetemärgid TehnikaülikooliPresident Toomas Hendrik Ilveselt saab sel aastal sarnaselt mullusele teenetemärgi 99 inimest, sealhul­gas viis tublit inimest Tallinna Tehnikaülikoolist.

Valgetähe III klassi teenetemärgi saab Rein MunteR – tehnikateadlane, TTÜ emeriit­professor.

Valgetähe IV klassi teenetemärgid saavad MaaRja KRuusMaa – biorobootika arendaja, TTÜ professor;enn Loigu – keskkonnateadlane, TTÜ professor.

Valgetähe V klassi teenetemärgi saab RauL taLMaR, TTÜ akadeemilise Naiskoori dirigent.

Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi saab VahuR VaLVeRe, vähiarst, TTÜ Tehno­meedikumi dotsent.

TTÜ ja Ericsson Eesti aS sõlmisid koostööleppe 31. jaanuaril kirjutati alla Ericsso­ni ning TTÜ laiaulatuslikule koos­tööleppele. Lepingu sõlmimist koordineeris ja korraldas TTÜ in­novatsiooni­ ja ettevõtluskeskus.

Leping sätestab laiaulatusliku koostöö õppe­ ja teadus­arendus­tegevustes, Ericssoni toetuse TTÜ võimekamatele tudengitele,

praktikaprogrammi loomise ning õppepraktika ettevõttes, samuti lõputööde teemade väljapakku­mise.

Lisaks toetab Ericsson TTÜ loovkeskust Mektory ning toob TTÜsse vähemalt korra aastas ühe visionääri ülikooli avalikke loenguid pidama.

TTÜ rektor andres keevallikust vasakul on Ericsson Eesti aS chairman of the board Seth Lackman ning paremal head of Supply Site Tallinn Jonas Ygeby.

järg lk 4

mente et m

anu, 10. veebruar 2011E­post: ajaleht@

ttu.ee, ww

w.ttu.ee/ajaleht

2

T&A

Õpe

kolm uut Eesti Teadusfondi granti TTÜ avaliku halduse instituudis

Eesti Teadusfond kinnitas rahastamise kolmele uuele ETF grandile TTÜ avaliku halduse instituudis aastateks 2012­2015.

Prof Tiina Randma­Liiv juhib projekti „Majanduskriisi mõju avalikule haldusele: Eesti juhtumi analüüs“.

Lisaks otsestele majanduslikele mõ­judele on hiljutine majanduskriis aval­danud mõju ka valitsemisele, kuigi need muutused ei pruugi olla nii ilmselged ja koheselt nähtavad. Hoolimata sellest, et juba 2010. aasta alguses viitasid mitmed majandusnäitajad finantskriisi lõppemi­sele ja majanduse taastumisele, on kriisil avaliku sektori toimimisele oluliselt pikem järelmõju, sest valitsuse rakendatavad kokkuhoiumeetmed kestavad veel aas­taid. Peamine küsimus avaliku halduse seisukohast on, kas kriis on tugevdanud senist halduse korraldust või hoopis tinginud muudatusi või isegi põhimõt­telisi ümberkorraldusi halduspraktikas. Käesoleva projekti peamine eesmärk on analüüsida majanduskriisi mõju avalikule haldusele Eesti keskvalitsuse tasemel. Projekt raames käsitletakse järgnevaid uurimusküsimusi: Kas finantskriis on põh­justatud süsteemsetest vigadest avalikus halduses? Kas majanduskriis on mõjutanud valitsemise praktikat? Kui ulatuslikud on ilmnenud muudatused? Kas kriis on kaasa toonud ajutised või pikaajalise fookusega ümberkorraldused avalikus halduses? Kas lühi­ ja pikaajalised muudatused on omavahel kooskõlas? Kas kriis on avaliku halduse reforme viinud uue haldusjuhtimi­se (NPM) paradigmale lähemale või hoopis kaugemale? Viimasel juhul, mis tendentse on võimalik täheldada?

dr Veiko Lember juhib projekti „avali­ku­erasektori koostöö ja avalike teenuste osutamine: seosed majandusarenguga“.

Kaasaegsed avaliku halduse käsit­lused on suuresti ignoreerinud küsimust, mil määral tuleks erinevaid lepingulisi avaliku­erasektori koostöömehhanisme teadlikult rakendada innovatsiooni, teh­noloogia ja seeläbi üldise majandusarengu hüvanguks. Samal ajal on see kerkimas aina olulisemaks teemaks evolutsioonilises majandusteaduses, arenguökonoomikas ja innovatsiooniuuringutes, kus lepingulisi koostöövorme (riigihangetest nn PPP pro­jektideni) nähakse olulise nõudluspõhise innovatsioonipoliitika tööriistana. Veelgi enam, käesoleval ajahetkel on paljud valitsused üle maailma (taas) ellu viimas 1970st pärinevaid poliitikaid, mis näevad ette olulise osa riigihangete eelarve – tavaliselt 10­20% SKTst – suunamise in novatsiooni, tehnoloogia ja üldise ma jandusarengu hüvanguks. Käesoleva uurimisprojekti eesmärk on käsitleda eelpool mainitud fenomeni läbi riikide võrdleva analüüsi.

dr Erkki Karo juhib projekti „Institut­sioonid ja majandusareng Ida­aasias ja Kesk­ ja Ida­Euroopas“.

Tõenäoliselt on üheks levinumaks ja tõesemaks Kesk­ ja Ida­Euroopa riikide majandusarengu väljakutsete diagnoosiks vajadus struktuursete muutuste järele ning liikumine kõrgema lisandväärtusega majandustegevuste poole. Probleemiks on aga see, et need diagnoosid ei ole viinud selgete poliitikate suunas, mis sellist struktuurset muutust toetaks. Hiljutine ma­janduskriis ja poliitilised vastused sellele on seda probleemi väga selgelt illustree­rinud. Projekti eesmärgiks on uurida ning analüüsida, miks ei ole need riigid suutnud majandusstruktuuri muutvaid poliitikaid rakendada isegi ilmsete võimaluste puhul.

TTÜs saab endiselt kasutada sülearvuteid

TTÜ toetab jätkuvalt tänapäevaste info­ ja kommunikatsioonitehnoloogiliste lahen­duste kasutamist õpingute läbiviimisel. Vii­masel nädalal meedias laia kõlapinda leid­nud nn suletud kuvarite poliitika on TTÜs kehtestatud ainult sotsiaalteaduskonna avaliku halduse instituudis rakendades akadeemilist vabadust. Instituudi direktori professor Rainer Katteli seisukohalt on kohandatud piirangu eesmärgiks eelkõige õppekvaliteedi tõstmine, mis on otseses seoses üliõpilase tegevuse ja tähelepanu jaotumisega loengu ajal. Sülearvutitite, tahvelarvutite, nutitelefonide ja teiste IKT lahenduste kasutamine TTÜ loengu ajal sõltub konkreetsest õppetöövormist ja õppejõu otsusest loengu läbiviimise kohta.

Terje Talv

Eestis toodeti 2010. aastal 329 miljo­ni euro eest mööblit, millest eksporditi rohkem kui 260 miljoni eest. Ekspordi sihtriikidest moodustab Euroopa Liit enam kui 90%. Mööblitööstus koos metsa­ ja pui du tööstusega annab ligi viiendiku Eesti tööstustoodangust ja pakub tööd ligi 11 000 töötajale. Eesti Mööb litootjate Liidu (EMTL) esitatud klastri projektitaotluse „Mööblitöös­tuse ekspordivõimekuse tõstmine“ rahuldas EaS 8.12.2011. aastal summas 952 000 eurot. Klaster on teatud piirkonnas ja valdkonnas tegutsevate ettevõtete kooslus, kes omavad sarnast majandushuvi ja arendavad rahvusvahelise konku­rentsivõime tõstmisele suunatud pikaajalist koostööd nii omavahel kui ka teadusasutuste, omavalitsuste ja teiste organisatsioonide ning tugisüs­teemidega. EMTL kaasas klastripro­jekti pikaajalise koostööpartneri, TTÜ keemia­ ja materjalitehnoloogia tea­duskonna polümeermaterjalide insti­tuudi puidutöötlemise õppetooli, kuns­tiakadeemia (EKa) sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonna ja TTÜ ning EKa ühise rahvusvahelise magistriõp­pekava disain ja tootearendus juhid. Kölni mööblimessi „Imm Cologne“ külastus oli mööblitööstusklastri esi­meseks ühisprojektiks.

Mis seekordsel Kölni mööbli­messil „imm Cologne“ uudsena teile kui puidutöötlemise spetsialistile silma hakkas?Naturaalse puidu rohke kasutami­ne kodumööbli (massiivpuidust ja liimkilpidest lauad, kapid, toolid) ja interjööri detailide (servamata laud, ümarpuit jne.) valmistamisel; loodus­like toonide, lõhede ja oksakohtadega kõvapuitmööbel, mida mõnel juhul oli ka vanutatud, nn roheliste toodete ja keskkonnasõbralikkuse rõhutamine, näiteks vähese formaldefüüdi emis­siooniga sideainest ja 100% taaska­sutatud toorainest puitkiudplaatide kasutamine mööbli valmistamisel.

Eesti mööbel paistis silma kölni maailmamessil

Sakslastele on oluline usaldus­väärsus – teadmine, kuidas ja mil­listest materjalidest on mööbel val­mistatud ning et selle viimistlemisel ei tohi kasutada keskkonnale ega tervisele kahjulikke aineid sisaldavaid peitse, lakke, värve. Tähelepanu ära­tas modernne nahkmööbel, kus olid muudetava kõrguse ja kaldenurgaga selja­ ja jalatoed.

osalesite messi ajal toimunud seminaril, kus räägiti saksa mööbli­tööstuse arengutendentsidest. Mida on meie tootjail neist õppida?Eesti mööblitööstuse klastri liikmed kohtusid Kölni messil turukonsultandi Helmut Max Merkeliga, kes on ka Saksa juhtiva mööbliajakirja Möbl­Markt toimetaja. Härra Merkel on 2011. aastal toimunud Eesti mööbli­ettevõtete külastuse tule mu sena juba avaldanud ka Eesti mööbliettevõtteid tutvustava artikli.

Merkeli sõnul on Saksa klient kon­servatiivne ja soovib oma partneriks kohalikku firmat. Täispuitplaatidest ja massiivpuidust nn öko mööbel on taaskord väga populaarne Saksa turul. EMTLi info põhjal moodustas ligi 10 aastat tagasi Eesti mööbli­tööstuse ekspordist 35% looduslike toonidega männipuidust mööbel Saksa turu tarbeks.

Saksa mööbliturul on oluline roll jae müüjaid esindavatel gruppidel üld­ni metusega „ostuühistud“ ehk buyers group, kelle ülesandeks on oma liikmete (müügikettide, poodide jne) toodete tsentraliseeritud sisseostu organisee­rimine, sest nad esindavad enamikku jaemüügiettevõtetest – Helmut Merkeli hinnangul ligi 85%. Ostuühistud külas­tasid Kölni messil 10­15 inimeselistes rühmades tootjate stende ning arvus­tasid tootjate toodangut: hind on liiga kõrge, kvaliteet on madal, kaubamärk vähetuntud jne. Selleks et Saksa turul edukas olla, peab ettevõte omama häid ja pikaajalisi kontakte turul tegut sevate erinevate kliendirühmade huve esinda­vate agentidega. Seega on Ees ti mööb­litootjale väga oluline see, kui tuntud ja mõjukas on tema partner Saksamaal.

Kuidas mõjus Kölni messil muu maailma taustal eesti ekspositsioon?Eesti mööblitootjad olid messil väljas ühise EaSi toetatud stendiga – Estonian Furniture Street, mille kujunduselemendina oli kasutatud Tallinna vanalinna vaateid kujutavaid tekstiilkangast taustu ja vaheseinu. Eesti stend sattus 4. 1. halli, kus oli ümberringi mitmeid aasia tootjaid, ja neist me eristusime väga hästi.

Messil olid esindatud Eesti peh­memööbli tootjaist Bellus Furniture

kas oleme arenguspiraali uuel keerul

Kas Pariisi kevad 1968 ja üliõpilasrahutused võiksid mingil maavillasel kombel korduda ka Eestis? Selle üle on pannud mõ­tisklema viimase aja üliõpilaskonna üha teravnevad väljaastu­mised, aga ka haridustöötajate protest õpetajate palgapoliitika suhtes. Oleme jõudnud aega, kus tavapäras te ümarlauanõu­pidamiste ja kabinettide sügavuses toimu vate kokkulepete aeg hakkab ümber saama. Kui teine pool lihtsalt keeldub iga­sugustest asjalikest aruteludest ja kompromissiotsinguist, siis esimesel poolel ei jää ühel hetkel muud üle, kui kasutusele võtta äärmuslikud abinõud.

Paraku samasugust arengut, kui haridustandril, näeme ka töösuhete vallas. Kolmepoolsed läbirääkimised on katkenud, töötuskindlustuse senise süsteemi habras, kuid siiski toiminud konsensus on lagunemas ja sellega on ohtu seatud isegi töö­võimetute inimeste toimetulek. Ühiskonna alustalad kõiguvad vastuolude tugevnevais tuultes. Kellel võiks sellest kasu olla? ­ küsivad kolleegid ja teised mure likud kaaskodanikud minultki. Igatahes mitte Eestil kui rah vusriigil ega meie euroopalikul ühiskonnal. Mis on see niivõrd tähtis ja valdav huvi, mis sunnib taganema senistest kokkulepetest ja juba idanema hakanud põhjamaisest konsensusest?

Ühest küljest muidugi globaalsed protsessid ja euro tsooni üha süvenev kriis. Teisalt, kõigest hoolimata, milleks on selliseid tülisid vaja riigis, mille elanikkond peatselt avaldatavate rah­valoenduse tulemuste põhjal võib olla ligikaudu 100 000 võrra väiksem kui eelmisel korral. Ja väljaränne näib veelgi kiirenevat. Kas meil on siin raisata enam ühtegi inimest, ühtegi aju, ühtegi töökat kätepaari? Kas tõesti oleme valmis kaalukausile seadma ka oma noorsoo tuleviku, et kaitsta kellegi dogmasid või lihtsalt kangekaelsust!? Miks kutsume ise endale kaela häda, lammuta­des üksmeelt kui meie väikese ühiskonna edasikestmise põhilist alusmüüri!? Loodame saada neile küsimustele vastuse, enne kui arenguspiraali uus keerd peaks jõudma Pariisi kevade kohale.

Mart ummelastegevtoimetaja

Mente et Manu järgmine number ilmub seoses EV aasta­päevaga 2. märtsil.

Tallinna Teaduspark Tehnopol tut­vustas alustavate ettevõtete kasvu ja rahvusvahelist läbimurret kiiren­davat Startup Inkubaatorit. Startup Inkubaator ühendab rahvusvahelised ja tugeva ettevõtlustaustaga mentoreid, eesmärgipõhise protsessi ja mugavad kontoritingimused.

Startup Inkubaatori eesmärk on aidata siinsetel ettevõtetel jõuda oma toodetega maailmaturgudele ning kii­ren dada tehnoloogiapõhiste ettevõtete arengut.

„Eesti alustavad ettevõtted on olnud maailmaturul oma ala parimate seas, sest meie ettevõtluskultuuri kannusta­vad tugevad eeskujud ning siia on tekki­nud kriitiline mass ettevõtjaid, eksperte ja raha. Tahame anda oma uuenenud teenustega panuse, et Tallinnast kuju­neks tõesti arvestatav startup­kultuuri meka Euroopas, nagu seda on London või Berliin“, ütles Tehnopoli turundusjuht Martin goroško.

“Iga alustaja teab kui tähtis on kiiresti ja võimalikult vähe vigu tehes jõuda oma tootega tarbijani. Parim, mida Startup Inkubaator selleks pakku­da saab, on head kontaktid üle maailma ning nõuanded oma ala ekspertidelt. Oleme üles ehitanud rahvusvahelise taustaga ettevõtlusmentorite võrgus­tiku, mis idufirmadesse panustavad. Juba selle aasta suvel avame alusta­vatele ettevõtetele suunatud uudse keskkonna, mis ühendab prototüüpide valmistamse võimalused, kontorid ja ühistegevuse alad,“ lisas Startup Inku­baatori juht Kati Nikopensius.

Täna on Tehnopoli Startup Inku baa­toris alustavate ettevõtetega tegelemas

Tehnopol: Tallinn kujuneb alustava ettevõtluse mekaks

13 mentorit ja äritreenerit, kellest ena­mus omavad rahvusvahelise ettevõt­luse kogemust. Mentorite ridadesse kuu luvad näiteks PR guru daniel Vaarik, Oracle Eesti tegevjuht Olle Tischler ja rahvusvahelised nimed, sh Jonathan Bradford.

Startup Inkubaatori ühe mentori, rek­laamiagentuuri Velvet partneri ja loov juhi Janno Siimari sõnul toob töö alustavate ettevõtetega kasu mõlemale osapoolele. „Liitusin võrgustikuga, sest nägin kui palju on minu teadmistest ja kontaktidest kasu alustaval ettevõttel. Samuti hoiab see mind värskena. Kohtu des idufirmadega saan alati uutel innovatsioonidel kätt pulsil hoida,“ lisas Siimar.

Mitte vähem oluline ei ole füüsiline keskkond.

„alustavate ettevõtete puhul on tähtis, et see käiks läbi teiste omasu­gustega. Parim võimalus selleks on pakkuda ettevõtjatele mugavat kesk­konda, mis soosib koostööd ja innovat­siooni. Uue 1300 ruutmeetrise Startup Inkubaatoriga loome need tingimused ning majutame korraga kuni 30 alusta­vat ettevõtet,“ ütles Kati Nikopensius.

Startup Inkubaatoris tegutsev ette­võte gateMe üks asutajatest Janar Me­rilo peab sedalaadi keskusi väga oluli­seks. „Oleme juba täna saanud kasu nii asjaliku mentorluse kui kontaktide näol. Siia on koondunud paljud tüüpiliste startup­probleemidega inimesi, kellelt kõigilt on midagi õppida ja inkubaatori kohvinurk on parim uute kontaktide algus,“ kommenteeris Merilo.

martin goroškoTehnopol

Juhtkiri

Arvam

us

Ülikool & Ühiskond

Ettevõtlus

järg lk 3

mente et m

anu, 10. veebruar 2011E­post: ajaleht@

ttu.ee, ww

w.ttu.ee/ajaleht

3

TudengieluT&A

Tallinna Tehnikaülikool korraldab 2012. aasta suvel rahvusvahelise Inglise keele ja Euroopa kultuuri suvekooli, kuhu oodatakse kokku üle 70ne õppuri erinevatest riikidest.

Suvekoolide korraldamine on haridusmaastikul üha enam popu­laarsust koguv viis ülikooli rahvus­vaheliseks turunduseks, tutvustades riigi kõrgharidust ja kultuuri rah­vusvahelises ruumis. 30.07­19.08. 2012 toimub ttÜs inglise keele ja euroopa kultuuri suvekool, kuhu on oodatud kõik, kes soovivad arendada oma inglise keele oskust ja tutvuda Põhja­Euroopa riikide kultuuriga. Suvekool kestab kolm nädalat.

Inglise keele ja Euroopa kultuuri suvekool valmistab ette tudengeid

rahvusvahelised tudengid täidavad suvel Tallinna Tehnikaülikooli

sisse astumiseks rahvusvahelistes­se tippülikoolidesse üle maailma.

inglise keele kursuseid viivad läbi TTÜ inglise keele õpetajad, kes panevad kokku intensiivkursuste läbiviimiseks vajalikud õppemater­jalid. Kursustel pööratakse tähele­panu eelkõige kommunikatiivse ing­lise keele oskuse arendamisele, kuid tähelepanuta ei jää ka grammatika, häälduse ja sõnavara arendamine. Olenevalt õpilaste vajadustest ja tasemest jagatakse osalejad gruppidesse.

Kursusel asetatakse põhirõhk akadeemilise inglise keele aren­damisele, et tagada üliõpilase suutlikkus suhelda igapäevaselt akadeemilises keskkonnas. Kursus on vajalik tudengitele, kes ei räägi

emakeelena inglise keelt, kuid kes soovivad õppida ülikoolis rahvusva­helistel õppekavadel. Üliõpilastel on võimalus saada kursuste läbimisel Euroopa ainepunkte.

Huvilistele pakutakse ka lisavõi­malust läbida ettevalmistuskursus TOEFL testi läbimiseks, mis on vajalik ülikoolidesse sisseastumi­seks. Ettevalmistava kursuse käigus arendatakse kõnekeelt, laiendatak­se sõnavara ja tutvutakse eksami vormiga. Õppevahenditena kasuta­takse lisaks audio­ ja videomater­jale ning testide näidiseid.

euroopa kultuuri kursuse ees­märgiks on tutvustada osalejatele Euroopa ja Eesti kultuuriruumi, lühidalt riikide ajalugu ja tradit­sioone. Interaktiivse kultuuriprog­rammi käigus külastatakse lisaks Eestile Soomet ja Rootsit ning seal asuvaid partnerülikoole (KTH, aalto Ülikool) kui ka rahvusvahelisi ettevõtteid (Skype, Nokia, IKEa, Rovio Entertainment). Iganädalaselt toimuvad Tallinna Tehnikaülikoolis Euroopa õhtud, kus tutvustatakse Euroopa filmi­, kunsti­ ja toidu­kultuuri.

Inglise keele ja Euroopa kultuuri suvekooli on planeeritud järjepi­deva programmina, suurendades järgnevatel aastatel pakutavate keelekursuste arvu. Järgmisel suvel loodetakse suvekooli vastu võtta ligikaudu 100 rahvusvahelist osa­lejat.

Lisainformatsioon: rahvusvahe­liste suhete osakond, anni Sinijärv, anni.sinijarv@ttu.ee, tel 620 3503.

OÜ, Tarmel Furniture OÜ, Ermatiko OÜ, Borg OÜ jt.; korpusmööbli toot­jad Radis OÜ, Valsniidu aS jt. Nüüd, tagantjärele targana võib öelda, et Eesti mets ja maastikuvaated olek­sid ehk „öko“ trendile viidates veelgi paremini Saksa kliendile mõjunud.

Kohtusite messil eesti mööbli­tööstuste esindajatega, missugu se hinnangu nad andsid ttÜs ettevalmistuse saanud spetsialistidele ning milles nägid probleeme?Keemia­ ja materjalitehnoloogia teaduskonnas saab õppekaval Mater­jalitehnoloogia spetsialiseeruda ma­gistriõppes puidutöötlemisele. Minu messikülastuse üheks eesmärgiks oligi kohtuda võimalikult paljude Eesti mööblitööstusettevõtete esindajate­ga messil, et leida koostöövõimalusi.

Paljude mööblitootmisettevõtete (aS Standard, Kalla Mööbel OÜ, Sarkop OÜ, Valsiniidu aS) juhtideks on TTÜ puidutöötlemise õppetooli lõpetajad ja seetõttu oskavad nad vilistlastena anda väärtuslikku tagasisidet meie lõpetajate ja praktikantide taseme kohta. aS Sar­kop juhatuse esimees Priit Kerma pani eelmisel aastal välja magistristipendiu­mi parimale lõpetajale puidutöötlemise erialal ning on nüüdseks palgatud stipendiaadiga väga rahul.

Ettevõtete sõnul on probleem puidutöötlemise eriala lõpetajate vä­hesuses, sest aastane tööjõuvajadus on märgatavalt suurem kui aastane summaarne erialas lõpetajate arv ehk kuni 50.

Seetõttu on viimase 2­3 aas­taga ettevõtetes oluliselt kasvanud inseneride ja konstruktorite palgad.

Eesti mööbel paistis silma kölni maailmamessil

Ettevõtjate sõnul on Eesti keskmine palk alustaval nooreminseneril/­konst­ruktoril 1000 eurot, inseneril/vanem­konstruktoril 1200 eurot ja juhtiv­in­seneridel/peakonstruktoritel üle 1600 euro, mis on rohkem kui keskmine müügimehe palk Eestis. Seega tuleks abiturientidel ja vastsetel tudengitel panustada just inseneriharidusse, sest ilma insenerideta ei ole võimalik Eestis arendada paremaid, suurema lisandväärtusega tooteid, suurendada tootlikkust, kasumlikkust ning seega ka Eesti ekspordivõimekust.

Milliseid praktikavõimalusi pakuvad eesti mööblitööstused ttÜ tudengeile? Kas oleks mõeldav ka stažeerimine või jätkuõpe sel alal välismaa, näiteks saksamaa ülikoolides või tööstustes?Peamiseks probleemiks on nii prakti­kantide kui tööle asuvate lõpetajate puhul vähene erialase töö kogemus. Et­tevõtted sooviksid tudengeid praktikale vähemalt 1­2 kuuks, mitte lühemaks perioodiks. Suvised praktikad annaksid tudengitele vajaliku töökogemuse ning kindlasti ka motivatsiooni täiustada edaspidistes õpingutes oma teadmisi

valdkondades, kus neid praktilises töös vajaka jäi. aS Sarkop ja aS Sunorek on väga huvitatud TTÜ puidutöötlemise eriala tudengite praktikale võtmisest. Pakutavateks ülesanneteks on projek­teerimine, tehnilise dokumentatsiooni koostamine, tootmisaegade mõõtmine ja optimeerimine.

Stažeerimine ja jätkuõpe vä­lismaal on TTÜ puidutöötlemise õppetooli magistrantide seas popu­laarne, lõputööga seotud teadustöid on tehtud Norra metsa ja maastiku instituudis ning aalto Ülikoolis. Sak­samaal on minu teada mitmed TTÜ mehaanikatudengid olnud nii ülikooli­des õppimas kui ettevõtetes praktikal.

Puidutöötlemise õppetooli juhata­ja üheks ülesandeks on väliskontaktide loomine, et meie tudengid saaksid hinnatava ja vajaliku õppe­ ja tööko­gemuse välismaal.

mart ummelase küsimustele vastas

professor Jaan kersTTÜ keemia- ja materjali-

tehnoloogia teaduskondpolümeermaterjalide instituut

puidutöötlemise õppetool

EÜL tuletab riigikogule meelde õppelaenude hüvitamist

Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) tuletas oma pöördumises Riigikogule meelde, et parlament lõpetaks õppelaenude hüvitamise eelnõuga venitamise.

Eelnõu on menetluses olnud pikemat aega ning esimese lugemise lõpetamisest on möödunud enam kui kolm kuud. Ka muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli kolm kuud tagasi.

Viimaste kuude jooksul pole eelnõud eraldi menetletud ega sellega sisuliselt edasi liigutud. „Seega kultuurikomisjon on asjaga tahtlikult viivitanud. arvestades seda, kui paljusid see küsimus puudutab, on selline käitumine äärmiselt kahetsusväärne,” sõnas EÜLi juhatuse aseesimees Monika Maljukov.

„Kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas on varem lubanud, et seda käsitletakse pa­ralleelselt kõrgharidusreformi eelnõuga, aga seda pole juhtunud” ütles Maljukov.

EÜL palus riigikogu juhatusel kultuu­rikomisjoni korrale kutsuda, et too võtaks õppelaenude hüvitamise teema veebruari alguses viivitamatult uuesti päevakorda, arutaks läbi laekunud ettepanekud ja esitaks eelnõu teisele lugemisele.

11. energia- ja geotehnika-alane rahvusvaheline sümpoosion

Pärnu on linn, kus suve ajal keeb elu rannas, aga ka vanalinna tänavatel nii päeval kui ka öösel. Talvel, jaanuarikuus on aga pilt teistsugune: üksikud turistid külastavad spaasid ja veeparki. Linn on vaikne ja rahulik, seega ideaalne koht nii teadus­ kui ärikohtumise korraldamiseks.

Tud

eng

ielu

algus lk 2

meenutus kolme aasta tagusest TTÜ kuressaare kolledži rahvusvahelisest säästva maaturismi suveülikoolist

Protest

Õppetoetuste eelnõu ei arvesta tudengite reaalset olukorda

Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) hinnangul ei toeta õppetoetuste eelnõu kõrgharidusre­formi eelnõuga seatud eesmärki, et tudengid saaksid õpingutele pühenduda ning õpiksid ja lõpetaksid ettenähtud ajas.

Eelnõu järgi hakkab 135 eurost toetust saama vaid selline tudeng, kelle perekonna sissetulek ühe liikme kohta on väiksem kui 280 eurot ja kes õpib täismahus.

„See tähendab, et vaesemate noorte ligipääs kõrgharidusele väheneb tunduvalt. Selline toetus pole piisav, et tööl käimata õppida ning vanemate toetusele ei saa nad samuti loota,” sõnas EÜLi esimees Eimar Veldre. EÜLi hinnangul peaks toetus olema alampalga suurune.

EÜLi hinnangul peaks õppetoetused hakkama kehtima koos reformiga ja kõigile tudengitele korraga. See on EÜLi hinnangul ebaõiglane tänaste tudengite suhtes, kuna jätab toetusest ilma kõik 2011. aasta sügisel sisse astunud bakalaureuse ja rakenduskõrg­hariduse tudengid ning 2012. aasta sügisel sisse astuvad bakalaureuse, rakenduskõrg­hariduse ja magistriõppe tudengid.

„Kui eelnõu rakendub 2013. aastal ja vaid uutele tudengitele, siis 2012. aasta abiturientidel on mõistlik üks aasta oodata ja alles siis kõrgkooli astuda. Riigieelarvele tähendaks see aga täiendavat väljaminekut,” sõnas Veldre.

EÜLi hinnangul on toetuste eelnõu jät kuv puudus ka tudengi automaatne sidu­mine perekonnaga. „Kuni 26­aastast inimest jõuga perekonnaga siduda on vale. Toetuste puhul peaks arvestama tudengite reaalset leibkonda, kuna enamik noori on selles eas juba majanduslikult iseseisvad,” ütles Veldre.

Lisaks sellele valmistab EÜLile muret, et eelnõu taga pole reaalseid arvutusi ega mõjuanalüüse. „Mitmes kohas on haridus­ministeerium rõhutanud, et arvab või eeldab midagi, aga selget viidet uuringutele ja analüüsidele, mis väiteid kinnitaks on vähe,” sõnas Veldre.

Eelnõus küsimusi tekitavad kohad on selgelt seotud kõrgharidusreformi eelnõuga. „Nüüd tuleb selgelt välja, et miks pidanuks neid kahte eelnõud ühel ajal Riigikogus aru­tama,” tõdes Veldre.

Poleemika

keeld kasutada loengutes arvuteid ja nutitelefone

TTÜ avaliku halduse instituudi loengutes on alates 1. veebruarist keelatud arvutite ja nutitelefonide kasutamine.

“Meie kogemus on, et enamik tudengeid ei kasuta sülearvuteid loengute ajal mitte õp­petöö, vaid pigem meelelahutuslikel eesmär­kidel (uudiste lugemine, suhtlusportaalides osalemine jms),” rääkis TTÜ avaliku halduse instituudi direktor Rainer Kattel.

Ta lisas, et olukorras, kus paljud tudengid on sunnitud käima õppimise kõrval ka tööl, st kus neil on niigi oluliselt vähem aega õppetööle pühenduda, on taoline käitumine klassiruumis veel üks faktor, mis alandab tudengite panust õppetöösse ja seega nende hariduse kvaliteeti.

“Rahvusvaheliselt on tehtud ka uurimusi, mis näitavad, et arvutite pidev kasutamine loengu ajal on teadmiste omandamise mõt­tes võrdne sellega, kui see tudeng ei olekski üldse loengutes käinud,” põhjendas Kattel.

Teemat on käsitlenud ka muu meedia, sh ERR, Kanal 2, TV 3, Tallinna Televisioon oma uudistesaadetes jt.

avasõnad ütles doktorikooli projekti-juht dmitri Vinnikov.

16.–20. jaanuarini 2012 toimus Pärnus rahvusvaheline sümpoosion “To­pical Problems in the Field of Electrical and Power Engineering” ning energia­ ja geotehnika doktorikool II. Sel aastal juba üheteistkümnendat korda toimuva sümpoosioni käivitas 2004. aastal prof Juhan Laugis. Käesoleva aasta sümpoo­sionil osales 95 inimest, nende seas 33 doktorikraadiga ning 57 doktoranti. Osa­lejad olid tulnud eri riikidest: 60 inimest Eestist, 13 Lätist, 6 Poolast, 5 Soomest, 4 Saksamaalt, 3 Sloveeniast ja lisaks veel Ungarist, Portugalist, Hispaaniast ja Šveitsist.

Sümpoosionile saadeti 20 teadus­tööd ja 53 artiklit. Kõik artiklid on pub litseeritud 300­leheküljelises artikli­kogumikus, millega on võimalik tutvuda TTÜ Raamatukogus ning aadressil http://egdk.ttu.ee.

Esimesel päeval toimusid professo­rite ja õppejõudude loengud tudengitele. Ettekannete fookus oli pööratud tea­dusartiklite kirjutamisele ja vormista­misele ning teaduskeele kasutamisele. Lisaks kodumaistele lektoritele tegi ülaltoodud teemadel kutsutud loengu ka professor João Martins Portugalist. Kut­sutud loengutega esinesid sümpoosionil veel professor Manfred glesner Saksa­maalt ja doktor Nadezda Kunicina Lätist.

Sümpoosionipäevade hommiku­sed pooled olid täidetud loengute ja seminaridega aktuaalsetel teemadel jõuelektroonika, elektrotehnika, nutikate võrkude ja elektrimasinate valdkondades. Seminariettekandeid tegid professorid ja doktorid nii Eestist kui ka mujalt. Peale lõunat tulevastele teadlastele öeldud fraas „The floor is Yours“ pani alguse doktorantide ettekannetele, näitamaks oma oskusi ning teadmisi jõuelektrooni­ka, energeetika, mehaanika, mäenduse ja hariduse valdkondades. Neli doktoranti tegid ettekanded oma doktoritöö teemal ja said seni tehtud uurimistöö kohta olu­list tagasisidet ja kriitikat, mis võimaldab neil paremini valmistuda kaitsmiseks.

Õhtuti, peale ettekannete kuulamist oli kõigil sümpoosioni osalejatel võima­lik suhelda ilma lipsuta. Organiseeriti uisuplatsile minek ja juba traditsiooniks kujunenud Terviseparadiisi veepargi külastus. Oma teadmiste näitamiseks ning silmaringi avardamiseks korraldati viktoriin, kus parimatele olid ka auhinnad. Viimasel õhtul, pärast pidulikku õhtusööki külastasid soovijad ka rockbänd Termi­naator kontserti.

Sümpoosioni viimasel õhtul tunnus­tati ning autasustati traditsiooniliselt aktiivseimaid ning parimaid ettekandjaid. Parimateks esinejateks doktorantide seast tunnistati Veiko Karu, Zoja Raud, anna andrijanovitš, Imre drovtar, Jelena Priss, Tarmo Korõtko, Viktor Beldjajev (kõik TTÜst), Javier Marinez (aalto Ülikool, Soome) ja ahmad Rahmoun (Kempteni Rakenduskõrgkool, Saksamaa)

Energia­ ja geotehnika doktorikool II projekt kestab 2014. aastani ning selle raames toimuvad edasi nii rahvusva­helised sümpoosionid kui ka erialaselt harivad intensiivkursused. Järgmine rahvusvaheline sümpoosion toimub juba 11.–16. juunil 2012. Saaremaal Kures­saares, kuhu on oodatud teadusartikleid avaldama kõik projektis osalevate instituutide doktorandid. Lisaks süm­poosionettekannetele on Kuressaares kavas ka kahe doktoritöö kaitsmine, kus oma teadusvõimekust näitavad andrei Blinov ja Zoja Raud elektriajamite ja jõuelektroonika instituudist.

anton rassõlkindoktorant

elektriajamite ja jõuelektroonika instituut

mente et m

anu, 10. veebruar 2011E­post: ajaleht@

ttu.ee, ww

w.ttu.ee/ajaleht

4

19086 Tallinn, Ehitajate tee 5 (I­129)Tel 620 3615, faks 620 3591E­post: ajaleht@ttu.eewww.ttu.ee/ajaleht

Tallinna Tehnikaülikooli ajaleht Mente et Manu

Ilmub aastast 1949

Tegevtoimetaja Mart UmmelasInfo- ja keeletoimetaja Kersti Vähimakett ja küljendus anu TederFotod Jelena Pljonkina

Trükikoda Spinpress

Sport

TTÜ teadlased ja microsoft arendavad uusi teenuseid kinect tehnoloogias TTÜ teadlased alustavad koostööd Microsoftiga Kinect tehnoloogia ja innovaatiliste teenuste arendamisel. TTÜs sel nädalal lõppenud konkursi eesmärgiks oli Kinect tehnoloogia ja innovaatiliste teenuste arendamine.

Konkursile laekus erinevaid inno­vaatilisi ideid telemeditsiini ja ­konve­rentsi, navigeerimissüsteemi aren­damise, siseruumides navigeerimise, tervishoiu, näomiimika tuvastamise, tootmisprotsesside juhtimise alal.

Hindamiskomisjon andis Kinect Xbox 360 tehnoloogia uurimistöö lä­biviimiseks konkursi võitjatele Tehnika­ülikooli Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi vanemteadur Olev Märtensile, TTÜ informaatika­instituudist dotsent Innar Liivile ning TTÜ infor maatika eriala tudeng Henri Hallikule.

Seebecki elektroonikainstituut näeb tulevast Kinect rakendust audio­ ja vi­deotehnoloogiate alal, seda on plaanis arendada ja testida koostöös ELIKO Tehnoloogia arenduskeskuse part­nerhaiglatega. Informaatikainstituudi huvi on arendada innovatiivne suurtes andmestikes kasutatav navigeerimis­süsteem. Näomiimika „lugemise“ ja mängusituatsiooni projekteerimise ra kendused, mida plaanib arendada

TTÜ informaatikatudeng, annab olulise täienduse 3d mänguturul.

TTÜ innovatsiooni ja rahvusvahe­liste suhete prorektor alar Kolk rõhu­tas, et Kinect tehnoloogia kasutamine just teenuste arendamiseks tele­meditsiini, näomiimika mõõtmise ja navigeerimissüsteemide valdkonnas on väga uus valdkond. TTÜ hakkab kasutama alles selle aasta alguses USas ilmavalgust näinud Kinect Win­dows tehnoloogiat, et see ühendada

Varia

RaUL TaLMaR. TTÜ akadeemilise Naiskoori peadirigent alates 1. jaanuarist 2001. 1982. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimiseriala. Täiendanud end ka Bel­gias ja Itaalias. Raul Talmar on töötanud 1981­82 ENSV Rahvaloomingu Maja koorimuusika sektori juhina, 1982­87 erinevatel ametitel Eesti Kooriühingus. alates 1988. aastast on Tallinna Ülikooli õppejõud. Töö­tanud ka Eesti Muusikaakadeemias õppejõuna ning Rapla Kultuuri­ ja huvikeskuse juhatajana. 1993. aastal asutas koos Heikki Põhiga eesti muusikat propageeriva kirjastuse Talmar & Põhi.

Raul Talmar on juhatanud mit­meid koore – segakoori Tungal, Tallinna Vene koorikapelli, Klementi Õmblusvabriku Naiskoori, Helsingi Kaubandusülikooli Meeskoori, Pärnu kammerkoori Mattone, Viljandimaa Noorte Meeskoori, Harjumaa Pois­tekoori. alates 1977. aastast on seotud segakooriga Noorus – es­malt lauljana, alates 1991. aastast peadirigendina. Lisaks juhatab ta üle­eestilist neidudekoori Leelo. Raul Talmar on Eesti Kooriühingu juhatuse liige.

alates 1990. aastatest on ta dirigeerinud kõigil noorte­ ja mitmetel üldlaulupidudel, olnud ka sega­kooride ja neidudekooride liigijuht, laulupeo lavaliikumise ja kava juht, 2011. aastal noortepeo „Maa ja ilm“ laulu­ ja tantsupeo programmijuht. Olnud televisioonis lastesaates Miljon Miksi saatejuht ja koorifestivali “Tallinn” kunstiline juht.

Fakte autasustatutest

lauaarvutitega ning kasutada seda õp petöös.

Microsofti tehnoloogiaevangelist andres Sireli sõnul oli koostöös TTÜga toimunud konkurss Eestis esmakordne ning lootused projektide tulemuste osas on kõrged. „Microsoft teeb omalt poolt kõik, et mõned TTÜ teadlaste ja tudengite poolt arendatud rakendused jõuaksid ka maailmakaardile,“ kinnitas andres Sirel.

krõõt nõges

microsofti kesk- ja Ida-Euroopa uute turgude finantsjuht Ivo Vaks, TTÜ elektroonikainsituudi doktorant ago mõlder, informaatika eriala tudeng henri hallik, informaatikainstituudi dotsent Innar Liiv, informaatikainstitu-udi õppejõud Jaan Übi, informaatikainstituudi õppejõud rain öpik ja TTÜ innovatsiooni ja rahvusvaheliste suhete prorektor alar kolk

Vabariigi aastapäeVa tähistamine

Kolmapäeval, 22. veebruaril kell 14.00 algab TTÜ peahoone aulas Eesti Vabariigi 94. aasta­päeva tähistamise aktus.

KaVas:

� rektori tervitus

� aastapäevakõne, professor Rein-Karl Loide

� teenetemärgiga Mente et Manu autasustamine

� 2011. aasta parima teadlase, noorteadlase ja teadusartiklite autorite autasustamine

� 2011. aasta parimate õppejõudude autasustamine

� 2011. aasta tudengi-, kultuuri- ja sporditeo väljakuulutamine

� esineb TTÜ Inseneride Meeskoor

� pärast aktust on kõigil huvilistel võimalus vaadata 1928. aastal loodud Eesti isamaalist restaureeritud filmi “Noored kotkad”

Olete oodatud!

Lisainfo telefonil 620 3516, Marit Meri

algus lk 1

TTÜ korvpallimeeskond sai üheksanda võidu

3. veebruaril võttis TTÜ korvpallimeeskond Valgas oma selle hooaja üheksanda võidu.

Seekordne võit uuenenud Valga meeskonna (kus mängivad kaasa ka kaks Läti koondise huviorbiidis olevat korvpal­lurit) üle saavutati tänu väga meeskond­liku mängu ja keskendumise tulemusele. Skoor oli numbritega 89:58. Suureskoo­rilise võidu tõi tugeva meeskonnavaimu demonstreerimine mängu lõpuvileni.

Õnnitleme TTÜ korvpallimeeskonda ja treener Heino Lille!

Sel nädalal pidas TTÜ kaks väga rasket Balti liiga play-off mängu Rakvere Tarvase meeskonnaga. Esimene mäng toi­mus kolmapäeval, 8. veebruaril TTÜ spor­dihoones ja järgmine peetakse reedel, 10. veebruaril kell 19.00 Rakveres. Edasipääsu nelja parema hulka tagab kahe mängu kokkuvõttes saavutatud punktide paremus.

MajandusteadusKonna üliõpilastööde konkurss nr 6Toimumas on TTÜ majandusteaduskonna traditsiooniline üliõpilastööde konkurss ja konverents nr 6, kuhu on võimalik esitada majandusteaduskonnas kaitstud uurimistöid, bakalaureusetöid ja magistritöid. Tööde esi­tamine algas 1. veebruaril ja lõpeb 29. märtsil 2012 ruumis X­350. Tööd peavad olema kaits­tud perioodil 2011. aasta kevadest kuni 2012. aasta märtsini. Konkurss tipneb 3. mail toimuva TTÜ majandusteaduskonna üliõpilaskonverent­siga, mis algab kell 12.00.

auhindade suurus, nõuded töödele, kohad ning kõik konkurssi ja konverentsi puudutav on lahti kirjutatud 2012. aasta konkursi ja konverentsi juhendis, mis on saadaval TTÜ veebilehel. Kon­kursil osalemise peamiseks tingimuseks on see, et tööd peavad vastama majandusteaduskonna nii sisulistele kui vormilistele nõuetele ning et töö autor on majandusteaduskonna üliõpilane või vilistlane.

Samuti on oodatud nii tudengid kui õppejõud aktiivselt kuulama konverentsi 3. mail, mis vajab vaid eelregistreerimist hiljemalt 30. aprilliks aadressile oliver.parts@ttu.ee. Sellele e­maili aadressile on oodatud ka kõik konkurssi ja konverentsi puudutavad küsimused.

olge aktiivsed ja osalege TTÜ majandus-teaduskonna üliõpilastööde konkursil ja konverentsil nr 6!

oliver partsTTÜ majandusteaduskonna

üliõpilastööde konkursi ja konverentsi peakorraldaja