Südame- ja veresoonkonnahaigusteennetamise riiklik strateegia 2005-2020

Kiidetud heaks VV istungil 04.02.2005www.sm.ee Rahva tervis Südamestrateegia

LINNDE VLDADE PÄEVAD 17.02.2005 Mari Meren

Strateegia eesmärk

Saavutada püsiv langustendents rahvastiku südame- ja veresoonkonnahaigustesse varajases haigestumises ja suremuses

Strateegia põhisuunad

Strateegia on suunatud:

SVH peamistele riskifaktoritele Füüsiline aktiivsus

Toitumine

Suitsetamine

Tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamisele

Teabelevi ja koostöö tõhustamisele

Kuidas saavutada muutust?

Ühelt poolt tõstes inimeste teadlikkust ning muutes nende hoiakuid tervist väärtustavateks

Teisalt tagades toetava keskkonna, kui inimene soovib teha tervist toetavaid valikuid

Sihtrühmad

Et saavutada muutust, peab SVH strateegia oma meetmetega olema suunatud:

kogu rahvastikule

kõrgriskiga rahvastikule

FÜÜSILINE AKTIIVSUS

TaustEesti täiskasvanud elanikkonnas (16-64 a) saab spordiharrastuslikku liikumiskoormust vähemalt 2-3 korda nädalas üksnes 30% täiskasvanuist (2002.a)Õpilaste osakaal, kes on vähemalt 5 korda nädalas vähemalt 30 minutit kehaliselt aktiivsed, on 59% (2001/2002 a)Istuva eluviisiga elanikkonna osakaal kasvab

Ennekõike on probleemiks täiskasvanud elanikkonna madal füüsiline aktiivsus

Tulemuslikkuse indikaatorid

16-64 aastaste osakaal, kes on vähemalt kaks korda nädalas kehaliselt aktiivsed, suureneb 2008. aastaks 40%-ni ja 2020. aastaks 60%-ni

Õpilaste osakaal, kes on vähemalt 5 korda nädalas vähemalt 30 minutit kehaliselt aktiivsed suureneb 2008. aastaks 70%-ni ja 2020. aastaks 80%-ni

MeetmedElanikkonna teadlikkuse tõstmine tervist toetavast liikumisest

Füüsilist aktiivsust soodustava toetava keskkonna ja infrastruktuuri tagamine

TOIT JA TOITUMINE

TaustVärske köögivilja tarbimine igal nädalapäeval oli meeste ja naiste (16-64 a) hulgas aastal 2002 vastavalt 17% ja 27%

Rahvastiku toitumisharjumused on küll paranenud, kuid üldiselt on meie toidulaud siiski tasakaalustamata

MeetmedSoodustada elanikkonna tervislikke toitumisvalikuid ning tõsta teadlikkust tasakaalustatud toitumisest

Tagada tasakaalustatud toitumise põhimõtete järgimine institutsionaalses toitlustamises

Tulemuslikkuse indikaatorid

Täiskasvanute osakaal, kes tarbivad värsket puu-ja köögivilja 6-7 päeval nädalas, suureneb 2008. aastaks 30%ni ja 2020. aastaks 70%ni. 11-15-aastaste laste- ja noorte osakaal, kes tarbivad puu- ja köögivilja, suureneb 2008 aastaks 45%ni ja 2020. aastaks 60%ni. Toidu valmistamisel peamiselt toiduõli kasutajate osakaal, suureneb 2008. aastaks 92%ni ja 2020. aastaks 96%ni. Tavalise keedusoola kasutajate osakaal väheneb 2008. aastaks 73%ni ja 2020. aastaks 65%ni.

SUITSETAMINE

TaustEesti täiskasvanute tervisekäitumise uuringu andmetel suitsetas 2002. aastal Eesti meestest 45% ja naistest 18%

Murettekitav on kooliõpilaste suitsetamislevimuse kasv viimasel kümnendil, kusjuures eriti märkimisväärne on olnud tõus tütarlaste seas

Tubakavaba keskkond on suurenenud, kuid siiski viibis 2002.a väljaspool kodu vähemalt tund aega päevas tubakasuitsuses

keskkonnas 26% meestest ja 10% naistest

Murettekitav on noorte suitsetamislevimuse kasv, eriti tütarlaste seas

SUITSETAMINE

TaustEesti täiskasvanute tervisekäitumise uuringu andmetel suitsetas 2002. aastal Eesti meestest 45% ja naistest 18%

Murettekitav on kooliõpilaste suitsetamislevimuse kasv viimasel kümnendil, kusjuures eriti märkimisväärne on olnud tõus tütarlaste seas

Tubakavaba keskkond on suurenenud, kuid siiski viibis 2002.a väljaspool kodu vähemalt tund aega päevas tubakasuitsuses

keskkonnas 26% meestest ja 10% naistest

Murettekitav on noorte suitsetamislevimuse kasv, eriti tütarlaste seas

Tulemuslikkuse indikaatorid

Igapäevasuitsetajate osakaal 13 aastaste hulgas on püsiva langustendentsiga ning16-64 aastaste meeste hulgas väheneb 2008. aastaks 40%ni ja 2020 30%ni; naiste hulgas 2008. aastaks 16%ni ja 2020. aastaks 10%ni

Väljaspool kodu tubakasuitsuses keskkonnas vähemalt tund aega päevas viibivate meeste osakaal väheneb 2008. aastaks 12%-le, 2020. aastaks 6%-le; naiste seas 2008. aastaks 5%-le, 2020 2%-le

TERVISHOID

TaustVaid 14% Tallinna elanikele olid meedikud soovitanud oma eluviise parandada (1999)Ennetusega on seni tegeletud peamiselt projektipõhiselt, millesse on siiani kaasatud suuremad haiglad ja üksikud perearstid

Tervishoiutöötajad (sh perearstid ja -õed) on liiga vähe orienteeritud ennetuslikule tegevusele

MeetmedTervist edendava ja haigusi ennetava süsteemi loomine

Eriarstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine

Tulemuslikkuse indikaatorid

Perearsti nimistus olevate 30-60-aastaste isikute osakaal (%), kellele määratakse SVH riskitegureid suureneb püsivalt 5% aastas.

Südame- ja veresoonkonnahaigete taastus- ja järelravisüsteem on 2008 korrastatud.

TEABELEVI JA KOOSTÖÖ

MeetmedSVH ennetustöö võrgustike tegevuse printsiibil

Tervisthoidvate eluhoiakute kujundamine

Strateegia nõukogu

Nõukogu esimees Sotsiaalminister Marko PomerantsLiikmed:SoM rahvatervise os. juhataja Rahandusministeeriumi esindaja Haridus-ja teadusministeeriumi esindaja Kultuuriministeeriumi esindaja Põllumajandusministeeriumi esindajaSiseministeeriumi esindajaTööandjate Keskliidu esindajaEesti Linnade Liidu esindaja Eesti Maaomavalitsuste Liidu esindajaSüdameliidu esindajaKardioloogide Seltsi esindajaTervise Arengu Instituudi esindajaEesti Spordi Nõukogu TTÜ Toiduainete Instituudi esindajaMaakonnaarstide esindajaEesti Tervisedenduse Ühing

Strateegiasse panustavad

Sotsiaalministeerium

Kultuuriministeerium

Põllumajandusministeerium

Haridus- ja teadusministeerium

Eesti Haigekassa

Kohalikud Omavalitsused

SoM eelarve

2005 10 milj. krRiiklikud

TAI tegevused 2 milj. kr.

Eraldised 8 milj. kr.

Maakondlikud 4, 155 milj. kr.Püsikulud 2, 400 milj. kr.

Muutuvkulud 1, 755 milj. kr.

Strateegia elluviimine

Strateegia rakendusüksuseks on Tervise Arengu Instituut (TAI)

Strateegia tegevused on jagunenudRiiklikeks (monitooring,

riiklikud teavituskampaaniad)

Maakondlikeks

Maakondlik tasandMaakondlike tegevuste elluviimine toimub läbi maavalitsuste

Tagab võrdse võimaluse kõigile maakondadele

Suurendab maakonna vastutust tegevuste elluviimisel

Sarnane kogemus on olemas Uimastiennetus Nõukogude (UEN) näol

Maavalitsustes on olemas isikud, kes vastutavad tervise valdkonna tegevuste eest (n.ö maakonnaarstid)

Maavalitsuste poolt valmisolek muuta UEN-id tervisenõukogudeks

Tervisenõukogus erinevate osapoolte, sh KOV-ide, esindajad

Tervisenõukogud hindavad paikkonna vajadusi, koostavad vastavalt sellele paikkonna tegevuskava, viivad koostöös oma maakonna KOV-idega tegevuskava ellu, ...

Tervisenõukogu ülesandeks jääks vastutus maakonna arengukavades tervise valdkonna eest

Maakonna “tervisekeskus”

Maakondlike SVH strateegia tegevuskavade elluviimine toimub läbi tervisekeskuse (südametuba/südamekabinet/...)

Tervisekeskuses töötab tervisedenduse spetsialist

Ruumid ja inimesed tuleks leida 2005.a I p.a jooksul

Ruumi- ja palgakulud kaetakse SVH strateegiast

Maakondlik tegevus

Maakondlik tervisenõukogu

Maakondlik tegevuskava (vastavalt riiklikule tulemuskaardile).

Aruandlus TAI- le 2 korda aastas.

Tervisetoad

Tubade arv 19

Baasraha kokku 2 400 000

Baasraha ühe toa kohta 126 316

Pearaha elanike järgi 1 755 000

Summa kokku 4 155 000

 

Elanike arv (rahvastiku-

register 01.01.2005)

% kogura

h-vastik

ust

Pearaha elanike

järgi maakonna kohta

Tubade arv maakon

nas

Tubade baasrahas

tus

Kokku maakonna

kohta

Harju maakond 527 814 39% 676 031 3 378 947 1 054 978

Hiiu maakond 10 869 1% 13 921 1 126 316 140 237

Ida-Viru maakond 176 913 13% 226 592 2 252 632 479 224

Jõgeva maakond 37 862 3% 48 494 1 126 316 174 810

Järva maakond 38 932 3% 49 865 1 126 316 176 180

Lääne maakond 28 925 2% 37 048 1 126 316 163 363

Lääne-Viru maakond 68 149 5% 87 286 1 126 316 213 602

Põlva maakond 32 777 2% 41 981 1 126 316 168 297

Pärnu maakond 91 424 7% 117 097 1 126 316 243 413

Rapla maakond 37 667 3% 48 244 1 126 316 174 560

Saare maakond 37 128 3% 47 554 1 126 316 173 870

Tartu maakond 148 747 11% 190 517 2 252 632 443 149

Valga maakond 35 809 3% 45 865 1 126 316 172 180

Viljandi maakond 57 411 4% 73 533 1 126 316 199 849

Võru maakond 39 797 3% 50 972 1 126 316 177 288

KOKKU 1 370 224 100% 1 755 000 19 2 400 000 4 155 000

EesmärkOodatav tulemus

2005a lõpuksTegevus(ed)

I kvartalis saavutatud

tulemus

II kvartalis saavutatud

tulemus

III kvartalis

saavutatud tulemus

IV kvartalis saavutatud

tulemus

2006a lõpuks saavutatud tulemus

Vastutaja või

võimalik vastutaja

Igapäevasuitsetajate

osakaal 13-15

aastaste hulgas on

püsiva langustend

entsiga

1. Koolitatud on 120 õpetajat. 2. Õpetajaraamat on kasutusel 120 koolis. 3. Filmi on näinud 30000 õpilast. 4. 80% filmi näinud õpilastest on õieti aru saanud filmi võtmesõnumist.

3.3.1. Suitsetamise teema kajastamine riiklikes õppekavades elutervete hoiakute kujundamiseks, enesehinnangu tõstmiseks, toimetulekuks.

1. Suitsetamise ennetamise õppefilm (õpetajatele ja lastele) on paljundatud. 2. Film on varustatud venekeelsete subtiitritega. 3. Õpetajaraamat tõlgitud vene keelde. 4. Raamatu ja filmi kasutamise osas on koolitatud 20 õpetajat.

1. Koolitatud on 50 õpetajat. 2. Õpetajaraamat on kasutusel 50 koolis. 3. Filmi on näinud 15 000 õpilast.

Tegevus peatatud koolivaheaja tõttu

1.Koolitatud on 50 õpetajat. 2. Õpetajaraamat on kasutusel 50 koolis. 3. Õppefilmi "Ole tubakavaba" 15 000 õpilast.

1.Koolitatud on kokku 200 õpetajat. 2.Õpetajaraamat on kasutusel 200 koolis. 3.Õppefilmi "Ole tubakavaba" on näinud 60 000 õpilast.

TAI