Liginullenergiamajade nZEB kompetentsikeskuse asutamine ...

17
Click to edit Master title style Liginullenergiamajade nZEB kompetentsikeskuse asutamine TTÜ-sse, töösuunad ja eesmärgid Teadmistepõhine ehitus 26.04.2012 Jarek Kurnitski Külalisprofessor, Tallinna Tehnikaülikool Juhtivekspert, Soome Innovatsioonifond SITRA

Transcript of Liginullenergiamajade nZEB kompetentsikeskuse asutamine ...

Click to edit Master title style

Liginullenergiamajade nZEB kompetentsikeskuse asutamine TTÜ-sse, töösuunad ja eesmärgid Teadmistepõhine ehitus 26.04.2012

Jarek Kurnitski Külalisprofessor, Tallinna Tehnikaülikool

Juhtivekspert, Soome Innovatsioonifond SITRA

Liginullenergiamajade (nZEB)

uurimisgrupp

• Mobilitase tippteadlase grant, mis tagab 4 doktorandi ja 1-2

juhendaja rahastamise

• Teema: ”Liginullenergiamajad (nZEB) Eestis: tehnilised

lahendused transformatsiooniks ja kuluoptimaalsuse

analüüsid”

• Uuringute kestus 1.4.2012 kuni 31.7.2015

• Töö eesmärgiks on luua Eestisse liginullenergiamajade uurimisgrupp

arendamaks Eesti teaduse kvalitatiivset taset

• Mahuline eesmärk 15 esimese kategooria publikatsiooni

Koosseis

Juhataja: Jarek Kurnitski

Juhendajad:

• Roode Liias

• Targo Kalamees

• Teet Andrus Kõiv

• Hendrik Voll

Doktorandid:

• Mikk Maivel

• Leena Paap

• Martin Thalfeldt

• Aivar Uutar

Federation of European Heating, Ventilation and Air-conditioning Associations

nZEB – murrang ehitussektoris?

• Mõnede riikide kavad

liginullenergiamajade ehitamisele üleminekuks uutes hoonetes

• Pikaajalised tegevuskavad detailsete eesmärkidega lihtsustavad ettevõtete valmistumist ja eesmärkide omaks võtmist

• Direktiiv (EPBD recast 2010/31/EU) nõuab liginullenergiamajasid (uued hooned) alates 2021 ja avaliku sektori uutes hoonetes juba 2019

nZEB tähendus

• Vähendada hoonete energiakasutust

• Toota lokaalselt soojus- ja elektrienergiat taastuvenergiaallikatest

• Joonisel Saksamaa näide kuni 50 GW installeeritud PV mõjust

elektritarbimisele (Hoffmann 2012) PV lõikab suvel tipukoormusi

ja toetab tsentraalset tootmist

lokaalne tootmine/elektrivõrgud ei ole vähemalt esialgu nii kriitilised

kui nZEB ehitus- ja tehnosüsteemide lahendused

Direktiivi definitsioon: EPBD recast –

Nearly zero energy buildings nZEB

• In the directive ‘nearly zero-energy building’ means a building that has a very high energy performance. The nearly zero or very low amount of energy required should be covered to a very significant extent by energy from renewable sources, including energy from renewable sources produced on-site or nearby.

nZEB = very high energy performance + on-site renewables

• Definition of “a very high energy performance“ and “significant extent of renewables” let for Member States

Mis on tehtud ja mis on teoksil?

• REHVA nZEB definitsioon 2011 http://www.rehva.eu/en/technology-and-research-committee

• 4/2012 seisuga loetud 1070 korda ja alla laaditud 409 korda – on mõjutanud

EPBD implementeerimist liikmesriikides

• Eesmärgina abistada ja tagada üheselt mõistetavad tehniliste määratlustega

harmoniseeritud implementeeriminen liikmesriikides

• Netonulleneergiahoone ZEB (Net zero energy building)

aastane primaarenergiakasutus 0 kWh/(m2 a) (aastane bilanss)

• Liginullenergiahoone nZEB (Nearly zero energy building)

tehniliselt mõistlikult saavutatav rahvuslik primaarenergiakasutus > 0 kWh/(m2

a), mis on saavutatud parima ehituspraktika energiatõhususlahenduste ja

taastuvenergiatehnoloogiatega, mis võivad olla või mitte olla kuluoptimaalsed

nZEB energiabilanss

• Energiatõhususe kujundamine – palju energiasimulatsioone et

eristada olulist mitteolulisest

• nZEB energiabilansi näide:

3.8 heating

11.9 cooling

10.0 lighting

BUILDING TECHNICAL SYSTEMS

15.0 PV electricity,from which 6.0 used in the building and 9.0 exported

Fuel 4.2

Electricity 33.8

Solar and internal heat gains/loads

Heat exchange through the building envelope

NET ENERGY NEED (47.2 kWh/(m2 a))

DELIVERED ENERGYBoiler3.8/0.9 = 4.2

Free cooling 4.0/10 = 0.4 Compressor cooling 7.9/3.5 = 2.3

Lighting 10.0

Ventilation 5.6

Appliances 21.5

Primary energy: 4.2*1.0 + (33.8-9.0)*2.5 = 66 kWh/(m2 a)

EXPORTED ENERGY

System boundary of net delivered energy

Net

del

iver

ed e

ner

gy

Electricity 9.0

21.5 appliances

(Sum of electricity 39.8)

21,5

10

3,2

0,61,1

10,8

NET ENERGY NEED (47.2 kWh/(m2 a))

Appliances (users')Lighting

Space

heatingHeating of air in AHUCooling in room unitsCooling of air in AHU

Kuluoptimaalne – madal ja liginull

VVm 258 määruse uuendamine • Eesti väikemaja, 3% intress ja 2% eskalatsioon (Kurnitski et al. Energy and Buildings 43

(2011))

• AWHP – air to water heat pump, GSHP – ground source heat pump, DH – district heating

• Ilma PV-ta, 4 soojustuse taset vasakult paremale: 0,42, 0,58, 0,76 ja 0,96 H/A

• H/A 0,42 ja 0,58 arvutatud päikesekollektoritega

• nZEB +239 €/m2 ehitusmaksumus (ETA=40 ), ilma PV-ta +93 €/m2 (ETA=80)

-50

0

50

100

150

50 100 150 200Glo

bal i

ncre

men

tal c

ost (

NPV

), €

/m2

Primary energy, kWh/(m2 a)

Gas

Pellet

AWHP

GSHP

Electric

Oil

DH

BAUref.

Cost optimals with <2 €/m2 difference

nZEB

Kuluoptimaalne Kehtiv nõue

Federation of European Heating, Ventilation and Air-conditioning Associations

nZEB case studies • nZEB office buildings in France, Netherlands, Switzerland and Finland

• Reported in REHVA Journal (3/2011 and 2/2012)

Federation of European Heating, Ventilation and Air-conditioning Associations

Simulation example: State Real Estate

Twin-Towers building, Tallinn

23,4

8,0 8,4

0

5

10

15

20

25

30

Heating Cooling Lighting

Net

en

ergy

nee

d, k

Wh

/(m

2a) Window to wall ratio 25%

28,9

14,0

6,2

0

5

10

15

20

25

30

Heating Cooling Lighting

Net

en

ergy

nee

d, k

Wh

/(m

2a) Window to wall ratio 50%

• 7 W/m2 installed lighting, occupancy sensors and photocell controlled dimming

• Double facades with blinds in between + external solar shading for single facades

• Net energy needs in the Figs (COPs, syst.efficiencies, energy carriers not considered)

• Primary energy / life cycle cost to be optimized

Window to wall ratio, % 25 50

Uwindow, W/(m2 K) 0.6 0.6

LT, %, single/double facade 71/62 71/62

g, -, single/double facade 0.49/0.42 0.49/0.42

Uwall, W/(m2 K) 0.18 0.18

nZEB components:

Central Europe vs. North Europe

• Large windows for max daylight to save lighting electricity

• Moderate insulation (Uwindow=1.1 , Uwall=0.30)

• More cooling need than heating need

• External solar shading

• “Glass” buildings with external shading possible

• Free cooling combined with compressor cooling or solar cooling

• Water based distribution system for cooling (or VRV)

• Heat recovery ventilation

• Demand controlled ventilation and lighting

• PV panels

• Small windows for lowest acceptable average daylight factor

• Highly insulated envelope (Uwindow =0.6…0.8, Uwall=0,15)

• Slightly less cooling but a lot of heating

• External shading for low solar angle

• Double façade to be used for “glass” buildings

• 100% free cooling possible with borehole water

• Water based distribution systems for heating and cooling (or VRV)

• Heat recovery ventilation

• Demand controlled ventilation and lighting

• PV panels

Federation of European Heating, Ventilation and Air-conditioning Associations

Key performance specification for nZEB (Virta et al. REHVA GB 16 HVAC in sustainable office buildings)

• Some indicative values for key low and nZEB energy design criteria in cold and temperate climates

Unit Low energy Nearly zero energy

SFP of air handling unit kW/m3/s < 2.0 < 1.5

Heat recovery efficiency % > 60 > 80

Demand controlled ventilation meeting rooms all spaces

Installed lighting power W/m2 < 10 < 5

Lighting control time, daylight time, daylight, occupancy

U-value of window W/K,m2 < 1.2 < 1.0

g-value of window < 0.7 adaptable (seasons)

Solar shading yes automated

Infiltration (q50) m3/h,m2 < 1.5 < 0.6

Share of renewable energy % > 10 >20

Liginullenergiamajade vastupidavus ja

niiskustehniline toimivus • Oluliselt parem soojustus tähendab väiksemat soojuskadu ja niiskuse

väljakuivamist ning raskemaid tingimusi paljudele materjalidele ja sõlmedele

• Liginullenergiamajad nõuavad uusi välispiirete ja sõlmede lahendusi (Vinha 2011)

Soojustuse mõju alt

tuulutatud põranda

niiskusreziimile

U=0,4 U=0,2

40

50

60

70

80

90

100

1.5.99 1.7.99 31.8.99 31.10.99 31.12.99 1.3.00 1.5.00 1.7.00 31.8.00

Su

hte

ellin

en

ko

ste

us

, %

Kevytsorakerros

Kevytsoran pinta

Ilma keskikorkeudelta

KERROSTALO, KEVYTSORA

50

60

70

80

90

100

1.5.99 1.7.99 31.8.99 31.10.99 31.12.99 1.3.00 1.5.00 1.7.00 31.8.00 31.10.00S

uh

tee

llin

en

ko

ste

us

, %

Kevytsorakerros

Kevytsoran pinta

Ilma keskikorkeudelta

KEVYTSORA

Soojustuse lisamine vähendab

soojuskadusid , temperatuur

langeb ja suhteline niiskus tõuseb

– halvemal juhul hallitus (Kurnitski 2000)

Eesmärgid ja valdkonnad

• Peaeesmärk: tehniliste lahenduste väljatöötamine ja uuringud, mis

võimaldavad Eestis võimalikult kuluoptimaalsel viisil üle minna

liginullenergiamajade ehitamisele järgmise 10 aasta perspektiivis

• Põhivaldkonnad: hoonete energiatõhusus, hoonete tehnosüsteemid,

ehitusfüüsika ning ehitusökonoomika ja –juhtimine

Eesmärgid:

• Keskenduda kõige suurema nõudlusega nZEB tehnoloogilistele

lahendustele kasutades selleks muuhulgas ehitatavaid

kliimakambreid ja tehnoloogilist testhoonet

• Kütte- ja ventilatsioonisüsteemide lahendused nZEB hoonetele

• nZEB hoonete välispiirete lahenduste ehitusfüüsika/pikaealisus

• Büroohoonete fassaadide kujundamine päevavalguse, varjestuse,

kütte- ja jahutuse ning tehisvalguse seisukohalt

• Kuluoptimaalsete ja nZEB lahenduste/hoonete majandusanalüüsid

Esimesed projektid

• Energiatõhususe miinimumnõuete VVm 258 uuendamine (Jarek, Targo ja

Teet Tark)

• RKAS Kaksiktornide energiatõhusus (Targo, Jarek, Martin, Aivar, Hendrik,

Erkki Seinre, Argo Rosin)

• RKAS liginulli ja madalenergia tüüplahendused (Jarek, Targo, Martin, Aivar,

Hendrik)

Artiklite esialgsed teemad:

• nZEB komponendid ja hoonete võrdlus (Jarek)

• Erinevate riikide miinimumnõuete analüüs (Jarek)

• H/A energiatõhususe arvutusmeetod (Jarek, Mikk, Targo)

• Madaltemperatuuri radiaatorküttesüsteemi konfigureerimine

soojuspumnbale ja küttesüsteemi kadude modelleerimine (Mikk)

• Fassaadide kujundamine päevavalguse, varjestuse, kütte- ja jahutuse ning

tehisvalguse seisukohalt (Martin, Hendrik)

• Tehnosüsteemide auditid ja ekspluatatsioon (Aivar)

• Super Aeroc (Leena)