Läbiva teema „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat … · LT „Tervis ja ohutus...

Läbiva teema „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat gümnaasiumile

2017

LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat gümnaasiumile

2

Sisukord Sisukord ................................................................................................................................................... 2

Gümnaasiumi üldised õpitulemused ....................................................................................................... 4

Teemadeülesed õpiülesanded ................................................................................................................ 5

Ülesanne 1: Sisejulgeoleku asutuste vastutusala ja tegevused õnnetuste korral............................... 5

Ülesanne 2: Varavastaste süütegude avastamine nende toimumise ajal ......................................... 10

Ülesanne 3: Õnnetuspaiga avastamine ja abi väljasaatmine drooni abil .......................................... 13

Ülesanne 4: Droonidega pildistamise ja filmimise regulatsioon Eestis ............................................ 16

Ülesanne 5: Inimeste infovajadus paljude hukkunute ja vigastatutega plahvatuse korral .............. 19

Ülesanne 6: Tegutsemine liiklusõnnetuse korral, millest tekkis ainult varaline kahju...................... 23

Ülesanne 7: Uurimistöö tervise ja ohutuse teemal ........................................................................... 26

Ülesanne 8: Kooliperet kaasav, tervist ja turvalisust väärtustav kool ............................................... 35

Ülesanne 9: Eriolukorrad koolis – õppepäeva läbiviimine kooli kriisiplaani alusel ........................... 40

Ülesanne 10: Kampaania kavandamine ja loomine koolis mõne riikliku kampaania ajal ................. 42

Ülesanne 11: Uued tehnoloogiad – mõju inimesele ja ühiskonnale. ................................................ 47

Ülesanne 12: Uued tehnoloogiad – eCall .......................................................................................... 50

Õpiülesanded alateemade kaupa .......................................................................................................... 52

1. Veeohutus ..................................................................................................................................... 52

1.1. Suvine ja talvine veeohutus .................................................................................................... 52

1.2. Mereohutus ............................................................................................................................ 56

2. Hädaolukorraks valmisolek ........................................................................................................... 59

3. Plahvatusohutus ............................................................................................................................ 63

3.1. Käitumine plahvatusohu korral .............................................................................................. 63

3.2. Plahvatuse mõju ..................................................................................................................... 66

4. Tuleohutus ..................................................................................................................................... 68

4.1. Tuleohutus I ............................................................................................................................ 68

4.2. Tuleohutus II ........................................................................................................................... 72

5. Kemikaaliohutus ............................................................................................................................ 74

5.1. Pestitsiidid A ja B .................................................................................................................... 74

5.2. Broom koolis ........................................................................................................................... 76

6. Liiklusohutus .................................................................................................................................. 79

6.1. Pidutsemine, uimastid ja autosõit .......................................................................................... 79

6.2. Kihutamine linnatänaval ......................................................................................................... 91

6.3. Raudteeohutuse ülesanded.................................................................................................... 95

7. Loovtöö infotelefonide kasutamise kohta ................................................................................... 105


3

8. Piirivalve ...................................................................................................................................... 108

8.1. Riigipiir – piiriületus, reisimine ja salakaubavedu ................................................................ 108

8.2. Piirivalve – inimkaubandus ja küllakutsuja vastutus ............................................................ 113

9. Varavastaste kahjude ennetus ja korruptsioon........................................................................... 118

10. Dokumendikohustus.................................................................................................................. 122

11. Avalik kord, digiturvalisus .......................................................................................................... 124

12. Vägivallaennetus ....................................................................................................................... 127

LISA 1. Gümnaasiumi õpitulemused alateemade kaupa ..................................................................... 131


4

Gümnaasiumi üldised õpitulemused

TEADMISED (tervise ja turvalisusega seotud otsuste tegemiseks tõenduspõhise info

leidmine ja kasutamine; ohuolukordade, nende ennetamise ja lahendamise võimaluste

tundmine)

ÕPILANE GÜMNAASIUMIS:

1) Hindab informatsiooni usaldusväärsust tervise, ohutuse ja turvalisusega seotud otsuste

tegemiseks

2) Teab, kuidas oma tervist edendada, ohutult ja turvaliselt käituda

3) Teab enamlevinud haigusi, vigastuste ja surma põhjuseid, nende riskitegureid ning ennetamise

võimalusi

OSKUSED märkamine, analüüsimine ja planeerimine; tervisttoetav, terviseriske ennetav ja turvaline

käitumine; tervist ja turvalisust toetavava keskkonna loomine)

4) Märkab ja hindab tegureid, mis toetavad tervist ja heaolu

5) Aitab kaasa tervist toetava, ohutu ja turvalise keskkonna loomisele

6) Seab tervise ja ohutusega seotud pikemaajalisi eesmärke ning analüüsib ja hindab nende täitmist

7) Käitub enda ja teiste elu ning tervist säästvalt, ohte ennetavalt

8) Lahendab tervise, ohutuse ja turvalisusega seotud probleemolukordi erinevatest rollidest lähtuvalt

9) Argumenteerib tervise-, ohutuse ja turvalisusega seotud teemadel isiklikul, kohalikul, riiklikul ja

rahvusvahelisel tasandil

10) Hindab keskkonna ja erinevate olukordade riske (ohtlik-ohutu, põhjus-tagajärg).

11) Märkab, võtab vastutuse ja julgeb sekkuda ennast säästvalt erinevates ohuolukordades

12) Analüüsib tervise tegureid, ohutuse ja turvalisusega seotud olukordi ja käitumist, hindab selle

tagajärgi

13) Kutsub abi ja oskab esmast abi anda

HOIAKUD (tervist toetava, ohutu ja turvalise käitumise väärtustamine)

14) Väärtustab ja kujundab tervist, ohutust ning turvalisust toetavat keskkonda ja käitub

vastutustundliku kodanikuna

15) Hindab kriitiliselt sotsiaalseid norme ja keskkonda ning vajadusel teeb ettepanekuid nende

muutmiseks

16) On oma käitumisega eeskujuks

Tagasi sisukorda


5

Teemadeülesed õpiülesanded

Ülesanne 1: Sisejulgeoleku asutuste vastutusala ja tegevused õnnetuste korral (Edvi Freiberg)

Õppetegevustega käsitletavad ohutuse teemad: abi kutsumine ja andmine, elanikkonna kaitse,

tuleohutus, plahvatusohutus, vägivallaennetus (lähisuhtevägivald)

Taustainfo

Politsei- ja Piirivalveameti põhiülesanneteks on Euroopa välispiiri tagamine; kodakondsuse

määratlemine, dokumentide väljastamine; turvalisus ja avalik kord riigi sees ning kuritegude

menetlemine ja ennetamine. Politsei- ja piirivalveamet tegutseb Siseministeeriumi haldusalas. Loe

lähemalt https://www.politsei.ee/et/organisatsioon/politsei-ja-piirivalveamet/

Päästeamet on siseministeeriumi haldusala valitsusasutus, mis kujundab ja hoiab Eestis turvalist

elukeskkonda, ennetab ohte ning abistab inimesi õnnetuse korral kiirelt ja professionaalselt. Loe

päästeameti teenustest https://www.rescue.ee/et/paasteamet/organisatsioon/teenused.html

Kaitsepolitseiamet on Siseministeeriumi haldusalas tegutsev valitsusasutus, mille ülesandeks on

riigi sisejulgeoleku tagamine teabe kogumise ja ennetusvahendite kasutamise abil ning süütegude

uurimine. Loe Kaitsepolitseiameti ülesannetest lähemalt

https://www.kapo.ee/et/content/asutusest.html

Häirekeskuses võetakse vastu kõik hädaabiteated Eestis kehtival ühel hädaabinumbril 112 ning

saadetakse välja kiirabi, päästjad ja politsei. Häirekeskus tegutseb Siseministeeriumi haldusalas. Loe

Häirekeskuse tööülesannetest lähemalt. https://www.112.ee/et/hairekeskus/

Kiirabi on ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse

esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse.

Kiirabiteenuse osutamisest loe lähemalt Tervishoiuteenuste korraldamise seadusest jagu 3

https://www.riigiteataja.ee/akt/127122016023#para17lg3p3

Kiirabiteenust osutavad kiirabipidajad. Kiirabipidajad on iseseisvad ettevõtted, kes töötavad

Terviseametiga sõlmitud halduslepingu alusel.

Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid,

vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja

kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest

ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole

seadusega antud kellegi teise täita. Kohaliku omavalitsuse ülesannetest loe täpsemalt

https://www.riigiteataja.ee/akt/1048161&searchCurrent

Kohalike omavalitsuste abitelefoni 1345 põhieesmärk on abistada elanikke ja külalisi: tehnovõrkude

avariide ja elutähtsate teenuste katkestuste lahendamisel; sotsiaalhoolekande ja tervishoiuteenuste

info vajaduse korral; linnamajanduslike küsimuste lahendamisel; olmeprobleemide lahendamisel.

Loe lähemalt https://www.112.ee/et/kohalike-omavalitsuste-abitelefon-1345/

https://www.politsei.ee/et/organisatsioon/politsei-ja-piirivalveamet/

https://www.rescue.ee/et/paasteamet/organisatsioon/teenused.html

https://www.kapo.ee/et/content/asutusest.html

https://www.112.ee/et/hairekeskus/

https://www.riigiteataja.ee/akt/127122016023#para17lg3p3

https://www.riigiteataja.ee/akt/1048161&searchCurrent

https://www.112.ee/et/kohalike-omavalitsuste-abitelefon-1345/


6

Õppetegevuste eesmärk

Antud õppetegevustega suunatakse õpilasi analüüsima õnnetuste tekkepõhjuseid ning abiandmise

ahela lülide vastutusala ja tegevust sündmuste lahendamisel. Soovitakse panna õpilasi märkama

lähisuhte vägivalda ja teadvustada vajadust varakult abi otsida.

Aeg: kodutöö + 2 x 45 min

Õppekeskkond: arvutikasutamise võimalustega klassiruum

Õppetegevused

Õppetegevused jagunevad kodutööks ning aruteluks klassis..

1. Õppetegevuste läbiviimiseks jaotatakse klass kuni 6-liikmelisteks gruppideks.

2. Kodutööna tutvuvad õpilased erinevate sisejulgeoleku asutuste vastutusala ja tegevustega.

Selleks otsivad õpilased internetist infot, kelle haldusalasse kuuluvad häirekeskus, politsei-,

pääste-, kaitsepolitsei, kiirabi, millised on nimetatud asutuste ülesanded ja vastutusala

abiandmise ahelas.

- Õpilased otsivad internetist infot kohaliku omavalitsuse nende ülesannete kohta, milledel on

puutumus hädaolukorraga.

- Kodutööna kogub grupi iga liige ühe asutuse kohta infot ning valmistab ette 2-3 minutilise

ettekande klassis grupi teistele liikmetele esitamiseks.

3. Arutelu klassis jaguneb kaheks osaks.

- Esimeses osas esitavad õpilased kodutööna kogutud info valitud asutuse ülesannetest ja

vastutusalast abiandmise ahelas oma grupi liikmetele. Iga grupp kirjutab suurele paberile

nende grupi arutelust välja koorunud info asutuste vastutusala ja tegevuste kohta. Iga grupp

esitab oma kokkupandud info teistele gruppidele. Gruppide töötulemuste arutelude põhjal

koostatakse üks ühine info sisejulgeoleku asutuste vastutusala ja tegevuste kohta.

- Arutelu teises osas analüüsivad õpilased ühe konkreetse õnnetuse korral erinevate asutuste

tegevust (vt Lisa 1).

- Arutelu tulemusena leiavad õpilased esmalt grupiti vastused allpool olevatele küsimustele.

Grupid tutvustavad teistele gruppidele arutelu tulemusi ning on valmis kaitsma ja

põhjendama oma seisukohti.

Konkreetsed aruteluteemad:

- Kellele edastas Häirekeskus väljasõidukorralduse peretüli lahendamiseks?

- Kellele edastas Häirekeskus väljasõidukorralduse plahvatuse ja tulekahju kohta info

saabumise järel? Millise prioriteediga? https://www.112.ee/et/hadaabinumber-112/konele-

vastamine-ja-abi-valjasaatmine/hadaabikutsete-prioriteedid/

- Mitu kiirabibrigaadi oli vaja saata sündmuskohale? Millise prioriteediga?

https://www.112.ee/et/hadaabinumber-112/konele-vastamine-ja-abi-

valjasaatmine/hadaabikutsete-prioriteedid/

- Miks on vaja kiiresti informeerida kohalikku omavalitsust? Kes informeeris kohalikku

omavalitsust? Millised on kohaliku omavalitsuse tegevused?

https://www.112.ee/et/hadaabinumber-112/konele-vastamine-ja-abi-valjasaatmine/hadaabikutsete-prioriteedid/





7

- Kes dokumenteerib erinevate asutuste tegevuse õnnetuspaigas? Loe lähemalt

https://www.112.ee/et/hadaabinumber-112/konele-vastamine-ja-abi-valjasaatmine/abi-

valjasaatmine/

- Miks inimesed evakueeriti majast? Kuhu nad keset ööd pandi? Millal nad korterisse tagasi

tohtisid pöörduda?

- Kas maja oli elamiskõlbulik/varisemisohtlik? Kes sellise otsuse vastu võtab?

- Kuidas oleks saanud plahvatust, tulekahju ja peretüli ennetada?

https://www.politsei.ee/et/nouanded/lahisuhtevagivald/

- Millised olid häirekeskuse, politsei, pääste, kiirabi, kaitsepolitsei ja kohaliku omavalitsuse

vastutus ja konkreetsed tegevused analüüsitud õnnetuse korral?

Õnnetuse info on 112-le helistatud kõnedes.

Õpitulemused

- Õpilane teab, kes vastutab hädaolukorra lahendamise eest Eesti vabariigis.

- Õpilane teab, millised asutused osutavad inimestele kiireimat abi.

- Õpilane teab, kelle haldusalasse kuuluvad häirekeskus, politsei-, pääste-, kaitsevägi-,

kaitsepolitsei ja tunneb nende ülesandeid ja vastutusala abiandmise ahelas.

- Õpilane teab kohaliku omavalitsuse ülesandeid, mis seostuvad hädaolukorraga.

- Õpilane teab 112 hädaabikutsete prioriteete.

- Õpilane oskab märgata tunnuseid, mis viitavad lähisuhtevägivallale ja teab lähisuhtevägivalla

ennetamise võimalusi. Teab, et lähisuhtevägivald on üks vägivallaliike ning teab, kuhu

pöörduda abi saamiseks.

- Õpilased arendavad konkreetsete õnnetuste tekkepõhjuste ja abistamise analüüsi oskust.

Lõiming

- Eesti keel: argumenteerib veenvalt ja selgelt ning kaitseb oma seisukohti; suudab jälgida

suulist mõttearendust ning esitada ettekandjale küsimusi; tunneb põhilisi elektroonilise

infootsingu võimalusi ning kasutab neis leiduvat infot oma tekstides.

- Karjääriõpetus: on teadlik erinevatest töövaldkondadest, ametitest/elukutsetest; oskab

leida infot tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta.

- Perekonnaõpetus: mõistab kodu kui turvalise elukeskkonna mõju inimese ja tema

lähisuhete arengule.

- Arvuti kasutamine uurimistöös: leiab info sobivast allikast, hindab selle usaldusväärsust ja

koostab korrektse viitekirje.

Hindamine/tagasiside andmine

- Õpilane annab hinnangu enne ja pärast analüüse oma teadmistele sisejulgeoleku asutuste

vastutusalast ja konkreetsetest tegevustest;

- Õpilane annab hinnangu enne ja pärast analüüse oma teadmistele kohaliku omavalitsuse

konkreetsetest tegevustest, milledel on puutumus hädaolukorraga;

- Õpetaja hindab õnnetuse analüüsi raames sooritatud õppetegevusi, andes soovitusi

täiendusteks.

https://www.112.ee/et/hadaabinumber-112/konele-vastamine-ja-abi-valjasaatmine/abi-valjasaatmine/

https://www.112.ee/et/hadaabinumber-112/konele-vastamine-ja-abi-valjasaatmine/abi-valjasaatmine/

https://www.politsei.ee/et/nouanded/lahisuhtevagivald/


8

LISA 1

Õnnetuse info on 112-le helistatud kõnedes.

1. 112-le helistatud info

Laupäeva õhtul kell 23:45 vastas Häirekeskuse päästekorraldaja 112-le helistatud kõnele, millest

selgus järgmine info:

Helistaja ütles, et naaberkorterist kostab juba tükk aega mehe ja naise omavahelist karjumist ja

väikeste laste nuttu ning kisa. Oli just kuulda, kuidas naine karjus, ära löö, siis naine karjatas ja oli

kuulda nagu ta oleks kukkunud. Naine nuttis kõne ajal kõva häälega.

Helistaja oli naaber ning ta ei osanud öelda, millest peretüli tekkis. Helistaja ei teadnud, kes on viga

saanud ja kas on tarvitatud alkoholi. Korteris elavad naabri sõnul naine ja mees ning kaks last. Naabri

sõnul on mehel kodus relvi.

Päästekorraldaja täpsustas helistaja aadressi Pakri tänaval. Tegemist oli 5-kordse kortermajaga ning

tülitsejad elasid teise trepikoja neljandal korrusel. Seejärel edastas päästekorraldaja info logistikule,

kes andis väljasõidukorralduse.


Pühapäeval kell 00:16 vastas Häirekeskuse päästekorraldaja 112-le helistatud kõnele, millest selgus

järgmine info:

Helistaja ütles, et oli just magama jäämas, kui äkki käis kohutav plahvatus ja kogu maja värises.

Aknast välja vaadates ta nägi hoovi peal vedelemas aknaraame ning vastasmaja akendest

peegeldusid leegid. Akna avamise järel nägi helistaja, et neljanda korruse korteri aknast on leegid

väljas ja üleval viienda korruse korterist tuleb suitsu. Helistaja ei näinud, et majas oleks toimunud

varing. Vigastatud inimeste arvu helistaja ei teadnud.

Helistaja oli majaelanik Pakri tänavalt. Tegemist oli 5-kordse kivist kortermajaga ning põles teise

trepikoja neljanda korruse korter.

Päästekorraldaja täiendas juba sisestatud Pakri tänava sündmuse infot, salvestas ning edastas

logistikule.



eelpool kirjeldatud sündmuse kohta järgmine täiendav info:

Helistaja ütles, et naaberkorteris toimus kõva plahvatus. Nende korteris kukkus seintest ja laest

krohvitükke ning kaks inimest on krohvitükkidega pihta saanud ning nägu ja käed on verised.

Helistaja korteri seintes on suured praod, kust imbub suitsu.

Naaberkorteris oli just peretüli ja korteris võib olla neli inimest, neist kaks lapsed.

Helistaja oli majaelanik Pakri tänavalt. Tegemist oli 5-korruselise kortermajaga. Helistaja asus teise

trepikoja neljandal korrusel.


9

Päästekorraldaja täiendas sündmuse infot, salvestas ja edastas logistikule.



eelpool kirjeldatud sündmuse kohta järgmine täiendav info:

Helistaja ütles, et tõi põlevast korterist välja 2-3 aastase lapse. Laps hingab, kuid ei räägi. Korter on

täielikult purustatud ja seal sees on veel inimesi.

Helistaja on põleva korteri naaberkorterist.

Päästekorraldaja täiendas sündmuse infot, salvestas ja edastas logistikule. Päästekorraldaja ühendas

kõne häirekeskuse arstile.

5. Häirekeskuse logistiku info 1345 klienditeenindajale

Häirekeskuse logistik helistas 1345 klienditeenindajale ja andis teada, et Häirekeskus sai teate

plahvatusest ja põlengust 5-korruselises elumajas Pakri tänaval. Täpsem info edastati elektroonselt.

Tagasi sisukorda


10

Ülesanne 2: Varavastaste süütegude avastamine nende toimumise ajal (Edvi Freiberg)

Õppetegevustega käsitletavad ohutuse teemad: varavastaste kahjude ennetamine, abi kutsumine

Taustainfo

Varavastased süüteod jagunevad väärtegudeks (varaline kahju alla 200 euro) ja kuritegudeks

(varaline kahju üle 200 euro).

Õigusrikkujate tabamine on politsei ülesanne ja kõige tulemuslikum on see siis, kui isikud suudetakse

tabada selle toimepanemise ajal. See aga eeldab kiiret operatiivse teabe saamist süüteo

toimepanemise kohast. Varavastaste süütegude tõendite kogumise kiirust ja operatiivset

infovahetust operatiivteenistustega saab iga inimene ise ennetustegevustega mõjutada ning

suurendada enda, oma vara, auto ja kodu turvalisust. https://www.politsei.ee/et/nouanded/oma-

vara-kaitse/

Üheks vara kaitsmise võimaluseks on kaasaegsete videovalvesüsteemide kasutamine. Videovalve

kasutamise eesmärk on jälgida online’is eemalt hoones toimuvat ja salvestada teave selle hilisemaks

analüüsimiseks. Videovalvesüsteeme on võimalik integreerida hoone teiste turvasüsteemidega. Loe

nõuandeid http://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?t=46196

Videovalvesüsteemide infot leiate internetiotsingu „videovalve“ abil väga palju ja põhjalikku.

Politsei kutsumiseks on vaja helistada nii Eestis kui ka Euroopa riikides info hädaabinumbrile 112.

Siinjuures tuleb arvestada, et Eesti Häirekeskusele ja ka enamikele Euroopa häirekeskustele ei ole

võimalik edastada pildilist infot; samas on Politsei- ja Piirivalveametile pildilist informatsiooni

võimalik edastada ning sellest võib olla palju kasu kuriteo lahendamisel. Loe lähemalt, kuidas

edastada välismaal olles info Eesti Häirekeskusele https://www.112.ee/et/hadaabinumber-

112/helistamine-112-euroopas/

Veel infot abi saamise võimaluste kohta välismaal https://www.112.ee/et/hadaabinumber-112/abi-

valismaal-olles/


Antud õppetegevustega suunatakse õpilasi analüüsima, kuidas saab tänapäeva turvasüsteeme ja

infoedastusvõimalusi kasutades edastada Eestis asuvast tühjalt seisvast kinnisvarast varguse infot

selle toimumise ajal Euroopas töötavale vara omanikule. Teise eesmärgina suunatakse õpilasi

teadvustama, kuidas Eestis asuva kinnisvara omanik saab kaasaegseid võimalusi kasutades edastada

varguse info välismaalt Eesti operatiivteenistustele kiireks reageerimiseks.

Antud õppetegevustega kinnistatakse õpilastes hoiakut, et oma vara kaitsmise eest peab hoolitsema

omanik ehk ühiskonna turvalisus sõltub igast inimesest.

Aeg: kodutöö + 45 minutit

Õppekeskkond: arvutikasutamise võimalusega õppekeskkond

Õppetegevused

Õppetegevused jagunevad kodutööks ning aruteluks klassis.

https://www.politsei.ee/et/nouanded/oma-vara-kaitse/

https://www.politsei.ee/et/nouanded/oma-vara-kaitse/

http://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?t=46196

https://www.112.ee/et/hadaabinumber-112/helistamine-112-euroopas/

https://www.112.ee/et/hadaabinumber-112/helistamine-112-euroopas/

https://www.112.ee/et/hadaabinumber-112/abi-valismaal-olles/

https://www.112.ee/et/hadaabinumber-112/abi-valismaal-olles/


11

1. Õppetegevuste läbiviimiseks jaotatakse klass 2-3 liikmelisteks gruppideks.

2. Kodutöö:

- Iga grupp koostab ühe Eesti hajaasustusega piirkonnas asuva ja ajutiselt tühjalt seisva talu või

suvila hoonete vargakindluse analüüsi.

- Lähtudes analüüsi tulemustest koostab iga grupp IT ja videovalvesüsteemide ülespanekuks

ideelahenduse varguse toimumise ajal kiireks infoedastuseks Euroopas töötavale vara

omanikule.

- Iga grupp koostab infoliikumise skeemi, kuidas Euroopas töötav vara omanik saab varguse

toimumise ajal edastada Eestis asuvast kinnisvarast varastamise info Eesti

operatiivteenistustele. Ideelahenduse koostamiseks vajaliku teabe otsib internetist.

- Iga grupp koostab allpool kirjeldatud (vt Lisa 1) varguse kohta infoliikumise skeemi: 1) kuidas

jõudis info talus toimetavatest varastest online’is talu Inglismaal töötavale omanikule; 2)

kuidas Inglismaal elav talu omanik edastas varguse toimumise ajal info Eesti Häirekeskusesse;

3) kuidas jõudis talus toimetavatest varastest täpne info patrullini.

Märkus: Ülesannete lahendamisel tuleb arvestada, et Eesti Häirekeskusele ja ka enamikele

Euroopa häirekeskustele ei saa edastada pildilist infot, samas on Politsei- ja Piirivalveametile

pildilist informatsiooni võimalik edastada ning sellest võib olla palju kasu kuriteo

lahendamisel. Ülesannete lahendamisel ei ole soovitav kasutada Eesti ega ka teiste riikide

turvafirmade teenuseid ehk ülesanne ei ole esitatud turvafirmade teenuste reklaamimiseks.

- Iga grupp koostab kodutöö mõlemast osast ettekande teistele gruppidele ettekandmiseks.

3. Klassitöö:

- Grupid tutvustavad kodutööna tehtud Eesti hajaasustusega piirkonnas asuvate hoonete

vargakindlamaks muutmise IT ja videosüsteemide ja vargusega samaaegse infoedastuse

ideelahendusi. Gruppide ettekannete järel toimub arutelu ja kõige nutikama ideelahenduse

väljaselgitamine.

- Grupid tutvustavad „Vargus talumajast“ infoliikumise skeemi. Järgnenud arutelu põhjal

selgitatakse välja kõige tõenäolisem infoliikumise skeem.

Õpitulemused

- Õpilane teab hajaasustusega piirkonnas asuva koduse vara vargakindlamaks muutmise

kaasaegseid võimalusi.

- Õpilane oskab analüüsida oma koduse vara vargakindlust.

- Õpilane teab, kuidas tänapäeva tehnilisi võimalusi kasutades edastada infot

operatiivteenistustele nii Eestis olles kui ka välismaalt.

Lõiming




- Geoinformaatika: leiab erinevaid ruumiandmeid ning hindab nende kvaliteeti; suudab

mõelda ruumiliselt ning lugeda ja tõlgendada kaarte; kasutab IKT vahendeid ruumiga

seotud probleemülesandeid lahendades.


12

- Inimgeograafia: õpilane kasutab teabeallikaid, sh kohateabe teenuseid, interaktiivseid

kaarte ja veebipõhiseid andmebaase info leidmiseks, seoste analüüsiks ning üldistuste ja

järelduste tegemiseks.

- Kunstiõpetus: rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi

väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja –vahendeid.




- Õpilane annab hinnangu enne ja pärast ülesande lahendamist oma teadmistele kodu

vargakindlamaks muutmise alastele teadmistele.

- Õpilane annab hinnangu enne ja pärast ülesande lahendamist oma teadmistele kaasaegseid

tehnilisi lahendusi kasutades operatiivteenistustele infoedastuse võimalustele.

- Õpetaja hindab õpilaste koostatud ideelahendusi, andes soovitusi täiendusteks.

LISA 1

Vargus talumajast

Mart elas Veskimäe talus ja vaatas oma õuest, kuidas naabri talu hoovi sõitis auto. See

tundus Mardile kahtlane, sest naabrimees elas sellel talvel Inglismaal ja talumaja oli tühi.

Paari nädala eest oli just naabrimees helistanud ja Mardile sünnipäevaks õnne soovinud ning

siis oli naabrimees just öelnud, et niipea ta kodumaile ei tule.

Autost tuli välja mitu inimest ja need ei paistnud olevat Mardile tuttavad. Mart vaatas, kuidas

võõrad veidi ukse taga seisid ning läksid siis majja. Talle tundus see kahtlane ja mõtles, et

peab ikka naabrimehele helistama ja teada andma. Ta läks tuppa ja asus naabrimehe

telefoninumbrit otsima. Ta ei mäletanud, kuhu see sai ning lõpuks ei leidnudki nii ruttu.

Seepeale ta otsustas ise õue uuesti vaatama minna. Õueväravani jõudes kohkus ta päris ära,

sest nägi politseiautot vilkuritega naabri maja poole kihutavat. Ta varjus veidi puude taha

ning asus sündmusi jälgima.

Tagasi sisukorda


13

Ülesanne 3: Õnnetuspaiga avastamine ja abi väljasaatmine drooni abil (Edvi Freiberg)

Õppetegevustega käsitletavad ohutuse teemad: abi kutsumine ja andmine

Taustainfo

Õnnetuste korral sõltub professionaalide kiire kohalejõudmine muude asjaolude seas ka sellest, kui

kiiresti õnnetus avastatakse ning kui kiiresti ja täpselt edastatakse info hädaabinumbrile 112. Ja siin

on igal kodanikul vaja teadvustada, ära mine mööda, sest Sina võid olla ainuke kiire info edastaja ja

seega ka elu päästja. Kunagi ei saa olla kindel, et Sina ei vaja just samasuguses olukorras abi. Loe

lähemalt, kuidas teha hädaabikõnet https://www.112.ee/et/hadaabinumber-112/helistamine-112-

eestis/kuidas-teha-hadaabikonet.html

Hajaasustusega piirkonnas, kus talud ja suvilad asuvad üksteisest kaugel ja inimesed elavad seal üksi,

sõltub sageli abi kohalejõudmine just õnnetuse avastamise kiirusest teiste inimeste poolt, näiteks

juhuslike möödasõitjate poolt. Kaasaegne tehnika pakub aga ka uusi võimalusi õnnetuspaikade

avastamiseks ning ka õnnetuse üksikasjade täpsustamiseks. Üks võimalus on kasutada droone.

Droonid on mehitamata õhusõidukid, mida kasutatakse nii luureinfo saamiseks, aga on ka lahingu- ja

tsiviildroone. Droone kasutatakse ka kommerts- ja meelelahutuslikel eesmärkidel. Loe lähemalt

http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=2&ved=0ahUKEwiBuOHwpKjSAh

VCb5oKHedWAH0QFggwMAE&url=http%3A%2F%2Fwww.tlu.ee%2F~windhaze%2FMeediatehnoloog

iad%2FDroonid%2520tekst%2520Paul%2520Saar.docx&usg=AFQjCNGk1GYjwHU3zHH6CSaHHa8QsAk

KWg

https://digitark.ee/kuidas-drooni-osta-ning-sellega-haid-pilte-teha/


Antud õppetegevustega suunatakse õpilasi tutvuma uute tehniliste lahendustega, mis võimaldavad

avastada õnnetuspaikasid ja koguda infot õnnetuste arengute kohta. Samuti kinnistada õpilaste

hoiakut, et minust võib sõltuda kriitilistes olukordades inimese elu ja mul tuleb võtta vastutus

abistamiseks.

Antud õppetegevustega kinnistatakse õpilastes hoiakut, et ühiskonna turvalisus sõltub igast

inimesest, iga inimese tegevusest.

Aeg: 45 minutit


Õppetegevused

1. Õppetegevuste läbiviimiseks jaotatakse klass 2-3 liikmelisteks gruppideks (oleks hea, kui igas

grupis oleks tehnikast enam huvitatud õpilane).

2. Analüüs etteantud situatsiooni põhjal.

- Õpilased loevad läbi situatsiooni kirjelduse (vt Lisa 1)

- arutelude käigus leiab iga grupp vastused järgnevatele küsimustele:

o mis otsuse tegi Mart peale mobiili vette kukkumist ja mida ta tegi?

o kuidas leidis Mart kiireima tee taluni, kus mehe seljas põlesid riided? Siinjuures tuleb

arvesse võtta, et ümbruskonda Mart ei tundnud.

https://www.112.ee/et/hadaabinumber-112/helistamine-112-eestis/kuidas-teha-hadaabikonet.html

https://www.112.ee/et/hadaabinumber-112/helistamine-112-eestis/kuidas-teha-hadaabikonet.html

http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=2&ved=0ahUKEwiBuOHwpKjSAhVCb5oKHedWAH0QFggwMAE&url=http%3A%2F%2Fwww.tlu.ee%2F~windhaze%2FMeediatehnoloogiad%2FDroonid%2520tekst%2520Paul%2520Saar.docx&usg=AFQjCNGk1GYjwHU3zHH6CSaHHa8QsAkKWg




https://digitark.ee/kuidas-drooni-osta-ning-sellega-haid-pilte-teha/


14

o millise drooni Mart kõige tõenäolisemalt kingituseks võis saada? Vastavalt valitud

droonile selgitab välja, kui kaugel asus talumaja Mardist põlengu avastamise hetkel.

o millised drooni parameetrid on kõige olulisemad just õnnetuste avastamiseks ja

õnnetuspaiga täpsustamiseks?

o Millised on need hädaolukorrad/õnnetused, kus droonide kasutamisega on võimalik

kiirendada info saamist õnnetuspaigalt?

3. Grupid tutvustavad oma lahendusi teistele gruppidele ning ühiselt leitakse kõige tõenäolisem

tegevuste jada.

Õpitulemused

- Õpilane teab, kuidas tänapäevaseid tehnilisi võimalusi kasutades avastada õnnetuspaika ja

täpsustada õnnetuse üksikasju.

- Õpilastel kinnistub teadmine – minust sõltub turvalisus.

Lõiming








- Õpilane annab hinnangu enne ja pärast ülesande lahendamist oma teadmistele kaasaegsete

tehniliste lahenduste kasutamise võimalustele operatiivteenistuste igapäevatöös.

- Õpetaja hindab gruppide koostatud ideelahendusi, andes soovitusi täiendusteks.


15

LISA 1

Situatsiooni kirjeldus

Mart on tehnikahuviline noormees, kes sai oma 18. sünnipäevaks kätte autojuhiload ja vanaisa kinkis

talle sünnipäevaks oma auto. Isa ja teine vanaisa aga panid rahad kokku ja ostsid Mardile

sünnipäevakingiks drooni. See oli ikka juba nagu päris droon. Selline, millega mehed hobivõistlusteks

harjutasid, mitte selline peopesa suurune mänguasi, nagu oli eelmine.

Mart otsustas minna vanaisale drooni näitama ja võttis ette sõidu maale. Kuna pimeduseni oli veel

aega otsustas Mart auto peatada ja järve ääres drooni lennutada. See ei olnud talle küll tuttav koht,

aga sellest polnud midagi. Ta läks järves olevale purdele ja drooni lennutamine võis alata. Pilt, mida

ta drooni kaamerast nägi, oli vapustavalt ilus.

Äkki nägi Mart kaamerast tema hinnangul väga kaugel metsa sees asuva maja õues mingit kuma, mis

meenutas leeke. Ta suumis pilti nii palju, kui see oli võimalik ja Mardi arvates põlesid maja õuel mehe

seljas riided. Mees rapsis, mis kole, aga leegid ei tahtnud vaibuda.

Mart haaras ruttu mobiili ja valis 112.

Päästekorraldaja (PK): „Häirekeskus kuuleb, mis teil juhtus?“

Mart: „Maja õues põlevad mehe seljas riided. Ma näen leekisid. Mees rapsib, aga leeke on ikka

näha“.

PK: „Kas te olete seal samas maja õues?“

Mart: „Ei ole, ma näen seda põlengut läbi drooni kaamera ja see maja asub minust päris kaugel“.

PK: „Kus maja täpsemalt asub?“

Ja nüüd Mart veidi komistas ja mobiil kukkus vette. Teist mobiili tal ei olnud ja kedagi polnud ka

läheduses. Mart ei mõelnud, vaid ……..

……… ja ta oli rahul. See vana mees, just nagu tema vanaisa, oli päästetud.

Tagasi sisukorda


16

Ülesanne 4: Droonidega pildistamise ja filmimise regulatsioon Eestis (Edvi Freiberg)

Õppetegevustega käsitletavad ohutuse teemad: avalikus kohas käitumine, piirivalve (riigipiir),

varavastaste süütegude ennetus

Taustainfo

Eestis on mehitamata õhusõidukite ehk droonide lennutamisel selged reeglid. Õhuruum jaguneb

kaheks: kontrollitav ja kontrollimata õhuruum. Kontrollitavas õhuruumis on lennuloata drooniga

lendamine keelatud, olenemata drooni suurusest või lendamise kõrgusest. Drooni lennutamine on

lubatud ainult lennuameti loaga. Kontrollimata õhuruumis pole drooni lennutamiseks luba tarvis, kui

seda tehakse madalamal kui 150 meetrit maapinnast. Suur osa Eesti territooriumist on kontrollimata

õhuruum.

Alustuseks tuleb taotleda ühekordne lennuluba, mille riigilõiv on 45 € ning see kehtib üks aasta. Selle

alusel on võimalik hakata esitama taotlusi lennulubadeks (tasuta). Iga konkreetne lend kontrollitud

õhuruumis või kontrollimata õhuruumis kõrgemal kui 150 meetrit maapinnast tuleb Lennuametiga

kooskõlastada ning esitada taotlus lendamiseks. Drooniga lendamise luba saab taotleda

Lennuametist. Selleks tuleb Lennuameti kodulehel täita vastav vorm ning lisada täpsete

koordinaatidega kaart, kus lendamine aset leiab. Loa peab taotlema vähemalt kolm tööpäeva enne

lennutamist. Kui on soov lennata kõrgemal 150st meetrist, tuleb luba taotleda vähemalt seitse

tööpäeva enne lennutamist.

Tasub tähele panna, et kogu ala, mis on Venemaa piirile lähemal kui 3km, kuulub keelualasse ning

drooniga lendamine on seal lubatud ainult loa alusel. Selleks on tarvis 7päevase etteteatamisega

Politsei-ja Piirivalveameti kooskõlastust ning Lennuameti luba.

Loe lähemalt:

- https://kopterid.ee/muu/lennuameti-droonide-lennutamise-eeskiri/

- http://kaupokalda.com/blogi/kus-on-vaja-eestis-droonidele-lennuluba-taodelda-ja-kuidas/

- https://www.riigiteataja.ee/akt/117062016006 Riigisisesed lennureeglid ja erandid ning

erisused komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 923/2012 sätestatud lennureeglitest, §7

Mehitamata õhusõiduki käitamine

- http://reisijuht.delfi.ee/news/reisifoto2017/imelised/reisifoto-kool-kuidas-valida-drooni-ja-

temaga-reisile-minna?id=77610510



avastada õnnetuspaikasid ja koguda infot õnnetuste arengute kohta. Samuti suunatakse õpilasi

kasutama uusimaid tehnilisi vahendeid seaduskuulekalt.

Aeg: 45 minutit


Õppetegevused:

http://www.delfi.ee/teemalehed/eesti

https://kopterid.ee/muu/lennuameti-droonide-lennutamise-eeskiri/

http://kaupokalda.com/blogi/kus-on-vaja-eestis-droonidele-lennuluba-taodelda-ja-kuidas/

https://www.riigiteataja.ee/akt/117062016006

http://reisijuht.delfi.ee/news/reisifoto2017/imelised/reisifoto-kool-kuidas-valida-drooni-ja-temaga-reisile-minna?id=77610510

http://reisijuht.delfi.ee/news/reisifoto2017/imelised/reisifoto-kool-kuidas-valida-drooni-ja-temaga-reisile-minna?id=77610510


17

1. Otsige informatsiooni droonidega pildistamise ja filmimise regulatsiooni kohta Eestis (vt

taustainfo).

- tehke olulisematest piirangutest omale kokkuvõte ning otsustage, mida tuleks arvestada

piirialadel droonidega filmimisel/pildistamisel;

- kirjutage välja ka need, mida enda puhul (droone kasutades) olulisemaks/vajalikumaks peate.

2. Juhtumi analüüs.

- Lugege pinginaabriga koos läbi olukorra kirjeldus (vt Lisa 1) ja vastake järgmistele

küsimustele:

1) Kas Liivimaa kubermangu piiridele droonifotode tegemiseks on õiguslikke piiranguid?

Millised?

2) Millistel piirilõikudel nad ei tohi drooniga lennata ilma vastava loata? Kas on üldse võimalik

piiri kogu ulatuses pildistada?

3. Kokkuvõtte tegemine.

- Millal ja millist luba Sa vajad, kui tahad lennutada drooni? Kes selle loa Sulle saab väljastada?

- Millistel juhtudel võiks droonide kasutamisest olla suur kasu inimestele? Kas Sa tead

juhtumeid, mil droonide abil on kedagi väga oluliselt aidatud?

- Millistes olukordades võivad inimesed droone lennutades (ja nende abil filmides, pildistades)

teha teistele suurt kahju (emotsionaalset, rahalist vms)? Nimeta olukordi.

- Palun nimeta teisi uudsemaid tehnoloogilisi lahendusi, mis on aidanud või võiksid aidata

kaasa parema abi võimaldamiseks õnnetuste või kuritegude puhul.

Õpitulemused:

- Õpilased oskavad näha uute tehniliste lahenduste nagu droonid võimalusi aidata kaasa abi

paremaks (kiiremaks, eelneva täpsustusega) saatmiseks, kui on juhtunud õnnetus (või

sooritatud kuritegu);

- Õpilased teavad, et droonide kasutamist reguleerivad seadused, mõistavad regulatsioonide

vajalikkust ning oskavad neid arvestada oma tegevuses;

- Õpilased teavad, et piirialadel kehtivad täiendavad regulatsioonid ka õhuruumi kasutamise

osas, sh droonide lennutamisel.

Lõiming:

- Ühiskonnaõpetus – riigipiir, seadusandlus, mis reguleerib piirialal tegutsemist.


18

LISA 1

Situatsiooni kirjeldus:

Mart ja Taavi on fotograafiahuvilised noored. Nad olid just saanud autojuhiload ja otsustasid minna

kevadet pildistama. Nad leidsid artikli, kus kutsutakse osalema Eesti Vabariik 100 matkal, mille

jooksul püütakse läbi käia kunagised Eestimaa ja Liivimaa kubermangude piirid.

https://ev100.ee/et/tana-algas-registreerimine-ev100-avasundmuse-matkale

Kuna nad ei olnud just väga vaimustatud jalgsi matkamisest, otsustasid nad sõita Liivimaa

kubermangu piiri läbi autoga ja teha drooniga piirist aerofotode seeria ja tähistada sel moel 100.

sünnipäeva. Nad otsustasid laenata Mardi onult profikaameraga drooni, et pildid saaks parema

kvaliteediga ning neid saaks teha kõrgemalt.

http://www.postimees.ee/4051295/vabariigi-suennipaeeva-taehistamine-algab-eestimaa-kontuuri-

juubeliga

Mõeldud-tehtud ja nad asusid reisi planeerima.

Tagasi sisukorda

https://ev100.ee/et/tana-algas-registreerimine-ev100-avasundmuse-matkale

http://www.postimees.ee/4051295/vabariigi-suennipaeeva-taehistamine-algab-eestimaa-kontuuri-juubeliga

http://www.postimees.ee/4051295/vabariigi-suennipaeeva-taehistamine-algab-eestimaa-kontuuri-juubeliga


19

Ülesanne 5: Inimeste infovajadus paljude hukkunute ja vigastatutega plahvatuse korral (Edvi Freiberg)

Õppetegevustega käsitletavad ohutuse teemad: elanikkonnakaitse, abi kutsumine ja andmine

Taustainfo

Kriisikommunikatsioon

Kriisikommunikatsioon näeb ette, et kui kriisi lahendamise eest vastutav asutus saab teada äkki

tekkinud kriisist/õnnetusest, siis on enamasti aega tund aega infokogumiseks ja tegutsemiseks, et

anda välja pressiteade ja esmane info meediapäringutelele. Oluline on organisatsiooni siseselt

otsustada, kes mida teeb ja jälgida, et kõigil oleksid ühesugused vastused ja arusaamised. Vastasel

korral tekivad kuulujutud ja valed. Tuleb arvestada, et info liigub tänapäeva digiajastul õnnetuspaigalt

kiirelt nii inimesteni kui ka meediasse.

Kriisiinfot edastatakse massimeedia vahendusel, mis sisaldab endas detailsemat infot kriisi ulatuse ja

kestvuse kohta ning teavet selle kohta, millisest allikast saavad inimesed vajadusel lisa otsida.

Kriisiinfo edastamisel on oluline mitte ainult infoedastuse õigeaegsus, vaid ka faktiline täpsus kriisi

kohta ning edastatavate kriisisõnumite selgus.

Kriisiinfo edastamise eest vastutab kriisi/õnnetuse lahendamise eest normdokumentidega määratud

asutus. See sama asutus vastutab ka edastatava info õigsuse ehk siis selle eest, et nii meediale kui ka

asutustele edastatav info on vastava eriala spetsialistide poolt kontrollitud.

Siiski tuleb kriisi lahendamise eest vastutavatel asutustel kriisiinfo edastamisel arvestada:

- Millised on sihtrühmade infootsimise kanalid;

- Kas sihtrühma kuuluvad inimesed usuvad ametliku infot ja kas nad on harjunud ametlikku

infot edastatavatelt kanalitelt infot otsima:

- Millist kanalit sihtrühmad usaldavad lisainfo hankimiseks.

Kriiside ajal võivad inimesed kasutada info hankimiseks teistele inimestele ja asutustele helistamist.

Seetõttu peavad kriisikommunikatsiooni läbiviijad võtma arvesse, et inimestel võivad olla endal

väljakujunenud viisid praktilise informatsiooni hankimiseks. Seega tuleb kriisi ajal massimeedia kõrval

kasutada ühe kanalina helistamise võimalust.

Kriisiinfot edastavatel organisatsioonidel tuleb aga ka arvestada, et ametlike infoedastuse kanalite

digilahendused (näiteks kodulehed) on loodud nn tavaolukorraks ja ei pruugi olla valmis hüppeliseks

infohankimise/külastatavuse tõusuks. Sama olukord on telefoni- ja andmeedastuse teenuste IT-

lahendustega, mis on samuti ülesehitatud nn tavaolukorraks. Näiteks ei pruugi olla võimalust

sündmuskohalt koju helistada, sest mobiilivõrk on ülekoormatud.

Ka 112-süsteemid ja igapäevaseks infoedastuseks loodud telefonid on ülesehitatud nn tavaolukorraks

ja järsku tekkivale hüppelisele koormuse tõusule vastu ei pruugi pidada. 112-süsteemide

ülekoormatuse vältimiseks tuleb suuremate õnnetuste ja kriiside korral panna töösse elanikele

kriisiinfot vahendavad spetsiaalsed infokanalid. Nii ongi vaja kriiside korral inimeste infovajaduse

rahuldamiseks panna lisaks tavapärastele infokanalitele töösse kriisiinfo- või ka nõustamistelefone.

Loe täpsemalt 2017.a kaitstud magistritööst:

https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/1015/2017_Laev%20.pdf?sequence=1

https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/1015/2017_Laev%20.pdf?sequence=1


20


Antud õppetegevustega suunatakse õpilasi analüüsima nii nende inimeste, kes asuvad kriisikoldes,

kui ka koduste-lähedaste ja kogu ühiskonna infovajadust kriisiolukordades. Samuti konkreetse

juhtumi infoedastuse analüüsi läbi mõistma, kui kiiresti ja millises ulatuses on üldse võimalik nii suure

kriisi korral infot edastada.

Õpilasi suunatakse analüüsima, millistest kanalitest saadud info on tõene ning miks kõikide kanalite

IT-süsteemid ei pruugi kriisiolukorras toimida ja miks on vaja kriisiinfotelefoni.

Aeg: 45 minutit


Õppetegevused

1. Ühine arutelu terrorismi tagamaade ja esinemisvõimaluste üle.

- arutletakse, millised on esmased seosed sõnaga terrorism ja milliste ühiskondlike nähtustega seda

tänapäeval kõige enam saab seostada (ränne, äärmuslik usk, vaesus, haridustase jne)?

- arutletakse islami ja terrorismi seoste üle – kas usk tingib äärmusluse või äärmuslus on tulenev

inimestest (nt ajaloos kristlikud ristisõjad ja islami põhisuuna vägivallatuse printsiip)? Kultuur vs usk –

kas oskame teha neil vahet?

- mida kujutab endast kriisikommunikatsioon (vt taustainfo)? Millal ja kellele seda vaja on?

2. Õpilased tutvuvad Brüsseli plahvatuste lühikirjeldusega (vt Lisa 1).

3. Ettevalmistused rühmatööks: millised võisid olla Brüsseli pommiplahvatuse järgsed infovajadused

järgmiste sihtrühmade korral:

1. Brüsseli lennujaamas plahvatuse hetkel viibinud inimene;

2. Brüsseli lennujaamas plahvatuse hetkel viibinud inimese kodused-lähedased;

3. Eesti avalikkus, sealhulgas need inimesed, kes plahvatuse päeval või järgnevatel päevadel

plaanivad reisimiseks kasutada Brüsseli lennuvälja.

- Klass jaotatakse 3-4 liikmelisteks rühmadeks ning iga rühm valib omale sihtrühma, keda nad

hakkavad esindama ehk kelleks nad infohankimisel kehastuvad.

4. Avalikkusele edastatud info aegrea koostamine.

- Vastatakse küsimustele: Kui kaua võttis aega esmase ametliku info avaldamine massimeedias; kui

kiiresti jõudis info Eesti inimesteni; kui kaua võttis aega sündmuse kohta infot edastava nn

kriisiinfotelefoni käivitamine; miks sellise telefoni käivitamine oli oluline?

Täpsem info on leitav: http://uudised.err.ee/v/valismaa/b5d60e36-50fd-4ebc-9924-

ecb51794d29b/videod-fotod-ja-otseblogi-brusseli-lennujaamas-ja-metroos-kargatasid-plahvatused-

hukkunud-on-rohkem-kui-30-inimest

5. Infovajaduste analüüs.

Igal grupil tuleb vastavalt valitud sihtrühmale vastata järgmistele küsimustele:

1) Mis infot Sa plahvatuse kohta vajasid ja kui kiiresti sellekohane ametlik info üldse tekkida sai?

Kes Sinu vajadustele vastava info plahvatuskohalt kogus ja kui kaua võib see aega võtta?

2) Millest sõltus ametliku infoedastuse kiirus, mis võisid infoedastuse kiirust pärssida?

http://uudised.err.ee/v/valismaa/b5d60e36-50fd-4ebc-9924-ecb51794d29b/videod-fotod-ja-otseblogi-brusseli-lennujaamas-ja-metroos-kargatasid-plahvatused-hukkunud-on-rohkem-kui-30-inimest




21

3) Kas Sina usaldaksid ametlikku infot, mis edastatakse läbi massimeedia või otsiksid infot oma

kanalite kaudu? Milliseid kanaleid Sa seejuures kasutad? Kas need kanalid kriisi korral

toimivad või lähevad „umbe“?

4) Kas Sa otsiksid infot plahvatuse kohta sotsiaalmeediast, kodulehtedelt, helistaksid

infotelefonidele, helistaksid sõpradele-tuttavatele, saadaksid e-posti jne? Milline nendest

kanalitest kõige tõenäolisemalt ei jookse „kinni“ nii suure külastatavuse korral? Kas valitud

kanalis on tõene info?

5) Millised infokanalid, telefonid võisid Brüsseli plahvatuse järgselt suure külastatavuse tõttu

„kinni“ joosta?

6) Milliste küsimuste ja probleemide korral on mõistlik helistada selleks sündmuseks loodud

kriisiinfotelefonile?

7) Millist infot on mõistlik otsida/vahetada Eesti Välisministeeriumiga?

6. Kokkuvõttev arutelu.

- Mida õppisid kriisikommunikatsiooni kohta Brüsseli plahvatuste näitel?

- Kas tead olukordi, mil Eestis on tõsiselt eksitud kriisikommunikatsiooni põhimõtete vastu? Nimeta

millistel juhtudel ja kuidas (võib jätta ka koduse tööna pikemaks ja põhjalikumaks analüüsiks).

Õpitulemused

- Õpilane teab, kui kiiresti on võimalik edastada avalikkusele info toimunud

suurõnnetusest/plahvatusest.

- Õpilane teab, milliste asutuste/kõneisikute infot toimunu kohta võib usaldada.

- Õpilane teab, millist infot erinevad sihtrühmad võivad suurõnnetuse/plahvatuse kohta

vajada.

- Õpilane teab, miks võib suurõnnetuse/plahvatuse korral infolevik olla pärsitud.

- Õpilane teab, et suurõnnetuste/plahvatuse korral tuleb mitteaegkriitilist infot otsida

kriisinfotelefonidelt.

Lõiming



infootsingu võimalusi ning kasutab neis leiduvat infot oma tekstides; oskab analüüsida

meediatekste ning teha eri allikaist pärineva info ja arutluskäikude põhjal kokkuvõtet;

tunneb meediakanaleid ja -žanre, nende tunnuseid ning meediateksti vastuvõtu eripära;

eristab fakti arvamusest ning usaldusväärset infot küsitavast.

- Riigikaitse: toob näiteid kriiside ja konfliktide põhjuste ning tunnuste kohta, analüüsib

mõningate konfliktidega seotud arengut ning nende ärahoidmiseks või ohjamiseks

kasutatavaid meetodeid. Terrorism; plahvatusohtlikud esemed, ohutusreeglid

plahvatusohtlike esemete leidmise korral, käitumine pommiähvarduse korral,

evakueerumine.

- Religiooniõpetus – erinevad usundid ja nende põhiprintsiibid.


- Õpilane annab hinnangu enne ja pärast ülesande lahendamist oma teadmistele kriisiinfo

edastamise vajalikkusest ja inimeste vajadustest info järele.

- Õpilane annab hinnangu enne ja pärast ülesande lahendamist oma teadmistele, millistest

kanalitest otsida usaldusväärset kriisiinfot.


22

- Õpetaja hindab gruppide koostatud aegridasid ja leitud lahendusi, andes soovitusi

täiendusteks.

LISA 1

Juhtumi kirjeldus.

Brüsseli plahvatused

2016. aasta 22. märtsil kell 7.58 toimus Brüsseli lennujaamas Zaventemis 10-sekundilise vahega kaks

plahvatust, esimene peaterminali rahvusvahelisele lennule minevate reisijate saalis American

Airlinesi ja Brussels Airlinesi registreerimislaudade lähedal, teine seal lähedal, Starbucksi kohviku

juures. Louvaini Gasthuisbergi ülikoolihaigla teatel viitavad haavatute vigastused sellele, et pommid

sisaldasid naelu. Enne plahvatusi oli uudisteagentuuri Belga teatel kuulda laske ja araabiakeelseid

hüüdeid. Rünnakutes hukkus 32 tsiviilisikut ning kolm enesetaputerroristi, üle 300 inimese sai

vigastada. Terrorirünnakute eest võttis vastutuse ühendus Islamiriik. Loe lühiinfot:

https://et.wikipedia.org/wiki/2016._aasta_Br%C3%BCsseli_plahvatused

Brüsseli lennujaamas toimunud sündmuste ja teadete kronoloogilist järjestust loe järgneva ERR’i

uudise lõpust:

http://uudised.err.ee/v/valismaa/b5d60e36-50fd-4ebc-9924-ecb51794d29b/videod-fotod-ja-

otseblogi-brusseli-lennujaamas-ja-metroos-kargatasid-plahvatused-hukkunud-on-rohkem-kui-30-

inimest

Tagasi sisukorda

https://et.wikipedia.org/wiki/Br%C3%BCsseli_lennujaam

https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Zaventem&action=edit&redlink=1

https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=American_Airlines&action=edit&redlink=1

https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=American_Airlines&action=edit&redlink=1

https://et.wikipedia.org/wiki/Brussels_Airlines

https://et.wikipedia.org/wiki/Starbucks

https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Louvaini_Gasthuisbergi_%C3%BClikoolihaigla&action=edit&redlink=1

https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Belga&action=edit&redlink=1

https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Terrorir%C3%BCnnak&action=edit&redlink=1

https://et.wikipedia.org/wiki/Islamiriik_(organisatsioon)

https://et.wikipedia.org/wiki/2016._aasta_Br%C3%BCsseli_plahvatused





23

Ülesanne 6: Tegutsemine liiklusõnnetuse korral, millest tekkis ainult varaline kahju (Edvi Freiberg)

Õppetegevustega käsitletavad ohutuse teemad: liiklusohutus, abi kutsumine, varavastaste kahjude

ennetus

Taustainfo

Liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab

inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju.

Kui liiklusõnnetuse tagajärjel ei ole inimesed vigastatud ja tekkis ainult varaline kahju, siis saad liiklusõnnetusest teada anda liikluskindlustusandjale. Õnnetuses osalenud juhid ja jalakäija(d) vormistavad oma arvamuse kirjalikult, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja kirjutavad sellele alla.

Kui aga õnnetuses on vigasaanuid või hukkunuid, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kannatanud ei ole juhtumi põhjuseid hinnates ühel meelel, sõidukite ja juhtide dokumendid ei ole korras, avariis osalejate osas on kahtlus nende kainuses, siis tuleb teavitada politseid läbi hädaabinumbri 112.

Kuidas toimida liiklusõnnetuse korral: https://www.politsei.ee/et/nouanded/liiklus/mida-teha-liiklusonnetuse-korral/

Liiklusõnnetuse vormistamiseks on soovitatav kasutada blanketti "Teade liiklusõnnetusest". Vaata Liiklusõnnetuse teadet: https://www.lkf.ee/sites/default/files/Teade_liiklusonnetusest_2015_A4.pdf


Antud õppetegevustega suunatakse õpilasi analüüsima, millised on tüüpilised varalise kahjuga

liiklusõnnetused. Õpilasi suunatakse ka analüüsima, kuidas käitub liiklusõnnetusse sattunud auto, kui

sellele sõidetakse külje pealt suure hooga sisse ja millised on juhi võimalused õnnetust ära hoida.

Õpilasi suunatakse analüüsima, kuidas tegutseda, kui ollakse sattunud ainult varalise kahjuga

liiklusõnnetusse.

Aeg: 45 minutit


Õppetegevused

1. Situatsiooni analüüs.

- Vaadake situatsiooni kirjeldust ja skeemi (Lisa 1)

- Tooge välja esimesed võimalikud tegevused liiklusõnnetuse järgselt, antud situatsioonis

(tipptund linnas, ummikud).

2. Otsiga vajadusel täiendavat informatsiooni ja vastake järgmistele küsimustele:

o Kas oli vaja helistada hädaabinumbrile 112? Millal ei ole vaja helistada 112-le, kui

liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis ainult varaline kahju?

o Millisel juhul tuleks kindlasti teha sündmuskohalt fotod?

o Kuna kell 7.55 oli sõidutee avariilistest autodest vaba ja liiklus taastus. Kelle abil, kelle

sekkumise ja mis tegevuse tulemusel sai see toimuda?

https://www.politsei.ee/et/nouanded/liiklus/mida-teha-liiklusonnetuse-korral/

https://www.politsei.ee/et/nouanded/liiklus/mida-teha-liiklusonnetuse-korral/

https://www.lkf.ee/sites/default/files/Teade_liiklusonnetusest_2015_A4.pdf


24

o Mida peab tegema siis, kui liiklusõnnetuses osalenud juhid ei jõua süüdlase osas

kokkuleppele?

o Milliselt telefonilt küsida vajadusel nõu?

o Millal tohib vabastada sõidutee avariilistest autodest?

o Miks tekkis kirjeldatud liiklusõnnetus ja kes oli süüdi?

o Kas Liina instinktiivne pedaali vajutamine vahetult enne õnnetust mõjutas õnnetuse

kulgu? Miks Liina nii käitus? Kas Liinal oleks õnnestunud mingi tegevusega

liiklusõnnetust ära hoida või kahju minimiseerida? Millist pedaali ta võis vajutada?

Arutlege!

3. Arutlus liiklusõnnetuse tagajärgede üle.

- Kindlustuse hinnangul ei olnud majanduslikult mõttekas Liina autot taastada ja auto kanti

maha. Kuidas oli võimalik, et Liina ei saanud vigastada? Arutlege auto käitumisevõimaluste

üle!

- Millised kohad mõlemal autol said vigastatud?

- Kas Liina auto hakkas löögi tagajärjel tegema tiirusid ümber oma esiotsa või rullus üle katuse

(õpetajale: sõltub kokkupõrke kohast)? Millised oleksid mõlemal juhul autojuhi vigastused?

4. Liiklusõnnetusest teatamine liiluskindlustusandjale.

- Täida „Teade liiklusõnnetusest“ liikluskindlustusandjale teatamiseks.


- Millise osa kahjudest tuli maksta Liinal?

- Millised on tüüpilised varalise kahjuga liiklusõnnetused (andmeid saab leida nt

liikluskindlustuse fondi kodulehelt https://lkf.ee/et/statistika).

5. Kokkuvõte ja järeldused.

- Arutelu käigus õpilased räägivad, mida õppisid antud juhtumist, mida teeksid ise teisiti?

Õpitulemused

- Õpilane teab, kuidas tegutseda, kui ollakse sattunud ainult varalise kahjuga liiklusõnnetusse.

- Õpilane teab, millal ainult varalise kahjuga liiklusõnnetuse korral helistada hädaabinumbrile

112 ja milliselt telefonilt otsida lisainfot.

- Õpilane teab, ainult varalise kahjuga liiklusõnnetuste tekkepõhjuseid.

- Õpilane teab, kuidas vormistada „Teade liiklusõnnetusest“.

- Õpilane suhtub vastutustundlikult nendesse liiklejatesse, kes nn tavalise plekimõlkimise

tagajärjel peavad pikka aega seisma ummikutes.


- Õpilane annab hinnangu enne ja pärast ülesande lahendamist oma teadmistele ainult

varalise kahjuga liiklusõnnetuste korral tegutsemisele.

- Õpetaja hindab sooritatud õppetegevusi, andes soovitusi täiendusteks.


https://lkf.ee/et/statistika


25

LISA 1


Oli üks tavaline kolmapäeva hommik. Kell oli 7.33 ja Liina alustas kodunt autoga töölesõitu. Ta oli

seekord veidi hiljaks jäänud ja teadis, et Tallinna linna enamkasutatavatel tänavatel on juba pikad

ummikud. Ta sõitis kell 7.52 mööda Vilde teed Sõpruse puiestee suunas, kus on sellel lõigul kolm

sõidurada. Kaks suunaga Sõpruse puiestee poole ja üks suunaga Mustamäe tee poole (vt allpool

olevat joonist).

Parempoolsel sõidurajal oli pikalt ummik. Liina sõitis vasakpoolses, sest soovis teha varsti

vasakpööret. Äkki ta nägi silmanurgast, kuidas üks auto pööras suure hooga ummikus olevate suurte

busside vahelt välja ja asus tegema vasakpööret Vilde teele. Ta vajutas instinktiivselt pedaalile, aga

kasu sellest ilmselt polnud. Käis suur pauk. Ja siis oli hetk vaikust, Liina hingas sügavalt, avas autoukse

ja tuli autost välja. Tema juurde jooksis noor naine, kes küsis häälevärinal: „Kas olete terve?“.

Vaata liiklusõnnetuse asukohta ja skeemi lisatud aerofotolt:

Tagasi sisukorda


26

Ülesanne 7: Uurimistöö tervise ja ohutuse teemal

Õppetegevustega käsitletavad ohutuse teemad: tuleohutus, veeohutus, plahvatusohtude

ennetamine, elanikkonnakaitse, liiklusohutus, uimastitarvitamise ennetus, abi kutsumine,

digiturvalisus, vägivallaennetus (sh kiusamiskäitumine koolis), varavastaste kahjude ennetus, avalikus

kohas käitumine, füüsiline ja vaimne tervis jt.

Taustainfo

Uurimistöö võib olla seotud valikõppeainega „Uurimistöö alused“ või olla projektitööna osa erinevaid

õppeaineid ja läbivat teemat „Tervis ja ohutus“ lõimiv õppeülesanne. Valikõppeaine puhul on

eelduseks õppeasutusesisene uurimistööde juhend, kus on fikseeritud uurimistöö struktuuri,

viitamise ja vormistamise nõuded ning esile toodud juhendaja ja retsensendi roll ning hindamise

põhimõtted.

Uurimistöö kaudu saab õpilane algteadmised teadusliku uurimistöö olemusest, meetoditest,

etappidest, struktuurist, vormistamisest ning kaitsmisest. Uurimistööks kasutatakse nii väiksemates

gruppides kui ka individuaalõppevormi, mille vältel õpilane koostab koostöös juhendajaga vabalt

valitud aine- ja (tervise ja ohutuse) teemavaldkonnas uurimistöö ning retsensiooni kaasõpilase

uurimistöö kohta.

Uurimistöö on eelkõige protsess ja töömeetod, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi

süstematiseeritud ja asjakohaselt struktureeritud viisil. Tööd koostades tuleb järgida teaduslikkust

tagavaid nõudeid. Seega peab uurimistöö teema olema aktuaalne ja töö sisu üheselt arusaadav.

Järgida tuleb selektiivsuse, süsteemsuse, täpsuse ja objektiivsuse põhimõtteid. Autor peab kriitiliselt

käsitlema nii enda kui ka olemasolevaid seisukohti ning kõik esitatud väited peavad olema

argumenteeritud ja toetuma faktidele.

Teaduslikkuse järgimine eeldab kolme sisuliselt eristuva osa olemasolu töös:

1) ülevaade sellest, mida teised on teinud;

2) ülevaade oma uurimuse tulemustest ja kasutatud meetoditest;

3) enda tulemuste võrdlus teiste omadega ning järeldused.

Uurimistöö on uurimisprotsessi konkreetne tulemus ehk kirjalik aruanne, mis kajastab õpilase oskust

iseseisvalt mõelda ja sisaldab õpilase oma seisukohti.

(Valikõppeaine „Uurimistöö alused“

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/8201/4021/2m_lisa13.pdf#)

Lisainformatsiooni uurimistööde korraldamisest gümnaasiumis: http://oppekava.innove.ee/wp-

content/uploads/sites/6/2016/03/Uurimis-_ja_praktiliste_toode_korraldamine_gumnaasiumis.pdf


Uurimistööga taotletakse, et õpilane:

1) oskab seada eesmärke, sõnastada uurimusküsimuse või hüpoteesi ning vastutada ülesande

elluviimise

eest;

2) oskab planeerida ja korraldada uuringuid;

3) oskab planeerida uurimistöö koostamist;

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/8201/4021/2m_lisa13.pdf

http://oppekava.innove.ee/wp-content/uploads/sites/6/2016/03/Uurimis-_ja_praktiliste_toode_korraldamine_gumnaasiumis.pdf

http://oppekava.innove.ee/wp-content/uploads/sites/6/2016/03/Uurimis-_ja_praktiliste_toode_korraldamine_gumnaasiumis.pdf


27

4) arendab loovust ja süsteemset mõtlemist;

5) kasutab erinevaid teabeallikaid ning hindab kriitiliselt neis sisalduvat infot;

6) saab ülevaate ja kogemuse andmete kogumise, töötlemise ning analüüsimise meetoditest;

7) vormistab arvutil teaduslikkuse nõudeid järgivat uurimistööd;

8) esitab, hindab ja põhjendab uurimistöö tulemusi.

Uurimistöö teostamise läbi tervist või ohutust käsitlevatel teemadel teadvustab õpilane neid tervise

ja ohutusega seotud valdkondi, mis kas isiklikul, kohalikul ja/või ühiskondlikul tasandil igapäevaelus

esinevad; andmestiku alusel õpib hindama nähtuste esinemissagedust ning lahenduste pakkumise

kaudu ennetuseks ja olukorra parandamiseks õpib seadma eesmärke ning võtma vastutust isiklike ja

ühiskondlike muutuste eest.

Õppekeskkond. Avaliku esinemise ehk kaitsmise jaoks klassiruum, kus on internetiühendusega arvuti

ja projektor. Auditoorse loengu jaoks klassiruum, veebipõhise e-õppe või juhendamise

korraldamiseks peab olema tagatud juurdepääs vastavale õpikeskkonnale.

Õppetegevused Valikõppeainet õpetades korraldatakse gümnaasiumis õppeasutusesisese juhendi

põhjal järgmisi õppetegevusi (iseseisva uurimistöö puhul võib tegevusi varieerida):

1. auditoorsed loengud ja/või iseseisev töö veebipõhises õpikeskkonnas (VIKO, IVA, Moodle,

Blackboard vm) teoreetiliste algteadmiste omandamiseks. Uurimistöö olemus. Kvantitatiivne

ja kvalitatiivne uurimus. Uurimistöö eesmärgid ja tunnused. Mõistete defineerimine.

Uurimistöös kasutatavad meetodid. Meetodite liigid ja valik. Valmisandmestikud (ametlik

statistika, statistilised andmebaasid, arhiivimaterjalid, uurijate varasemad materjalid, muud

dokumendikogud). Andmekogumismeetodid (vaatlus, eksperiment, mõõtmine, intervjuu,

ankeetküsitlus, päevikumeetod, hinnanguskaala jne). Andmetöötlusmeetodid (keskmiste

arvutamine, korrelatsioon jne). Analüüsimeetodid (võrdlemine, reastamine, analüüs,

süntees, üldistamine);

2. individuaalne juhendamine. Juhendaja leidmine, kontakteerumine, koostöövormi

kokkuleppimine. Koostöö juhendajaga. Teema valik ja piiritlemine. Töö allikatega

(elektrooniline teabeotsing, allikakriitika ja plagieerimise vältimine);

3. uurimistöö teema valik ja piiritlemine koostöös juhendajaga;

4. uurimistöö eesmärgi ja hüpoteesi (võimaluse korral), uurimisküsimuse sõnastamine,

uurimisülesannete ja probleemi püstitamine ning meetodite valik;

5. uurimistöö tähtajalise tegevuskava koostamine;

6. iseseisev töö erinevate materjalide ja allikatega, sh elektrooniline teabeotsing ning tutvumine

erialase kirjandusega;

7. infoallikate kriitiline analüüs;

8. andmekogumis-, andmetöötlus- ja analüüsimeetodite rakendamine;

9. tabelite, skeemide ja jooniste koostamine ning analüüs;

10. uurimistöö vormistamine arvutil juhendi järgi;

11. retsensiooni ja annotatsiooni (emakeeles ja A-võõrkeeles) koostamine;

12. ettevalmistus uurimistöö avalikuks tutvustamiseks ning kaitsmiseks;

13. avalik esinemine ehk kaitsmine, mille käigus antakse järgmine ülevaade:

- teema valiku põhjendus;

- uurimusküsimus / uurimistöö hüpotees ja eesmärk;

- meetodi(te) ja ülesehituse tutvustus, vajaduse korral põhjendamine;

- lühike sisuülevaade;

- töö kokkuvõte: milleni jõuti, kas eesmärk sai täidetud.


28

(https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/8201/4021/2m_lisa13.pdf#)

Uurimistöö võimalikud teemad

NB! Erinevad sisejulgeolekuga tegelevad asutused pakuvad välja uurimistööde teemasid ning

võimalusel vastavalt teemavaldkonnale ka juhendajat ning abi materjalide ja informatsiooni

leidmisel järgmiselt:

- Sisekaitseakadeemia – koolidele, kus toimub ka sisekaitseõpe (riigikaitse valikkursus),

võimaldab juhendajat kooli ametnike, kadettide või vilistlaste näol.

- Politsei- ja Piirivalveamet – politsei ja piirivalve teemade puhul pöörduda kohaliku (kooli

piirkonda jääva) politseijaoskonna poole, võimalusel juhendaja pakkumine.

- Päästeamet – päästevaldkonna teemade puhul küsida Põhja-, Lõuna-, Ida- või Lääne

päästekeskuse ennetusbüroo töötajaid. Kontakt: päästeala infotelefon 1524.

- Maanteeamet – liiklusteemade käsitlemisel pöörduda oma piirkonna ennetustöötaja poole.

Võimaldavad abimaterjale. Kontakt: http://www.liikluskasvatus.ee/kontakt-info/

- Tehnilise Järelevalve Amet – raudteeteemade käsitlemisel kontakt: [email protected] ja telefon

667 2000.

Märkus: uurimistööde teemade pakkujad on toonud ära oma nägemuse uurimistööde fookusest, kuid

on oluline, et õpilane või õpetaja täpsustaks teemat vastavalt ümbritsevale keskkonnale.

Päästeala (Priit Männik, Mari Tikan, Evelyn Leinbok):

Märkus: abi päästevaldkonna teemade käsitlemise puhul küsida Põhja-, Lõuna-, Ida- või

Lääne päästekeskuse ennetusbüroo töötajatelt. Kontakt: päästeala infotelefon 1524.

Tuleohutus

1. Koduse (vanavanemate kodu, suvekodu jms) tuleohutusalase olukorra hindamine ja ettepanekud

avastatud puuduste likvideerimiseks.

2. Perekonnaliikmete tuleohutusalaste teadmise kontroll – küsimustiku koostamine ja kontrolli

läbiviimine.

3. Ettepanekud perekonna liikmete tuleohutusalase teadlikkuse tõstmiseks ja võrdsustamiseks.

4. Ettepanekud kogukonna (naabruskonna) liikmete tuleohutusalase teadlikkuse tõstmiseks ja

võrdsustamiseks.

5. Noorte (õpilaste) teadlikkus tulekahju korral käitumisest/tuleõnnetuste ennetamisest.

6. Noorte (õpilaste) teadlikkus tulekahjude tekkepõhjustest.

7. Kodulinnas (-vallas) toimunud suuremad tulekahjud ja nende võimalikud tekkepõhjused.

Pääste

1. Kogukonna (naabruskonna) võimalused võimalike päästetööde hõlbustamiseks.

2. Kodulinna (-valla) esmajärjekorras teenindava kutselise päästekomando ajalugu ja tänane

võimekus.

3. Kodulinna (-valla) esmajärjekorras teenindava vabatahtliku päästekomando ajalugu ja tänane

võimekus.

4. Koolivälised võimalused päästealaga tegelemiseks (kas piirkonnas tegutseb vabatahtlik päästeselts,

päästeala huviring, kas tegeletakse tuletõrjespordiga).

5. Tuletõrjesport ja selle hetkeseis Eestis.

6. Päästja argipäev (24 h).

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/8201/4021/2m_lisa13.pdf

http://www.liikluskasvatus.ee/kontakt-info/

mailto:[email protected]


29

7. Kodulinna (-valla) ohtlikud ettevõtted ja ohtude (lühi)analüüs.

8. Kas minu kool on turvaline?

9. Maakonda/valda ohustada võivad hädaolukorrad ja kogukonna/minu pere ettevalmistavad

tegevused.

Veeohutus sh mereohutus

1. Veekogul ja selle ääres viibimise ohutuse ABC.

2. Piirkondliku veekogu ohud aastaaegade lõikes ja meetmed õnnetuste vältimiseks.

3. Jääl viibimine – millal tohib ja millal mitte? Miks?

4. Ohud talvisel veekogul (koos praktiliste ülesannetega, nt jälgida jää struktuuri muutust kevadel

vms).

5. Turvaliselt merele.

6. Elude päästmine merel, riiklik merepääste versus vabatahtlikud!

7. SOS – kuidas käituda merehätta sattudes?

Plahvatusohutus

1. II MS pärand Eesti maapõues – kuidas käituda lõhkekeha leiu puhul?

Politseilised uurimustööde teemad (Priit Männik, Evelyn Leinbok):

Märkus: abi politsei- ja üldiste ohutusteemade käsitlemise puhul võib küsida Sisekaitseakadeemiast –

koolidele, kus toimub ka sisekaitseõpe (riigikaitse valikkursus), võimaldab juhendajat kooli ametnike,

kadettide või vilistlaste näol või Politsei- ja Piirivalveametist – politsei ja piirivalve teemade puhul

pöörduda kohaliku (kooli piirkonda jääva) osakonna poole, võimaldavad juhendajat.

1. Minu kodukoha õigusrikkumiste analüüs.

2. Kuidas kaitsta oma vara?

3. Alaealiste õigusrikkumised ja kuidas ennetada?

4. Uimastid ja noored.

5. Koolikiusamine ja selle vältimine. Mida saan mina ära teha?

6. Koolikiusamine – mis selle tingib ja kes on ohver?

7. Perevägivalla ohvrid ja vägivallatsejad – mis tingib sellised suhted?

8. Kuidas asutuse juhi korruptiivne käitumine mõjutab asutuse mainet nii asutuse sees kui väljas

pool?

9. Kuidas korruptiivse käitumise tolereerimine mõjutab ühiskonda laiemalt?

10. Kus kohast ja kuidas peaksid noored saama teavet korruptsiooni olemusest, ohtudest, riskidest?

Millised viisid on kõige tõhusamad?

11. Kõige efektiivsemad tegevused korruptsiooni 0 tolerantsini jõudmiseks.

12. Kas altkäemaksul on majandust ergutav või kahjustav toime?

13. Inimkaubandus, ebaseaduslik sisseränne, fiktiivabielud – kes, kuidas, miks?

14. Sõltuvusained – kuidas öelda „ei“?

Üldine ohutus (Priit Männik, Krista Saadoja):

1. Minu kodu ohutus.

2. Ohutusalase õppepäeva korraldamine koolis.

3. Ohud vabaõhuüritusel.


30

4. Vabatahtlike osalus minu kodukoha turvalisuse tõstmisel.

Digiturvalisus (Priit Männik, Krista Saadoja, Evelyn Leinbok):

1. Internetiturvalisus.

2. Minu kooli-klassi õpilaste kokkupuuted internetiohtudega.

3. Kaasõpilaste mõtted ja arvamused digiturvalisusest: paroolid, andmed, võrgud, turvariskid.

4. Kaasõpilaste mõtted ja arvamused IKT kasutamisega seonduvatest ohtudest enda tervisele,

sotsiaalsele ja vaimsele arengule.

5. Küberkuritegude olemus, vastutus, õigused, kohustused, seadusandlus.

Liiklusohutus

Maanteeohutus (Kai Kuuspalu, Reesi Efert, Monika Heinrand):

(uurimusi võib teha vaatlustena, kontrollaktsioonidena, kaasõpilaste arvamuse küsitluste või

intervjuudena, kooli meediakajastusena, liiklusohutuse stendi/artikli koostamisena, temaatiliste

kampaaniatena/päevadena; kooli/klassi vajadustest tulenevalt võib teemasid kohandada endale

sobivaks)

1. Millised on minu klassi (kooli) noorte harjumused liikluses jalakäijana/jalgratturina/

autojuhina/ autos kaassõitjatena?

2. Kõrvaliste tegevuste mõjud liikluses jalakäijana/jalgratturina/autojuhina.

3. Minu klassi/kooli noorte liikumisviisid.

4. Liiklusohud meie kooli lähistel.

5. Positiivsed käitumis- ja sekkumismudelid joobes sõiduki juhtimise ennetuseks.

6. Enda nähtavaks tegemise võimalused innovaatilisi lahendusi kasutades.

7. Eesti liikluse sarnasused ja erisused/liiklusohutuse näitajad teiste riikidega võrreldes.

8. Liiklusohutuse olukord minu kodukohas.

Raudteealased uurimistööde teemad (Triinu Uiboleht):

Informatsiooni raudteest ning raudteeohutusest on võimalik saada näiteks

MTÜ Operation Lifesaver Estonia koduleht https://ole.ee/

Tehnilise Järelevalve Ameti koduleht http://tja.ee/onnetused-ja-statistika/

Tehnilise Järelevalve Ameti Facebooki leht

https://www.facebook.com/tehnilisejarelevalveamet/?fref=ts

Raudteeseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/124032016003?leiaKehtiv

Liiklusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/117032011021?leiaKehtiv

1. Raudteeohutus ja raudtee tulevikusuunad Eestis

Uurimistöö eesmärgiks oleks anda ülevaade raudteeohutuse hetkeseisust, minevikust ja arengutest

ning võiks muuhulgas pakkuda lahendusi või variante kuidas oleks võimalik raudteeõnnetusi Eestis

ära hoida.

2. Analüüs koolikaaslaste teadmistest (teadlikkusest) raudtee eripäradest, reeglitest

Uurimistöö eesmärgiks oleks muuhulgas välja selgitada ja anda hinnang:

Millised on koolikaaslaste teadmised raudteega seotud reeglitest ning raudtee eripäradest?

https://ole.ee/

http://tja.ee/onnetused-ja-statistika/

https://www.facebook.com/tehnilisejarelevalveamet/?fref=ts

https://www.riigiteataja.ee/akt/124032016003?leiaKehtiv

https://www.riigiteataja.ee/akt/117032011021?leiaKehtiv


31

3. Raudteeohutus noortele autojuhtidele


Milliseid raudteega seotud teemasid kajastatakse autokoolides?

Kuidas jõuda noorte autojuhtideni, et nad teadvustaksid raudteega seotud ohte?

4. Õpilaste suhtumine raudteeohutuskampaaniatesse


Millised on olnud Eestis läbiviidud raudteeohutuse kampaaniad?

Kas kaasõpilased tunnevad ära viimaste aastate raudteeohutuskampaaniad?

Milliseid mõtteid kampaaniad neis tekitavad?

Kas kampaania mõjub uuritavale vanuserühmale?

Milliste ohutuskampaaniatega saaks jõuda gümnaasiumi õpilasteni?

5. Jalgratturite ja/või jalakäijate liikluskäitumine raudteeülekäigukohal (vaatlus ja analüüs)


Millised on probleemid liikluskäitumises raudteel ning selle ümbruses?

Kui paljud jalgratturid x raudteeülekäigukohal rikuvad liiklusreegleid (ei tule rattalt maha, sõidavad

tõkete kõrvalt mööda jne)

Kui paljud jalakäijad x raudteeülekäigukohal pööravad märgatavalt tähelepanu ümbritseva

liikluskeskkonna jälgimisele, eelkõige võimalikule rongi tulekule (peatumine enne ülekäigukohta,

peaga mõlemas suunas pööramine ning vaatamine jne)

112-teemad (Edvi Freiberg):

1. Uurimistöö 6.-7. klasside õpilaste oskuse kohta edastada 112-le õnnetuspaiga GPS-

koordinaate.

Uurimistöö käigus läbiviidavad tegevused:

a) Erinevatest mobiilidest GPS-koordinaatide väljavõtmise kohta info kogumine ja õpilastele

juhendi koostamine.

b) 6.-7. klasside õpilaste seas küsitluse läbiviimine, et selgitada välja, kas ja kui palju õpilased

oskavad mobiilist GPS-koordinaate välja võtta.

c) 6.-7. klasside õpilastele mobiilist GPS-koordinaatide väljavõtmise koolituse läbiviimine,

sealhulgas selgitus, kuidas koordinaate 112-le helistamise käigus kõige kiiremini edastada.

d) 6.-7. klasside õpilastele mobiilist GPS koordinaatide väljavõtmise oskuste kontrollimiseks

praktilise töö läbiviimine. Näiteks lasta määrata kooliümbruse ülekäigukohtade GPS-

koordinaadid.

e) 6.-7. klasside õpilaste seas küsitluse läbiviimine, et selgitada välja, kas ja kui palju muutusid

õpilaste oskused peale koolitust.

f) Kokkuvõte õpilastele.

Uurimistöö läbiviimine on mõeldud 2-3 liikmelisele grupile.

Terviseteemad (Liana Varava, Karin Streimann, Alice Haav, Kai Klandorf):

1. Kuidas hoida enda tervist?

2. Koduapteek – mis ja milleks?

3. Tervist toetav liikumine ja sportimine.


32

4. Sportimisega seotud ohud ja nende ennetamise võimalused.

5. Õppimist toetav keskkond kodus – mida arvestada ja kuidas saaks luua õppimiseks

soodsad tingimused (füüsiline keskkond, suhted, puhkus ja uni, õppimise aeg jm)?

6. Õppimist toetav keskkond koolis – mida arvestada ja kuidas saaks luua soodsad

tingimused õppimiseks (füüsiline keskkond, suhted kaasõpilaste ja kooliperega,

toitumine, liikumis- ja puhkevõimalused jne)?

7. Tasakaalustatud, mitmekesine, maitsev ja kaunis koolitoit. Kuidas seda saavutada?

8. Lisaained meie toidus.

9. Joogivee kvaliteet ja tervis.

10. Tegevused meie koolis, mis aitavad ennetada noorte sõltuvusainete tarvitamist.

11. Kuidas mõjutab alkohol/kanep noore inimese tervist?

12. Nutiseadmete mõju meie tervisele.

13. Noorte uneharjumused ja neid mõjutavad tegurid.

14. Meedia mõju meie tervisekäitumisele.

15. Koolikeskkonna mõju vaimsele tervisele.

16. Stress ja sellega toimetulek.

17. Seksuaalsel teel levivate nakkuste ennetamise võimalused.

18. Meie kooli noorte tervisekäitumine.

19. Õpilaste kiusamisega seotud hoiakud ja kogemused koolis.

20. Meie kooli õpilaste kaasamine tervise/heaolu/turvalisusega seotud otsuste tegemisse.

21. Meie kooli väärtused.

22. Vaimne vägivald – märkamine ja võimalikud lahendused.

23. Formaalhariduse mõju minu tulevikule ja tervisele.

Kemikaalide ohutuse alaste uurimistööde teemad (Inga Ploomipuu):

1. Keemilised ühendid siseruumikeskkonnas

a. Mis on nende allikad, kuidas ja millised õhku satuvad (kirjandus)

b. Milline on mõju tervisele kirjanduse põhjal

c. Milliseid juhtumeid lähiajaloost seoses keemiliste ühenditega iseruumis on

kajastatud (kirjandus)

d. Kuidas nende mõju vähendada (kirjandus)

e. Vaatlus+Küsitlus (inimeste teadlikkus, enesetunne värskelt remonditud ruumis,

värskete vaipkatetega ruumis,

2. Mürgised taimed meie ümber

a. Kirjeldus, mürgiste ainete klassifikatsioon, mõju tervisele (kirjandus)

b. Esmaabi mürgistuste korral (kirjandus)

c. Küsitlus näiteks koos piltidega

d. Koostöös bioloogiaõpetajaga vaatlus, määramine

3. Mürkseened

a. Kirjeldus, mürgiste ainete klassifikatsioon, mõju tervisele (kirjandus)

b. Esmaabi mürgistuste korral (kirjandus)

c. Küsitlus koos piltidega

d. Koostöös bioloogiaõpetaja või mükoloogiga seeneretk ja vaatlus

4. Esmaabi mürgistuste korral (üldine teema)


33

a. Kirjeldused kirjanduse põhjal

b. Küsitlus

5. „Imeravimid“ , nende käsitlus meedias, mõju tervisele ja inimeste arvamus

a. MMS, Cellfood jm. (kirjandus)

b. Kirjeldus ohtlikust mõjust (kirjandus)

c. Meedias avaldatu analüüs

d. Küsitlus

6. Ohtlikud jäätmed

a. Mõju tervisele, korrektne käitlus, ohu vähendamine (kirjandus)

b. Küsitlus, vaatlus – võimalik anda inimestele näiteks nädalaks või kuuks kirjutada

kodus tellivaid jäätmeid ja nende käitlust

7. Pestitsiidid, sh ka pestitsiidijäägid toidus

a. Kasutatavus, mõju tervisele ja keskkonnale (kirjandus), seadusandlus korrektsest

kasutamisest

b. Pestitsiidijäägid toidus VTA andmete põhjal

c. Küsitlus

8. Kemikaalid meie ümber (kosmeetika, hügieeni- ja puhastusvahendid jne):

a. Henna vs must henna (kus kuidas milleks kasutatakse, milline on oht salongides, kus

seda pakutakse, kuidas ära tunda, kuidas käituda kemikaalipõletuse puhul).

b. Juuksurisalongides kasutatavad ohtlikud ühendid ja juuksurite teadlikkus nendest

c. Tätoveerimissalongides kasutatavad ühendid

d. Kosmeetikasalongides kasutatavad tugevatoimelised vahendid ja nende mõju

(keemiline koorimine, botox, ilusüstid, microblading)

Kosmeetika juures on paljugi probleemiks ka mikrobioloogiline saastatus (kosmeetikatestrite

kasutamine ja steriliseerimine kaubanduses, üle kõlblikkusaja läinud kosmeetikatoodete

kasutamine jne), siis tasuks ka sellealaseid teemasid pakkuda. Meetodiks taas küsitlus või

näiteks koostöös Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga vms. ka testid. Lihtsalt kolooniaid lugeda saaks

ka koolis, kui hiljem on võimalik jäätmed utiliseerida.

Kuna kemikaalide-alaselt on põhikoolis ja gümnaasiumis väga keeruline praktilist uurimust

korraldada, oleksid uurimuslikus osas pigem mõeldavad küsitlused teadlikkuse ja kasutamise

kohta.

Õpitulemused

Õpilane:

- tunneb uurimistöö koostamise metoodikat ning teeb uurimistöö iseseisvalt;

- õpib suhtlema juhendajaga ning toime tulema konstruktiivse kriitikaga;

- orienteerub valitud ainevaldkonna lihtsamas kirjanduses, leiab vajaliku info ja analüüsib seda

kriitiliselt;

- tunneb peamisi uurimistööks vajalike lähteandmete kogumise meetodeid (vaatlus, eksperiment,

küsitlus, kogemuste üldistamine jt);

- töötleb andmeid sobivate meetoditega (keskmiste arvutamine, korrelatsioon jt);

- analüüsib uurimistulemusi sobivate meetoditega (võrdlemine, reastamine, analüüs, süntees,

üldistamine jt);

- vormistab uurimistöö teaduslikule uurimistööle esitatud nõuete ning uurimistöö juhendi järgi;


34

- esitab ja kaitseb oma uurimistulemusi nii suuliselt kui ka kirjalikult;

- oskab anda konstruktiivset tagasisidet kaasõpilase uurimistöö kohta;

- leiab ja kasutab tõenduspõhist informatsiooni tervise ja turvalisusega seotud otsuste tegemiseks;

- tunneb põhilisi ohuallikaid, ohuolukordi ja nende võimalikku tekkemehhanismi, eristab ohtlikke ja

ohutuid olukordi;

- tunneb turvalisust ja ohutust suurendavaid vahendeid (sh kaitsevahendeid) ja võimalusi.

Läbiva teema „Tervis ja ohutus“ konkreetsed alateema õpitulemused sõltuvad valitud uurimistöö

teemast.

Lõiming. Lõiming konkreetsete õppeainetega on sõltuv uurimisteema valikust.

- Eesti keel: uurimistöö vormistamine, avaliku esitluse ettevalmistamine, retsensiooni

koostamine. Stiil ja keel: Akadeemiline kirjastiil. Loetavus ja mõistetavus. Terviklikkus ja

sidusus. Lauseehitus ja sõnavalik. Objektiivsus. Ajavormid. Loetelud. Lühendite ja numbrite

kasutamine tekstis. Õigekeel. Viitamine ja vormistamine: Tsitaat ja refereering. Tekstisisene

viitamine. Joonealune viitamine. Allikaloend (artikkel, raamat, õigusaktid, arhiivimaterjalid,

elektroonilised allikad, dokumendid ilma isikuandmeteta jne).

- A-Võõrkeel: annotatsiooni koostamine, võõrkeelsete allikate kasutamine.

- Matemaatika: andmete töötlemine, tõlgendamine; tabelite, skeemide ja jooniste

koostamine.

Hindamine

Hindamise põhimõtted fikseeritakse uurimistöö juhendis. Hinnatakse järgimisi valdkondi:

- sisu, sh uurimistöö vastavust teemale, seatud eesmärkide saavutamist, meetodite valikut ja

rakendatust;

- vormi, sh referatiivse ja uurimusliku osa tasakaalu, töö liigendatust, vormistamisnõuete täitmist,

tööd allikatega ning keelelist korrektsust ja eneseväljendusoskust;

- protsessi, sh planeerimist, tähtaegadest kinnipidamist ja kontakti juhendajaga;

- avalikku esinemist ehk kaitsmist.

Tagasi sisukorda


35

Ülesanne 8: Kooliperet kaasav, tervist ja turvalisust väärtustav kool





Õppetegevuste eesmärk. Läbi soovituste ning projektide pakkumise ja detailse läbimõtlemise

teadvustavad õpilased oma võimalusi koolikeskkonna tervislikumaks ja turvalisemaks muutmisel ning

edendamisel; kaasamise läbi tunnevad enda osalust koolis toimuvas; valides ülesande teostamisel

endale rolle ja võttes kohustusi, harjutatakse vastutuse võtmist nii klassikaaslaste kui kogu koolipere

ees. Õpitakse hindama ja nägema erinevaid koolikeskkonna aspekte, mida tervise ja turvalisuse

suurendamisel on võimalik muuta ja mõjutada. Õpitakse väärtustama tervist ja turvalisust ning enda

osa ja võimalusi nende tagamisel praeguses koolielus, oma kodus (ja tulevases töökohas).

Õppekeskkond: koolimaja; sõpruskool, keda külastatakse.

Õppetegevused

Ülesanne võib olla teostatav uurimistööna või klassi ühise projektina ja olla abiks ideede loomisel

õpilasfirmadele; ka kooli juhtkonnale, kohalikule omavalitsusele.

1. Hindamisvahendi(te) (küsimustikud, vaatluslehed vms) loomine, et saada teada kooli õpilaste

arvamust kooli tervist ja turvalisust toetavast hetkeolukorrast ning ootustest selle

parandamiseks (füüsilist, emotsionaalset ja sotsiaalset aspekti silmas pidades) – millest

tuntakse puudust, mida võiks paremini teha ja kuidas?

2. Vaatluse või küsitluse vms läbiviimine kooli õpilaste hulgas. Kogutud andmete põhjal tehakse

järeldused hetkeseisu ja ootuste kohta.

3. Hindamistulemustest lähtuvalt võimalike projektiideede väljatöötamine ja lahti kirjutamine

(vt nt Lisa 1) väiksemates rühmades.

4. ÕOV või klass korraldab konkursi, mille eesmärgiks on selgitada välja need projektid, mis

kooliperele kõige enam meeldivad ning mida asutakse sel õppeaastal ellu viima. Valimisel

osalevad nii õpilased, tugipersonal, õpetajad kui ka kooli juhtkond.

5. Projekti raames kirjutatakse klassi ühine, kooliperele (juhtkonnale, õpetajatele,

tugipersonalile ja õpilastele) suunatud lõppdokument, mille koostamiseks õpilased loovad

ühise veebikeskkonna ning jagavad omavahel ülesanded.

Projektitöö lõppdokumendi osad:

1) Sissejuhatus, miks koolis on oluline väärtustada kõigi tervist ja turvalisust, kuidas need

avalduvad erinevates aspektides (füüsiline, emotsionaalne ja sotsiaalne).

2) Ülevaade kooli hetkeseisust, mille teadasaamiseks luuakse sobilik hindamisvahend

(vaatlusleht, küsimustikud vm).


36

3) Soovitused ja konkreetsed ettepanekud, kuidas saaks koolimajas ja selle vahetus ümbruses

edendada tervist ja suurendada turvalisust selle erinevates aspektides (füüsiline,

emotsionaalne, sotsiaalne jt) – need pannakse kokku õpilase erinevate projektiettepanekute

põhjal, mis arvestavad hindamistulemusi. Kõikide projektide puhul tuuakse välja ka need

aineõpetajad ja tugipersonal, kes annaksid omapoolset nõu ja tuge antud valdkonnas ning

aitaksid hiljem projekti elluviimisele kaasa (vormistamisvõimalust vt Lisa 1).

4) Tegevuskava, kus võimalikud tervist edendavad ja turvalisust suurendavad tegevused koolis

ja vastutusalad on jagatud erinevate koolipere liikmete vahel selliselt, et kõik rühmad (nt

õpilased, õpilasomavalitsus, tugipersonal, õpetajad, kooli juhtkond) oleks kaetud.

6. Oma kooli tutvustava videofilmi tegemine kogu klassiga, kus (mõeldes kooli tulevastele

õpilastele) antakse ülevaade kooli tervist ja turvalisust toetavatest meetmetest ning

võimalustest, ka sellest, mida õpilased omal algatusel on juba teinud ja plaanivad veel teha.

- Lepitakse kokku, millises stiilis ja viisil võiks tutvustava videofilmi teha ning loetletakse üles

need rollid, mida selleks täita tuleb (stsenaariumi kirjutamine, erinevad esitlejad, kunstiline

kujundus, monteerimine, filmimine, valgustamine, helindamine, sisu tootmine, korraldus –

kokkulepped intervjueeritavatega, ruumide jm osas, levitamine jne) ja valitakse omale sobiv

roll.

- Antakse soovitusi, kuidas nii praegused kui ka tulevased kooli õpilased võiksid käituda ja

suhtuda, väärtustamaks antud kooli kui hea ja turvalise kliimaga keskkonda, mida ka nemad

saaks koolis veel paremini tervise ja turvalisuse vallas teha jne.

7. Mõne teise (nt sõprus-) kooli külastamine (koostöös õpilasomavalitsusega), vaatlemaks,

kuidas sarnased teemad on lahendatud teises koolis;

- Eelnevalt paluda seal ülevaate ja ekskursiooni tegemist, kogumaks mõtteid ja ideid headest

praktikatest;

- vastu küllakutse esitamine ning ülevaate andmine oma koolist koos ekskursiooniga (ja

tutvustava videofilmi vaatamisega) teise kooli valitud õpilastele.

8. Essee kirjutamine teemal „Kuidas loon endale kodus parimad võimalused õppimiseks ja

puhkuseks?“ või „Milline on minu tulevase töökoha keskkond?“

Õpitulemused

Detailsed õpitulemused erinevad vastavalt projekti teemadele, seega on siinkohal toodud ära üldised

(teemadeülesed) õpitulemused:

- hindab informatsiooni usaldusväärsust tervise, ohutuse ja turvalisusega seotud otsuste

tegemiseks;

- teab, kuidas oma tervist edendada, ohutult ja turvaliselt käituda;

- märkab ja hindab tegureid, mis toetavad tervist ja heaolu;

- aitab kaasa tervist toetava, ohutu ja turvalise keskkonna loomisele;

- lahendab tervise, ohutuse ja turvalisusega seotud probleemolukordi erinevatest rollidest

lähtuvalt;

- argumenteerib tervise-, ohutuse ja turvalisusega seotud teemadel isiklikul, kohalikul, riiklikul

ja rahvusvahelisel tasandil;

- hindab keskkonna ja erinevate olukordade riske (ohtlik-ohutu, põhjus-tagajärg);


37

- analüüsib tervise tegureid, ohutuse ja turvalisusega seotud olukordi ja käitumist, hindab selle

tagajärgi;

- väärtustab ja kujundab tervist, ohutust ning turvalisust toetavat keskkonda ja käitub

vastutustundliku kodanikuna;

- hindab kriitiliselt sotsiaalseid norme ja keskkonda ning vajadusel teeb ettepanekuid nende

muutmiseks.

Lõiming

- Eesti keel: uurimistöö vormistamine, avaliku esitluse ettevalmistamine. Stiil ja keel:

Akadeemiline kirjastiil. Loetavus ja mõistetavus. Terviklikkus ja sidusus. Lauseehitus ja

sõnavalik. Objektiivsus. Õigekeel. Viitamine ja vormistamine.


koostamine.

- Uurimistöö alused: andmekogumismeetodid (vaatlus, eksperiment, mõõtmine, intervjuu,



süntees, üldistamine).

- Kunst: loovtööd - oma ideele sobivate väljendusvahendite valimine (nt joonistus, maal,

kollaaž, ruumiline objekt, digitaalne pilt, video, tegevuskunst jne); töö esitlemine, analüüs ja

tõlgendamine ning oma valikute põhjendamine.


38

LISA 1

TÖÖLEHT Võimalike projektide ideed ja lahtikirjutuse alus.

Nt Projekt „Kooli puhkekohad“

Kirjeldus: Õpilased, loomaks mugavat puhke keskkonda, koguvad sugulastelt-tuttavatelt kasutamata

jäänud kangaid või vanu riideid, millest käsitöötunnis saaks taaskasutuse põhimõtteid järgides luua

huvitavaid patju-toolikatteid, millel puhkehetkedel oleks mõnus istuda; äraviskamiseks mõeldud

toole-taburette restaureerides luua huvitavaid ja noortepäraseid istekohti või kasutamata jäänud

puidust valmistada pinke, mida saab katta patjade jm, mis istumise mugavaks teeksid. Puhkenurga

kujundamine: erinevate kujundusideede konkurss ja valimine. Kujundus seintele, visuaalsetele

lahendustele, taimede valik – värvi- ja pildilahenduste sobilikkus (põhjendus, kuidas soodustab

lõõgastumist), audiolahendused jne. Kõik elemendid toetavad puhkamiseks sobiliku keskkonna

loomise ideed (ka et tuua õpilasi nutimaailmast välja). Koostöös käsitöö- tehnoloogiaõpetuse-,

bioloogia-, kunstiõpetuse õpetajaga; kooli psühholoogi, kooli juhtkonna, koristajaga.

Projekt kirjutatakse lahti järgmiste küsimuste alusel:

1. Milleks on hea? Mida mõjutab/ soodustab (füüsilised, emotsionaalsed ja sotsiaalsed

aspektid)?

2. Milline on praegune seis?

3. Mida koolipere/õpilased soovivad?

4. Kuhu/kus võiks olla/toimuda?

5. Kuidas saaks seda lahendada/luua? Tegevused; kuidas ja kes viiks ellu; kes aitab nõu ja

tegevusega (õpetaja, tugipersonal vt)

6. Kuidas saaks seda elus hoida/säilitada? Tegevused; kuidas ja kes viiks ellu; kes aitab nõu

ja tegevusega (õpilased, koristaja vt)

Nt Projekt „Tervislikud vahepalad kooli sööklas“

Kirjeldus: Tervisliku toitumise propageerimise ja tarvitamise osakaalu suurendamiseks annaks kooli

juhtkond koolis toitlustust pakkuvale firmale ülesande koostöös õpilastega korraldada konkurss

tervislike ja maitsvate vahepalade väljatöötamiseks kooli köögis: õpilastelt tulevad ideed tervisliku ja

meelepärase vahepala koostisosade ja retseptide osas, mida koos kokkadega läbi arutatakse ning

retsepte kohendades läbiproovitakse. Õpilasomavalitsus korraldab teavituse ning degusteerimise,

mille tulemusel selguvad õpilastele enim meeldivad vahepalad, mis varustatakse ka informeerivate

siltidega selles sisalduvatest kasulikest osadest ning toimest organismile. Koostöös kooli kokkade,

kodunduse-, inimeseõpetuseõpetajaga; õpilasomavalitsuse, kooli juhtkonnaga.


1. Milleks on hea? Mida mõjutab (füüsilised, emotsionaalsed ja sotsiaalsed aspektid)?

2. Milline on praegune seis?

3. Mida koolipere/õpilased soovivad?

4. Kuhu/kus võiks olla/toimuda?

5. Kuidas saaks seda lahendada/luua? Tegevused; kes viiks ellu; kes aitab nõu ja

tegevusega (õpetaja, tugipersonal vt)

6. Kuidas saaks seda elus hoida/säilitada? Tegevused; kes viiks ellu; kes aitab nõu ja

tegevusega (õpilased, koristaja vt)


39

Nt Projekt „Liigume mõnuga“ (autor: Kai Kuuspalu)

Kirjeldus: Igapäevaselt kooli jalgsi ning rattaga sõitjate arvu suurendamiseks võiks toimuda koolis kas

vanemate klasside õpilaste või õpilasomavalitsuse eestvedamisel uurimus õpilaste liikumisviisidest,

valikute põhjustest; õpilased saavad teostada kooliümbruse vaatlusi ohutuse ja mugavuse aspektist:

kas kooli keskkond toetab või pigem pärsib nt rulaga, hoverboardiga, tõukerattaga või jalgrattaga

koolis käimist (hoiuruumid, rattaparklad, varjualused jms). Tulemusi tutvustatakse seotud

huvigruppidele: kooli juhtkonnale ja OV esindajatele (nt ettepanekud keskkonna parendamiseks),

õpetajatele (nt kuidas aktiveerida noori rohkem rattaga kooli käima, rattaveerand?), vanematele

(koosolekul), kaasõpilastele (tervislikud eluviisid, erinevad liikumisviisid, abivahendid). Kui koolis

käiakse väga erinevate vahenditega, siis võib teha ühel päeval ka nn näituse ja demoesinemisi.


1. Kuidas meie kooli õpilased ja õpetajad igapäevaselt liiguvad?

2. Millised on tervislikke liikumisviise toetavad või takistavad asjaolud inimeste

hoiakutes ja mõtteviisis ning koolikeskkonnas?

3. Kuidas mõjutab jalgsi (sh abivahenditega) ja rattaga liikumine meie heaolu

(füüsilised, emotsionaalsed, majanduslikud ja sotsiaalsed aspektid)?

4. Milline on koolipere valmisolek oma liikumisviiside tervislikumaks muutmisel?

Mida saab ise ära teha juhtkond, õpetajad, õpilased?

Tagasi sisukorda


40

Ülesanne 9: Eriolukorrad koolis – õppepäeva läbiviimine kooli kriisiplaani alusel

Õppetegevustega käsitletavad ohutuse teemad: elanikkonnakaitse, abi kutsumine ja andmine

Taustainfo. Selleks, et koolipere saaks erinevate eriolukordade puhul võimalikult kiiresti ja tõhusalt

tegutseda, on koolidel olemas nii tulekahju korral tegutsemise plaanid kui ka kriisiplaanid. Erinevates

olukordades võib nii evakueerumine kui tegutsemine olla aga erinev, vastavalt ohu allikale, asukohale

jne. Selleks, et kogu koolipere oleks teadlik, kuidas käituda ning oskaks seda teha ka reaalse ohu

korral, on õppepäeva läbiviimine ühtlasi nii korraldajaid kui osalejaid hariv ja praktilist kogemust

andev ettevõtmine.

Õppetegevuste eesmärk. Oma kooli kriisiplaani, selle eest vastutajate ja antud teemaga tegelevate

ametite tundmaõppimise kaudu omandavad õpilased teadmised eriolukordade lahendamisest koolis.

Võimalike stsenaariumite loomise ja ettekande tegemise läbi omandavad õpilased ise ja annavad

edasi noorematele teadmised, kuidas käituda koolis aset leida võivates eriolukordades. Koostöös

kriisiplaani koordineeriva kooli personali ja ohutuse ekspertidega, teadvustatakse erinevate ametite

ja inimeste rolli eriolukordade lahendamises ning õppepäeva läbiviimise kaudu antakse oma panus

koolipere eriolukordades käitumise teadlikkuse ja oskuse paranemiseks.

Aeg. 45 min ettevalmistuseks + 45 min õppuse läbiviimiseks + 45 min tulemuste ettevalmistamiseks

ja tutvustamiseks

Õppekeskkond. Koolimaja ja/või selle vahetu ümbrus

Õppetegevused

1. Õpilased teevad kindlaks, kuidas toimub koolis käitumine erakorraliste sündmuste ajal (nn

kriisiplaani olemasolu, selle eest vastutajad, mida plaan endas sisaldab jne).

2. Töö rühmades.

- Õpilased jaguneva rühmadesse ning iga rühm leiab endale mõne erakorralise olukorra tüübi

(tugev torm, terroriakt, pommiähvardus, tulekahju, koolitulistamine jne),

- otsitakse välja need ametid, kes selliste olukordade lahendamise ja ennetamisega tegelevad;

samuti tehakse omale selgeks käitumise juhised antud eriolukorras kooli kriisiplaani alusel

(vastava koolituse saanud õpetajate ja vastava ameti, nt Pääste- või Politsei- ja Piirivalve-,

Kaitsepolitseiameti esindajate poole juhiste saamiseks pöördudes – vt

partnerorganisatsioone õpetajaraamatu üldises osas).

- Mõeldakse välja võimalik stsenaarium, mis koolis võib juhtuda nende teema raames ning

kuidas siis oleks vaja käituda.

3. Õpilased teevad enda valitud ja uuritud teemal ettekande nooremate klasside õpilastele

(stsenaarium, käitumine sellisel juhul).

4. Eelnevate kokkulepete saavutamine partneritega.


41

- Võimalusel kaasatakse õppepäeva korraldamisse Päästeameti esindajaid, kes peavad loengu

ja/või viivad läbi praktilisi tegevusi nt tulekustutusvahendite katsetamine (kontrollitud

tingimustes) või evakuatsioon.

5. Gümnaasiumiõpilased mõtlevad rühmatööna välja erinevad evakueerumise ja ohu korral

käitumise kohta käivad mängud noorematele klassidele (nt orienteerumismäng kooli

tuleohutusvahendite asukoha leidmiseks; arvutimäng, viktoriin vms) ja viivad need läbi

õppepäeva raames.

6. Õppepäeva tulemused võetakse kokku ning antakse ülevaade vastavatele klassidele, kuidas

tegevused läksid ja mida oleks veel vaja harjutada. Tähtsamad aspektid pannakse koos

õppepäeval osalenud klassi õpilastega kirja meelespea vormis.

Õpitulemused

- Õpilased teavad, et koolil on olemas kriisiplaan ja selle täideviimise eest vastutavad töötajad;

- Teavad ameteid, kes igapäevatöös tegelevad erinevate eriolukordade lahendamise ja

ennetamisega;

- Oskavad leida informatsiooni eriolukordades käitumiseks;

- Viivad läbi teavitustegevusi koolipere ohutusalaste teadmiste ja oskuste suurendamiseks.

Lõiming

- Riigikaitse: Eesti julgeolekuriskid – asümmeetrilised ohud: terrorism, keskkonna- ja

küberriskid. Erinevad hädaolukorrad ja valmisolek – madala riskiastmega kriis, eriolukord,

erakorraline olukord.




Tagasi sisukorda


42

Ülesanne 10: Kampaania kavandamine ja loomine koolis mõne riikliku kampaania ajal

Taustainfo

Riiklikud ohutuse ja ennetusega tegelevad ametid viivad regulaarselt läbi erinevaid kampaaniaid, et

saavutada elanikkonna tähelepanu ja tõsta teadlikkust mingis kindlas valdkonnas. Kuna sellised

kampaaniad, on nad siis kas plakatite või klippide vm moel esitatud, võivad kergesti muutuda

noorte jaoks ka „tapeediks“ muul taustal (kuna on juba harjumuspärased), siis antud ülesanne on

suunatud gümnaasiumi õpilaste hulgas kampaaniate märkamisele ning sõnumite üle mõtlemisele ja

arutlemisele. Kasutades ära noorte soovi midagi ise teha ja olla loovad, antakse neile ülesandega

võimalus olla ise ühe ohutuse või terviseteemalise kampaania loojaks, mis kutsuks valitud

sihtrühma üles tegema tervislikumaid ja turvalisemaid valikuid elus ning seeläbi võimestaks

suurema, üleriigilise kampaania märgatavust ja mõju.





Õppetegevuste eesmärk. Kampaaniatega tutvumise läbi saavad õpilased teadlikuks parasjagu

käimasolevatest suurematest (riiklikest) kampaaniatest ning antud aja prioriteetsetest ennetus- ja

teavitustegevustest/-valdkondadest; oskavad hinnata kampaania komponente (sisu, sihtrühma,

teostust jm) ja kavandada vastavalt sellele oma kampaaniat. Valides tervist ja turvalisust edendavad

kampaaniaideed, õpitakse väärtustama ja propageerima nii enda kui koolikaaslaste tervist toetavaid

valikuid. Kampaania kavandamise kaudu omandatakse oskused planeerida vastavaid üritusi (hinnata

hetkeolukorda, seada eesmärke, viia läbi tegevusi) ning võtta seeläbi vastutus rühma- ning

koolikaaslaste ees. Oma kohaliku koolikampaania läbiviimisega võimendatakse riiklike/suuremate

kampaaniate mõju, tuues vastavad tervist ja turvalisust edendavad teemad koolimajja. SWOT-

analüüsi kasutamisega omandavad õpilased oskuse analüüsida erinevate ettevõtmiste sisemisi ja

väliseid tugevusi ja nõrkusi ning kavandama sellest tulenevalt tõhusaid toimimisstrateegiaid.

Õppekeskkond. Arvuti kasutamisevõimalusega klassiruum; koolimaja ja/või selle vahetu ümbrus.

Õppetegevused

1. Õpilased tutvuvad mõne parajasti läbiviidava riikliku kampaania või (iga-aastase) suurema

projektiga (nt „Targalt internetis“ vm), andes hinnangu selle sihtrühma, eesmärgi, vahendite

ja meetodite kohta.

2. Kavandatakse oma kampaania, mille eesmärgiks oleks toetada riiklikku kampaaniat

- selleks otsitakse usaldusväärsetest allikatest vajalikku taustainformatsiooni (ka statistikat),

- sõnastatakse oma sihtrühm ja viisid, kuidas võiks tõhusalt antud sihtrühmani jõuda.

3. Oma kampaaniakavandit tutvustatakse klassikaaslastele esitlusega ning iga kampaania kohta

antakse kaasõpilastele kirjalikku tagasisidet.

4. Klassis valitakse välja kõige parem (selleks vt hindamisjuhist) kampaaniaidee.


43

5. Sihtrühma seas viiakse läbi eelnev hindamine (saamaks teada hetkeolukorda käsitletava

teema lõikes) kas vaatluste, küsitluste vt andmekogumise meetodite kaudu;

- Kogutud andmestik esitatakse tabelite ja joonistena ja tehakse järeldused.

- Vastavalt järeldustele seatakse oma kampaaniale eesmärgid ning viiakse läbi SWOT-analüüs

(vt Lisa 1).

6. Kampaania viiakse ühiselt läbi.

7. Võetakse kokku kampaania tulemused (nii läbiviimisega seonduv kui ka tagasisidest saadud)

ning hinnatakse selle põhjal kampaania edukust.

- Sõnastatakse muutused ning uued eesmärgid ja soovitused neile, kes järgnevatel

kordadel/aastatel oma vastavat kampaaniat läbi viivad.

Õpitulemused

Detailsed õpitulemused erinevad vastavalt valitud kampaaniate teemadele, seega on siinkohal

toodud ära üldised (teemadeülesed) õpitulemused:

- hindab informatsiooni usaldusväärsust tervise, ohutuse ja turvalisusega seotud otsuste

tegemiseks;

- teab, kuidas oma tervist edendada, ohutult ja turvaliselt käituda;

- teab enamlevinud haigusi, vigastuste ja surma põhjuseid, nende riskitegureid ning

ennetamise võimalusi;

- märkab ja hindab tegureid, mis toetavad tervist ja heaolu;

- käitub enda ja teiste elu ning tervist säästvalt, ohte ennetavalt;

- lahendab tervise, ohutuse ja turvalisusega seotud probleemolukordi erinevatest rollidest

lähtuvalt;

- argumenteerib tervise-, ohutuse ja turvalisusega seotud teemadel isiklikul, kohalikul, riiklikul

ja rahvusvahelisel tasandil;

- hindab keskkonna ja erinevate olukordade riske (ohtlik-ohutu, põhjus-tagajärg);

- analüüsib tervise tegureid, ohutuse ja turvalisusega seotud olukordi ja käitumist, hindab selle

tagajärgi;

- väärtustab ja kujundab tervist, ohutust ning turvalisust toetavat keskkonda ja käitub

vastutustundliku kodanikuna;

- hindab kriitiliselt sotsiaalseid norme ja keskkonda ning vajadusel teeb ettepanekuid nende

muutmiseks.

Lõiming




- Uurimistöö alused: andmekogumismeetodid (vaatlus, eksperiment, mõõtmine, intervjuu,



44


süntees, üldistamine).


koostamine.


- Õpetaja hindab õpilaste oskust leida kampaaniatest üles erinevad komponendid, suunates

õpilasi arutluste kaudu märkama olulist.

- Õpilased hindavad klassikaaslaste loodud kampaaniad järgmistel alustel: tõhusus (saavutab

eesmärgi), mõistetavus, noortepärasus, huvitav ülesehitus/teostus jm ning valivad välja

klassi kõige enam punkte saanud kampaaniad (vastavalt õpilaste arvule klassis kuni 3).

- Õpilased annavad hinnangu rühmakaaslaste panusele kampaania loomises või läbiviimises

osalemisele.


45

LISA 1.

SWOT-analüüs

SWOT analüüs on väga tuntud, lihtne ja laialt levinud analüüsi mudel, mille kaudu saab kaardistada

ära tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud.

SWOT analüüsi nimi tuleb inglisekeelsete sõnade esitähtedest: S - strenghts (tugevused); W -

weaknesses (nõrkused); O- opportunities (võimalused); T - threats (ohud). Tugevuste ja nõrkuste all

hinnatakse sisemisi (isikutest, grupist) ning võimaluste ja ohtude all välimisi tegureid.

SWOT-analüüs peaks algama soovitud lõpptulemuse või eesmärgi defineerimisega. Kui on

määratletud selge eesmärk, siis saab selle eesmärgini jõudmiseks kasutada SWOT-analüüsi abi.

Sellisel juhul on SWOT-analüüsis:

tugevad küljed – sisemised tegurid, mis aitavad kaasa eesmärgi saavutamisele

nõrgad küljed – sisemised tegurid, mis takistavad eesmärgi saavutamist

võimalused - välised tingimused, mis aitavad kaasa eesmärgi saavutamisele

ohud - välised tingimused, mis takistavad eesmärgi saavutamist

Esiteks peavad otsustajad SWOTi põhjal määratlema, kas eesmärk on saavutatav. Kui eesmärk ei ole

saavutatav, tuleb defineerida uus eesmärk ja alustada protsessi otsast peale.

Teiseks kui eesmärk tundub saavutatav, kasutatakse SWOTi . Koostamisel esitatakse küsimusi ja

leitakse neile vastuseid. Vastused tuleb leida järgmistele küsimustele:

1. Kuidas me saame iga tugevuse ära kasutada?

2. Kuidas me saame iga nõrga külje kõrvaldada?

3. Kuidas me saame iga võimaluse ära kasutada?

4. Kuidas me saame olla iga ohu eest kaitstud?

(allikas: http://e-ope.khk.ee/oo/evoti/SWOT/sise_ja_vlistegurid.html )

SWOT-analüüsi kaudu saab kirjeldada tulemust tabelis nt loeteluna:

TUGEVUSED

NÕRKUSED

VÕIMALUSED

OHUD

http://e-ope.khk.ee/oo/evoti/SWOT/sise_ja_vlistegurid.html


46

Samuti saab SWOT- analüüsi kasutada ka vastavate strateegiate väljatöötamiseks. Nt:

(Allikas: http://www.sisekaitse.ee/strjuhtprotsess/avaleht/4-strateegiatoo-protsess-etappide-

loikes/42-sisekeskkonna-analuus/ )

Tagasi sisukorda

http://www.sisekaitse.ee/strjuhtprotsess/avaleht/4-strateegiatoo-protsess-etappide-loikes/42-sisekeskkonna-analuus/

http://www.sisekaitse.ee/strjuhtprotsess/avaleht/4-strateegiatoo-protsess-etappide-loikes/42-sisekeskkonna-analuus/


47

Ülesanne 11: Uued tehnoloogiad – mõju inimesele ja ühiskonnale.

Õppetegevustega käsitletavad ohutuse teemad: digiturvalisus, liiklusohutus, abi kutsumine jt.

Taustainfo

(Kai Kuuspalu)

Kuna tänapäeva tehnoloogia areng on kiire ning uued ideed, mis tänasel päeval võivad tunduda

utoopilisena, võivad paari aastaga olla harjumuspärane osa tegelikkusest, siis ühtset ja ajas

muutumatut taustainformatsiooni on antud ülesande juurde raske pakkuda. Õpetajale saab anda

soovitust lasta õpilastel ise otsida internetist vm kohtadest käesolevas ajas huvipakkuvat uudisinfot –

nt liikluse või abikutsumise või digiturvalisuse vm antud hetkel „kuumal“ teemal, millest tekib

huvipakkuv eelülesanne – leida uuritavas teemas uusimaid arenguid, seda ka nt inglise või vene

keeles (mis omakorda võimaldaks lõimingut võõrkeeltega). Praegu on siinkohal lisatud huvi

äratamiseks mõned lingid hetkeajast, kuid need on kindlalt ajas kiirelt muutuvad – seda nii

kättesaadavuse kui sisu poolest. Hetkel on toodud väike valik eestikeelsetest artiklitest (inglise keeles

on teaduspõhisemaid artikleid rohkem), aga kõige õigema suuna õpilaste artiklite valimisel ja otsingul

annab õpetaja ülesande püstituse rõhuasetus või konkreetse õpilase huvi.

http://forte.delfi.ee/news/auto/ulevaade-kuidas-googlei-juhita-auto-uldse-teel-takistusi-markab-ja-

valdib?id=69744267

http://www.pealinn.ee/koik-uudised/tuleval-suvel-soidutavad-mere-puiesteel-reisijaid-juhita-bussid-

n180876

http://www.eurostauto.ee/uudised-menu;news/id/1445

http://forte.delfi.ee/news/auto/loe-kuidas-hadaabi-teavitussusteem-ecall-eestis-toole-

hakkab?id=78962808

https://www.112.ee/et/hadaabinumber-112/ecall/

http://www.postimees.ee/4043941/eesti-teedel-soitvad-uuemad-autod-suudavad-juba-ise-abi-

kutsuda

Õppetegevuste eesmärk. Arutelu kaudu suunatakse õpilasi teadvustama uute tehnoloogiate, nagu nt

juhita sõidukid, kasutuselevõtuga seonduvaid positiivseid ja negatiivseid külgi üksikisiku ja ühiskonna

jaoks; seadusloome uuendamise vajalikkust ning uute toodete ja teenuste arendamise võimalusi.

Väitluse käigus õpitakse esitama seonduvaid argumente ja neid põhjendama; väitluse hindamise

kaudu arendavad õpilased oskust hinnata argumentide ja põhjenduse kaalukust, paikapidavust,

veenvust ja sobilikkust. Essee kirjutamine võimaldab õpilastel analüüsida juhita sõidukite näitel uute

tehnoloogiate eetilisi, seadustest tulenevaid ja kasutoovaid aspekte.

Aeg. 45 min klassis aruteluks ja väitluseks + 45 min essee kirjutamiseks (kodutööna või klassis)

Õppekeskkond. Klassiruum

Õppetegevused

1. Arutelu klassis uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga seotud võimaluste ja ohtude kohta

(milliseid uuendusi on tehnoloogia vallas viimastel aastatel-aastakümnetel kasutusele

http://forte.delfi.ee/news/auto/ulevaade-kuidas-googlei-juhita-auto-uldse-teel-takistusi-markab-ja-valdib?id=69744267

http://forte.delfi.ee/news/auto/ulevaade-kuidas-googlei-juhita-auto-uldse-teel-takistusi-markab-ja-valdib?id=69744267

http://www.pealinn.ee/koik-uudised/tuleval-suvel-soidutavad-mere-puiesteel-reisijaid-juhita-bussid-n180876

http://www.pealinn.ee/koik-uudised/tuleval-suvel-soidutavad-mere-puiesteel-reisijaid-juhita-bussid-n180876

http://www.eurostauto.ee/uudised-menu;news/id/1445

http://forte.delfi.ee/news/auto/loe-kuidas-hadaabi-teavitussusteem-ecall-eestis-toole-hakkab?id=78962808

http://forte.delfi.ee/news/auto/loe-kuidas-hadaabi-teavitussusteem-ecall-eestis-toole-hakkab?id=78962808


http://www.postimees.ee/4043941/eesti-teedel-soitvad-uuemad-autod-suudavad-juba-ise-abi-kutsuda

http://www.postimees.ee/4043941/eesti-teedel-soitvad-uuemad-autod-suudavad-juba-ise-abi-kutsuda


48

võetud, nende kättesaadavus, kuidas need on toonud kaasa ka teistsuguseid probleeme ja

uusi seadusi ning omakorda võimaldanud uute teenuste ja toodete arengut).

2. Arutelu pinginaabriga mõne uue tehnoloogiaga (digisüsteemid, eCall, juhita sõiduk,

Hyperloop, õhkkiiver, turvavarustus autos; jalakäija abivahendid: tasakaaluliikurid nt

hoverboard, hõljukid jt) seonduvatest võimalustest ning ohtudest, mille tähtsamad

märksõnad pannakse kirja.

3. Väitlus klassis uue tehnoloogia teemal nt „Juhita sõidukid – poolt ja vastu“, kus klassi õpilased

jagunevad kolmeks (juhuslikkuse, kas pingiridade vm meetodi alusel);

- Kui klassis on palju õpilasi, tuleks algul jagada veel eraldi rühmadeks, et rühmades oleks

võimalik arutleda) – idee poolt ja vastu väitlejateks ning hindajateks.

- Vastaspoolte ülesandeks on tuua välja 1 argument juhita sõidukite poolt/vastu ja seda

põhjendada (seda võivad teha erinevad õpilased, et võimalikult paljud õpilased saaksid sõna).

Hindajate rühm paneb kirja poolte argumendid ja põhjendused ning hindab nende kaalukust

ja veenvust.

- Rühmad saavad ettevalmistuseks aega omavahel põhilistes seisukohtades ja nende

põhjendustes kokku leppimiseks; hindajad koostavad samal ajal oma hindamiskriteeriumid.

- Pärast kõikide argumentide ärakuulamist võtavad hindajad väitluse kokku oma mudeli alusel

ning esitavad oma otsuse, kumma rühma argumendid ning põhjendused olid veenvamad

(kokkuvõtte tegemiseks võiks hindajatele anda veidi aega kokkuleppimiseks).

Märkus: õpetaja võiks valida klassis enim huvi tekitanud ja/või enim vastukäivaid arvamusi

saanud või päevakohase teema või lasta õpilastel endil valida.

4. Essee või kirjandi kirjutamine järgnevatel teemadel:

a) Eetilised dilemmad juhita sõidukite kasutamisel.

b) Uued tooted ja teenused, mida saab arendada juhita sõidukite baasil.

c) Suurimad probleemid juhita sõidukite puhul ja minu võimalikud lahendused.

d) Seadused, mida oleks vaja, lahendamaks võimalikke probleeme juhita sõidukite

kasutusega.

e) Robot vs inimene – kes juhib, kes vastutab?

f) Võimalikud ohud ja võimalused tehnoloogia arengul.

g) Kas turvavarustuse areng toob kaasa vähem raskeid liiklusõnnetusi?

h) eCall – võimalused ja ohud.

i) Paanikanupud vanavanematele (otseühendus Häirekeskuse või lähedastega) – kas

mugavus või vajadus?

Õpitulemused

- Õpilased on teadlikud erinevatest tehnoloogilistest uuendustes ning nende kasutuselevõtuga

seotud riskidest ja kasust;

- Õpilased mõistavad inimese vastutust oma otsuste eest, k.a liiklussituatsioonis.

Lõiming

- Valikkursus „Kõne ja väitlus“- väitluse läbiviimine (argumentide valik, esitamine jne).

- Eesti keel: essee kirjutamine – kirjutamise eesmärk, adressaat, pealkiri, probleem, põhiidee.

Teksti ainestik, materjali kogumine ja süstematiseerimine. Teema, selle varasemad käsitlused

ja tahud. Teksti ülesehitus ja sidusus. Arutlev kirjutamine. Oma teksti toimetamine.


49

- Ühiskonnaõpetus: oskab koguda sotsiaal-poliitilist ja majanduslikku teavet, sh meediast, seda

kriitiliselt hinnata, süstematiseerida ning kasutada.

- Läbiv teema „Tehnoloogia ja innovatsioon“: õpilast suunatakse mõistma tehnoloogiliste

uuenduste mõju inimeste töö- ja eluviisile, elukvaliteedile ning keskkonnale; mõistma ja

kriitiliselt hindama tehnoloogilise arengu positiivseid ja negatiivseid mõjusid ning kujundama

kaalutletud seisukohti tehnoloogia arengu ja selle kasutamisega seotud eetilistes küsimustes.

Tagasi sisukorda


50

Ülesanne 12: Uued tehnoloogiad – eCall (Edvi Freiberg)

Õppetegevustega käsitletavad ohutuse teemad: abi kutsumine, digiturvalisus, liiklusohutus.

Taustainfo

eCall on automaatne hädaabi teavitussüsteem, mille puhul edastatakse Häirekeskusele teade

liiklusõnnetusse sattunud sõidukist. Uutesse sõidukitesse paigaldatav riist- ja tarkvara võimaldab

automaatselt või ka manuaalselt ühendust võtta hädaabinumbriga 112, mis kehtib kõigis Euroopa

Liidu riikides.


http://www.eena.org/publications/next-generation-ecall#.WNDBH2e7qpo

http://geenius.ee/rubriik/turvaline-tehnika/selle-aasta-oktoobrist-saab-su-auto-hakata-onnetuse-

korral-ise-hairekeskusesse-helistama/

Kui sõidukiga, millel on eCall sõidukisisesed seadmed, juhtub õnnetus, mille tulemusel näiteks

avanevad õhkpadjad, siis sõidukisisene süsteem helistab Häirekeskusesse ja saadab sõidukist välja

miinimumteabe. eCall -kõnet saab ka ise algatada, vajutades selleks sõidukis olevat nuppu. Seejärel

luuakse Häirekeskuse ja sõidukis viibijatega kõneühendus, et päästekorraldaja saaks välja selgitada,

mis on juhtunud ja kas sündmuskohale on vaja saata kiirabi, päästjaid või politseid.

Miinimumteabe andmed saadetakse Häirekeskusesse. Miinimumteave koosneb järgmisest

informatsioonist: asukoha usaldusväärsus, sõiduki tüüp, VIN kood, kütuse paagi tüüp või tüübid,

viimane sõiduki asukoht ja viimase asukoha ajal sõiduki sõidusuund ning turvavööga kinnitatud

inimeste arv.



avastada õnnetuspaikasid ja koguda infot õnnetuste arengute kohta. Samuti kinnistada õpilaste

hoiakut, et tehnoloogiline uuendus ei vähenda inimese vastutust.

Aeg: 45 minutit


Õppetegevused

1. Juhtumiga tutvumine (vt Lisa 1).

2. Mõelge esmalt üksi ja siis arutage pinginaabriga järgnevatel teemadel:

o Kuidas jõuab eCall info sõidukist Häirekeskusesse?

o Kas mobiilifirmad peavad eCall info edastamiseks tegema lisaseadistusi?

o Mis ajast on eCall süsteemi toimimine kohustuslik Euroopa Liidu riikides?

o Kui inimene käivitab ekslikult eCall teate, siis kuidas ta peaks edasi toimima?

o Kas inimesed saavad autodesse paigaldatud GPS-süsteemi välja lülitada?

o Kas eCall võimaldab jälitada inimesi?


http://www.eena.org/publications/next-generation-ecall#.WNDBH2e7qpo

http://geenius.ee/rubriik/turvaline-tehnika/selle-aasta-oktoobrist-saab-su-auto-hakata-onnetuse-korral-ise-hairekeskusesse-helistama/

http://geenius.ee/rubriik/turvaline-tehnika/selle-aasta-oktoobrist-saab-su-auto-hakata-onnetuse-korral-ise-hairekeskusesse-helistama/


51

o Mille alusel tehakse automaatselt kindlaks autos olevate inimeste arv?

o Kas päästekorraldaja saab usaldada autos olevate inimeste arvu kohta edastatud

infot? Miks?

o Kust-kuhu auto sõitis ja miks ei ole kirjas edasist sõidusuunda? Kust tuli eCall teade?

o Mis tüüpi autost tuli eCall teade?

3. Ühine arutelu klassis: eCalli-i poolt ja vastu.

- Loetlege neid positiivseid külgi, mida eCall võimaldab;

- Loetlege neid negatiivseid külgi, mida eCall võib endaga kaasa tuua;

- Arutlege, kui palju peaks juht vastutama ja kui palju võiks juht anda oma osa üle erinevatele

tehnoloogiatele?

Õpitulemused:

- Õpilased on teadlikud erinevatest tehnoloogilistest uuendustest, mis aitavad õnnetuspaikasid

kiiremini avastada nagu eCall;

- Õpilased mõistavad inimese vastutust oma otsuste eest k.a liiklussituatsioonis.

Lõiming:

- Läbiv teema „Tehnoloogia ja innovatsioon“: õpilast suunatakse mõistma tehnoloogiliste

uuenduste mõju inimeste töö- ja eluviisile, elukvaliteedile ning keskkonnale; mõistma ja

kriitiliselt hindama tehnoloogilise arengu positiivseid ja negatiivseid mõjusid ning kujundama

kaalutletud seisukohti tehnoloogia arengu ja selle kasutamisega seotud eetilistes küsimustes.


suulist mõttearendust ning esitada ettekandjale küsimusi.




LISA 1


Häirekeskuse päästekorraldaja sai autost automaatse eCall teate, milles oli muuhulgas järgmine info:

Sõiduki tüüp: M1

Sõiduki WIN kood: JMZNC2WPJN6S09870

Kütusepaagi tüüp: falce

Viimane sõiduki asukoht: N 59°23ʹ13ʺ; E 24°38ʹ25ʺ

Eelviimane sõiduki asukoht: N 59°23ʹ12ʺ; E 24°37ʹ43ʺ

Inimeste arv: 2

Tagasi sisukorda


52

Õpiülesanded alateemade kaupa

1. Veeohutus

1.1. Suvine ja talvine veeohutus

Õppetegevustega käsitletavad ohutuse alateemad: veeohutus, uimastiennetus (alkoholi mõju)

Taustainfo

Traagilised õnnetused võivad juhtuda nii suvel kui talvel ja uppumiste statistika on jätkuvalt

negatiivse trendiga. Eestis upub aastas ca 5 inimest 100000 elaniku kohta. Uppumissurmadega

lõppenud õnnetuste vähenemist viimaste aastate jooksul ei ole olnud.

Uppumissurmadega lõppenud õnnetused ei ole toimunud ainult suvisel puhkuste perioodil, vaid

jaotub terve aasta peale ning paljud õnnetused on seotud jää tekkimise ja sulamisega.

Talveperioodil veekogu kattev jää ei ründa inimest. Jääõnnetuses on süüdi valesti käitunud inimene,

kes pole osanud ohtu hinnata ja on olnud liiga enesekindel. Inimest kannab „terve“ jää - see

tähendab, et selles puuduvad lõhed või praod, väljanägemine on ühtlane ja sile. Pikipragu vähendab

jää tugevust ligi 25%, ristipragu ligi 40%.

Turvaliseks liikumiseks jääl peab selle paksus olema vähemalt 7 cm. Kevadel ja sügisel ei pruugi isegi

see jää olla turvaline. Põhjamaade päästjad soovitavad minna jääle, mille paksus on vähemalt 10 cm.

Peamised uppumissurmade põhjused on:

Nõrk ujumisoskus – vähese ujumisoskusega ujuja hindab sageli oma võimeid üle. Ujutakse

liiga sügavasse kohta, kus jalad ei ulata enam põhja ja väsides tekib paanika. Koordineeritud

ujumist asendab sihitu rabelemine, mis soodustab kiiret vee alla vajumist;

Järelevalveta lapsed – tihti jätavad lapsevanemad oma lapsed veekogude ääres järelevalveta

või usaldavad paar aastat vanemate õdede-vendade hooleks. Tihti ei arvestata, et see

veesügavus või lainetus, mis täiskasvanu jaoks on väike, võib lapsele osutuda eluohtlikuks;

Alkohol – alkoholijoove on peamiseks meeste uppumise põhjuseks. Ohtlikuks osutub ka nõrk

joove ja pohmell. Alkoholi tarvitanu väsib kiiresti, lisaks tekivad reflektoorsed

südamevereringesüsteemi talituse häired. Võib tekkida kiiresti alajahtumine ja jäsemete

verevarustus võib järsult halveneda;

Tervislik seisund – suplema minekul ei arvestata sageli oma tervislikku seisundit ja

ignoreeritakse arsti ettekirjutusi. Ujumine on ohtlik südame-, neeru-, kopsu-, ja

kõrvahaigetele ning epilepsiahoogude all kannatavatele inimestele. Tihti ei arvestata ka oma

vanusega – see, mis eelmisel suvel oli jõukohane ei puugi järgmisel enam olla;

Ujumine selleks mitte ettenähtud kohtades – tihti minnakse ujuma merre tugeva lainetusega

või kiirevoolulisse jõkke. Samuti võib tundmatus kohas sattuda veekeeristesse või

veekasvudesse. Palju vigastusi juhtub vette hüppamisel selleks mitte ettenähtud kohtadest


53

(nt sillad, muulid). Meeles peab pidama, et kohtades, mis ei ole ujumiseks ette nähtud, võib

leiduda veealuseid poste, kive, kände ja muud. Samuti võib põhi olla reostatud teravate ja

ohtlike esemetega (nt klaastaara);

Ujumine juhuslike vee peal hoidvate esemetega – tihti kasutavad nõrga ujumisoskusega või

ujuda mitteoskavad inimesed vee peal püsimiseks abivahendeid, nagu auto sisekumme,

õhkmadratseid, täispuhutavaid mänguasju, enda valmistatud parvesid. Nendega ujudes ei

tajuta vee sügavust. Ümberminemise korral avastatakse, et jalad ei ulatu põhja, millele

järgneb paanikahoog;

Paadisõidu reeglite rikkumine – õnnetused paadisõidul tekivad sageli oskamatusest või

hooletusest. Sagedasemaks põhjuseks on paatide ülekoormamine, paadisõit alkoholijoobes,

sõiduks kõlbmatute paatide kasutamine, kogenematus juhtimisel. Riikides, kus on tehtud

statistikat kaatrite, paatide ja jahtidega juhtunud veeõnnetuste ja nende põhjuste kohta, on

jõutud järeldusele, et enamik vees hukkunud inimesi oleks jäänud ellu, kui nad oleks kandnud

päästevesti (T.Klooster, I.Paulus 2005 “Vetelpääste”, Sisekaitseakadeemia, Tallinn).

Tegutsemise veeõnnetuse korral (enda päästmisel, paadist vette kukkumisel, teiste abistamine, abi

kutsumine, kannatanu abistamisel kaldalt, kannatanu abistamisel vees):

https://www.rescue.ee/et/kodanikule/veeohutus/veeohutus-suvel.html

Soovituslikud õppevideod, mida õpilastega vaadata:

https://www.youtube.com/watch?v=grJfhSYsZFQ&t=13s – „Peata oma sõbrad“ – pikk versioon

https://www.youtube.com/watch?v=9gEoYQQHyhU – "Peata oma sõbrad" - Alkohol ja uppumine

https://www.youtube.com/watch?v=i-kYs9YPhwA – "Peata oma sõbrad" - Siimu lugu

https://www.youtube.com/watch?v=yWSC_29M60w - "Peata oma sõbrad" - Alkohol ja ujumine

https://www.youtube.com/watch?v=f5L8k4IxN0I - "Peata oma sõbrad" – Elustamisvõtted

https://www.youtube.com/watch?v=JbpHawUbsOA - "Peata oma sõbrad" - Hädasolija abistamine

https://www.youtube.com/watch?v=MCmtP4_Fj6M&t=6s - Veeohutus - Ära mine nõrgale jääle!


Juhtida õpilaste tähelepanu ohutu käitumise oskuste arendamisele ning väärtustavate hoiakute

kujundamisele veekogu ääres. Õppemeetoditest on kesksel kohal rühmatöö, analüüs, avalik

esinemine.

Õppetegevused

1. Sissejuhatav tegevus tunnis, kus toimub „Peata oma sõbrad“ filmi vaatamine (pikk versioon,

45 minutit):

https://www.youtube.com/watch?v=grJfhSYsZFQ&t=13s – „Peata oma sõbrad“ – pikk

versioon.

2. Analüüs filmi põhjal.

- Õpilased jagunevad gruppidesse (4-5 noort).

- Arutada omavahel ja analüüsida, mis põhjustas veeõnnetusi selles filmis. Analüüsimiseks on u

10 minutit ja klassis arutamiseks u 20 minutit (sõltub klassi suurusest).

https://www.rescue.ee/et/kodanikule/veeohutus/veeohutus-suvel.html

https://www.youtube.com/watch?v=grJfhSYsZFQ&t=13s

https://www.youtube.com/watch?v=9gEoYQQHyhU

https://www.youtube.com/watch?v=i-kYs9YPhwA

https://www.youtube.com/watch?v=yWSC_29M60w

https://www.youtube.com/watch?v=f5L8k4IxN0I

https://www.youtube.com/watch?v=JbpHawUbsOA

https://www.youtube.com/watch?v=MCmtP4_Fj6M&t=6s

https://www.youtube.com/watch?v=grJfhSYsZFQ&t=13s


54

3. Analüüsige, kuidas alkohol mõjub organismile ja mis tagajärjed võivad tekkida purjus peaga

vette minemisel ja miks?

- Analüüsige purjus inimese käitumist vees ning veekogu ääres.

Selle ülesande raames on soovituslik üle vaadata lühiklipid:

https://www.youtube.com/watch?v=yWSC_29M60w - "Peata oma sõbrad" - Alkohol ja

ujumine (2,20 minutit)

https://www.youtube.com/watch?v=9gEoYQQHyhU – "Peata oma sõbrad" - Alkohol ja

uppumine (0,37 minutit)

https://www.youtube.com/watch?v=i-kYs9YPhwA – Siimu lugu (1,15 minutit)

4. Analüüsige, kuidas tunda ära veeõnnetusse sattunud inimest ja/või potentsiaalset abivajajat

(väsinud ujuja, uppumisohus inimene)?

- Analüüsige, millised on minu tegevused ja miks, kui näen uppujat (erilist tähelepanu pöörata

ka oma ohutusele). Selle ülesande raames on soovituslik üle vaadata:

https://www.youtube.com/watch?v=JbpHawUbsOA - "Peata oma sõbrad" - Hädasolija

abistamine (1,21 minutit)

https://www.youtube.com/watch?v=8te9idzLh7E – uppuja ära tundmine (2,44 min)

5. Vaadake õpilastega õppevideot:

https://www.youtube.com/watch?v=MCmtP4_Fj6M&t=6s - Veeohutus - Ära mine nõrgale

jääle! (3,47 minutit)

- Peale video vaatamist jagunevad õpilased gruppidesse (4-5 noort)

- analüüsida ja arutada omavahel, miks tekivad veeõnnetused talvel, kus on jää nõrgemad

kohad?

- kuidas tegutseda, kui näed, et inimene on vajunud läbi jää? Analüüsimiseks on u 10 minutit ja

klassis arutamiseks u 20 minutit (sõltub klassi suurusest).

6. Kodutöö.

- Moodustage 4-5 liikmelised grupid kodutöö tegemiseks.

- Kodutöö lähteülesanne: mõelge läbi, kuidas saaks oma eakaaslastele rääkida veeohutusest

(veeõnnetuse põhjused; tundmatus kohas hüppamised; alkohol ja vesi; hädasolija

abistamine), nii, et teema oleks aru saadud, et eakaaslased mõtleksid oma käitumise üle ja

vajadusel parandaksid seda.

- Selleks valmistage ette video, mis on suunatud konkreetsele sihtrühmale nt „Nõuanded

noortele“. Video pikkus peaks olema u 2-3 minutiline, millele järgneb kaitsmine ja

lisaküsimustele vastamine (u 10 minutit).

- Õpilased põhjendavad, miks on valitud just selline lähenemine, selline sihtrühm ja millist

muutust suhtumises ja käitumises võiks video ja nõuanded kutsuda esile sihtrühmas.

Õpitulemused

Analüüsib riskikäitumist veekogu ääres (hulljulgus, vettehüpped tundmatus kohas, kõrgest

kohast; k.a. alkoholi mõju riskikäitumisele jms).

Analüüsib purjus inimese käitumist vees ja vee ääres (ratsionaalset mõtlemist pärssiv ja

riskikäitumist esile toov tegur).

https://www.youtube.com/watch?v=yWSC_29M60w

https://www.youtube.com/watch?v=9gEoYQQHyhU

https://www.youtube.com/watch?v=i-kYs9YPhwA

https://www.youtube.com/watch?v=JbpHawUbsOA

https://www.youtube.com/watch?v=8te9idzLh7E

https://www.youtube.com/watch?v=MCmtP4_Fj6M&t=6s


55

Arutleb veekogu ääres tekkida võivate võimalike ohtlike olukordade üle nii suvel kui talvel

ning pakub välja võimalikke ohtude maandamise meetmeid.

Analüüsib oma võimeid uppumisohtu sattunud inimese aitamiseks.

Kirjeldab uppumisohtu sattunud inimest (väsinud ujuja, aktiivne uppuja, passiivne uppuja,

uppunu).

Lõiming






- Bioloogia: närviimpulsi moodustumist ja levikut mõjutavad tegurid, närvisüsteemi

kahjustavad tegurid. Organismi termoregulatsiooni mehhanismid.

- Keemia: selgitab alkoholijoobega seotud keemilisi protsesse organismis ning sellest

põhjustatud sotsiaalseid probleeme.

Tagasi sisukorda


56

1.2. Mereohutus (Evelyn Leinbok)

Taustainfo

Igal aastal reageeritakse Eesti merealadel ja piiriveekogudel mitmesajale merepäästejuhtumile.

Abivajanud inimesi võib kokku lugeda sadades. Hädasolnud inimeste suur arv on tingitud sellest, et

ühe juhtumi puhul võib korraga hädas olla üle 100 kalamehe, kes kevadel ilmastikuolude ja jää

muutunud olude tõttu Peipsi järvele lõksu jäävad. Samuti on suve perioodil rohkelt juhtumeid, kus

korraga võib olla hädas palju inimesi (peamiselt madalikule või karile sõidud ning aluste tehnilised

rikked).

Hädasolijad ja abivajajad on reeglina harrastuskalurid ja harrastusmeresõitjad. Suvisel

navigatsiooniperioodil (juuni, juuli, august) moodustavad suurema osa juhtumitest hätta sattunud

lõbusõidualused. Suvisele navigatsiooniperioodile langeb kõige rohkem sündmusi ning siis on ka

kõige rohkem inimesi, kes vajavad päästmist või abi. Talvisel ajal esineb jäämurdeprobleem, mis

halvendab oluliselt meresõiduohutust. Talveperioodil on üheks põhjuseks ka kalastajate jääl

eksimine, kes ei suuda väsimuse, terviserikke või transpordivahendi tehnilise rikke tõttu iseseisvalt

kaldale tagasi pöörduda. Teiseks tekivad igal aastal sügis-talvisel ja kevad-talvisel perioodil

probleemid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Pärnu lahel jääalust püüki teostavate

harrastuskaluritega, kes ei oska arvestada kiiresti muutuvate ilmastikuoludega kaasnevaid ohte.

Enamik õnnetusi juhtub hämaruse ja pimeduse saabudes, kui soovitakse järvelt ja merelahtedelt

tagasi kaldale naasta.

Politsei- ja Piirivalveameti poolt 2015.aastal tellitud ja Turu-Uuringute AS poolt läbi viidud uuringu

tulemusel selgus, et õpilased on veeohutuse teemadel küll informeeritud, kuid peamiselt on sellest

räägitud noorematele õpilastele. 6.-12. klassi õpilastest 23% ei ole viimase aasta jooksul veeohutuse

teemadel lisainfot saanud ning abiturientide seas on vastav osakaal koguni 36%.

Lisainfo : https://www.politsei.ee/et/nouanded/liiklemine-merel-ja-piiriveekogudel/

https://www.politsei.ee/dotAsset/224969.pdf

Õppetegevuste eesmärk. Filmi vaatamise, küsimustele vastamise ning arutelude kaudu saavad

õpilased teadlikuks merepääste toimimisest ning õpivad tundma merel kehtivaid reegleid nii enda kui

ka veesõiduki ohutuse mõistes. Iseseisva informatsiooni otsinguga omandatakse teadmisi merel

ohutult käitumiseks, kuidas valmistuda merele minekuks ning kuidas toimida ja kutsuda abi merel

hätta sattudes.

Aeg. 4 X 45 min (45 min filmi vaatamiseks ja aruteluks + 45 min info otsimiseks + 45 min kodutööks +

45 min küsimustiku täitmiseks, kontrolliks ja tagasisidega tutvumiseks)

Õppekeskkond. Klassiruum, kus on projektor filmi vaatamiseks ja internetiühendusega arvutid

https://www.politsei.ee/et/nouanded/liiklemine-merel-ja-piiriveekogudel/

https://www.politsei.ee/dotAsset/224969.pdf


57

Õppetegevused

1. Vaadake filmi „Usaldusmehed merel“ https://www.youtube.com/watch?v=tsDsAGbR7GU (filmi

pikkus 11:35) ja otsige veebist infot merevalvekeskuse ja liiklemise kohta merel ja piiriveekogudel.

Vastake järgmistele küsimustele:

- Kuidas toimub elude päästmine merel? Millised ametid ja üksused on kaasatud? Millised

salgad millal reageerivad ja mis on nende ülesanne?

- Mis muudab merepäästjate töö keeruliseks? Loetlege põhjused.

- Mida teha enne merele minemist, mida võtta kaasa ja mida arvestada, et tagada enda ja oma

kaaslaste turvalisus? Loetle ka neid põhimõtteid, mida filmis ei mainitud.

- Millest tekib reostus merel? Mis seda põhjustavad ja kuidas on see ohtlik loodusele sh

inimesele? Kuidas saaks seda ära hoida? Paku oma variante selleks.

- Milliseid ametinimetusi mainiti filmis? Millised on nende tööülesanded? Millised

isikuomadused on vajalikud nende ametite esindajatel?

2. Arutlege esmalt pinginaabriga ja siis klassis ühiselt järgmistel teemadel:

- meresõit ja uimastavate ainete tarvitamine (kas on erinevust joobes autojuhtimisest, kas

mereseltskond võib tarvitada, millised probleemid võivad tekkida alkoholi tarbimisel merel jne),

- kuidas valmistuda merele minekuks (mida võtta kaasa, keda teavitada, mida arvestada,

ilmaennustuste ja ilmastikuolude jälgimine ja hindamine jne).

3. Otsige pinginaabriga internetist infot sidevahendite ja signaalmärkide kasutamise kohta merel ning

kuidas on võimalik merehätta sattudes ellu jääda.

- Pange kirja kõige olulisem leitud infost ning eelnenud aruteludest juhtnööridena, mis on

suunatud inimestele, kes planeerivad merele või piiriveekogule minekut.

- Määratlege sihtrühm, kellele on need juhtnöörid mõeldud.

- Viige konkreetsed juhised kooskõlla sihtrühma ja võimalike tingimustega (nt kalurid talvel või

pere, kes plaanib suvel lastega lõbusõitu või noored, kes plaanivad merel lõbusalt aega veeta

vm).

4. Kaasõpilaste mereohutusealaste teadmiste kontrollimine.

- Õpilased koostavad koduse tööna valikvastustega küsimustiku (2 lk) nende arvates kõige

olulisemate mereohutusealaste küsimustega.

- Küsimustikud jagatakse loosi teel klassis laiali ning täidetakse. Igale küsimustikule on märgitud üks

number ning õpilane oma nime sellele ei lisa. Küsimustiku numbrile vastavat õpilase nime teab

õpetaja.

- Küsimustiku koostaja kontrollib kaasõpilase vastused üle ning valede vastuste korral lisab õige

vastuse ja põhjenduse, miks antud vastus on õige. Õpilane võtab kokku õiged ja valed vastused ning

annab kirjalikult soovitused, mida antud vastaja peaks veel mereohutuse teemal juurde õppima.

Küsimustiku täitja tutvub talle antud tagasisidega.

Õpitulemused:

- õpilane teab, kuidas toimub merevalvekeskuse töö ning millised on merepäästjate

ülesanded, millised ametid ja üksused on merepäästes kaasatud;

https://www.youtube.com/watch?v=tsDsAGbR7GU


58

- oskab adekvaatselt hinnata oma kogemusi ja ilmastikuolusid; põhjendab, milleks on vajalik

lähedaste teavitamine;

- teab päästevesti jm abivahendite toimet veetranspordis, oskab neid kasutada;

- analüüsib merel abi kutsumise erisusi, oskab kasutada sidevahendid;

- teab punase raketi kasutamise iseärasusi;

- analüüsib, kuidas meresõidul käituda (sh alkoholi tarvitamine);

- teab ja oskab kutsuda abi ja oskab abistada ennast ning teisi nii suvel kui talvel.

Lõiming

- Bioloogia: närviimpulsi moodustumist ja levikut mõjutavad tegurid, närvisüsteemi

kahjustavad tegurid. Organismi termoregulatsiooni mehhanismid. Liikide hävimist

põhjustavad antropogeensed tegurid ning liikide kaitse võimalused (merereostus).

- Keemia: selgitab alkoholijoobega seotud keemilisi protsesse organismis ning sellest


- Geograafia: keskkonnaprobleemid, maailmamere reostumine.

- Uurimistöö alused: orienteerub valitud ainevaldkonna lihtsamas kirjanduses, leiab vajaliku

info ja analüüsib seda kriitiliselt.



- Karjääriõpetus: isiksuseomadused ja nende seosed karjäärivalikuga.


- Küsimustiku koostaja kontrollib tema poolt koostatud küsimustiku täitnud kaasõpilase

vastused, teeb parandused koos põhjendusega; võtab kokku õiged ja valed vastused ning

annab soovitused, mida kaasõpilane peaks mereohutuse teemal veel juurde õppima.

- Õpilasele antav hinne koosneb kahest komponendist: õpetaja hindab iga küsimustiku põhjal

nii küsimustiku koostamist (kas on toodud välja kõige olulisemad küsimused, kuidas

küsimustik on koostatud ja kuidas on selgitatud valede vastuste puhul õiget ning antud

tagasisidet kaasõpilasele) ja küsimustikule vastamist.

Tagasi sisukorda


59

2. Hädaolukorraks valmisolek

Taustainfo

Eesti elanikkonnakaitse üldeesmärk on tõsta ühiskonna kõigi tasandite vastupanuvõimet kriisidega

hakkamasaamiseks ning tagada seeläbi inimeste parim võimalik kaitse õnnetuste, hädaolukordade,

elutähtsate teenuste katkestuste, terrorirünnakute ning relvakonfliktide korral. Selle saavutamiseks

on vaja tõsta elanike teadlikkust ja nende valmisolekut võimalikeks kriisiolukordadeks valmistumisel

ja neis hakkamasaamisel. Oluline on, et inimesed oskaksid erinevates kriisiolukordades ohutult

käituda ning nende iseseisev valmisolek erinevate kriiside korral kodus pikaajaliselt hakkama saada

tõuseks.

Päästeameti ja Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringud näitavad, et Eesti inimesed pole

loodusõnnetusteks ega elutähtsate teenuste katkestusteks valmistunud. Me kõik sõltume rohkemal

või vähemal määral elutähtsatest teenustest. Olgu selleks elekter, vesi, kanalisatsioon, keskküte,

andmeside või midagi muud. Nende teenuste katkemisel hakkab väga suurt rolli mängima see, kas

me oleme eelnevalt mõelnud läbi, kuidas nende rikete korral käituda, mida selleks endale varuda.

Äärmiselt tähtis on need varud endale ka päriselt soetada, sest neist on kasu vaid siis, kuid need on

kriisi ajal juba kodus olemas.

Lisainfo: https://www.rescue.ee/et/kodanikule/elanikkonnakaitse/

Hädaolukordade liigitus:

• Looduslikud

– Geo-füüsikalised (maavärin, maalihe, vulkaanipurse)

– Meteoroloogilised (äärmuslik temperatuur, udu, torm)

– Hüdroloogilised (üleujutus, maalihe, lained)

– Klimatoloogilised (põud, maastikutulekahju, üleujutus jää sulamisest)

– Bioloogilised (epideemia, loomataud, putukate rünne)

– Maavälised (kokkupõrge, kosmose ilm)

• Tehnoloogilised

– Tööstuslikud (keemia, varing, plahvatus, tulekahju, gaasileke, mürgitus, kiirgus, muu)

– Transpordi (õhu-, raudtee-, vee-, maantee)

– Muud (varing, plahvatus, tulekahju, muu)

Päästeamet juhib Eestis alljärgnevate hädaolukordade lahendamist:

1. Ulatuslik metsa- või maastikutulekahju

2. Üleujutus tiheasustusalal

3. Raskete tagajärgedega torm

4. Suurõnnetus ohtlikke kemikaale käitlevas ettevõttes või muus tööstus- või laohoones

5. Tulekahju, plahvatus või varing, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi

6. Raskete tagajärgedega laevaõnnetus sadamas

7. Erakordselt külm ilm

8. Ulatuslik rannikureostus

9. Ulatuslik keskkonnareostus sisemaal (kuni ohustava edasise reostuse leviku tõkestamiseni)

https://www.rescue.ee/et/kodanikule/elanikkonnakaitse/


60

10. Raskete tagajärgedega õnnetus maanteel

11. Raskete tagajärgedega õnnetus raudteel

12. Raskete tagajärgedega õhusõidukiõnnetus (maismaal ja siseveekogudel)

13. Paljude kannatanutega õnnetus jää lagunemisel (siseveekogudel)

14. Kiirgushädaolukord

Täielik hädaolukordade loetelu asub:

https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/riskianalyys_kokkuvote_2013.pdf

Valik Eestis toimunud suurõnnetusi:

a) 2010. aasta augustitorm – kuni 36,5 m/s, elektrita 172 000 klienti, metsakahjustused 670 + 1500

ha;

b) 9.-10. detsember 2010 lumetorm Monika – hukkus 3 inimest, elektrita 68 568 klienti, lumevangis

600 inimest;

c) 26.12.2011 jõulutorm „Patrick“ – elektrita 172 000 klienti, hoonete ja metsade kahjustused;

d) 2013. aasta oktoobritorm Simone (aka Carmen, Allan, St Jude, Christian) – puhangud kuni 33,2

m/s, elektrita 160 000 klienti, purustused majadel, metsakahjustused;

e) 2014. aasta detsembritorm Bille – kuni 38,6 m/s, 20 000 majapidamist elektrita;

f) 5.-7. august 2003 – suurvihm põhjustas Kohtla-Järvel tulvavee, mis tekitas linnatänavatel 20 km2

üleujutuse. Tekkinud kahju hinnati 3,2 miljonile eurole;

g) 2006 jaanuaris Loode-Eesti ranniku reostus 10 tonni rasket kütteõli, reostus 35 km rannikualal;

h) 1997 Oru turbaraba põleng – 240 hektarit, 21 päeva, hävis Eesti aastane turbavaru;

i) 2006 a 14. - 25. juuni metsatulekahju Mähustes – 587 hektarit;

j) 2006 a 12. juuli- 01. august metsatulekahju Agusalus – 1235 hektarit;

k) 2008 a 24. - 29. mai metsatulekahju Vihterpalus – 804 hektarit

l) 1995 a Saaremaa Ühisgümnaasiumi tulekahju – 2 hukkunut, 70 vigastatut (sh 30 raskelt);

m) 05.03.2009 - Mustika kaubanduskeskuse tulekahju

n) Aprill 1997: tulekahju Pärnumaal Halinga turvakodus 8 hukkunut

o) Aprill 2006: põles Sillamäe sotsiaalmaja 5 hukkunut

p) 20.02.2011 - Haapsalu lastekodu põleng, Hukkunuid: 10

q) Marja poe varing 1994. aasta 12. veebruaril, milles hukkus 5 ning vigastada sai 13 inimest.

r) 28.09.1994 parvlaev Estonia uppumine hukkus 852, päästeti 137.

s) 10.08.2005 Copterline õnnetus, hukkusid kõik pardal olnud 12+2 inimest.

t) 2007. aastal Saaremaal Salmes bussiõnnetus 28 koorilauljat vigastada.

u) 13.12.2010 Harjumaal Tallinn-Tartu mnt 30 km-l. Teelt sõitis välja 35 tonni kütust vedav veok, 8

tonni kütust lekkis, keskkonnareostuse likvideerimine kestis 16 päeva.

v) 7-8.01.2005 – Pärnu jaanuaritorm, Kannatanuid: 100, kahjude suurus ca 45 milj EUR.

w) 16.04.2014 – Raudteeõnnetus Raasiku ülesõidukohal (rongi kokkupõrge veoautoga). Hukkunuid:

2, kannatanuid:12 (antud õnnetus ei klassifitseeru ekspertide arvates suurõnnetuseks).

LISAINFO LINGID:

http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=MA11A&user_id=at

http://geoportaal.maaamet.ee/est/Teenused/Kaardirakendused/Uleujutuste-rakendus-p467.html

https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/riskianalyys_kokkuvote_2013.pdf

http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=MA11A&user_id=at

http://geoportaal.maaamet.ee/est/Teenused/Kaardirakendused/Uleujutuste-rakendus-p467.html


61


Praktiliste koduste ülesannete ja klassis toimuvate arutelude kaudu oskab õpilane valmistuda

hädaolukorraks, vältida hädaolukorrast tulevaid riske oma tuleviku planeerimisel (nt kodu rajamisel)

ja reisimisel ning tunneb kodukoha riske.

Aeg: teema sissejuhatus ja selgitus tunnis: 15 min + Grupitööd: 1 nädal + Ettekanne: iga grupp 10 min

+ 5 min küsimustele (2 akadeemilist tundi).

Õppekeskkond: aineklass, informatsiooni otsimiseks arvutiklassis, võimalusel ohtliku ettevõtte

külastus.

Õppetegevused

1. Grupitöö.

- Klassi õpilased jagunevad kuueks grupiks.

- Grupitööd tehakse kolmel erineval teemal, igat teemat käsitleb kaks gruppi.

Teemad:

a. Kodukoha riskid. Kaks gruppi õpilasi kaardistavad oma kodukoha riskid ja analüüsivad

võimalikke leevendusmeetmeid; mida saavad nemad ise, tavakodanikuna, teha enda

valmisoleku parandamiseks või riski maandamiseks. Kust, kellelt ja millistelt numbritelt saab

abi kutsuda riski realiseerumisel?

b. Hädaolukorrad Eestis. Kaks gruppi valivad kolmest võimalikust hädaolukorrast Eestis (raskete

tagajärgedega torm, erakordselt külm ilm ja üleujutus tiheasustusalal) endale meelepärase

hädaolukorra, panevad kirja käitumise juhised valitud hädaolukorras hakkamasaamiseks.


c. Reis välisriiki – planeeri reis välisriiki, koosta ohuhinnang ning analüüsi, milliste

hädaolukordadega võid reisi jooksul kokku puutuda;

Info Välisministeeriumi lehelt http://reisitargalt.mfa.ee/

2. Iga grupp teeb ettekande oma töö tulemustest mõnele teisele IV kooliastme klassile.

Õpitulemused

- Analüüsib oma kodukandi riske (loodusõnnetused – üleujutused, lumetorm, tormid;

elutähtsa teenus katkestus; tööstusest ja kemikaalist tulenevad ohud – keemiaettevõtted,

transport).

- Oskab nimetada koduseid meetmeid hädaolukorraks valmistumisel (kodused varud,

generaatorite olemasolu, liivakotid üleujutuste korral jm).

- Oskab vältida hädaolukorrast tulevaid riske oma tuleviku planeerimisel ja reisimisel

(üleujutusalale kodu mitte rajamine, reisimisel väldib riskipiirkondi – vulkaanid , maavärinad,

rahutused, kemikaalikäitlemise ohualad).

- Oskab leida ja valida õigeid hädaolukorra käitumisjuhiseid (nii hädaolukorra eel kui ajal, nt

looduõnnetused ja kemikaali õnnetused ja elutähtsa teenuse katkestuse korral, reisi

planeerides ja reisil olles teab lisaks olulisi kontakte).


http://reisitargalt.mfa.ee/


62

Lõiming


info ja analüüsib seda kriitiliselt.



- Riigikaitse: oskab hinnata ohte ja käituda erinevate ohtude korral: tuleoht, mürkaineoht,

radiatsioonioht ja plahvatusohtlikest esemetest tingitud oht.

- Geograafia: teab maavärinate piirkondi, selgitab nende teket ja tugevuse mõõtmist;

laamtektoonika, laamade liikumisega seotud protsessid, vulkanism, maavärinad.

- Keemia: raskmetalliühendite keskkonnaohtlikkus.

Tagasi sisukorda


63

3. Plahvatusohutus

3.1. Käitumine plahvatusohu korral

Taustainfo

Tänapäeva maailmas, kus on avatud võimalused reisimiseks, on eestlased kokku puutunud

plahvatusohu sündmustega väljaspool kodumaad. Üha rohkem kajastatakse terrorirünnakuid, mis

toimuvad meie lähiümbruses - viimastel aastatel on see Eestile üha lähemale liikunud. Näitena võib

tuua 2016. aasta Brüsseli lennujaama ja metroo rünnakuid, 2015. ja 2016. aasta Pariisi rünnakud.

Kadunud ei ole ka ohtlikud maapõues olevad lõhkekehad. 2016. aastal leiti ja tehti kahjutuks Eestis

üle 4000 lõhkekeha. Leidjateks on enamasti inimesed, kes liiguvad looduses, taastavad vanu

taluhooneid, kaevad maad jne.

Targalt käitudes ei satu me ise ohtu ega tekita ohte teistele. Demineerijate kiire saabumine

sündmuskohale ei ole alati võimalik, seetõttu ongi väga oluline, et kohal viibija oskab ohtu

adekvaatselt hinnata ja sellest ka teisi teavitada.

NB! Õpiülesande täitmise eelduseks on varasema kooliastme ohutusõppe läbimine.

Mõisted:

Lõhkekeha - tööstuslikult toodetud kestas lahingumoon (miin, mürsk, granaat, lennukipomm jms).

Pommikahtlus – ohukahtlus, mis kuulutatakse välja, eeldades, et mistahes leitud omanikuta ese,

määratlemata pagas vms võib sisaldada lõhkeseadeldist või muud plahvatusohtlikku eset

Pommioht – lõhkeseadeldise või muu plahvatusohtliku eseme või aine võimalikust õigusvastasest

kasutamisest tulenev oht

Pommiähvardus – teade, mille sisuks on ähvardus kasutada lõhke- või muud plahvatusohtlikku

materjali.


Õpiülesande eesmärgiks on uurida toimunud plahvatusohtlikke olukordi, nende tagajärgi ja

käitumismalle erinevate sündmuste korral. See aitab mõista sündmuste tõsidust ka reageerivate

operatiivteenistuste seisukohast ja pöörata tähelepanu, milliseid tegevusi tehakse sündmuse ohutuks

lahendamiseks. Õpilane omandab teadmisi, millised on ohutud tegevused ja õige käitumine,

puutudes kokku plahvatusohtliku olukorraga.

Õppetegevused

1. Sissejuhatavas osas selgitatakse õpilasele ülesannet ning selle eesmärki. Õpetaja määrab

analüüsi ja ettekande tähtaja (nt üks õppeveerand).

2. Analüüsi tegemiseks palutakse õpilastel leida internetist kolm erinevat artiklit, kus on

tegemist plahvatusohu sündmusega (lõhkekeha linnas, pommikahtlus, pommiähvardus).


64

3. Koostatakse meedia artiklite põhjal kirjalik analüüs koos iseloomustavate piltidega, millised

operatiivteenistused olid sündmusele kaasatud ja milliseid ohutusmeetmeid kasutati.

Tegemist ei pea olema Eestis aset leidnud sündmustega või eestikeelsete artiklitega.

Analüüsi koostamisel tuleb lähtuda järgmistest punktidest:

a) Millise sündmuse liigiga oli tegemist;

b) Kus sündmus aset leidis;

c) Milline oli ohuteade meedias (kuidas kirjeldati);

d) Võimalusel leida pilt ohtlikust kohast või esemest;

e) Analüüsida piltide ja teksti põhjal, millised operatiivteenistused sündmuskohal

olid;

f) Milliseid ohutust tagavaid tegevusi läbi viidi (evakueerimine, kaitseriietus,

pommirobot, pommikoer, veekahur, kaevetööd jms);

g) Milline oli lõplik tulemus (lõhkekeha hävitati, pommikahtlane ese lasti

veekahuriga puruks, eseme omanik ilmus välja, ähvarduse tegija tabati, ohtliku

olukorra tekitaja sai karistada jms)

4. Valmistatakse ette kokkuvõttev esitlus, koos pildimaterjali ja selgitustega.

5. Viiakse läbi ettekanne klassikaaslastele, mille põhjal küsitakse küsimusi. Iga ettekande ja

küsimuste peale on aega 10 min.

6. Kokkuvõtvas osas

- Õpilased jagunevad kolme gruppi .

- Leidke sarnastes situatsioonides võimalikult ohutu lahendus sündmusele: esimese grupi

ülesanne: pommiähvardus koolis, teise grupi ülesanne: kahtlane ese Tallinna lennujaamas ja

kolmanda grupi ülesanne: lennukipomm ERMi muuseumi juures.

Õpitulemused

- Õpilane oskab analüüsida erinevaid plahvatusohtlikke olukordi.

- Õpilane oskab hinnata olukorda ja anda teistele korraldusi ohutuks tegevuseks.

- Õpilane teab, millised võimalikud tagajärjed on ohtliku olukorra põhjustamisel.

- Õpilane teab, millist infot edastada operatiivteenistustele, et nad suudaksid sündmuse

ohutult lahendada.

Lõiming







- Riigikaitse: Plahvatusohtlikud esemed. Ohutusreeglid plahvatusohtlike esemete leidmise

korral. Käitumine pommiähvarduse korral, evakueerumine.


65

- Keemia: keemilise reaktsiooni suunaga seotud probleemid keemiatööstuses, looduses ja

igapäevaelus.

Tagasi sisukorda


66

3.2. Plahvatuse mõju

Taustainfo

Päästeameti demineerijad reageerivad aastas keskmiselt 1500 sündmusele. Enamus neist (keskmiselt

900) on lahingumoona leidmisele, kuid kahjuks on ka selliseid sündmusi, kus vale käitlemise tagajärjel

on toimunud lõhkematerjali plahvatus. Üha enam leitavast lahingumoonast on selline, mis ei kannata

mingisugustki liigutamist ning seetõttu tuleb need hävitada leiukohal. Seetõttu on väga oluline teada,

kuidas viia läbi lõhketöö, et oleks võimalikult väike kahju ümbritsevale keskkonnale. Lõhkematerjali

plahvatuse tekitatud vigastused inimese organismile on väga traagilised.

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Lõhkematerjali plahvatused 10 15 4 8 5 6 5

Hukkunud 2 0 1 0 0 1 2

Vigastatud 13 8 1 9 6 7 2

Lõhkeaine - keemiline ühend või ühendite mehhaaniline segu, mis soojuse, surve, löögi, hõõrumise,

sädeme, valguse või keemilise reaktsiooni mõjul ülikiiresti laguneb ja tekib plahvatus.

Lõhkematerjal – lõhkeaine või lõhkeainet sisaldav toode.

Plahvatus – aine ülikiire põlemine, millega kaasneb ruumala muutus (ülerõhk ja alarõhk),

temperatuuri kiire kasv ja lööklaine. Kui ainet ümbritseb kest (lõhkematerjal ja lõhkekeha), siis

lisandub plahvatusele veel kildude laialilend.

Antud ülesande raames uuritakse plahvatuse mõju seede-, hingamis-, meele-, katte-, tugi-, liikumis-

ja ringeelundkonnale.

Ümbritseva keskkonna all uuritakse antud ülesande raames plahvatuse mõju florale, pinnavormidele

ja erinevatele materjalidele (klaas, puit, kivi vms).


Ülesande eesmärgiks on selgitada välja plahvatusega kaasnevad ohud. Plahvatuse mõju ja

tagajärgede analüüsi kaudu omandatakse oskusi plahvatusohu vältimiseks. Uurimustöö teostamise

kaudu oskab õpilane kaasõpilastele põhjendada, miks on plahvatus ohtlik nii inimesele ja

ümbritsevale keskkonnale. Uurimistöö kavandamise ja läbiviimise kaudu omandatakse teadustöö

olemuse ja läbiviimise põhitõed.

Õppetegevused

1. Õpilased koostavad uurimustöö, mille sisuks on uurida plahvatusega kaasnevate tegurite

mõju inimese elundkonnale ja ümbritsevale keskkonnale. Uurimustöö hüpoteesideks on –

„Lõhkematerjali ja lõhkekeha plahvatusega kaasnevad vigastused on eluohtlikud“,

„Lõhkematerjali ja lõhkekeha plahvatusest tekkinud mõju keskkonnale on kulukas“.

(Uurimistöö koostamise juhiseid vt Ülesanne: Uurimistöö tervise ja ohutuse teemal)


67

2. Õpilased jagatakse vastavalt elundkondade ja keskkonna teemade järgi paaridesse

(gruppidesse).

3. Iseseisva tööna valmib etteantud tähtajaks (üks õppeveerand) lühike uurimistöö.

4. Uurimistöö põhjal tehakse ka kokkuvõttev esitlus kaasõpilastele.

5. Uurimistööde ette kandmisel on igale ettekandjale aega koos küsimustega 15 minutit.

6. Kokkuvõttev osa.

a. Mida uurimistöö meile õpetas?

b. Miks on lõhkematerjalid ohtlikud?

c. Kuidas on ennast võimalik plahvatuse eest kaitsta?

Õpitulemused

- Õpilane oskab analüüsida plahvatuse mõju inimesele ja ümbritsevale keskkonnale.

- Õpilane oskab teistele selgitada plahvatuse mõju.

- Õpilane teab, kuidas ennast plahvatuse eest kaitsta.

Lõiming







- Riigikaitse: plahvatusohtlikud esemed; ohutusreeglid plahvatusohtlike esemete leidmise

korral; käitumine pommiähvarduse korral, evakueerumine.

- Keemia: keemilise reaktsiooni suunaga seotud probleemid keemiatööstuses, looduses ja

igapäevaelus.


info ja analüüsib seda kriitiliselt; vormistab uurimistöö teaduslikule uurimistööle esitatud

nõuete ning uurimistöö juhendi järgi; esitab ja kaitseb oma uurimistulemusi nii suuliselt kui

ka kirjalikult; oskab anda konstruktiivset tagasisidet kaasõpilase uurimistöö kohta.

Tagasi sisukorda


68

4. Tuleohutus

4.1. Tuleohutus I (PÄA, Inga Ploomipuu)

Taustainfo

Iga päev toimub Eestis keskmiselt 2 eluhoone tulekahju. Suurem osa tuleõnnetustest saab alguse

inimeste hooletusest või teadmatusest (nt toidu kuumale pliidile unustamine või külmunud torude

sulatamine leeklambiga). Valdav osa IV kooliastmest elab igapäevaselt kodus. Seega on noorte

kaasabil ning nende teadmiste parandamisega võimalik oluliselt tõsta tuleohutusest teadlike ja

teemat tähtsustavate inimeste ringi. Tuleohutusseadus annab täpsed viited ja toob välja peamised

nõuded kodustele tuleohutusnõuetele. Üheks tuleõnnetuste ennetamise viisiks on läbi nõuete

parandada teadlikkust. Tuleohutuse seadus on leitav lingilt:


Lihtsustatud ja visuaalsel kujul leiab tuleohutuse nõuded:

https://www.rescue.ee/et/kodanikule/tuleohutus/


Suureneb õpilaste teadlikkus kodude tuleohutustest. Gümnaasiumi õpilane õpib märkama tuleohtu

tekitada võivaid olukordi ja tegevusi ning oskab neid vastavalt võimalustele minimaliseerida. Õpilased

omandavad teadmised, kuidas iseseisvat elu alustades (nt korteri üürimisel, ühiselamu toa valikul,

kodu ostmise puhul) mida arvestada ja kuidas tagada isiklike ruumide tuleohutus.

Õppetegevused

1. Arutelu klassis: enamlevinud tulekahjude tekkepõhjused ja riskid kodudes (30 minutit). Riskid ja

tekkepõhjused pannakse tahvlile kirja, abiks koduse töö tegemisel (punkt 2).

2. Kodune töö: kodune riskide/ohtude kaardistamine. Õpilane kaardistab enda koduse

tuleohutusalase seisukorra, tuues välja peamised riskid. Seisukorra hindamiseks kasutab

kodukülastuste ankeeti (Lisa 1) (45 minutit).

2. Koduste riskide hindamine.

- Peale kodust tööd jagunevad klassi õpilased kaheks grupiks (oluline, et grupis oleks vähemalt 10

õpilast, et oleks võimalik teostada andmete analüüsi).

- kumbki grupp koostab varasemalt täidetud ankeetide põhjal graafiku peamistest kodus esinenud

riskidest.

- Esinenud riskide maandamiseks pakub grupp võimalikke ohu leevendamise meetmeid.

(Antud ülesanne sobib ühildamiseks andmete analüüsimise õppega)

3. Võrreldakse kahe grupi tulemusi – kas peamised riskid sarnanevad või on tulemused väga

erinevad?

4. Arutelu põlemisel tekkivatest ohtlikest gaasidest.


https://www.rescue.ee/et/kodanikule/tuleohutus/


69

- Mis on tulekahju juures kõige suuremad ohud? Miks võivad tuletõrjujad leida inimesi surnult, kuigi

pääsutee oli veel läbitav ja temperatuur ruumis polnud veel liiga kõrge?

- Kuidas toimida tulekahju ajal? Miks evakueerumisel soovitatakse liikuda maapinna lähedal ja/või

panna suu ette niiske rätik? Kuidas mürgised gaasid ruumis levivad?

- Põlevate materjalide hindamine – milliseid gaase võib eralduda polümeeridest? Milliste materjalide

põlemisel eelkõige mürgiseid gaase tekib?

5. Lisaülesanne. Õpilased kinnistavad teadmisi ning kaardistavad tuleohutusalase olukorra kas: oma

vanavanemate/tädi/onu vm majapidamises või leiavad kinnisvara portaalist maja/suvila ning teevad

olemasolevate andmete ja fotode põhjal müüdava eluaseme tuleohutusalase analüüsi.

Õpitulemused

- Teab tuleohutusnõudeid ja tagab nende täitmise oma võimete ja võimaluste piires igas

olukorras.

- Tunneb oma vastutuse määra tuleohtliku olukorra põhjustamisel.

- Oskab analüüsida tekkinud tuleohtlikke olukordi ja liikuda eesmärgistatult olukorra

lahendamise suunas.

- Tunneb seadusest tulenevaid nõudeid, mis on seotud küttekolletega.

- Oskab analüüsida tulekahjude peamisi tekkepõhjusi ja põhjus-tagajärg seoseid.

- Tunneb erinevate materjalide põlemisest tekkivaid ohtlikke gaase.

Lõiming

- Keemia: põlemisel tekkivad ohtlikud gaasid (nende ruumis levimine, erinevate materjalide

põlemisel tekkivad gaasid, nende ohtlikkus).

- Füüsika: elektriohutus; väärtustab elektriohutuse nõudeid ja oskab põhjendada nende

vajalikkust.


koostamine.



- Uurimistöö alused: analüüsib uurimistulemusi sobivate meetoditega (võrdlemine,

reastamine, analüüs, süntees, üldistamine jt); esitab ja kaitseb oma uurimistulemusi nii

suuliselt kui ka kirjalikult.


70

Lisa 1.


71

Tagasi sisukorda


72

4.2. Tuleohutus II

Taustainfo

Päästeamet on siseministeeriumi haldusala valitsusasutus, mis kujundab ja hoiab Eestis turvalist

elukeskkonda, ennetab ohte ning abistab inimesi õnnetuse korral kiirelt ja professionaalselt. Umbes

2200 töötajaga on Päästeamet suuruselt teine avaliku sektori asutus.

Päästeamet on üle-Eestiline asutus, kus päästekeskuse tasandil (Ida, Põhja, Lõuna ja Lääne) asuvad

tegevusi täideviivad üksused (päästetöödeks valmisolek, ennetustöö ja ohutusjärelevalve).

Päästeameti tasandil täidetakse strateegilise planeerimisega seotud ülesandeid

https://www.rescue.ee/et/paasteamet/organisatsioon/struktuur.html

Lisaks ametnikele tegutsevad päästealal ka vabatahtlikud päästjad. Vabatahtlik päästja reageerib

kodukohas toimunud õnnetusele või muule päästevaldkonna probleemile; ennetab ohuolukordi;

koolitab teisi ja tõstab nende ohuteadlikkust. Täpsemalt loe:

https://www.rescue.ee/et/vabatahtlikud/vabatahtlikud-paastjad.html

Kutsestandardid (päästja, inspektor, demineerija, päästekorraldaja):

http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/valdkond/10521602

Vabatahtliku päästja kutsesobivuse nõuded ja nendele vastavuse kontrollimise kord ning

väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011146

Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse ja

tervisenõuded: https://www.riigiteataja.ee/akt/109122016006


Läbi intervjuu/töövarjupäeva saab õpilane ülevaate riigiasutuse toimimisest, teadmisi erinevatest

ametikohtadest Päästeametis ja oskab analüüsida enda sobivust erinevatele ametikohale.

Märkus: ülesanne sobib karjääriplaneerimise õppesse.

Õppetegevused

1. Esmalt tutvutakse Päästeameti struktuuri, ametikohtade ja erinevate töötajate tööülesannetega.

2. Seejärel tehakse individuaalselt või grupitööna ülevaade ühe valdkonna (ennetus, järelevalve,

pääste, demineerimine) töötaja tööst.

- Selleks kokku leppida töövarjupäev, teha intervjuu (sobivad väiksema piirkonna ja klassi

puhul) või otsida materjali internetist.

- Intervjuu korral koostatakse küsimused intervjuuks või lepitakse kokku töövarjupäev,

kontakte jagab päästeala infotelefon 1524.

3. Õpilane otsib internetist riigi- ja erasektoris töötamise erinevusi.

https://www.rescue.ee/et/paasteamet/organisatsioon/struktuur.html

https://www.rescue.ee/et/vabatahtlikud/vabatahtlikud-paastjad.html

http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/valdkond/10521602




73

4. Õpilane koostab ettekande ja annab klassile ülevaate Päästeameti tegevusest ühe

ametniku/töötaja näitel.

- Hinnatakse enda sobivust töötamaks riigisektoris ja hakkamaks vabatahtlikuks päästjaks.

Õpitulemused

- Teab Päästeameti kui riigiasutuse struktuuri valdkondade, ametikohtade ja tööülesannete

kaudu.

- Oskab loetleda Päästeameti peamiseid ülesandeid.

- Teab, millised on vabatahtlike päästjate ülesanded ja vabatahtlikuks saamise eeldused.

Lõiming

- Karjääriõpetus: isiksuseomadused ja nende seosed karjäärivalikuga; analüüsib enda isiksust

ja kasutab eneseanalüüsi tulemusi elutee planeerimisel ja karjäärivalikute tegemisel; oskab

analüüsida ennast kui tulevast töötajat.

- Uurimistöö alused: andmekogumismeetodid (intervjuu, vaatlus), info otsimine ja kriitiline

hindamine; esitab ja kaitseb oma uurimistulemusi nii suuliselt kui ka kirjalikult; oskab anda

konstruktiivset tagasisidet kaasõpilase uurimistöö kohta.

Tagasi sisukorda


74

5. Kemikaaliohutus

5.1. Pestitsiidid A ja B

(Inga Ploomipuu)

Õppetegevustega käsitletavad ohutuse teemad: Kemikaaliohutus, tervis

Taustainfo. Pestitsiide ehk mürkkemikaale kasutatakse peamiselt põllumajandussaaduste kaitseks

kahjurite vastu, aga ka ehitiste, metsa, puidu jms. kaitseks ning esteetilistel eesmärkidel. Laiemalt

liigitatakse pestitsiidid insektitsiidideks, fungitsiidideks ning herbitsiidideks. Pestitsiidide toksilisust

hinnatakse loomkatsete alusel, tüüpiliselt näitaja LD50 alusel, mis näitab aine hulka, mille juures

surid pooled katseloomad. LD25 ja LD75 näitavad vastavalt aine kogust, mille manustamisel surid

25% või 75% katseloomadest.

Aeg. 2*45 minutit + aeg iseseisvaks tööks

Õppetegevused.

Õpilastele esitatakse järgnev lugu.

Põllumajandusttevõttes oli tarvis võtta kasutusele uus pestitsiid. Valida oli kahe variandi: pestitsiid A

ja pestitsiid B vahel. Hinnates kättesaadava info põhjal A ja B toksilisust võrreldi nende LD50

(poolletaalne doos). Mõlema aine LD50 (oral, rat) oli sama – 125 mg/kg. Et ainete toksilisust paremini

hinnata, otsiti infot ka LD25 ja LD75 kohta. Aine A jaoks saadi LD25 100 mg/kg ja LD75 150 mg/kg,

aine B puhul oli LD25 85 mg/kg ja LD75 175mg/kg. Aine B hinnaks oli 43,72 EUR/l, kulunormiga 0,9-

1,2 l/ha ja pestitsiid B 39,88 EUR/l, kulunormiga 0,6-1,0 l/ha. Teada on, et pestitsiid B on

spetsiifilisem, kuid laguneb kiiresti, seevastu A püsib keskkonnas kauem ning on oht ka toiduahelas

koguneda.

Õpilastele selgitatakse kasutatud mõisteid (kemikaaliohutusega seotud mõisteid vt õpetajaraamatu

üldise osa peatükist 2.1.14).

Tegevused:

1. Arutelu grupis: kumb on mürgisem, kumb on soodsam. Mille alusel üldse hinnata aine

mürgisust? Mida toodud näitajad tegelikult tähendavad? Kumb tuleks valida tervise ja

keskkonna seisukohalt – A ja B pooldajad toovad välja oma argumendid. Milliseid mõtteid

tekitavad loomkatsed, kas on alternatiive?

2. Grupitööks valitakse mõned konkreetsed pestitsiidid (glüfosaadid, DDT vms.) ning

koostatakse nendest esitlus keskendudes ohtudele ja ohutusele pestitsiidide kasutamisel.

3. Dispuut:

- Klass jagatakse kolmeks, kaks rühma saavad loosi teel ülesande argumenteerida pestitsiidide

kasutamise poolt või vastu, kolmas saab ülesande leida pestitsiididele alternatiive.

- Ettevalmistuseks on kas kindel ajahulk tunni ajal või kodune töö.

- Seejärel valivad grupid oma esindajad dispuudile, mis toimub pestitsiidide pooldajate ja

vastaste vahel. Vaatlejaks ja hindajaks on õpetaja.


75

- Peale dispuuti arutletakse tulemus läbi. Seejärel saab ettekandeks sõna kolmas grupp, kes

tutvustab alternatiivmeetodeid.

Õpitulemused:

- Õpilased mõistavad pestitsiidide olemust, kasutamise vajadust ja kasutamisega seotud ohte.

- Õpilastel on ülevaade võimalikest alternatiividest pestitsiidide kasutamisele

- Õpilased oskavad arutleda ning luua asjakohaseid argumente toetudes loodusteadusliku

põhjenduse oskusele

Lõiming:

- Bioloogia ja geograafia: põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid.

- Keemia: keskkonnaprobleemidega seotud keemiliste protsesside uurimine ja analüüs.

- Eesti keel: väitlemine; argumenteerib veenvalt ja oskab kaitsta oma seisukohti; moodustab ja

esitab teemakohaseid küsimusi; teeb ettekande näitvahenditega; jälgib tolerantselt ja

kriitiliselt diskussiooni ning annab tagasisidet.

Hindamine/tagasiside andmine:

- Hinnatakse õpilaste argumenteerimisoskust ja loodusteadusliku põhjendamise oskust.

- Hinnatakse dispuudil ja ettekandel välja toodud argumentide sisu.

Tagasi sisukorda


76

5.2. Broom koolis

(Inga Ploomipuu)

Õppetegevustega käsitletavad ohutuse teemad: Kemikaaliohutus, tervis, abi kutsumine

Kursus anorgaanilised ained (aga ka keemia alused või orgaaniline keemia (rõhuasetusega

polümeeridele või halogeenide reaktsioonidele orgaaniliste ühenditega). Teemad: aine ehitus,

mittemetallid, süsivesinikud

Taustainfo. Broom on tavaolekus tumepruun vedelas olekus mürgine kemikaal. Aastal 2001 kogusid

ohtlike jäätmete ettevõtted koolidesse hangitud kemikaalikomplektidest kokku valesse

pakkematerjali pakendatud broomi. Broom on kergesti lenduv (sulamistemperatuur 58 °C) tugev

oksüdeerija. Broomi ei või hoida enamikes plastikpudelites, kuna reageerides orgaanilise materjaliga

lagundab see enamikke polümeere.

Õppetegevuste eesmärk. Kinnistada teadmisi halogeenidest, oksüdeerijatest, lihtainetest ning

nendega seotud ohtudest ja nõuded käitlemisele. Harjutada info otsingut ning loodusteaduslikult

põhjendatud argumenteerimise oskust.

Aeg. 2*45 min

Õppekeskkond. Klassiruum

Õppetegevused.

Õpilastele esitatakse järgmine stsenaarium: On 90-ndate keskpaik, haridusasutuse keemialabor.

Laborandil juhtub õnnetus ning maha läheb anum suure koguse vedela broomiga.

1. Arutelu/ajurünnak: Mida tuleks nüüd teha? Õpetaja kirjutab pakutud ideed üles.

2. Infootsing.

- Õpilased jagunevad rühmadesse ning otsivad broomi omaduste, mürgisuse, ohutu

kasutamise ja käitluse kohta infot (10-15 minutit, allikateks internet, õpikud/raamatud, iga

rühm saab ühe alateema), vormistavad tulemused väikestele paberilehtedele ning koostavad

ja kujundavad ühe ühise suure mõtte/mõistekaardi kleepides infolehed suuremale lehele.

3. Arutelu: Peale broomi omadustega tutvumist vaadatakse üle esimeses tegevuses pakutud

ideed ja leitakse nendest kõige adekvaatsemad.

Mida tegelikult tehti: Kiiresti kaetakse mahaläinud broom absorbendiga (liivaga) ning evakueeritakse

hoonest inimesed. Broomijäätmeid koristama kutsutakse Päästeamet, jäätmed edastatakse koos

absorbendiga ohtlikke jäätmeid käitlevale ettevõttele.

Õpilastele esitatakse järgmine stsenaarium: On aasta 2001. Ohtlike jäätmete ettevõtetele saabub

hulgaliselt tellimusi koolidelt, et kokku koguda kemikaalikomplektides koolidele tarnitud broomi

pudelid.

4. Grupiarutelu/ajurünnak teemal: Mis võis juhtuda? Miks broomipudelid utiliseeriti? Millises

ohus olid õpilased ning koolipersonal? (Kui arutelul õige tulemuseni (ebasobiv pakend

hakkas lekkima) ei jõuta, annab õpetaja õpilastele vihjeid või avaldab õige vastuse).


77

5. Grupiarutelu/ajurünnak teemal: millised peaksid olema nõuded kemikaalide pakenditele?

Tulemused kirjutatakse tahvlile, sarnased tulemused grupeeritakse.

6. Infootsing:

- Õpilased otsivad infot CLP/REACH materjalidest, Tööinspektsiooni kodulehelt või Eesti

seadusandlusest: milline peab olema kemikaali pakend ja märgistus.

- Iga nõude juurde lisatakse argumenteeritud selgitus: miks on antud nõue oluline.

- Tulemused esitatakse plakatina.

- Tulemusi võrreldakse eelmises ülesandes leituga.

7. Tutvutakse kemikaali ohupiktogrammidega

http://www.terviseamet.ee/kemikaaliohutus/klassifitseerimine-maergistamine-ja-

pakendamine/lisainfo/ohupiktogrammid.html ning leitakse ka sobivate ohupiktogrammide

joonised, mis sobiks broomi pakendile.

Õpitulemused:

- Õpilane teab broomi (halogeenide) keemilisi ja toksikoloogilisi omadusi, ohutu käitlemise

reegleid;

- Õpilane mõistab ohutusreeglite sisu ja olulisust;

- Õpilane teab kemikaalide pakenditele ja märgistusele esitatavaid nõudeid;

- Õpilane oskab võimalikus ohuolukorras käituda;

- Õpilane teab hapete ja aluste mõju eri tüüp (ja eri keemilise koostisega) materjalidele.

Lõiming:

- Keemia: kursus anorgaanilised ained, aga ka keemia alused või orgaaniline keemia

(rõhuasetusega polümeeridele või halogeenide reaktsioonidele orgaaniliste ühenditega).

Teemad: aine ehitus, mittemetallid, süsivesinikud.


- Õpetaja hindab ja tagaisisdestab õpilaste aktiivsust arutelul, osalust mõiste/mõttekaardi

koostamisel.

- Grupina hinnatakse informatsiooni sisukust ning infoallikate valikut; plakati sisukust ja

infoallikate valikut.

Tagasi sisukorda

http://www.terviseamet.ee/kemikaaliohutus/klassifitseerimine-maergistamine-ja-pakendamine/lisainfo/ohupiktogrammid.html

http://www.terviseamet.ee/kemikaaliohutus/klassifitseerimine-maergistamine-ja-pakendamine/lisainfo/ohupiktogrammid.html


78

Lisa 1.

Eesti Päevaleht, ETA 12.10.2001

Pärnu koolid koguvad mürgise broomi kokku

Pärnu koolid hakkavad korjama kokku odavasse keemiakomplekti kuulunud mürgist broomi,

praegustel andmetel keegi mürgitust ei ole saanud.

Pärnu keemiaõpetajate ainesektsiooni esimees Ingrid Meltsas kinnitas Raadio Pärnule, et broom

jõudis kõigisse Pärnu koolidesse. Samas ta rahustas pärnakaid, et koolides keegi mürgitust ei saanud.

Meltsas lubas järgmisel nädalal arutada haridusosakonna spetsialistidega, kuidas need pudelid

ohtlike jäätmete kogumispunkti toimetada.

Ohtlike jäätmete kogumispunkti juhataja Raivo Vilmann ütles Raadio Pärnule, et on valmis ohtlikku

broomi vastu võtma. Siiani Pärnu koolid broomi sinna viinud ei ole.

Pärnu maakonnast Raadio Pärnule teadaolevalt ei tellinud odavaid keemiakomplekte Vändra ega

Sindi gümnaasiumid.

Kergesti aurustuv broom on mürgine, väheses koguses tekitab see inimesele silma-, nina- ja

suuärritusi, suures koguses võib tekkida hingamiskramp.

Meltsase sõnul kasutatakse broomi kooli keemiakatsetes väga harva, selle aine kasutamine eeldab

tugeva ventilatsiooniga tõmbekappi. Meltsas arvas, et ohutum oleks, kui koolides broomi ei oleks,

sest samasisulisi katseid saab teha teiste vähemohtlike ainetega.

Eelmisel aastal korraldas haridusministeerium esmakordselt koolikemikaalide riigihanke konkursi.

Konkursi võitnud OÜ Kooliekspert tõi kemikaale sisse Venemaalt. Haridusministeeriumi koolivõrgu

büroo juhataja asetäitja Ants Egloni sõnul ei kontrollinud toll ega koolid Venemaalt toodavat kaupa

korralikult. http://epl.delfi.ee/news/eesti/parnu-koolid-koguvad-murgise-broomi-kokku?id=50898283

Tagasi sisukorda

http://epl.delfi.ee/news/eesti/parnu-koolid-koguvad-murgise-broomi-kokku?id=50898283


79

6. Liiklusohutus

6.1. Pidutsemine, uimastid ja autosõit

(Ülle Närska ja Ulve Pedastik)

Taustainfo

Sõiduautot juhtides on jätkuvalt suurim tõenäosus inimkannatanuga õnnetusse sattuda 18.-25.

aastastel noortel. Kui 18.-25-aastased moodustasid 2016. aasta alguses kogu riigi rahvastikust alla

9%, siis selles vanuses sõiduautojuhtidega õnnetuste osatähtsus kõigist sõiduautojuhtidega

õnnetustest oli 16% ja neis õnnetustes hukkunud moodustasid juba 21% kõigist liikluses hukkunutest.

Kui üldiselt on inimkannatanutega liiklusõnnetused koondunud suurtesse linnadesse, siis noored

sõiduautojuhid satuvad õnnetusse pigem maapiirkondades ja väiksematel kohalikel või kõrvalteedel.

2016. aastal kõrvalmaanteedel toimunud inimkannatanuga õnnetustest koguni iga neljas toimus

noore juhi osalusel. Kõige tüüpilisem noore sõidukijuhiga liiklusõnnetus on kokkupõrge teise

sõidukiga. Sellised õnnetused moodustavad enam kui poole kõigist noorte sõiduautojuhtide osalusel

õnnetustest. Üks sõiduautojuhtidega seotud suuremaid probleeme on alkoholijoobes autojuhtimine.

Kui kannatada saanud sõiduautojuhtidest on turvavöö kinnitanuid enam kui 90% , siis sõiduautos

kannatada saanud sõitjad kasutavad turvavööd harvemini. 16..25-aastastest sõiduautos kannatada

saanud sõitjatest olid turvavööga kinnitatud umbes 3/4. Viimased viibisid enamasti eakaaslase

juhitud autos. Viimastel aastate küsitlusuuringute kohaselt on aasta jooksul mootorsõidukit alkoholi

tarvitanult juhtinud ligikaudu 7% sõidukijuhtidest. Narkojoobes on juhtinud sõidukit viimase 12 kuu

jooksul 1% sõidukijuhtidest. Pooled neist on juhtinud sõidukit narkojoobes enam kui ühel korral

Sõidukis, mille juht on olnud alko- või narkojoobes, on viibinud samuti umbes 7% .Eesti vähemalt 15-

aastasest elanikkonnast, sealhulgas 3% on viibinud joobes juhiga sõidukis korduvalt. Alkoholi

tarvitanult on sõidukit sagedamini juhtinud mehed ja maapiirkondade elanikud.

Auto esiistmel liiklejate ja laste sõidutamise puhul on turvavöö mitte-kinnitamise põhjuseks kõige

sagedamini asjaolu, et sõidetav vahemaa on lühike, auto tagaistmel on turvavöö mitte-kinnitamine

aga kõige sagedamini tingitud unustamisest ning harjumuse puudumisest. Mootorsõiduki juhtimine

alkoholi joobes ja turvavarustuse mittekasutamine moodustasid 7% kõigist liiklusseaduse

rikkumistest.

Alkohol vähendab juhtimisvõimekust kõikidel tasanditel. Ka väike kogus alokoholi juhi veres pärsib

tema otsustuvõimet, tähelepanu ja reaktsioonikiirust, tekivad probleemid kiiruste ja vahemaa

hindamisel, kursi hoidmisel ning vaateväli aheneb kitsamaks, mis tähendab, et külgedel toimuvat ei

tajuta. Juba 0,2 mg/g (promilli) alkoholi veres mõjutab autojuhi sõiduvõtteid, kuigi inimene ise ei

pruugi seda tajuda, sest tekib petlik tunne, nagu oleks meeled teravnenud, tuju läheb heaks ning

tekib liigne enesekindlus. Alkoholi koguse puhul veres 0,5 mg/g on liiklusõnnetusse sattumise risk

võrreldav kaine autojuhi sõitmisega 50% kiiremini ehk 50 km/h alas kiirusel 75 km/h või 90 km/h alas

kiirusel 135 km/h. Alkoholi koguse puhul 0,8 mg/g veres suureneb juhi liiklusõnnetusse sattumise

riskimäär 2,7 korda võrreldes kaine juhiga. Kui alkoholi kogus veres on 1,5 mg/g, siis liiklusõnnetuste

risk tõuseb juba 22 korda kaine juhiga võrreldes. Lisaks liiklusõnnetuse arvu suurenemisele suureneb

ka õnnetuste raskusaste. 0,5-promillise joobega rooli minnes kasvab fataalsesse liiklusõnnetusse


80

sattumise tõenäosus autojuhil võrreldes kaine juhiga juba 5 korda . Alkoholi koguse 1,5 mg/g veres

puhul on surmajuhtumiga lõppevate õnnetuste määr umbes 200 kordne võrreldes kainete juhtidega.

alla 24 aastastel on juba väikesel alkoholi kogusel laastavam mõju kui vanemaealistel. Peamiseks

põhjuseks, miks juhitakse sõidukit alkoholi või narkojoobes, peab enam kui kolmandik elanikkonnast

hoolimatust, vastutustundetust, tagajärgedele mitte mõtlemist ja ohu mitte tajumist.

Turvavööga kinnitamata inimese keha liigub avarii puhul endise sõidukiirusega edasi, kuni miski

peatab keha liikumise. Näiteks põrkab inimene vastu auto salongisisustust, rooli, esiistet, teisi sõitjaid

või lendab hoopis läbi klaasi sõidukist välja. Juba linnakiirusega toimunud avarii puhul on jõud,

millega sõitja vastu seljatuge või esiklaasi lendab, samasugune nagu ta kukuks viiendalt korruselt

asfaldile.

Erinevate autosõiduga seonduvate teemade kohta võid lisa lugeda siit:

http://www.liikluskasvatus.ee/taiskasvanud/autojuhile-ja-soitjale/

Teemades olemasolevate kalkulaatoritega saad tutvuda siin:

http://www.liikluskasvatus.ee/taiskasvanud/autojuhile-ja-soitjale/kalkulaatorid/

Levinud on ka mitmesugused müüdid alkoholi tarvitamisest auto juhtimisega seoses. Osadega neist

võid tutvuda siin: http://www.liikluskasvatus.ee/noored18/alkoholi-muudid/


Situatsiooni kirjelduse ja grupiarutelu abil suunatakse õpilasi ennast, oma tegevust ja oma

hoiakuid analüüsima ning tajuma uimastite tarvitamisega kaasnevaid tagajärgi.

Teadvustada uimastite tarvitamise tagajärgi, grupikäitumise mõju üksikisikule.

Grupivestluses õpivad õpilased kirjeldama, millised võivad olla õnnetuse tagajärjed, mis

juhtub sõitjaga autos kokkupõrke korral. Õpilased saavad teadmisi üksteiselt õppides

kasutades vastastikuse õpetamise meetodit.

Julgeda ennast kehtestada eakaaslaste hulgas.

Õpilased mõistavad uimastavate ainete tarvitamisega kaasnevat majanduslikku kui ka

moraalse kahju suurust nii inimesele endale kui kogu ühiskonnale tervikuna.

Läbiviimiseks kuluv aeg: 3 x 45 minutit

Õppetegevused

1. Iseseisev lugemine ohvriterohkest liiklusõnnetusest (vt Lisa 1).

2. Videoklipi vaatamine Haapsalu lähistel toimunud liiklusõnnetusest: http://bit.ly/2gAWY1i

3. Arutelu paarides: Miks juhtuvad liiklusõnnetused?

Teema “Purjus autojuht põhjustas inimohvritega liiklusõnnetuse“ – leida õnnetusega kaasnevaid

materiaalseid kulutusi ja psüühilisi kannatusi.

4. Ühisarutelu teemal: Mida mina ise saan teha, et minuga ei juhtuks selline õnnetus?

Vastused kirjutada kas tahvlile või kasutada nutiseadet.



http://www.liikluskasvatus.ee/noored18/alkoholi-muudid/

http://bit.ly/2gAWY1i


81

5. Teemakohase teksti (vt Lisa 2) läbitöötamine gruppides vastastikuse õpetamise meetodil (meetod

leitav õpetajaraamatu üldosast pt 3.1.2). Igale grupiliikmele on jagatud kindel roll, võimalusel on

grupis viis liiget:

- ennustaja pakub välja, millest võib järgmises lõigus juttu olla, mis on teema, probleem. Seda

saab teha kas lõigu alapealkirja või avalause järgi;

- lugeja loeb lõigu rühmale ette;

- küsija esitab lõigu kohta teksti mõistmisele, tekstist arusaamisele suunavaid küsimusi;

- küsimustele vastab esmajärjekorras lugeja, teised lisavad selgitusi;

- kokkuvõtja teeb loetust kokkuvõtte. Võib ette anda lause mudeli;

- sõnaseletaja aitab leida tundmatutele sõnadele tähendusi, küsides õpetajalt või uurides

internetist.

Lisavõimalus: joobes juhimise ja alkomüütide kahooti mäng https://create.kahoot.it/#quiz/6f5cb38a-

333b-4a3c-8f0f-175e453a066e (mängu avamiseks oluline omada Kahoot keskkonnas kontot, et selle

kaudu mängule ligi pääseda).

6. Vaadatakse CD-plaadilt Kaspari lugu (elu ratastoolis peale õnnetusjuhtumit); filmi pikkus: 17

minutit.

Videod võib valida ka Maanteeameti veebilehelt: www.mnt.ee/et/videod

Analüüsida õnnetuse põhjusi. Võimalus teha mõttekaart.

7. Arutleva kirjandi kirjutamine. Võimalikud teemad:

- Õnnetusjuhtumid lähedastega murravad meie südame

- Juua või juhtida?

- Kõrvaltvaataja või sekkuja?

- Kui ma oleksin Aivo (Madis, Tüdruk…vm roll, õnnetusega seotud isik)

- Minu kolm elu hoidvat põhimõtet liikluses

Märkus: Arutleva kirjandi teemasid võiksid noored ise välja pakkuda eelneva pärast eelneva infoga

tutvumist või tegevuse läbimist. Samuti võivad noored lisada teemasid oma kogemustest lähtuvalt.

8. Kokkuvõtte tegemine.

Kokkuvõtteks võib kasutada tundi kokkuvõtvaid häälestuskaarte, kus igal õpilasel on võimalus öelda,

mida ta õppis, milliseid järeldusi saab juhtumite põhjal teha, kuidas muuta liiklemist turvalisemaks

ning kuidas õppida ütlema “ei”.

Õpitulemused:

oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele, oskab suunamise abil kasutada eakohaseid

õpivõtteid (sealhulgas paaris- ja rühmatöövõtteid) olenevalt õppeülesande iseärasustest

julgeb ennastkehtestavalt käituda,

teadvustab uimastite tarvitamise tagajärgi ja grupikäitumise mõju üksikisikule,

julgeb võtta vastutuse teisi ja ennast ohustavas kriisisituatsioonis,

kommenteerib, esitab vastuväiteid, loob tõlgendusi ja esitab, arvamusi ning seostab teksti

oma kogemuse ja mõtetega,

oskab eesmärgipäraselt kirjutada, oma mõtteid avaldada keeleliselt korrektselt.

https://create.kahoot.it/#quiz/6f5cb38a-333b-4a3c-8f0f-175e453a066e

https://create.kahoot.it/#quiz/6f5cb38a-333b-4a3c-8f0f-175e453a066e

http://www.mnt.ee/et/videod


82

Lõiming:

Bioloogia: närviimpulsi moodustumist ja levikut mõjutavad tegurid, närvisüsteemi

kahjustavad tegurid.

Keemia: selgitab alkoholijoobega seotud keemilisi protsesse organismis ning sellest


Eesti keel: argumenteerib veenvalt ja oskab kaitsta oma seisukohti; moodustab ja esitab

teemakohaseid küsimusi; jälgib tolerantselt ja kriitiliselt diskussiooni ning annab tagasisidet.

Perekonnaõpetus: terviseriskid ning nende ennetamine üksikisiku, perekonna ja kogukonna

tasandil.

Psühholoogia: analüüsib rühmas toimuvate protsesside mõju inimese käitumisele, seostades

seda igapäevaeluga; väärtustab vajadust seista vastu rühmasurvele, mis õhutab ennast ja

teisi kahjustavalt käituma


83

LISA 1

Liiklusõnnetuse juhtum:

Maantee kõrval lõbustusasutuse parkimisplatsilt peateele välja sõitnud sõiduauto BMW 325I, mida

juhtis alkoholijoobes juht kaldus manöövri sooritamisel vastassuunavööndisse ja põrkas kokku

Tallinna sunnas liikunud veoautoga Scania. Kokkupõrke tagajärjel deformeerus sõiduauto BMW

täielikult ja paiskus vastassuunavööndi teepeenrale. Veoauto Scania kaotas juhitavuse ja sõitis üle

vastassuunavööndi teelt välja kraavi.

Sõiduautos BMW viibisid õnnetuse toimumise hetkel 5 inimest. Liiklusõnnetuses hukkusid neli noort

meest. Sündmuskohalt toimetati juhi kõrval istunud ja tervisekahjustusi saanud 15 aastane tüdruk

kiirabi poolt haiglasse. Tüdruk sai haiglast koju taastusravile sama aasta jõuludeks.

On teada, et sõiduautos BMW viibinud ja õnnetusse sattunud seltskond (kaasa arvatud juht) olid

tarbinud alkoholi juba enne selle lõbustusasutusse tulemist ja selles kohas olid vähem kui pool tundi

ning baaris alkoholi ei tarbitud. Mingil määral võidi juua väljas auto juures kaasas olnud alkoholi.

Liiklusõnnetuse eelselt oli sõiduk BMW maanteeäärse baari juures, kus oli ka teisi noori, keegi neist

ei takistanud alkoholijoobes juhiga seltskonna sõitma asumist.

Tunnistajate ütluse kohaselt kasutas sõidukis BMW turvavarustust ainult juhi kõrval istunud

tütarlaps.

Juhile oli juhtimisõigus omistatud: 2009.a.

Alaealisena korduvalt karistatud AS§71 rikkumiste eest (2007), sõiduki joobes juhtimise eest 2007 ja

KarS § 424 2008 määrati karistuseks tingimisi vangistusega katseajaga ja lisakaristusena ära

mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega, sõiduki omavoliline kasutamine KarS § 215 lg 1 (2008

võttis omavoliliselt isa sõiduki IŽ). 2013 a karistatud kahel korral lubatud sõidukiiruse ületamise eest

20 – 40 km/h - rahatrahviga ning LS muu rikkumise toimepanemise eest rahatrahviga.

19aastane Andres, 21aastane Krister ja 21aastane Reio said surma. Juhi kõrval istunud 15aastane

neiu viidi Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Esialgsetel andmetel polnud noormeestel auto tagaistmel

turvavööd kinnitatud.


84

Allikas: Postimees


85


86


87

LISA 2

Materjal grupitööks: Kirsti Vainküla Kriminaalasja toimik: Haapsalu vapustavas avariis oli üks

õnnelik pääsenu.

Haapsalu lähistel nelja hukkunuga lõppenud avarii kriminaalasja toimik paljastab, et avariis oleks

äärepealt üks ohver veel olnud.

Halli kaheukselise BMW esiosa on täielikult deformeerunud. Armatuurlaud, esisild ja mootor on

tervenisti purunenud. Rool on kõver, kõik klaasid katki ning uksed väändunud. Juhiistme ja rooli vahe

on vaid 20 cm.

Selles autos, viimaste aastate rängimas avariis hukkus neli noort meest. Kõik purjus, üks tarvitanud

lisaks ka narkoainet LSDd. Kõigil turvavööd lahti.

On suur ime, et selles õudses rauarägastikus jäi ellu 15-aastane Haapsalust pärit Tüdruk.

Kriminaalasja üsna õhukesest, kahest kaustast koosnevast toimikust ilmneb teinegi saatuselugu –

Haapsalu noormees Aivo (nimi muudetud) jäi sellest autost napilt maha. Ta tahtis autosse istuda,

kuid tema koht juhi kõrval oli hõivatud. Sellel istus Tüdruk, kes tõmbas ukse kinni ega lasknud kedagi

enda asemele. Aivo ei hakanud vaidlema. See päästis ta.

1. Peo algus

Reede, 8. november 2013. Madisel on plaan sel ööl pidutseda. Ta on ilus, pikk, blond, armastab kiireid

autosid ja rallisõitu, valdab autojuhtimist suurepäraselt. Aga peoplaan kipub katki jääma, sest

Madisel pole selleks õhtuks võtta kainet autojuhti. Lõpuks arvab sõber Raivo (nimi muudetud), et

tema võib küll terve öö kaine roolimees olla.

Madis remondib hilisõhtuni oma uut autot, vähem kui kuu tagasi soetatud BMWd, ning kell 22.32

helistab ta sõbrale, et pidu võib alata, ta on valmis. Mõne hetke pärast võtab Madis sõbra peale ja

sõidetakse kohta, mis jääbki terveks ööks nende peamiseks peopaigaks – Haapsalu keskuses asuvasse

Kaubamaja parklasse. Seal vahetavad Madis ja Raivo kohad. Madisel on autos õlled ning rallimees

alustab kohe libistamist. Terve öö tšillitakse parklas, aetakse juttu kõigi nendega, kes auto juures

käivad või sinna satuvad. Aeg-ajalt tehakse tiire linna peal. Madisel on kaasas kaheksa purki õlut ja

viin. Vahepeal käiakse ka söögikohas Obolon alkoholi juurde ostmas.

Noormehi jälgib terve öö parkla lähedusse pargitud politseibuss. Olukord on rahulik ja täielikult kaine

autojuhi Raivo kontrolli all – tema Madist rooli ei lase ja Madis ei taha ka.

2. Pool tundi enne avariid

Mõned minutid enne kella poolt seitset laupäeva varahommikul teatab Madis, et pidu on läbi, ta

tahab koju minna. Raivo viib Madise sõnakuulelikult kodumaja treppi.

“Võtmed andsin Madise kätte, ta pidi tuppa ära minema. Alguses ma ütlesin, et ma jätan võtmed

enda kätte, aga Madis ütles, et tal läheb autot vaja, ta pidi minema emaga koos vanaema

sünnipäevale,” kirjeldab Raivo peo lõppu.

Kui Raivo sõbrast lahkub, on tal silme eest pilt, et Madis läheb koduuksest sisse. Raivo lahkub rahuliku

südamega.

Aga ometi on Madis kell 6.40 taas Haapsalu kaubamaja ees. Ja seekord on ta ise oma BMW roolis.

Kummutab avalikult pudelist viina ja korjab peale inimesi, et sõita Haapsalust kümmekonna

kilomeetri kaugusele söögikohta Iveria, mida rahvasuus kutsutakse Kalakülaks.

Autos on peale Madise veel viis inimest. Taga istuvad neljakesi Andres, Reio, Krister ja Tüdruk. Juhi

kõrvale maandub Aivo. Ka tema on terve öö joonud – võibolla seetõttu ei saa ta aru, et Madis on


88

purjus. Aivole tundub ta täiesti normaalne. Miks üldse Kalakülla sõidetakse, Aivo ei tea. Võibolla

autos räägitakse sellest, kuid hiljem ta seda ei mäleta.

Teeäärses baaris on vaatamata varasele hommikule rahvast palju, kolm lauda on täis. Mõned

vanemad mehed, kuid enamik on noored ja sõitnud sinna Haapsalust. Madist teavad kõik ja ka Madis

teab seda – ta pargib auto nii, et see kõigile silma jääb.

Aivo läheb baari ja ostab õlut. Autost tulevad korraks välja ka Madis ja Tüdruk, teised noormehed

autost välja ei tule. Nad on üsna purjus ja kuna autol on kaks ust, siis eeldab see suuremat ronimist.

3. Mõned minutid enne avariid

Kalaküla baari jõudes paneb Aivo tähele, et Madis on “päris kustunud olekuga”.

“Ja siis ma sain juba aru, et ta on purjus,” tunnistab Aivo. See aga ei vähenda tol hetkel tema indu

Madisega Haapsallu tagasi saada. Üsna kohe hakkabki Madis tagasi sõitma. Madise auto katusel on

viinapudel ja mahlapakk. Ühe pealtnägija arvates kuuluvad need Tüdrukule, sest kaubamaja ees

nähti teda öösel liikumas, viinapudel käes.

Madis küsib Aivolt: “Kas sa tuled ka linna?” Aivo ei tule, kui ta ette istuma ei saa! Aivo näeb, et tema

kohal juhi kõrval istub juba Tüdruk, kes keeldub juhi kõrvalistmelt lahkumast.

“Ja siis Tüdruk ütles, et tema pole nõus taha istuma või midagi taolist, ja tõmbas autoukse kinni. Ma

siis ei läinudki sinna autosse,” kirjeldab Aivo hiljem politseile, miks ja kuidas ta autost maha jäi.

Pidulised näevad, et Tüdruk pakub noormehele kohta enda süles, kuid Aivo keeldub. Samuti manitseb

üks blondide juustega tüdruk Aivot autosse mitte minema, sest silmaga on näha, et Madis on ju

purjus!

Madis hakkabki tagasi linna sõitma. Ta tõmbab oma lahkumisele ja autole suurt tähelepanu, “annab

ketsi”ja teeb baari ees suure uhke kaare. Enamik jälgibki teda. Ja nad näevad, kuidas Madis keerab

kurvist maanteele ja kohe vastassuunavööndisse. Üks noormees imestab, et midagi vist juhtus autoga

– autotuled kustusid korraks ja kaugelt vaadates jäi mulje, et auto suri teel välja. Aga siis hakkasid

tuled taas põlema, mis tähendab, et Madis jõudis küll auto käivitada, kuid ei enamat. Kaugelt lähenev

veoauto annab signaali.

Hetkel, kui Aivo paneb käe ukselingile, et baari tagasi minna, kuuleb ta selja taga pauku, mis

sarnaneb “metalli kokkukägardamise heliga”.

Aivo keerab ringi ja näeb, kuidas suur veoauto sõidab teelt välja baaripoolsesse kraavi. Aivo saab

kohe aru, et veoauto põrkas kokku Madise autoga.

Aivo jääb baari juurde seisma. Ta näeb, kuidas paljud jooksevad sõiduauto poole, et näha, mis on

juhtunud, aga Aivo ei lähe. Ta istub baari ette pingile. Tüdrukud nutavad.

Nagu ilmutus ilmub õnnetuspaigale kuskilt üks naine, kes nimetab end meedikuks. Ta võtab asjade

korraldamise enne kiirabi saabumist enda peale. Hädaabitelefonile helistajaid on baari juures palju,

kuid just see tundmatu naine annab päästekorraldajale vajalikku ja täpset infot. Kes ta on või kust ta

saabus? Tõenäoliselt võis tegu olla naisega, kes elas baari lähedal.

Kiirabi saab kõige kõrgema tähtsusega (prioriteet D) väljakutse kell 7.01. Kaks minutit hiljem

sõidetakse välja ja kohal ollakse kell 7.11. Ühel noormehel on veel nõrk pulss, kuid seegi lakkab kohe.

Nelja noormehe kohta kirjutab kiirabitöötaja trükitähtedega “EXITUS LETALIS”. Elutegevus lakanud.

Tüdruk hingab.

4. Lõpp päikesetõusus

Päike hakkab tõusma. Üksteise järel tõstetakse hommikuniiskele maanteele kõrged kanderaamid.

Ühele on laotatud sinine tekk, teisele valge, kolmandale oranž. Kiirabi lahkub 8.33.

Samal ajal stardib Haapsalust pealinna poole mees, kes on kindel, et tema 15-aastane tütar on sel

ajal kodus ja magab. Mees saab sõita viis kilomeetrit, sest tee on enne Kalaküla millegipärast suletud


89

ja ta peab ümber sõitma. Kui mees jõuab Õismäele, heliseb tema telefon. Ta kuuleb, et Haapsalu

lähedal oli raske avarii, et on hukkunuid ja et tema tütar oli samuti selles autos. Mees saab teada, et

tüdruk on elus ja viidud Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.

Mees unustab tööasjad, ta tormab haiglasse. Tüdruku ema töötab välismaal, isa on haiglas üksi.

Lapse operatsioon lõpeb kell kaks. Haiglas kuuleb isa, et tema laps on küll üliraskelt vigastatud, kuid

on lootus, et ta saab terveks. Ta jääb ellu! Arstid panevad tüdruku paariks nädalaks kunstlikku

koomasse.

Kui politsei tüdruku mõni aeg hiljem üle kuulab, on see vaid formaalsus. Laps ei mäleta sellest õhtust

ja ööst midagi. Alles kuu hiljem julgeb ema Tüdrukule öelda, mis ta kaaslastega sel ööl juhtus.

Haapsalu politseijaoskonna piirkonnavanem Meelis Laurmann, kas see nelja noore mehe surmaga

lõppenud õnnetus muutis suhtumist purjuspäi sõitmisesse?

Minu isiklik arvamus – tegelikult ei. Nädal pärast seda suurt “pauku” jäi üks noormees Haapsalus

purjuspäi juhtimisega vahele. Ma küsisin, et kas siis üldse inimene teistega juhtunust ei õpi, kuid tema

polnud kuulnudki sellest õnnetusest. Ja eks paljudel kipub olema suhtumine, et ega minuga ju ei

juhtu. Teistel juhtub. Ilmselt need, kes selle neljase pundiga lähemalt suhtlesid, tegid oma järeldused,

aga osa võibolla ei teinud. Unustatakse kiiresti.

5. Aga noorte käitumine, kas see õnnetus pani neid vähemalt mõtlema?

(Hoolikalt sõnastust valides) Võin öelda nii, et kahjuks noored sellest ei õppinud. Hukkunute sõbrad-

eakaaslased käisid ju omavahel läbi, teadsid juhtunust. Vaatamata sellele oli eelmisel aastal linnast

natuke eemal Lihula maanteel õnnetus, kus autojuht oli purjus, sõitis teelt välja, rullus üle katuse ja

viga sai kaheksa inimest. Luumurde oli mitmel reisijal, kuid lõpptulemusena võib öelda, et oli õnnelik

õnnetus. Autos olnud inimesed ja Kalakülas liiklusõnnetuses olnud olid omavahel tuttavad ja käisid

läbi, kuid ometi ei teinud nad järeldusi ja läksid autosse, mille juht oli joobes.

Õnnetusest saab kohe kaks aastat, kas liikluses on pilt paremaks läinud?

Kui vaadata hukkunute arvu, siis 2013. aastal hukkus Läänemaal viis inimest, eelmisel aastal oli ka

viis hukkunut, tänavu pole õnneks veel ühtegi.

Kas see ränk avarii vähendas roolijoodikute arvu?

Joobes juhtide tabamise arv statistikas on väga vähe langenud, pea olematul määral. On ju küll

vägevad reklaamid, kuid see ei muuda midagi. Tehakse ennetustööd, räägitakse ohtudest, kuid mõju

on kasin. Miks? Selle küsimuse peaks endale esitama autojuhid ja ka need, kes on nõustunud istuma

autosse, mille juht on purjus. Mulle endale meeldib see reklaam, et kileta auto kinni. Olen kindel, et

kui ikka toidukilega selle auto kinni katad, siis purjus inimene ei viitsi seda hakata lahti harutama.

Ilmselt saavad käitumisharjumused muutuda väärtuste ümberhindamisel ja mõistes, et purjuspäi ei

tohi rooli istuda pelgalt karistada saamise hirmust või lootuses mitte vahele jääda. Peaks mõtlema

sellele, et elul on hindamatu väärtus ja turvalisus on igaühe enda kätes.

Miks nad üldse lähevad öösel purjuspäi autoga maanteele?

Tõenäoliselt sellepärast, et linnas pandi kõrtsud kinni, Kalaküla oli ainus koht, kus pidu jätkata.

Üldiselt aga kihutab sageli takka hulljulgus, juba see jutuks olnud lootus, et “ega minuga ei juhtu”, ja

ilmselt soov teiste ees silma paista – saan hakkama ja pidu peab jätkuma.

Minu isiklik arvamus on, et see on see põlvkond hulljulgeid, kes on sündinud taasiseseisvunud Eesti

riigiga samal ajal – nad on vabakasvatuse vili, kes lapsest peale said kõike, mida tahtsid. See on

kehvasti öeldud, kuid ma määratleks osa noori sellest põlvkonnast nii. Kindlasti ei heida ma seda ette

kogu põlvkonnale, sest valdav enamik tuleb eluga vaatamata ahvatlustele ja tarbimisvõimalustele

kenasti toime. Kõigiga ei juhtu halbu asju.


90

Võibolla on oma osa ka sellel, et tänapäeva noortel on lihtsalt parem ligipääs tehnikale. Võib öelda, et

vanasti olid noored ka samasugused, kuid neil lihtsalt polnud võimalusi teha seda, mida noored

praegu teevad. Näiteks liiklusvahendid polnud paarkümmend aastat tagasi nii lihtsalt kättesaadavad.

Paraku jääb mulje, et päris paljudel sellest põlvkonnast on kasin kohuse- ja vastutustunne ja see viib

ka õnnetusteni. Need, kes on saanud koolis liikluskasvatust, on ehk distsiplineeritumad. Oma osa võib

ka olla soovil silma paista, olla tegija, paraku mitte alati heas mõttes, olla teistest kõvem. Eks see võib

olla nn ealine kasvuraskus ja kümne aasta pärast mõtlevad nad võibolla teistmoodi. Üks motivaator

teisiti mõtlema hakata ja käitumist muuta on kindlasti pere loomine, kuna ohuhinnangud muutuvad,

kuid ka see ei ole reegel. Eks noored on igal ajastul olnud ühesugused, aga varasemal ajal sündinud

noortel ei olnud lihtsalt selliseid võimalusi oma hulljulgeid ideid teostada. Elu on muutunud ja noored

koos sellega. Lõpetuseks tuletan aga meelde vana tuntud tõde – teiste vigadest on valutum õppida

kui omadest.

Õnnetusest pääsenud Aivo: See pani ikka ellu sellise põntsu

Sel hommikul nägin Madist siis, kui ta koju tuli. Olin tema maja ees, seal majas oli kuskil pidu,

inimesed oli rõdul, rääkisin nendega alt. Ja siis Madis hakkas tuppa minema, kuid äkki küsis, et kas sa

linna ei taha tulla, et läheme kaubamaja ette. Ta ei tundunud purjus, oli nagu kaine ... Kaubamaja ees

võtsime rahva peale ja sõitsime Kalakülasse.

Kui nad hakkasid Kalakülast autoga tagasi sõitma, alles siis panin tähele, et Madis on päris joogine, ja

ma hakkasin pisut kõhklema, kas minna nendega tagasi. Aga kuna autouks pandi minu ees kinni, siis

ma ei pressinud enam. Mul oli tegelikult vaja koju saada, sest pidin ülejärgmisel päeval Soome

minema, pidin sel päeval asju ostma minema, süüa ja nii.

Tagasi sisukorda


91

6.2. Kihutamine linnatänaval

(Ülle Närska ja Ulve Pedastik)

Taustainfo

Ligi 90% jalakäijatele otsasõitudest juhtub asulasisestel teedel ja tänavatel ning peaaegu 70%

liikluses kannatada saavatest jalakäijatest satub õnnetusse neljas suuremas linnas (Tallinn, Tartu,

Pärnu, Narva.

Uuringute andmetel ei peeta piirkiiruse ületamist oluliseks liiklusreeglite nõuete rikkumiseks ning

suureks liiklusohuks. See seondub arvamusega, et kiiruse ületamine kuni +10 km/h on üldiselt

aktsepteeritav. Umbes kolmandik juhtidest ületab enda sõnul ka asulates piirkiirust kuni 5 km/h ning

üle 10% neist rohkem kui 5 km/h. Ka kõige enamlevinud mootorsõidukijuhtide liiklusseaduse

rikkumiseks nii üldiselt kui ka noorte juhtide hulgas on lubatud sõidukiiruse ületamine, mis

moodustab ligikaudu poole kõigist liiklusseaduse rikkumistest. Noorte juhtide liiklusrikkumistest

neljandal kohal, pärast juhtimisõiguseta ning tehniliselt mitte korras sõiduki juhtimist, on jalakäijate

ülekäigurajale sõitmine foori keelava tule ajal.

Kiirus on peamine liiklusõnnetuse toimumisega seotud faktor. Kiiruse kasvades suureneb oluliselt

liiklusõnnetustes tekkivate vigastuste risk. Suurematel kiirustel on keerulisem ohuolukorrale

reageerida ja kokkupõrke tagajärjed muutuvad raskemaks. Suuremal kiirusel on keerulisem ohtu

märgata ning vähem võimalusi sellele adekvaatselt reageerida . Juhid ei taju kiiruseületamisest

tulenevaid ohtusid ning ei arvesta sõiduki peatumiseks kuluva teekonnaga. Kui linnakiirusel kuiva

asfaldi puhul on sõiduauto peatumisteekond 28 meetrit, siis ületades kiirust 10 km/h, pikeneb see 37

meetrile ning 70 km/h kiiruse puhul juba 46 meetrile. Samuti suureneb kiiruse kasvades hüppeliselt

ka jalakäija vigastuste raskusaste ja hukkumise tõenäosus. Kokkupõrkel kiirusega 50 km/h on jalakäija

hukkumise tõenäosus 40%, kuid 60 km/h kiiruse puhul juba 70% ja 70 km/h puhul 90%.

Erinevate autosõiduga seonduvate teemade kohta võid lisa lugeda siit:


Teemades olemasolevate kalkulaatoritega saad tutvuda siin:


Levinud on ka mitmesugused müüdid alkoholi tarvitamisest auto juhtimisega seoses. Osadega neist

võid tutvuda siin: http://www.liikluskasvatus.ee/noored18/alkoholi-muudid/


Situatsiooni kirjelduse ja arutelu abil suunatakse õpilasi ennast ja oma hoiakuid analüüsima

ning mõistma liiklusreeglite järgimise vajalikkust.

Intervjuu koostamine arendab õpilase küsimuste moodustamise oskust ja loovust.

Analüüsi käigus hindavad õpilased erinevaid ohte liikluses.

Seletuskirja kirjutamine arendab kriitilist mõtlemist, olulise info edastamise oskust,

kirjeldamisoskust.

Läbiviimiseks kuluv aeg: 2x45 minutit



http://www.liikluskasvatus.ee/noored18/alkoholi-muudid/


92

Õppetegevused

1. Videoklippide vaatamine (kiirendused)

https://www.youtube.com/channel/UC4Hd_aOA8z4AiRJLQ6gu0GQ

2. Situatsioonipõhise teksti lugemine (vt Lisa 1)

Õpilased kirjutavad üles erinevaid sõnu, mis võisid mõjutada sõiduauto BMW juhi seisundit

(individuaalne töö, ~10 minutit). Selle asemel võib ka kasutada emotsioonikaarte. Õpetaja kirjutab

õpilaste poolt öeldud sõnad tahvlile. Koos klassiga tehakse kokkuvõte, millised emotsioonid

mõjutavad käitumist. Kuidas mõjutavad tugevad negatiivsed emotsioonid inimeste käitumist

liikluses?

3. Paaristöö: intervjuu koostamine liiklusõnnetuses osalejaga. Küsitletavaks võib olla kas sõiduauto

BMW juht või ohutussaarel olnud jalakäija. Aega intervjuu koostamiseks võib planeerida ~30 minutit.

Võimaluse korral võiksid õpilased intervjuu salvestada.

4. Kuulatakse õpilaste kirjutatud või salvestatud intervjuusid, õpilased saavad anda hinnangu

kaaslaste esinemisele.

5. Järgnevas arutelus leitakse, millistele küsimustele vastates saadi kõige põhjalikumad ja

asjakohasemad vastused.

6. Järgneb seletuskirja kirjutamine liiklusõnnetuse põhjustaja seisukohast. Õpetaja tutvustab

tarbeteksti (seletuskirja) eesmärki, tunnuseid ja ülesehitust, koostamist ning vormistamist.

7. Kõigi tegevuste kokkuvõtteks arutletakse teema olulisuse üle, vastates küsimustele:

mida õppisin tegevuse käigus, milline ülesanne oli kõige huvitavam, kuidas arutelu juhtumist mõjutab

mind liiklejana.

Õpitulemused:

õpilane oskab märgata ja kirjeldada võimalikke ohtlikke situatsioone liikluses,

õpilane analüüsib enda ja kaaslaste käitumist liikluses,

õpilane väärtustab turvalist ja ohutut käitumist,

õpilane oskab kirjutada tarbetekste (seletuskiri) ja meediatekste (intervjuu),

õpilane väärtustab enda ja kaasõpilaste loomingut,

õpilane rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates,

teab, millised ohud kaasnevad piirkiiruse ületamisega, oskab käituda ja tegutseda

õnnetusjuhtumi korral.

Lõiming:

- Eesti keel ja kirjandus: teksti lugemine ja arusaamine; tarbeteksti kirjutamine (seletuskiri),

selle eesmärk, tunnused ja ülesehitus, koostamine ja vormistamine; arutelu – oma

seisukohtade selge esitamine ja argumenteerimine, teiste seisukohtade kuulamine.

https://www.youtube.com/channel/UC4Hd_aOA8z4AiRJLQ6gu0GQ


93

- Psühholoogia: teab emotsiooni mõistet ja põhiemotsioone ning analüüsib, kuidas

väljenduvad emotsioonid füsioloogiliselt, tunnetuslikult ja käitumises.

- Perekonnaõpetus: terviseriskid ning nende ennetamine üksikisiku, perekonna ja kogukonna

tasandil.


õpetaja hindab aktiivsust situatsioonipõhise juhtumi arutelus,

õpetaja hindab seletuskirja keelelist vormistust ja korrektsust, vastavust lähtetekstiga

(juhtum),

õpetaja hindab intervjuu ettekandmisel nii küsimuste koostamise oskust kui ka seotust

lähtetekstiga, samuti vastuste põhjalikkust ja argumenteeritust,

õpilased annavad hinnangu kaaslaste intervjuude ettekandmisele.


94

LISA 1

BMW juht alustas hommikul alates Viimsist juhtima mootorsõidukit BMW, millega liikus Tallinnasse

Rävala pst- Liivalaia tänava – Tartu mnt ristmikule. BMW juht, olles Rävala pst – Liivalaia tänava –

Tartu mnt ristmikul teise mootorsõiduki juhiga toimunud sõnavahetusest ärritunud, asus peale

sõnavahetuse lõppu uuesti mootorsõidukit juhtima selliselt, et liikus ristmikult teisele sõidurajale, kus

kiirendas tugevalt ning ületas asulas lubatud suurimat sõidukiirust liikudes kiirusega umbes 103

km/h. Juht ei arvestanud üldse järgneva tänava ristumiskohas oleva reguleeritud ülekäigurajaga,

mida asusid ületama hulk jalakäijaid. Juht nägi, et tema sõidusuunas põleb valgusfooris keelav

punane tuli. Lähenedes reguleeritud ristmikule, reastus kiirust vähendamata teiselt sõidurajalt

esimesele ning asus keelava fooritule ajal ületama reguleeritud ristmikku, sõites otsa lubava

fooritulega vasakpööret tegevale mootorsõidukile Mercedes-Benz. Kokkupõrke tulemusel paiskusid

mõlemad mootorsõidukid üle Tartu mnt keskel oleva ohutussaare, kus viibis 7 jalakäijat.

Mootorsõidukis BMW viibis peale juhi veel kolm kaassõitjat ja Mercedes-Benz-is viibis peale juhi veel

viis reisijat.

Tagasi sisukorda


95

6.3. Raudteeohutuse ülesanded (Triinu Uiboleht)

Taustainfo

Tehnilise Järelevalve Ameti andmetel toimus 2016. aastal Eestis raudteeülesõitudel 8 kokkupõrget,

milles sai vigastada 3 inimest. Sellest eelneval aastal toimus 5 kokkupõrget, milles vigastatuid ei

olnud. Olenemata õnnetuste suhteliselt väikesest arvust on raudteel toimuvad õnnetused tihti

raskete tagajärgedega ning mõjutavad väga oluliselt lisaks autos olijatele ka vedurijuhti,

raudteeinfrastruktuuri, raudteeveeremit ning toimunud õnnetus seiskab raudteeliikluse, mis võib

põhjustada ebameeldivusi paljudele rongireisijatele.

Et hoida tulevikus ära õnnetusi, on äärmiselt tähtis, et iseseisvat liiklemist alustavad autojuhid

oskaksid tähelepanu pöörata õigetele asjadele raudtee ületamisel.

Raudteel liiklejate meelespea on kättesaadav Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehel

https://www.tja.ee/et/valdkonnad/onnetused-ja-statistika/liiklejale


Läbi õppetegevuste analüüsib õpilane liiklusreeglitest ja oma kogemusest lähtuvalt raudteel

toimunud õnnetusi, nende põhjusi ja võimalikke tagajärgi. Õppetegevustest osa võttes harjutab

õpilane ohutust käitumisest lähtumist erinevates liiklusolukordades ning mõistab, et ohutu käitumine

liikluses aitab vältida õnnetusi. Analüüsitakse õnnetusjuhtumite tekkemehhanismi ja võimalikke

põhjuseid.

Õppetegevused on omavahel seotud läbiva raudtee õnnetusjuhtumi teemaga, mis võimaldab teemat

erinevatest vaatenurkadest ning erinevaid meetodeid kasutades käsitleda.

Aeg: 2 x 45 min ning kodutööna valmiv õnnetuse skeemi ja kokkuvõtte koostamine ning õnnetuse

reportaaži/uudislõigu loomine

Õppekeskkond: Klassiruum, arvutiklass

Õppetegevused

1. Uudislõikude analüüs (vt Lisa 1)

Õpilased loevad klassis uudislõigud läbi ning valmistavad ette oma vastused lõikude all toodud

küsimustele. Seejärel korraldab õpetaja klassis ühise arutelu. Kahe uudislõigu põhjal saavad õpilased

terviklikuma pildi toimunud õnnetusest ning ühise analüüsi kaudu saavad anda oma hinnangu ohule.

Õpilased leiavad analüüsi tulemusena ennastsäästvaid viise ohuolukorra ärahoidmiseks.

2. Õnnetuse skeemi ja juurdluse kokkuvõtte koostamine (vt Lisa 2)

Õnnetuse teksti ning lisatud lähteandmete põhjal koostab õpilane õnnetusjuhtumi skeemi. Ülesannet

võib täita väiksemates gruppides ning hiljem esitleda klassile. Skeemi koostamiseks võib õpetaja

seada teatud kriteeriumid või kasutab õpilane skeemi koostamiseks vabalt valitud vahendeid (paber,

joonestusprogrammid, PowerPoint, tahvel, Google Mapsi kaart vms). Ülesande lahendamisel jälgida,

https://www.tja.ee/et/valdkonnad/onnetused-ja-statistika/liiklejale


96

et kõik nõutud elemendid oleksid skeemil ja kokkuvõttes kajastatud. Juurdluse kokkuvõttes teise

sarnase juhtumi ja selle andmete leidmine on hea harjutus info otsimise oskuseks.

3. Õnnetuse reportaaži/uudisloo loomine (vt Lisa 3)

Õpilased saavad rakendada oma loomingulisust ning eesti keele tunnis käsitletavaid uudisloo

elemente. Kogutakse uudisloo filmimiseks vajalikku taustmaterjali ning avatakse teemat erinevate

osapoolte vaatenurgast. Filmitud uudislugude teostamist saavad klassikaaslased varem kokku lepitud

kriteeriumite põhjal hinnata ning igas kategoorias valitakse välja üks võitja.

Lisaülesanne. Füüsika

http://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/7229

Miks ei ole hea mõte autoga rongi ette sattuda?

Fatalistlik põhjuslikkus: rongi liikumisolekut on väga-väga raske muuta. Raudteeülekäigul – ja

ülesõidul on põhjust hoolikalt vaadata nii vasakule kui paremale, sest rong võib liikuda samal

rööpapaaril ühes või teises suunas ning liikuvat rongi ei ole lihtne peatada. Kindlasti ei suuda seda

teha jalakäija, jalgrattur või sõiduauto.

Oletagem, et katse korras on ülesõidule jäetud üks juhita sõiduauto, mis kaalub 1 t. Lähenegu sellele

nelja vaguniga Elroni diiselrong, mis kaalub 176 t ning sõidab kiirusega 120 km/h. Olgu põrge

mitteelastne. Sellisel juhul kehtib impulsi jäävuse seadus, ning rongi kiirus pärast põrget on

kus:

vr2 - rongi kiirus pärast kokkupõrget

mr - rongi mass

vr1 - rongi kiirus enne kokkupõrget

ma - auto mass

Küsimused:

Kui suur on rongi kiirus pärast kokkupõrget? Põhjenda, mis seda tingib!

Kui palju erineb rongi kiirus enne ja pärast kokkupõrget? Miks?

http://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/7229

http://opik.fyysika.ee/index.php/exp/display/27172/7229

http://opik.fyysika.ee/index.php/exp/display/201741/7229/0

http://opik.fyysika.ee/index.php/exp/display/27172/7229

http://opik.fyysika.ee/index.php/exp/display/201741/7229/0


97

Kui pikk on peatumisteekond, kui pidurdus ise kestab umbes 30 sekundit? Enne kokkupõrget

kasutab vedurijuht kiirpidurdust. Tehnilise Järelevalve Ameti andmetel liigub rong alates

kiirpidurduse rakendamisest 500-650 meetrit, enne kui pidama saab. Arvestama peab ka

vedurijuhi reageerimise ajaga. Enne pidurdust vedurijuht annab ka vilet (vile kestvus nt 1-2

sekundit).

Milliseid järeldusi rongi ja sõiduauto/mootorratta/jalgratta/inimese kokkupõrkest on antud

ülesande puhul võimalik välja tuua?

Vastused: Rehkenduste järel osutub, et rongi kiirus pärast kokkupõrget on 119 km/h. Sisulist muutust

ei ole, rong kihutab edasi, auto ees lohisemas. Võtmesõnaks on inerts ehk liikumishulk. Inimese ja

rongi liikumishulgad on väga erinevad.

Kogu peatumisteekond võib seega olla üle 700 m.

Õpitulemused:

- Õpilane jälgib, analüüsib ja hindab liiklusreeglitest lähtudes enda ja teiste käitumist liikluses

erinevatest liikumisviisidest lähtudes;

- saab aru, et ohutu käitumine liikluses aitab vältida õnnetusi, valikute korral eelistab käituda

ohutult ja arvestab teiste liiklejate ohutusega, sh ei sea ennast ja teisi ohtu;

- selgitab, millistest teguritest sõltub sõiduki peatumisteekond;

- Toob välja ja analüüsib seoseid liikleja, sõiduki ja liikluskeskkondadest tulenevate ohtude

vahel (sh kooliteel);

- leiab erinevatest meediakanalitest erinevate liikumisviiside puhul toimunud liiklusõnnetuste

kirjeldusi (sh raudteel) ja erinevusi, aja, riikide jm põhjal;

- toob välja liiklusõnnetuste peamised põhjused ja võimalused ohutuse suurendamiseks;

- põhjendab ja analüüsib turvavahendite kasutamise vajalikkust ja erisusi erinevate

liikluskeskkondade puhul (nt, et turvavahendid ja helkur ei suurenda ohutust raudteel).

Lõiming:

- Füüsika: mitteelastne põrge, impulsi jäävuse seadus, kiirus.

- Eesti keel ja kirjandus: uudislugu, selle hindamine ja loomine (omadused, ülesehitus,

pealkiri).


- Õnnetuse reportaaži/uudisloo hindamiseks viia klassis läbi anonüümne hääletamine, mille

tulemusena selgitatakse välja parimad reportaažid erinevates kategooriates (nt Kõige

reaalsem uudislugu, Parim montaaž, Parim rollimäng jne);

- Füüsika ülesande lahendamisel hindab õpetaja nii lahenduskäigu õigsust kui ka põhjenduste

paikapidavust ning järelduste tegemise oskust.


98

LISA 1

Uudislõikude analüüs

Loe läbi Uudislõik 1 ning vasta küsimustele.

Uudislõik 1

Täna kella 17 ajal sai häirekeskus teate, et Lääne-Virumaal Kadrina lähedal sõitis sõiduauto Mazda

rongile külje pealt sisse.

"Kannatanuid sündmuskohal ei ole ning samuti ei ole rong rööbastelt maha sõitnud," kinnitas Ida

päästekeskuse valvepressiesindaja. Küll aga oli rongiliiklus häiritud ning Tallinna-Moskva suunal

liikunud reisirong pidi menetlustoimingute ajaks kohapeal umbes 40 minutit seisma ning hilines.

Raudteeülesõit on küll tähistatud, aga foori ega tõkkepuid seal ei ole.

PPA Ida prefektuuri pressiesindaja ütles Delfile, et õnnetus juhtus Kadrina lähedal Hulja

raudteeülesõidul. Sõiduauto Mazda sõitis külje pealt sisse Tallinna-Moskva reisirongile. Kokkupõrke

tagajärjel paiskus sõiduauto kõrval asuvale põllule. Pärast kokkupõrget jõudis rong edasi sõita umbes

500 meetrit. Politsei esialgsetel andmetel võis sõidukis olla kaks inimest, kes pärast kokkupõrget

sündmuskohalt lahkusid. Politsei tegeleb sõidukis viibinud inimeste väljaselgitamisega.

Õnnetuse täpsemad asjaolud selguvad väärteomenetluse käigus.

Allikas: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/fotod-kadrina-lahedal-soitis-auto-moskva-

reisirongile-kulje-pealt-sisse-avariilise-auto-juurest-pages-kaks-inimest?id=73818133

Vasta uudislõigu põhjal järgmistele küsimustele:

1. Palun nimeta uudislõigu põhjal võimalikke õnnetusjuhtumi põhjuseid.

2. Milliseid liiklusreegleid autojuht õnnetuses rikkus? Tutvu Lisas 4 äratoodud erinevate

seadusepunktidega ning vasta küsimusele. (Märkus: õpilastele võib anda ette ka ainult

seaduse nime ja paragrahvi, lastes otsida ise sealt sobilik lõik).

3. Kas õnnetust oleks saanud ära hoida? Palun kirjelda, millised meetmed või käitumine oleks

aidanud õnnetust ära hoida.

4. Kuidas erinevad raudteeõnnetused maanteel toimunud liiklusõnnetustest? Palun nimeta

vähemalt 2 erinevust.

5. Milliseid osapooli lisaks autojuhile õnnetus mõjutas? Palun nimeta vähemalt 3 osapoolt ja

kirjelda, kuidas õnnetus neid mõjutada võis.

Loe läbi Uudislõik 2 ning täienda eelmise uudislõigu all olevate küsimuste vastuseid. Too küsimuste

vastuste täiendused ära teise värvi või kirjastiiliga. Vasta ka uudislõigu nr 2 lõpus olevatele

lisaküsimustele.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/fotod-kadrina-lahedal-soitis-auto-moskva-reisirongile-kulje-pealt-sisse-avariilise-auto-juurest-pages-kaks-inimest?id=73818133

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/fotod-kadrina-lahedal-soitis-auto-moskva-reisirongile-kulje-pealt-sisse-avariilise-auto-juurest-pages-kaks-inimest?id=73818133


99

Uudislõik 2

Moskva reisirongile külje pealt sisse sõitnud auto roolis olnud noormehel puudus juhiluba

Täna pöördusid Rakvere politseijaoskonda kaks noormeest, kes tunnistasid, et lahkusid eile

omavoliliselt sündmuskohalt pärast seda, kui olid rongile külje pealt sisse sõitnud. Esialgsetel

andmetel puudus roolis olnud noormehel juhtimisõigus.

Pärast seda, kui eile põrkasid kokku Moskva reisirong ja sõiduauto Mazda, põgenesid autos olnud

inimesed.

Täna ennelõunal pöördusid Rakvere politseijaoskonda kaks noormeest, kes tunnistasid, et lahkusid

29. veebruaril pärast rongiga kokku põrkamist omavoliliselt sündmuskohalt. "Politseisse tulnud

noormeeste sõnul oli nendega sõidukis veel kolmas mees," täpsustas PPA Ida prefektuuri

pressiesindaja.

Esialgsetel andmetel oli sõiduauto roolis 18-aastane juhtimisõiguseta mees. Liiklusõnnetuse

tagajärjel said kergemaid vigastusi sõidukis kaasreisijatena viibinud 17-aastane noormees ja 24-

aastane mees.

Allikas: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/moskva-reisirongile-kulje-pealt-sisse-soitnud-

auto-roolis-olnud-noormehel-puudus-juhiluba?id=73830041

Lisaküsimused:

1. Oletame, et juhtusid isiklikult Hulja raudteeülesõidu lähistel kokkupõrget nägema.

Koheselt võtad vastu otsuse, et helistad häirekeskusesse. Koosta kõneskeem – milline

on esimene info, mille häirekeskusele annad? Millele on oluline tähelepanu pöörata?

2. Kas turvavarustus ja helkur suurendavad ohutust raudteel? Palun kirjelda, milliste

meetmetega saad suurendada oma turvalisust raudteed ületades.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/moskva-reisirongile-kulje-pealt-sisse-soitnud-auto-roolis-olnud-noormehel-puudus-juhiluba?id=73830041

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/moskva-reisirongile-kulje-pealt-sisse-soitnud-auto-roolis-olnud-noormehel-puudus-juhiluba?id=73830041


100

LISA 2

Õnnetuse skeemi ja kokkuvõtte koostamine

a) Koosta õnnetusjuhtumi skeem kasutades uudislõikudest saadavat materjali. Skeemi

koostamiseks võid kasutada erinevaid taustmaterjale internetist. Ülesannet võib lahendada

üksi või gruppides (2-3 liiget). Õnnetuse skeemi ja juurdluse kokkuvõtet esitleda klassile.

Juhul kui Uudislõigu 1 ja Uudislõigu 2 andmetest jääb grupi arvates väheseks, võib otsida ka

mõne teise uudislõigu ning võtta sealt algmaterjali. Sel juhul lisada ka alginfo allikas.

Jälgi, et skeemil oleks märgitud:

- Rongi liikumissuund (selgituseks: Hulja raudteeülesõit asub Kadrina-Rakvere jaamavahel ehk siis

teel Kadrinast Rakverre)

- Rongi kiirus

- Rongi asukoht peale seismajäämist

- Auto liikumissuund

- Auto eeldatav kiirus

- Auto asukoht peale kokkupõrget

- Rongi ja auto kokkupõrke koht

b) Koostage õnnetusjuhtumi kokkuvõte. Õnnetusjuhtumi kokkuvõttesse leia ning lisa sarnane

juhtum ja selle andmed. Selleks on toodud järgnev näidis, mida võite vajadusel omalt poolt

täiendada.

Õnnetusjuhtumi kokkuvõte

Õnnetuse toimumiskoht Toimumise kuupäev Toimumise kellaaeg

Õnnetusjuhtumi detailne kirjeldus:

Andmed õnnetuses osalenud raudteeveeremi kohta:

Andmed ohvrite ja kannatanute kohta:

Õnnetusjuhtumi tagajärjel rongide hilinemise aeg:


101

Andmed muude tagajärgede kohta:

Õnnetusjuhtumi väljaselgitatud põhjused:

Sarnased juhtumid:

Õnnetusjuhtumi kokkuvõtte koostaja(te) ees- ja perekonnanimi __________________________

Õnnetusjuhtumi kokkuvõtte esitamise kuupäev ____________________


102

LISA 3

Õnnetuse reportaaži filmimine

Grupitööna filmige reportaaž/uudisloo eelmiste ülesannete andmeid kasutades. Lisage rollimängu

erinevaid osapooli (politsei, ekspert, pealtnägija, vedurijuht, reisijateveo ettevõtte esindaja vms).

Jälgige, et reportaažil oleks reaalsele uudisele iseloomulikud osad nagu näiteks huvitav sissejuhatus,

erinevate osapoolte arvamuse esitlemine, tõesed faktid jne. Tehke reportaažis ettepanekuid, kuidas

saaks tulevikus taolisi õnnetusi ära hoida. Vaadake videoid klassis ning anonüümse hääletamise

tulemusena selgitage välja parimad reportaažid erinevates kategooriates (nt Kõige reaalsem

uudislugu, Parim montaaž, Parim rollimäng jne).


103

LISA 4

Liiklusseaduses sätestatud raudtee ületust ja liiklusõnnetust puudutavad seadused

Liiklusseadus § 19. Liikleja kohustused raudtee ületamisel

Raudtee ületamisel peab liikleja olema eriti tähelepanelik. Nähes või kuuldes lähenevat

raudteesõidukit, tuleb sellele teed anda. Liikleja peab arvestama liiklusmärke, heli- ja valgussignaale,

tõkkepuu asendit ja reguleerija korraldusi.

Liikleja ei tohi raudteed ületada:

1) foori keelava tule korral, sõltumata tõkkepuu olemasolust või asendist;

2) sulguva, suletud või avaneva tõkkepuu korral, sõltumata foorituledest;

3) reguleerija keelava märguande korral;

4) viivitades.

Liiklusseadus § 49. Tagurdamine ja tagasipööre

Juht ei tohi tagasi pöörata:

1) ülekäigurajal;

2) raudteeülesõidukohal;

3) piiratud nähtavusega kohas.

Liiklusseadus §52. Möödasõidukeeld

Vastassuunavööndi kaudu ei tohi juht mööda sõita:

1) kui ei ole täidetud käesoleva seaduse § 51 lõikes 3 nimetatud tingimused;

2) piiratud nähtavusega teelõigul;

3) ristmikul ja ristmiku vahetus läheduses sellele suubuval teel, välja arvatud selline ristmik, kus

teistest suundadest lähenevatel juhtidel on tee andmise kohustus;

4) raudteeülesõidukohal ja selle vahetus läheduses enne raudteeülesõidukohta;

5) reguleerimata ülekäigurajal.

Liiklusseadus § 59. Raudtee ületamine

Raudteeülesõidukohale lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik. Juht peab sõitma sellise

kiirusega, et tal oleks vajaduse korral võimalik sõiduk sujuvalt seisma jätta käesoleva paragrahvi

lõikes 2 ettenähtud kohas.

Lähenevale raudteesõidukile tee andmiseks ning käesoleva seaduse §-s 60 loetletud juhtudel peab

juht seisma jääma tõkkepuu ees, selle puudumisel vähemalt viie meetri kaugusel esimesest rööpast,

asjakohase liiklusmärgi olemasolul aga selle ees.

Tõkkepuuta ja foorita raudteeülesõidukohale tohib juht sõita alles siis, kui ta on veendunud, et ei

lähene raudteesõidukit.

Liiklusseadus § 60. Raudtee ületamise piirangud

Juht ei tohi:

1) raudteed ületada, kui ta võib olla sunnitud raudtee ülesõidukohal seisma jääma;

2) raudteed ületada väljaspool ülesõidukohta;

3) vedada üle raudteeülesõidukoha veoasendisse seadmata põllumajandus-, tee-, ehitus- või muud

sellist masinat või ülesõidukohta kahjustada võivat haakeriista.


104

Liiklusseadus § 61. Hädapeatamine

Hädapeatamise korral raudteeülesõidukohal peab juht hoolitsema selle eest, et inimesed lahkuksid

sõidukist, ja tegema kõik temast sõltuva, et vabastada ülesõidukoht. Kui ülesõidukohta ei ole võimalik

liiklustakistusest vabastada, peab juht jääma sõiduki juurde ja raudteesõiduki ilmumisel liikuma

sellele kiiresti vastu, andes peatumismärguande käega ringikujulisi liigutusi tehes. Pimeda ajal tuleb

käes hoida süüdatud valgusallikat, helkurit või selletaolist eset.

Liiklusseadus § 169. Juhi tegutsemine liiklusõnnetuse korral

(1) Kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab liiklusõnnetuses osalenud juht:

1) võimalikult kiiresti seisma jääma, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled. Kui

sõidukil puuduvad ohutuled või kui liiklusõnnetuses osalenud sõiduk asub kohas, kus nähtavus on

halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk vastavalt käesoleva seaduse § 39 lõikele 9;

2) tegema kõik võimaliku, et liiklus liiklusõnnetuse kohal oleks ohutu;

3) esitama liiklusõnnetuses osalenud teise juhi soovil isikut tõendava dokumendi.

Raudteeseadus § 38. Raudteeületuskohad

Sõidukid, jalakäijad ja aetavad kariloomad võivad raudteed ületada ainult selleks ettenähtud ja

tähistatud raudteeülesõidukohtades ning jalakäijad raudteeülekäigukohtades liiklusseaduse alusel

sätestatud korras.

Tagasi sisukorda


105

7. Loovtöö infotelefonide kasutamise kohta (Edvi Freiberg)

Taustainfo.

Hädaabinumbri 112 teadlikkus Eestis on väga kõrge. Näiteks 96% meie elanikest kutsuks kiirabi

numbrilt 112, päästjaid 93% ja politseid 90%. Inimesed teavad küll, et 112-le ei ole paslik helistada

info küsimisega, aga hädasolles paraku ei osata kuhugi mujale helistada. Seega ei teata infotelefone

ja ei olda kursis neilt saadavast abist. 112 kõnekoormuse vähendamiseks mitteaegkriitiliste kõnedega

on väga oluline tutvustada õpilastele infotelefone.

112-le helistamise kõnekoormuse vähendamiseks on kasulik tutvustada õpilastele järgmisi

infotelefone:

1313 – Keskkonnainspektsiooni valvetelefon https://www.kki.ee/et/1313

1220 – perearsti nõuandetelefon http://www.1220.ee/

1524 – päästeala infotelefon https://www.112.ee/et/paasteala-infotelefon-1524/

1510 – maanteeinfo telefon https://www.mnt.ee/et?id=10571

6123000 – Politsei- ja Piirivalveameti infotelefon

https://www.politsei.ee/et/teenused/kliendiinfo.dot

116111 – Euroopa lasteabi telefon http://www.lasteabi.ee/lasteabi/lasteabi/

Õppetegevuste eesmärk:

Loovtöö kaudu omandavad gümnaasiumiõpilased teadmised erinevate infotelefonide olemasolust,

neilt saadavast informatsioonist ja helistamise põhjustest. Hindamisvahendi koostamise ja

rakendamisega omandatakse teadusliku uurimistöö põhimõtteid ning õpitakse hindama oma

teavitustegevuse mõju III kooliastme õpilastele. Esitluste tegemise, loovtööde kavandamise ja

teostamise (aitamise) kaudu osalevad gümnaasiumi õpilased oma kooli õpilaste ohutusalaste

teadmiste suurendamises.

Õppekeskkond: Klassiruum ja teoste ettekandmiseks/esitlemiseks vastavalt planeeritud tegevustele

Õppetegevused:

1. Grupitööna loovtöö tegemine, mille alusel tutvustatakse III kooliastmele infotelefonidele

helistamist.

- Gümnaasiumi õpilasi instrueeritakse loovtöö soovitavast kulust ja eesmärkidest:

o valida võiks järgmised infotelefonid: 1313, 1524, 1220, 1510, 6123000, 116111 jne (võiks

lisada ka mõne kohaliku info- nt heakorratelefoni) ning rääkida, millal on kõige õigem

neilt infot hankida,

o mõelda loovtööna välja sellises vormis teos/tegevused, mida koos III kooliastme

õpilastega saaks ette kanda/läbi teha, soovitav on, et loovtöö sisaldaks valitud

infonumbrile helistamist ehk siis info hankimist,

o III kooliastme õpilased saaksid nende tegevuste kaudu teadlikuks antud infotelefonide

olemasolust, sealt saadavast infost ning neile helistamise põhjustest,

https://www.kki.ee/et/1313

http://www.1220.ee/

https://www.112.ee/et/paasteala-infotelefon-1524/

https://www.mnt.ee/et?id=10571

https://www.politsei.ee/et/teenused/kliendiinfo.dot%20116111

https://www.politsei.ee/et/teenused/kliendiinfo.dot%20116111

http://www.lasteabi.ee/lasteabi/lasteabi/


106

o loovtöö ettevalmistamisele ja -kandmisele eelnevalt ning järgnevalt tuleks uurida

sihtrühma teadlikkust antud infonumbritest ja nende kasutamisest (et hinnata eesmärgi

saavutamist, nt küsitluse või testiga).

Erinevaid võimalusi loovtöödeks:

lühinäidend,

muusikaline või tantsuline lavastus;

pantomiim,

videofilm või fotoseeria,

orienteerumisraja läbimine vm sportlik ettevõtmine,

arvuti- vm mäng,

mõne muu tegevuse pakkumine loovtöö osana (nt käsitööna 3-mõõtmeliste

numbrite tegemine, millega saab õigeid infonumbreid kokku panna vms).

- Grupitööna loovtöö kavandmine ja väljamõtlemine;

- Luuakse hindamisvahend (küsitlus, test vm), millega hinnata III kooliastme õpilaste teadmisi

antud infonumbritest;

- Teosed (nt näidend, muusikaline- või tantsulavastus või pantomiim) kantakse ette nt

rahvusvahelisel teatripäeval (27. märts) või Euroopa 112-päeval (11. veebruar); teised tegevused

(mängud, filmid, sportlikud tegevused jm) soovitavalt 11. veebruaril (Euroopa 112 päeval)

- Loovas, mängulises või sportlikus tegevuses osalemise eel ja järel viiakse läbi III kooliastme

õpilaste infonumbritealaste teadmiste hindamine;

- Tegevuste lõppedes võetakse kokku hindamisvahendiga saadud tulemused, hinnatakse ja

analüüsitakse neid ja tehakse nende põhjal esitlus. Kokkuvõtted esitletakse tegevustes osalenud

klasside õpilastele.

2. Infotelefonide tutvustamine III kooliastmele ja selle põhjal valmiva loovtöö kavandamise ja

läbiviimise aitamine.

- Grupitööna otsitakse välja erinevate infotelefonide tähendus ja kasutamise eesmärgid

(neilt saadav info ja põhjused helistamiseks) ning valmistatakse selle teabe põhjal ette

võimalikult huvitav esitlus III kooliastme õpilastele (võib valida välja nt 1 klassi);

- Luuakse hindamisvahend, mis võimaldaks hinnata III kooliastme õpilaste teadlikkust

infotelefonide kohta enne esitlust ja loovtöö tegemist ning peale loovtööd, et hinnata

õppetegevustele eelnevat ja järgnevat olukorda (küsitlus, test vms);

- Viiakse läbi ühe III kooliastme klassi õpilaste teadmiste hindamine ettevalmistatud

hindamisvahendiga;

- Samale klassile tehakse ettekanne infotelefonide kohta;

- Peale esitlust instrueeritakse õpilasi edasistest tegevustest – loovtöö tegemisest antud

infotelefonidest või ühest konkreetsest infotelefonist.

Erinevaid võimalusi loovtöödeks:

lühinäidend,

muusikaline või tantsuline lavastus;

pantomiim,

videofilm või fotoseeria,

poster või plakat,

käsitööna valmistatud taies (vaip, klotsid, linik, tahvel vms).


107

Loovtöö soovitav kulg ja eesmärgid:

o tutvustamiseks võiks valida järgmised infotelefonid: 1313, 1524, 1220, 1510,

6123000, 116111 (võib valida ka mõne kohaliku tähtsusega infotelefoni nt

heakorratelefon vms),

o mõelda koos gümnaasiumiastme õpilaste abiga välja sellises vormis teos(ed),

milles terve klass saaks osaleda (võivad olla ka erinevad tegevused ühe klassi

raames), nt simuleerida mingeid juhtumeid, mille korral tuleks infot hankida

valitud numbritelt ehk siis helistada valitud numbrile,

o teosed (nt näidend, muusikaline- või tantsulavastus või pantomiim) kantakse ette

või esitletakse näitusena (kunsti- ja käsitöötaiesed) nt rahvusvahelisel

teatripäeval (27. märts) või Euroopa 112-päeval (11. veebruar).

- Gümnaasiumiõpilased aitavad III kooliastme õpilastel kokkulepitud loovtöid kavandada ja

läbi viia;

- Loovtöö esitamise järel viiakse uuesti läbi III kooliastme õpilaste infonumbritealaste

teadmiste hindamine;

- Tegevuste lõppedes võetakse kokku hindamisvahendiga saadud tulemused, hinnatakse ja

analüüsitakse neid ja tehakse järelduste põhjal esitlus. Kokkuvõtted esitletakse

tegevustes osalenud klasside õpilastele.

Õpitulemused:

- Õpilane teab infotelefone ja nendelt saadavat infot;

- oskab erinevates olukordades pöörduda kõige õigema asutuse poole abi (ja informatsiooni)

saamiseks;

- teeb teavitustööd kaasõpilaste ohutusalaste teadmiste parandamiseks.

Lõiming:

- Kunst: loovtööd - oma ideele sobivate väljendusvahendite valimine (nt joonistus, maal, kollaaž,

ruumiline objekt, digitaalne pilt, video, tegevuskunst jne); töö esitlemine, analüüs ja tõlgendamine

ning oma valikute põhjendamine.

Tagasi sisukorda


108

8. Piirivalve

8.1. Riigipiir – piiriületus, reisimine ja salakaubavedu (Evelyn Leinbok)

Taustainfo

Eesti on alates 2007. aasta 21. detsembrist Schengeni ühtse viisaruumi liige. Schengeni liikmesriikide

vahel asuvatel piiridel ehk sisepiiridel üldjuhul piirikontrolli ei teostata. Sisepiiri võib ületada igal ajal

ja igas kohas. Sellegipoolest tuleb kaasas kanda isikut tõendavat dokumenti, milleks on pass või

isikutunnistus (ID kaart). Schengeni liikmesriigi ametivõimudel (politsei, immigratsioonitalitus) on

õigus vajaduse korral neid kontrollida.

Peale liitumist Schengeni viisaruumiga rakendatakse sisepiiridel kompensatsioonimeetmeid. Senise

vahetult piiril toimunud piirikontrolli asemel kontrollivad politseiametnikud Eestis viibimise

seaduslikkust kogu riigi ulatuses. Sel eesmärgil on kasutusele võetud liikuvad politseiüksused, kes

võivad kontrollida isikute ja autode dokumente ning autode tehnilist seisukorda.

Vajadusel võidakse taastada sisepiiridel ajutiselt piirikontroll, mis tuleb kõne alla tõsise ohu puhul

avalikule korrale või sisejulgeolekule.

Ajutine kontrolljoon Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel on Schengeni viisaruumi välispiir.

Välispiiri saab ületada seitsmes Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelises piiripunktis. Piiripunkti

territooriumile sisenedes tuleb jälgida liiklusmärgistust ja valida sobiv sõidurada vastavalt

märgistusele (Euroopa Liidu kodanikud või kõik reisidokumendid, sõidukitüübi järgi: sõiduautod,

veokid või reisibussid). Euroopa Liidu kodanikel on õigus läbida piirikontrolli ka kõikide

reisidokumente kontrollimiseks mõeldud kontrollraja kaudu.

Samuti saab välispiiri ületada rahvusvaheliseks liikluseks avatud lennujaamade ja sadamate

piiripunktide kaudu.

Narva-2 piiripunkti (jalakäijate sild) ja Saatse piiripunkti kaudu saavad piiri ületada alaliselt Eesti

Vabariigi ja Vene Föderatsiooni territooriumil elavad isikud, sõltumata nende kodakondsusest.

https://www.politsei.ee/et/nouanded/piiriuletusinfo/

https://www.politsei.ee/et/nouanded/piiriuletusinfo/kusimusi-piiriyletusest/

http://www.vm.ee/et/reisimine-valismaale

http://www.vm.ee/et/riigid/reisiinfo

http://www.vm.ee/et/reisitargalt

Välisministeeriumi poolt on välja töötatud e-kursus, sh mobiilirakendus: http://reisitargalt.vm.ee/

Veebikonsul: https://www.facebook.com/veebikonsul

Maksu- ja Tolliameti nõuanded:

• https://www.emta.ee/et/eraklient/reisimine-saadetised-umberasumine/reisimisest

• https://www.emta.ee/et/eraklient/reisimine-saadetised-umberasumine/kaupade-

kaasatoomine-teisest-euroopa-liidu

https://www.politsei.ee/et/nouanded/piiriuletusinfo/

https://www.politsei.ee/et/nouanded/piiriuletusinfo/kusimusi-piiriyletusest/

http://www.vm.ee/et/reisimine-valismaale

http://www.vm.ee/et/riigid/reisiinfo

http://www.vm.ee/et/reisitargalt

http://reisitargalt.vm.ee/

https://www.facebook.com/veebikonsul

https://www.emta.ee/et/eraklient/reisimine-saadetised-umberasumine/reisimisest

https://www.emta.ee/et/eraklient/reisimine-saadetised-umberasumine/kaupade-kaasatoomine-teisest-euroopa-liidu

https://www.emta.ee/et/eraklient/reisimine-saadetised-umberasumine/kaupade-kaasatoomine-teisest-euroopa-liidu


109

• https://www.emta.ee/et/eraklient/reisimine-saadetised-umberasumine/kaupade-

kaasatoomine-liiduvalisest-riigist

• https://www.emta.ee/et/eraklient/reisimine-saadetised-umberasumine/kui-liigute-euroopa-

liidust-valjapoole

Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelist ajutist kontrolljoont tähistavad piiripostid, piirirežiimi

ala märgivad punase käega hoiatustahvlid sildiga „Seis, Eesti piir“.

Riigipiir veekogudel on mõtteline joon, mis on tähistatud poide või muude tähistega. Püsiva jääkatte

tekkimisel tähistatakse igal talveperioodil kalapüügiks ja jääl viibimiseks keelatud ala Peipsi järvel

kuni 200m ja Lämmijärvel ning Pihkva järvel kuni 50m enne välispiiri ehk ajutist kontrolljoont.

Keelatud ala tähistamiseks kasutatakse kollase põhjaga hoiatussilte, millele on eesti, vene ja inglise

keeles kirjutatud "SEIS! EESTI PIIR". Hoiatussiltide vahele paigaldatakse latte või oksi, millele on

kinnitatud kollane lint.

Piiriveekogule mineku ja sealt tagasituleku peab registreerima kas lähimas kordonis või veebis:

www.piiriveekogu.ee. Veekogule mineku saab registreerida sealsamas veebilehel või saates SMS

numbrile +372 59 120 600. SMS teel registreerimiseks tuleb veekogule minnes saata SMS tekstiga

"Algus" või "A" ning veekogult tagasi tulles tekstiga "Lopp" või "L".

Keelatud on punaste signaalrakettide põhjuseta kasutamine territoriaal- ja sisemerel, Peipsi järvel,

Lämmijärvel ja Pihkva järvel ning nende veekogude vahetus läheduses. Punane rakett on merehäda

abikutsung, mille põhjuseta kasutamine on seadusega keelatud.

https://www.politsei.ee/et/nouanded/kaitumine-piirilahedasel-alal/

https://www.youtube.com/watch?v=uiqEKyGFSqc

Riigipiir tähistatakse maismaal alaliste piirimärkidega ja piiriveekogul ujuvate piirimärkidega, talvel

jääle ajutiselt paigaldatavate piirimärkidega:


Riigipiiri valvamist, piirikontrolli ja piirirežiimi tagamist hõlbustavad märgid ja lisateatetahvlid:

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1080/5201/5011/Lisa1.pdf#


Erinevate õppetegevuste kaudu omandavad õpilased teadmised riigipiiri olemusest, sellega

kaasnevatest piirangutest ning kohustustest; oskavad leida informatsiooni erinevate riikide nõuete

kohta piiril ning arvestada, kuidas vältida juhusliku salakauba vedamist.

Õppekeskkond. Õues ja klassiruumis

Õppetegevused:

1. Maastikumäng, mille kontrollkohtades on piirivalvealased küsimused, mis tuleb

meeskondlikult lahendada. Maastikumängu küsimused võib lasta koostada ning

kontrollkohtades vastused kontrollida õpilastel endil (kas pakkudes seda paralleelklassidele

või rühmadeks jagatuna vastavale rühmale).

2. Projektitööna koguvad õpilased ühe riigi kohta reisimiseks vajaliku taustainformatsiooni

seadusi ja norme silmas pidades. Selleks:

https://www.emta.ee/et/eraklient/reisimine-saadetised-umberasumine/kaupade-kaasatoomine-liiduvalisest-riigist

https://www.emta.ee/et/eraklient/reisimine-saadetised-umberasumine/kaupade-kaasatoomine-liiduvalisest-riigist

https://www.emta.ee/et/eraklient/reisimine-saadetised-umberasumine/kui-liigute-euroopa-liidust-valjapoole

https://www.emta.ee/et/eraklient/reisimine-saadetised-umberasumine/kui-liigute-euroopa-liidust-valjapoole

https://www.politsei.ee/et/nouanded/kaitumine-piirilahedasel-alal/

https://www.youtube.com/watch?v=uiqEKyGFSqc


https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1080/5201/5011/Lisa1.pdf


110

- Õpilased leiavad või loosivad välja riigi, kuhu hakatakse reisi planeerima (riigi võib valida

huupi kaardile osutades, välja loosides või õpetaja poolt määrates arvestusega, et oleks palju

erineva tausta ja asukohaga riike);

- Õpilased otsivad usaldusväärsetelt internetilehekülgedelt (need võib anda ette või lasta

õpilastel ise välja otsida ning põhjendada usaldusväärsust) vastuseid järgnevatele

küsimustele:

o Milline on antud piirkonna ohutuse tase, millega tuleks antud riiki reisides arvestada

(välisministeeriumi kodulehelt) – kas ja kuidas valmistudes on mõistlik sinna

praegusel aja reisida, mida tuleks arvesse võtta (terrorismioht, sõjategevus, piraatlus,

nakkushaigused, teatud riikide elanike suhtes valdav meelsus, erakordsed

ilmastikutingimused jms):

o Kas antud riiki reisimiseks on vajalik viisa, kuidas seda taotleda, kas on vaja

küllakutsujat jne; vajadusel viisablanketi vormistamine;

o Milline võiks olla kindlustus sihtriigi võimalikke riske arvestades (mida ja kui palju

oleks reisi iseloomu ja sihtriiki arvestades mõistlik kindlustada, kindlustuse vajalikkus

viisa taotlemisel jne);

o Noorte üksi reisimine- kes, millal ja kuhu võib? Kellelt on vaja luba küsida reisile

minekuks? Vanemate teavitamine; kuidas kontrollitakse vanemliku hooldaja

nõusolekut piiril?

o Millistes olukordades, millistel tingimustel võib piirivalvur takistada reisimist?

o Milleks on julgestuskontroll lennujaamas?

o Mis on käsipagas? Millised nõuded kehtivad käsipagasile (mõõdud, sinna

paigutatavad esemed jne)? Mida tuleb jälgida esemete kohvrisse ja käsipagasisse

paigutamisel (mida tohib kaasa võtta; mida teha, kui keegi võõras palub sul midagi

oma kotti panna?)

o Millised on selle riigi kombed ja tavad (k.a liikluskultuuri eripärad), religioon, õigused

nt isikuandmete töötlemisel? Kuidas tuleks oma reisil nende aspektidega arvestada?

Mida tohib võtta kaasa (nt ravimite kaasavõtmist sätestavad seadused, toiduained,

vedelikud jm).

o Mis kaasneb teise inimese (sõbra, vanema õe või venna) dokumendi kasutamisega?

o Kui oled sattunud hätta, siis kuidas saad sihtriigis abi? Kas seal on Eesti alaline

esindus, kuidas leida selle kohtakte? Milleks on vajalik enne reisi välisministeeriumi

lehel oma reisist teadaandmine? Mida teha juhul, kui sind tabab selles riigis

ootamatu terviserike? Kuidas käituda varguse või röövi ohvriks sattumisel?

o Millistel juhtudel võid sa sattuda juhuslikult inimkaubanduse ohvriks?

o Milliseid dokumente on lastel (täiendavalt) vaja sihtriigis? Kuidas dokumente hoida

(kaasaskandmine, koos raha jm väärtuslikuga koos hoidmine, võõrastele andmine,

koopiate tegemine olulistest dokumentidest, vajalikest kontaktidest ka

paberkandjal)?

o Kuidas on sihtriigis võimalused telefonisideks ja internetiühenduseks? Kuidas saad

oma nutiseadmeid laadida (k.a. kas laadijad ühilduvad pistikupesadega)? Kuidas

tuled toime, kui nutiseadmed ei tööta või levi pole saadaval?

- Kõikide vastuste põhjal koostavad õpilased infovoldiku antud riiki reisimiseks vajaliku

informatsiooniga. Võimalusel kujundavad õpilased infovoldiku sihtriiki arvestades (nt riigi

kuju, sümboolikat vm kasutades).


111

- Õpilane leiab antud sihtriigi lähima esinduse ning palub sealselt ametnikult luba saata oma

infovoldik neile informatsiooni kontrollimiseks üle vaadata ning tagasiside saamiseks.

- Õpilased tutvustada oma tööd ja saadud tagasisidet klassikaaslastele kas

klassijuhatajatundides või mõnel klassiüritusel.

- Lisaülesandena luuakse klassis ühine kodulehekülg, millele laetakse üles juhised olulisema

teabega antud riikidesse reisimiseks. Järgnevatel aastatel või paralleelklassides analoogse

ülesande puhul võiks anda õpilastele teised riigid, mille põhjal juhised koostatakse (et ei

tekiks kattuvusi) ning täiendatakse juba loodud kodulehte. Loodud kodulehest antakse teada

erinevatele reisimisega seotud veebilehtedele, et suurem üldsus saaks õpilaste loodud

keskkonda kasutada. Eelnevalt analüüsitakse kus, mis tingimustel ja kuidas tasuks kodulehte

tutvustada (nt lisada link).

3. Salakaubavedu

Arutelu teemal: millal saab kaubast salakaup? Koostatakse klassi ühine mõistekaart, mille

põhjal sõnastatakse salakauba mõiste ja tunnused.

Kodutööna leida erinevaid tõestisündinud juhtumeid, kus ollakse juhuslikult sattunud

salakaubavedajaks ning milliseid tagajärgi see on kaasa toonud.

Jagunetakse 4-5-liikmelistesse gruppidesse ning valitakse välja 4-5 leitud juhtumit, mille

puhul analüüsitakse, mida ohvrid tegid valesti ja kuidas nad oleksid saanud vältida

salakaubavedajaks saamist. Leitakse üles antud riikide seadused, mida antud juhtudel rikuti.

Grupid esitavad oma juhtumid ja järeldused tervele klassile.

Ühises arutelus sõnastatakse reeglid, mida tuleks järgida selleks, et mitte saada enese

teadmata salakauba vedajaks.

Õpitulemused

Selgitab, mis on riigipiir, sisepiir – välispiir, oskab leida informatsiooni kehtivate reeglite

kohta.

Teab, mida arvestada reisimisel välisriiki (dokumentide kehtivus, lennufirmade piirangud,

maksekaartide ja maksetega seonduvad erisused, olulisematest dokumentidest koopiad,

sidevahendite toimivus jne) ja kuidas leida informatsiooni.

Teab , millised on tema õigused isikuandmete töötlemisel.

Teab, et erinevatel riikidel võivad piiril olla kehtestatud erinevad seadused, millest tuleb piiri

ületades juhinduda.

Teab, kuidas vältida juhuslikust salakaubaveo ohvriks sattumast.

Lõiming

Inimgeograafia: õpilane kasutab teabeallikaid, sh kohateabe teenuseid, interaktiivseid kaarte

ja veebipõhiseid andmebaase info leidmiseks, seoste analüüsiks ning üldistuste ja järelduste

tegemiseks; analüüsib teabeallikate järgi etteantud piirkonna loodusolusid, rahvastikku,

majandust ning inimtegevuse võimalikke tagajärgi.

Eesti keel: argumenteerib veenvalt ja selgelt ning kaitseb oma seisukohti; suudab jälgida




112



- Ühiskonnaõpetus: rahvusvahelised ja riigisisesed inimõiguste kaitse mehhanismid.

Inimõiguste rikkumine. Inimkaubandus.

Tagasi sisukorda


113

8.2. Piirivalve – inimkaubandus ja küllakutsuja vastutus (Evelyn Leinbok)

Taustainfo

Inimkaubanduse kohta leiab lugemist:

https://www.politsei.ee/et/nouanded/tootamine-valismaal/

http://www.redcross.ee/et/inimkaubandus.html

Mis on inimkaubandus?

Inimkaubandus on tegevus, mille eesmärgiks on teiste inimeste ekspluateerimine kaubitseja poolt või

selle võimaldamine teistele. Inimkaubanduse mõiste hõlmab nii siseriiklikku kui rahvusvahelist

tegevust. See tähendab, et inimkaubandus ei pea tingimata toimuma üle riigipiiride, see võib aset

leida ka riigisiseselt. Inimkaubanduse puhul on tegu nüüdisaegse orjastamisega. Inimkaubitsejad

võivad ohvri meelitamiseks ning tema vastupanu murdmiseks kasutada pettust, ähvardusi, füüsilist

vägivalda, tema abitut seisundit ja muid meetodeid.

Karistusseadustiku § 133 käsitleb inimkaubandusena:

inimese asetamist olukorda, kus ta on sunnitud töötama tavapäratutel tingimustel, tegelema

prostitutsiooniga, kerjama, panema toime kuriteo või täitma muud vastumeelset kohustust, samuti

inimese sellises olukorras hoidmist, kui tegu on toime pandud vabaduse võtmise, vägivalla, pettuse,

kahju tekitamisega ähvardamise, teisest isikust sõltuvuse, abitu seisundi või haavatava seisundi

ärakasutamisega.

Haavatava seisundina käsitletakse karistusseadustikus olukorda, kus inimesel puudub tegelik või

vastuvõetav võimalus mitte täita mõnda nimetatud kohustust.

ÜRO Palermo protokoll

Eesti on ratifitseerinud Rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO

konventsiooni täiendava protokolli naiste ja lastega kaubitsemise ning muu inimkaubanduse

ärahoidmise ja selle kuriteo eest karistamise kohta (nn Palermo protokolli).

Protokolli kohaselt on inimkaubandus inimese värbamine, vedamine, üleandmine, majutamine või

vastuvõtmine, inimröövi toimepanemine või muul viisil jõu kasutamine või sellega ähvardamine,

petmine, võimu kuritarvitamine, isiku abitu seisundi ärakasutamine või inimese üle mõjujõudu

omava isiku nõusoleku saavutamine selleks, et inimest ekspluateerida. Ekspluateerimisena

käsitletakse teise isiku prostitutsiooni ärakasutamist või muul viisil seksuaalset ärakasutamist,

sunniviisilist tööd või teenistust, orjuses või sama laadi seisundis pidamist või elundi sunniviisilist

eemaldamist.

http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/teemalehed/inimkaubandus

http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/inimkaubandus/juhendmaterjalid

Kutsuja kohustused ja vastutus

Politsei ja Piirivalvemeti poolt 2015.aastal tellitud ja Turu-Uuringute AS poolt läbi viidud

täiskasvanute uuringus uuriti teadlikkust sellest, millised kohustused kaasnevad välismaalase

https://www.politsei.ee/et/nouanded/tootamine-valismaal/

http://www.redcross.ee/et/inimkaubandus.html

http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/teemalehed/inimkaubandus


114

küllakutsumisega. Vastajatele esitati kolm väidet ning paluti öelda, kas need väited on õiged.

Vastavalt tulemustele on kõige kõrgem teadlikkus sellest, et küllakutsuja on kohustatud kontrollima

välismaalase Eestis viibimise seaduslikkust – 65% (joonis 32). Märksa vähem teatakse aga seda, et

küllakutsuja peab tagama ka välismaalase majutuse, siin viibimise ja Eestist lahkumise kulud (44%)

ning et tuleb vajadusel katta ka menetluse/kinnipidamisega seonduvad kulud (43%). Seega võib

öelda, et väljastpoolt Euroopa Liitu kodanike küllakutsumisega seonduva alane teadlikkus on elanike

seas küllaltki madal. Mehed on menetluse ja kinnipidamiskulutuste katmisest teadlikumad, kui

võrrelda naistega. Vanuserühmadest on kõikide toodud väidete osas vähemteadlikud nooremad

vastajad – kuni 44 aastased ning paremini kursis vanemad vanuserühmad (45-74 a.). Paremini on

küllakutsumisega seonduvaga kursis ka mitte-eestlased ning vene kodakondsusega isikud.


Erinevate õppetegevuste kaudu omandavad õpilased oskused leida informatsiooni erinevate riikide

nõuete kohta piiril ning arvestada, kuidas vältida inimkaubanduse ohvriks sattumast. Õpilased

teadvustavad oma kohustusi kolmandatest riikidest küllakutsutavate suhtes ning võimalusi, kuidas

juhuslike küllakutsutavate poolt võidakse neid kurjasti ära kasutada.

Õppekeskkond: klassiruum

Õppetegevused:

1. Inimkaubanduse ohvriks sattumise võimaluste väljaselgitamine.

- Juhtumianalüüs tõestisündinud lugude põhjal.

o Õpetaja annab õpilastele erinevaid, tõestisündinud, eesti rahvusest noortega

toimunud inimkaubanduse juhtumeid lugeda (nimed muudetud, vt Lisa 1).

o Õpilased kirjeldavad ühises arutelus, kuidas nemad sarnases olukorras käituksid.

o Arutletakse (esmalt väiksemates gruppides, nt 2 laua naabrid, siis ühiselt klassis)

antud juhtumite põhjal, mis on inimkaubandus, sellele iseloomulikud jooned.

o Sõnastatakse inimkaubanduse mõiste.

- Ülesanne leida internetist informatsiooni erinevate inimkaubanduse esinemisvõimaluste

kohta.

o Analüüsitakse neljaliikmeliste meeskondadega leitud juhtumeid – millised on

erinevad võimalused inimkaubanduseks, kuidas neid saaks ennetada ja kuidas abi

saada, kui ollakse juba hätta sattunud?

o Leida igale inimkaubanduse variandile nii ennetuse- kui ka abisaamise võimalused.

Arutelu meeskondade vahel.

- Koostatakse klassi ühine dokument inimkaubanduse kohta kasutades mõnda

veebirakendust, nt keskkonnas https://padlet.com/ või Google Docs.

- Inimkaubanduse ennetamine: metodoloogia tööks noortega – erinevate ülesannete

lahendamine: http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/inimkaubandus/inimkaubanduse-

pohjused

2. Kolmandate riikide kodanike küllakutsumine.

- Leida grupitööna, millised riigid käivad kolmandate riikide alla.

https://padlet.com/

http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/inimkaubandus/inimkaubanduse-pohjused

http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/inimkaubandus/inimkaubanduse-pohjused


115

- Leida vastus küsimusele: milliseid probleeme võib mõtlematu kolmandast riigist külalise

Eestisse kutsumine endaga kaasa tuua? Koostada võimalik loetelu ning viisid, kuidas igat

juhtumit vältida saaks.

- Leida Riigi Teatajast seadused, mis räägivad kutsuja vastutusest ning teha nende põhjal

lühike esitlus.

Õpitulemused

Teab, mis on inimkaubandus, sh fiktiivabielude seotus inimkaubandusega ja kes on

inimkaubanduse ohver ning kuidas vältida ohvriks sattumist.

Teab, et kolmandatest riikidest küllakutsutavate inimeste osas on kustuval inimesel teatud

kohustused.

Lõiming






- Ühiskonnaõpetus: rahvusvahelised ja riigisisesed inimõiguste kaitse mehhanismid.

Inimõiguste rikkumine. Inimkaubandus.


116

LISA 1

Tõsielujuhtumid inimkaubanduse vallas

Seksuaalne ärakasutamine

Mari nägi oma vanuse kohta noorem välja kui ta tegelikult oli. Ta oli kõhna kehaehitusega ja heledate

juuste ning siniste silmadega tütarlaps. Tema õigest vanusest andsid aimu vaid madal hääl ning

elukogenud pilk silmades.

Mari kasvas perekonnas, kus mõlemad vanemad olid alkohoolikud ja tarvitasid alkoholi iga päev. Kui

neil raha alkoholi ostmiseks otsa sai, otsisid nad seda igalt poolt, isegi Mari kapisahtlitest, lootes

leida tütre peidetud tagavarasid.

Mari teenis omale elatist lihttöödega, aitas muru niita või müüs turul juurvilju, mistõttu oli tal alati

natuke raha. Alguses tulid vanemad raha küsima viisakalt kuid keeldumise korral muutusid nad

vägivaldseks ja võtsid küsitu jõuga ära. Ühel päeval, pärast suuremat joomingut, leiti Mari isa

metsast, ta oli endalt elu võtnud. Pärast isa surma läks kodune olukord veelgi hullemaks.

Mari oli 16 aastane kui ta tutvus interneti teel noormehega, keda pidas oma elu armastuseks.

Kahjuks sai ta Alari tegelikust iseloomust aimu alles siis kui oli juba liiga hilja. Mari kolis Alari juurde

18 aastasena. Peagi selgus, et vähesest teenitavast rahast noortele ei piisa ning Alar pakkus Marile

võimalust minna tööle Hollandisse. Töö pidi olema lihtne, majade koristame, laste hoidmine, toidu

valmistamine….

Mari vägistati esimest korda autos, teel Hollandisse. Alari sõber Viktor ütles, et ei ole mõtet

vastupanu osutada või nutta, sest keegi teda niikuinii ei aita. Hollandisse jõudes, tutvustati Marile

tema töökohta bordellis. Töö tutvustamiseks näidati talle pornograafilise sisuga filme ja selgitati,

mida ta peab edaspidi tegema. Mari üritas korra ka põgeneda, kuid ta saadi kätte ning peksti nii palju,

et ta kaotas teadvuse.

Mari tundis ennast iga päev halvasti, ta oksendas tihti ning kogu ta keha valutas. Tüdrukut sunniti

tarvitama narkootikume, et valu leevendada ning, et ta oleks suuteline teenust pakkuda rohkemale

hulgale klientidele. Tütarlaps ei julgenud pöörduda politseinike või sotsiaaltöötajate poole, sest nägi

kuidas teda peksnud kupeldaja igapäevaselt nendega suhtles.

Mingi aeg, pärast tohutut klientide hulka, keda ta oli sunnitud teenindama ning rohkeid füüsilisi

traumasid, tekkis tal tunne, et siit vanglast tal enam eluga ei pääse. Kuid ühel õhtul unustas valvur

tema toa ukse lukustada ning Maril õnnestus pääseda tänavale, kus ta karjus appi.

Hetkel peab Marti toime tulema nii füüsiliste vigastuste kui ka psühholoogilise trauma tagajärgedega.

Igal öösel näeb ta õudusunenägusid ning kannatab sagedaste paanikahoogude all. Ta kardab

koguaeg, et endised kliendid ja kupeldaja otsivad teda ning saavad ta kätte. Enda hirmudega toime

tulla suudab at ainult rahusteid tarbides.

Antud juhtum jõudis kohtusse, kus kupeldajale määrati seitsme aastane vanglakaristus. Mari leidis

endale töö ühes viisakas restoranis kuid siiani ei ole ta juhtunust üle saanud.

Võltsabielud

Võltsabieluna käsitletakse abielu Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku ja EU välise isiku vahel kui selle

eesmärgiks on saada õigus vabalt ja tasuta liikuda EU seaduste järgi. Eestis on levinuid olukorrad, kus

vähekindlustatud perede liikmeid sunnitakse või meelitatakse abielluma kolmandate riikide

kodanikega.


117

Ida- Virumaal elavas perekonnas kasvas 3-4 last, ema oli kodune ja isa teenis raha juhutöödega. Pere

vanem tütar Annela (18.a.) oli just lõpetanud keskkooli ja ülikooli minekuks perel raha ei olnud. Tuli

minna tööle, pärast mitut töövestlust sai ta töökoha kohalikku toidupoodi. Palk oli väike ja endale

midagi lubada ei saanud, sest enamus rahast kulus ära igapäeva vajadusteks. Ühel päeval võttis

temaga ühendust kooliõde Agnes, kes pakkus võimalust tasuta edasi-tagasi reisiks Türki ja võimalust

seal lihtsalt raha teenida. Ühe reisi eest pakuti 1000 eurot pluss reisi kulud (lennupiletid ja ööbimine).

Reisi eest pidi ta aga abielluma Pakistani kodanikuga Ahmediga. Agnes lubas, et sellega, mingeid

lisakohustusi ei teki ja hiljem saab Eestis lihtsalt abielu lahutada. Annela oli nõus ja abiellus Türgis

Ahmediga. Toimus ka pulmapidu, kuhu olid kutsutud mehe poolsed sugulased. Peale abiellumist

esitas Ahmed taotluse Eestis elamisloa saamiseks. Annela pidi aga selgeks õppima Ahmedi kõikide

sugulaste nimed, meelde jätma kirjelduse kuidas nad kohtusid ja kui väga nad üksteist armastavad,

seda kõike selleks, et kõik näiks ametnikele õige. Pärast elamisloa saamist muutus kõik, lubatud raha

Annela ei saanud, tema liikumist piirati, ei võimaldatud suhelda kodustega, sõprade ja tuttavatega.

Annelalt võeti ära kõik dokumendid ning ta viidi bordelli prostituudiks. Tänapäeval info tema kohta

puudub.

Kerjamine

Ratastoolis invaliid toimetatakse rahvarohketesse kohtadesse raha kerjama. Elamistingimused on alla

igasuguse arvestuse. Kogu raha võetakse temalt ära ja see liigub teda vahendanud kurjategijate

kätte.

http://liliesofthestreets.com

Tagasi sisukorda

http://liliesofthestreets.com/


118

9. Varavastaste kahjude ennetus ja korruptsioon (Evelyn Leinbok)

Õppetegevustega käsitletavad ohutuse teemad: varavastaste kahjude ennetus, korruptsioon,

digiturvalisus (internetikeskkonnas levivad pettused), abi kutsumine

Taustainfo

Varavastased kuriteod

Kõigist Politsei- ja Piirivalveameti poolt registreeritud kuritegudest on ca pooled varavastased

kuriteod. Suurima osakaalu moodustavad vargused (45%), millele järgnevad kelmused.

Politsei ja Piirivalvemeti poolt 2015.aastal tellitud ja Turu-Uuringute AS poolt läbi viidud

täiskasvanute uuringu tulemusel selgus, et aasta jooksul on kuriteo või väärteo ohvriks langenud 8%

elanikest, sh. 1% mitmel korral. Ühel korral ohvrikslangenutest teatas sellest politseile 76% ning

mitmekordsetest ohvritest 81%. Ligikaudu 20% on kuritegusid, mille kohta info politseini ei jõua.

Mitteteatamise peamiseks põhjuseks on arvamus, et teatamisest pole kasu, kuna politsei ei suuda

jõuda kuriteo lahenduseni.

Soovitused kuriteo tunnistajale:

• Kui sa näed pealt kuritegu, siis teata sellest võimalikult kiiresti hädaabi lühinumbril 112! Soovi

korral tagab politsei Sinu anonüümsuse.

Seejärel:

• Mõtle enda turvalisusele. Paljudes olukordades on kasulik ära oodata politseipatrulli

saabumine.

• Järgi politsei poolt antud juhiseid.

• Anna kurjategijatele märku, et neid on tähele pandud.

• Püüa säilitada kuriteo sündmuskoht politsei saabumiseni võimalikult puutumatuna.

• Jäta meelde või pane kirja võimalike kahtlustatavate ja tunnistajate andmed ning edasta

need politseile, näiteks autonumbrid, isikute tundemärgid, enda tähelepanekud jne.

• Kui kuriteo tulemusena on keegi vigastada saanud, ütle seda koheselt politsei korrapidajale

või helista hädaabinumbril 112.

Hädaabinumbrile 112 saab mobiiltelefonilt helistada ka ilma SIM kaardita.

Korruptsioon

Korruptsioon on ametikohast tuleneva võimu ärakasutamine isikliku kasusaamise eesmärgil.

Korruptsioon laias tähenduses on ametikohaga kaasneva usalduse kuritarvitamine ja see võib

avalduda nii avalikus, era- kui ka vabasektoris.

Mida teha korruptsiooniga kokkupuutumise korral?

Kui Teile pakutakse/lubatakse altkäemaksu (kingitus, raha, teenus jms) või tunnistate muul moel

korruptiivseid tegusid (raha omastamine, mõjuvõimuga kauplemine jne), siis:

tuleb sellest keelduda ja püüda kindlaks teha lubaja/pakkuja;

pakutav asi tuleb alles hoida kuni uurimisasutuse poole pöördumiseni (see võib osutuda kasulikuks kuriteo tõendina);


119

võimalusel tuleks leida tunnistaja (näiteks kolleeg);

esimesel võimalusel tuleks juhtum kirjalikult fikseerida ning sellest teada anda oma ülemusele või vastavale asutusele.

Korruptsioonist tuleb teatada põhjendatud kahtluse korral ning kui kaebus pole põhjustatud

madalatest motiividest (omakasu, pealekaebamissoov) juhul, kui ametikandja on:

rikkunud seadust

riigivaraga vääralt käitunud

võimu kuritarvitanud

osalenud otsuse või toimingu tegemisel, kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes.

Korruptsioonist saab teada anda pöördudes isiklikult või teate vormis:

Keskkriminaalpolitseisse kui tegu on omavalitsustes ja riigiametites töötavate ametnikega ning eraettevõtete/mittetulundusühingutega;

Kaitsepolitseiametisse, kui tegu on kõrgete riigiametnikega (president, Riigikogu liige, minister, riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik, prokurör või valitsusasutuse, Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikontrolli või kohtu kõrgem ametnik; Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve või Jõhvi kohaliku omavalitsuse üksuse või selle ametiasutuse juht või muu juhtimisülesandeid täitev ametnik või töötaja);

Riigiprokuratuuri, kui tegu on õiguskaitseasutustes töötavate ametnikega (nt politseinikega).

Teatesse kirjutage võimalusel järgmised andmed: oma nimi (vihjetelefon võimaldab teil jätta ka

anonüümset teadet), isikukood, töökoht/õppeasutus, elu- või asukoht (postiaadress),

telefoninumber, e-posti aadress, korruptiivse teo kirjeldus: toimumise aeg, toimumise koht,

võimaliku toimepanija isikuandmed, tegu (mida ja kuidas tehti?), teo tagajärg (tekkinud või tekkida

võiv kahju), tõendid (dokumendid, tunnistajad või muu).

Teadvalt valekaebuse esitamine kuriteo toimepanemise kohta teise isiku poolt on karistatav rahalise

karistuse või kuni üheaastase vangistusega vastavalt karistusseadustiku §-le 319.

Õppevara põhikooli ja gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse tundides korruptsioonialaste hoiakute

kujundamiseks: http://www.korruptsioon.ee/et/korruptsioonivastane-tegevus-

eestis/korruptsiooniteemaline-oppematerjal-koolidele

Digitaalne õppematerjal korruptsiooni kohta on koostatud riiklikku õppekava silmas pidades ning on

sobivaks lisamaterjaliks nii põhikooli kui ka gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse tundides. Välja pakutud

videomaterjal aitab õpetajal tunnis õpetatavat teema siduda Eestis reaalselt aset leidnud

juhtumitega. Seeläbi on korruptsioonialased õppematerjalid kasulikud nii riiklikus õppekavas

ettenähtud oskuste ning teadmiste õpetamiseks kui ka korruptsioonialase teadlikkuse tõstmiseks

noorte seas. Kõnealuste juhtumite koos õpetajaga arutamine aitab õpilastel paremini mõista

ühiskonnaõpetuse mõisteid ning samas edendada noorte teadlikkust korruptsioonist. Lisatud on

õpijuhis, taustamaterjal ja õppemterjal (videod koos aruteluküsimustega).


Õpilased omandavad teadmisi, kuidas ära tunda enamlevinud petuskeeme ning nendest hoiduda;

õpilased teadvustavad laenamise ja liisimise põhimõtteid ning saavad teadlikuks laenamise ja

http://www.korruptsioon.ee/et/korruptsioonivastane-tegevus-eestis/korruptsiooniteemaline-oppematerjal-koolidele

http://www.korruptsioon.ee/et/korruptsioonivastane-tegevus-eestis/korruptsiooniteemaline-oppematerjal-koolidele


120

liisimisega kaasnevast vastutusest; laenulepingu lugemisega arendavad õpilased juriidilise kirjakeele

lugemise ja sellest arusaamise oskust; ülesanded laenuintressidega annavad õpilastele oskuse mõista

tagasimakstava raha lõplikku suurust ning arendab matemaatilist mõtlemist.

Õppekeskkond: kodune töö, klassiruum, arvutiklass või võimalus kasutada nutiseadmeid (laenu- või

liisingulepingu otsimiseks)

Õppetegevused

1. Uurimustöö koostamine enamlevinud k.a internetikeskkonnas toime pandud pettuste kohta.

https://www.politsei.ee/et/nouanded/levinuimate-pettuste-ja-kelmuste-skeemid/

(Uurimistöö juhendit vt Ülesanne: Uurimistöö tervise ja ohutuse teemal).

2. Arutelu uurimistööde põhjal enamlevinud pettuste olemuse üle, k. a internetikeskkonnas.

- kuidas pettust ära tunda, millised on ühised nimetajad erinevatel petuskeemidel ja kuidas saaks

neid ära hoida?

- kuidas on digiajastu toonud uued võimalused pettusteks internetis (libakontod, -identiteet,

identiteedivargused jne)?

- koos pinginaabriga koostatakse soovitused, kuidas vältida pahatahtlike inimeste ohvriks sattumast

(arvestada nii interneti- kui tavaelus ettetulevaid olukordi);

- pinginaabrid lisavad oma soovitused klassi ühiselt jagatavasse dokumenti (kattuvad soovitused

jäetakse ära või tehakse ettepanek ümbersõnastamiseks), mille tulemusena tekib ühine soovituste

loetelu (võimalusel riputatakse soovitused üles kas kooli ruumidesse või kodulehele või esitletakse

koolis toimuva ohutuse päeva raames kooliperele).

4. Matemaatikaülesanded laenuintresside põhjal: kuidas tagasimakstav summa sõltub

intressimääradest (vt Lisa 1).

5. Laenu-/liisingulepingu analüüs.

- Õpilane võtab aluseks mõne ettevõtte (panga, kiirlaenukontori, liisingufirma vms) laenulepingu ning

analüüsib selle sisu. Õpilane kirjutab oma sõnadega ümber, mida tema jaoks tähendaks sellise

laenulepingu sõlmimine (milleks kohustub, kui palju peab maksma igakuiselt, palju kallineb laenu- või

liisinguobjekti hind nii plaanilise lõpetamise kui varasema äramaksmise, maksetega hilinemise jm

juhtudel).

Vastavad lepingud võib õpilastele ette anda või paluda neil endil otsida.

6. Korruptsioon ühiskonnas ja meie igapäevaelus

- Vaadake õppefilmi korruptsiooni tajumisest http://oppevara.hitsa.ee/korruptsioon/?page_id=35

(sobilik käsitleda inglise keele tunnis koos uute sõnade väljakirjutamise ja oma sõnadega

kokkuvõtmiseks) või mõnda teist antud lehel toodud õppefilmi korruptsioonijuhtumitest ning vastake

filmile järgnevatele küsimustele;

- arutlege pinginaabriga, kus ja kuidas korruptsioon Teid (gümnaasiumiõpilasi) kõige enam puudutab?

Miks?

- pange kirja need valdkonnad ja juhtumid, kus olete oma kogemuse põhjal (konkreetseid isikuid ei

pea nimetama) tajunud korruptsiooni (nii Teile soodsat kui ebasoodsat).

https://www.politsei.ee/et/nouanded/levinuimate-pettuste-ja-kelmuste-skeemid/

http://oppevara.hitsa.ee/korruptsioon/?page_id=35


121

7. Klassi ühise mõistekaardi koostamine kuriteo pealtnägemise korral.

- arutelu, kas kuriteo tunnistajad peaksid üldse sekkuma toimuvasse, kui see otseselt neid ei

puuduta? Kuidas võiks sekkuda – kas hulljulge vaheleminek on alati kõige õigem? Millal ja kuidas

sekkuda?

- õpilased peavad pinginaabriga nõu ning siis lisavad ühiselt koostatavale mõttekaardile need

tegevused, mida tuleks teha kuriteo tunnistajana;

- arutletakse, miks need tegevused on vajalikud, kellele? Kuidas aitavad kaasa kuriteo lahendamisel ja

ohvri(te) abistamisel?

8. Arutleva kirjandi kirjutamine.

- õpilased valivad omale varavastaste kahjude ennetuse, tagajärgedega tegelemise või

korruptsiooniteemalise kirjanditeema.

Näiteid võimalikest teemadest:

- Laenamise ja liisimise põhimõtted ja sellega kaasnev vastutus.

- Kuidas korruptsioon mõjutab kodanike igapäevaelu, ühiskonda ja majandust üldisemalt?

- Korruptsioon kui arenevate ühiskondade „haigus“ – on see paratamatus või allub „ravile“?

- Mida teen, kui olen saanud petta või minult on midagi varastatud või kui näen pealt sarnast

kuritegu?

- Kuidas saan mina aidata ennetada varavastaseid kuritegusid (k.a internetis)?

- Kõige klassikalisemad petuskeemid – miks need ikka veel töötavad?

Õpitulemused

Teab enamlevinud pettuseid, k.a internetikeskkonnas ja oskab neid ennetada.

Saab aru laenamise/liisimise põhimõtetest ja sellega kaasnevast vastutusest (ennetab nn

tankistiks sattumist jms).

Saab aru liisimise ja laenamisega kaasnevast vastutusest ning oskab sellega arvestada

lepinguid sõlmides.

Teab, mis on korruptsioon ja tunneb sellele iseloomulikke tunnuseid, avaldumisvorme ning

mõju üksikisikule ja ühiskonnale tervikuna.

Oskab käituda operatiivselt ja ennast säästvalt kuriteo tunnistajana.

Lõiming

- Ühiskonnaõpetus: demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus:

korruptsioon; ühiskonna majandamine: laenud ja laenuriskid.

- Matemaatika: õpilane selgitab liht- ja liitintressi mõistet ning oskab neid rakendada

hoiustamise ja laenamisega seotud olukordade ohjamiseks (arvete tasumine, viivised,

hoiuste tulusus, laenude kulukus ja kustutamine õppelaenu ja eluasemelaenu näitel).

- Eesti keel ja kirjandus: kirjandi kirjutamine.

Tagasi sisukorda


122

10. Dokumendikohustus (Evelyn Leinbok)

Taustainfo

Politsei ja Piirivalvemeti poolt 2015. aastal tellitud ja Turu-Uuringute AS poolt läbi viidud uuringu

tulemusena selgus, et 67% vanemate kooliastmete noortest teab, et Eestis on kohustuslik isikut

tõendav dokument ID-kaart. Enamasti on noored hästi kursis, et sõbrale oma dokumenti laenata ei

või (teadlikkus 98%), kuid halvasti on noored kursis sellega, et alates 15. eluaastast võivad nad ise

taotleda omale isikudokumente (teadlikkus vaid 34%). Viimase fakti osas on teadlikkus vähenenud.

Küllaltki kõrge on noorte teadlikkus sellest, et reisil olles oma passi hotelli/reisifirmale hoiule anda ei

tohi (70%) ning sellest, et reisides Schengeni riikides peab kas pass või ID-kaart alati kaasas olema

(68%). Viimase asjaolu suhtes on teadlikkus siiski langenud ja seda 5% võrra. Mõnevõrra vähesem on

õpilaste teadlikkus sellest, kus reisil viibides saab taotleda uut isikudokumenti (64%). Positiivne on

see, et valdavalt on abituriendid isikudokumentidega seonduvast märksa paremini informeeritud kui

kaheksandate klasside õpilased.

Lisainfo: https://www.politsei.ee/et/nouanded/id-kaart-ja-pass/


Õppetegevuste kaudu suurenevad õpilaste teadmised isikut tõendava dokumendi kasutamise

võimalustest ja kohustusest. Uuringu koostamise ja läbiviimise kaudu saavad õpilased ülevaate

kaasõpilaste teadlikkusest dokumendi ja erinevate paroolide hoidmisega seotud kohustustest,

erinevatest väärkasutuste võimalustest ning oskusest neist hoiduda. Uuringu andmeid kasutades

saavad õpilased arendada matemaatilisi oskusi; dokumendikohustusest informeerimise tegevuse

kavandamise kaudu aitavad õpilased kujundada turvalisust toetavat keskkonda.

Õppekeskkond: klassiruum

Õppetegevused:

1. Uuringu läbiviimine.

- Viige kaasõpilaste (nt paralleelklassid) seas läbi uuring isikut tõendavate dokumentide teemal, mis

võimaldaks hinnata kaasõpilaste järgmisi teadmisi:

o Milline on õpilaste teadlikkus ID-kaardi kohustusest?

o Mis põhjustel võltsitakse dokumenti või kasutatakse teise isiku dokumenti?

o Kuidas allkirjastada turvaliselt dokumente, hoida PIN-koode ja paroole?

o Milline on õpilaste teadlikkus võltsitud, teise isiku dokumendi kasutamise võimalikest

tagajärgedest?

o Millised on õpilaste teadmised esmastest võtetest, kuidas kontrollida, kas dokument

on ehtne?

Selleks:

- jagunege rühmadesse;

- valige välja meetod, kuidas te plaanite koguda andmeid õpilaste teadlikkuse kohta isikut

tõendava dokumendiga seotud aspektidest;

https://www.politsei.ee/et/nouanded/id-kaart-ja-pass/


123

- leidke ja koostage sobiv hindamisvahend (küsimustik, intervjuu vms) ning leidke sobivaim viis

uuringu läbiviimiseks (veebipõhine, paberil; rühmad peavad ka põhjendama oma meetodite

valikut);

- viige uuring läbi;

- võtke uuringu tulemused kokku ja koostage ülevaade saadud tulemustest (graafikute ja

tabelitena) ja hinnake selle põhjal kaasõpilaste teadlikkust ning andke soovitusi, kuidas saaks

koolis õpilaste teadmisi selles vallas parandada.

2. Pakkuge välja paar tegevuse ideed, mille kaudu saaks koolis õpilasi huvitavalt ja innovaatiliselt

isikut tõendava dokumendikohustusest informeerida. Ideed võiksid olla selliselt esitatud (piisavalt

detailselt lahti kirjutatud), et neid oleks võimalik kas enda klassil või teistel (nt paralleelklassil) ellu

viia.

Õpitulemused

ID-kaart on riigi sisene kohustuslik isikut tõendav dokument alates 15-eluaastast.

Digitaalallkiri on samaväärne paberkandjal allkirjaga ja selle andmisel tuleb olla hoolikas.

Samuti tuleb olla äärmiselt hoolikas PIN-koodide hoidmisel.

Mis juhtub, kui võltsin dokumenti või kui kasutan teise isiku oma (mõlemad kuriteod).

Esmased võtted, kuidas kontrollida, kas dokument on ehtne.

Lõiming

Uurimistöö alused: õpilane tunneb peamisi uurimistööks vajalike lähteandmete kogumise

meetodeid (vaatlus, eksperiment, küsitlus, kogemuste üldistamine jt); töötleb andmeid

sobivate meetoditega (keskmiste arvutamine, korrelatsioon jt); analüüsib uurimistulemusi

sobivate meetoditega (võrdlemine, reastamine, analüüs, süntees, üldistamine jt).

Tagasi sisukorda


124

11. Avalik kord, digiturvalisus (Evelyn Leinbok)

Õppetegevustega käsitletavad ohutuse teemad: avalik kord, digiturvalisus

Taustainfo

Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi

kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk (Korrakaitse seadus § 54).

Avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja

isikute subjektiivsete õiguste kaitstus (Korrakaitseseaduse §4 Avalik kord).

Teisiti öeldes on avalik kord olukord, mil inimesed ei häiri ja sega üksteist, kõik järgivad kehtestatud

reegleid (olgu nendeks seadused või muud kehtestatud eeskirjad). Seega, tuleb avalikus kohas

käituda nii, et see ei häiriks ümbruskonnas ja läheduses olevaid inimesi. Avaliku korra rikkumise eest

on võimalik määrata rahaline trahv või raske rikkumise eest ka vangistus ning avaliku korra vastased

süüteod on loetletud Karistusseadustikus (ptk 16, 2.jagu – Avaliku korra vastased süüteod).

Internet on suhtluskeskkond nagu iga teinegi, seega kehtivad seal samad viisakusreeglid ja

suhtlusnormid, mis peaksid kehtima iga päev. Internetikeskkond ei taga anonüümsust, kuna kõik, mis

seal tehakse või üles laetakse, salvestub automaatselt. Keegi võib üles laetud pildi või faili endale

ümber kopeerida samal hetkel, kui te selle üles laete. Nii jääb pilt või tekst igaveseks kellegi võõra

kätte ning ei ole teada, mida ta sellega edasi teeb.

Mitmed tegevused internetis ei ole seadusega keelatud, kuid on ebasoovitavad põhjusel, et need

võivad tuua kellelegi hingevalu, kurvastust ja depressiooni, mille kõige hullemas staadiumis võib

tekkida isegi soov elust lahkuda. Sellisteks tegevusteks on näiteks enese paljalt või pesus pildistamine

ja piltide internetti üles laadimine, aga ka juhtumid, kus kedagi võidakse elektrooniliste vahenditega

kiusata (nt tehakse kellegi fotost „naljapilte”, saadetakse kiuslikke sõnumeid, kästakse läbi

suhtlusportaalide teha vastumeelseid asju jne).

Keelatud on:

Teise inimese laimamine ja narrimine ning teise teadmata tema fotode töötlemine või nende

teistele edasi saatmine.

Võõra nime, andmete ja näopildi kasutamine veebikeskkonnas.

Nõuda erootiliste ja/või pornograafiliste piltide saatmist või neid saata alaealisele, kes on

noorem kui 14-aastane.

Seksuaalvahekorraks ettepaneku tegemine või sellele ahvatlemine, kui alaealine on noorem

kui 14-aastane.

Õpilase e-turvalisuse ja netiketi kohta loe õpetajaraamatu üldises osas pt 2.4.12.

Tehnilisi nõuandeid veebisisu tõepärasuse hindamiseks leiab: http://www.iflscience.com/editors-

blog/six-easy-ways-tell-if-viral-story-hoax/

http://www.iflscience.com/editors-blog/six-easy-ways-tell-if-viral-story-hoax/

http://www.iflscience.com/editors-blog/six-easy-ways-tell-if-viral-story-hoax/


125

Õppetegevuste eesmärk: antud õppetegevuste läbimisega oskavad õpilased hinnata sotsiaalmeedia

võimalusi ja ohtusid; uurimistöö tegemise ja sellele järgneva arutelu kaudu omandavad õpilased

teadmised (sotsiaal)meedias levivate libauudiste ning avalikus kohas ning internetis sobiliku ja

lubatud käitumise kohta.

Õppetegevused:

1. Ühine arutelu teemal: sotsiaalmeedia võimalused ja ohud.

- Klass jaguneb kaheks (nt pinkide kaupa üle 1 vms viisil), kelledest ühed keskenduvad sotsiaalmeedia võimalustele ja teised sotsiaalmeedia ohtudele;

- Grupid leiavad võimalikult palju võimalusi, kuidas sotsiaalmeedia võib olla kasulik või ohtlik ja panevad need kirja;

- Erinevad grupid nimetavad järjest enda poolt leitud võimalusi ja ohte, mis sotsiaalmeedias valitsevad ning täiendavad oma loetelu teiste lisandustega.

2. Uurimustöö

1) meedias levivate libauudiste kohta, k.a sotsiaalmeedias levivate libauudiste kohta, mida tuhanded inimesed jagavad.

- Üldises osas kirjeldatakse meedia ning sotsiaalmeedia kui selle alaliigi rolli ühiskonnas (võimalused, usutavus, vastutus arvamuste kujundajana);

- Milline on erinevate uudiste usaldusväärsus, vastavalt edastajate profiilile (nn kollane ajakirjandus, riiklikud uudisteagentuurid, erinevad blogid ja sotsiaalmeedia postitused);

- Võimalusel küsitluse läbiviimine uudiste usaldusväärsuse järjestamiseks teatud vanusegruppides (mida enim usaldadatakse ja usaldamise põhjused);

- Libauudised kui üks uudiste alaliik – kuidas ja miks on tektitatud (põhjused), milline võib olla nende mõju? Võimalikud põhjused, miks inimesed neid loevad, usuvad ja jagavad?

- Kuidas saaks suurendada inimeste teadlikkust libauudiste vallas? Kuidas neid ära tunda ja mitte kaasa minna nendes edastatud informatsiooni ja võimaliku agitatsiooniga?

- Võtke üks konkreetne näide ning selle alusel analüüsige libauudise tekitamise, usaldamise ja järgimise/jagamise põhjuseid ja printsiipe.

2) Avalik koht vs internet.

- Avaliku koha ja interneti kui keskkonna sarnasused ja erinevused. - Millised seadused ja regulatsioonid määravad käitumist avalikus kohas (avalik kord) ja

internetis (mis on lubatud ja keelatud)? Kuidas? - Millised on ühised käitumissoovitused nii avalikus kohas kui internetis (suhtlusportaalides,

kommenteerides jm) tegutsemiseks/käitumiseks? - Võimalusel küsitluse läbiviimine, kuidas teatud vanusegrupp tunnetab avaliku koha ja

interneti käitumise erinevusi ja sarnasusi. - Küberkuriteod – erinevus ja sarnasus avalikus kohas sooritatud kuritegudele. - Kuidas saada abi küberkuritegude puhul? - Analüüsige konkreetseid näiteid, mil avaliku korra ja internetis kehtestatud reeglistiku

rikkumine on toonud kaasa karistuse. Mida tehti valesti (kellele tekitati kahju, kuidas)? Kas karistus oli Teie arvates põhjendatud ja piisav?

- Milliseid soovitusi oskate anda üldiseks käitumisteks nii avalikus kohas kui internetis, mida igaüks võiks järgida?

3. Kodutööde põhjal arutletakse libauudiste olemust, k. a internetikeskkonnas, kuidas neid

ära tunda ja ära hoida ning avaliku korra ja interneti keskkondades käitumise sarnasuste ja erinevuste üle.

Õpitulemused:


126

- Milles seisnevad küberkuriteod, vastutus, õigused, kohustused ja seadusandlus;

(Nö nuhkimine, teiste kontode kasutamine. „Kallimale“ paroolide andmine);

- Kuhu pöörduda abi saamiseks. Ja kuidas fikseerida juhtunu nii, et oleks ka võimalik aidata!

Mida ise teha probleemi lahendamiseks (netiket, suhtluse alustamine ebameeldiva

osapoolega).

- Sotsiaalmeedia – iga uudis ei ole alati tõene.

- Mõistab, mis on avalik koht ja kord ning mis on avaliku korra rikkumine.

- Mõistab, et avaliku korra rikkumine on karistatav.

Lõiming

- Eesti keel: meediaeetika ja meediakriitika; autoripositsioon, infoallikad ja nende

usaldusväärsus; kriitiline ja teadlik lugemine; fakti ja arvamuse eristamine.

- Uurimistöö alused: töö allikatega (elektrooniline teabeotsing, allikakriitika).

Tagasi sisukorda


127

12. Vägivallaennetus (Evelyn Leinbok)

Taustainfo

Erinevaid vägivallaliike:

Lähisuhtevägivald (nimetatakse ka perevägivald) on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne

vägivald, mis leiab aset inimeste vahel, kes on või on varem olnud üksteisega intiimsuhetes,

seadusest tulenevalt seotud või omavahel veresuguluses.

Kohtinguvägivald on igasugune füüsiline, vaimne või seksuaalne vägivald partnerite vahel, kes veel

koos ei ela.

Koolivägivald on olukord, kus mistahes kooli kuuluv isik hirmutab, ähvardab, väärkohtleb või ründab

teist kooli kuuluvat isikut.

Koolikiusamine on koolivägivalla alaliik, mis väljendub selles, et üks inimene paneb meelega ja

korduvalt teist inimest end halvasti tundma. Koolikiusamise all mõistetakse vaimset ja füüsilist

vägivalda, mis on seotud koolisuhetega. See tähendab, et koolikiusamise osapoolteks võivad olla nii

õpilased, õpetajad kui ka teised koolitööga seotud inimesed. Koolikiusamine ei pruugi alati toimuda

vaid koolis või kooliterritooriumil. See võib toimuda ka kooliteel, huviringis, interneti või telefoni teel

jne.

Kiusamine võib olla:

• füüsiline – kellegi löömine, tagumine,,tõukamine, tee peal ees seismine, takistamine, asjade

peitmine,

• psühholoogiline - kellegi sõimamine, narrimine, ähvardamine, pahatahtlik ahvimine ja

kommenteerimine, pilkamine; väljapressimine, kuulujuttude levitamine,

• suhetega seotud – kellegi grupist väljaarvamine, tõrjumine, ignoreerimine; grimassitamine.

Küberkiusamine – koolikiusamine, mis toimub erinevate elektrooniliste suhtlusvahendite kaasabil

(mobiiltelefon, veebikaamera, interneti suhtluskeskkond jne)

Kuidas õpetaja võiks käsitleda lähisuhte- ja kohtinguvägivalda?

Kohtinguvägivalla teema käsitlemise sõnumid peavad olema selged ja üheselt mõistetavad:

1) noored ei pea taluma ega kasutama oma suhetes vägivalda;

2) vägivald suhetes on lubamatu;

3) vägivaldse käitumise korral peres ja paarisuhtes on olemas mitmeid nõu ja abi saamise võimalusi;

4) kõikidel on õigus elada ja tunda ennast turvaliselt.

Rääkige konfidentsiaalsuse põhimõttest: abiandev spetsialist hoiab üldjuhul noore saladust. Ka

vanematele ei edastata teavet ilma noore nõusolekuta. Kuid olukorras, kus noore elu või tervis on


128

ohus, võib spetsialist omakorda abi saamiseks teiste asjatundjate või täiskasvanute poole pöörduda

ja selleks võib olla vajalik konfidentsiaalset teavet edastada.

Kust ja kellelt saada abi?

Abiandvad telefoniliinid ja nõustamine internetis – nõu ja abi annavad spetsiaalse väljaõppe saanud

asjatundjad, kes ei edasta teavet, kui helistaja/kirjutaja ei palu tal seda teha või kui helistaja/kirjutaja

ei ole ohus. Mure kuulatakse ära ja aidatakse välja selgitada, mida on võimalik ette võtta ja kust on

võimalik edasist abi saada.

Sõber / usaldusväärne täiskasvanu – vahel on kõige lihtsam rääkida oma murest sõbrale. Sõber võib

aidata leida kedagi täiskasvanute hulgast, kes aitaks leida edasist abi. Kui sõbrad teavad, mis on

toimumas, siis saavad nad hädaolukorras kiiresti reageerida ja abi organiseerida.

Politsei 112 – eriti hädaolukorras on politseisse pöördumine igati õigustatud. Politsei palub tavaliselt

kirjeldada, mis on toimunud ja kes viibivad sündmuskohal; kas keegi on viga saanud; helistaja nime ja

sündmuskoha aadressi. Mõnikord palutakse jääda telefoniliinile kuni politsei saabumiseni.

Õpetaja / muu koolis töötav inimene – teavad, et mõned õpilased võivad elada peredes, kus esineb

perevägivalda, ning et mõned noored võivad kogeda kohtinguvägivalda. Mõnikord saab õpetaja

aidata, küsides abi näiteks sotsiaaltöötajalt või mõnelt pereliikmelt.

Arst / psühholoog / noorte nõustamiskeskuse töötaja – nendele spetsialistidele võib alati rääkida, kui

kodus on perevägivald või suhtes on kohtinguvägivald. Arst aitab teiste asjatundjatega koostöös

korraldada vajalikku abi.

Vanem – vanem on sageli esimene inimene, kellele noor saab kohtinguvägivallast rääkida. Mõnikord

ei ole vanemaga usalduslikke suhteid, kuid tavaliselt vanemad toetavad oma lapsi raskes olukorras.

Mõnikord on vanem ise vägivalla toimepanijaks – sellisel juhul tuleb kiiresti abi otsida mõnelt teiselt

usaldusväärselt täiskasvanult.

https://www.estl.ee/valjaanded/oppematerjalid/?m=463

Lähisuhtevägivalla kohta on internetis leitavad õppematerjalid:

http://www.estl.ee/admin/upload/Dokumendid/kohtinguvv_A4_6pik_veebi_EST(1).pdf

Harding, D, Humpreys, K, Part, K, Kull, M. (2016) Õppematerjal „Terved ja turvalised suhted: Noorte

kohtinguvägivalla ennetamine“. Eesti Seksuaaltervise Liit.

Soovitusi kiusamisega toimetuleks leiab õpetajaraamatu üldosast ptk 2.4.9.

Õppetegevused:

1. Mõttekaardi koostamine kohtinguvägivalla kohta.

Allikas: Harding, D, Humpreys, K, Part, K, Kull, M. (2016) Õppematerjal „Terved ja turvalised

suhted: Noorte kohtinguvägivalla ennetamine“. Eesti Seksuaaltervise Liit. Veebilink:


- Nimetage väiksemas grupis märksõnu, mida Teie kohtinguvägivalla all mõtlete/mõistate;

- jagage need erievate kohtinguvägivalla vormide vahel (majanduslik, ähvardamine,

seksuaalne, kehaline, vaimne vägivald, eraldamine) ära;

- leidke igale vormile vähemalt 2 näidet avaldumisest (võimalikud juhtumid).

https://www.estl.ee/valjaanded/oppematerjalid/?m=463




129

2. Filmi vaatamine.

- - Vaadake filmi kohtinguvägivallast „Spiraal“

https://www.youtube.com/watch?v=qWo5pVW6GQM&feature=youtu.be

kas kuue eraldi osana koos vahepealsete aruteludega; tervikuna ja arutlege selle üle pärast filmi

vaatamist või osadena eraldi varasema viie õppetunni jooksul (lähtuvalt tunni teemast).

- Arutlege gruppides järgmistel teemadel: kas Nathan oli teadlik sellest, et ta käitus

kontrollivalt? Kas sellisele käitumisele leidub vabandavaid asjaolusid? Kas kohtinguvägivallale

on viitavaid ohumärke, mida on võimalik märgata ja seeläbi edasist vägivalda ära hoida?

Millised need on? Mida oleks võinud filmi „Spiraal“ naispeategelane teha teisiti ja millises

suhte etapis?

- Millist vormi kohtinguvägivalda te filmis märkasite? Loetlege need.

3. Abi otsimine lähisuhte- ja kohtinguvägivalla juhtumite korral.

- Arutelu klassis: Mis teeb lähisuhtevägivalla juhtumid keerulisemaks tavalistest

vägivallajuhtumitest (lähedane inimene, korduma kippuv iseloom, kannatajaid võib olla

rohkem – perevägivald jne)? Kui palju neist teada antakse? Miks? Kas abi vajab ohver või ka

vägivallatseja? Missugust abi on olemas vägivallatsejatele? Kuhu ja kelle poole tuleks

erinevate lähisuhtevägivalla ilmingute puhul pöörduda?

4. Müütidel baseeruvate konfliktisituatsioonide lahendamine.

- Leidke pinginaabriga, milliseid müüte te teate/olete kohanud suhete, soorollide, ja –

stereotüüpide kohta üldiselt. Kas need vastavad tõele? Milles võib seisneda müütide

uskumise ja järgimise ohtlikkus? Arutlege!

- Kirjutage pinginaabriga dialoog ühe situatsiooni kohta, kus noored puutuvad kokku mõne

omavahelist suhtlemist puudutava müüdiga ning looge kaks võimalikku lahendust, millest

ühe juures saab keegi kahjustada (õigused, heaolu sh vaimne) ja teise juures mitte. Kirjutage

dialoogi sisse ka osapoolte mõtted ja tunded erinevate lahenduskäikude puhul (nt jutustaja

roll).

- Jagage erinevad dialoogid klassis loosi teel välja ning esitage teiste kirjutatud dialoog.

Pakkuge ka omapoolseid lahendusi, kuidas oleks saanud antud olukorda mõlemat osapoolt

arvestavalt ja kedagi kahjustamata lahendada.

Lisaülesanded:

- Inglise keele tunnis filmi vaadates arvake, millist inglise keelt kasutati filmis „Spiraal“? Mille

põhjal Te seda arvate – mis on selle riigi/piirkonna inglise keelele omane?

- Põhjendage filmi pealkirja valikut ja tähendust – miks on filmile selline pealkiri pandud?

Õpitulemused:

- Järgib kokkulepituid reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme;

- Lähisuhtes vägivald ei ole ok, lahku pärast esimest intsidenti - esimene kord ei pruugi jääda

viimaseks – ära lase endale liiga teha! (NB! enne esimest vägivallaakti –

agressiivsusele/kontrollivale isikule viitavad tunnused –kohtinguvägivalla loengute näitel) -

kohtinguvägivald

- Abi otsimine, konfliktisituatsioonide lahendamine;

https://www.youtube.com/watch?v=qWo5pVW6GQM&feature=youtu.be


130

- Vastutus – vägivald ei ole lubatud ja on karistatav.

Lõiming

- Perekonnaõpetus: õpilane kirjeldab püsisuhte loomist ja säilimist mõjutavaid tegureid ning

tähtsustab positiivseid tundeid ja negatiivsete tunnetega toimetulekut turvalise püsisuhte

alusena; mõistab püsisuhtest tulenevat vastutust ning kirjeldab toimetulekuviise lähisuhete

lõppemise korral (vägivald peresuhetes).

- Psühholoogia: analüüsib, kuidas esmamulje, eelarvamused ja stereotüübid mõjutavad

inimeste sotsiaalset taju, ning toob selle kohta näiteid.

Tagasi sisukorda


131

LISA 1. Gümnaasiumi õpitulemused alateemade kaupa

Ohutuse alateema õpitulemused

TULEOHUTUS

Tuleõnnetuste põhjused

Oskab analüüsida tulekahjude peamisi tekkepõhjusi ja põhjus-tagajärg- seosed.

Tunneb seadusest tulenevaid nõudeid, mis on seotud küttekolletega.

Oskab analüüsida tekkinud tuleohtlikke olukordi ja liikuda eesmärgistatult olukorra

lahendamise suunas.

Analüüsib küttekolde välise tule tegemise (lõke) ja grillimise kohale esitatavaid nõudeid.

Analüüsib tuleohtliku aja kehtestamise põhjuseid.

Tunneb oma vastutuse määra tuleohtliku olukorra põhjustamisel.

Tuli ja põlemine

Hindab tulekahju arengu kiiruse tagajärgi ja mõistab riske, mida võib selles olukorras kaasa

tuua mõtlematu käitumine.

Mõistab tulekahju arengu kiirust, levikut ruumis (temperatuuri erinevus lae all ja põrandal,

õhu puhtus, tule leviku suunad jne) ja levikut soodustavaid/takistavaid tegureid (ruumist

lahkumisel uste-akende sulgemine, ruumi jäämise korral uste sulgemine, uste pragude

tihendamine, akende avamine). Tulekahju areng: video

Oskab kasutada esmaseid tulekustutusvahendeid ja analüüsida erinevate kustutusvahendite

sobivust erinevate põlengute korral (nt tunneb eriliiki tulekustuteid, tulekustutustekki ning

oskab analüüsida erinevate käepäraste vahendite sobivust tule takistamiseks/kustutamiseks).

Kirjeldab oma käitumist tuleohtliku olukorra tekkimisel selle arengu peatamiseks.

Esmased tulekahjude avastamisseadmed ja evakuatsioon.

Teab esmaste tulekahju avastamisseadmete kohustuslikkust ja analüüsib esmaste tulekahju

avastamisseadmete paigaldamise nõudeid.

Teab tuleohutusnõudeid ja tagab nende täitmise oma võimete ja võimaluste piires igas

olukorras.

Analüüsib kõne kiiruse ja täpse informatsiooni olulisust 112 helistamisel, oskab määrata

sündmuskoha koordinaate.

Oskab loetleda Päästeameti peamiseid ülesandeid.

VEEOHUTUS

Veeõnnetuste põhjused

Analüüsib veekogu ääres tekkida võivaid võimalikke ohtlike olukordi nii suvel kui talvel ning

pakub välja võimalikke ohtude maandamise meetmeid.

Hindab oma ujumise oskust vastavalt ujumise oskuse definitsioonile (hüppa sügavasse vette,

uju 100 m rinnuli asendis, sukeldu, too käega põhjast ese, püsi paigal puhates ja asendeid

vahetades 3 minutit, uju seejärel 100 m selili asendis ja välju veest) ning analüüsib oma

võimeid uppumisohtu sattunud inimese aitamiseks

https://www.youtube.com/watch?v=rpzgBEDHX3Y


132

Kirjeldab uppumisohtu sattunud inimest (väsinud ujuja, aktiivne uppuja, passiivne uppuja,

uppunu).

Analüüsib riskikäitumist veekogu ääres (hulljulgus, vettehüpped tundmatus kohas, kõrgest

kohast; alkoholi mõju riskikäitumisele jms).

Käitumine veekogu ääres

Kirjeldab enda rolli veeõnnetusse sattunud inimese abistamisel.

Analüüsib joobes inimese käitumist vees ja vee ääres (ratsionaalset mõtlemist pärssiv ja

riskikäitumist esile toov tegur).

Analüüsib, millist informatsiooni on vaja edastada hädaabinumbrile 112 helistamisel, kui

näeb uppumisohtu sattunud inimest (õnnetuse asukoht – veekogu nimi, küla/asula nimi,

maakond; kui kannatanu on vajunud vee alla, koha märgistus).

Käitumine veekogul/Paadisõidu ohutus

Tunneb erinevat liiki päästeveste (http://www.veeohutus.ee/vest/) ning selgitab, miks on

tarvis päästevest nõuetekohaselt kinnitada ja miks on oluline valida õige suurusega vest.

Teab, millist ohutusvarustust kaasas kanda paadisõidul ja jäätunud veekogul liikudes.

Teab milliseid päästevahendeid kasutada ohuolukorras.

PLAHVATUSOHUTUS

Plahvatusoht

Analüüsib ja oskab põhjendada, millist mõju avaldab lõhkematerjali või lõhkekeha plahvatus

inimesele ja ümbritsevale keskkonnale.

Selgitab, millise õigusakti alusel ja nimetab millise eesmärgiga on Eesti Vabariigis

demineerimistööde teostaja Päästeameti Demineerimiskeskus.

Pahvatusohtu põhjustada võivad tooted

Analüüsib ja oskab põhjendada pürotehnilise toote või kodukeemia vale käsitlemisega

kaasnevaid vigastusi: põletus, söövitus, mürgistus, põrutus, jäseme amputatsioon.

Teab ohumärgistuse tähendusi.

Analüüsib, mis eesmärgil kasutatakse koduses majapidamises kemikaale.

Käitumine plahvatusohu korral

Oskab analüüsida tekkinud plahvatusohtlikke olukordi ja liikuda eesmärgistatult olukorra

lahendamise suunas.

Hindab ohtu ja annab vastavalt sellele infot operatiivteenistustele.

Oskab võtta vastu esmaseid otsuseid ja anda korraldusi ohtlikust kohast eemaldumiseks.

Võtab vastutuse, kui on plahvatusohtliku olukorra põhjustanud.

Õigusaktid ja karistused

Oskab analüüsida lõhkematerjali käitlemisega seotud õigusakte (Lõhkematerjali seadus,

Karistusseadustik, Relvaseadus, Menetlusseadustik).

Loetleb karistusi lõhkematerjalide ebaseadusliku käitlemise kohta.

Võtab vastutuse, kui on eksinud lõhkematerjali käitlemise nõuete vastu.

http://www.veeohutus.ee/vest/


133

ELANIKE HÄDAOLUKORRAKS VALMISOLEK

Hädaolukorrad

Analüüsib oma kodukandi riske (loodusõnnetused – üleujutused, lumetorm, tormid;

elutähtsa teenus katkestus; tööstusest ja kemikaalist tulenevad ohud – keemiaettevõtted,

transport)

Oskab nimetada koduseid meetmeid hädaolukorraks valmistumisel (kodused varud,

generaatorite olemasolu, liivakotid üleujutuste korral jm).

Oskab vältida hädaolukorrast tulevaid riske oma tuleviku planeerimisel ja reisimisel

(üleujutusalale kodu mitte rajamine, reisimisel väldib riskipiirkondi – vulkaanid , maavärinad,

rahutused, kemikaalikäitlemise ohualad)

Käitumine hädaolukorras

Oskab leida ja valida õigeid hädaolukorra käitumisjuhiseid (nii hädaolukorra eel kui ajal, nt

looduõnnetused ja kemikaali õnnetused ja elutähtsa teenuse katkestuse korral, reisi

planeerides ja reisil olles teab lisaks olulisi kontakte)

Märkab ja abistab teisi abivajajaid end ohtu seadmata (situatsiooni kirjeldus – naabrite

teavitamine hädaolukorrast, puuetega inimeste ja eakate märkamine ning abistamine)

Hädaolukordadega tegelevad inimesed, asutused.

Oskab nimetada hädaolukordi lahendavaid asutusi ja hädaolukordi juhtivate asutuste

(politsei, pääste, kiirabi) vastutusala.

Informatsiooni otsimine ja mõistmine.

Mõistab edastatud hoiatusi (ilm, keemia – sireenid, epideemia, taudid jne) ning oskab teha

järeldusi ja planeerida edasist käitumist.

Oskab otsida teavet võimalikest ohtudest kodukandis kui ka välisriiki reisides.

Tagasi sisukorda


134

Liikluse alateema õpitulemused

1. Õpilane põhjendab turvalisust ja ohutust suurendavate vahendite (turvavöö, kiiver, peatugi ja

helkur, käe- ja põlvekaitsmed) vajalikkust ja kasutab neid igapäevases tegevuses erinevates liikluskeskkondades.

põhjendab ja analüüsib turvavahendite kasutamise vajalikkust ja erisusi erinevate liikluskeskkondade puhul (nt, et turvavahendid ja helkur ei suurenda ohutust raudteel);

kasutab turva- ja ohutusvahendeid, sh helkurit õigesti.

2. Õpilane jälgib ja analüüsib enda ning kaaslaste käitumist ohutuse seisukohast, eristab ohtlikku

liikluskäitumist (sh tegelemine kõrvaliste tegevustega) ohutust liikluskäitumisest, ning peab

ohutut käitumist oluliseks

Käitumise jälgimine ja analüüsimine

jälgib, analüüsib ja hindab liiklusreeglitest lähtudes enda ja teiste käitumist liikluses erinevatest liikumisviisidest lähtudes;

viib läbi uurimuse või teavitustegevuse ohutu käitumise propageerimiseks klassis või koolis. Ohutu ja ohtliku käitumise eristamine

otsib, kirjeldab ja analüüsib ning annab omapoolse hinnangu võimalikele ohtlikele

situatsioonidele erinevates liikluskeskkondades (isiklikul, kooli, kogukonna, riigi ja maailma

tasandil);

Sekkumine

sekkub sobival viisil ja ennastsäästvalt ohuolukorra ärahoidmiseks kui kaaslase käitumine

oma või teiste elu ohtu seab;

Ohutu käitumise väärtustamine

saab aru, et ohutu käitumine liikluses aitab vältida õnnetusi, valikute korral eelistab käituda

ohutult ja arvestab teiste liiklejate ohutusega, sh ei sea ennast ja teisi ohtu.

3. Õpilane käitub ohutult arvestades kaasliiklejate ja ilmastikutingimustega/ keskkonnast tulenevate ohtudega, vajadusel sekkub teiste ohutuse tagamiseks

Keskkonna mõju

selgitab, millistest teguritest sõltub sõiduki peatumisteekond;

teab sõiduki peatumisteekonna pikkust linna- ja maanteekiirusel kuival, märjal ja lumisel teel;

teab pidurduse ja kiirenduse mõistete erinevust erinevate teeolude puhul Liikluskeskkondade hindamine

kirjeldab ja analüüsib erinevatest liikluskeskkondadest ja ilmastikutingimustest tulenevaid ohte, sh ilmastiku mõju erinevatele transpordiliikidele;


135

väärtustab viisakust liikluskeskkonnas (teiste liiklejatega arvestamine jalakäija, jalgratturi, mopeedijuhi ja autojuhina, liikluse „tere“ - pilkkontakt ja tänamine).

4. Õpilane tunneb liiklusreegleid ja –märke oma erinevatest liikleja rollidest lähtudes ning järgib

liiklusreegleid erinevates liikluskeskkondades

Liiklusreeglite tundmine

Tunneb liiklusreegleid ja –märke oma erinevatest liikleja rollidest lähtudes Liiklusreeglite järgimine

järgib liiklusreegleid ning käitub liikluses ohutult, teiste liiklejatega arvestades. 5. Õpilane kaardistab liiklusohtlikud kohad ja kavandab liikumisviisi arvestades enda ohutu

koolitee

Teekonna planeerimine

Toob välja ja analüüsib seoseid liikleja, sõiduki ja liikluskeskkondadest tulenevate ohtude vahel (sh kooliteel)

Koolitee kavandamine

kaardistab oma koolitee vähemalt kolme erinevat liikumisviisi ja liikleja rolli silmas pidades,

kasutades selleks erinevaid tehnilisi võimalusi, leiab võimalusi ohtude vältimiseks ja vajadusel

teeb (nt koolijuhile) ettepanekuid kooliterritooriumi ohutumaks muutmiseks.

6. Õpilane on teadlik enda ja oma pere liiklemise harjumustest, eesti ja erinevate riikide

liikluskultuuri olemusest ja liiklusohutuse tasemest

Liikluskultuur

analüüsib erinevate riikide liikumisviise, liiklusohutust ja liikluskultuuri, selle muutumist ajas ning seost ohutu liikluskäitumisega, toob välja analüüsitavate riikide erinevused Eestiga võrreldes

Info otsimine

leiab erinevatest meediakanalitest erinevate liikumisviiside puhul toimunud liiklusõnnetuste kirjeldusi (sh raudteel) ja erinevusi, aja, riikide jm põhjal;

toob välja liiklusõnnetuste peamised põhjused ja võimalused ohutuse suurendamiseks. Info esitamine

loeb oma maakonna terviseprofiili (õnnetused, vigastused võrrelduna elanike arvuga) ja

võrdleb seda teiste maakondade terviseprofiiliga.

Tagasi sisukorda


136

Hädaabinumbri 112 kasutamise alateema õpitulemused

Teadmised:

Teab, kes vastutab hädaolukorra lahendamise eest Eesti vabariigis.

Nimetab, kes vastutab sisejulgeoleku eest, kelle haldusalasse kuuluvad häirekeskus, politsei-,

pääste-, kaitsevägi-, kaitseliit ja tunneb nende ülesandeid ja vastutusala abiandmise ahelas.

Loetleb 112 hädaabikutsete prioriteete.

Kirjeldab e-Call teenuse toimimise põhimõtteid ja seost 112-ga.

Oskused/ käitumine:

Aktsepteerib inimeste privaatsust ja tagab selle, küsides enne õnnetuskohal pildistamist või

info saatmist selle levitamiseks luba.

Oskab ennast ohtu seadmata edastada infot lähisuhtevägivalla kohta hädaabinumbrile 112.

Oskab digimaailmas identiteedivarguse korral edastada 112-le vajaliku info.

Väärtustamine:

Väärtustab esmaabi andmise oskust läbi vastavate oskuste omandamise.

Võtab vastutuse (tunnistab süüd, abistab kannatanut vms) kui on põhjustanud ohuolukorra.

Analüüsib tekkinud olukordi ja liigub eesmärgistatult ohtliku olukorra lahendamise suunas.

Uurib infot ja küsib nõu vastavatest ametkondadest oma ümbruskonna ohutumaks

muutmise võimaluste kohta.

Tagasi sisukorda


137

Turvalisuse alateema õpitulemused

Dokumendikohustus

Nimetab erinevaid dokumentide liike ja selgitab, kus ja kuidas saab dokumenti taotleda;

mõistab, et ID-kaart on riigi sisene kohustuslik isikut tõendav dokument alates 15-eluaastast;

saab aru, et sikut tõendav dokument (õpilaspilet või ID kaart) peab alati kaasas olema;

mõistab, et digitaalallkiri on samaväärne paberkandjal allkirjaga ja selle andmisel tuleb olla

hoolikas;

selgitab, miks tuleb olla äärmiselt hoolikas PIN-koodide hoidmisel;

saab aru dokumendi võltsimise või teise isiku dokumendi kasutamisega kaasnevatest

tagajärgedest;

kirjeldab, mida on vaja teha, kui dokument on kaduma läinud või varastatud;

loetleb esmaseid võtteid, kuidas kontrollida, kas dokument on ehtne.

Digiturvalisus

Selgitab, milliseid reegleid on vaja järgida turvaliseks ja viisakaks suhtlemiseks internetis

(Õpilase Netikett);

kirjeldab, milles seisneb küberkiusamine (nt solvamine, laimamine, väljapressimine) ja

küberkuriteod ning milline on küberkuritegudega seotud vastutus, õigused, kohustused ja

seadusandlus;

nimetab, kuhu on võimalik pöörduda abi saamiseks küberkuritegue ohvriks sattumise korral

ja kuidas fikseerida juhtunu;

järgib autoriõigusega seotud küsimusi (viitamine) ning kasutab oma arvuti ja nutiseadme

kaitsmise võimalusi (viirustõrje, paroolid jne).

Riigipiir

Kirjeldab, kuidas tuleb käituda metsa eksimise korral ja nimetab päästevahendeid – laetud

akuga telefon, kompass, tikud jne. Selgitab, mida teha siis, kui päästevahendeid ei ole kaasas.

selgitab, mis on riigipiir, nimetab piiri ääres kehtivad reeglid, sh reisimisel välisriiki ning kust

leida reisimiseks vajalikku infot;

selgitab, kuidas on võimalik ennetada inimkaubanduse ohvriks sattumist ning mida tähendab

fiktiivabielu;

selgitab, milles seisneb utsuja vastutus – kolmandatest riikidest inimeste küllakutsumisega

kaasnev vastutus.

Varavastaste kuritegude ennetamine/ vara kaitsmine

Kirjeldab enda vara kaitsmise võimalusi;

selgitab, kuhu on vaja vargusest teada anda ning kuidas käituda sündmuskohal (nt

sissemurdmise jms korral);

kirjeldab enamlevinud pettuseid, k.a internetikeskkonnas ning oskab neid ennetada;

saab aru laenamise ja liisimise põhimõtetest ja sellega kaasnevast vastutusest;

selgitab, mis on korruptsioon.


138

Vägivallaennetus

Järgib kokkulepituid reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme;

kirjeldab, kust ja kuidas abi otsida, demonstreerib konfliktisituatsioonide lahendamise

võimalusi;

kirjeldab, kuidas suhtes olles ära tunda agressiivset või kontrollivat käitumist ja selgitab, kust

ja kuidas abi otsida (kohtinguvägivald);

võtab vastutuse oma tegude eest ja tunnistab oma vigu, saab aru, mida tähendab jagatud

vastutus.

Avaliku korra järgimine

Selgitab, mis on avalik koht ja avalik kord ning mis on avaliku korra rikkumine;

saab aru, et avaliku korra rikkumine on karistatav.

Tagasi sisukorda

Läbiva teema „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat … · LT „Tervis ja ohutus...

Documents

Transcript of Läbiva teema „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat … · LT „Tervis ja ohutus...