HARJUMAA KOOLIVÕRGU KORRASTAMINE

JA TUGITEENUSTE TAGAMINE

Harjumaa Omavalitsuste LiitNõupäev / Volikogu

16.03.2011

Lapse kohustus on võimetekohaselt õppida

Õpetajate, kooli juhtkonna, omavalitsuse, riigi ülesanne

on luua talle selleks vajalikud tingimused

Koolivõrgu korrastamise tegevuskava

• Koolivõrgu korrastamise töörühma moodustamine maavanema poolt

• Hetkeolukorra analüüs / kaardistamine

• Töökoosolekute korraldamine

• Eesmärk:

luua 2013. a Harjumaal koolivõrk,

mis tagab õpilastele kvaliteetse hariduse mõistlike kulutustega

Harjumaa koolivõrgu korrastamise töörühm

Maavanema korraldus 15.03.2011

Töörühma esimees Ülle Rajasalu Harju maavanemTöörühma aseesimees Maris Liiders Harju Maavalitsuse

haridus- ja sotsiaalosakonna juhatajaTöörühma liikmed Heino Alaniit HMV arengutalituse juhatajaPiret Hiisjärv ekspert Vello Jõgisoo HOL esimees Ott Kasuri EMOL tegevdirektor, Harku vallavolikogu Riin Kivinurm HMV haridus- ja kultuuritalituse juhatajaEvi Lauer HMV haridus- ja kultuuritalituse

peainspektorTerje Lillo HMV nõunikAndres Pajula Tallinna Haridusameti juhatajaTaimi Saarna HOL haridusspetsialist

Lähtematerjalid

1. Harjumaa koolivõrgu arengukava 2004-2010 (korrigeeritud versioon, lisatud aastad 2011 ja 2012). Enn Kirsman, MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED

2. Pealinnaregiooni omavalitsuste haridusasutuste võrgu arenduskava koostamise lähteülesande alused. Koostaja ERKAS Valduse OÜ, 2010 (HOL)

3. Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2009-2015.Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering, Harju MV

4. Üldharidussüsteemi arengukava 2007-2013. Praxise õpilasrände aruanne

5. Harjumaa koolivõrgu analüüs ja lähtekohad selle arendamiseks. Tiina Annus, Priit Laanoja, Kristel Vaher, 2009 (HTM)

Töökoosolekud koolivõrgu korrastamiseks

1. Saue linn / vald 19.01.20112. Lääne-Harjumaa KOV-d 25.01.20113. Harjumaa ÕNK infopäev 15.02.20114. Maris Liiders “Konkurentsivõimelise

haridusega Harjumaa”, Harju Elu, 04.03.2011

5. HOL Nõupäev/Volikogu 16.03.2011

6. Ida-Harjumaa KOV-d 22.03.2011

Koolivõrgu korrastamise lähtekohad

I Põhinäitajad üldhariduses:

Sünnid Harjumaal: 2007 – 1626 last

2008 – 1862 last

2009 - 1931 last

2010 – 2092 last

Koolieelsed lasteasutused

1.1 Lasteasutuste arv: 78 alusharidusasutust (loe: lasteaeda)

Koolivõrgu korrastamise lähtekohad 2. Üldhariduskoolid (sh. mittestatsionaarsedkoolid)

2.1 Üldhariduskoolide arv (sh. mittestatsionaarsed koolid) 2010/2011

Põhikoole - 38Gümnaasiume - 20

2.2 Õpilaste arv - PK aste 13 499 (EHIS 25.01.2011) Gümn aste 1 986

Kokku 15 485

2.3 Õpetajate arv 16052.4 Õpetaja ametikohtade arv 1275,37

Koolivõrgu korrastamise lähtekohad

2.7 Õpilased ja koolid õppekeelte lõikes

2.8 Õpetajate kvalifikatsioon, atesteerimine

2.9 Tugisüsteem ja tugispetsialistid

2.10 Õppetöö tulemuslikkus

2.11 Hariduslike erivajadustega õpilased

Põhi- ja üldkeskhariduse kättesaadavusvastavalt PGS-le (vastu võetud 9.06.2010)

• Kvalifitseeritud õpetajate olemasolu, turvalisuse, tervisekaitse ja õppekava nõuetele vastava õppe-keskkonna olemasolu ning võimalused õpilase arengu toetamiseks.

• Vähemalt 80% õpilastest, kelle jaoks põhikool on elukohajärgne kool, ei tohi kooli jõudmiseks kuluda rohkem kui 60 min.

• Igas maakonnas peab olema tagatud üldkeskhariduse võimalus.

Põhi- ja üldkeskhariduse kättesaadavusvastavalt PGS-le (vastu võetud 9.06.2010)

• Gümnaasiumiastmes peab olema 3 õppesuunda• Munitsipaalkool võib teise valla või linna haldus-

territooriumil tegutseda selle valla või linna nõusolekul

• Vald või linn peab tagama võimalused põhihariduse omandamiseks mittestatsionaarses õppes 17-aastasele või vanemale isikule, kes ei ole põhiharidust omandanud ning kelle elukoht asub selles vallas või linnas.

Haridusteenuste kättesaadavuse parandamise meetmed

(Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2009-2015)

1. Toetada koolide juures asuvate spordirajatiste ehitamist ja renoveerimist.

2. Rajada maapiirkondadest pärit gümnaasiumiõpilaste teenindamiseks õpilaskodusid. Õpilasele peab õpilaskodu koht olema riigi poolt finantseeritud.

3. Kindlustada kõigis kohalikes omavalitsustes erivajadustega lastele ja noortele eripedagoogiline ning psühholoogiline nõustamine.

Erivajadustega lapsed - probleemi olulisus tänapäeva Eestis

Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, neuro-muskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks.

Kes kannab vastutust lapse arengu eripära märkamises?

• Eesti lastest esineb kuni 20%-l arenguhäireid. • Mõned neist on väikesed ja lühiajalise

tähelepaneliku suunamise abil ületatavad, kui neid õigel ajal märgatakse.

• Varajane märkamine on aga tõsine probleem. Uuringute tulemusel on selgunud, et lapse arenguliste erivajaduste esmase märkajana on esikohal lapsevanem, seejärel lasteaia õpetaja, tunduvalt harvem perearst.

Lapse arenguprobleemide märkamine ja hindamine eeldavad eakohase arengu

põhjalikku tundmist. • Esimest arenguetappi (0-1a.) suunab valdavalt

pere, lapse arengu allikaks on tema kõige lähedasemad inimesed, eelkõige ema.

• Paljudel lapsevanematel aga napib teadmisi ja oskusi varajaste arenguhäirete märkamiseks.

• Mõned neist ei ole sellest huvitatud või hoopis häbenevad või lausa varjavad, teadmata, et varajane sekkumine võiks nii mõnegi probleemi puhul anda häid tulemusi.

Me räägime küll erivajadustest,

• kuid mõtleme selle all õpetamise ja kasvatuse eritingimusi, muudatusi õppesisus, õpitulemustes.

• Ratastoolilaps, kuulmis- või nägemispuudega laps, kõnepuudega laps, andekas laps, õpiraskustega laps, autistlik laps, ... on kõik HEV lapsed, kelle puhul põhikooli riiklikus õppekavas fikseeritud pädevuste saavutamine on võimalik vaid õppimistingimuste muutmisega.

• Kuid vajalikud tingimused on igal konkreetsel juhul erinevad

Soovitused kohalike omavalitsuste juhtidele

• Oma valla / linna üldharidussüsteemi lähteandmete kogumine

• Oleme välja töötanud nn. abistava tabeli: KOV koolivõrgu analüüs ja tegevuskava järgnevateks aastateks

• Konstruktiivne koostöö lähivaldade ja

-linnadega

Lõpetuseks:“Koolivõrgu mõistuspärastamise kohta ei oska enam varsti keegi öelda, kumba õieti tehakse, kas haridus- või haldusreformi. Vajalikud on mõlemad ja kumma kaudu kumma juurde jõutakse, on ükskõik, peaasi, et jõutakse.”

Lauri Vahtre “Eesti on uue ajajärgu lävel”, Õpetajate Leht, 14.01.2011

Tänan! maris.liiders@mv.harju.ee